Teema kokkuvõte # 6. veebruar 2019
|
|
- Reet Sepp
- 2 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Teema kokkuvõte # 6 MITMEKULTUURILISUS: TEOREETILINE RAAMISTIK veebruar 2019 RITA-RÄNNE projekt aitab välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis, eesmärgiga aidata kaasa majanduse arengule ja ühiskonna sidususe suurenemisele RITA-ränne projekt Uuringu läbiviimist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu 1
2 SISSEJUHATUS Käesoleva teemakokkuvõtte ülesanne on sõnastada teoreetiline raamistik, mis võimaldaks kriitiliselt analüüsida mitmekultuurilisuse võimalusi ja väljavaateid Eestis. Kokkuvõtlikult võib teostatud analüüsi põhitulemused sõnastada järgnevalt: poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutliku arengu kindlustamiseks on oluline eristada Eesti elanike kultuurilist ja poliitilist identiteeti, mis võimaldaks tunda end täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena ka inimestel, kes on Eesti riigile lojaalsed, aga kelle sünnijärgne kultuuriline identiteet on hübriidne või eesti identiteedist oluliselt eristuv; Eesti kultuurilisi vähemusi ei tohi kohelda ühetaoliselt, vaid tuleb arvestada nende erineva päritolu ja kultuuriliste suundumustega; riigil on kohustus tagada kõigile püsielanikele sotsiaalseks toimimiseks vajalike kultuurliste kompetentside omandamise võimalus ja ühtlasi kohustus austada nende kultuurilist enesemääramisõigust, kuid sellest ei tulene, et riigil lasuks kohustus tagada igale indiviidile selle kultuurilise enesemääramisõiguse teostamiseks vajalik materiaalne keskkond. AUTORID Rein Raud, Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut Käesoleva teemakokkuvõtte valmimisse on andnud olulise panuse veel Martin Ehala, Marek Tamm, Tiit Tammaru ja Raivo Vetik. 2
3 LÄHTEKOHAD: RIIK, MAJANDUS, KULTUUR, IDENTITEET Mitmekultuurilisuse käsitlemine tänapäeva Eestis on keeruline eelkõige seetõttu, et teema on äärmuseni üle politiseeritud. Sestap pole ka väga tõenäoline, et neutraalne ja teaduslikult argumenteeritud vaade teemale oleks tänapäeva Eestis laiemale üldsusele vastuvõetav. Samuti on ka teadlaste, sealhulgas meie töögrupi liikmete teoreetilised vaated paratamatult teatud määral mõjutatud meie endi positsioneerumisest sel mõttelisel miiniväljal. Poliitika kujundamisel oleks siiski mõistlik pürgida maksimaalses ulatuses Eesti poliitilise korralduse algpõhimõtetest (sh põhiseaduses postuleeritud väärtussüsteemist) ning tänase Eesti tegelikest oludest ja võimalustest, mitte aga abstraktsetest põhimõtetest ja ideoloogilistest nägemustest lähtuvate lahenduste poole. Väga lihtsustatult võib öelda, et iga riik, sealhulgas Eesti riik, otsib oma olemasolus tasakaalu kahe äärmuse vahel. Üks neist on majanduslik-poliitiline, teine sotsiaal-kultuuriline lähenemine riiklikule olemisele. Majanduslik-poliitiline riik on esmajoones oma mõjupiirkonnas olemasolevate ressursside võimalikult tulemuslikule kasutamisele suunatud kooslus, mis kasutab poliitilisi mehhanisme sealhulgas inimeste elu reguleerivate normide kehtestamist selle eesmärgi saavutamiseks. Kes need inimesed on ja kuidas nad ise ennast selles koosluses näevad, on ebaoluline seni, kuni sellest kujuneb takistus süsteemi toimimisele. Samal määral on ebaoluline, kuidas need inimesed tulevad toime oma probleemide lahendamisega. Näiteks majanduslikku ebavõrdsust on põhjust hakata ohjeldama alles siis, kui see põhjustab kvalifitseeritud tööjõu emigratsiooni ning keskkonnaprobleemid muutuvad aktuaalseks siis, kui teadlikud tarbijad hakkavad boikoteerima vähem rohelisi tooteid. Sotsiaalkultuuriline riik seevastu näeb end ennekõike kui oma elanikkonna elukeskkonda. Ebavõrdsus ei ole halb seetõttu, et see takistab majanduse arengut, vaid seetõttu, et see teeb inimesed õnnetuks. Ökoloogilised probleemid vajavad samuti tähelepanu, kuna nad halvendavad elu kvaliteeti, mitte aga seetõttu, et neil on juba praegu või siis võib olla tulevikus arvestatav majanduslik väljund. Ning kui kultuur on esimesest vaatepunktist kitsalt teatavat liiki nõudluse rahuldamisele suunatud majandustegevus, siis teisest vaatepunktist on see inimeste eluks vajaliku keskkonna oluline komponent. Tänapäeva demokraatias on üldiselt saadud aru, et kumbki lähenemine puhtal kujul ei ole omaenese eesmärkide saavutamiseks piisav ning peab omaks võtma ka teise vaate elemente, sestap on põhiliste poliitiliste jõudude programmid üldiselt suunatud teatud mõistliku tasakaalupunkti otsimisele nende äärmuste vahel, ehkki leidub ka erandeid. Jällegi lihtsustatult võiksime sõnastada avaliku võimu neli võimalikku positsiooni kultuurilise identiteedi osas: (A) majanduslik positsioon domineerib: nagu ka kõik ülejäänu, kujuneb kultuuriline identiteet turu nähtamatu käe reeglite alusel; majanduskeskkonna toimimise seisukohalt ei ole vahet, mis keelt 3
