EMILI KOOL Esimese ja teise kooliastme õppekava Tallinn 2019
|
|
- Riina Pent
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 EMILI KOOL Esimese ja teise kooliastme õppekava Tallinn 2019
2 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 4 Kooli missioon, visioon ja väärtused 6 Emili kooli eripära 9 Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid 13 Õppekorraldus 14 Hindamine ja arengu toetamine 16 Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse kokkuvõttev tagasiside viie palli süsteemi: 18 Kooli struktuur ja juhtimine 20 Kooli töö- ja õppekorraldus 21 Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord 22 Koostöö lastevanemate ja ülejäänud kogukonnaga 24 Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted 26 Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord 27 Ainete maht ja tunnijaotusplaan 28 2
3 Emili Kooli esimese ja teise kooliastme tunnijaotusplaan 29 Lisad 31 3
4 Sissejuhatus 1 Emili Kool on üldhariduslik erakool, mis oma õppekorralduses lähtub põhikooli riiklikust õppekavast ning rakendab nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid: konstruktivistlik arusaam õppimisest, ennastjuhtiv õppimine ja koostöine õppimine. Nüüdisaegse õpikäsituse eesmärk on toetada tugevaid ainealaseid teadmisi koos elulise, praktilise ja rakendusliku seostamisoskusega, lisaks toetada õpi-, koostöö ja enesejuhtimisoskuse kujunemist ning subjektiivset heaolu. Emili Kooli õppemetoodika alustalaks on dünaamilisus ja pidev muutumine. Kool rakendab mitmekesiseid ja innovatiivseid õppemeetodeid ning koolikorralduslikke põhimõtteid, mille kaudu toetatakse õpimotivatsiooni, huvi ja tugevaid baasteadmisi ning -oskusi. Õppeprotsess on struktureeritud projektõppe kaudu. Emili Kooli õppekava on dokument, mille alusel on korraldatud kooli õppe- ja kasvatustegevus. Õppekava koostamisel on lähtutud põhikooli riiklikust õppekavast, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, erakooliseadusest, nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest, parimast võimalikust teaduslikust teadmisest ja Emili kollektiivi kokkulepetest ning kooli visioonist. Õppekavas kirjeldatakse kooli eripära, õppe- ja kasvatustöö eesmärke ja korralduse põhimõtteid. Õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Üldosas esitatakse kooli väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid, õppekorraldus, õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused, õpilaste arengu, õppimise toetamise ning hindamise korraldus, hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord, õpilaste ning lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus ning õpetajate koostöö ja töö planeerimise 1 4
5 põhimõtted. Lisades esitatakse ainevaldkondade õppeainete ainekavad, mis sisaldavad õppeainete õpitulemuste ja õppesisu kirjeldusi klassiti. Käesolev õppekava on koostatud esimesele ja teisele kooliastmele. 5
6 Kooli missioon, visioon ja väärtused Missioon ehk kooli loomise põhjus? Visioon ehk mille poole püüdleme? Emili on kool, kuhu iga laps tahab tulla. Iga Emili töötaja ja õpilane on eneseteadlik, avatud, hooliv ja heade õpioskustega. Väärtused ehk millest Emilis töötades lähtume? Hoolime Pühendume Vastutame Oleme avatud üksteisest iseendast keskkonnast enda arendamisele koos õppimisele teadlikule tegutsemisele parimale võimalikule tulemusele enda sõnade ja tegude eest enda õppimise eest ühise heaolu eest ideedele ja arvamustele muutustele üksteisele erinevustele Miks see väärtus meile oluline on? Hoolivusele keskendumine loob häid suhteid. Inimesed saavad üksteisele loota. Hoolivus aitab luua õpikeskkonda, kus ei kardeta eksida. See on oluline kogu kollektiivi motivatsiooni hoidmiseks. Kui näen, et ka kõrval pühendutakse, annab see lisamotivatsiooni. Jagatud vastutus tekitab kollektiivis ja kogukonnas usaldust. Vastutus on oluline oskus, mida lapse arengul toetada. Jagatud vastutus arendab koostööd ja ennetab ülekoormust. Kui oleme teistele avatud, on ka teised meile avatud. Leiame häid koostööpartnereid. Nii jõuab kooli uusi ideid. Emili ei kaota julgust katsetada. Avatud tunnid suurendavad usaldust 6
7 Hoolivus tekitab turvatunnet. Loob mõnusama tööja õpikeskkonna - inimesed tahavad kooli tulla. Lastevanemad saavad kooli usaldada, olla kindlad, et nende lastel on hea. Hoolivus toetab motivatsiooni. Kool on eeskujuks pere- ja ühiskondlikele suhetele. Soovime, et kogu Eesti ühiskond oleks tervem, hoolivam. Pühendumine aitab meil seatud eesmärkide poole püüelda. Õppimisele pühendumine aitab saavutada paremaid õpitulemusi, parandada sooritust. Pühendudes on soorituse üle parem meel. Kool saab õpetada lapsi pingutama. Õpetaja saab pingutades ja süvenedes eeskujuks olla. Emili kool peaks olema eeskujuks teistele koolidele ja vanematele. Vastutustunne aitab asju lõpule viia, eesmärke täita. Vastutame pideva õppimise eest, et muutuva maailmaga kohaneda, õpiprotsessi mitkekesistada, üksteisele eeskujuks olla. Tahame, et Emili oleks kool, kus oleks kõigil hea õppida ja töötada. õpetaja ja kooli vastu. Vanemad mõistavad paremini, mida ja miks koolis teeme. Avatus tekitab turvatunnet. Avatus toetab üksteiselt õppimist, näeme erinevuste kaudu ka iseennast. Erinevuste koosolemisest sünnib uusi ja ootamatuid lahendusi, ideid. Avatus muutustele on vajalik, et mitte