Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar 2012. Marko Trave Saaremaa metskonna metsaülem. Foto: Vilma Rauniste Eesti on maailmas üks metsarikkamaid maid. Rohelus ja ehtne loodus kutsub siia palju turiste paikadest, kus seda emotsioonepakkuvat keskkonda enam nii palju ei ole. Silmailule lisaks on rohelistel taimedel määratult tähtis ülesanne CO2 sidumisel, seega kasvuhoonegaaside vähendamisel. Räägime esmalt arvudest metsamaa pindala, metsasuse osakaal, põhiline puuliik jm. Riigimetsa on maakonnas vähe, ca 11 12% üldisest metsamaast. See suurus on muutuv seoses riigi omanduses olevate maade tagastamisega. Sellele vaatamata on meie maakonnas kõige vähem riigimetsa. Riigimetsapind on ca 28 000 hektarit. Peamine puuliik on mänd.
Vanasti oli maakonna metsasuse protsent üsna väike, 20 juures, nüüd on ca 45%. Pool on tulnud juurde, põhiliselt endiste karjamaade arvelt, mis on täis kasvanud. Aga see on rohkem erametsa-teema. Riigimetsal on järjepidevust rohkem, suunatud majandamist samuti enam. Kas väike riigimetsade osakaal on probleemne? Riigimetsade vähesus on inimesele negatiivne vahest ses mõttes, kui tema mustikamets maha võetakse. Kindlasti ka see, et inimesed saavad rajatud puhkekohtade, metsa-õpperadade jmt näol vähem hüvesid, sest metsi on vähe. Saaremaa eripära arvestades tahetakse lõkkekohti näha ikkagi mere ääres, aga riigimetsa on mere ääres vaid Soelas, Veerel ja Koorunõmmel, kus igaühes on ka olemas kolm-neli lõkkekohta. On ka mujal, sh onne, kus peavarju saab. Puhkevõimaluste kohta juuresolevast kommentaarist. Milline on riigimetsade praegune olukord, seda metsade tervise, raiete ja taastamise poolest? Arvan, et metsade tervislik olukord on üsna hea, kuigi Ohtja kandis on üks nõmmevõrgendivaablasekahjustusega ala juba mitmendat aastat. See kahjur sööb ära vanade mändide okkad ja puud kuivavad. Tegime seal raide, kuid kahjur on ka erametsas ja sellest täielikult vabaneda ei ole õnnestunud. Üraskitega ei ole riigimetsades erilisi probleeme. Kui mõned puud kuivavad, pakume need inimestele küttepuudeks, kännuraha eest. Ka metsa hooldustööd käivad päris suurel pinnal, uuendus- ehk lageraiet teeme ca 145, harvendusraiet ca 500, noorendike hooldust ca 200, metsauuendushooldust (väikeste taimede ümbert rohu niitmine) 340 hektaril aastas. Jäme reegel on, et taimeistutust teeme lageraiemahust 2/3, midagi jätame ka looduslikule uuendusele. Eelmisel aastal oli kogu maakonna riigimetsa raiemaht 54 000 tihumeetrit. Kuidas on raietööd korraldatud? Lageraided teeb erasektor riigihanke võitnud firma vastavalt lepingule mitmeks aastaks. Muud tööd harvendusraided, hooldustööd teeme RMK töölistega. Masinate peal on kaks metsa väljaveo traktoristi, kaks meest töötavad harvesteriga, tehes harvendusraiet, metsasaagidega töötab kaheksa meest. Kas metsaistutuseks kasutate talguid ja kampaaniaid? Mullu korraldati üle-eestiline istutuskampaania, kuid Saaremaal on see traditsioon olnud juba pikemat aega. Kui oli mitu metskonda, siis Kihelkonna metskond koos õpilastega istutas metsa vähemalt kümme aastat. Ka Kärla kooli kuuendad kuni üheksandad klassid on sama kaua istutanud, teenides sellega raha klassiekskursioonideks. Ka Aste ja Lümanda kool ning