4 räägitakse, millised kultuuritekstid ringlevad või milliseid spordimeeskondi keegi toetab kui üldse, siis tuleks eelistada (üldjuhul ingliskeelset) avatud keskkonda, kus põhimõtteliselt ükskõik kust maailmast pärit inimesed on võimelised toime tulema ja olema ühtlasi vabad oma eelistustes; kui aga näiteks noorem põlvkond loobub elus edasijõudmise nimel emakeelsest kultuurikeskkonnast ingliskeelse kasuks, siis järelikult on ingliskeelsel (ülaltoodud põhjustel) turueelis ning on mõttetu selle vastu võidelda, samuti tähendab väikse turuosa tõttu halvemas seisundis oleva kohaliku kultuurikeskkonna riiklik doteerimine turu solkimist, mis on põhimõtteliselt vale; kõik, kes maksavad makse, on riigi kliendid ühtmoodi ning neil on õigus saada ka samal määral avalikku teenust; (B) majanduslikul positsioonil on suhteline ülekaal: kuna kultuuriline identiteet on inimesele täisväärtuslikuks toimimiseks oluline, tuleb riigil toetada selle kujunemist ja vältida identiteedipõhiste erisuste põlistumist, sest neil on muuhulgas julgeolekupoliitiline mõõde; seetõttu on halb, kui kultuuriliste identiteetide piirid langevad kokku näiteks erinevate sissetulekute või hariduslike erisuste põhjal kujunevate piiridega; tugev rahvuslik identiteet toetab ühtlasi kohaliku majanduskeskkonna stabiilsust, innustab tarbijaid eelistama kodumaist ning tõstab sotsiaalse usalduse taset, mistõttu investeeringud selle identiteedi hoidmisse omavad prognoositavat majanduslikku väljundit; (C) kultuurilisel positsioonil on suhteline ülekaal: kultuuriline identiteet on inimesele väärtus omaette, seetõttu on ühiskondlike ressursside kasutamine selle piisavaks toetamiseks oluline; sidus ja valdavalt oma eluga rahul olevatest inimestest koosnev ühiskond on samuti väärtus omaette, kusjuures sellises ühiskonnas on destruktiivsete ühiskondlike protsesside mõju kollektiivsetele valikutele vähem tõenäoline; majanduslik jätkusuutlikkus on oluline kui vahend sellise olukorra saavutamiseks, mis aga ühtlasi eeldab paindlikke mehhanisme muutuva globaalse kultuurikeskkonnaga toimetulekuks; riigi ülesanne on tagada kõigile elanikele võimalus vajalikud sotsiaal-kultuuriliste pädevusi hankida, samas kui üksikisiku valikud oma kultuurilise identiteedi kujundamisel on vabad; (D) (etnotsentristlik) kultuuriline positsioon domineerib: riik kui niisugune on eelistatavalt rahvusriik, kusjuures rahvus on etniliselt määratletud; iga riik peab seetõttu teenima eeskätt etnilise põhirahvuse huve ning riigi ülesanne on juhtida ühiskondlikke protsesse pigem etnilise homogeensuse kui sotsiaalse ja/või majandusliku jätkusuutlikkuse suunas, kui kahe suuna vahel peab valima; kaasaminek globaalsete majanduslike ja ühiskondlike protsessidega on halb, kuna ka need ei toeta traditsioonilise etnilise identiteedi kestmist, sestap on tugevate piiridega poliitiline keskkond eelistatav avatud riigile; ringlevad kultuuritekstid peavad samuti olema sisuliselt allutatud rahvusriiklikule visioonile, mis on igasuguse identiteedikujunduse koha pealt ülimuslik. 4