stagneeruda. Väärtused õpetaja ja koolijuhina töötades Peegeldame positiivset ja tunnustame teisi pingutuse eest. Pöörame tähelepanu suhetele ja heale õhkkonnale. Märkame sekkumist vajavat olukorda, probleemi, muret või rõõmu. Reageerime sekkumist vajavale olukorrale. Vajadusel kaasame olukorra Näitame ise intsiatiivi, seame endale eesmärke, oleme aktiivsed ja panustame. Mõtestame oma tegevust: küsime iga asja juures, miks see on vajalik, miks ma seda teen. Vajadusel muudame tegevust. Leiame oma meetodi analüüsiks, mõtestamiseks. Keskendume olulisele. Keskendume meie-tasandile, Vastutame oma hääle ja reageeringute eest. Täidame kokkulepitud ülesanded õigeaegselt. Jagame infot õigeaegselt ja teistega arvestades. Informeerime muutustest teisi. Vastutame selle eest, mida mu reageerimine või mittereageerimine kaasa toob. Vastutame selle eest, kas reageerime või ei reageeri. Võtame vastu külalisi, tunnivaatlejaid. Tervitame õpilasi, kolleege ja külalisi positiivselt. Oleme kursis hariduspoliitika, haridusteaduse, haridusuuendusega - loeme, arutleme, mõtleme, võimalusel võtame sõna, kirjutame. Jagame loetut, koolitustel õpitut, häid praktikaid omavahel ja kogukonnas 7
8 lahendamiseks teisi kooli töötajaid/ lapsevanemaid/lapsi/s petsialiste. Oleme suheldes eeskujuks: kuulame, suhtleme toetavalt, hoolime teiste ideedest-mõtetest, peegeldame teiste tundeid/mõtteid, aktsepteerime tundeid. Analüüsime põhjuseid, mitte ainult tagajärgi. Me ei stigmatiseeri - iga käitumise taga on hea kavatsus. Räägime täiskasvanutasandil. Kuulame aktiivselt - peegeldame, sõnastame ümber, väldime suhtlemistõkkeid. Hoolime iseendast - küsin abi, väljendan oma tundeid täiskasvanutasandil, magan, söön ja liigun. Arvestame teiste vajadustega - vajadusel anname aega ja ruumi. arvestame kõigi vajadustega, kuid otsime kompromisse. Oleme pühendunud (ühistele) lahendustele. Püüame teisi mõista ja olukordi nende vaatenurgast näha. Koosolekutel mõtleme aktiivselt kaasa, tegeleme ühise eesmärgiga. Vastutame selle eest, et kaaslased ei jääks probleemidega üksi. Vastutame kogu kooli eest. Valime õppemeetodid, mis toetavad õppimist parimal viisil. Arendame end pidevalt. Otsime probleemidele aktiivselt lahendusi. Loeme haridusteemalisi artikleid, raamatuid, arutleme aktuaalsete teemade üle. Paneme kasutatud töövahendid õigele kohale tagasi. Koristame enda järel ja vajadusel aitame teisi. ja teiste koolide/õpetajatega. Tuleme mugavustsoonist välja, katsetame uusi meetodeid, jagame kogemusi. Seisame selle eest, et kedagi ei diskrimineeritaks või kellessegi ei suhtutaks halvasti tema sots-majandusliku tausta, soo, nahavärvi, rahvuse, keele, religiooni, välimuse vms tõttu. 8
9 Emili kooli eripära Emili Kooli eripäraks on paindlik ja õppijakeskne, koostöine, baasteadmisi toetav ja muutuva maailmaga arvestav töökorraldus. PAINDLIKKUSE JA ÕPPIJAKESKSUSE PÕHIMÕTE Valdkond Õppija individuaalne tase ja eripära Koolikorraldus Kuidas seda teeme? Suhted õpetaja ja õpilaste vahel on iga õpetaja fookuses. Iga lapsega toimub aastas kolm arenguvestlust, mille käigus seatakse individuaalsed arengueesmärgid. Kasutatakse õppijakeskseid aktiivõppemeetodeid. Õpetaja kohandab õpiruumi, -aega, -metoodikat, -materjale laste eripäradest ja vajadustest lähtuvalt. Õpetajad kasutavad VEPA metoodika elemente. Esimeses ja teises klassis on vastavalt vajadusele kahe paralleelklassi kohta vähemalt üks abiõpetaja. Ühes klassis õpib kuni 17 õpilast, et õppija individuaalset arengut paremini toetada. Emili hindamisprotsessil on kolm aktiivset osapoolt: õpilane, õpetaja ja lapsevanem. Laste arengut ja õpetajaid toetavad eripedagoog ning sotsiaalpedagoog. Loodud on õpiabisüsteem (süstemaatiline arengu jälgimine, konsultatsioonid, IÕK). Õppija arengut jälgitakse ja tagasisidestatakse edasise õppetöö paremaks planeerimiseks. Emili päevaplaan on paindlik, minutiliste õppetsüklite sees tehakse pause vastavalt õppijate vajadusele ja õppetöö eripärale. Õppetsüklite vahel on üks või kaks pikka liikumisvahetundi. Õppetöö võib toimuda kooliruumides, õues või õppekäikudel. Klassiruumi paigutus võimaldab nii rühmas töötamist ja liikumist kui ka individuaalset tööd. Emili klasside lauad, toolid ja tahvlid on kergesti liigutatavad ja õpieesmärgile ja 9
10 -vormile kohandatavad. Õppija autonoomia Õpetajad planeerivad õppetöösse õpilaste vajadustele parajal määral autonoomiat. Õpilasele pakutakse õppetöö käigus valikuid, kuidas, kellega, millises järjekorras või millise eesmärgini jõuda. Õpilane seab endale koostöös õpetajaga individuaalsed arengueesmärgid. Ennastjuhtiva õppija kujunemist toetatakse kuuoskuste (sotsiaalsed oskused, õpioskused) süsteemi, VEPA programmi elemementide ja individuaalsete eesmärkide kaudu. Õpilane on hindamisprotsessis aktiivne osapool. KOOSTÖÖ PÕHIMÕTE Valdkond Õppemeetodid Õpikeskkond Kuidas seda teeme? Emili õppetöö on struktureetitud projektõppe kaudu. Iga õppeaasta on jaotatud kolmeks suureks projektiks ja teemaks. Projekti kaudu on lõimitud ainealased õpitulemused ning sõnastatud projekti üldeesmärk ja tulemus. Seejuures on igal õppeaastal vähemalt üks rühmaprojekt ja üks individuaalne projekt. Õpilased on projektide eesmärgistamise ja planeerimise protsessi kaasatud. Emili õpetajate ülesanne on luua turvaline ning positiivne õpikeskkond, kus eksimine on normaalne osa õppimisest. Iga klass sõnastab hea õpikeskkonna visiooni ja kokkulepped. Emili õpikeskkond võimaldab mugavalt töötada nii väikestes kui ka suurtes rühmades - klassiruumi paigutus on rühmas töötamiseks mugav ja paindlik. Koolimööbel, tahvel ja ekraan on kergesti liigutatavad, igas klassis on vaip koos istumisalustega ja lugemisnurk. Õppijate iseseisvust toetavad seinamaterjalid, millelt õpilane saab ise abi leida. 10
