SISSEJUHATUS ARVUTITEADUSTE VALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE

Õppeasutus: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Õppeasutuse kood: 70007742 ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT Direktori kk. nr 1.1-2/28.. Õppekavarühm Õppekava Õppekeel: Kutseõppe liik Maht õppenädalates (õn) vene / eesti Arvutiteadused ISCED 97 liigituse järgi Tarkvara ja andmebaaside haldus Software and database management kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis põhihariduse nõudeta kutseõpe kutseõpe põhihariduse baasil kutsekeskharidusõpe kutseõpe keskhariduse baasil 120 õppenädalat Õppekava koostamise alus Arvutierialade riiklik õppekava kinnitatud 6. veebruaril 2009 Haridus- ja teadusministri määrusega nr. 26. Õppekava eesmärgid ja ülesanded Eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes: väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada; oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tööolukordades; on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele; vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; töötab oma tervist ja keskkonda säästes; oskab teha eetilisi ja seadusepäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline; omab suhtlemis-, analüüsi ja teabe hankimise oskust ning valmisolekut meeskonnatööks. Nõuded õpingute alustamiseks Tarkvara ja andmebaaside haldus õppekavade alusel võib õppima asuda isik, kes on omandanud põhihariduse. Õppetöö toimub vene/eesti keeles. Komplekteeritava õppegrupi suuruseks on 30 õpilast. Õppekava struktuuri lühikirjeldus. Õppekava kogumaht 120 õppenädalat. 1. Üldharidusõpingud - 40 õn Vene keel 3(õn.), Kirjandus 2(õn.), Eesti keel 7(õn.), Võõrkeel 4(õn.), Matemaatika 6(õn.), Füüsika 3(õn.), Keemia 3(õn.), Geografia 1(õn.), Biologia 2(õn.), Ajalugu 3(õn.), Inimeseõpetus 1(õn.), Ühiskonnaõpetus 1(õn.), Muusikaõpetus 1(õn.), Kunstõpetus 1(õn.), Kehaline kasvatus 2(õn.) 2. Üldõpingute moodulid - 22 õn Sissejuhatus arvutiteaduste valdkonna kutseõpingutesse (1õn.), Majanduse alused (1õn.), Ettevõtluse alused (1õn.), Õiguse alused (1õn.), IT õigus (1õn.), Erialane inglise keel (4õn.), Kommunikatsioon (2õn.), Projektijuhtimise alused (1õn.), Kontoritöö tarkvara (2õn.), Tööohutus ja -tervishoid (1õn.), Rakendusstatistika (1õn.), Rakendusmatemaatika (3õn.), Matemaatiline loogika (1õn.), Rakendusfüüsika (2õn.) 3. Põhiõpingute moodulid - 26 õn Arvutite riistvara alused (1õn.), Arvutite lisaseadmed (1õn.), Operatsioonisüsteemide teooria alused (1õn.), Operatsioonisüsteemide administreerimine (3õn.), Arvutivõrkude alused (1õn.), Andmebaaside alused (2õn.), Andmebaaside projekteerimine (2õn.), Andmebaaside kasutamine (3õn.), Andmebaaside haldus (1õn.), Programmeerimise alused (2õn.), Objektorienteeritud programmeerimise alused (1õn.), Infosüsteemi elutsükkel (2õn.), Andmeturbe alused (1õn.), Andmeturve (2õn.), Dokumenteerimine (1õn.), Klienditeenindus (2õn.) 4. Valikõpingute moodulid - 10 õn Arvutigraafika (PhotoShop, Coreldraw, 3-DMAx) (3õn.), Veebiarendus (html, css, dream, flash.) (6õn.), Tehniline joonistamine (1õn.), 3d alused (3õn.), Veebiprogrammeerimine (4õn.), Programmeerimine C keeles (3õn.) 5. Lõpueksam - 2 õn, 6. Praktika - 20 õn Nõuded õpingute lõpetamiseks Kutsekeskhariduse omandamiseks peab õpilane olema läbinud teoreetilise ja praktilise kursuse täies ulatuses ning sooritanud erialase kutseharidusliku lõpueksami positiivsele hindele. Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Kooli lõputunnistus kutsekeskharidusõppe läbimise kohta ja hinneteleht Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele...200.a. /ees- ja perenimi, allkiri/ Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonnapeaspetsialist 1

TARKVARA JA ANDMEBAASIDE HALDUS ÕPPEKAVA KUTSEKESKHARIDUSÕPE Jõhvi 2009 2

Õppeasutus Ida Virumaa Kutsehariduskeskus Õppeasutuse kood 70007742 Aadress Kutse tn. 13 Jõhvi linn Telefon. 33 21500 Faks 33 21501 e-post juhiabi@ivk.edu.ee, direktor@ivk.edu.ee Õppekavarühm Õppekava Arvutiteadused ISCED 97 liigituse järgi Tarkvara ja andmebaaside haldus nimetus eesti keeles Software and database management nimetus inglise keeles Kutseõppe liik kutsekeskharidusõpe Õppekava maht õppenädalates 120 õ.n. Õppekeel vene/eesti Kinnitan Arthur Seppern kooli direktori nimi, allkiri käskkirja nr 1.1-2/28 kuupäev 06.04.2009 pitsat Kooskõlastatud kooli õppenõukogu protokoll nr. 13, 30.01.2009 koosoleku protokolli nr, kuupäev kooli nõukogu protokoll nr. 1.1-6/2, 31.03.2009 koosoleku protokolli nr, kuupäev Kontaktisik Ljudmila Bõlova nimi, allkiri Infotehnoloogia ja majandus valdkonna juhataja amet 55617755, ljudmila.bolova@ivk.edu.ee kontaktandmed (telefon, e-post, faks) Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis... kuupäev Õppekava kood 3

SISUKORD 1. ÕPPEKAVA EESMÄRK JA ÜLESANDED...6 1.1. ÕPPEKAVA EESMÄRK...6 1.2. ÕPPEKAVA ÜLESANDED...6 2. VASTUVÕTUNÕUDED...7 3. ÕPPEKAVA STRUKTUUR...8 3.1 ÕPPEAJA JAOTUS ÕPPEKAVAS...9 3.2 VALIKÕPINGUTE VALIKU VÕIMALUSED JA TINGIMUSED...11 3.3. PRAKTIKAKORRALDUS...11 4. HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KRITEERIUMID...12 4.1. HINDAMISE SKAALA...12 4.2. HINDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED JA KRITEERIUMID...12 5. LÕPETAMISE NÕUDED...14 5.1. ÜLDNÕUDED...14 5.2. LÕPUEKSAM...14 6. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED...15 6.1. ÜLDÕPINGUD...15 M1 SISSEJUHATUS ARVUTITEADUSTE VALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE...15 M2 MAJANDUSE ALUSED...16 M3 ETTEVÕTLUSE ALUSED...17 M4 ÕIGUSE ALUSED...19 M5 IT ÕIGUS...21 M6 ERIALANE INGLISE KEEL...22 M7 KOMMUNIKATSIOON...24 M8 PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED...26 M9 KONTORITÖÖ TARKVARA...28 M10 TÖÖOHUTUS JA -TERVISHOID...30 M11 RAKENDUSSTATISTIKA...31 M12 RAKENDUSMATEMAATIKA...32 M13 MATEMAATILINE LOOGIKA...33 M14 RAKENDUSFÜÜSIKA...34 6.2. PÕHIÕPINGUD...35 M15 ARVUTITE RIISTVARA ALUSED...35 M16 ARVUTITE LISASEADMED...37 M17 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE TEOORIA ALUSED...39 M18 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE ADMINISTREERIMINE...40 M19 ARVUTIVÕRKUDE ALUSED...41 M20 ANDMEBAASIDE ALUSED...42 M21 ANDMEBAASIDE PROJEKTEERIMINE...43 M22 ANDMEBAASIDE KASUTAMINE...44 M23 ANDMEBAASIDE HALDUS...46 M24 PROGRAMMEERIMISE ALUSED...47 M25 OBJEKTORIENTEERITUD PROGRAMMEERIMISE ALUSED...48 M26 INFOSÜSTEEMI ELUTSÜKKEL...49 M27 ANDMETURBE ALUSED...51 M28 ANDMETURVE...52 M29 DOKUMENTEERIMINE...53 M30 KLIENDITEENINDUS...54 6.3. VALIKAINED...56 4

