2020. AASTA OHUTUSKOKKUVÕTE. Pilt: Magnetic MRO
|
|
- Eve Valk
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 2020. AASTA OHUTUSKOKKUVÕTE Pilt: Magnetic MRO
2 SISUKORD Sisukord Lennundusteenistuse direktori Rait Kalda eesso na 1 Lennundusohutus maailmas 2 Lennundusohutus Eestis 3 Rahvusvaheline koosto o 4 Juhtumitest teavitamine ja miks see oluline on 5 Lennundusohutustasemed 7 AÄ riline lennutransport 12 Mittea riline lennutegevus 16 Mehitamata o huso idukite ka itamine 17 Kokkuvo te 19
3 LENNUNDUSTEENISTUSE DIREKTORI RAIT KALDA EESSÕNA Lennundusteenistuse direktori Rait Kalda eesso na Lennundusaasta 2020 oli eriline, koroonaviiruse po hjustatud pandeemia puudutas ko iki inimesi ja lo i valusalt reisimisega seotud majandussektoreid, sealhulgas eriti raskelt lennundust kui u hte inimeste poolt va ga armastatud, va ga palju vo imalusi pakkuvat ja pahatihti ainuvo imalikku lahendust kiiresti kaugele vo i kaugelt koju pa a seda. Toibumine sellest vo tab aega ja ja tkuv kriis ning erinevad piirangud ei vo imalda taastuda usaldusel reisimise vabadusse ega luba planeerida lennureise varasema harjumuspa rase vabadusega. Lennuo nnetuste arv aastal 2020 oli u lemaailmselt peaaegu kaks kolmandikku va henenud lendude taustal ka va iksem kui aasta varem, kahjuks oli hukkunute arv natuke suurem, 299 versus 267. Rohkem kui pooled eelmisel aastal reisilennunduses hukkunutest olid seotud u he o nnetusega jaanuaris 2020, kus Iraanis tulistati eksikombel alla Ukraina reisilennuk, mille pardal hukkus 176 inimest. Suurest langusest ei pa a senud ka Eesti lennundus. Reisijate arv Tallinna Lennujaamas va henes aasta varasemaga vo rreldes 73,6% ja lendude arv 52%, samasugustes mahtudes va henesid ka aeronavigatsiooni teenuse osutajate poolt teenindavate lendude mahud ja teised lennundusega seotud sektorid. Va iksem oli langus a rilennunduses ja kaubavedudel. Maailmas tervikuna tekkis isegi kaubalennukite puudus, mida kompenseeriti ka reisilennukite ajutise u mberehitamisega kauba veoks salongides. Tublisti va henenud lennuoperatsioonide arv, viirusest tingitud piirangud u hiskonnas ja to o kohtadel ning drastiliselt va henenud tulud lennundusega seotud ettevo tetes on tekitanud ka ta iendava vajaduse hoolikalt ja lgida lennuohutusreeglite ja rgimist. Po hineb ju ohutus rangelt rutiinsete protseduuride ta itmisel, kuid to o mahtude suur va henemine vo ib harjumuspa raseks saanud toimingutesse tuua pikemaid vaheaegu, mis omakorda no uvad rohkem ta helepanu ja ta iendo pet. Lennuamet, Veeteede Amet ja Maanteeamet moodustasid alates 1. jaanuarist 2021 uue ameti, Transpordiameti. Selleks u hinemiseks toimusid ettevalmistused la bi terve aasta. Uues suures ja kindlasti palju vo imekamas ametis on rohkem ressurssi nii lennuohutuse sisulise poole arendamiseks kui ka tugirollideks, et u heskoos tagada va ga muutuvas ja mo nikord ka ettena gematus keskkonnas ko rge lennuohutuse tase. Rait Kalda Lennundusteenistuse direktor 1
4 LENNUNDUSOHUTUS MAAILMAS Lennundusohutus maailmas RAHVUSVAHELISE TSIVIILLENNUNDUSE ORGANISATSIOON (ICAO) Lennundusvaldkond ma ngib olulist rolli maailma majandustegevuses ja arengus. Tsiviillennunduse tulemuslikkuse vo tmeteguriks on ohutu, turvaline, to hus ja ja tkusuutlik tegevus nii u lemaailmselt, piirkondlikult kui ka riiklikul tasandil. ICAO asutati aastal eesma rgiga arendada ohutut ja no uetele vastavat tsiviillennundust terves maailmas. ICAO u ks peamisi strateegilisi eesma rke on lennundusohutuse parendamine globaalsel tasandil, mis on koordineeritud UÜ lemaailmses Lennundusohutus Programmis (GASP) 1. GASP on aluseks nii regionaalsele kui ka riiklikule lennundusohutusprogrammile. EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMET (EASA) EASA on Euroopas ko rgemat lennundusohutusalast kompetentsi omav organisatsioon, mis asutati aastal ning ta naseks on peale UÜ hendkuningriigi Euroopa Liidust va lja astumist EASA-l 31 liikmesriiki. EASA eesma rk on edendada Euroopa ja u lemaailmsete lennundusalaste standardite rakendamist ning teha koosto o d erinevate rahvusvaheliste osapooltega, et saavutada ko rgeim ohutusetase Euroopa Liidus. EASA on ohutuse edendamise nimel koos liikmesriikidega va lja to o tanud Euroopa Lennundusohutuse Programmi (EPAS) 2, mida pidevalt uuendatakse. 1 GASP: 2 EPAS: 2
