2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll selgitada, et see pole MTA süü. Ettevõtted ei olevat saanud TSD deklaratsiooni esitamisega hakkama. Tegelik süü on siiski MTA poolel. Hiljem laekunud info põhjal võime arvata, et maksuameti programmimuudatused ja deklaratsiooni muutmine tekitasid MTA enda serveri vead ning osa ettevõtjaid ei saanud õigeaegselt deklaratsioone esitada või nende esitatud deklaratsioonid ei kajastunud MTA andmebaasis. Seega tulumaksu laekumine on ka selle tõttu väiksem kui tavaliselt is. Ka tavaliselt on i laekumine väiksem jaanuarist. Kahjuks selle vea tõttu on ka märtsi laekumine suurem kui tavaliselt märtsis. Kuna aga vea tõttu väiksemat laekumist pole võimalik täpselt arvutada, ei saa me ka analüüsi väga tõsiselt võtta. Me esitasime küll rahandusministeeriumile taotluse kanda hilinenud deklaratsioonide tulumaks üle varem kui vastavalt kehtivale korrale seda MTA tavaliselt teeks. Meile väideti et see pole võimalik, kuna see eeldaks programmilisi muudatusi, mida teha polevat otstarbekas. Sellest on loomulikult kahju. Keskvalitsusel on jällegi võimalus selle raha arvel teenida riigile lisatulu, mida aga omavalitsustega ei jagata. Alustame siiski nii nagu tavaliselt. 2014 2015 2015-2014 2014 jaanuar 2015 versus KOKKU 59 378 917 60 351 712 972 795-12 902 235-17,6% 1,6% 9,8% 19,4% 35,3% 34,4% 13,1% 7,2% KOV arv TM rohkem 3 157 199 212 212 211 195 159 KOV arv TM vähem 210 56 14 1 1 2 18 54 Linnad TM rohkem 0 16 26 30 30 29 20 9 Linnad TM vähem 30 14 4 0 0 1 10 21 Vallad TM rohkem 3 141 173 182 182 182 175 150 Vallad TM vähem 180 42 10 1 1 1 8 33 Käesoleva aasta is laekus tulumaksu omavalitsustele kokku eelmisest aastast rohkem üle 972,7 tuh., ehk 1,6%. Meenutades nüüd alul öeldut, oleks laekumine olnud suurem kui MTA oleks olnud oma programmilise kindlustusega tasemel. Samas aga oli laekumine jaanuarist väiksem tervelt - 17,6% (-12 902,2 milj. ). See oleks võinud olla väiksem samal põhjusel millest oleme juba rääkinud. Sellelt graafikult näeme, et vaid kolmele omavalitsusele laekus tulumaksu rohkem kui jaanuaris (Haanja vald, Kihelkonna vald ja Orava vald). Ma ei hakanud selgitama põhjuseid kuidas see juhtus et nendele väikestele omavalitsustele laekus tulumaksu jaanuarist rohkem, kuigi see ei ole päris tavaline. 56 omavalitsusele laekus is tulumaksu vähem kui eelmise aasta is ja 14 omavalitsusele vähem kui 2013 aasta is. Halb on see et 54 omavalitsusele laekus tulumaksu vähem kui is 2008. Sellest graafikust saate jälgida ka seda kuidas laekus tulumaksu võrreldes varajasemate aastatega nii valdadele kui linnadele. MÄRT MOLL 1