M31 ARVUTIGRAAFIKA...56 M32 VEEBIARENDUS...58 M33 TEHNILINE JOONISTAMINE...59 M34 3D ALUSED...60 M35 VEEBIPROGRAMMEERIMINE...61 M36 PROGRAMMEERIMINE C KEELES...63 6.4. ÜLDHARIDUSÕPINGUD...64 M37 - VENE KEEL / EESTI KEEL (EMAKEEL)...65 M38 KIRJANDUS / ЛИТЕРАТУРА...70 M39 EESTI KEEL(RIIGIKEEL) / VENE KEEL (VÕÕRKEEL)...75 M40 VÕÕRKEEL...79 M41 MATEMAATIKA...83 M43 FÜÜSIKA...89 M43 KEEMIA...93 M44 GEOGRAAFIA...98 M45 BIOLOOGIA...102 M46 AJALUGU...110 M47 - INIMESEÕPETUS...113 M48 - ÜHISKONNAÕPETUS...115 M49 MUUSIKA...118 M50 KUNST...120 M51 KEHALINE KASVATUS...122 6.5. LÕPUEKSAM...125 M52 LÕPUEKSAM...125 6.6. PRAKTIKA...127 M53 PRAKTIKA...127 LISAD...128 LISA 1. ÕPPEBAAS...128 LISA 2. LÕPUEKSAM JUHEND...129 LISA 3. PRAKTIKA JUHEND...131 LISA 4. PRAKTIKALEPING...133 LISA 5. ÕPETAJAD...137 LISA 6. ÕPPEKAVA KOOSTAJATE TÖÖRÜHM...139 5

1. ÕPPEKAVA EESMÄRK JA ÜLESANDED 1.1. ÕPPEKAVA EESMÄRK Käesolev õppekava on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Tarkvara ja andmebaaside haldus eriala kutsekeskharidusõppe õpetamise alusdokument. Tarkvara ja andmebaaside haldus õppekava eesmärk on valmistada ette spetsialiste, kes on võimelised orienteeruma sellistes valdkondades nagu tark-, riist- ja võrkvara, andmebaasisüsteemid ning valdavad praktilisi oskusi nende kasutamisel ja loomisel. Ette valmistada arvutiteeninduse tugispetsialiste tööks riigiasutustes või erafirmades. Õppekava täitmisel saab õppija vajalikke teadmisi ja oskusi sotsiaalseks toimetulekuks ning baasi edasisteks õpinguteks, elukestvaks õppeks. 1.2. ÕPPEKAVA ÜLESANDED Tarkvara ja andmebaaside haldus eriala õppekava kohaselt on Ida Virumaa Kutsehariduskeskuse ja koolituse ülesanne luua õppijate vajadustele vastav, isiksuse mitmekülgset arengut toetav õpikeskkond ja tagada õppuritele võimalus saada majandusalaseid / ettevõtlusalaseid algteadmisi; orienteeruda kutsealaga seonduvates õigusaktides; omandada ladusat suhtlemis-ja klienditeenindamise oskust; omandada inglisekeelse tööalase suhtlemisoskus suulises ja kirjalikus vormis; saada algteadmisi meeskonna- ja projektitööst; tundma õppida töötervishoiu nõudeid; saada süvendatud baasteadmised erialaga seotud reaalainetes (kõrgem matemaatika, füüsika); õppida orienteeruma erialastes tehnilistes dokumentides; omandada oskus lahendada tüüpilisemaid erialaseid probleeme; omandada baasteadmisi arvutivõrkude riist- j a tarkvarast, s.h. võrgutehnoloogiast; orienteeruda arvutite ja arvutisüsteemide riist- ja tarkvaras; saada teadmisi ja õppida orienteeruma andmeturbes; saada algteadmisi operatsioonisüsteemidest ja nende administreerimisest; saada algteadmisi programmeerimisest; õppida koostama algoritme; omandada arvutigraafika ja web-disaini algtõdesid. Avatud tööturul edukaks konkureerimiseks on õppekava ülesandeks orienteerida õppijaid pidevõppele, soodustada algatusvõime arengut ja võimaldada järgmiste oluliste üldpädevuste omandamist: meeskonnatöö oskus, probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskus, suhtlemisoskus. tasakaalustatud analüütilis-sünteetilise mõtlemise oskus, analüüsioskus, sünteesioskus 6

2. VASTUVÕTUNÕUDED Tarkvara ja andmebaaside haldus erialale õppima asumiseks peab õpilane lõpetama põhikooli. Õppetöö toimub vene/eesti keeles. Kooli astumiseks tuleb õpilasel esitada vastuvõtukomisjonile järgmised dokumendid: avaldus (täidetakse vastuvõtukomisjoni ruumides) põhiharidust tõendav lõputunnistus (originaal) 4 dokumendifotot pass või ID- kaart. Eestis alaliselt elavate välismaalase passis peab olema kas alalise või tähtajalise elamisloa kleebis meditsiiniline tõend nime muutumist tõendava dokumendi koopia (vajadusel) võimaluse korral soovitus töökohast Dokumendid esitab õpilaskandidaat isiklikult või volitatud isiku kaudu Ida- Virumaa Kutsehariduskeskusele Kutse 13, Jõhvi Võimaluse korral esitab õpilane suunamiskirja mõnest antud valdkonnas töötavast ettevõttest või asutusest. Komplekteeritava õppegrupi suuruseks on 30 õpilast. Suurema arvu soovijate korral on vastuvõtul otsustavaks: suunamiskirja olemasolu; põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne; vestlus; Soovitav: arvuti olemasolu (tööl, kodus) 7

3. ÕPPEKAVA STRUKTUUR Tarkvara ja andmebaaside haldus õppekava kestvus põhikooli baasil (kutsekeskharidusõpe) koos kutsekeskhariduse omandamisega on 3 aastat ehk 120 õppenädalat (4800t.), millest üldhariduslikke õppeaineid on 40 õppenädalat (1600t.). Eriala õpetamiseks (teooria ja praktika kokku) on 80 õppenädalat (3200t.) Tarkvara ja andmebaaside haldus õppekava jaguneb õppeperioodideks koolis ja ettevõttes. Koolis toimub teoreetiline õpe ja praktiline töö kooli töökojas, praktika toimub ettevõttes. Kutseõppe maht on põhikooli baasil õppijatel 3200 tundi s.o. 80 nädalat: üldõpingute moodulid 880 tundi 22 nädalat, põhiõpingute moodulid 1040 tundi 26 nädalat; valikained 400 tundi 10 nädalat; kutsehariduslik lõpueksam 80 tundi 2 nädalat; ettevõtte praktika maht on 800 tundi 20 nädalat. Kutseõppe maht (%): eriala ainete teooria 20 õppenädalat (25%) õppepraktika koolis ja lõputöö 40 õppenädalat (50%) tootmispraktika 20 õppenädalat (25%). Ühe õppenädala pikkus on 40 tundi, mis sisaldab nii teoreetilist, praktilist kui ka iseseisvat tööd. Õppekava on koostatud iseseisvaid oskusi ja teadmisi andvate ning hoiakuid kujundavate moodulitena. Moodul koosneb ühe terviku moodustavatest õppeainetest, mida õppeaja kestel õpetatakse vastavalt õpilase vanusele järjest enam oskusi ja teadmisi süvendavalt. 8