5 LENNUNDUSOHUTUS EESTIS Lennundusohutus Eestis Transpordiamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsusalasse kuuluv valitsusasutus, mis vastutab muuhulgas riigi poolt lennundusohutuse valdkonnas vo etud rahvusvaheliste kohustuste ta itmise eest. Transpordiameti lennundusteenistuse po hiu lesandeks on lennundusohutuse ja - julgestuse tagamine riikliku ja relevalve tegemise ja -sunni kohaldamise kaudu vastavalt rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni ning Euroopa Liidu (EL) standarditele. Transpordiameti lennundusteenistuse to o tulemuslikkusest so ltub Eesti riigi lennundusohutuse tase ning vastavus kohalduvatele no uetele. Transpordiameti lennundusteenistuse tegevuse po hiro hk langeb rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni ja ELi standardite kohaldamise ja relevalvele ko ikides tsiviillennundusega seotud Eesti organisatsioonides. Ja relevalve ka igus kontrollitakse lennundusorganisatsioonide tegevust ja ohutusjuhtimissu steeme, mille periood tuleneb o igusaktidest, ja relevalve tulemustest ning operatsioonide eripa rast. Transpordiametile raporteeritud ohutusalast teavet ja analu u side tulemusi kasutatakse riskipo hise ja relevalve tegemiseks. Vajadusel suurendatakse organisatsiooni ja relevalvetoimingute mahtu vo i po o ratakse ko rgendatud ta helepanu teatud valdkonna ja relevalvele. Autor: Hannus Vard 3
6 RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Rahvusvaheline koosto o Transpordiamet osaleb mitmetes rahvusvahelistes koosto o gruppides, mille eesma rk on lennundusohutuse taseme to stmine. Lisaks koosto o le alltoodud osapooltega toimub pidev vastastikune teabevahetus ja koosto o teiste riikide lennuametitega. EUROOPA LIIT (sh EASA) - Erinevates to o ru hmades osalemine - OÕ igusloomealane koosto o regulatsioonide muudatusteks - Lennundusohutusprogrammi ja ohutusanalu u siga seonduv koosto o - UÜ htse Euroopa taevaga (Single Sky) seotud koosto o - Inspekteerimisprogrammis osalemine ICAO - Lennundusohutuse pideva parendamise eesma rgil veebipo hises raamistikus ICAO CMA (Continuous Monitoring Approach) osalemine - OÕ igusloomealane koosto o arvamuste ja ettepanekute esitamiseks - Ohtlike ainete operaatorite ja regulaatorite koosto o grupp - Koosto o NORDICAO raames EUROPEAN CIVIL AVIATION CONFERENCE (ECAC) - Lennundusjulgestuse foorumites osalemine - OÕ igusloomealane koosto o Doc 30 ning selle lisade muutmine - Inspekteerimisprogrammis osalemine EUROCONTROL - Lennuliikluse korraldusega seotud ohutusalane koosto o - LSSIP (Local Single Sky ImPlementation) koosto o NORTH EUROPEAN FUNCTIONAL AIRSPACE BLOCK (NEFAB) - Eesti, La ti, Norra, Soome lennuametite, riikide ja aeronavigatsiooniteenuse osutajate vaheline koosto o 4
7 JUHTUMITEST TEAVITAMINE JA MIKS SEE OLULINE ON Juhtumitest teavitamine ja miks see oluline on Lennuohutust mo jutavatest juhtumitest peavad teavitama mitmed isikud, kes to o tavad erinevates lennundusvaldkonna organisatsioonides (nt o huso iduki kapten, o huso iduki hooldaja, maapealse teeninduse to o taja, aeronavigatsiooni teenust pakkuva organisatsiooni to o taja jne). Juhtumitest teatamine on va ga va a rtuslik su steemse info kogumine, mida analu u sides saab tuvastada valdkondi, mille negatiivne mo ju ohutusele vo iks olla ma rkimisva a rne. Samuti aitab piisava info olemasolu ma a ratleda juhtumite ja rgnevusseoseid, mis viiksid juba to sisemate tagaja rgedeni. Transpordiamet kogub juhtumitega seonduvat infot, hindab seda ning registreerib Euroopa Keskandmebaasis. Lennundusohutust mo jutavat infot la bi to o tades on meie eesma rgiks ja lgida kasvavaid trende ning sekkuda ennetavalt, pu u des leida to husaid kaitsemeetmeid. LENNUOHUTUST MÕJUTAV JUHTUM On ohutusega seotud mis tahes su ndmus, mis ohustab vo i vo ib sellega mittetegelemise vo i eiramise korral ohustada o huso idukit, selles olevaid isikuid vo i mis tahes muid isikuid ning mis ho lmab eelko ige lennuo nnetust ja to sist lennuintsidenti. Ohutust mo jutavast juhtumist teavitajat vo i muu ohutusalase info edastajat ei karistata tema tegevuse, tegemata ja tmise vo i otsuste pa rast, mis vastab tema kogemusele ja koolitusele. Seda o iglase suhtumise printsiipi peavad organisatsioonid oma to o tajatele pidevalt edastama, edendades sellega u ldist ohutuskultuuri. OÕ iglase suhtumise printsiip loob organisatsioonis o hkkonna, kus to o tajad ei pea kartma vigade tegemist, vaid vastupidi neist teavitamine on alus analu u siks ning juurpo hjuste va lja selgitamiseks, mis korrigeerivate tegevuste abil ennetab taoliste vigade kordumist. 