linnakoolidest KG on istutamas käinud. Okaspuulangid uuendame kõik istutamise ja külviga, lehtpuud, eriti kask, uueneb suhteliselt hästi ka looduslikult. Mullu istutati 150 ja külvati 30 ha uut metsa. Viimased talved on olnud väga lumerohked, nüüd jälle väga märg, kas see on metsa ülestöötamisel tekitanud palju probleeme? Sellise ilmastikuga on probleeme küllaga, kuid püüame leida kuivemaid kohti, et kahjustused oleksid väiksemad. Igal juhul kulutused suurenevad, sest äralõhutud teed ja pinnas tuleb taastada. Meil on endal olemas kruusakarjäär ja lepingulised partnerid, kes lõhutud teed ja laoplatsid korda teevad. Lageraielankidega on asi lihtsam, seal jääb masinatele oksapadi alla, probleemne on aga materjali väljavedamine teede äärde. Kõik, mis annab metsast välja tuua, läheb hakk-kütteks. Kuressaare Soojus on 75% ulatuses hakkepuidul. Kui palju hakkepuitu aastas tuleb? Lageraietelt ca 3 4 tuhat tihumeetrit aastas, aga on ka muid kohti kuivendusvõrkude kraavide ääred, teede ääred, ka harvendusraietelt tuuakse peened puud välja, seega on maht tegelikult palju suurem. Ka Eesti Energia kasutab hakkepuitu. Kas sügistormid on metsades palju pahandust teinud? Siiani on Saaremaa pääsenud suhteliselt kergelt. Üksikuid puid on küll murdunud, ka elektriliinidesse kukkunud, aga massilist murdu Saaremaal ei ole olnud. Kas metsateed suudate korras hoida? Teede remontimisega on sama asi korraldame riigihanked erafirmadele, kes siis kolm või enam aastat metsateid hooldavad. Sageli algab metsatee riigimetsast, vahepeal on eramaa, siis jälle riigimets jne. Üsna keeruline on teid majandada, iga maaomanikuga tuleb tee remontimiseks kokkulepe saavutada, vajadusel notariaalse servituudi, et kaks korda aastas teid hööveldada. Kui vaja, veame ka kruusa peale. Metsateid on kokku 360 km, nende majandamine nõuab palju aega, vaeva ja raha. Igal aastal ehitame ka 10 15 km uusi teid (või vanast uue). Kas puidust ei lähe liiga palju paberipuuks? Arvan, et Eestis on puidu saagimine üsna heal järjel ja suurem osa puitu väärindatakse kohapeal. See, millest annab midagi teha, saetakse kohapeal ja millest midagi teha ei saa, läheb paberipuuks. Küll aga on märgata tendentsi paberipuu osakaalu vähenemises, kuid mitte palgi, vaid bioenergia kasuks. Põhjamaades on osa paberivabrikuid juba suletud. Bioenergia tõusu tõttu võib küttepuidu hind edaspidi tõusta.
Kui palju on kuivendusvõrguga metsi? Riigimetsas on kuivendusobjekte päris palju, nõukogude ajal panustati sellesse üsna hästi. Praegu käib Pilli objekti korrastamine, korda saab 17 km metsateid ja kraavide süsteem ning ehitame juurde ka tuletõrje veevõtukoha. Metsamajanduses ongi kõige suuremad investeerimisvajadused just kuivendus- ja teedevõrkudesse. Uusi kuivendusobjekte riigimetsamaale enam ei ehitata. Kas riigimetsades on palju Natura-alasid ehk kui palju on majandatavat metsa? Riigimetsades on palju erinevate kaitserežiimidega maid, ligi kolmandik. Sellist metsamaad, kus saame majandada, on alla 20 000 ha. Milline on olukord metsadesse rajatud puhkekohtade korrashoiuga? Igal aastal tuleb neid vähem või rohkem remontida. Viiakse minema ja lõhutakse prügikaste, lõhutakse lõkkekohtadesse pandud metallist tulekoldeid ja grillimisreste, sädemepüüdjaid. Enamik inimesi käitub korrektselt, kuid mõni seltskond seda ei oska. Samas ei ole ka põhjendatud, et me seda edasi ei teeks. Aga ulukikahjustused metsakultuurides? Üks mure on põtrade ja hirvede