11 Õppekorraldus Töökorraldus Kogukond Iga Emili koolipäev algab õpilaste juhitud hommikuringiga, mille käigus sõnastatakse ühiselt päeva eesmärgid ja päevaplaan. Nädal lõppeb ühise lõpuringiga, mille käigus reflekteeritakse nädala üle. Emili õpetajad saavad iga nädal kokku infokoosolekul. Lisaks sellele planeerivad ühe klassi õpetajad üheskoos õppenädalat. Õpetajad vaatlevad kolleegide tunde. Vaheaegadel toimuvad ühised planeerimis- ja visiooniseminarid ning koolitused. Lastevanemate koostööd kooli töötajatega toetab Vanematekogu. Toimuvad regulaarsed Emili lastevanemate kooli seminarid, kord aastas toimub Emili hariduskonverents. Kõik Emili õppetunnid on vanematele külastamiseks avatud. Vanemaid kaasatakse ka abi- ja külalisõpetajatena. BAASTEADMISTE JA -OSKUSTE PÕHIMÕTE Valdkond Õppemeetodid Õpikeskkond Õppekorraldus Kuidas seda teeme? Emili üldpädevuste arengut toetava projektõppe käigus on fookuses riiklikus õppekavas sõnastatud ainealased eesmärgid. Projektid planeeritakse nii, et iga projekt toetaks oluliste baasoskuste ja 21. sajandi oskuste arengut. Õpiprotsessi oluliseks osaks on refleksioon ja uute eesmärkide seadmine. Emili klassides on raamatud alati kättesaadavad. Klassiruumides kasutatakse õpilase iseseisvust toetavaid seinamaterjale. Õpilane saab kolm korda aastas õpitulemuste kaupa tagasisidet. Tagasiside arutatakse läbi arenguvestlustel. 11
12 Kord nädalas toimuvad konsultatsioonitunnid, mille käigus saab puudulikke baasteadmisi järele õppida. Loetakse jõukohaseid raamatuid jõukohase kiirusega. Regulaarselt mõõdetakse õpilaste baasteadmisi, et edasist õppetööd planeerida. MUUTUVA MAAILMA PÕHIMÕTE Valdkond Õppemeetodid ja -sisu Õpikeskkond Kuidas seda teeme? Iga projekt algab uurimisprobleemist ja on seotud õpilaste huvide või küsimustega. Emili projektõppe planeerimisel on arvesse võetud nn 21. sajandi oskusi (koostöö, loovus, suhtlemine, kriitiline mõtlemine, enesejuhtimine). Projekti planeerimise käigus õpitakse seadma eesmärke, aega planeerima, meeskonnas töötama. Inglise keele süvaõpetust pakutakse koolipäeva põimitud huviringina alates esimesest klassist. Digioskuste õpe on lõimitud projektõppe hulka. Projektide kaudu on õpitulemused lõimitud eluga väljaspool kooli. Iga projekti valmimise käigus toimub vähemalt üks õppekäik. Õppimine ei toimu üksnes koolis, vaid õppimiseks kasutatakse mitmekesiseid õpikeskkondi ka väljaspool kooli. Emili õpikeskkond toetab õpilaste digioskuste arengut, kohanemisvõimet ja suhtlemisoskusi. Tehnoloogia kasutamine õppetöös on alati eesmärgistatud kas digioskuse omandamise või muu õpitulemuse efektiivsema saavutamise kaudu. Koolis õppetöö käigus kasutamiseks tahvel- ja sülearvutid. Infovahetus on korraldatud läbi e-keskkonna, õpetajate faili- ja dokumendihalduseks kasutatakse pilveteenuseid. Liikumisharjumuse kujundamiseks veedetakse iga päev üks või kaks pikka vahetundi õues. 12
13 Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid Emili Kooli lõpetanud noor on eneseteadlik, avatud, hooliv ja heade õpioskustega. Seejuures on tal tugevad akadeemilised baasteadmised ja motivatsioon ennast arendada ja edasi õppida. Emili Kooli lõpetanu kannab Emili alusväärtusi. Ta hoolib iseendast, teistest inimestest ja keskkonnast, ta on pühendunud enda arendamisele, koos õppimisele, teadlikule tegutsemisele ja parimale võimalikule tulemusele, ta vastutab enda sõnade ja tegude, õppimise ja ühise heaolu eest, ta on avatud ideedele ja arvamustele, muutustele, teistele inimestele ja erinevustele. 13
14 Õppekorraldus Esimeses ja teises kooliastmes kasutatakse üldõppe suunaga aineõpetust. Ained on omavahel lõimitud projektõppe kaudu. Esimeses kooliastmes on kahe esimese klassi peale tööl üks abiõpetaja (teises kooliastmes vajaduspõhiselt), kelle ülesanne on aidata õpetajal õppetööd diferentseerida ja õpikeskkonda hallata. Vanematega koostöös luuakse kodus lugemise traditsioon. Iseseisvad ülesanded (kodutööd) on individuaalsed kokkulepped, mis lähtuvad õpilase vajadustest või projektülesande iseloomust. Esimeses ja teises kooliastmes on projektõpe planeeritud kolme õppekava nii horisontaalselt (läbib kõiki aineid) kui ka vertikaalselt (läbib kõiki klasse) läbiva uurimisteema kaudu. Konkreetne projekti eesmärk, teema, ülesehitus ja hindamise korraldus sõnastatakse iga õppeperioodi eel õpetajate ja õpilaste koostöös arvesse võttes õpilaste varasemaid teadmisi, huvisid ja vajadusi. Uurimisteemad on üles ehitatud nii, et liigutakse konkreetsemalt abstraktsemale, iseendast kaugemale. Uurimisteema Mina, perekond ja kodu Kodupaik ja Eestimaa Keskkond ja teised kultuurid Alateemad Meeled ja keha Toitumine, liikumine, hügieen, tervis Individuaalsus, erinevused ja sarnasused Väärtused ja viisakasus Kodu ja perekond, teised sugulased Pereliikmete tegevus ja rollid Sõprus ja suhted Elurikkus ja mitmekesisus Elus ja eluta loodus Maaelu ja linnaelu Liiklus ja koolitee Klass ja kool Aastaajad, päev ja öö Eestimaa Esivanemate lood Traditsioonid ja tähtpäevad Teadus ja ajalugu Keskkond ja ressursid Säästlik eluviis, taaskasutus Materjalid ja asjad Eri kultuurid, rahvad ja riigid Keeled ja kommunikatsioon Reisimine 14