804 Ohutusjuhtumit, mis on seotud Eesti lennundusega 0 lennuo nnetust 3 to sist intsidenti 0 hukkunut 365 ehk veidi alla poole juhtumitest toimusid va lisriigi o huruumis Joonis 1. Juhtumitega seotud arvud aastal 5
8 JUHTUMITEST TEAVITAMINE JA MIKS SEE OLULINE ON Ettevo tetel on positiivse teatamiskultuuri kujundamises ko ige olulisem roll. Lisaks annab piisavas koguses ohutusalast infot va a rtuslikke teadmisi no rkadest lu lidest su steemis ning ilmestab paremini juhtumite juurpo hjusi. Joonisel 2 on isikustamata kujul Eesti lennuettevo tjate teatamiskultuuri na itajad, mis va ljendavad teavitatud juhtumite arvu 100 lennu kohta (graafikul on toodud operaatorite na itajad, kellel on viimase kahe aasta jooksul pidevalt a rilist lennutegevust toimunud). Graafikul na idatud aasta juhtumite suhtarvu suur ko ikumine on tingitud lendude va hesest arvust, mis muudab suhtarvu ko ikumise tundlikumaks. 10 Raporteerimiskultuur I kv 19 II kv 19 III kv 19 IV kv 19 I kv 20 II kv 20 III kv 20 IV kv 20 Joonis 2. Eesti operaatorite poolt juhtumitest teavitamine Teavitamise parandamisele aitab kaasa automatiseeritud lennuandmete monitooringu (ingl Flight Data Monitoring) kasutamine ehk o huso idukis olev su steem, mis registreerib mitmeid parameetreid, mida ettevo te saab edukalt ohutusanalu u siks kasutada. SINU TEAVITUS JUHTUMIST ON OLULINE! Transpordiamet usub, et iga teavitus lennundusohutust mo jutavast juhtumist viib meie ko igi jaoks ohutuma lennunduseni! 6
9 LENNUNDUSOHUTUSTASEMED Lennundusohutustasemed Kokkuleppeliselt (nii Euroopas kui globaalselt) va ljendatakse lennundusohutuse u ldist taset kolmel viisil. ESIMESE TASEME OHUTUSNÄITAJAD Esimene tase va ljendab eeska tt avalikkusele na htavat lennundusohutuse taset (kujutatud joonistel 3 ja 4) ning selle all peetakse silmas lennuo nnetusi ja to siseid intsidente Lennuõnnetused Eesti lennunduses Joonis 3. Lennuõnnetuste arv viimase viie aasta jooksul Viimase viie aasta jooksul on hukkunutega lennuo nnetusi olnud u ks a toimunud lennuo nnetus. Eestis toimunud lennuo nnetuste ja to siste intsidentide aruannetega saab tutvuda Ohutusjuurdluse Keskuse veebilehel 3. AÄ rilises lennunduses pole sel perioodil lennuo nnetusi toimunud. Ko ik lennuo nnetused on toimunud u ldlennunduse valdkonnas. Transpordiamet na eb, et tegemist on haavatava valdkonnaga ning on va lja to o tanud mitmeid mehhanisme, kuidas u ldlennunduse valdkonnas julgustada juhtumitest teavitamist ning edendada ohutuskultuuri aastal ei registreeritud u htegi lennuo nnetust! 0 LENNUÕNNETUS OÕ huso iduki ka itamisega seotud juhtum, mis mehitatud o huso iduki puhul toimub ajavahemikus alates hetkest, mil mis tahes isik astub o huso iduki pardale kavatsusega sooritada lend, kuni ko igi pardal viibinud isikute o huso idukist lahkumise hetkeni, vo i kui on tegemist mehitamata o huso idukiga, siis juhtum, mis toimub ajavahemikus alates hetkest, mil o huso iduk on valmis lendamise eesma rgil liikuma, kuni hetkeni, mil see pa rast lennu sooritamist seisma ja a b ning selle peamine jo useade on seiskunud, mille ka igus kokkuvo tlikult: a) saab inimene surmavalt vo i raskelt vigastada; b) saab o huso iduk vo i selle konstruktsioon tugevaid kahjustusi; c) on o huso iduk kadunud vo i ta iesti ligipa a smatu. 3 Ohutusjuurdluse Keskuse koduleht: 7