5 Kõiki neid positsioone on viimaste aastakümnete jooksul ka Eesti ühiskonnas korduvalt ja vähema või suurema selgusega sõnastatud. Sõnal kultuur on sealjuures erinevatelt positsioonidelt vaadatuna erinev tähendus majanduspõhine vaade mõistab kultuuri tinglikult kui meelelahutustööstust, kitsalt määratletud rahvuslik ideoloogia aga kui ühtse päritoluga inimeste käitumist reguleerivat, sotsialiseerumise käigus omandatud mehhanismi, mis loomu poolest sarnaneb arvutitarkvaraga. Kultuurilise positsiooni määratlemine on seetõttu mõnevõrra eksitav, kuid põhjendatav sellega, et kultuuriline identiteet on nii või teisiti abstraktsioon, kuna erineva päritolu, maailmavaate ja kultuuriliste harjumustega inimesed mõistavad ka iseenda kultuurilist identiteeti erinevalt. Käesolev analüüs lähtub lisaks neile seisukohtadele järgnevatest, siinkohal aksiomaatilistelt postuleeritud eeldustest, mille põhjalikum argumenteerimine nõuaks liigset mahtu, aga mille ratsionaalsus peaks olema nähtav ka lugejale, kes nendega ei nõustu: (1) eesti keele ja kultuuri säilimine läbi aegade on põhiseaduse vaimus Eesti riigi esmane ülesanne ning peab seega kujundama poliitikat tervikuna, seetõttu ühtlasi, aga mitte ainult ka riiklikku lõimumis- ning rändepoliitikat; (2) see eesmärk on ühitatav isikuvabaduste ja inimõiguste austamisega ning paremini teostatav nende kontekstis, mitte nendega vastuolus ja nende suhtes ülimuslik; (3) eestlaste ajaloolises mälus tugevalt säilinud ebaõigluse kogemus peaks eestlasi esmajoones motiveerima mitte põhjustama samasugust ebaõiglust neile mitte-eestlastele, kes ei ole oma valikute või tegudega selleks põhjust andnud (nt kes pole asetanud küsimuse alla eestlaste õigust oma keele ja kultuuri säilimisele või õigustanud eestlaste suhtes ajalooliselt toime pandud vägivalda); (4) globaliseeruvas ja avatud ühiskonnas on võimalik ühiskondlikke protsesse juhtida ainult nende üldisi tendentse ja laiemat arengusuunda arvesse võttes, samas kui kitsalt ideoloogilisel alustel kehtestatud, tegelikkusega mitte arvestavad eesmärgid võivad tuua kaasa soovimatuid või isegi loodetule vastandlikke tagajärgi; (5) mida jõulisem on poliitika, seda jõulisem on ka võimalik vastuseis sellele; ideoloogilisel või poliitilisel survel põhinevad võtted, mis võivad saavutada teatavaid tulemusi autoritaarses või totalitaarses riigis, põhjustavad demokraatlikus ühiskonnas protesti ja lõhestumist, sest pikaajaliselt tulemusrikkad muutused sünnivad ainult õhkkonnas, mis põhineb usaldusel ja vastastikku tajutud vajadusel leida kõigile sobiv tasakaalupunkt. 5
6 TERMINOLOOGIA Nii, nagu on selles debatis politiseeritud probleemiasetus, nõnda on seda ka terminoloogia. Näiteks võib tuua kas või käesoleva analüüsi seisukohalt keskse, mitmekultuurilisuse mõiste: selle pooldajad ja vastased defineerivad seda väga erinevalt, kusjuures argikasutuses ja teaduskirjanduses on see käibel erinevates tähendustes. Mitmekultuurilisuse vastaste poolt sageli kasutatavat määratlust (kõigi kultuuriliste gruppide, sh hilisimmigrantide võrdne õigus säilitada üleni oma kultuuri tavad ning mitte lõimuda asukohariigi sotsiaalsete ja kultuuriliste institutsioonidega) mitmekultuurilisuse teoreetikud ei esita. Samuti on kergesti võimalik osutada mõnede mitmekultuurilisuse häälekate kriitikute üldist kalduvust vassida andmete ja tsitaatidega ja omistada kritiseeritavatele autoritele väiteid, mida nad pole esitanud (või koguni vastupidiseid väiteid sellele, mida nad tegelikult ütlesid, vt nt Kenan 2013:21 ja Taylor 1994:41). Poliitikaväljal on aga sellise diskursuse jaoks olemas sotsiaalne tellimus ning aegamisi on sellised vaated kujunenud üsna mõjukateks, ehkki neil pole mitmekultuurilisuse kui teooriaga kuigi palju ühist. Selliselt politiseeritud olukorra markantseimate tagajärgede hulka kuulub Angela Merkeli kuulus kõne, milles ta väitis, et multikulturalism on surnud, kuid esitas ühtlasi üdini multikulturalistliku nägemuse, mille kohaselt mh islam on kujunenud osaks Saksamaa kultuurilisest tegelikkusest (Evans 2010). Ehkki populaarne on väita vastupidist, on hiljutised uuringud ühtlasi osutanud, et etniline mitmekesisus ei seondu sotsiaalse konflikti ohu tõusuga ning uuringud, mis väidavad vastupidist, kipuvad manipuleerima andmetega (vt nt d Alpoim Guedes et al kriitika Ashraf ja Galor 2013 kohta). Üldine konsensus osutab hoopis, et kultuuriline ja etniline mitmekesisus on pigem majandusliku kasvu allikas (Baycan-Levent 2010, Nijkamp ja Bakens 2012) ega põhjusta iseenesest konflikte, küll aga võivad nendeni viia viisid, kuidas seda mitmekesisust ühiskondlikult teadvustatakse ja koheldakse (Brewer 2011, Reitz et al. 2009). Mitmekultuurilise ühiskonna poliitiliselt motiveeritud kriitika on niisiis vastuolus akadeemilise teaduse tulemustega. Järgnev mõistestik põhineb kultuuriteoreetilistel seisukohtadel, mis on laiemalt lahti kirjutatud Rein