MUHU VALLA 27.aasta MAJANDUSAASTA ARUANNE Nimetus Muhu Vallavalitsus Aadress Muhu vald Liiva küla Saare Maakond Telefon +372 454 8982 Faks 45 48 981 E-post vald@muhu.ee Interneti kodulehekülje aadress www.muhu.ee Majandusaasta algus 1.1.27.a. Majandusaasta lõpp 31.12.27.a. Audiitor Enda Rüütel
Sisukord 1 Muhu valla 27. aasta tegevusaruanne...3 1.1 Muhu vald kui kohaliku omavalitsuse üksus...3 1.2 Ülevaade arengukava täitmisest...6 1.2.1 Tehniline infrastruktuur, loodus- ja muinsuskaitse...7 1.2.2 Haridus...7 1.2.3 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid...8 1.2.4 Vaba aeg, kultuur ja sport...8 1.2.5 Külaelu ja kodanikualgatuslik ühistegevus...8 1.2.6 Ettevõtlus...8 1.2.7 Kesselaid...9 1.2.8 Valla juhtimine...9 1.3 Arengusuunad järgnevateks aastateks...9 2 Tegevjuhtkonna deklaratsioon...1 3 Bilanss...11 4 Tulemiaruanne...12 5 Rahavoogude aruanne...13 6 Netovara muudatuste aruanne...14 7 Lisad...15 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted (Lisa 1)...15 Raha ja selle ekvivalendid (Lisa 2)...19 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded ning -tulud (Lisa 3)...2 Muud nõuded ja ettemaksed (Lisa 4)...21 Osalus sidusettevõttes ja Finantsinvesteeringud (Lisa 5)...22 Kinnisvarainvesteeringud (Lisa 6)...23 Materiaalne põhivara (Lisa 7)...24 Võlad tarnijatele (Lisa 8)...25 Muud kohustused ja saadud ettemaksed (Lisa 9)...26 Laenukohustused (Lisa 1)...27 Kaupade ja teenuse müük (Lisa 11)...28 Saadud toetused (Lisa 12)...29 Muud tulud (Lisa 13)...32 Antud toetused (Lisa 14)...33 Tööjõukulud (Lisa 15)...34 Majandamis- ja muud kulud (Lisa 16)...35 8 Muhu valla 27 a. Eelarve ja täitmine...37 9 Reservfondi kasutamise aruanne...51 1 Selgitus eelarve täitmise aruandele...52 11 Audiitori järeldusotsus...54 MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRJAD...56 2
1 Muhu valla 27. aasta tegevusaruanne 1.1 Muhu vald kui kohaliku omavalitsuse üksus Muhu vald hõlmab suuruselt Eesti kolmanda saare Muhu ning seda ümbritsevad laiud. Valla pindala on kokku 26,12 km 2. Muhu on Saaremaaga püsiühenduses Väikese väina tammiga, mandrist eraldab Muhu saart keskmiselt 7 km laiune Suur väin. Valla rahvastikuregistri järgne rahvaarv seisuga 1. jaanuar 28.a oli 1925, sh on püsiasustusega väikesaarte hulka loetaval Kesselaiul üks pere kaks inimest. Lapsi oli rahvastikus 11%, tööealisi vanuses 15-64 a 59% ja vanureid 31%. Peale 1994.a on rahvaarv järjest kahanenud ja kahaneb eeldatavasti ka edaspidi, kuna madala sündimuse tõttu on loomulik iive negatiivne ning pole ette näha sisserände olulist kasvu. Muhus on tihe külaasustus 52 küla, kuid puuduvad suuremad tõmbekeskused. Vaid valla keskuses Liiva külas on üle 2 elaniku ning Hellamaal ja Nõmmkülas on üle 1 elaniku. Suurimaks tööandjaks on vald (üle 1 töökoha). Muhu valla asutused, nende töötajad ja töötasud Allüksuse nimetus Töötajate Töötasude kogusumma keskmine arv 27.a. 27.a. (taandatuna (Eesti kroonides) täistööajale) 1.Muhu Põhikool 33,99 3 351 5 2.Vallavalitsus 12,4 1 422 496 3.Muhu valla Sotsiaalkeskus 12,9 911 484 4.Muhu Lasteaed 12,62 881 51 5.Muhu valla Kommunaalamet 12,5 724 69 6.Muhu Muuseum 7,2 529 49 7.Muhu Spordihall 3,17 217 924 8.Piiri Rahvamaja 2,22 26 134 9.Hellamaa Külakeskus 2, 141 671 1.Liiva Raamatukogu 1,17 16 341 11.Transpordikorraldus 1,1 16 48 12.Volikogu,61 13 74 13.Hellamaa Raamatukogu 1,8 99 978 14.Muhu Noortekeskus 1, 89 28 15.Muu vaba aeg,kultuur 1,5 89 278 16.Valla teed,19 24 431 17.Muu tervishoid,12 5 78 KOKKU MUHU VALLAVALITSUS 14,42 9 11 271 Muud tööandjad kokku pakuvad Muhus üle 3 töökoha. Umbes 2 inimest käis 26.a esimesel poolel (läbiviidud küsitluse andmeil) tööl väljapool valda. Ettevõtlus on Muhu vallas küllalt mitmekesine tegutsevaid äriühinguid oli 26.a seisuga vähemalt 34 kuid kõik ettevõtjad on väikeettevõtjad. Suurima käibega ettevõtjad on jaekaubanduses, ehituses, puidutööstuses ja hotellinduses. Muhu tehniliste infrastruktuuride hulka kuuluvad teed, sadamad, joogi-ja reovee ning 3
kaugküttesüsteemid, elektri- ja sidevõrgud. Muhu vallas on 27.a lõpu seisuga 83,1 km riigimaanteid, 98,8 km vallateid ja 55,4 km avalikult kasutatavaid erateid. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS 6). Muhu valla ülesanneteks on: korraldada Muhu vallas sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, territoriaalplaneerimist ning valla teede korrashoidu. Samuti korraldada valla koolieelse lasteasutuse (Muhu Lasteaed), põhikooli (Muhu Põhikool), raamatukogude (Liiva Raamatukogu ja Hellamaa Raamatukogu), rahvamajade (Hellamaa Külakeskus, Piiri Rahvamaja), muuseumi (Muhu Muuseum), spordibaasi (Muhu Spordihall), noortekeskuse ja hooldekodu ülalpidamist. Põhikoolis õppis 27. aastal 145 õpilast. 26. aastal oli õpilasi 167. Laste arvu vähenemine koolis jätkub veel 3-4 aastat. Pedagoogide ametikohti (arvestades koormust) oli 15. Kool alustas üleminekut E-õppele. Osaleti edukalt erinevatel olümpiaadidel ja konkurssidel. Häid tulemusi saadi spordivõistlustelt ja toimus aktiivne õppeväline tegevus. Lasteaias oli kahes liitrühmas kokku 4 last, keda juhendas neli õpetajat. Seoses paljude sooviga tulla elama Muhusse võib sügisest jääda lasteaia kohtadest väheseks. Sellisel juhul peame kaaluma kolmanda lasteaiarühma avamist. Hästi on tööle hakanud Noortekeskus. Töötavad erinevad ringid (multimeedia, foto, keraamika, moto jne). Osaleti erinevates projektides, millest saadi toetust multimeediatoa ehitamiseks, sisustamiseks jne. Suvel organiseeriti kaks noortelaagrit ja töötas töömalev. Aasta jooksul toimus arvukalt erinevaid ettevõtmisi. Valla kahel raamatukogul (Liiva ja Hellamaa) on piisavalt lugejaid, avatud on internetipunktid. Liiva Raamatukogu on teinud eeltöö, et üle minna elektroonilisele laenutusele. Hellamaa Külakeskus on populaarne sealsete elanike hulgas, majas toimub palju erinevaid üritusi. Keskse rahvamaja puudumine on võibolla soodustanud erinevate huvitavate kultuuriürituste tekkimist saare erinevates paikades (Juu Jääb, Küünikontsert, Vabaõhuetendused jne) Piiri Rahvamaja all tegutses kuus ringi, kes harjutavad erinevate valla allasutuste ruumides. Spordiringid tegutsevad Muhu Spordihallis. Aktiivsem osavõtt on võrk- ja korvpallitreeningutest. Võrkpallis toimub ka erinevaid turniire ja treeninguid suveperioodil välisväljakutel, mille rajamisi ka vald toetab. Muhu Muuseumis ja Koguva külas toimus palju väikeseid ja suuri erinevaid üritusi ja näituseid. Osaleti mitmetes projektides ja tehti teadustööd. Aktiivselt tegutsevad Muhus erinevad MTÜ'd ja külaseltsid, milliseid registri andmetel on 19. Vald toetab nende tegevust läbi valla eelarve, millest on võimalik taotleda toetust nii kultuuriüritustele kui küladele. Lisaks otsustab ja korraldab Muhu vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadustega või ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Valla täita on riiklikud kohustused, 4