15 Töö ja ametid Inimese vabadused, kohustused ja vastutus Peretraditsioonid ja tähtpäevad Projektid (näidised) 1. klass Minu esimene raamat (individuaalne) Mudel esinevanemate elukorraldusest või tulevikulinna mudel (individuaalne või väikses rühmas) Teatrietendus eri kultuuridest (kogu klassiga) 2. klass Minu raamat 2.0 (individuaalne) Animatsioon Eestimaast (individuaalne või väikses rühmas) 3. klass Minu raamat 3.0 (individuaalne) Perepäev koos töötubadega (kogu klassiga) Näitus eri kultuuridest (kogu klassiga) Uurimistöö (individuaalne või paaris) Projekti faasid: 1. Varasemate teadmiste ja huvide kaardistamine 2. Eesmärgistamine 3. Planeerimine 4. Projektitegevuse täitmine 5. Hindamine ja refleksioon Koostöös õpilastega sõnastatakse: 1. Projekti väljundi(d) 2. Oodatava projekti tulemus 3. Projekti alaeesmärgid 4. Projekti põhiseosed ja -küsimused 5. Seosed üldpädevustega 6. Ajakava ja vahe-eesmärgid 7. Hindamise ja refleksiooni korraldus 15
16 Hindamine ja arengu toetamine Hindamine on tagasiside ja hinnangu andmine õppija arengule, teadmistele, oskustele ja hoiakutele. Seejuures on hindamisprotsessi jooksul aktiivne nii õppija, õpetaja kui ka lapsevanem. Emili Koolis toetub hindamine eelkõige riikliku õppekava üldosale ning kooli visioonile, milleks on eneseteadlik, heade õpioskustega, avatud ja hooliv õpilane. Eristatakse kokkuvõtvat hindamist ja kujundavat hindamist. Kokkuvõttev hindamine on suunatud minevikku, vaatab õpiprotsessile tagasi ning selle eesmärk on teha kokkuvõte õpilase teadmistest, oskustest või hoiakutest kindlal hetkel. Kujundav hindamine on suunatud tulevikku ning on õpiprotsessi osa. Selle eesmärgiks on hinnata õppija teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning kujundada nende põhjal edasist õppe planeerimist ja õpiprotsessi. Hindamise peamine eesmärk on toetada õppija arengut, anda tagasisidet tema arengu kohta, innustada ja suunata teda sihikindlalt õppima, suunata õppija enesehinnangu kujunemist ja arengutee valikuid. Teiseks aitab hindamine suunata õpetaja tegevust õpikeskkonna kujundamisel ning õppija individuaalse arengu toetamisel. Kolmandaks annab hindamine aluse õpilase järgmisse klassi üleviimiseks. Planeeritud või planeerimata koolist puudumiste korral võtab lapsevanem esimesel võimalusel ühendust klassiõpetajaga ning lepib kokku individuaalse tööplaani. Lõpp- Õppimist hindamine toetav hindamine INSTRUMENT VASTUTUS EESMÄRK PÕHJENDUS RAKENDAMINE X X Arengumapp Õpilane koostöös õpetajatega Eesmärk dokumenteerida ja jälgida õpilase teadmiste, oskuste ja hoiakute arengut ühe õppeaasta jooksul. Jäädvustatakse õppeprotsessi tulemused ning muutused. Õpimappi lisatakse kogu õppeaasta jooksul projektide kokkuvõtted, õpilase eneseanalüüsid, õpetaja ning õpilase enda kommentaaridega näidistööd. 16
17 X X Arenguvestlus Õpilane ja lapsevanem Arenguvestluse eesmärgiks on saada ülevaade õpilase omandatud teadmistest ja oskustest, püstitada uusi eesmärke ja saavutada kokkulepped lapse arengu parimaks toetamiseks. Laps demonstreerib ja kasutab erinevate õppeainete ja projektide kaudu omandatud teadmisi ning oskuseid. Lapsevanem saab tagasisidet õpilase õpioskuste ja ainealastele teadmiste kohta. Õpilane saab lapsevanemalt tagasisidet enda arengule. Vestlused toimuvad kolm korda aastas lapsevanema(te) ja lapse koostöös. Aktiivseim roll on õpilasel, kes selgitab vanematele õpitud teemasid, lahenduskäike ning demonstreerib lahendusteks vajalikke oskuseid. Lapsevanemal on vestluse käigus võimalus esitada küsimusi ning anda tagasisidet. X Individuaalsuse kaart Klassiõpetaja koostöös teiste õpetajatega ja tugispetsialist idega Eesmärk kajastada ja toetada õpilase sotsiaalsete oskuste ja õpioskuste arengut kogu koolitee jooksul. Kaardi täitmine võimaldab märgata ning jäädvustada muutuseid õpilase õppimises, käitumises, toimimisviisides. Kaardis on kirjas ka võimalikud meetodid ja viisid, kuidas õpilast on püütud individuaalselt toetada. Kaart on õpetaja töövahend õppija arengu parimaks võimalikuks toetamiseks. Õpetaja koostab vormi põhjal iga lapse kohta individuaalse arengu kaardi. Õppeaasta jooksul teevad sinna märkmeid tugispetsialistid, klassiõpetaja ja aineõpetajad. Sissekannete algusesse on märgitud kuupäev, eelnevat teksti ei muudeta ega kustutata. X Teemapõhine õpimapp Õpilane Eesmärk jäädvustada õppeprotsessi teemad ja sisu, arendada õppija õpioskuseid ning eneseanalüüsioskust. Õpimapp võimaldab arendada lastes õpioskuseid, sh korrektsust ning õppematerjalide süstematiseerimise oskust. Materjalid on koondatud ning mapp võimaldab eelnevate tööde juurde tagasi pöörduda. Teemapõhisesse õpimappi koondab õpilane enda ühe perioodi ja projektiga seonduvad tööd ning enese- ja tööde analüüsid. 17