Raua uurimuses Tähenduste keeris (2018). Selle vaate kohaselt on kogukond selliste inimeste hulk, kes jagavad omavahel piisavat hulka kultuurilisi alustekste, millele nendevaheline suhtlus võib vaikimisi tugineda. Domineeriv kultuur on sellise kogukonna kultuur, mis kontrollib oma põhilise asustusala poliitilist süsteemi. Subkultuur on sellise kogukonna kultuur, mis jagab domineeriva kultuuri alustekste, kuid omab neile lisaks veel gruppi muid, seda kogukonda määratlevaid alustekste, mida domineeriva kultuuri ülejäänud kandjad ei jaga. Ühtlasi ei suuda subkultuur ainuüksi omavahel jagatud tekstide ja praktikate põhjal moodustada iseseisvat kultuurilist süsteemi. Subkultuur ei ole seega mõistetud traditsioonilisel viisil, mis kasutab seda terminit pigem domineeriva kultuuriga opositsioonis oleva kontrakultuuri konkreetse suuna tähistamiseks, ehkki ka need vastavad 6
7 subkultuuri määratlusele. Kultuuriline süsteem on mitmeid omavahel lõimunud subkultuure ühendav, lõdvalt integreeritud tervik. Neist vaadetest lähtuvalt võiksime kasutada mitmeid kultuurilisi süsteeme ühendavate koosluste tüpoloogiliseks kirjeldamiseks järgnevat terminoloogiat: paralleelselt monokultuurne on kogukond, mis on seotud majanduslike või poliitiliste sidemete abil sedavõrd, et selle üksikud osad ei võiks ilma kriitiliste probleemideta saada hakkama ilma kogukonna teiste osadeta, kuid mis on kultuuriliselt eristunud sedavõrd, et tema üksikud alagrupid ei jaga omavahel kriitilist massi kultuurilisi alustekste (keskaegne Eesti, Belgia) mitmekultuuriline (multicultural) on kogukond, mille üksikute osade kultuurid tuleksid eraldi seistes toime kultuuriliste süsteemidena, kuid mis on integreerunud suuremasse tervikusse ning jagavad kriitilist massi kultuurilisi alustekste (Saksamaa, Holland) kultuuriline mitmekesisus (cultural diversity) on erinevate eneseteadlike subkultuuride esindatus ja aktsepteeritus kultuurilises protsessis (Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika kultuuriline norm, mis aktsepteerib ka seda normi eitavate subkultuuride olemasolu) hegemooniline on kultuuriline süsteem, mis on mitmekultuurilise kogukonna jaoks tootnud kriitilise massi kõigi poolt jagatud alustekstidest ning tunnistab vähemuste kultuurilisi õigusi niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu nende alustekstidega (Vene) ideoloogiline on kultuuriline süsteem, mis lähtekohaliselt kuulutab domineeriva kultuuri alustekstide kõrgemat väärtust kõigi ülejäänutega võrreldes (Prantsuse) imperiaalne vähemus on selline kultuuriline vähemus, mis on teatud keskkonnas varem olnud hegemoonilises seisus, hiljem osutunud vähemuseks, kuid säilitanud kultuurilise domineerimisega kaasnevad hoiakud (buurid) unilokaalne kultuur on selline kultuur, mille kandjad asustavad ainult üht kompaktset ja konkreetset territooriumi, unilokaalne vähemus on selline kultuuriline vähemus, mille kandjate asustuspiirkond on teise, poliitiliselt domineeriva kultuuri asustusala osa (bretoonid, kõmrid); unilokaalne ei pea olema autohtoonne (buurid) multilokaalne kultuur on selline kultuuriline süsteem, millel on mitu iseseisvat keskust, üks nende seas võib olla liidripositsioonis, kuid ka teised eristuvad selgepiiriliselt üksteisest (saksakeelne kultuur) heterolokaalne vähemus on selline kultuuriline vähemus, mille domineeriv keskus asub mujal kui tema asustusalal; heterolokaalsel kultuuril puudub iseseisvate alustekstide kultuuriline mass, kuid ta ei ole poliitiliselt ja majanduslikult integreeritud oma kultuuri keskuse asustusala institutsioonidega; heterolokaalsel vähemusel on oma kompaktne asustusala ja ta on toimival määral integreeritud selle 7