mis on talle pandud seadustega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja Muhu Vallavolikogu vahelisest lepingust. Sidusettevõte. Maasi Jäätmehoolduse OÜ on asutatud 5. aprillil 25.a. Osakapitali suurus asutamisel on 8 krooni. Osakapital on jaotatud kuueks osaks: Leisi 23% Orissaare 22% Muhu 2% Valjala 15% Pöide 11% Laimjala 9% Valla tegev-ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestati 27.a. tasusid (Eesti kroonides) Tegev-ja kõrgema juhtkonna Tasude kogusumma keskmine arv (Eesti kroonides) (taandatuna täistööajale) Volikogu liikmed,56 98 79 Vallavalitsuse liikmed 3,6 598 556 KOKKU 4,16 697 346 Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustus makseteta, kuid nende hulka on arvatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid olulisi soodustusi pole tegev-juhtkonna ega kõrgema juhtkonna liikmetele 27.a. arvestatud. Ülevaade Muhu Vallavalitsuse tähtsamatest finantsnäitajatest 27.a. 26.a. 25.a. 24.a. Bilansi näitajad Varad aasta lõpus 7 824 24 69 156 65 3 84 249 29 25 337 Kohustused aasta lõpus 4 36 285 4 76 623 2 777 55 2 71 791 Netovara aasta lõpus 66 787 919 64 395 442 28 26 744 26 53 546 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 28 247 219 21 83 626 19 915 87 18 528 537 sh. tulud, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine 14 797 461 11 933 94 1 95 35 8 97 772 Tegevuskulud 26 523 792 22 199 55 19 443 16 581 192 Tulem 1 85 852-377 458 82 465 1 784 3 Muud näitajad 5
Põhivara investeeringute maht 4 151 925 1 717 421 1 814 454 2 317 312 Likviidsus* 2,3 1,7 1,5 1, Lühiajaline maksevõime** 2,3 1,7 1,5 1, Kohustuste osakaal varadest 6 7 9 9 Laenukohustuste osakaal varadest 3 3 7 6 Laenukohustuste osakaal eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine*** 12 16 24 25 Tagasimakstud laenukohustuste suhe tuludesse, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine**** 1 2 7 8 *Likviidsus - likviidsed varad / lühiajalised kohustused **Lühiajaline maksevõime - käibevara / lühiajalised kohustused ***Laenukohustuste osakaal tuludest, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine - valla- ja linnaeelarve seadusega kehtestatud näitaja, mille ülempiiriks on 6%; bilansilised laenukohustused aasta lõpuks / (kassapõhised tulud miinus kassapõhised saadud sihtotstarbelised eraldised eelarve täitmise aruande põhjal). ****Tagasimakstud laenukohustuste suhe tulusse, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine valla- ja linnaeelarveseadusega kehtestatud näitaja, mille ülempiiriks on 2%; aruandeaastal tagasi makstud laenukohustuse summa / (kassapõhised tulud miinus kassapõhised saadud sihtotstarbelised eraldised eelarve täitmise aruande põhjal). Ülevaade majanduskeskkonnast 27.a elas Eesti majandus veel kiire kasvu tingimustes. Majanduskasv, mis oli püsinud mitu aastat kõrge, hakkas küll aasta lõpupoole aeglustuma, kuid küündis siiski veel aasta arvestuses 7,1%. Majanduskasvu tekitanud sisenõudluse kasv aeglustus, ekspordi kasvu pidurdas Eesti kaupade ja teenuste langenud konkurentsivõime välisturgudel. Inflatsioon kiirenes 6,6%-ni. Oma panuse andsid sellesse aasta esimesel poolel eeskätt kasvanud sisemaised tööjõukulud, aasta teisel poolel aga maailmaturu nafta- ja toiduhinnad. 27. a tõusis Eestis hõivatute arv ja tööpuudus langes rekordilisele 4,7% tasemele. Keskmine brutopalk kasvas 2,4%. Valitsussektori eelarve ülejäägiks kujunes 6,9 mld kr., sealjuures aga kohalike omavalitsuste eelarve jäi puudujääki 69 mln kr. Ülalkirjeldatud majanduskeskkond oli Eestis kohalike omavalitsuste jaoks üldiselt soodne. Eelarvetulude laekumine oli hea, mis võimaldas koostada lisaeelarveid. Tööpuudus oli madal. Sotsiaalsed raskused olid tahaplaanile taganenud, mis võimaldas pöörata tähelepanu arendustegevusele. Negatiivselt mõjutas olukorda projekteerimis- ja ehitushangete kallinemine. Tõusnud üldine palgatase ja tööjõupuudus tegid väiksematele valdadele raskemaks vajalike spetsialistide palkamise ja teenuste sisseostmise. 1.2 Ülevaade arengukava täitmisest Muhu vald lähtub oma tegevuses Muhu valla arengukavast 27-213. Arengukavas käsitletakse järgmisi tegevusvaldkondi: Tehniline infrastruktuur, loodus- ja muinsuskaitse Haridus Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Vaba aeg, kultuur ja sport Külaelu ja kodanikualgatuslik ühistegevus 6