3.1 ÕPPEAJA JAOTUS ÕPPEKAVAS Nr. Moodulid nimetused Kokku Maht (õn) 1.õppeaasta 2.õppeaasta 3.õppeaasta T P K T P K T P K I Üldõpingud 22 4 6 10 5 1 6 6 6 Sissejuhatus arvutiteaduste valdkonna 1 kutseõpingutesse 1 1 1 2 Majanduse alused 1 1 1 3 Ettevõtluse alused 1 1 1 4 Õiguse alused 1 1 1 5 IT õigus 1 1 1 6 Erialane inglise keel 4 1 1 1 1 2 2 7 Kommunikatsioon 2 1 1 2 8 Projektijuhtimise alused 1 1 1 9 Kontoritöö tarkvara 2 2 2 10 Tööohutus ja -tervishoid 1 1 1 11 Rakendusstatistika 1 1 1 12 Rakendusmatemaatika 3 1 1 2 1 1 13 Matemaatiline loogika 1 1 1 14 Rakendusfüüsika 2 1 1 1 1 II Põhiõpingud 26 3 4 7 2 9 11 8 8 15 Arvutite riistvara alused 1 1 1 16 Arvutite lisaseadmed 1 1 1 17 Operatsioonisüsteemide teooria alused 1 1 1 18 Operatsioonisüsteemide administreerimine 3 1 1 2 2 19 Arvutivõrkude alused 1 1 1 20 Andmebaaside alused 2 2 2 21 Andmebaaside projekteerimine 2 2 2 22 Andmebaaside kasutamine 3 3 3 23 Andmebaaside haldus 1 1 1 24 Programmeerimise alused 2 2 2 25 Objektorienteeritud programmeerimise alused 1 1 1 26 Infosüsteemi elutsükkel 2 1 1 2 27 Andmeturbe alused 1 1 1 28 Andmeturve 2 2 2 29 Dokumenteerimine 1 1 1 30 Klienditeenindus 2 2 2 III Valikõpingud 10 3 3 3 3 4 4 31 Arvutigraafika (PhotoShop, Coreldraw, 3-DMAx) 3 32 Veebiarendus (html, css, dream, flash.) 6 33 Tehniline joonistamine 1 34 3D alused 3 35 Veebiprogrammeerimine 4 36 Programmeerimine C keeles 3 Üldharidusõpingud vene õppekeelega rühmadele 40 17,5 17,5 12,5 12,5 10 10 37 Vene keel 3 1 1 1 1 1 1 38 Kirjandus 2 1 1 1 1 39 Eesti keel 7 2 2 2 2 3 3 40 Võõrkeel 4 2 2 1 1 1 1 41 Matemaatika 6 2 2 2 2 2 2 42 Füüsika 3 1 1 1 1 1 1 43 Keemia 3 1 1 2 2 44 Geograafia 1 1 1 45 Bioloogia 2 2 2 46 Ajalugu 3 1,5 1,5 1,5 1,5 47 Inimeseõpetus 1 1 1 48 Ühiskonnaõpetus 1 1 1 49 Muusikaõpetus 1 1 1 50 Kunstõpetus 1 1 1 9

51 Kehaline kasvatus 2 2 2 Lõpueksam 2 2 2 Praktika 20 2,5 2,5 7,5 7,5 10 10 Kokku 120 25 16 40 20 21 40 16 24 40 Üldharidusõpingud eesti õppekeelega rühmadele 40 17,5 17,5 12,5 12,5 10 10 37 Eesti keel 5 2 2 1 1 2 2 38 Kirjandus 2 1 1 1 1 39 Vene keel 4 1 1 2 2 1 1 40 Võõrkeel 5 2 2 1 1 2 2 41 Matemaatika 6 2 2 2 2 2 2 42 Füüsika 3 1 1 1 1 1 1 43 Keemia 3 1 1 2 2 44 Geograafia 1 1 1 45 Bioloogia 2 2 2 46 Ajalugu 3 1,5 1,5 1,5 1,5 47 Inimeseõpetus 1 1 1 48 Ühiskonnaõpetus 1 1 1 49 Muusikaõpetus 1 1 1 50 Kunstõpetus 1 1 1 51 Kehaline kasvatus 2 2 2 Lõpueksam 2 2 2 Praktika 20 2,5 2,5 7,5 7,5 10 10 Kokku 120 25 16 40 20 21 40 16 24 40 10

3.2 VALIKÕPINGUTE VALIKU VÕIMALUSED JA TINGIMUSED Valikõpingute eesmärk on anda õppijale võimalus omandada lisateadmised ja oskused valitud õppesuunas. Valikõpinguid saab valida 12 õppenädalast vähemalt 10 õppenädala ulatuses, sest mahuga 2õn on planeeritud lõpueksami raames toimuva lõputöö sooritamiseks. Valikõpingud on jaotatud alljärgnevalt: 1. õppeaastal läbitakse: 3õn. 2. õppeaastal läbitakse: 3õn. 3. õppeaastal läbitakse: 4õn. Valikõpingute moodulid on: Arvutigraafika (PhotoShop, CorelDraw, 3-DMAx) - 3õn. Veebiarendus (html, css, dream, flash.) - 6õn. Tehniline joonistamine - 1õn. 3D alused - 3õn. Veebiprogrammeerimine - 4õn. Programmeerimine C keeles - 3õn. 3.3. PRAKTIKAKORRALDUS Praktikaga taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi ja tööohutuse nõuetega. Praktika kogukestvuseks on antud erialal 20 õppenädalat, mis jaguneb kaheks praktika etapiks. Esimese praktikaetapi läbimise järel, millest 1. õppeaastal läbitakse 2,5õn ja 2. õppeaastal 7,5õn, õppija oskab kirjeldada IKT ettevõtte töökorraldust, infohalduse korraldust, ohutuse ja töötervishoiu tagamist, teab erinevate ametikohtade tööülesandeid ja vastutusala andmebaaside või tarkvara haldusega tegelevas ettevõttes. Õppija oskab juhendaja abil täita ettevõtte poolt antud erialaseid tööülesandeid. Teise praktikaetapi 10õn läbimise järel õppija teab ja tunneb erialast terminoloogiat, kvaliteedi nõudeid, andmeturbe korraldamise põhimõtteid ja olulisust. Õppija oskab leida erialast infot ja juhendmaterjale, koostada juhendmaterjale infosüsteemi konkreetse osa kasutamiseks, teostada konkreetseid andmehaldustöid või testida programmi. Õppija oskab teha meeskonnatööd ja viia läbi eneseanalüüsi: anda hinnangut oma teadmistele, praktilisele ettevalmistusele, toimetulekule, uutele teadmistele ja oskustele. 11

4. HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KRITEERIUMID 4.1. HINDAMISE SKAALA Õpilaste teadmiste hindamine toimub haridusministri määrusega nr 32 (19.09.2000 a.) kehtestatud korras. Õpilaste õpitulemuste diferentseeritud hindamine mooduli või selle osade lõikes toimub kutsekeskõppes viiepallilises hindamissüsteemis (koos sõnalise vastega) järgmiselt: Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90 100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70 89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45 69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20 44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0 19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. 4.2. HINDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED JA KRITEERIUMID Õppuri poolt sooritatud õpinguid ja omandatud teadmisi kontrollitakse eksamitel arvestustel ja kaitsmistel kus saadud hinded fikseeritakse protokollis ning positiivsed tulemused õpilase õpinguraamatus. Hinnata võib ka jooksva õppetöö käigus toimuvaid kontrolltöid, laboratoorseid töid, referaate jne, mille tulemusi ei kanta protokolli, ent mis võivad olla aluseks eksami või arvestuse hinnete kujunemisele. Mooduli teadmiste kontrollimise vorm(id) on määratud õppe- ja ainekavas. Moodul loetakse omandatuks pärast eksami või arvestuse positiivset sooritust. Õpilasel on õigus sooritada ühes ja samas moodulis eksamit/arvestust kuni kolm korda. 12