Kahe kuu laekumise saldo võrdlusaastaga KOKKU 3,3% 14,0% 22,9% 33,7% 38,2% 16,5% 9,4% KOV arv TM rohkem 178 208 212 212 212 200 174 KOV arv TM vähem 35 5 1 1 1 13 39 Linnad TM rohkem 19 29 29 30 29 24 16 Linnad TM vähem 11 1 1 0 1 6 14 Vallad TM rohkem 159 179 183 182 183 176 158 Vallad TM vähem 24 4 0 1 0 7 25 Vaatame kohe ka seda kuidas tulumaks on laekunud jooksvalt, kahe kuu jooksul aasta algusest. Kokku on laekumine võrreldes eelmise aastaga vaid 3,3% suurem. Varajasematest aastatest on laekumine tublisti kõrgem välja arvatud 2008 aasta, millest laekumine kõrgem vaid 9,4%. Kui võrreldes eelmise aasta iga oli omavalitsusi, kellele laekus tulumaksu rohkem, 178, siis vaatame kes neis olid 10 edukamat ja 10 halvima laekumisega. 10 suurima ja 10 väikseima laekumisega KOV is Maak. KOV 2015 jaan versus 2014 veebr. Võrumaa HAANJA VALD 43,4% Ida-Virumaa AVINURME VALD 34,7% Põlvamaa ORAVA VALD 33,5% Jõgevamaa SAARE VALD 26,9% Põlvamaa MOOSTE VALD 22,4% Hiiumaa EMMASTE VALD 22,3% Läänemaa NOAROOTSI VALD 21,6% Pärnumaa ARE VALD 19,6% Põlvamaa MIKITAMÄE VALD 19,0% Saaremaa KIHELKONNA VALD 18,1% Nagu ka kogu eelmine aasta oli 10 parima laekumisega omavalitsuse hulgas tavaliselt väikesed või keskmised omavalitsused, harva juhtus nende sekka suuri omavalitsusi. Seda siis ka nüüd. Ja jällegi nagu ka eelmisel aastal oli parema laekumisega omavalitsuste hulgas harva näha linnu. Ja kui oli, siis väikesed. Praegu linnu 10 kõrgema laekumisega omavalitsuste hulgas pole. Tartumaa KALLASTE LINN -17,6% Läänemaa HANILA VALD -16,2% Jõgevamaa MUSTVEE LINN -15,5% Ida-Virumaa KIVIÕLI LINN -14,6% Harjumaa LOKSA LINN -12,9% Valgamaa ÕRU VALD -11,8% Tartumaa MEEKSI VALD -10,0% Ida-Virumaa VAIVARA VALD -8,9% Ida-Virumaa SONDA VALD -8,7% Läänemaa NÕVA VALD -8,4% Samas aga näeme et 10 väikseima tulumaksu laekumisega omavalitsuse hulgas on neli linna. Sealhulgas ka Kiviõli linn. Valdadest on siia sattunud nähtavasti kogemata Vaivara vald. Kuigi jah, juba eelmisel aastal ilmnesid ka temal tulumaksu laekumise alanemise tunnused. Kõige ebameeldiva juures on veidigi positiivne see, et 10 väikseima laekumisega omavalitsuse väikseim laekumine oli alla 20%. Möödunud aastal kippus see oleme tihti üle 20%. MÄRT MOLL 2
10 väikseima laekumisega KOV hulgas 2 Jrk. nr. KOV Korda nimekirjas 1 KALLASTE LINN 2 2 ÕRU VALD 2 3 HANILA VALD 1 4 JUURU VALD 1 5 JÄRVAKANDI VALD 1 6 KIVIÕLI LINN 1 7 KURESSAARE LINN 1 8 LOHUSUU VALD 1 9 LOKSA LINN 1 10 MEEKSI VALD 1 11 MUSTVEE LINN 1 12 NÕVA VALD 1 13 RAIKKÜLA VALD 1 14 SALME VALD 1 15 SONDA VALD 1 16 TOOTSI VALD 1 17 VAIVARA VALD 1 18 VALJALA VALD 1 Nii nagu ka eelmisel aastal, toome ka nüüd välja omavalitsused. Kes on nende 10 suurema ja 10 väikseima laekumisega omavalitsuse hulgas jooksvalt. Nüüd siis kahe kuu jooksul. Esmalt siis need kes on