Ettevõtlus Kesselaid Valla juhtimine 1.2.1 Tehniline infrastruktuur, loodus- ja muinsuskaitse Eesmärk 1: Avalikud vallateed on heas korras ja külavahelistel lõikudel tolmuvabad. Mustkatte alla viidi Paenase ja Nautse külateed 2,2 km ulatuses. Alustati uute Muhu stiilis bussiootepaviljonide paigaldamist. Valmis Liiva-Suuremõisa tee tänavavalgustuse projekt. Kommunaalametis võeti kasutusrendile traktor MTZ 952.3, mida kasutatakse teede hooldamisel ja hakkepuidu varumisel. Soetati traktori haakes veetav liivapuistur talviseks libedusetõrjeks. Valmisid Võiküla kivitee muinsuskaitse eritingimused ja renoveerimisprojekt. Eesmärk 2: Liival, Piiril, Hellamaal ja Nõmmkülas on nõuetekohane ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon ning tuletõrje veehoidlad. Jätkati EL Ühtekuuluvusfondi kaasabil rekonstrueeritavate veevarustuse- ja kanalisatsioonirajatiste eelprojektide ettevalmistust. Loodetavasti õnnestub ehitusega alustada 28.a. Eesmärk 3: Jäätmehooldus Muhu vallas vastab jäätmeseadusele. Koostöös viie Ida-Saaremaa vallaga viidi läbi korraldatud jäätmeveo konkurss, mille võitis OÜ Prügimees. 1. juulist 27 on kõigil jäätmevaldajail kohustus liituda organiseeritud jäätmeveoga. 28.a paigaldatakse koostöös taaskasutusorganisatsioonidega jäätmete liigiti kogumise konteinerid. Eesmärk 4: Muhu nii põhja- kui lõunarannikul on sadamaseadusele vastavad paadi- või külalissadamad, avalikus kasutuses lautri- ja ujumiskohad rahuldavad elanike vajadusi. Sadamate arendamisel 27.a olulist edasiminekut ei olnud. Seanina sadama piirkonnas algatati detailplaneering arenduse ettevalmistamiseks. Eesmärk 5: Liiva kaugküttesüsteem varustab kindlalt ja mõistliku hinnaga valla hallatavaid asutusi ja korruselamuid. Kuna ilmnes vajadus keskküttekatel välja vahetada, siis telliti vastav tasuvusuuring ja eelprojekt ning esitati rahastamistaotlus SA KIK-le. Eesmärk 6: Loodus- ja kultuuripärand on hoitud ning huvilistele ligipääsetav. Koostöös Orissaare, Leisi ja Pöide vallaga taotleti SA KIK toetust ja Viidi läbi riigihange Väikese väina mereala seisundi parandamise uuringule. Uuring peab valmima 29. aastaks. Nõmmkülas utiliseeriti vanad kütusemahutid. Üldplaneeringu koostamise käigus valmistati ette Peedu pankade, Presidendi allee, Kuivastu munakivitee ja Lõetsa jõe puisniidu kaitse alla võtmine. 1.2.2 Haridus Eesmärk 7: Lasteaed võimaldab kõigile lastele heatasemelise alushariduse ja perede vajadustele vastava paindlikult korraldatud lastehoiu. Jätkati lasteaia hoone ja ruumide rekonstrueerimist (välistrasside, katuse, välisuste ja akende ning terrasside vahetus). 28.a esitatakse riigile taotlus täiendavate vahendite saamiseks lasteaia remondi lõpuleviimiseks. Eesmärk 8: Põhikool võimaldab jätkuvalt hea ajakohasel tasemel hariduse. 7
Põhikooli osas 27. a olulisi investeeringuid ei tehtud. Eesmärk 9: Muhus on kohapeal võimalused osaleda elukestvas õppes. Täiskasvanuhariduse valdkonnas korraldati inglise keele (kaks rühma) ja arvutiõppe (üks rühm) kursused. Kursuste lõpuleviimine jäi 28.a. 1.2.3 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Eesmärk 1: Tagatud on sihtrühmade vajadustele vastava sotsiaalhoolekandeteenuse osutamine nii vanuritele, puuetega inimestele kui abivajavatele peredele. Koostöös Orissaare, Pöide ja Laimjala vallaga telliti tasuvus-teostatavusanalüüs uue ühise sotsiaalkeskuse rajamiseks. Selle detailplaneerimiseks ja projekteerimiseks viidi läbi riigihange. Investeeringutoetuse saamiseks esitati eeltaotlus KOIT kavasse lülitamiseks. Vana hooldekodu kasutuskõlblikuna hoidmiseks tehti seal akende vahetus. Pilootprojektina käivitati uus teenus - vanurite koduhooldus. Eesmärk 11: Toimub terviseedendus ja vanurite koduõendusabi. Selle eesmärgi raames alustati transpordiabiga vanurite eriarsti juurde pääsemise hõlbustamiseks. 1.2.4 Vaba aeg, kultuur ja sport Eesmärk 12: Muhus on toimub senisest enam suuri rahvapidusid ja kultuuriüritusi, spordi- ja kultuuriharrastustega tegelejate arv on suurenenud. Muhu vald sponsoreeris suveetendust Pädaste mõisas, saades vastu soodushinnaga pääsmed vallaelanikele. Kavandatud investeering Hellamaa Raamatukogu ruumidesse jäi aga tegemata, kuna Hasartmängumaksu Nõukogu vastavat toetust ei eraldanud. Küll remonditi Hellamaa Külakeskust (välisuksed, küttekuur, sissekäigutee). Eesmärk 13: Muhu pärandkultuur on ühiskondlikult tunnustatud ning avaldub nähtaval kujul elulaadis ja elukeskkonnas. Sellele eesmärgile lähenemisel on peamiseks ilminguks on suveti toimuvad regulaarsed folklooriüritused Muhu Muuseumis. Muhu Muuseum andis välja materjali naistesuka kirjade kohta. 1.2.5 Külaelu ja kodanikualgatuslik ühistegevus Eesmärk 14: Külakogukonnad ja kodanikuühendused on suutelised enda eest seisma ja teevad vallaga koostööd soodsa elukeskkonna loomiseks külades. Selle eesmärgi taotlemiseks annab vald toetusi külade ühisürituste läbiviimiseks ja spordiplatside rajamiseks. 27.a ei kasutanud külad ära kogu saadaolevat toetussummat. Vald kindlustas MTÜ Muhu Jahiseltsi õppehoone rekonstrueerimise projekti kaasfinantseerimise. 1.2.6 Ettevõtlus Eesmärk 15: Põllumajandus ning kalapüük on saanud jätkusuutlikuks, suutes toimida püsitoetusteta. Selle eesmärgi poole liikumisel on valla peamiseks panuseks liitumine MTÜ Saarte Koostöökoguga, mis tänaseks on välja töötanud arengustrateegia EL Leader-meetme rakendamiseks. 27.a detsembris astus Muhu vald ka MTÜ Saarte kalandus liikmeks. Eesmärk 16: Töökohtade koguarv Muhus on kasvanud, sh on lisandunud vähemalt 5 aastaringset töökohta. 8
Selle eesmärgi osas pole edasiminekut saavutatud. Eesmärk 17: Muhu on tuntud kui kohalikule kultuuri ja looduspärandile toetuv vääristurismi sihtkoht. Vald on turismi arengule kaasa aidanud mitmeti. Kaasfinantseeriti MTÜ Muhu Turismi Assotsiatsioon projekti Muhu saar, kus aeg puhkab, mille raames paigaldati turismi infostendid ja trükiti buklett. Vald tellis Lõuna- ja Põhja-Muhu rattamarsruutide kirjeldused. 27. a suvel hoiti käigus turismiinfopunkt. Valla kodulehel sisustati turismi veebikaart. ja Presidendi allee taastamiseks EAS-le. 1.2.7 Kesselaid Eesmärk 18: Kesselaid on atraktiivne ja hästi kaitstud maastikuväärtustega loodusturismi sihtkoht. Esimesena Eestis võttis Muhu vald palgale saarevahi. Koostöös Looduskaitsekeskuse ja RMK-ga valmistati ette toetustaotlus KIK-le Kesselaiu matkaraja rajamiseks. 1.2.8 Valla juhtimine Eesmärk 19: Asjaajamine on kliendi suhtes hooliv, asjatundlik, tähtaegne ja läbipaistev. Selle eesmärgi poole liikumisel oli põhirõhk Raunmägi maja uueks vallamajaks ümberehitamise ettevalmistamisel, mis võimaldaks vallaelanike paremat teenindamist. Telliti ehitusprojekt. Külavanemad said arvutikursustest tasuta osa võtta. Eesmärk 2: Töötajad on vajalike ametioskustega ja motiveeritud. 