Kui õpilane ei ilmu eksamile valitud eksamipäeval, märgitakse protokolli "mitteilmunud". Märge "mitteilmunud" võrdsustatakse lubatud korduseksamite arvu seisukohalt negatiivse hindega. Puuduliku hinde saanud õpilane võib eksamit korrata veel kaks korda. Viimaseks korduseksamiks on õpilasel õigus taotleda eksami sooritamisel komisjoni moodustamist. Direktori korraldusega moodustatakse eksamineerimiseks vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Pärast eksami/arvestuse kolmandat korda negatiivsele tulemusele sooritamist õpilane eksmatrikuleeritakse. Positiivsele tulemusele sooritatud eksami/arvestuse kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole reeglina lubatud. Eksamineerijal on õigus õpilane teadmiste kontrollilt eemaldada keelatud abivahendite või kaaslaste abi kasutamise, samuti õppejõudu või kaasõpilasi solvava või halvustava käitumise korral. Mõjuvatel põhjustel teadmiste kontrollilt puudunud õpilasel on õigus teadmiste kontroll läbida õppejõu poolt uuesti määratud ajal. Praktika kokkuvõte tehakse praktika koolipoolse juhendaja ja osakonnajuhataja omavahelise arutelu käigus, kusjuures kohal viibib ka hinnatav õpilane. Praktika hindamisel peetakse silmas õpilase arengut praktika käigus ja ettevõttepoolse juhendaja hinnangut. Praktika koondhinnang on arvestatud või mittearvestatud, mille puhul positiivne tulemus on "arvestatud" ja negatiivne tulemus "mittearvestatud". Õpitulemuste hindamine jaguneb: 1) õpiprotsessi hindamine (protsessihinne); 2) arvestuslik hindamine (arvestuslik hinne); 3) kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne); 4) eksami hindamine (eksamihinne). Õpiprotsessi hindamine on üksiktulemuste hindamine. Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse õpilase arengut ja nõutavaid õpitulemusi. Protsessihinnete alusel võib välja panna osa arvestuslikke hindeid. Arvestuslik hindamine on õpitulemuste hindamine mooduli teemade läbimise järel. Arvestuslik hindamine peab toetama mooduli eesmärkide saavutamist. Arvestuslikult hinnatavate õppeülesannete täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik. Kokkuvõttev hindamine. Õpilase õpitulemusi hinnatakse kokkuvõtvalt aasta- ja moodulihinnetega. Praktika hinnatakse nende moodulite osana, milles see sisaldub. Kui praktika on eraldi moodul, hinnatakse see eraldi. Kutsehariduslike lõpueksamite hindamisel hinnatakse nii eksamiprotsessi kui lõpptulemust. Üldhariduslike lõpueksamite hindamisel lähtutakse eksamitööle lisatud hindamisjuhendist. 13

5. LÕPETAMISE NÕUDED 5.1. ÜLDNÕUDED Õpilane on kooli lõpetanud pärast käesoleva õppekava (kutsekeskharidusõpe) täitmist täies mahus, sealhulgas ettenähtud eksamite, arvestuste, praktikate, lõpueksami(te) sooritamist positiivsetele hinnetele (vt. eksami juhendid lisadest ). Kooli lõpetamiseks on vaja sooritada järgmised lõpueksamid: 1. Kutsehariduslik lõpueksam (lõputöö) 2. Koolieksamid vene keel / (eesti keel) (kirjalik) ja ajalugu õpilane valib 2 eksamit õppeainetest: matemaatika, füüsika, võõrkeel, keemia. Lõpueksam(id) sooritatakse komisjoni ees. Kooli lõpetanutele väljastatakse lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta ja hinneteleht, millele kantakse üld- ja põhioskuste moodulite kokkuvõtvad hinded. 5.2. LÕPUEKSAM Lõpueksami eesmärk Tarkvara ja andmebaaside haldus eriala lõpueksam on koondeksam, mis koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast ja võimaldab õpilasel demonstreerida terviklikke teoreetilisi ja praktilisi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, hoiakuid, suhtumist, suhtlemisvalmidust, koostöövalmidust ja oskust, loovust, mõtlemisvõimet jt. isikuomadusi tootmis- ja sotsiaalsete ülesannete lahendamisel õpilase poolt. Vaata modul lõpueksam. 14

6. ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED 6.1. ÜLDÕPINGUD M1 SISSEJUHATUS ARVUTITEADUSTE VALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE 1 õn 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised õpitavast erialast, koolist, õpingukorraldusest ning oskab kasutada erinevaid õppemeetodeid. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. KOOLI TUTVUSTUS JA ÕPINGUKORRALDUS. Õpperühmaga tutvumine. Kooli tutvustus. Kooli struktuur. Kooli infosüsteem, e-õppe keskkond. Kooli kodukord. Õpilase õigused ja kohustused. Õpilast puudutav dokumentatsioon. Tunniplaani koostamise põhimõtted. Praktikakorraldus. Õppematerjalid, nende kättesaadavus. Kooli tugisüsteem, õpilastele pakutavad tugiteenused 3.2. ERIALA TUTVUSTUS. Arvutiteaduste üldine olemus ja valdkondade omavahelised seosed. Valdkonna elukutsete kuvandid ja väärtustamine, kutsestandardid. Erialased infokanalid. Õppekava sisu ja ülesehitus. Tööturg ja tööandjate ootused. Erialaga seotud ettevõttega tutvumine. Võimalused haridustee jätkamiseks (elukestev õpe) ja karjääri planeerimine 3.3. ÕPPEMEETODITE TUTVUSTUS. Erinevad õppemeetodid (loengud, seminarid, harjutustunnid (praktikumid), iseseisev töö, projektitöö, praktika, rühmatöö, e-õpe jne). Kirjalike tööde (uurimistöö, referaat, praktikaaruanne, lõputöö) koostamise, esitamise ja hindamise kord ning vormistamise nõuded. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb õpitavat eriala, õppetöö korraldust; õppekava sisu ja ülesehitust; õppija õigusi ja kohustusi; kutsestandardi olemust ja kutsenõudeid; erinevaid õppemeetodeid; erialaga seotud ettevõtete toimimis- ja tegutsemisvaldkondi. Õppija oskab anda hinnangut enda sobivuse kohta valitud erialal õppimiseks; orienteeruda kutseõppeasutuse õpikeskkonnas ja tegutseda vastavalt kooli sisekorra eeskirjadele ja kehtestatud nõuetele; valida sobivaid õpimeetodeid õppimiseks; õppida vastavalt võimetele ja antud õppeülesannetele; koostada ning nõuetekohaselt vormistada kirjalikke töid; hankida ja töödelda erialast informatsiooni; teadvustada elukestva õppimise tähtsust ja vajadust. 5. Hindamine Kokkuvõttev hinne kujuneb järgmistest osadest: 30% - esimene test; 30% - teine test; 40% - praktiline töö. 15

M2 MAJANDUSE ALUSED 1 õn 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab majandusalased põhimõisted ja saab aru majanduse seaduspärasusest ning turumajanduses toimuvatest protsessidest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 5.1 SISSEJUHATUS. Majanduse põhimõtted. Majanduse põhiprobleemid. Majanduslikud seosed. Ressursid. Majanduslik stabiilsus. 5.2 MAJANDUSKESKKOND. Eesti majanduskeskkond. Valitsuse roll ja funktsioonid. Maksud, maksusüsteem, maksustamise põhimõtted. Eesti majanduse arengusuunad. Euroopa Liidu roll majanduse suunamisel. 5.3TURUMAJANDUS. Turumajandus, selle komponendid. Nõudmine ja pakkumine. Turu liigid. Turutasakaal, selle tekkimine. Konkurents. Turu puudulikkus. 5.4 RAHA JA PANGANDUS. Raha omadused, funktsioonid, liigid. Rahandusasutused. Eesti rahandussüsteem. Riigi eelarve. Pangasüsteem. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb majanduse põhimõisteid ja põhiprobleeme; Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis; maksustamise põhimõisteid; turumajanduse põhimõisteid; finantssüsteemi põhimõisteid. Õppija oskab kasutada majandusalast informatsiooni. 5. Hindamine Moodul hinnatakse kahe kirjaliku testiga ning referaadi koostamise ja kaitsmise järgi. Referaadi teema kooskõlastatakse õpetajaga. Testides hinnatakse: - erinevate majandusõpetuse teooriate tundmist ja kasutamist; - majanduse terminoloogia tundmist; - erinevatest vaatenurkadest majandusalase informatsiooni analüüsimist. Referaadis hinnatakse: - erinevate raha ja panganduse poliitika tundmist; - turuuuringute tulemuste vastavust tegelikkusele; - õpilase oma arvamust. Kokkuvõttev hinne kujuneb järgmistest osadest: 40% - esimene test; 40% - teine test; 20% - referaadi koostamise ja kaitsmise. 16