18 X Suuline ja kirjalik tagasiside sooritusele, protsessile Õpilane, õpetajad, kaasõpilane, lapsevanem Eesmärk on anda õppijale õppeprotsessi kohta vahetut tagasisidet, kujundada õpiprotsessi jätku. Protsessi hindamine võimaldab õpilasel/õpetajal õppeprotsessi muuta, kohandada. Tagasiside andmiseks kasutatakse mitmekesiseid meetodeid. Tagasiside andjaks võib olla nii kaasõpilane, õpetaja kui ka lapsevanem. Samuti võib õpilane hinnata end ise. Oluline on eelnevalt läbi rääkida ootused sooritusele/õpitulemused. Lastevanemateni jõuab tagasiside suuliste vestluste, õpilase kirjalike tööde, nädalakirjade ning Stuudiumi kaudu. X X Hindamismaatriks Õpetajad Eesmärk on anda tagasisidet õppeedukusele õppeprotsessi alguses seatud eesmärkide põhjal. Lisaks on eesmärk planeerida edasist õppetööd õppija individuaalsetest vajadustest lähtuvalt. Lähtume õppetööd korraldades nii riiklikust õppekavast kui ka õppija individuaalsest tasemest. Õpitulemustel põhinev maatriks lubab hinnata iga õppija arengut individuaalselt, kuid areng on võrreldav ka õppekavas kirjeldatud eesmärkidega. Õpetajad koostavad iga perioodi alguses õpitulemuste nimekirja. Nende alusel antakse iga perioodi lõpus (3 korda aastas) tagasisidet. Lisaks hinnangule, kas õpitulemus saavutati või mitte, antakse kvalitatiivset tagasisidet protsessi kohta või kirjeldatakse, kuidas omandamata jäänud baasoskused järele omandada. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse kokkuvõttev tagasiside viie palli süsteemi: Õpilane on õpitulemused saavutanud täiel määral ja ületanud neid. Õpilane on õpitulemused saavutanud. Õpitulemused on saavutatud baasteadmiste ja -oskuste tasemel ja õpilane on valmis järgmiste eesmärkideni edasi liikuma. Hinne 5, väga hea Hinne 4, hea Hinne 3, rahuldav 18
19 Kõik baasteadmised ja -oskused pole omandatud. Õpilane on edasi liikunud, kuid vajab edasi õppimisel õpiabi. Enamik baasteadmisi ja oskusi on saavutamata, areng õpitulemuste osas puudub. Õpilane vajab õpiabi ja individuaalset tuge. Hinne 2, puudulik Hinne 1, nõrk 19
20 Kooli struktuur ja juhtimine Emili Kool on asutatud eralasteaia Kalli-kalli ja Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse koostöös. Kooli kontseptsiooni väljatöötajateks oli algatusrühm, kuhu kuulusid Kalli-kalli lasteaia lapsevanemad, Kalli-kalli lasteaia juhtkond, eksperdid hariduse ja ettevõtluse alal ning tegevõpetajad. Kooli kontseptsiooni ja õppekava on edasi arendanud Emili juhtkond ja õpetajad. Kooli kogukonna moodustavad Kalli-kalli lasteaia, huviringide, eelkooli ja Emili Kooli lapsed, lapsevanemad, personal ja koostööpartnerid. Emili Kooli vastuvõtt toimub lapsevanema avalduse alusel. Peredega eelnevaks tutvumiseks toimuvad perepäevad, kus lastele korraldatud tegevuste raames selgitatakse välja nende sotsiaalsed oskused ja koolivalmidus. Samal ajal toimuval kohtumisel lapsevanematega tutvustatakse kooli õppe- ja kasvatuspõhimõtteid ning põhiväärtusi. Eelisjärjekorras võetakse vastu Kalli-kalli lasteaia lõpetanud lapsed ning meie koolis juba käivate laste õed-vennad. Kui kohti on vähem kui soovijaid, toimub vabade kohtade jagamine loosi teel. Emili Kool on üldhariduskool, mis alustas algkoolina ning kasvab aastaks 2024 kasvab välja täismahus põhikooliks. Koolis on kaks paralleelklassi ja klassis kuni 17 õpilast. Kooli juhtorganid on nõukogu ja direktor. Direktori peamisteks ülesanneteks on vastutada õppe- ja kasvatustegevuse sisu ning korralduse ja tulemuslikkuse eest, arendada ja täiustada kooli kontseptsiooni ning esindada kooli avalikkuse ees. Kooli nõukogu on kooli kollegiaalne otsustuskogu, kuhu kuuluvad lapsevanemate esindajad, õpetajate esindajad, juhtkond ja kooli pidaja esindaja. Nõukogu ülesandeks on kooli üldstrateegia määramine, õppekava ning arengukava heakskiitmine ning ettepanekute tegemine kooli töö paremaks korraldamiseks. Kooli juhtimist toetab lastevanemate esindajatest koosnev Vanematekogu, mille üldeesmärk on panustada Emili Kooli kui kogukonnakooli arendamisse läbi praktiliste tegevuste ja kogukonnaliikmete kaasamise. 20
21 Kooli töö- ja õppekorraldus Emili Kool avatakse hommikul kell 8.00 ja tunnid algavad kell Enne tundide algust kooli jõudvad õpilased veedavad aega valveõpetajaga. Emili Koolis puudub klassikaline tunniplaan, mille asemel on päevakava, kus on määratud vaid õppetöö- ja puhkeaeg. Koolipäeva alustatakse koos õpilastega päeva ühise planeerimise ja eesmärgistamisega, pannakse paika ainetundide ja iseseisva õppimise aeg ning planeeritakse aeg tagasiside andmiseks ja töö analüüsimiseks. Igal hommikul toimub hommikuring, kus on päeva planeerimine seotud baasteadmiste kordamisega. Hommikuringi veavad õpetaja juhendusel eest õpilased. Koolipäeva moodustab kolm õppetsüklit ja kaks pikemat vahetundi, mille käigus käiakse õues ja süüakse lõunat. Kohustuslikele õppetsüklitele ja nendega integreeritud huviringidele järgnevad pikapäevarühm ja teised huviringid. Esimese ja teise klassi õpilastele on iga päev avatud pikapäevarühm. Peale koolipäeva lõppu pakutakse hulgaliselt mitmekesiseid huviringe eraldi tasu eest. Igal õpilasel on isiklik märkmik/päevik planeerimiseks ning eneseanalüüsiks. See toetab õpioskuste arengut, aitab tegevusi prioritiseerida ning toetab õpilase iseseisvust. Emili Koolis on arvestatud aastasse 175 õppepäeva ja 10 nädalat suvevaheaega. Koolivaheajad kattuvad Haridus- ja Teadusministeeriumi määruses kehtestatud vaheaegadega. 21