10 LENNUNDUSOHUTUSTASEMED To siseid intsidente toimus aastal kokku kolm. Kaks to sist intsidenti toimus a rilise lennutegevusega ning mo lemad toimusid va ljaspool Eesti o huruumi. UÜ ks to sine intsident toimus u ldlennunduse valdkonnas. Juhtumeid uurivad selle o huruumi haldusalasse kuuluvad ametlikud asutused. Alloleval joonisel 4 on na ha to siste intsidentide statistikat viimase viie aasta jooksul. Joonisel toodud statistika hulgas on nii Eesti ja relevalve alla kuuluvate a rilise ja u ldlennundusega seotud juhtumid nii Eesti o huruumis kui ka mitte Eesti ja relevalve alla kuuluvate o huso idukite vo i operaatoritega, mis on toimunud Eesti TÕSINE INTSIDENT o huruumis Tõsised intsidendid Eesti lennunduses Äriline lennutransport Tõsiste intsidentide arv Üldlennundus Joonis 4. Tõsiste intsidentide arv ja lennutegevuse liik tsiviillennunduses Intsident, millega kaasnevad asjaolud viitavad sellele, et suure to ena osusega oleks vo inud toimuda o huso iduki ka itamisega seotud o nnetus, ning mis mehitatud o huso iduki puhul toimub ajavahemikus alates hetkest, mil mis tahes isik astub o huso iduki pardale kavatsusega sooritada lend, kuni ko igi pardal viibinud isikute o huso idukist lahkumise hetkeni, vo i kui on tegemist mehitamata o huso idukiga, ajavahemikus alates hetkest, mil o huso iduk on valmis lendamise eesma rgil liikuma, kuni hetkeni, mil see pa rast lennu sooritamist seisma ja a b ning selle peamine jo useade on seiskunud. 8
11 LENNUNDUSOHUTUSTASEMED TEISE TASEME OHUTUSÄITAJAD Teist taset iseloomustatakse ohutusna itajate kaudu, mis on rahvusvaheliselt ta helepanu all kui na itajad, mis suure to ena osusega vo ivad viia lennuo nnetuse vo i to sise intsidendini. Teise taseme ohutusna itajad on vajalikud eelko ige ohutusanalu u siks ja neile lennundusosapooltele, kes saavad ennetavalt tuvastatud negatiivseid ohutustrende mo jutada. Transpordiamet on lisanud teise taseme ohutusna itajad riiklikusse lennundusohutusprogrammi. La bi to o tades lennundusohutust mo jutavat infot on meie eesma rgiks ja lgida kasvavaid trende ning sekkuda ennetavalt, pu u des leida to husaid kaitsemeetmeid. Lennurajalt väljasõit (RE - runway excursion) Lennurajalt va ljaso it on olukord, kus on toimunud o huso iduki o hkuto usmise vo i maandumise lennufaasis lennurajalt va lja so itmine. Lennurajalt va ljaso it vo ib olla nii tahtmatu kui ka tahtlik (nt kokkupo rke va ltimiseks). Lennurajalt va ljaso itude arv on olnud viimase viie aasta jooksul madal ning aastal registreeriti kaks sellist juhtumit, millest u ks viis to sise intsidendini. Lennuraja loata hõivamine (õhusõiduki, maapealse sõiduki või isiku poolt) (RI - runway incursion vehicle, aircraft, person) Lennuraja loata ho ivamine on juhtumi kategooria, mille puhul o huso iduk, muu so iduk vo i inimene on ho ivanud lennuraja ilma selleks luba omamata aastal toimus selliseid juhtumeid neljal korral: u hel korral o huso iduki maandumine ilma selleks luba saamata, kahel korral loata lennurajale ruleerimine ning u hel korral muu so idukiga ilma loata lennurajal liikumine. Lennuraja loata ho ivamist peetakse u heks olulisemaks riskiteguriks, mis vo ib viia to sise intsidendi vo i lennuo nnetuseni. Na iteks vo ib tuua ko ige suurema hukkunute arvuga lennuo nnetuse la bi aegade, aastal Tenerife lennuva ljal (583 hukkunut). Autor: Hannus Vard 9
12 LENNUNDUSOHUTUSTASEMED Juhitava õhusõiduki kokkupõrge maa- või veepinnaga (CFIT - controlled flight into/toward terrain) Juhtumi kategooria, kus on toimunud kokkupo rge vo i oleks peaaegu toimunud kokkupo rge ilma o huso iduki u le kontrolli kaotamata. Selliseid juhtumeid aastal ei registreeritud. Õhusõiduki üle kontrolli kaotamine lennu ajal (LOC-I - loss of control in-flight) aastal toimus kaks sellist juhtumit, kus lennu ajal kaotati kontroll o huso iduki u le. UÜ ldiselt on tegemist lu hiajalise kontrolli kaotamisega. Enamjaolt on need toimunud a rilises lennutranspordis. UÜ ks neist juhtumitest on viinud to sise intsidendi. Õhus kokkupõrge või potentsiaalne kokkupõrke oht (MAC/AIRPROX - mid-air collision and near misses) Juhtumeid, kus o huso iduk on lennanud liiga la hedale teisele o huso idukile vo i maapinnale, toimus aastal seitse ning need ko ik toimusid Eesti o huruumis. UÜ ldjuhul on tegemist kehtestatud hajutusmiinimumide rikkumisega va hesel ma a ral ja lu hikese perioodi jooksul. UÜ hel juhul on tegemist olnud to sise intsidendiga, mis toimus u ldlennunduse valdkonnas. Maapealne kokkupõrge (GCOL - ground collision) Juhtumeid, kus o huso iduk ruleerimise hetkel po rkas kokku teise esemega, toimus kaks. Mo lemal juhul oli tegemist u ldlennunduse valdkonnaga. Tulekahju või suits (F-NI - fire/smoke (non-impact) Juhtumeid, kus o huso iduki la heduses vo i o huso idukist endast eraldub suitsu vo i on na ha tuld, registreeriti aastal kaks. Mo lemad juhtumid toimusid a rilises lennutranspordis, millest u ks seismise ajal ning teine lennu ajal. Autor: Hannus Vard 10