27.a ajakohastati kõigi valla asutuste palgakorraldus. Eesmärk 21: Valla vara hallatakse heaperemehelikult. Nautse Mihkli talu rendile andmiseks viidi läbi kaks konkurssi, mis aga nurjusid huvipuuduse tõttu. Maade munitsipaliseerimine takerdub üldplaneeringu kehtestamise taha. Eesmärk 22: Muhu vald on tuntud ja hea mainega. Vallavalitsus on uuendanud veebilehte ja avanud seal ka foorumi. Viimane aga ei leia aktiivset kasutamist. Tellitud on valla meened, mida levitati läbi turismi-infopunkti. Seni on välja töötamata üldised mainekujunduse põhimõtted. 1.3 Arengusuunad järgnevateks aastateks Vastavalt nimetatud arengukavale on lähiaastatel suuremad investeeringuobjektid järgmised: Muhu Lasteaed (hoone renoveerimise lõpuleviimine), Piiri, Liiva ja Hellamaa külade ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon (rekonstrueerimine ja osaliselt uusehitus ülemaakondliku EL Ühtekuuluvusfondist kaasfinantseeritava projekti raames), Muhu Vanurite Hooldekodu (ehitamine koostöös Ida-Saaremaa valdadega), vallamaja (hoone rekonstrueerimine vallamaja tarbeks). Jätkub ka Hellamaa Külakeskuse ja Muhu Muuseumi hoonete remont. Teedemajanduses jätkatakse suurema liikluskoormusega vallateede mustkatte alla viimisega, samuti Muhu stiilis bussiootekodade paigaldamist. 28.kevadel valmib tänavavalgustus lõigul vallamajast Kuressaare- Kuivastu maanteeni. Vastavalt KIK-ist saadud toetusele tõstetakse Liiva katlamaja soojuslikku võimsust uue puidukatla paigaldamisega ja rekonstrueeritakse katlamaja. Jätkuvad otsingud amortiseerunud soojatrasside vahetuse rahastamiseks. 9
2 Tegevjuhtkonna deklaratsioon Tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 11 kuni 46 toodud 27. aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et: raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga; raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Muhu vald on jätkuvalt tegutsev. Vallavanem: Tiit Peedu (allkiri) Vallavalitsuse liikmed: Aado Keskpaik (allkiri) Arvo Vaga (allkiri) Raido Liitmäe (allkiri) 1
3 Bilanss Lisad 31.12.27.a. 31.12.26.a. Varad Käibevara Raha 2 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 Muud nõuded ja ettemaksed 4 7 824 24 69 156 65 5 474 142 4 944 174 4 217 777 4 33 238 1 47 469 76 76 28 896 15 23 Põhivara Osalused tütar-ja sidusettevõtjates 5 65 35 62 16 64 211 891 16 Pikaajalised finantsinvesteeringud 5 58 58 Kinnisvarainvesteeringud 6 34 91 Materiaalne põhivara 7 64 754 62 63 274 981 Kohustused ja netovara Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 8 Võlad töövõtjatele 8 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 9 Laenukohustused 1 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 1 Netovara Aruandja omanikele kuuluv netovara Reservid Akumuleeritud ülejääk(puudujääk) Aruandeaasta tulem 7 824 24 69 156 65 2 398 342 2 923 968 235 386 124 77 532 936 417 729 1 431 38 2 188 648 198 712 192 821 1 637 943 1 836 655 1 637 943 1 836 655 66 787 919 64 395 442 66 787 919 64 395 442 1 1 64 837 67 64 672 9 1 85 852-377 458 11
4 Tulemiaruanne Lisad 31.12.27.a. 31.12.26.a. Tegevustulud 28 247 219 21 83 626 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 3 11 597 223 8 983 844 Tulumaks Omandimaks Maksud kaupadelt ja teenustelt Kaupade ja teenuste müük 11 1 72 898 86 58 15 817 2 753 38 8 131 39 838 25 14 285 2 527 526 Riigilõivud Tulud majandustegevusest Saadud toetused 12 11 621 2 642 687 13 449 758 88 642 2 438 884 9 869 722 Muud tulud 13 446 93 422 534 Kasum/kahjum põhivara ja varude müügist Muud tulud varadelt Saastetasud ja hüvitised Eespool nimetamata muud tulud 233 65 188 62 24 75 146 834 161 997 18 3 95 43 Tegevuskulud Antud toetused 14 Subsiidiumid Sotsiaaltoetused -1 71 775-1 214 296 Muud toetused Tööjõukulud 15-522 31-12 225 14-618 665-1 41 564 Majandamiskulud 16-7 326 53-5 84 431 Muud kulud 16-1 622 374-926 968 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 7-3 553 149-2 985 182 Aruandeperioodi tegevustulem Finantstulud ja -kulud Intressikulu 1 1 723 427 127 425-91 618-395 429 17 971-88 682 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2 219 375 17 81 Muud finantstulud ja -kulud 1-332 -1 157 Aruandeperioodi tulem Aruandeperioodi tulem ja siirded kokku -26 523 792-22 199 55-1 797 22-2 44 91-23 117-211 949 1 85 852-377 458 1 85 852-377 458 12
5 Rahavoogude aruanne Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 7 Põhivara sihtfinantseerimise amortisatsioon 12 Kasum/kahjum põhivaramüügist 13 Korrigeeritud tegevustulem Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus kokku Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus kokku Rahavood põhitegevusest kokku Lisad 31.12.27.a. 31.12.26.a. Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara eest(v.a.finantsinvest. ja osalused) Materiaalse põhivara soetus 7-4 151 925-1 717 421 Korrigeerimine muutusega võlgades hankijatele 8 24 862 Tasutud pv.eest (v.a. fin.invest.ja osalused) kokku Laekunud pv. müügist (v.a.fin.invest.ja osal.) kokku Laekunud intressid ja muu finantstulu 2 Rahavood investeerimistegevusest kokku 1 723 427-395 429 3 553 149 2 985 182-3 332 665-1 527 828-233 65-146 834 1 71 36 915 91-345 428 26 959-556 379 2 237 93 88 499 3 359 143-4 127 63-1 717 421 235 833 154 667 219 375 17 81-3 671 855-1 454 944 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenud 2 169 85 Tagasi makstud laenud 1-193 152-2 311 761 Tagasi makstud kapitalirendi kohustused -111 397 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 12 3 332 665 1 527 828 Makstud intressid 1-91 618-89 74 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 3 47 895 1 184 15 Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses 2 Raha ja selle ekvivalentide muutus Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus 2 184 539 3 88 214 4 33 238 945 24 184 539 3 88 214 4 217 777 4 33 238 13
6 Netovara muudatuste aruanne Lisad Kassareserv Akumuleeritud tulem k o k k u Saldo seisuga 31.12.25. 1 27 926 744 28 26 744 Aruandeperioodi tulem -377 458-377 458 Ümberhinnatud põhivara 36 746 156 36 746 156 Saldo seisuga 31.12.26. 1 64 295 442 64 395 442 Aruandeperioodi tulem 1 85 852 1 85 852 Ümberhinnatud põhivara 7 541 625 541 625 Saldo seisuga 31.12.27. 1 66 687 919 66 787 919 14