olnud seekord 10 väikseima tulumaksu laekumisega omavalitsuste hulgas. Kohe hakkab silma, et 18 omavalitsuse hulgas on 5 linna, nendest Kallaste on selles nimekirja pooles mõlemal kuul, seega kaks korda. Valdadest on siin nimekirjas kaks korda Õru vald. Möödunud aastal oli Õru siiski tihti nähtaval ka positiivse poole peal. Välja peab tooma ka selle, et Loksa linn on olnud ühe kuu kõrgeima laekumisega omavalitsuste hulgas ja teise kuu väikseima laekumisega omavalitsuste hulgas. Eks see ole seotud nähtavasti aasta lõpu preemiate ja tulemustasude väljamaksmisega. Viimasena märgime, et üldjuhul on nimekirjas ikka väiksemad omavalitsused. 10 suurima laekumisega KOV hulgas 2 kuu jooksul kordades Suurima laekumisega omavalitsusi ilmestab nähtavasti esmalt see et kõrgeim laekumine ületab 40% võrreldes eelmise aastaga ja vaadates omavalitsusi, kes on nimekirjas jooksvalt, siis omavalitsusi, kes nimekirjas on korduvalt näeme vähem. Kui ikka nii saab öelda arvu 1 kohta võrreldes arvuga 2. Seega Saare vallale on kahel kuul laekunud tulumaksu rohkem eelmisest aastast niivõrd, et ta on ainukesena 2 korda suurema laekumisega omavalitsuste nimekirja hulgas. Ja nagu ka eelmise tabeli selgituste juures märkisime on Loksa linnal au olla kajastatud mõlemas nimekirjas ja siin siis ainukese linnana. Kui teise tabeli selgituste juures märkisime, et nimekirjas on väiksemad vallad, siis ka siin on see nii. Seega selline üldistus on meelevaldne ja väga subjektiivne. Põhjuseks, miks just sellised omavalitsused on nendes nimekirjades, pole kindlasti nende suurus (väiksus). Jrk. nr. KOV Korda nimekirjas 1 SAARE VALD 2 2 ALAJÕE VALD 1 3 ARE VALD 1 4 AVINURME VALD 1 5 EMMASTE VALD 1 6 HAANJA VALD 1 7 KIHELKONNA VALD 1 8 KÄRU VALD 1 9 LOKSA LINN 1 10 MIKITAMÄE VALD 1 11 MISSO VALD 1 12 MOOSTE VALD 1 13 NOAROOTSI VALD 1 14 ORAVA VALD 1 15 PEIPSIÄÄRE VALD 1 16 RÕUGE VALD 1 17 TORGU VALD 1 18 VALGJÄRVE VALD 1 19 VIHULA VALD 1 MÄRT MOLL 3
2014 2015 2015-2014 2015 versus 2014 jaanuar Linnad, sh. 38 368 892 38 631 271 262 379-8 097 854-17,3% 0,7% 9,4% 18,9% 35,3% 33,0% 10,9% 3,9% Suured linnad 31 135 369 31 402 102 266 733-6 187 901-16,5% 0,9% 10,5% 20,3% 37,6% 35,5% 12,9% 5,8% Keskmised linnad 6 234 549 6 223 432-11 117-1 622 821-20,7% -0,2% 4,2% 13,2% 26,1% 23,4% 3,7% -3,5% Väikelinnad 998 974 1 005 737 6 763-287 132-22,2% 0,7% 7,7% 15,4% 25,9% 20,6% -1,4% -5,9% Maakonnakeskused 32 696 718 33 132 918 436 200-6 620 425-16,7% 1,3% 10,5% 19,8% 36,9% 34,0% 12,9% 5,6% Vallad, sh. 21 010 025 21 720 441 710 416-4 804 381-18,1% 3,4% 10,5% 20,1% 35,5% 37,0% 17,4% 13,6% Suured vallad 13 867 721 14 240 814 373 093-3 081 002-17,8% 2,7% 9,5% 19,2% 35,5% 37,2% 17,9% 14,5% Keskmised vallad 4 171 206 