13 LENNUNDUSOHUTUSTASEMED 25 Teise taseme juhtumid Joonis 5. Teise taseme ohutusalased põhinäitajad RE RI MAC CFIT LOC-I GCOL F-NI Et teise taseme ohutusna itajad on toodud absoluutarvudena, siis jooniselt 5 on na ha, et aastal on ohutusna itajad olnud langustrendis, ta pselt nagu ka lennutegevus oma kogumahus. KOLMANDA TASEME OHUTUSNÄITAJAD Kolmanda taseme ohutusna itajate eesma rk on va ltida teise taseme intsidente. Na iteks mo ne probleemse teise taseme ohutusna itaja parandamiseks lennundusringkonnale suunatud ohutusalaste tegevuste hindamise ja eesma rgistamisega vo i isegi konkreetsele lennundusettevo ttele suunatud ohutusmeetmetega. Kolmanda taseme na itajatega saab mo o ta kasutusele vo etud meetmete efektiivsust. 11
14 ÄRILINE LENNUTRANSPORT AÄ riline lennutransport UÜ levaatlikult Eesti lennutranspordist aastal: Transpordiameti va lja antud lennuettevo tja sertifikaadi alusel tegutses aasta lo pu seisuga ku mme lennuettevo tet. Pea ko ik ettevo tted kasutavad oma tegevuseks Eestis registreeritud o huso idukeid. Reisijaid teenindavaid lennujaamasid (Tallinna, Tartu, Kuressaare, Ka rdla, Pa rnu, Ruhnu) la bis aastal veidi u le reisija, mis va ga tugevalt na itab reisijate arvu langust vo rreldes eelmise aastaga (-73,6%). Joonisel 6 on kujutatud kokkuvo te ettevo tete statistika lendude arvu ja lennutundide kohta, mille esitasid Eestis sertifitseeritud lennuettevo tted. Eesti käitajate lendude ja lennutundide arv Lendude arv I kv 18 II kv 18 III kv18 IV kv 19 I kv 19 II kv 19 III kv19 IV kv 20 I kv 20 II kv 20 III kv20 IV kv Lennutundide arv Mitteregulaarsed ärilised lennud Regulaarsed ärilised lennud Lennutunnid Joonis 6. Käitajate lendude ja lennutundide arv viimase kolme aasta jooksul 12
15 ÄRILINE LENNUTRANSPORT Joonis 7 kajastab Eesti a riliste lennuettevo tete teatatud juhtumite ja lennutundide arvu viimase viie aasta lo ikes. On na ha, et COVID-19 mo ju lennundusele on olnud va ga tugev ning et teavitatud juhtumite arv on tugevas seoses lendude arvuga. Mo lemad na itajad on langenud ligikaudu 60%. Eesti operaatorite teavitatud juhtumid Lendude arv Juhtumite arv Joonis 7. Teavitatud juhtumite arv lendude arvuga võrreldes Autor: Hannus Vard 13
16 ÄRILINE LENNUTRANSPORT Joonisel 8 on va lja toodud juhtumite jagunemine vastavalt lennufaasile. Ko ige enam on juhtumeid toimunud la henemisfaasis. Peamiselt on need seotud ebastabiilse la henemisega, mis ta hendab, et vajalikke parameetreid ei suudetud o igeaegselt saavutada. Tavapa rane protseduur sellises olukorras on kordusringile minek, kus la henemine sooritatakse uuesti. Seisufaasis olevad juhtumid on peamiselt seotud maapealse teenindusega. Enim neist olid seotud reisija pardaleminekuga. Sealhulgas reisijatega, kes ei allu salongipersonali vo i kapteni korraldustele (nt alkoholijoobes reisijad, pardal suitsetavad reisijad). Korda rikkuvate reisijate to ttu vo ib lend hilineda ja kapten vo ib keelduda reisijat pardale lubamast. Samuti toimus pagasi laadimise ning reisija ka sipagasiga seotud juhtumeid. Lisaks toimus seisufaasis ka mitmeid o huso iduki tehniliste probleemidega seotud juhtumeid. Maandumisfaasis olevatest juhtumitest on suur osa seotud kas linnuga kokkupo rgetega vo i su ndmusega, kus lennuraja maandumistsoonist toimus u lelend ja maandumine rajale alles selle ja rel. Mitte kohaldatava faasi puhul on tegemist peamiselt hooldusega seotud juhtumitega. Ma a ramata juhtumite puhul ei ole teada, mis hetkel juhtum vo is toimuda ning to endeid juhtumist avastatakse alles hiljem. Lennufaas juhtumi hetkel Mitte kohaldatav 4% Lähenemine 22% Seisufaas 21% Maandumine 13% Horisontaallend 11% Joonis 8. Lennufaas juhtumi toimumise ajal Õhkutõus 10% Teadmata 7% Pukseerimine 1% Ruleerimine 5% Määramata 6% 14