22 Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord Emili Kool jälgib õpilase tervislikku seisundit, arengut ja õpinguid. Kogutud info jäädvustatakse individuaalsuse kaardil. Andmete kogumise eesmärgiks on õpiraskusi, üld- ja eriandekust ning muid erivajadusi märgata ja õppetegevust paremini planeerida. Esimesel kahel tegutsemisaastal toetab õpetajaid erivajaduste tuvastamisel psühholoog, kolmandast õppeaastast on abiks ka sotsiaalpedagoog ja eripedagoog. Erivajadustega õpilasi toetavad igapäevases õppetöös abiõpetajad, eripedagoog, sotsiaalpedagoog ning vajadusel ka tugiisikud. Kõigile õpilastele tagatakse võimalus saada täiendavat konsultatsiooni aineõpetajatelt, abi psühholoogilt ning kooliõelt. Emili kooli kolmandast tegutsemisaastast alates on kõigile õpilastele loodud täielik ja süsteemne sotsiaalsete ning emotsionaalsete oskuste arenguprogramm ning õpiabisüsteem. Psühholoog, sotsiaalpedagoog ja eripedagoog vaatlevad tunde ning aitavad õpetajal erivajadusi märgata ja vajalikke tugiteenuseid rakendada. Lisaks on tugispetsialistide ülesandeks õpetajaid koolitada ja mentordada. Hariduslike erivajadustega käsitletakse õpilast, kelle eriline andekus, õpiraskus, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes. Hariduslike erivajadustega lapsi võetakse Emili kooli vastu juhul, kui nad suudavad õppida Emili kooli õppekava järgi. Vajadusel luuakse tavaklasside kõrvale eripedagoogi juhendamisel töötav väikeklass. Andekate õpilaste toetamisel lähtutakse lapse individuaalsetest vajadustest, selgitatakse välja lisatoe vajadus ja huvid, toetatakse olümpiaadidel ja ainekonkurssidel osalemist, tehakse muudatusi õppesisus ja -protsessis. Kooliõde töötab Emili Koolis osakoormusega lepingu alusel. Kooliõe poole võivad abi saamiseks pöörduda nii õpilased kui õpetajad. Kooliõde 22
23 teeb õpilastele kindla ajavahemiku järgi profülaktilisi läbivaatuseid ja riikliku vaktsinatsioonikalendri kohaseid vaktsineerimisi. Käitumuslike probleemide või kooli kodukorra korduva rikkumise korral kasutatakse toetusmeetmeid ja mõjutusvahendeid. Seejuures on alati eesmärk tegeleda probleemi juurtega, mitte käitumisega iseenesest. Mõjutusvahendite ja toetusmeetmete järjestust või iseloomu võib õpetaja või direktor vastavalt lapse või probleemi eripärale kohandada. 1. Vestlus lapsega 2. Kirjalik teade lapsevanemale 3. Kokkusaamine perega 4. Regulaarne koostöö tugispetsialistiga ja/või regulaarsed kohtumised perega 5. Ajutine keeld osaleda pikapäevarühmas, huvitegevuses, õuevahetundides või koolivälises tegevuses 6. Ajutine keeld osaleda õppetöös koos tingimusega õpitulemused perioodi lõpuks saavutada 7. Tugiisiku määramine 8. Koolikohalepingu lõpetamine 23
24 Koostöö lastevanemate ja ülejäänud kogukonnaga Emili Kooli kui kogukonnakooli arendamist toetab Vanematekogu läbi praktiliste tegevuste ja kogukonnaliikmete kaasamise. Lastevanemad on õppetöösse ja ürituste korraldamisse kaasatud. Vähemalt kord kahe kuu jooksul toimub Emili lastevanemate kooli seminar, mille eesmärgiks on toetada kooli ja kodu koostööd. Seminaride teemad püstitatakse Emili kollektiivi ning lastevanemate poolt vajadusest lähtuvalt. Kord aastas toimub kogukonnale hariduskonverents. Kogu õppeprotsess on läbipaistev - kõik õppetunnid on lastevanematele vaatlemiseks ja abiõpetajana aitamiseks avatud. Lastevanemad saavad koolitöösse panustada ka külalistundide, õppekäikude korraldamise, huviringide juhendamise kaudu. Lapsevanem on informeeritud koolis toimuvast Stuudiumi kaudu ning saab põhjalikku ja pidevat tagasisidet oma lapse õppimise kohta. Kolm korda õppeaastas toimuvad arenguvestlused. Esimesel ja kolmandal arenguvestlusel osalevad ka lapsevanemad, teise vestluse peab klassijuhataja õpilasega ja edastab vanematele kokkuvõtte. Lastevanemad saavad õppeinfosüsteemi kaudu järjepidevalt kirjalikku tagasisidet lapse õppeedukuse, arengu ja käitumise kohta. Kord nädalas saadavad klassiõpetajad vanematele infokirja, milles tehakse kokkuvõte nädala jooksul toimunust ja jagatakse olulist teavet järgmise nädala kohta. Oluline info koolikorralduse ja õppetöö kohta jagatakse lastevanemate koosolekutel, Stuudiumi või kooli kodulehe kaudu. Peamisteks koostöövormideks peredega on: 1. Üldkoosolekud (üks kord aastas septembris) kooli arengu selgitamiseks ja infovahetuseks; 2. Klassi lastevanemate koosolekud (vähemalt kaks korda aastas sügisel ja kevadel); 24
25 3. Õpetaja ja lastevanemate vaheline vahetu igapäevane suhtlemine, 4. Suhtlus e-infosüsteemi või meili kaudu; 5. Arenguvestlused klassiõpetaja, lapsevanema ja õpilase vaheline vestlus kolm korda aastas; 6. Osalemine kooliüritustel; 7. Osalemine kooli nõukogu töös; 8. Osalemine Vanematekogu töös; 9. Vajadusel probleemvestlused, kus arutatakse õpilasega seotud küsimusi; 10. Tagasiside küsimustik lapsevanemalt ja õpilaselt iga aasta kevadel; 11. Avatud tunnid; 12. Lastevanematekooli seminarid ja koolikonverents. 25