M3 ETTEVÕTLUSE ALUSED 1 õn Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused ettevõtlusega seotud terminoloogiast, erinevatest ettevõtlusvormidest, äriplaani olemusest, majandusarvestuse põhimõistetest, tööjõuturust. 1. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul: majanduse alused. 2. Õppesisu 2.1. SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSSE. Ettevõtluse põhimõisted. Ettevõte, ettevõtlus, ettevõtja. Ettevõtte funktsioonid. Ettevõtete liigitus. Ettevõtluskeskkond. Omandisuhted ja ettevõtlusvormi valik. Ärivormid, nende põhierinevused.. Bilansi struktuur. Kasumi mõiste Majandusaasta aruande struktuur. 2.2. ETTEVÕTTE LOOMINE. Ettevõtte alustamise põhietapid. Uue ettevõtte loomine. Ettevõtte ostmine. Ettevõtluse tugisüsteemid. 2.3. ÄRIIDEE, ÄRIPLAAN. Äriidee. Äriplaani struktuur. Tooted ja teenused. Põhitegevusalad. Konkurents. Turusituatsiooni analüüs. Ettevõtte tulud ja kulud. Ettevõtte asukoha analüüs. Ettevõtluskeskkonna analüüs. Finantseerimine ja riskide hindamine. 2.4. ETTEVÕTTE JUHTIMINE. Juhtimine. Juhtimise funktsioonid. Kvaliteedijuhtimine. Personaliga seotud küsimused. Ettevõtte edutegurid. 2.5. MAJANDUSARVESTUS. Mõiste ja liigid. Arvestuse korraldamine ja läbiviimine, varad, omakapital, kohustused, tulud ja kulud. 2.6. HANKED JA LEPINGUD. Hanked, nende läbiviimise kord. Allhanked. Lepingute sõlmimine. 3. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb ettevõtlusega seotud põhimõisteid, ettevõtluse põhivorme; ettevõtte loomise põhietappe; äriplaani olemust ja selle koostamise põhimõtteid; ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid ja riske; ettevõtlust toetavaid tugisüsteeme. Õppija oskab valida tegevuse alustamiseks sobivat ettevõtlusvormi; püstitada äriideed ja koostada äriplaani; planeerida ettevõtte tegevust; analüüsida valitud tegevusalal ettevõtte riskitegureid. 5. Hindamine Moodul testitakse ja hinnatakse kirjaliku testiga ning rühmatöö: Testis hinnatakse õpilase teadmisi: erinevatest ettevõtlusvormidest ja ettevõtlusprotsessi ja selle elementidest; turunduse põhialustest, põhimõistetest. Hinnatakse rühmatööna, rühmatöö teema kooskõlastatakse õpetajaga: organisatsioonikäitumise ning sellega kaasneva problemaatika tundmist; situatsiooniülesannete lahendamise oskust; õpilase panust rühmatöös. 17

Kokkuvõttev hinne kujuneb järgmistest osadest: 50% - test; 50% - rühmatöös osavõtmine 18

M4 ÕIGUSE ALUSED 1 õn 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija saab aru Eesti Vabariigi õigussüsteemi põhimõttest ning omab ülevaadet olulisematest töösuhteid ja asjaajamist reguleerivatest õigusaktidest, millega ta igapäeva töös võib kokku puutuda. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. ÕIGUSRUUM. EV seadusandlikud organid. Õigusnorm, õigusakt. Õigusaktide kehtivus ja avaldamine Õigusaktide leidmine. Euroopa Liidu õigusnormid. 3.2. VÕLAÕIGUS. Müügileping, kinkeleping, töövõtuleping, üürileping, liisinguleping, käendusleping ja laenuleping. 3.3. ÄRIÕIGUS. Ettevõtte asutamine, tegutsemise põhialused ja lõpetamine, äriregister. Patendid. 3.4. TÖÖÕIGUS. Olulisemad seadused, mis reguleerivad töösuhteid. Avalik teenistus. Töölepingu olemus, kohustuslikud tingimused Töölepingu tähtaeg, määratud ja määramata tööaeg Katseaeg, selle eesmärk, osapoolte õigused. Töölepingu muutmine, lõpetamine, poolte õigused ja kohustused. Töövõtu-, käsundusleping ja töölepingu erinevused. Töö ja puhkeaja seadus normtööaeg, summeeritud tööaja arvestus Puhkuste liigid, kestvus, puhkusetasu. Ravikindlustus, töövõimetusleht, töövõimetushüvitis. 3.5. KARISTUSÕIGUS. Väärteod ja kuriteod. 3.6. KOHTUSÜSTEEM. Kohus, kohtu liigid. Kohtu korraldus. Advokaat. 3.7. NOTAR. Notariteenused, notari roll 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb Eesti Vabariigi õigussüsteemi; olulisemaid töösuhteid reguleerivaid seadusi; töövõtja ja tööandja õigusi ja kohustusi; kohtusüsteemi ülesehitust, notari rolli. Õppija oskab leida ja tõlgendada õigusakte; hinnata töölepingu vastavust seaduse nõuetele. 5. Hindamine Moodul hinnatakse kahe kirjaliku testiga ning rühmatöö. Rühmatöö teema kooskõlastatakse õpetajaga. Testides hinnatakse: põhiliste juriidiliste terminite tundmist; tööõiguse tundmist; lepinguõiguse tundmist; äriõiguse tundmist; asjaõiguse tundmist. Hinnatakse rühmatööna: organisatsioonikäitumise ning sellega kaasneva problemaatika tundmist; situatsiooniülesannete lahendamise oskust; õpilase panust rühmatöös. 19

Kokkuvõttev hinne kujuneb järgmistest osadest: 30% - esimene test; 30% - teine test; 40% - rühmatöös osavõtmine. 20

M5 IT ÕIGUS 1 õn 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab põhiteadmised IT valdkonna õiguskaitsest ja seadustest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul: töö- ja asjaõigus. 3. Õppesisu 3.1. SISSEJUHATUS. IT valdkonna õiguskorraldus, õigusaktid. Riigi Teataja. Avaliku teabe seadus. Kontrolli- ja järelvalveasutused. 3.2. INFOÜHISKONNA TEENUSED. Teenuse komponendid. Siseteenused ja sisseostetavad teenused. 3.3. ISIKUANDMETE KAITSE. Delikaatsed isikuandmed. Privaatsus. Isikuandmete kaitse seadus. 3.4. ANDMEKOGUD. Andmekogude moodustamine ja registreerimine. Andmekogude seadus. 3.5. DIGITAALALLKIRI. Elektrooniline identiteet. Digitaalallkirja seadus. 3.6. AUTORIÕIGUSED. Varalised õigused. Õiguste kaitse. Autoriõiguse seadus. Litsentsid. 3.7. IT KURITEGEVUS. IT kuritegevuse vormid. Karistusseadustiku vastavad sätted. 3.8. IT LEPINGUD. IT-lepingute koostamise põhimõtted. Sanktsioonid lepingutes. Lepingute rakendamine. IT töölepingud. Vastutus. Konkurentsikeeld. Võlaõigusseaduse vastavad sätted. 3.9. TARKVARA ÕIGUSKAITSE. Kaubamärk, selle taotlemine. USA tarkvarapatentide süsteem. 3.10. KUTSE-EETIKA. Väärtused. Head tavad. Ärisaladus. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb IT valdkonna õigusakte; isikuandmete kaitse ja autoriõiguste tagamist; seadusvastase tegevuse ohte; kutse-eetika väärtusi. Õppija oskab leida kehtivaid IT valdkonna õigusakte; tegutseda vastavalt seadusandlusele. 5. Hindamine Moodul hinnatakse kolme kirjaliku testiga ning rühmatöö. Testides hinnatakse: IT valdkonna õiguskorraldus; Infoühiskonna teenuse komponendid; Isikuandmete kaitse seadus; Digitaalallkirja seadus; IT kuritegevuse vormid; Kaubamärk, selle taotlemine; Ärisaladus. Kokkuvõttev hinne kujuneb järgmistest osadest: 30% - esimene test; 30% - teine test; 40% - kolmas test. 21