17 ÄRILINE LENNUTRANSPORT Joonisel 9 on kajastatud riiklikus registris olevate o huso idukite arv, mis aasta lo pu seisuga oli 209 o huso idukit, millest umbes neljandik oli kasutuses a rilises lennutranspordis reisijate, kauba ja/vo i posti vedamiseks. Eestis registreeritud o huso idukite arv ja i vo rreldes eelmise aastaga samaks ning viimase ku mne aasta lo ikes on praegu registris olevate o huso idukite arv suurim. 220 Eesti registris olevate õhusõidukite arv Joonis 9. Eesti registris olevate õhusõidukite arv 15
18 MITTEÄRILINE LENNUTEGEVUS Mittea riline lennutegevus Mittea rilises lennutegevuses teavitatud juhtumite arv on u sna va ike. Erapilootidele on lihtsaimaks viisiks juhtumeid esitada portaali kaudu. Juhtumid mittea rilises lennunduses on peamiselt seotud o huruumi rikkumise, lennutasandilt la bi to usmise, lennujuhi loast ko rvalekalde ning tehniliste juhtumitega. Juhtumite algpo hjus on sageli ebapiisav lennueelne planeerimine ja va hene lennukogemus. Joonisel 10 on na idatud, millises lennufaasis on peamiselt juhtumid toimunud. ÜLDLENNUNDUS Ho lmab lennutegevust, mis ei kuulu riikliku lennunduse ega a rilise lennutranspordi hulka, nagu na iteks treeninglennud, huvilennud jne. Maandumine 11% Lennufaas juhtumi hetkel Lähenemine 11% Mitte kohaldatav 4% Seisufaas 6% Ruleerimine 6% Määramata 12% Teadmata 3% Horisontaallend 32% Õhkutõus 15% Joonis 10. Lennufaas juhtumi toimumise ajal üldlennunduses Mittea riline lennutegevus on Transpordiameti jaoks ta helepanu all olev valdkond juba sel po hjusel, et viimaste aastate lennuo nnetused on peamiselt seotud olnud u ldlennundusega. Juhtumitest teavitamise julgustamiseks ja tkab Transpordiamet koosto o d nii Eesti Erapilootide Liidu ja erinevate lennuklubidega ning osaleb u ldlennunduses toimuvatel seminaridel ja u ritustel, et ro hutada raporteerimiskultuuri olulisust lennuohutusele. 16
19 MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITE KÄITAMINE Mehitamata o huso idukite ka itamine aastal sai ko ige rohkem ta helepanu uus kehtima hakkav mehitamata o huso idukite rakendusma a rus (Euroopa Komisjoni rakendusma a rusega (EL) 2019/947), mille rakendamine on Eestis planeeritud 1. juuliks Alustasime aasta lo pus ka aktiivse teavitusto o ga aastal jo udis ma a rusest tuleneva veebipo hise ka itajate registreerimissu steemi arendus lo pufaasi. Lisaks alustati veebipo hise eksamisu steemi ja kaardirakenduse arendusto o dega aastal so lmis Eesti Eurocontroliga (Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsioon) lepingu, mille ka igus tehakse o huruumi riskihindamise uuring mehitamata lennunduse integreerimiseks Tallinna lennuva lja la hialas. Projekti raames hinnatakse nii lennuliiklusest tulenevad riskid kui ka maapealse ja sidetehnilise infrastruktuuriga seotud riskid. Nimetatud uuring annab sisendi Euroopa regulatsioonidest tulenevate o huruumi muudatuste tegemiseks, et tagada mehitamata ja mehitatud lennuliikluse ohutu koos toimimine. MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITE REGISTER Transpordiamet osaleb riikliku registreerimissu steemi arendustegevuses, kuhu hakatakse kandma andmeid vastavalt EL ma a rusele 2019/947 Kuna la htudes Euroopa Komisjoni rakendusma a rusest 2019/947 hakatakse mehitamata o huso idukeid kategoriseerima mitte ainult kaalu ja suuruse, vaid ka ka itamisala ja rgi, siis Eurocontroli uuringu ka igus defineeritakse mehitamata lennundusega seotud riskid erinevates o huruumi osades, mis on sisendiks riskianalu u si metoodika arendamisel. Projekti va ljundeid kasutatakse ka UTM o huruumi (U-Space) kontseptsiooni arenduses. Teadlikkuse to stmiseks jagasime mehitamata lennundusega seonduvat infot nii Transpordiameti kodulehel kui ka Transpordiameti ametlikul Facebooki lehel. Vo rreldes aastaga va ljastati aasta pandeemia ajal sama palju u hekordseid lubasid. Kusjuures lendude koosko lastuste arv kasvas ligi 10%. Rohkem statistikat na eb joonisel