8 ala institutsioonidega, kuid mitte teiste heterolokaalsete vähemustega, millel on sama kultuuriline keskus (Singapuri hiinlased, volgasakslased) diasporaa on erinevate asustusalade vahel jaotunud ja neis vähemusena elav, kohalike majanduslike ja poliitiliste institutsioonidega integreerunud, kuid ühtlasi diasporaa ülejäänud osi oma kultuurkeskkonnaks pidav vähemus (juudid, väliseestlased). MITMEKULTUURILINE EESTI ANALÜÜSI LÄHTEKOHAD On oluline tõdeda, et suurema osa Eesti ajaloo vältel on olnud tegemist põhiliselt paralleelselt monokultuurse süsteemiga: saksakeelne ja eestikeelne ühiskond eksisteerisid kõrvuti, esimene domineeris poliitiliselt teise üle ning sotsiaalne mobiilsus rõhutud grupist välja tõi endaga kaasa ka ülemineku teise kultuuri. Linnades seevastu võime rääkida hegemoonilisest mitmekultuurilisest süsteemist, kus saksakeelse ühisruumi kõrval toimisid ka muukeelsed ruumid ning maalt linnadesse saabunud eesti talupoegadel oli võimalik konstrueerida endale vahepealne, mõlema elemente sisaldav uus identiteet. Oluline on see tõdemus seetõttu, et sarnane jaotus on tekkinud ka praeguses Eestis, kus esimene Eesti (startup-majandus jms) on võtnud üle hansalinnade mitmekultuurilise vaate, teine Eesti elab aga suuresti keskaegse paralleelselt monokultuurse mudeli tingimustes, kus rõhuva osapoole rolli on võtnud üle seesama esimene Eesti. Kultuurilise avatuse-suletuse dünaamikat on kirjeldatud ka tammsaarelikus matsi-vurle vastanduse võtmes, milles vurle on reeglina negatiivses rollis, kultuurilist järjepidevust hoidev mats aga positiivses (Kahro 2014). Avatus kultuurilistele mõjudele on sellisest vaatepunktist kahjulik, identiteeti ohustav ning moraalselt kahtlane. Väga ohtlik on tendents, mille kohaselt õige kultuuriline meelsus ei vastusta mitte üksnes mitte-eesti päritolu kultuurilisi rühmi, vaid ka neid eestlasi, kes on nende suhtes positiivselt meelestatud. Teiseks on oluline tõdeda, et mitmekultuurilised ja paralleelselt monokultuursed ühiskonnad ei ole kunagi adekvaatselt kirjeldatavad binaarse enamus-vähemus vastanduse läbi (Modood 2013:40). Ka Eesti kultuurilised vähemused jagunevad vähemalt kuude koostise, meelsuse ja reaalsete huvide poolest erinevasse gruppi: traditsioonilised vähemused sellesse gruppi võib paigutada nt setod ja peipsivenelased, kelle suhe eesti kultuuriga on välja kujunenud ja mõlemalt poolt üldiselt pingevaba; nõukogude vähemus elu jooksul nõukogude ideoloogia tingimustes sotsialiseerunud sisserändajad, kes kultuurilisest päritolust hoolimata määratlevad ennast jätkuvalt N.Liidu ajal kehtinud, praegu üldisel kultuuriväljal kehtivuse kaotanud ressursside läbi, ning elavad põhiliselt Vene meedia inforuumis; 8
9 post-nõukogude vähemus eelmise rühmaga sarnast päritolu, enamasti Eestis sündinud inimesed, kes on aga emantsipeerunud nende kultuurilisest taustsüsteemist; see on erinevat päritolu alarühmadest koosnev grupp, mille hulgas on nii täielikult lõimunuid kui ka identiteediprobleemiga isikuid, kelle inforuumis konkureerivad Vene ja muud päritolu infoallikad omavahel; erinevalt nõukogude vähemusest on see vähemus aktsepteerinud eesti kultuuri domineeriva positsiooni Eesti Vabariigis, nende lõimumisprobleemid on praktilist laadi ja lahendatavad; expat-vähemus majanduslikult Eestist edukamatest riikidest pärit, põhiliselt Lääne-Euroopa ja Põhja- Ameerika taustaga isikud, kes on asunud elama Eestisse seoses töö või perekondlike asjaoludega ja suhtuvad Eesti riiki reeglina hästi; lähi-immigrandid selle terminiga võib kirjeldada Eestist halvemal majanduslik-poliitilisel järjel olevatest, kuid osaliselt sarnase kultuuritaustaga riikidest (Ukraina, Valgevene, Bulgaaria) saabunud ja Eesti suhtes reeglina positiivselt meelestatud sisserändajaid; kaug-immigrandid selle terminiga võib kirjeldada Eestist halvemal majanduslik-poliitilisel järjel olevatest ja radikaalselt erineva kultuuritaustaga riikidest (Süüria, Afganistan jt) saabunud sisserändajaid. Identiteedi politiseerumise tingimustes võib kõigil neil vähemustel tekkida teatavaid probleeme (nt domineeriva kultuuri poolt esitatud nõue kinnitada oma lojaalsust), samuti ei põlga mõned poliitilised jõud nende omavahelist vastandamist. Suurem oht peitub aga nende vähemuste erisuste, sh erinevate huvide eiramises: post-nõukogude identiteediga inimeste või lähi-immigrantide kohtlemine nõukogude vähemusega sarnaselt võib oluliselt takistada nende lõimumist, halvemal juhul isegi suurendada Vene inforuumi kandepinda nende seas. See, kuidas riik kohtleb nõukogude vähemust, võib samas avaldada teatavat mõju post-nõukogude vähemuse hoiakutele. Eriti mittevalge nahavärviga expat-vähemuste esindajate vastu suunatud rünnakud halvendavad nende suhet Eesti ühiskonda, juhul kui see adekvaatselt sellistele rünnakutele ei reageeri, samuti on selle vähemuse hulgas palju isikuid, kelle partnerid kuuluvad mõnda teise vähemusse ning vahendavad neile oma negatiivseid kogemusi. Ja nii edasi. 9