4 283 835 112 629-1 092 954-20,3% 2,7% 10,6% 19,3% 33,2% 33,9% 14,5% 9,2% Väikesed vallad 2 971 098 3 195 792 224 694-630 425-16,5% 7,6% 15,0% 25,7% 38,4% 40,4% 19,5% 15,4% Läheme nüüd järgmise võrdluse juurde, kus käsitleme tulumaksu laekumist omavalitsuste tüüpide ja suurusgruppide lõikes. Esmalt kordame, et seoses osa TSD deklaratsioonide väljajäämisega ei laekunud tulumaks üle 2500 ettevõttelt, seega laekunud summade ja protsentide võrdlus eelmiste aastatega on natuke meelevaldne, sest me ei saa kuidagi eelmiste aastate i laekumisi vähendada samas proportsioonis, sest me ei tea kui palju tegelikult jäi tulumaksu laekumata. Näeme, et eelmise iga võrreldes laekus valdadele nii summaarselt kui protsentuaalselt tulumaksu rohkem kui linnadele. Ka on valdade laekumine kõrgem linnadest kõigi võrdlusaastate lõikes. Ainukesena on võrdluses jaanuari laekumisega valdade laekumine väiksem kui linnadel. Selles tabelis hakkab silma ka see, et keskmise suurusega linnadele laekus tulumaksu vähem nii võrreldes eelmise kui 2008 aastaga. Väikelinnadele laekus tulumaksu vähem võrreldes 2009 ja 2008 aastaga. Kuna maakonna keskustena toimivad nii vallad kui linnad, siis on ka neid iseloomustavad näitajad linnade ja valdade vahepealsed. Järgmises tabelis vaatleme tulumaksulaekumist jooksvalt omavalitsustüüpide ja suurusgruppide lõikes. Ka siin vaid numbreid jälgides võima öelda et parem laekumine kõigi võrdlusaastate lõikes on valdadel, seejärel maakonnakeskustel ja seejärel linnadel. Nagu ka i võrdluses, on siin keskmiste ja väikeste linnade laekumine madalam kui 2008 aastal. Kahe kuu laekumise saldo võrdlusaastaga Linnad, sh. 3,0% 13,9% 22,7% 33,1% 36,1% 13,7% 6,4% Suured linnad 3,4% 15,1% 24,1% 35,0% 38,3% 15,4% 8,3% Keskmised linnad 0,7% 9,0% 17,1% 25,8% 27,9% 7,7% -0,2% Väikelinnad 2,8% 10,8% 17,3% 24,6% 25,9% 2,3% -6,5% Maakonnakeskused 3,5% 14,9% 23,5% 34,3% 36,7% 15,5% 7,9% Vallad, sh. 3,8% 14,2% 23,2% 34,7% 42,0% 21,8% 15,2% Suured vallad 3,3% 13,6% 22,7% 34,7% 42,5% 23,5% 17,3% Keskmised vallad 3,3% 14,3% 23,0% 34,1% 39,5% 17,3% 9,7% Väikesed vallad 6,7% 16,4% 25,7% 35,4% 43,4% 20,8% 13,6% MÄRT MOLL 4
Järgmisena käime korraks läbi ka võrdlused omavalitsuste osas, kes kuuluvad üleriigilistesse liitudesse ja kes sinna ei kuulu. 2014 2015 2015-2014 2014 jaanuar Esmalt siis vaatame võrdlusi i kuude lõikes. 