7 Lisad Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted (Lisa 1) Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskiri. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a. raamatupidamisjuhenditega sätestatud juhtudel. Andmeid on võrreldud 26.a. aastaaruandega. Esitlusviisi muutmine Aruandeaastal muudeti rahavoogude aruande ülesehitust. Varasemalt kajastati põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimist osas Rahavood investeerimistegevusest. Käesolevas aruandes on nimetatud kirjed kajastatud Rahavood finantseerimistegevusest. Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem bilansikuupäevast arvestatuna. Raha ja selle ekvivalendid Bilansis kajastatakse kirjel Raha ja pangakontod kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. Samuti tähtajaline deposiit. (kasutusel on üleöödeposiit). Nõuded Maksu-, ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Ettemakse kajastatakse raamatupidamises esmalt tulevaste perioodide kuludes ja kantakse kulusse perioodis, millal kaup tarnitakse. Osalused sidusettevõttes Osalused sidusettevõttes kajastatakse soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlusega. Finantsinvesteeringud Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest aruandekohuslane omab alla 2%. Nimetatud pikaajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende õiglast väärtust pole olnud võimalik usaldusväärselt hinnata. Finantsinvesteeringu oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval. Materiaalne põhivara 15
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 3 kroonist. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 3 krooni, kantakse soetamisel kulusse. (kuni 31.12.24soetatud varade korral alates 1 kroonist). Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a. soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumi arvestusel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetus- Maksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: *Hooned ja rajatised 2-5% *Masinad ja seadmed, tööriistad, inventar 1-2% *Infotehnoloogilised seadmed ja arvutustehnika 33% Maad ja kunstiväärtused, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei arvestata amortisatsiooni. Ümberhindlus Aastatel 23 kuni 25 viidi läbi kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara ühekordne ümberhindlus, mis tulenes vajadusest võtta arvesse enne 1996.a. toimunud hüperinflatsiooni ja korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises. Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluste kajastamist jätkatud ka peale 25.a., võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse ümberhindlusena jätkuvalt arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara, mis on saadud seoses pärijate puudumisega. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse meetodit. Maa arvelevõtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhind pole teada. Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Aruandekohuslane on rentnik. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavaks põhiosa tagasimakseks ning intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse perioodi kuluna Laenukohustused Laenukohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lepingutasud kajastatakse laenude saamisel koheselt intressikuludes. 16
Laenukohustus on bilansis jagatud lühi- ja pikaajaliseks, lähtudes sellest kas kohustuse valdamine kestab kuni üks aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Sihtfinantseerimine: Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Kassareserv Kassareserv on moodustatud volikogu otsusega akumuleeritud tulemist, eesmärgiga tagada vallavalitsuse likviidsus. See väljendab ühtlasi likviidse rahana hoidmisele kuuluvat summat, mida võib kasutada aruandeaasta kestel laekumiste viibimisel eelarveliste kulude katmiseks, kuid see tuleb vähemalt aruandeaasta lõpuks rahana taastada. Tulude arvestus Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele. Kohalike maksude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele. Lõivutulu kajastatakse laekumisel. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud ostjale üle ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Muuseum kajastab tuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara ja varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (sh. käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks) kajastatakse soetamishetkel kuluna (tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Hallatav üksus Muhu Muuseum on käibemaksukohuslane ja arvestab käibemaksu sisendkäibemaksuna. Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse aruandekohustuslase valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, Muhu volikogu ja valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellel on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud. Käesolevas aastaaruandes ei ole seotud osapoolte kohta informatsiooni avaldatud, kuna andmete kogumiseks puudus vastav kord. Seotud osapoolte kohta on plaanitud avaldada andmed alates 28.a. Eelarve täitmise aruanne Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele, on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted: 17
a) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata. b) Kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käivemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna. 18
Raha ja selle ekvivalendid (Lisa 2) 1. Sularaha kassas 2. Arvelduskontod pankades 3. Tähtajalised deposiidid Raha ja pangakontod kokku 31.12.27. 31.12.26. 18 173 4 718 27 213 375 64 3 992 391 3 617 456 4 217 777 4 33 238 Selgitus: sellest muuseumi kassa jääk 16 871kr. ja pangajääk 152 77kr. Kokku 169 578 krooni. Kokku on rahaline jääk 4 217 777 krooni, millest 1 krooni on kassatagavara (vt.bilansis rida "Reservid"). 4 117 777 krooni on suunatud vaba jäägina 27.a. Eelarvesse. 27.a.on kasutatud jooksva konto üleöödeposiiti, millest on finantstulu saadud 219 375 kr. (26.a. saadud üleöödeposiiditulu oli 17 329 kr.) 19