arvukus. Viimastel aastatel liiguvad hirved juba 20 30-stes karjades ja teevad suurt kahju. Männikultuuride noorendikes näksivad algul kitsed, seejärel juba hirved ja põdrad. Põder murrab ka 2 3 m kõrguselt noorelt puult ladva maha ja koorib tüve. Kuni 20%line kultuuride kahjustus on veel normaalne, üle selle aga liig mis liig. Igal hektaril on 3,5 4 tuhat noort taime. Kujutage ette, kui 60% noori taimi on ära söödud, milline kahju see tegelikult on. See on väga kurb. Loodan, et uus jahiseadus ikka vastu võetakse, et koostöö jahiseltside ja maaomanike vahel toimima hakkaks. 1. jaanuarist ei või metsanduses enam kasutada erimärgistusega kütust. Kui palju see seadusemuudatus valdkonda mõjutab? See teeb majandamise üsna oluliselt kallimaks, sest kõik tööd on kütusega, see viib eelarves kasumi pea poole väiksemaks. Suurem osa metsamasinatest teedel ju ei sõida, et kütuseaktsiisi tõusu põhjendada. Milline on puude raieküpsus, kui paljud puuliigid elavad inimpõlve üle? See sõltub puuliigist. Männik raiutakse maha 90 100 aasta vanuselt, kuusk saab varem küpseks, 80 90aastaselt, kask 70, haab 50. Okaspuu keskmine raiering on 80 90 aastat.
Kui kokkukuivanud metskond praegusel ajal on? Kui varem oli kaks metskonda, siis nüüd üks. Koosseis on vähenenud, nüüd on meil kaks metsnikku, üks spetsialist ja üks metsaülem. Raietööde korraldamisega üle Saaremaa tegeleb RMK Edela regiooni koosseisus praaker Sulev Tänav ja metsakasvatustööde ning metsamaterjali veo koordineerimisega Rainer Roosipuu. Metskonna roll ongi selles, et kõik need hektarid, millest juttu oli, tuleb metsas välja valida, ette valmistada, ära märkida ning üle anda neile, kes töid korraldama hakkavad ehk Sulevile ja Rainerile. Lõpuks võtame lepingulistelt tegijatelt tööd uuesti vastu. Kusjuures riigimetsa on ka Abrukal ja Ruhnus. Igal sügisel käivad kaks metsnikku läbi 400 ha noorendikke ja teevad inventuuri, hinnates iga metsakultuuri. Tublid metsnikud on Lääne-Saaremaal Sirje Saksjaak ja Ida-Saaremaal Kaja Püüa. Nende töömaht on väga suur, iga ilmaga tuleb metsas olla valmistada raieobjektid ette, märkida värviga langi piirid, seemnepuud ära värvida, teedeinventuurid teha, metsakultuurid läbi käia ja inventeerida. Mis veel hingel? Teedeküsimus ongi praegu hingel. Meil on koos maanteeametiga käsil suur töö, tahame riigimetsateed saada ühtsesse maanteeameti registrisse. Vaatame kõik teed lõikude kaupa üle. Teeme koostööd omavalitsustega, ilma nende heakskiidu ja toetava suhtumiseta ei saa me seda tööd teha (suunad, teede nimed jm). See on aeglane protsess, hakkaja on olnud Leisi vald. Teiseks, riigi maadel olevad poollooduslikud alad tulevad RMK alla. Eesti on andnud EL-ile lubaduse poollooduslike koosluste taastamiseks. RMK juurde on selleks loodud looduskaitseosakond. Pärast taastamist rendime need välja hooldajatele. Toetused ei kata taastamiskulusid, palju on läbirääkimisi ja selgitamisi. Mis on metsamehe jaoks ilusaim aastaaeg? Ikka kevad, mis seostub metsa istutamise ja külviga looduse tärkamise aeg, nagu põllumehelgi. Kes ta on? Marko Trave (s 1969), Eesti maaülikooli (end EPA) haridusega metsamajanduse insener. Töökohad: 1993. aastast Kihelkonna metskonna metsnik, seejärel samas spetsialist ja alates 2000. aastast Kihelkonna metskonna metsaülem. Alates 2008. aastast, kui maakonnas on üks metskond, metsaülem.