M6 ERIALANE INGLISE KEEL 4 õn 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tulemaks toime inglise keelega erialases töökeskkonnas. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Baasteadmised inglise keeles. 3. Õppesisu 3.1. ARVUTIKASUTUS. Failihaldus. Tekstitöötlus. Tabeltöötlus. Esitlus. Interneti kasutamine. 3.2. PROJEKTITÖÖ. Projektitöö meetod. Projekti planeerimine, põhimõtted, ajajuhtimine, infovahetus, meeskond, teostamine, tulemuslikkus. 3.3. IT ÕIGUS. IT lepingud, kutse-eetika, isikuandmete kaitse. 3.4. MAJANDUSE PÕHIMÕISTED. Turundus. Kaubandus. Pangandus. 3.5. ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõtte loomine. Äriidee, äriplaan. Ettevõtte juhtimine. Majandusarvestus. Hanked ja lepingud. Tööjõuturg 3.6. KONTORITÖÖ TARKVARA. Failihaldus. Tekstitöötlus. Tabelarvutus. Esitlus. Internet. 3.7. ARVUTITE RIISTVARA. JA ARVUTIVÕRGUD. Arvuti ehitus. Arvutivõrkude liigid. 3.8. OPERATSIOONISÜSTEEMID. Operatsioonisüsteemi eesmärk ja ülesanded. Operatsioonisüsteemide tüübid, versioonid. 3.9. PROGRAMMEERIMINE. Andmestruktuurid ja algoritmid. Programmeerimiskeelte tüübid. 3.10. ANDMEBAASID. Andmebaasimudelid. Andmelaod ja andmevakad. Administreerimine ja haldamine. Kasutajad. Andmebaasid ja Internet. Andmebaaside arhitektuur. SQL. Andmebaasi projekteerimine. Andmebaasi programmeerimine. Andmebaaside kasutamine infosüsteemide loomisel. 3.11. ANDMETURVE. Andmeturbe põhimõisted. Informatsioon ja andmed. Turvarisk. Ohud. Nõrkused. Turvameetmed. Andmeturbe komponendid. Andmeturbe standardid. Digitaalallkiri. 3.12. KLIENDITEENINDUS. Teeninduse põhimõisted. Teenuse kujundamine. Teenindusprotsess. Vajadused. Konfliktid. Klienditeeninduse korraldamine. 3.13. MULTIMEEDIUM. Multimeedium mõiste. Meediumite liigid. Multimeediumi seadmed. 3.14. ARVUTIGRAAFIKA. Arvutigraafika erinevad rakendusvaldkonnad. Arvutigraafika põhimõisted. Arvutigraafika allikad. 3d alused. 4. Hinnatavad õpitulemused Euroopa Nõukogu keeleoskustaseme süsteemis on saavutanud erialases ja majandusalases inglise keeles taseme B1. Õppija teab ja tunneb erialast terminoloogiat; erialast terminoloogiat; kirjalikest tekstidest. Õppija oskab ettevalmistuseta vestelda erialastes küsimustes; lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti, edasi anda sisu erialases vestluses ja küsimustes; koostada adekvaatselt oma erialaga seonduvaid inglikeelseid tekste ja dokumente. 22

5. Hindamine Erialase keele mooduli lõpeb kirjaliku arvestusliku tööga, kokkuvõtliku testiga ja suulise vestlusega. Kontrollitakse õpilaste: oskust toime tulla igapäevastel suhtlusteemadel õpitud võõrkeeles; oskust tõlkida erialast teksti; oskust koostada võõrkeeles kirju ja erinevaid ametlikke dokumente, aruandeid; oskust rääkida aruannetest, kasutades erialast sõnavara; erialase põhimõistete tundmist võõrkeeles. Moodul on läbitud kui on tehtud kõik arvestuslikud tööd positiivsele hindele. 23

M7 KOMMUNIKATSIOON 2 õn 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised inimese käitumist mõjutavatest teguritest, erinevatest suhtlemistehnikatest, -vahenditest ning oskab neid suhtlemises kasutada. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. SUHTLEMISE ALUSED. Suhtlemisoskuse tähtsus ja olemus ning selle arendamise võimalused. Suhtlemisvajadused ja -ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suhtlemise alustamine ja lõpetamine. Positiivse esmamulje loomine. Kuulamisoskused. Küsitlemisoskused. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Suhtlemise erinevad vormid. Suhtlemisbarjäär ja hirm. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Enesekehtestamine. Mina-tasandid ja eneseanalüüs. Tõepärane enesehinnang. Erinevad käitumisviisid (agressiivne, alistuv, kehtestav). Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Käitumine ja toimetulek veaolukordades. Pinge ja stress. Stressi tekkepõhjused. Tööstress ja läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga. 3.2. KOMMUNIKATSIOONI MÕISTE. Kommunikatsiooni alused. Üldised suhtlusteooria mõisteid: saatja, sõnumid, vastuvõtja, müra. Kommunikatsioon ja informatsioon. Kommunikatsiooniprotsess ja -mudelid. Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Tõhusa kommunikatsiooni eeldused ja probleemid. Suhtlus tasanditel inimene-inimene, inimene-süsteem (näit inimene-arvuti) ja inimeneinformatsioon (inimene kommunikeerub ka informatsiooniga- võtab seda vastu, analüüsib ja reageerib - talletab, ignoreerib, teeb järeldusi, korrigeerib). 3.3. KOMMUNIKATSIOONIVAHENDID. Kommunikatsioonivahendid (IKT) ja nende kasutamine. Virtuaalsed kogukonnad. Suhtlemine, informatsiooni vahetamine, koos töötamine, jagamine ja koostöö tegemine kasutades sidus-töövahendeid (online tools). Grupitöö vahendid (intranet, elektronpost, ajahaldus, projektihaldus, e-õppe keskkond, veebikonverents, ajaveeb (blog) jne). Teadmiste haldus (põhimõtted, dokumendihaldus, veahaldus, versioonihaldus, konfiguratsioonihaldus jne). Sotsiaalne tarkvara (foorumid, ajaveebid, wikilehed jne). 3.4. MEESKONNATÖÖ. ROLLID GRUPIS JA MEESKONNAS. Meeskond, selle areng, meeskonnaliikmete rollid. Meeskonnatöö erinevad töötamis- ja mõtlemisviisid. Tegevuse efektiivsuse tõstmise viisid: eesmärkide täpsustamine, probleemide lahendamise meetodid, tegevustes ja vastutuspiirides kokku leppimine, tööaja planeerimine. Suhtlemine meeskonnas. Meeskonnatööks vajalikud oskused ja nende arendamine. Väljendus- ja kuulamisoskus. Info liikumine ja omavaheline kommunikatsioon meeskonnas. Enesemotivatsioon. Tagasiside andmine ja vastuvõtmine. Sagedasemad probleemid meeskonnatöös. Suhtlemistõkked, nende ületamise viisid. Kaugtöö vahendid ja eripärad, kaugtöö erinevused võrreldes töötamisega töökohal. 3.5. MUUTUSTE ALGATAMINE ORGANISATSIOONIS. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb käitumuslikke põhivajadusi; aktiivse kuulamise, selge eneseväljenduse, enesekehtestamise ning tagasiside andmise tehnikaid; erinevaid kommunikatsioonivahendeid. 24