10 Tüpoloogiliselt võime kirjeldada neid vähemusgruppe järgnevalt: Vähemus Traditsiooniline Nõukogude post-nõukogude expat lähi-immigratsioon kaug-immigratsioon Karakteristikud unilokaalne imperiaalne, heterolokaalne diasporaa multilokaalne peamiselt heterolokaalne diasporaa Hetero- ja multilokaalset kultuurilist identiteeti eristab diasporaa-identiteedist väiksem lõimituse aste asukohamaa institutsioonidega (eriti poliitiliste institutsioonidega). Küll aga osutavad uuringud, et diasporaa esindajate valmisolek lõimuda poliitiliste institutsioonidega on pöördvõrdelises seoses nende sotsiaalse tõrjutuse astmega (Hosseini 2013) ja kaug-immigratsiooni puhul võib asetumine uude keskkonda ka lausa tekitada uue, heterolokaalse identiteedi (Khater 2005). Üks lõimumispoliitika põhisuund peaks seetõttu olema tegevuste toetamine, mis edendavad heterolokaalse identiteedi taandumist ja muutumist diasporaa-identiteediks või pikema aja jooksul koguni kujunemist traditsioonilist tüüpi unilokaalseks identiteediks (nagu on juhutnud peipsivenelastega). Seetõttu on riikliku lõimumispoliitika kujundamisel oluline teadvustada, et see võib anda praktikas väga erinevaid tulemusi sõltuvalt sellest, millised on selle poliitika teoreetilised lähtekohad. Järgnevalt üritan visandada Eesti vähemuspoliitika eeldused neljast eelpool kirjeldatud riiklikust visioonist lähtuvalt: A. (majandusliku vaate domineerimine) expat-vähemus ja lähi-immigratsioon on majanduslikult kasulikud, mistõttu nende kasvuks tuleb luua tingimused, muus osas (haridussüsteem jm) võib loota turumajanduslike mehhanismide toimele; kõigi maksumaksjate ootused riigile on võrdse kaaluga ja riigil ei ole kohustusi ka eesti kultuuri ees, v.a. loomemajandusliku ettevõtluse toetamise raames, milleks ka kõigil teistel kultuuridel on võrdsed õigused; B. (majandusliku vaate ülekaal) riiklik poliitika peab garanteerima domineeriva kultuuri hegemoonilise positsiooni, sest vastasel korral kasvavad majanduslikud, sotsiaalsed ja turvariskid; expat-vähemuse ja lähi-immigratsiooni kasvu tuleb soodustada majanduslikel põhjustel ning 10
11 seetõttu luua neile ka sotsiaal-kultuurilised tingimused; majanduslikult vähem soodsate vähemuste (nõukogude, kaug-immigratsioon) õigusi ei ole aga vaja samal määral tunnistada; C. (kultuurilise vaate ülekaal) riiklik poliitika peab garanteerima domineeriva kultuuri hegemoonilise positsiooni, sest see on riigi põhiülesanne, aga see peab toimuma nii, et ei teki vastuolusid vähemuste õigustega ning austades iga kodaniku kultuurilist õigust oma identiteedile; kõigil vähemustel on sarnased juriidilised õigused, sh õigus sõnavabadusele ja enese kultuurilisele määratlemisele, kuid esmaõigus riiklikule toetusele on unilokaalsetel kultuuridel; D. (etnokultuurilise vaate domineerimine) riik peab ideoloogiliselt kehtestama domineeriva kultuuri ülemvõimu ning vähemustel on valida, kas assimileeruda või olla ühiskonnast välja arvatud, kusjuures kõiki vähemusi tuleb kohelda ühtviisi; riiklik toetus peab kuuluma ainult sellisele kultuurilisele tegevusele, mis ei ole selle ideoloogilise positsiooniga vastuolus. Kui nüüd võrrelda neid positsioone ülaltoodud väärtushinnanguliste seisukohtadega, peaks olema ilmne, et positsioon A on vastuolus väitega 1, positsioon B väidetega 2 ja 3 ning praktikas võimalikult ka väitega 5, positsioon C on ühtesobiv kõigi väidetega ja positsioon D vastuolus väidetega 2,3, 4 ja 5. Neile, kes aktsepteerivad analüüsi aluseks olnud argumentatsiooni, peaks seega olema jätkusuutliku lõimumispoliitika lähtekohana vastuvõetav ainult positsioon C. Sellest positsioonist vaadates võib ühtlasi väita, et Eesti riigil saab olla kohustusi ainult selliste vähemusgruppide ees, mis on unilokaalsed (sõltumata suurusest), samas on tal aga ka kohustus austada üksikisikute õigusi, kes kuuluvad teist liiki vähemustesse. Poliitika kujundamisel on seega oluline teha vahet gruppide ja indiviidide kultuuriliste õiguste vahel. Seega võib väita, et riigil on kohustus tagada kõigile püsielanikele sotsiaalseks toimimiseks vajalike kultuurliste kompetentside omandamise võimalus ja ühtlasi