20 MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITE KÄITAMINE Mehitamata o huso idukite opereerimisel tuleks silmas pidada ohutust muu lennutegevuse suhtes. Tallinna lennuva lja vahetus la heduses lennutades esineb otsene negatiivne mo ju muule lennuliiklusele. Selles piirkonnas lennutatava mehitamata o huso iduki ning Tallinna lennuva ljale saabuvate ja sealt va ljuvate o huso idukite vahel ei ole vo imalik tagada piisavat lateraalset hajutust, seeto ttu on mehitamata o huso iduki ka itamine selles piirkonnas vo imalik ainult ajal, mil muu lennuliiklus Tallinna lennuva lja la heduses puudub ning tingimusel, et toimub operatiivne side aasta kevadel koroonaviirusest tingitud eriolukorra ajal oli see vo imalik. Kuna mehitatud lendude sagedus muutus va ga ja rsult, sai Lennuamet vo imaldada entusiastidel lendamise nn Tallinna Lennujaama keelualas ja lennujaama vahetus la heduses. Ko ige suuremat mo ju lennutegevusele on seni avaldanud mehitamata o huso iduki ka itamine London Gatwicki lennujaamas aastal loodi Lennuametisse juurde u he mehitamata o huso iduki vaneminspektori ametikoht koosko lastatud lendu va ljastatud u hekordset luba infotundi kokku kolmes keeles infotunnil osalenut Joonis 11.Mehitamata õhusõidukite käitamisega seotud arvud aastal 18
21 KOKKUVÕTE Kokkuvo te aastal on koroonaviiruse mo jud olnud Eesti a rilisele lennutegevusele va ga tugevad. Nii a rilise lennutegevuse lennumahud kui ka nendega sotud juhtumite arvud on langenud ligikaudu 60%. La htudes esimese taseme ohutusna itajate statistikast, saame o elda, et lennuohutus on endiselt ko rgel tasemel. Lennundusorganisatsioonid peavad olema vo imelised kaasas ka ima muutuva majanduse, tehnoloogia ning muude mo jutavate teguritega va ga konkurentsitihedas keskkonnas. Samal ajal on oluline, et to o lennundusohutusega ei satuks tahaplaanile ning oleks ja rjepidev. Lennundusse panustavad va ga mitmed erinevad organisatsioonid mitmete eri u lesannetega ning neilko igil on lennundusohutuses va ga oluline roll. Mehitamata o huso idukite ka itamine on aasta-aastalt ja rjest rohkem populaarsust kogunud. Siinkohal peame arvestama sellega, et ka itajad ei ohustaks o huruumis teisi o huso idukeid. Transpordiamet peab ja tkuvalt edastama kehtima hakanud ma a ruse detaile ning ka itajad nendega tutvuma, et mitte peagi rakenduva ma a rusega vastuollu sattuda. Transpordiamet la htub oma tegevustes eelko ige inimeste ohutusest. Selle saavutame enneko ike ja relevalve kaudu, mis on oluline kindlustamaks vastavust siseriiklikele ja rahvusvahelistele no uetele. Koostaja: Eva Maiste, Transpordiameti lennundusteenistuse lennundusohutusno unik 19
2018. AASTA OHUTUSKOKKUVÕTE
2018. AASTA OHUTUSKOKKUVÕTE Sisukord Lennundusohutus maailmas... 3 Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO)... 3 Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)... 3 Lennundusohutus Eestis... 4 Rahvusvaheline
RohkemARENGUKAVA
ARENGUKAVA 2019-2023 Jaatame, Usume, Kuulame, Südamega Sisukord Sissejuhatus 3 Ü levaade Keskusest 4 La hteolukord 5 Missioon, visioon, po hiva a rtused ja strateegilised eesma rgid 8 Tegevuskava 2019
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemKINNITATUD Lennuameti peadirektori käskkirjaga nr 1.1-1/18/163 Lisa 1 LENNUAMETI STRATEEGIA Tallinn 2018
KINNITATUD Lennuameti peadirektori 04.06.2018 käskkirjaga nr 1.1-1/18/163 Lisa 1 LENNUAMETI STRATEEGIA 2017-2020 Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Strateegia eesmärk on toetada Lennuameti eesmärkide elluviimist,
RohkemKINNITATUD
Lisa 1 Saue vallavanema 6. mai 2019 kaskkirjale nr 13-1/96 Ametijuhendite kinnitamine SAUE VALLAVALITSUSE TEEDESPETSIALISTI AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriu ksus Majandus- ja tugiteenuste osakond
RohkemRegulatory Impact Assessment
REGULATIIVSE MÕJU HINNANG SEOSES EASA SÜSTEEMI LAIENDAMISEGA LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE JA AERONAVIGATSIOONITEENUSTE ÕIGUSLIKULE REGULEERIMISELE SISUKORD AKRONÜÜMIDE LOETELU... 4 KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE...
RohkemLENNUÕNNETUSE UURIMISE LÕPPARUANNE
OHUTUSJUURDLUSE KESKUS LENNUÕNNETUSE UURIMISE LÕPPARUANNE LENNUÕNNETUS ÕHUSÕIDUKIGA ES-FCC KARKSIS 01.08.2015 TALLINN 2015 Sisukord Kokkuvõte... 3 1 Faktiline informatsioon... 3 1.1 Lennu kirjeldus...