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded ning -tulud (Lisa 3) Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded A. 31.12.27. 31.12.26. Maksud tulumaks 99 118 72 286 maamaks 41 92 33 995 Loodusressursside kasutamise javee-erikasutustas 2 234 1 283 saastetasud kaevandamisõigus 8 75 saastetasu 5 215 4 392 kokku: 1 47 469 76 76 Maksu-, lõivu- ja trahvitulud B. T u l u d 31.12.27. 31.12.26. Maksud tulumaks 1 72 898 8 131 39 maamaks 86 58 838 25 reklaamimaks 15 817 14 285 kokku: 11 597 223 8 983 844 Selgitus: Maksu-ja Tolliameti teatis on aluseks nõude/tulu tekkepõhiseks arvelevõtmiseks. Keskkonnaministeeriumi teatis on aluseks nõude ja edasiantud tulu tekkepõhiseks arvelevõtmiseks. (Riigi raamatupidamise üldeeskiri 2 lg 4 ja 7). 2
Muud nõuded ja ettemaksed (Lisa 4) 31.12.27. 31.12.26. 1. Nõuded ostjate vastu FIE-d ja eraisikud nõue 119 793 71 711 Äriühingud nõue 24 594 7 492 Sihtasutused ja MTÜ-d nõue 2 147 7 67 Kohalikud omavalitsused nõue 87 2 386 2. Maksude,lõivude,trahvide ettemaksed Käibemaksu ettemaks (muuseum) ettemaks 35 75 42 726 maamaks,sots.maks ettemaks 3 3. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud OÜ Saikla Ehitus ettemaks 12 39 AS Nava ettemaks 12 1 Äriühingud ettemaks 1 662 Maa-amet (karjääri rent) ettemaks 355 355 AS Inest Market ettemaks 18 49 Kokku 28 896 15 23 Selgitus: Nõuded ostjate vastu on valdavalt detsembri kuu teenused ja kommunaalmaksed. Ühe võlgnikuga on koostatud maksegraafik ja teisega toimib suuline kokkulepe. Ette oli makstud põhikooli õppevahendite kapp Saikla Ehitusele ja poiste tööõpetuse vahendid (vibrosaag ja lihvimismasin) AS-ile Nava. 21
Osalus sidusettevõttes ja Finantsinvesteeringud (Lisa 5) A osaluse % nimiväärtus Osalus sidusettevõtjates 31.12.7. 2 / 16 31.12.6. 2 / 16 Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad tegevustulu tegevuskulu tulem varad netovarad 1 64 496 927 69 128 558 6 14 4 92 377 447 367 57 86-6 316 5 653 922-36 18 Selgitus: Perioodi alguse seisuga on Maasi Jäätmehoolduse OÜ üks osa nimiväärtusega 16 kr. Ehk 2%. (teised asutajad on Leisi vald 23%; Orissaare vald 22%; Valjala vald 15%; Pöide vald 11%; Laimjala vald 9%.). B 31.12.27. 31.12.26. Pikaajalised finantsinvesteeringud. 58 58 Selgitus: Kuressaare Veevärgi noteerimata 518 aktsiat (,58%) väärtuses 58 tuhat krooni. (394 aktsiat nominaaliga 1 kr.ja 124 aktsiat nominaaliga 15 kr.) 27.a. osakuid ja aktsiaid juurde ei omandatud. 22
Kinnisvarainvesteeringud (Lisa 6) Jääk 31.12.26.a. Soetusmaksumus Kogunenud kulum Jääkväärtus 355 91 15 34 91 Jääk 31.12.27.a. Soetusmaksumus Kogunenud kulum Selgitus:Kinnisvarainvesteeringute arvestus toimub soetusmaksumuse meetodil. 1. Üüri- ja renditulu ei ole 27.a.saadud,kuna Tõnise maja Liiva k. Klassifitseerisime inventuurikomisjoni otsusega 31.1.27.a.materiaalsesse põhivarasse.hoone ehitatakse ümber vallamajaks. 2. Halduskulu ei ole tehtud. Üle viidud materiaalsesse põhivarasse 355 91 Jooksva aasta kogunenud kulum 23
Materiaalne põhivara (Lisa 7) Lõpetamata Hooned ja Masinad ja tööd ja Maa rajatised seadmed Muu põhivara ettemaksed Kokku Jääk 31.12.26.a. Soetusmaksumus Kogunenud kulum 34 516 68 342 291-8 147 487 2 931 6-2 194 267 2 431 855-586 646 463 659 74 23 381-1 928 4 Jääkväärtus 34 516 6 194 84 736 793 1 845 28 463 659 63 274 981 Soetused ja parendused 1 523 411 38 723 142 15 2 447 686 4 151 925 Üle toodud kinnisvarainvesteeringust 55 91 285 34 91 Kulum ja allahindlus -3 266 48-243 997-42 672-3 553 149 Müüdud põhiv.jääkv.mahakandm. -2 229-2 229 Ümberhindlused 276 878 144 749-1 119 999-1 541 624 Ümberklassifitseerimine 357 529-18 299 188 987-528 217 Kokku liikumised 33 559-955 791-223 574 48 419 1 919 469 1 479 82 Jääk 31.12.27.a. Soetusmaksumus Kogunenud kulum 365 75 7 687 811-11 448 798 2 668 97-2 154 878 2 85 459-596 831 2 383 128 78 954 57-14 2 57 Jääkväärtus 365 75 59 239 13 513 219 2 253 627 2 383 128 64 754 62 Selgitus: Kapitalirendi tingimustel renditud vara aruandeaastal vallal ei olnud. Ümberhindlus toimus 2.5.27.a. ja 31.12.27.a. Ümberhindlusega on võetud arvele : 1. Maad summas 276 878.- (maksustamishinnas). Need on pärimise teel saadud ja peremehetuks tunnistatud maad. 2. Tasuta saadud Piiri sõjaväeosa kahe korruseline elamu 4 kr. Ja Juhan Smuuli kuju 12 krooni. 3. Peremehetu vara - Männi talu-suvila 8 krooni. 4. Teede remont oma kruusast 24 75 krooni. Varad on võetud arvele soetamismaksumuse meetodil, komisjoni poolt koosseisus: Indrek Võeras - valla ehitusnõunik Kristo Kiiker - maa- ja planeerimisosakonna juhataja Raido Liitmäe - vallavalitsuse liige, kommunaalameti juhataja 24
Võlad tarnijatele (Lisa 8) 31.12.27. 31.12.26. 2. Muhu Jahiselts 1 514 3. MTÜ Muhu InSEA 49 1. Veterinaar-ja Toidulaboratoorium 48 OÜ Häni Trans 44 283 2. Eesti Energia AS 4 643 42 954 Kvaliteetaken OÜ 29 337 1. AS Alexela Oil 23 684 17 71 Securitas Eesti AS 13 62 AS Kuressaare Ehitus 11 48 Kellamäe OÜ 1 128 3. Elion ettevõtted AS,EMT 8 677 9 783 Bit AS 7 9 Pallas ja Partnerid OÜ 5 9 Kalle Bussid OÜ 5 6 Norby Telecom AS 5 211 Äripäev AS 4 72 Saarte Teedevalitsus 4 13 MTÜ Saaremaa Kunstistuudio 3 115 4. OÜ Prügimees 2 46 9 759 5. Oriola AS 6 71 6. Bestmarki Suurköökide AS 5 773 7. Destine Servis OÜ 2 322 5 721 9. Muud äriühingud, eespool nimetamata 12 662 23 894 Kokku võlad hankijatele: 235 386 124 77 Selgitus: võlad tarnijatele/hankijatele on valdavalt detsembri kuu jooksvad kulud. Bilansirida "Võlad töövõtjatele" 532 936 kr. (26.a. 417 729 kr.)on puhkustasude reserv. 25