26 Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted Õpetajate koostöö aluseks on: 1. Kord nädalas toimub ühine refleksioon ja planeerimine; 2. Kord nädalas toimuvad ühe klassi õpetajate koostöötunnid; 3. Planeerimisseminarid ja koolitused vaheaegadel; 4. Kolleegide vaatlused ja nendele järgnevad vestlused. Õpetajate koostöötundide eesmärk on jaotada tundide planeerimise koormust, lõimida eri õppeaineid ja planeerida ning korraldada sujuvat projektõpet. Koolivaheaegu kasutatakse projektide planeerimiseks, oma töö analüüsiks, uute eesmärkide ja plaanide seadmiseks, kooli baasdokumentide valmistamiseks ja koolitusteks. Ühiselt luuakse projektikavand ja hindamismaatriks. Iga õpetaja vastutab oma töökava eest. Seejuures on töökava formaat vaba, kuid selles peavad olema planeeritud olulised eesmärgid, hindamise korraldus ja lõiming. Töökava koostamise aluseks on ühiselt loodud projektõppe kavand ning vastava valdkonna ainekavad. Õpetaja töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja materjale, õpitavaid teemasid ja õppesisu. Iga õpetaja vaatleb igas kuus vähemalt ühe kolleegi tundi. Seejuures lepitakse enne vaatlust kokku vaatluse eesmärk ja tagasisidevestluse aeg. Tagasisidevestlust juhib vaatluse eesmärkidest lähtuvalt tunnivaatleja. 26
27 Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord Emili Kooli õppekava arendus on pidev protsess, milles osalevad kõik kooli õpetajad ja kooli juhtkond. Kooli õppekava muutmise ja täiendamise eest vastutab ja tööd koordineerib kooli direktor. Võimalusel kaasatakse õppekava arendusprotsessi kooli kogukonda. Õppekava muudatusettepanekud vaadatakse üle kooli nõukogus, kooskõlastatakse kooli pidajaga ning muudatused kinnitab kooli direktor. 27
28 Ainete maht ja tunnijaotusplaan Emili Kooli õppekavaga taotletavad pädevused vastavad Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud üldpädevustele. Eesti keele ja kirjanduse ainevaldkond sisaldab süvendatud lugemist. Lugemine on lõimitud ka uurimise ainevaldkonda, mis koondab endas loodus- ja inimeseõpetuse. Kunstivaldkond koondab kunsti-, töö- ja muusikaõpetuse. Lisaks kolmele õppekavas olevale inglise keele nädalatunnile esimeses kooliastmes õpitakse inglise keelt soovituslikult esimeses kooliastmes lisaks täiendavad 6 nädalatundi. Täiendava inglise keele õppe tasu sisaldub kooli õppemaksus. Tunnijaotusplaan on koostatud arvestusega, et ainetunni pikkus on 45 minutit. Emili Kooli päevaplaan koosneb 45, 60, 75 või 90 minuti pikkustest õppeaegadest. Õppetöö on korraldatud üldõpetuse ja lõimingu põhimõtetest lähtudes ja seega võib ühe 60-minutilise õppeaja sisse mahtuda näiteks 1 ainetund matemaatikat ja ⅓ ainetundi loodusõpetust. Ühe aine koormus võib jaotuda mitme õppeaja vahel, kuid arvestuslik ainetundide maht minutites on võrdne õppeaegade mahuga minutites. Näiteks võib 6 ainetundi matemaatikat (6 x 45 = 270 minutit) jaotuda kolmeks 90-minutiliseks õppeajaks või kaheks 75-minutiliseks ja kaheks 60-minutiliseks õppeajaks ( = 270 minutit). Õppepäeva sees on kaks vahetundi, mille pikkus kokku on minutit. 28
29 Emili Kooli esimese ja teise kooliastme tunnijaotusplaan Ainevaldkond Esimene kooliaste 2 1. kl 2. kl 3. kl ainetunde kokku Teine kooliaste 4. kl 5. kl 6. kl ainetunde kokku 3 Uurimine (loodusõpetus, inimeseõpetus) Matemaatika Eesti keel ja kirjandus Loovained (kunst, muusika, tööõpetus, tehnoloogiaõpetus, käsitöö ja kodundus) Liikumine A-võõrkeel (inglise keel) B-võõrkeel (vene keel) Ajalugu, ühiskonnaõpetus KOKKU Arvestuslik ainetunni pikkus on 45 minutit. 3 Kohustuslike nädalatundide maht I kooliastmes on loodusõpetuses 3, inimeseõpetuses 2. PRÕKi 15 (4) alusel on kooli õppekavasse lisatud 3 nädalatundi loodusõpetust. 4 Kohustuslike nädalatundide maht II kooliastmes on loodusõpetuses 7, inimeseõpetuses 2. PRÕKi 15 (4) alusel on kooli õppekavasse lisatud 1 nädalatund loodusõpetust. 5 Kohustuslike nädalatundide maht I kooliastmes on matemaatikas 10. PRÕKi 15 (4) alusel on kooli õppekavasse lisatud 1 nädalatund matemaatikat. 6 Kohustuslike nädalatundide maht II kooliastmes on matemaatikas 13. PRÕKi 15 (4) alusel on kooli õppekavasse lisatud 2 nädalatundi matemaatikat. 7 Kohustuslike nädalatundide maht I kooliastmes on eesti keeles on 19. PRÕKi 15 (4) alusel on kooli õppekavasse lisatud 2 nädalatundi eesti keelt. 8 Kohustuslike nädalatundide maht II kooliastmes on eesti keeles ja kirjanduses 15. PRÕKi 15 (4) alusel on kooli õppekavasse lisatud 1 nädalatund eesti keelt ja 2 nädalatundi kirjandust. 9 Kohustuslike nädalatundide maht II kooliastmes on B-võõrkeeles 4. PRÕKi 15 (4) alusel on kooli õppekavasse lisatud 3 nädalatundi B-võõrkeelt. 29
30 10 Õppekavaväline võõrkeel (vabatahtlik ringitegevus) Vabatahtlikes inglise keele ringitundides osalevad õpilased lapsevanema sooviavalduse alusel. Lapsed, kes vabatahtlikes inglise keele tundides ei osale, saavad abiõpetajate juhendamisel mängida kooliõues, saalis ja lugemisnurgas. 30
31 Lisad 1. kooliaste 2. kooliaste 1.1 Kunstivaldkonna ainekava 2.1 Kunstivaldkonna ainekava 1.2 Uurimisvaldkonna ainekava 2.2 Uurimisvaldkonna ainekava 1.3 Keele ja kirjanduse ainekava 2.3 Keele ja kirjanduse ainekava 1.4 Matemaatika ainekava 2.4 Matemaatika ainekava 1.5 Liikumise ainekava 2.5 Liikumise ainekava 1.6 Võõrkeelte ainekava 2.6 Võõrkeelte ainekava 2.7 Sotsiaalvaldkonna ainekava 31
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
Rohkem(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)
Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemVäljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse
Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,
RohkemVHK õppekava üldosa
Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi
RohkemHINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS
HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.