kohustus austada nende kultuurilist enesemääramisõigust. Kuid sellest ei tulene, et riigil lasuks kohustus tagada igale indiviidile selle kultuurilise enesemääramisõiguse teostamiseks vajalik materiaalne keskkond. Sellises vaates ei ole vähemustel õigust omakeelsetele koolisüsteemidele, küll aga on riigil kohustus arvestada nende keelelis-kultuuriliste eripäradega nendele hariduse andmisel. JÄRELDUSI POLIITIKA KUJUNDAMISEKS Olulisim soovitus on mõisteliselt lahutada Eesti poliitiline ehk riigiidentiteet eesti kultuurilisest ehk rahvusidentiteedist, luua võimalused selleks, et inimene võiks teostada oma kultuurilise enesemääramise õigust ilma, et see tooks kaasa konflikti poliitilise lojaalsusega. Kultuuriline identiteet kui privaatsesse ruumi kuuluv ei peaks ühelgi juhul tundma, et on riikliku surve all. Katsed tagada eesti keele ja kultuuri kestmine ainult läbi sünnijärgse identiteedi ideoloogiliselt kehtestatud eelisseisundi 11
12 osutuvad suure tõenäosusega seatud eesmärgi suhtes pigem vastutöötavateks, sest (1) nõrgestavad Eesti riigi lojaalsusbaasi, kuna tõrjuvad eemale lojaalseid vähemusi; (2) vähendavad vähemusgruppide soovi lõimuda, kuna muudavad eestluse suletud klubiks, kuhu peab sündima; (3) vähendavad Eesti kui elukeskkonna elamisväärsust ka noorema põlvkonna eestlaste, eriti just haritumate ja innovatsioonivõimelisemate inimeste jaoks, kuivõrd neil on valdavalt rahvusvaheline suhetevõrgustik ning pigem avatud väärtused. Võimalus määratleda end poliitiliselt läbi Eesti riigiidentiteedi (koos mõistmisega, et edukas elu eeldab teatavaid keelelis-kultuurilisi pädevusi) muudab post-nõukogude vähemuse kindlasti riigile lojaalsemaks ning avab lähi-immigratsioonile uue sotsiaalse mobiilsuse mudeli, mis toestab nii riigi majanduslikku kui sotsiaalset arengut. Eesti kultuurilise identiteedi hegemooniat ei ole vaja kehtestada kõik või mitte midagi põhimõttel, vaid luua soovijatele teed sujuvaks üleminekuks oma senisest keskkonnast uude, aga ka neid, kes määratlevad end esmaselt läbi vähemuskultuuri aktsepteerida niivõrd, kuivõrd nemad on omandanud Eesti ühiskonnas toimimiseks vajalikud keelelised ja kultuurilised pädevused. See käib eriti nende vähemusgruppide kohta, kellel on eeldused kujuneda heterolokaalsetest diasporaa-identiteediga vähemusteks. Seetõttu on oluline hoolitseda lähi-immigratsiooni hariduslike ja kultuuriliste huvide eest viisil, mis vähendaks selle grupi võimalusi lõimuda mitte eesti, vaid nõukogude vähemusega (nt toetada eesti-ukraina pühapäevakoole). Lisaks veel ka mõned konkreetsed poliitika kujundamise soovitused valdkonniti: Haridus selle asemel, et rääkida formaalselt ühtsest haridussüsteemist, peaksid iga haridustaseme lõpetajatele olema sätestatud keelelis-kultuurilised aluspädevused ning süsteem peaks arvestama õppurite võimaluste ja vajadustega, et tagada nende saavutamine (kõigile täpselt ühesugune süsteem ei ole arvatavasti selleks võimeline); õppekeele-debatt peaks retooriliselt põhinema riigi hoolitsusel oma elanike eest, mitte rahvuslikriikliku ideoloogia jõulisel kehtestamisel, mis toob kaasa vastuseisu; kuna eesti keel ja kultuur on vajalikud normaalseks/edukaks funktsioneerimiseks Eesti riigis, on nende omandamine õppurite huvides, ja see tuleb seada debatis esikohale; vajaliku süsteemi väljatöötamiseks võiks kasutada Stockholmi eesti kooli kogemusi, mis annab oma lõpetajatele nii rootsi kui ka eesti kultuurikeskkonnas toimimiseks vajalikud kompetentsid; eestlastele suunatud õppekavad peaksid juba põhikooli tasandil sisaldama rohkem adekvaatset teavet Eestis elavate suuremate vähemusgruppide kultuuritaustast, aga ka ülevaateid kriisikolletest, kust võib saabuda põgenikke; 12