Muud kohustused ja saadud ettemaksed (Lisa 9) 31.12.27. 31.12.26. Sotsiaalministeerium leping 1 49 4 Haridus- ja Teadusministeerium leping 1 93 24 Ettevõtluse Arendamise SA projekt 149 34 SA Archimedes projekt 22 777 SA Keskkonnainvesteeringute Kesk. projekt 15 Keskkonnaministeerium saastetasu 11 98 7 625 Maksu-ja Tolliamet erisood.tulum. 2 Tartu Ülikool tagatistasu 1 Schöttli Keskkonnatehnika OÜ projekt 9 7 kokku muud kohustused: 1 431 38 2 188 648 Selgitus: Sotsiaalministeeriumilt sihtfinantseerimiseks saadud vahenditest (1,5 miljonit krooni) kasutati Muhu Hooldekodu maa-ala detailplaneeringu ja geoaluse koostamiseks 9 6 krooni. Ülejäänud vahendid 1 49 4 krooni (ka Lisa 12 - Saadud toetused) kasutatakse 28.aastal ehitusprojektile. Keskkonnaministeeriumile võlgneme saaste- ja vee-erikasutustasu 4.kvartali eest 11 98 krooni. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudile võlgneme tagatisraha riigihankes osalemise eest. Riigihange oli kuulutatud Väikese väina seisundi parandamise võimaluste uuringuks. 26
Laenukohustused (Lisa 1) Laenukohustuse jaotus järelejäänud tähtaja järgi Kuni 1 aasta 1 kuni 2 aastat 2 kuni 3 aastat 3 kuni 4 aastat 4 kuni 5 aastat üle 5 aasta KOKKU Jääk seisuga 31.12.26 Hansapanga laen Jääk seisuga 31.12.27 Hansapanga laen 192 821 198 712 25 18 211 455 218 96 1 3 457 2 29 559 198 712 25 18 211 455 218 96 224 86 778 514 1 836 655 Lühiajaline laenukohustus on 198 712 krooni. Pikaajalist laenukohustust on veel 1 637 943 krooni. Informatsioon laenulepingute kaupa Laenu andja Lõpptähtaeg Intressi määr Alusvaluuta Jääk 31.12.27. Jääk 31.12.26. Intressikulu 27 Intressikulu 26 Hansapank 1.3.216.a. 5.23 EUR 1 836 655 2 29 559 84 72 62 47 Selgitus: 26.a. märtsis refinantseeriti pangalaen 1 aastaks. 27.a. 6 kuu Euribor oli 4.753, millest tulenes laenuintress 5.23 aastas. Informatsioon finantskuludest: Tulemiaruande rida "Intressikulu" koosneb laenuintressist 84 72 kr. Kasutusrendi lepingute tasust (3 lepingut) 7 5 kr. ja intress muudelt kohustustelt 46 kr. Kokku -91 618 kr. Tulemiaruande rida "Muud finantstulud ja -kulud" koosneb valuuta kursivahest -332 kr. 27
Kaupade ja teenuse müük (Lisa 11) 31.12.27. 31.12.26. Riigilõivud 11 621 88 642 Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 1 272 22 1 178 778 Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 543 947 418 81 Tulud haridusalasest tegevusest 381 889 365 426 Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 284 934 27 43 Tulud transpordialasest tegevusest 83 71 87 472 Üür ja rent 48 594 76 387 Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 12 8 1 88 Tulud üldvalitsemisest 11 47 17 25 Muude toodete ja teenuste müük (maatoimikud) 2 5 13 84 Õiguste müük 2 1 6 Tulud majandustegevusest kokku 2 642 687 2 438 884 Kaupade ja teenuste müük kokku 2 753 38 2 527 526 Selgitus: Riigilõivu suuremad näitajad on ehitusloa väljastamise eest 76736 ja kasutusloa väljastamise eest 28 3 krooni. Tulud sots. abi alasest tegevusest on valdavalt hooldekodu tulud 1 26 897 kr. Poolest aastast on pakutud koduhooldusteenust, umbes 1 kr. eest. Tulud kultuurialasest tegevusest on põhiline muuseumi tulu 398 144 krooni ja rahvamaja noortepeod 63 275 krooni. Tulud haridusalasest tegevusest on põhiliselt õppekava välisest tegevusest (laagrid lasteaias ja koolis, peielaudade korraldamine) 165 331 krooni, järgneb lasteaia kohatasu 122 56 krooni. Elamu ja kommunaaltegevusest tuleb põhiline tulu soojuse müügist 181 499 kr.(26.a. 182 676 kr.) järgneb vee- ja kanalisatsiooni tulu 66 75 krooni. Tulud transpordialasest tegevusest on bussi, veoauto ja traktori teenus. Üüri ja renditulu on mitteeluruumidelt 26 338 kr.(26.a.29 kr.) hooldekodu korterite elektri eest on laekunud 22 256 krooni. (26.a. oli veel ambulatooriumi elektri eest laekumine, sellest suur erinevus kahe aasta võrdluses). 28
Saadud toetused (Lisa 12) 27.a. tulud Jääk 31.12.27.a. saadud tegevuskulude saadud sihtfinantseeri-mine Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks ettemaksed Rahalised sihtfinantseerimised Riigieelarvest tasandusfondi 7 928 725 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 775 96 966 Sotsiaalministeerium 9 6 1 49 4 Kultuuriministeerium 77 593 195 Ettevõtluse arendamise SA 177 825 Haridus- ja Teadusministeerium 11 151 1 93 24 Riigikogu 72 6 Keskkonnainvesteeringute keskus 45 315 SA Archimedes 34 795 Rahvakultuuri Arenduskeskus 28 7 Eesti Kultuurkapital 18 Rahandusministeerium 15 39 Põllumajandusministeerium 13 451 EL põllumajandustoetuste fond 11 166 Maavalitsus 15 78 Toetus muudelt residentidelt 36 388 Mitterahaline sihtfinantseerimine Keskkonnainvesteeringute keskus 28 79 Kultuuriministeerium 58 64 Kokku saadud toetused: 13 449 758 1 117 93 3 332 665 1 49 4 Selgitus: Riigieelarvest saadud maksed tasandusfondi eraldati järgmisteks tegevusteks: hariduskulude katmiseks 3 783 315 kr. (26.a. 3 351 782 kr.) toimetulekutoetuseks 28 kr.(26.a.452 kr.vähenenud 4%); koolitoiduks 288 kr. (26.a. 329 5 kr.toidupäev on sama, lastearv vähenenud) ja üldisesse fondi kohaliku omavalitsuse maksulaekumise erinevuse tasandamisest tulenevalt 3 577 41 kr.(26.a.3 235 kr.) Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium eraldas tegevuskuludeks kokku 775 96 kr. Teedehoiu kuludeks 691 kr ja Väikse Väina seisundi parandamise uuringuteks 84 96kr, (uurimistöid teostatakse 28.aastal.) Teedehoiuks kokku saadud 1 675 rkooni eest tehti investeeringuid teedesse 966 kr. Sotsiaalministeeriumilt saadud 1,5 miljonist investeeriti uuele hooldekodule 9 6 kr. ja 1 49 4 kr. on sihtfinantseerimiseks põhivarasse 28.aastal. Kultuuriministeeriumilt saadud vahendid on põhiliselt muuseumile: tegevuskuludeks 718 993 kr ja investeeringuteks 145 kr.(26.a.vastavalt 625 211 ja 22 kr.) Võiküla munakivi teele anti toetust 5 kr. Sellest saadi teele muinsuskaitse eritingimused ja projekt. Tegevuskuludeks sai Liiva Raamatukogu 45 kr. mööbli soetuseks, mis telliti Ametikoolilt. 6 6 kr.sai põhikool projektiga "Lapsed teatrisse". 29