RohkemÕppekava
Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemLisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j
Lisa 1 KEHTESTATUD direktori 03.10.2018. a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Võru Gümnaasiumi (edaspidi kooli)
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016
KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad
RohkemNarva Soldino Gümnaasium
2018. aasta üldhariduskoolide rahuloluküsitluste tagasiside 1 Sisukord Mis on rahulolu ja miks on vaja seda hinnata? 4 Kuidas ja mida mõõdeti? 4 Tagasiside 4 Tulemuste esitamine raportis.........................................
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemPÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemJ. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu
J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse 06.01.2015.a. Hoolekogu on andnud arvamuse 29.01.2015.a. Õppenõukogus läbiarutatud ja arvamus antud 30.01.2015.a. J.V.
RohkemPõltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab
RohkemESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis
KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad
RohkemViljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka
Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega
RohkemSILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.
Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise
RohkemPõhimäärus
aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku
RohkemSeletuskiri
05. jaanuar 2010 Seletuskiri põhikooli riikliku õppekava määruse eelnõu juurde Sisukord: I Sissejuhatus II Määruse eesmärk ja mõju III Määruses kasutatud mõisted IV Määruse üldosa eelnõu sisu ja võrdlev
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K
I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused
RohkemПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ
SISUKORD 1. ÜLDALUSED... 3 1.1 Hindamise alused... 3 1.2 Hindamise eesmärgid... 3 1.2.1 Teadmiste ja oskuste hindamisega püütakse:... 3 1.2.2 Käitumise ja hoolsuse hindamisega põhikoolis:... 3 1.3 Kujundav
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemTALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA
TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA ARENGUKAVA 2014-2016 Tallinn 2013 Seal, kus on suur armastus, sünnib imesid. Willa Cather (1876 1947) SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Õppeasutuse lühiülevaade... 4 2. Missioon,
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemKinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k
Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade
RohkemMAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja
MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
RohkemJõelähtme Vallavalitsus määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava Kostivere
Jõelähtme Vallavalitsus 25.01.2018 määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 1 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 3 ÜLDANDMED... 3
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemTartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse
Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev
RohkemÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee
ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kolleegidelt õppetöö vaatlemise kaudu. Igal õppejõul on õpetamise
RohkemTartu 2016
Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve
RohkemVäljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru
Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg
RohkemKostivere Kooli arengukava Kostivere
Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 2 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 ÜLDANDMED... 5 KOSTIVERE KOOLI MISSIOON; VISIOON; VÄÄRTUSED JA SÜMBOOLIKA... 8 II ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA VALDKONNAD... 11
RohkemMicrosoft Word - G uurimistoo alused
Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemMicrosoft Word - TUGIMATERJAL_Karja_a_riteenuste_korraldus_yldhariduskoolis_RL
Karjääriteenuste korraldus üldhariduskoolis Tugimaterjal Tallinn 2014 SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus Tugimaterjal on koostatud SA Innove poolt riikliku programmi Karjääriteenuste
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
RohkemINGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes
INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemMicrosoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx
Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemHARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead
HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood 11877858, mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi..., isikukood...
RohkemADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17
ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2015. a määruse
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemVÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...
RohkemPõlva Vallavalitsuse a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks " Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS
Põlva Vallavalitsuse 07.06.2017. a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks 2017 2020" Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2017 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VISIOON, MISSIOON, PÕHIVÄÄRTUSED...
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemVäärtusõpetus
Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja
RohkemVILJANDI VABA WALDORFKOOLI P Õ H I K I R I KINNITATUD Üldkogu otsusega nr 1-4.1/1 p 1 1. Üldsätted 1.1. Erakooli nimi on Viljandi Vaba Waldor
VILJANDI VABA WALDORFKOOLI P Õ H I K I R I KINNITATUD Üldkogu otsusega 12.02.19 nr 1-4.1/1 p 1 1. Üldsätted 1.1. Erakooli nimi on Viljandi Vaba Waldorfkool (edaspidi Kool ja/või VVWK). Erakooli nimi inglise
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemMTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused
MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00
RohkemMicrosoft Word - Arenguvestluste lÐflbiviimise kord
ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMISTE KORD NARVA 6. KOOLIS I. Üldsätted. I.1.Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud klassijuhataja, õpilase ja vanemate (seadusliku esindaja, edaspidi - vanem) vestlus,
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemViljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi
Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi 2016 1 Sisukord ÜLDSÄTTED... 4 KOOLI ERIPÄRA, VÄÄRTUSED NING KOOLI ÕPPE-JA KASVATUSEESMÄRGID... 4 ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED KOOLIASTMETI... 14 ÕPPEKORRALDUS...
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemTARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA
TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA Sisukord 1. kooli väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid... 4 1.1. Kooli eripära... 4 1.2 Põhihariduse eesmärgid... 5 1.3. Kooli väärtused...
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemARENGUKAVA
TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2015-2017 Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...4 1.2 Asutuse hetkeseis...5 1.3 Vaadeldava perioodi jooksul on kool pälvinud auhindu Tallinna
RohkemKINNITATUD Dir kk nr 1.2/ PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄ
KINNITATUD Dir kk nr 1.2/4 07.09.2016 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄÄRTUSED, ERIPÄRA, ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 3 1.1.
RohkemKutseaasta_2009_2010 seire
Kutseaasta VI etapi seire kokkuvõte 29/21 Tallinn 21 1 Kutseaasta seire läbiviimist on toetanud EV Haridus- ja teadusministeerium. Koostajad: Epp Reiska ja Eve Eisenschmidt Andmetöötlus: Epp Reiska Ankeetide
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
Rohkem