Õppija oskab analüüsida ennast ja erinevaid suhtlemissituatsioone; aktiivselt kuulata, ennast väljendada ja konflikte ennetada ning neid lahendada; kasutada kommunikatsioonivahendeiteha meeskonnatööd. 5. Hindamine Moodul lõpeb kirjaliku rühmatöö koostamise ja kaitsmisega. Rühmatöö seisneb erinev ülesannete lahendamises. Kirjalikus töös hinnatakse: oskust analüüsida situatsiooni erinevast seisukohast; oskust teha ettepanekuid situatsiooni parendamiseks; oskust esitada loogiliselt situatsiooni lahendamise põhjendusi; õpilase panust ja osavõtu aktiivsust rühmatöös; meeskonnas töötamise oskust. 25

M8 PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED 1 õn 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab projektijuhtimise meetodid ja oskab projekte koostada, juhtida, teostada. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul: suhtlemise alused. 3. Õppesisu 3.1. PROJEKT. Projektijuhtimine. Projektimetoodika. Projektijuhtimise tarkvara. 3.2. PROJEKTI ETTEVALMISTUS. Probleemi defineerimine, ideede genereerimine, läbivaatamine. Eesmärkide sõnastamine. Projekti lähteülesande koostamine. Projekti riskide hindamine, juhtimisotsused. 3.3. PROJEKTI PLANEERIMINE JA JÄRELVALVE. Tegevuste ja nende vaheliste seoste määratlemine. Prioriteetide määratlemine. Projekti jaotamine alamprojektideks. Ressursside planeerimine (aeg, raha, inimesed). Eelarve koostamine. 3.4. PROJEKTI HINDAMINE JA OTSUSTUSMEETODID. 3.5. PROJEKTI- JA LEPINGUSHALDUS. 3.6. AJAJUHIMINE. Ajakasutuse strateegiate kindlaksmääramine ja muutmise võimalused. Aja juhtimine. Ajakao põhjused. 3.7. INFOVAHETUS. Nõuded info kvaliteedile. Juurdepääsu tagamine infole. 3.8. PROJEKTI MEESKOND. Projekti juhtrühm, meeskond ja nende vastutused/õigused 3.9. PROJEKTI TEOSTAMINE. Projekti algus. Tegevuse organiseerimine. Tegevuse kontrollimine. Eelarve jälgimine. Projektikoosolekud ja nende juhtimine. Muudatused projekti käigus. 3.10. PROJEKTI TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS. Projekti kvaliteedi ja edenemise mõõtmine. Mõjusus. Jätkusuutlikkus. 3.11. INFOSÜSTEEM JA KVALITEET. 3.12. KVALETEEDIJUHTIMISE METOODIKAD JA MEETODID. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb projektijuhtimise protsessi; projekti meeskonna ja projektijuhi töö põhimõtteid; muutuste tegemise võimalusi projekti rakendamisel; tüüpilisi vigu projekti ettevalmistamisel, planeerimisel ja juhtimisel ning nende ennetamise võimalusi. Õppija oskab püstitada ja sõnastada tegevuse eesmärke ja prioriteete; koostada projekti; hinnata projekti mõjusust ja tulemuslikkust; analüüsida ressursside kasutamist. 5. Hindamine Ülesandeks on projektiplaani koostamine. Projektiplaan tuleb vormistada kirjalikult. Projektiplaanis hinnatakse: projekti eesmärgi, sihtgrupi ja selle eesmärgi kirjeldamist; projekti tegevuste ja kirjelduste väljatoomist etappide kaupa; projekti teostamise ja aruannete graafikute koostamist; projekti eelarve kuluartiklite lõikes koostamist; projekti oodatava tulemuse väljatoomist. 26

27

M9 KONTORITÖÖ TARKVARA 2 õn 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused failide haldamisest, tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja esitlustarkvara ning Interneti kasutamiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. FAILIHALDUS. Failid ja kaustad. Failiformaadid. Failide salvestamine erinevates formaatides. Failide kopeerime, teisaldamine ja kustutamine. Faili või kausta otsimine failisüsteemist. Printimine. 3.2. TEKSTITÖÖTLUS. Tekstitöötlusvahendid. Tekstitoimetid ja tekstiprotsessorid. Teksti sisestamine, toimetamine ja kujundamine. Dokumendimallid ja dokumendistiilid, nende vormindamine. Tabelite loomine ja kujundamine. Objektide lisamine dokumenti ja nende vormindamine. Päis ja jalus. Hulgipostitus. Dokumendi printimine. Makrod. 3.3. ESITLUS. Esitluse loomise põhireeglid. Esitluse loomine ja salvestamine erinevates formaatides. Slaidide lisamine, kopeerimine, peitmine ja kustutamine. Teksti lisamine ja vormindamine slaidil. Objektide loomine ja lisamine ja vormindamine. Juhtslaid, selle kujundamine. Animatsioonid. Slaidiseanss Jaotusmaterjal. Slaidide ja jaotusmaterjalide printimine.. 3.4. TABELARVUTUS. Tabelarvutuseprogrammid. Andmete lisamine ja korrigeerimine. Põhioperatsioonid andmetega. Valemid ja funktsioonid. Objektide (diagrammid, pildid) loomine, lisamine ja kujundamine. Tabeli ja diagrammi printimine. Makrod. 3.5. INTERNET. Otsingumootorid, otsingu parameetrid. Portaal. Infovahetus (kirjavahetus, postiloendid ja uudisgrupid, otsesuhtlus Internetis). 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb tekstitöötluse-, tabelarvutuse ja esitluse loomise programme ja tööpõhimõtteid ja terminoloogiat Interneti otsingumootoreid, infootsingu põhimõtteid; infovahetuse võimalusi. Õppija oskab töötada failidega ja kaustadega; tekste vormindada; kasutada tabelarvutust; luua esitlusi; kasutada efektiivselt kontoritarkvara võimalusi; leida vajaminevat informatsiooni ja seda edastada. info otsimise ja edastamise oskust. 5. Hindamine Antud moodulit hinnatakse ning kontrollitakse järgmiselt: õpilane sooritab praktilist tööd, analüütilist arvestust, mis sisaldavad ülalloetletud temaatika arvestust, suulised küsitlused. Mooduli lõpus sooritatakse arvestus kirjalik test mitmete vastusevariantidega, sobivate osade kokkusobitamisel, õige vastuse valimisega põhimõttel õige/vale, küsimus-vastus. 1. Failihaldus. Kolm praktilist tööd, kirjalik test. 2. Tekstitöötlus. Viis praktilist tööd, kaks kontrolltööd. 3. Esitlus. Kolm praktilist tööd, arvestus töö. 28

4. Tabelarvutus. Viis praktilist tööd, kolm kontrolltööd, kaks kirjaliku teste. 5. Internet. Kolm praktilist tööd, kirjalik test. Kokkuvõttev hinne kujuneb järgmistest osadest: 20% - esimene osa; 20% - teine osa; 20% - kolmas osa, 20% - neljas osa, 20% - viies osa. 29