2015 versus ELL 40 063 443 40 448 488 385 045-8 543 417-17,4% 1,0% 9,3% 18,8% 35,1% 33,2% 11,1% 4,5% EMOL 13 247 386 13 651 617 404 231-2 903 484-17,5% 3,1% 11,0% 20,8% 37,0% 39,9% 20,7% 17,0% ML 6 068 088 6 251 607 183 519-1 455 334-18,9% 3,0% 10,1% 20,1% 33,2% 30,6% 11,0% 4,8% Kokku 59 378 917 60 351 712 972 795-12 902 235-17,6% 1,6% 9,8% 19,4% 35,3% 34,4% 13,1% 7,2% Jällegi vaid numbreid jälgides tuleb ette eelmise tabeli sarnasus. Ka siin on Eesti Maaomavalitsuste Liidu liikmete laekumise numbrid kõige kõrgemad. Huvitav, et seejärel on laekumise numbrid järjekorras üleriigilistesse liitudesse mittekuuluvatel omavalitsustel ja viimasena Eesti Linnade Liidu liikmetel. Kindlasti ei mängi rolli siin kuulumine või mittekuulumine liitudesse, pigem siiski muud tegurid. Esmalt see, et maapiirkondades masuaastatel langesid sissetulekud vähem, kuna nad olid juba madalamad. Mäsu lõppemisel ka taastusid nad kiiremini kuna tõusuks kulus vähem vahendeid ja nüüd on võimalik neid juba tõsta kõrgemale masueelsest tasemest. Linnalistes omavalitsustes oli langus suurem ja taastumine seetõttu ka aeglasem. Omavalitsus siin ise midagi teha ei saa. Loomulikult välja arvatud siis kui omavalitsuse tegevuse tagajärjel on loodud uusi töökohti või muudetud need kõrgemapalgalisteks. Võrreldes nüüd neidsamu liitude liikmeid jooksva laekumise võrdluses, näeme, et tendents on üldjuhul sama i laekumisega. Siin tundub aga Eesti Linnade liidu liikmete laekumine on mitmete aastate võrdluses suurem kui see on mitteliikmetel. Kahe kuu laekumise saldo võrdlusaastaga ELL 3,1% 13,9% 22,6% 33,2% 36,8% 14,1% 7,0% EMOL 3,6% 14,6% 24,0% 35,9% 44,6% 25,7% 19,6% ML 3,7% 13,6% 22,3% 32,1% 34,6% 13,6% 5,0% Kokku 3,3% 14,0% 22,9% 33,7% 38,2% 16,5% 9,4% MÄRT MOLL 5
Vaatame nüüd esimest graafikut, kus on võrreldud i laekumist jaanuariga erinevate aastate lõikes. Silma hakkab, et vaid 2011 aastal oli i laekumine võrreldes jaanuariga madalam kui käesoleval aastal. Peame muidugi arvestama ka seda eelnevalt mainitud TSD deklaratsioonide juttu. Siiski on käesoleva aasta i laekumine ka graafikul selgelt kõrgeim kõigist võrdlusaastatest. Samas on selge ka seaduspärasus, et i laekumine on alati madalam jaanuarist ja seda keskmiselt 14% ulatuses. Prognoosime, nüüd kahe kuu laekumise põhjal edasist võimalikku laekumist kuude lõikes. MÄRT MOLL 6
See on päris heaks võrdlusmaterjaliks edasistes analüüsides. Püüame seda siis ka kasutada ja hinnata kui täpne on arvestuslik prognoos ja kuidas ta läheb kokku tegelikkusega. Ja viimasel graafikul oleme näidanud tulumaksu laekumist alates 2002 aastast ning käesolev aasta osas oleme näidanud prognoosi, mis tuleneb eelmisel graafikul näidatud kuude prognoosist. Seega käesolev aasta peaks ka veel tulema piisavalt hea, kuigi tulumaksu kogulaekumise kasv peaks olema 2% võrra madalam. Siiski on see paljulubav ja annab omavalitsusjuhtidele väikese kindlustunde, et n ende mitte just eriti konservatiivsed eelarveprognoosid võivadki täituda. Jõudu ja edu kõigile omavalitsussüsteemis töötajatele. EMOL büroo MÄRT MOLL 7
MÄRT MOLL 8