13 oluline ülesanne säilitada eesti keel kõrgharidus- ja teaduskeelena ei tohiks pärssida kõrghariduse kvaliteeti (mida ülikoolide sulgemine välisprofessuurile või neile väga kõrgete keeleliste kvalifikatsiooninõuete kehtestamine kindlasti teeks) ega seeläbi kaudselt soosida eesti gümnaasiumilõpetajaid lahkumist välisülikoolidesse juba bakalaureuseõppe tasemel. Kultuur aktiivselt toetada kõrgkvaliteetse, uuendusliku, avatud ja atraktiivse eestikeelse kultuurikeskkonna püsimist ja arengut, mis innustaks nii noorema põlvkonna eestlasi selles keskkonnas püsima kui ka lõimuvaid vähemuskultuuride esindajaid sellega liituma; eelistada riikliku toetuse jagamisel sellist vähemuskultuurilist tegevust, mis on juurdepääsetav ka muudele kui konkreetse vähemuskultuurilise kogukonna liikmetele, nt hoolitseda selle eest, et vene- ja ingliskeelsetel etendustel oleks alati garanteeritud eestikeelne tõlge jm; sarnaselt hoolitseda selle eest, et mitte-eestlastel oleks ka ilma väga heal tasemel keeleoskuseta teatav ligipääs eesti kultuurikeskkonnale, mis võiks neis tekitada huvi oma kultuuriliste pädevuste tõstmiseks, eriti aga hoolitseda eestikeelse atraktiivse kultuurikeskkonna olemasolu eest Ida- Virumaal. 13
14 KIRJANDUS Ashraf, Quamrul ja Oded Galor The Out of Africa Hypothesis, Human Genetic Diversity, and Comparative Economic Development. American Economic Review 103(1):1 46. Baycan-Levent, Tüzın Diversity and Creativity as Seedbeds for Urban and Regional Dynamics. European Planning Studies 18(4): Brewer, Marilynn B Social Identity Complexity and Acceptance of Diversity. teoses The Psychology of Social and Cultural Diversity, Social issues and interventions, toim. R. J. Crisp. Malden and Oxford: Wiley-Blackwell. Evans, Stephen Merkel Says German Multicultural Society Has Failed. BBC News, d Alpoim Guedes, Jade, Theodore C. Bestor, David Carrasco, Rowan Flad, Ethan Fosse, Michael Herzfeld, Carl C. Lamberg- Karlovsky, Cecil M. Lewis, Matthew Liebmann, Richard Meadow, Nick Patterson, Max Price, Meredith Reiches, Sarah Richardson, Heather Shattuck-Heidorn, Jason Ur, Gary Urton ja Christina Warinner Is Poverty in Our Genes? A Critique of Ashraf and Galor, The Out of Africa Hypothesis, Human Genetic Diversity, and Comparative Economic Development. Current Anthropology 54(1):71. Hosseini, S. A. Hamed Political Identity of Muslim Youth in Western Diaspora: Towards an Integrative Research Agenda. Journal of Muslim Minority Affairs 33(4): Kahro, Marek Matsid ja Vurled. Marek Kahro Mõtteait, Kenan. Malik Multiculturalism and Its Discontents: Rethinking Diversity after 9/11. Greenford: Seagull Books London Ltd. Khater, Akram Fouad Becoming Syrian in America: A Global Geography of Ethnicity and Nation. Diaspora: A Journal of Transnational Studies 14(2/3): Modood, Tariq Multiculturalism. Cambridge: Polity Press. Nijkamp, Peter ja Jessica Bakens Immigrant Heterogeneity and Urban Development: A Conceptual Analysis. teoses Geography, Institutions and Regional Economic Performance, toim. R. Crescenzi ja M. Percoco. Springer Science & Business Media. Raud, Rein Tähenduste keeris: tervikliku kultuuriteooria visand. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. Reitz, Jeffrey G., Raymond Breton, Karen Kisiel Dion, ja Kenneth L. Dion Multiculturalism and Social Cohesion: Potentials and Challenges of Diversity. Dordrecht: Springer Netherlands. Taylor, Charles, Amy Gutmann, and Charles Taylor Multiculturalism: Examining the Politics of Recognition. Princeton, N.J: Princeton University Press. 14
Õnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemNo Slide Title
SUURTE KORTERMAJADE PIIRKONNAD EUROOPAS: SOTSIAALSED TRENDID JA PLANEERIMISLÄHENEMISED Tiit Tammaru ja Kadri Leetmaa TÜ Rände- ja linnauuringute keskus 14 linna Euroopas Large Housing Estates in Europe:
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemITK - suitsuvaba haigla 2014
Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
Rohkemvv05lah.dvi
IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemTallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar
Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemTäiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON
Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemEDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj
EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni
Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemTervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp
Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]
"Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemMicrosoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]
HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:
RohkemKuidas ärgitada loovust?
Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
Rohkem