M10 TÖÖOHUTUS JA -TERVISHOID 1 õn 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised töökeskkonnast, tööohutust ja töötervishoidu reguleerivast seadusandlusest, ohuteguritest, operatiivsest käitumisest ohuolukorras ning oskuse osutada esmaabi. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. SISSEJUHATUS. TÖÖKESKKOND. Ohutegurid. Tööohutuse ja töötervishoiualane seadusandlus. Tööandja ja töövõtja õigused, kohustused ja vastutus. Tööõnnetused ja kutsehaigestumine. Õnnetusest teavitamine. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus. Töökeskkonnavolinik. Riiklik järelevalve. 3.2. TÖÖOHUTUS. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Nõuded töökeskkonnale ja töökohale. Töökeskkonnaalased ohumärgid ja ohumärguanded. Ergonoomia. Ülekoormuste vältimine. Tervisekontroll. 3.3. TÖÖTERVISHOID. Arvutitöö mõju tervisele (tugi- ja liikumisaparaadi häired, mõju silmadele, stress, peavalu). Kontoritehnika seadmete kasutamisega seotud ohud. Töökoha riskide hindamine ja kontroll. Tervisehäirete ennetamine. 3.4. TULEOHUTUS. Tuleohutuse üldnõuded. Operatiivne tegutsemise põhimõtted tuleõnnetuse korral. 3.5. ELEKTRI- JA ÜLDOHUTUS. Elektrijuhid (juhtmed), nende värvid ja tähistamine skeemidel. Elektriseadmete kaitseklassid. Tegutsemine elektriseadmete rikke korral. Ohtlik ja eluohtlik voolutugevus. Esmaabi elektritrauma puhul. 3.6. ESMAABI KORRALDUS. Esmaabi korraldus erinevate õnnetusjuhtumite korral. 3.7. PRAKTILINE ESMAABI. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb tule- elektri- ja üldohutuse nõudeid; arvutiga töötamise ja istuva töö mõju tervisele ning kahjuliku mõju vältimise viise; esmaabi korralduse põhimõtteid erinevate õnnetusjuhtumite korral; tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi tööohutuse tagamiseks. Õppija oskab näha töökeskkonnast tulenevaid ohtusid ja neid ennetada; sooritada ergonoomilisi harjutusi; käituda ohuolukorras ja vajadusel osutada esmaabi. 5. Hindamine Mooduli lõpeb kirjaliku testiga, kus hinnatakse: töökeskkonna alaste põhimõistete tundmist; töökeskkonnaga seotud seadusandluse kasutamist; töökeskkonnale esitatavaid nõudeid; tööõnnetuse raporti koostamist. Moodul on läbitud, kui arvestusel on saadud vähemalt rahuldav hinne. 30

M11 RAKENDUSSTATISTIKA 1 õn 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised statistiliste andmete kogumise-, analüüsi-, töötlemise meetodeid ja oskab neid rakendada. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul: kontoritöö tarkvara. 3. Õppesisu 3.1. SISSEJUHATUS STATISTIKASSE. Tarkvara. Kirjeldav ja järeldav statistika. Üldkogum ja valim. Valimi suurus. Erinevad skaalad ja nende kasutamine. 3.2. UURIMISÜLESANDE PÜSTITAMINE. Küsimustiku koostamine. 3.3. ANDMETE KOGUMINE. Andmete maht ja esinduslikkus. Valmisandmestikud, nende kasutamine. Ankeetküsimustiku koostamine. Lahtised ja kinnised küsimused. Küsimuste moodustamise põhimõtted. Küsitluse läbiviimine. Ankeetide nummerdamine. 3.4. ANDMETE SISESTAMINE ANDMETABELISSE. Andmete koondtabel. Tabeli vormindamine, tabeli pealkirjastamine. Andmestiku esmane kontroll ja kandmine andmetabelisse. 3.5. STATISTILISTE ANDMETE ESITAMINE. Sagedus- ja jaotustabel. Risttabel. 3.6. ANDMETE GRAAFILINE ESITAMINE. Diagrammide põhitüübid (tulpdiagramm, sektordiagramm, histogramm, joondiagramm). Diagrammide vormindamine. 3.7. ARVNÄITAJAD. Mahu ja asendi keskmised. Hajuvuse karakteristikud (ulatus, kvartiilid, standardhälve, dispersioon). 3.8. TUNNUSTE VAHELINE SEOS: Skaalad (nominaal-, järjestus- ja vahemikskaala). Seose statistiline olulisus. Korrelatsioon, korrelatsioonikordaja. 3.9. TULEMUSTE HINDAMINE. Põhimõtted. Reliaablus ja valiidsus. 3.10. FUNKTSIOONIDE KASUTAMINE. Statistilised funktsioonid (Statistical): AVERAGE, MIN, MAX, LARGE, SMALL, COUNT, COUNTA, COUNTIF, RANK, MEDIAN, MODE 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb statistika põhimõisteid; erinevaid andmekogumise ja andmetöötluse meetodeid; andmete esitamise viise; erinevaid arvnäitajaid, tunnuste vahelisi seoseid ja neid iseloomustavaid karakteristikuid; tulemuste hindamise põhimõtteid. Õppija oskab koostada ankeeti ning valida eesmärgipäraseid küsimusi; kasutada vähemalt ühte andmetöötluseks vajalikku tarkvara; kirjeldada kogutud andmeid nii tabeli kui ka graafilisel kujul; leida sobivaid arvkarakteristikuid; tõlgendada korrelatsioonianalüüsi tulemusi ja kirjeldada tunnuste vahelisi seoseid. 5. Hindamine Mooduli jooksul toimub viis praktilist tööd arvutil (andmeanalüüs MS Excel abiga), viis praktilist tööd (andmete statistiline analüüs) ning kaks auditoorset kontrolltööd. Moodul on läbitud, kui arvestusel on saadud vähemalt rahuldav hinne. 31

M12 RAKENDUSMATEMAATIKA 3 õn 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab kutsetööks vajaliku matemaatilise keele. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. 3. Õppesisu 3.1. ARVUSÜSTEEMID. Rooma numeratsioonisüsteem. Kümnendsüsteem ja kümnendsüsteemi arvude esitamise erinevad viisid. Kahendsüsteem, kaheksandsüsteem ja kuueteistkümnendsüsteem, teisendused erinevate arvusüsteemide vahel. 3.2. FUNKTSIOONID. Funktsioonid, nende uurimine. Funktsiooni pidevus. Funktsiooni tuletis. Funktsiooni integraal. Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid (Math & Trig) (1õn) 3.3. KOMPLEKSARVUD. Kompleksarvu mõiste; tehted kompleksarvudega; kompleksarvu geomeetriline esitus ja tema trigonomeetriline ning eksponentkuju, tehted trigonomeetrilisel ja eksponentkujul kompleksarvudega, kompleksarvude rakendused. Rakendusülesanded kompleksarvudega 3.4. DIFERENTSIAALARVUSTUS. Diferentsiaalarvustuse põhimõisteid ja rakendusi. 3.5. MAATRIKSID. DETERMINANT. Maatriksi mõiste, tehted ja omadused; maatriksi determinant; vastandmaatriks, transponeeritud maatriks ja pöördmaatriks; maatriksite liitmine ja korrutamine. 4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb arve ja arvusüsteeme ja arvuhulki; erinevate arvusüsteemide seoseid arvutitehnikaga; tabelarvutuses kasutatavate funktsioonide matemaatilist tähendust; arvu teaduslikku kuju; arvu absoluutväärtuse mõistet, maatriksi ja determinandi arvutamisega seotud põhimõisteid ja põhimõtteid. Õppija oskab kasutada saadud teadmisi erialaõpingutes. 5. Hindamine Arvusüsteemid. Mooduli jooksul toimub kolm praktilist tööd ning auditoorne kontrolltöö. Funktsioonid. Mooduli jooksul toimub viis praktilist tööd arvutil (andmeanalüüs MS Excel abiga) ning auditoorne kontrolltöö. Kompleksarvud. Diferentsiaalarvustus. Mooduli jooksul toimub viis praktilist tööd ning auditoorne kontrolltöö. Maatriksid. Determinant. Mooduli jooksul toimub viis praktilist tööd ning auditoorne kontrolltöö. Kokkuvõttev hinne kujuneb järgmisest osadest: 25% - arvusüsteemide moodulist; 25% - funktsioonide moodulist; 25% - kompleksarvude, diferentsiaalarvustuse moodulist 25% - maatriksite ja determinante moodulist. 32