Ettevõtluse Arendamise SA-lt saadud vahenditest lõpetati Hellamaa Külakeskuse teise korruse kap.remont. Projekti rahastati kahel aastal (26-27). Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusega renoveeriti lasteaeda 1 93 24 kr.eest (kokku oma vahenditega 2 133 34 kr.) Tegevuskuludes on noortekeskuse projekt 8 kr. kaamera ostuks ja koolile Globe projekti raames soetatud mõõteriistade komplekt 3151 kr. Keskkonnainvesteeringute keskus toetas tegevuskulusid Üügu panga heakorratöödel ja kooliprojektile. Sa Arhimedes toetas kooli projekti "Euroopa noored 21.sajandil", samuti jätkuprojekt 26.aastast. Rahvakultuuri Arenduskeskus toetas koorijuhte laulupeo korraldamisel 28 7 krooniga. Eesti Kultuurkapital toetas projekte "Europead" 6 kr; muuseumi kahte ürituste proijekti 1 kr; Hellamaa Külakeskust "Muhu Päevade" raames korraldatud ürituseks 2 kr. Rahandusministeeriumilt saadakse vahendid õppelaenu tasumiseks 15 39 kr. (26.a.9 84kr.) Põllumajandusministeeriumilt ja EL põllumajandustoetuste Fondilt laekub koolipiimatoetus vastavalt 13 451 kr. Ja 11 166 krooni. (26.a. 1 834 ja 1 363 krooni). Maavalitsuse kaudu toetati laste riiklikku hoolekannet (puudega lastele 27.a. esmakordselt). 12 9 krooni. õpilaste olümpiaadi 288 krooniga. Toetus muudelt residentidelt jaguneb nii:hansapangalt projekti "Tähed särama" toetuseks noortekeskusele 17 kr.multimeedia toa tarbeks; MTÜ Muhu Turismiassotsiatsioonilt muuseumile 15 kr. Muhu muinsuskaitse objektide märgistamiseks. (kaasfinantseerimiseks vallaga). Tamse Külaseltsilt raamatu "Tamse kooli ajalugu" kulude katteks. 3
26.a. tulud Jääk 31.12.26.a. saadud tegevuskulude saadud sihtfinantseeri-mine Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks ettemaksed Rahalised sihtfinantseerimised Riigieelarvest tasandusfondi 7 495 832 Riigieelarvest teedehoiuks 1 98 Kultuuriministeerium muuseumile 625 211 226 372 Ettevõtluse arendamise SA Hellamaa Külakeskus 16 696 149 34 Haridus- ja Teadusministeerium 15 96 76 1 93 24 SA Archimedes 47 132 22 777 Eesti Kultuurkapital 43 5 Keskkonnainvesteeringute keskus koolile 13 15 Põllumajandusministeerium koolipiim 1 834 EL põllumajandustoetuste fond koolipiim 1 363 Rahandusministeerium õppelaenu tasumiseks 9 84 Kultuuriministeerium koolile(lastekoorijuhtidele) 7 2 Eesti Kergejõustiku Liit koolile(tv 1 ) 2 Maavalitsus kooli ühisüritused,olümpiaadid 1 838 Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus koolile 1 34 Mitterahalised sihtfinantseerimised Schöttli Keskkonnatehnika OÜ 9 7 Kultuuriministeerium (raamatute soetamiseks) 58 876 Kokku saadud toetused: 9 869 722 8 341 894 1 527 828 218121 Selgitus: Saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks on projektipõhised toetused va.muuseumi tegevustoetus, mis on riigieelarvest eraldatud Kultuuriministeeriumi kaudu. Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks kajastab teedehoiuks, -renoveerimiseks antud toetust ja muuseumi renoveerimiseks ja põhivara soetuseks antud toetust. Samuti projektipõhist toetust Hellamaa külakeskuse renoveerimiseks. Aruandeaastal jõuti töid teostada 16 696 krooni eest. Muud kohustused ja saadud ettemaksed (Lisa9) ja antud tabeli viimane veerg näitab, et töid on teostada veel 149 34 krooni eest. Kuna kogu projekti rahastati 284 521 kr. väärtuses (28 521 kr. laekus 27.a) ja oma osalus oli 71 131 kr. Seega Hellamaa Külakeskuse 2.korruse renoveerimine ja väliskanalisatsooni maksumus kokku on 355 652 kr. Sama käik on lasteaia rahastamisega. Saadud Riigieelarvest tasandusfondi kajastab riigieelarvest eraldatud vahendeid. Tasandusfond jaguneb hariduskuludeks 3 351 782; tasandusfond 3 235 ; toimetulekutoetus 452 ; koolitoit 329 5;harid.kult.töötajate palkade ühtlustamiseks 128 krooni. 31
Muud tulud (Lisa 13) Lisad 31.12.27. 31.12.26. Kasum varade müügist 233 65 146 834 Maa-ainese kaevandamisõiguse tasu 157 51 97 97 Saastetasud 24 75 18 3 Vee erikasutustasud 12 957 1 274 Intressid tulumaksuvõlalt 1 718 45 357 Intressid maamaksuvõlalt 7 435 8 459 Muud tulud 95 43 Kokku muud tulud 446 93 422 534 Selgitus: Kasum varade müügist koosneb järgnevast: metsa müügist(raieõigus) 122 962 kr. traktori müügitulu 78 822 kr. korteri müügitulu 27 771 kr. 26.aastal jäi laekumata sõiduauto müügist ja laekus aruandeaastal 4 5 kr. Maa-ainese kaevandamisõiguse tasu on kruusa müük 157 51 krooni. 32
Antud toetused (Lisa 14) Subsiidium äriühingutele (õp.liinid) Sots.toetused: Hooldaja ja puudega inimese toetus Toimetulekutoetus Eluasemetoetus (õpilastele) Stipendiumid Hooldajatoetuselt makstud sots maks Sünnitoetus Matusetoetus Muud sots. toetused Ravitoetused kokku sots.toetused Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks: Turismile kokku sellest:muhu Turismi Assotsiatsioon turismi arengukava konsultatsioon turismikataloog 27 Kesse saare külastus Külatee 3 projekti kaasfinants. Seltsidele, MTÜ-dele Külade üritused, muud kulud Maasi Jäätmehooldus OÜ Kooli maakondlikud üritused kokku sihtfinants.tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Lisad 31.12.27. 31.12.26. -23 117-211 949-35 139-297 33-241 89-478 116-24 8-225 85-72 3-48 378-6 72-73 844-6 -28-55 -36-14 684-18 217-21 593-8 561-1 71 775-1 214 296-132 9-66 477-43 52-2 -2 93-59 998-67 25-44 39-65 42-22 544-6 9-39 26-16 -17-29 57-315 282 Muhu Jahiselts -52 Maasi Jäätmehooldus OÜ Saaremaa Omavalitsuste Liit -23 295-14 262-188 275 kokku sihtfinants.põhivara soetuseks Mittesihtotstarbeline finantseerimine Liikmemaks omavalitsusliitudele (SOL, EMOL) Muud liikmemaksud (Saarte Koostöökogu) Turism -89 557-92 24-27 -14 159-188 275-9 29-24 818 kokku mittesihtotstarbeline finantseerimine Antud toetused kokku: -223 183-1 797 22-115 18-2 44 91 Selgitus: Aruandeaastal on sots.toetusi on vähem makstud ja seda just toimetulekutoetuse osas. Seltsidele, MTÜ-dele (nn.kolmandale sektorile) on toetusi rohkem jagatud, samuti külaelanike ühistegevuse ja külade arendamise toetusi, võrreldes 26.aastaga, mil toetuste maksmist alustati. Muhu turismi on aruandeaastal toetatud mittesihtotstarbelistest vahenitest. Muhu Turismi Assotsiatsioon sai 81 859 krooni reklaamtahvlite paigaldamiseks; jalgrattamarsruudi kaardistamine,- viidad ja veebikaardi liitumisleping sai toetust 22 3 kr. Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks: Toetati Muhu Jahiseltsi hoone renoveerimiseks Piiril, Maasi Jäätmehooldust autokaalu ostmisel ja Saare maakonda osteti amfiibniiduk, seda tehingut toetas vald läbi omavalitsusliidu. Kokkuvõtteks võib nentida, et igat liiki toetuste andmine on vähenenud. 33