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2019) 122 final ANNEX 2 LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 7.3.2019 COM(2019) 122 final ANNEX 2 LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Ameerika Ühendriikide ja Euroopa
RohkemIntroduction
EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI ARVAMUS nr 3/2007 tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määruse (EÜ)
RohkemEuroopa Lennundusohutusamet 15. aprill 2008 EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI ARVAMUS NR 1/ aprill 2008 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
Euroopa Lennundusohutusamet 15. aprill 2008 EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI ARVAMUS NR 1/2008 15. aprill 2008 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna
RohkemEesti Lennuakadeemia LENNUNDUSETTEVÕTTE KÄITAMISE ÕPPEKAVA Õppekava versioon: 2018/2019 Tartu 2018
Eesti Lennuakadeemia LENNUNDUSETTEVÕTTE KÄITAMISE ÕPPEKAVA Õppekava versioon: 2018/2019 Tartu 2018 ÜLDTEAVE Õppekava nimetus Õppekava nimetus inglise keeles Õppekava kõrghariduslik aste Õppetöö vorm Õppeasutus
RohkemTartu Lennukolledž
Eesti Lennuakadeemia ÕHUSÕIDUKI JUHTIMINE ÕPPEKAVA Õppekava versioon: 2019/2020 ÜLDTEAVE Õppekava nimetus Õhusõiduki juhtimine Õppekava nimetus inglise Aircraft Piloting keeles Õppekava kõrghariduslik
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemSlide 1
Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemTallinna Lennujaam AS I kvartali aruanne
Tallinna Lennujaam AS I kvartali aruanne 01.01.2019-31.03.2019 2 Tallinna lennujaama läbis esimeses kvartalis üle 630 tuhande reisija Reisijate arv Tallinna lennujaamas jätkuvalt kasvab, märtsis teenindati
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemÜldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v
Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis
RohkemVäljaandja: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsio
Väljaandja: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 20.07.2007 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 04.04.2008 Avaldamismärge: RTL
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2019) 785 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: Komisjoni rakendusmäärus (EL).../..., millega kehtestataks
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.2.2019 C(2019) 785 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: Komisjoni rakendusmäärus (EL).../..., millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse
RohkemMicrosoft Word - EASA_2012_ _ET_TRA.docx
Euroopa Lennundusohutusamet 3. september 2012 SELETUSKIRI EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI ARVAMUS NR 03/2012, 3. SEPTEMBER 2012, komisjoni määruse kohta, millega muudetakse lennutegevuse rakenduseeskirju
RohkemCL2012R0923ET bi_cp 1..1
02012R0923 ET 12.10.2017 004.001 1 Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]
Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
Rohkemsander.indd
Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;
Rohkem(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8
(Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid 3. Õppekava õpiva ljundid osao
1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid 3. Õppekava õpiva ljundid osaoskuste kaupa: Koolituse lo puks on o ppija vo imeline:
Rohkem1. Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus (I moodul) Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid 3. Õppekava õpivälj
1. Eesti keele C1-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus (I moodul) Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid 3. Õppekava õpiväljundid osaoskuste kaupa: Koolituse lo puks on o ppija
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemMicrosoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL
RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.6.213 C(213) 435 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) kohaldamist liikmesriikides
Rohkem2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest
2016. a võistluste kokkuvõte 2017. a võistlustest Andres Piibeleht EKJL Kohtunikekogu juhatuse esimees 12.11.2016 Millest juttu teeme Juhtumitest, mida saanuks teha paremini (kohtunikud aga ka treenerid
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
RohkemTA
11.9.2017 A8-0258/ 001-035 MUUDATUSTEPANEKUD 001-035 Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon Raport Julie Girling A8-0258/2017 ELi heitkogustega kauplemise süsteem: kehtivate piirangute kohaldamise
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
RohkemKrediidipoliitika turu-uuring 2013 Krediidiinfo AS
Krediidipoliitika turu-uuring 18.02. Kokkuvõte Krediidipoliitika turu-uuring viidi läbi ajavahemikul 05.02. 08.02. Valimisse valiti juhuvaliku teel 5000 Eestis registreeritud ja tegutsevat ettevõtet Tulemustest
RohkemEELNÕU
Vabariigi Valitsuse 25. aprilli 2013. a korraldus nr 208 Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs ja lahendamise plaan, ning hädaolukorra riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise
RohkemPowerPoint Presentation
Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemRiigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus
Riigile kuuluvate äriühingute 018. aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus 018. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 9 jätkuvalt tegutsevas äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 5 äriühingus ning enamusosalus
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemTartu Lennukolledž
Eesti Lennuakadeemia LENNULIIKLUSTEENINDUSE ÕPPEKAVA Õppekava versioon: 2019/2020 Tartu 2012 ÜLDTEAVE Õppekava nimetus Lennuliiklusteenindus Õppekava nimetus inglise Air Traffic Services keeles Õppekava
RohkemKARU
Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn
RohkemThese completion instructions relate to the use of Form 44 – Technical Occurrence Report for the reporting of occurrences to EASA
Käesolev juhend on mõeldud Technical Ocurrence Report Form i täitmiseks EASA teavitamisel vahejuhtumitest. Täitke nii palju andmevälju, kui vahejuhtumi aruande koostamisel on võimalik. 1. VIITETEAVE 1.1.
RohkemPealkiri
Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. oktoober 2017 (OR. en) 13245/17 OJ CRP1 35 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I)
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. oktoober 2017 (OR. en) 13245/17 OJ CRP1 35 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) 2645. koosolek Kuupäev: 18. ja 20. oktoober 2017 Kellaaeg:
RohkemKIIRJUHEND Lugege kiirjuhend enne seadme kasutamist hoolikalt läbi. Kõik tärniga (*) märgitud juhised kehtivad WLAN + 3G mudelitele (Lenovo B6000-H(V)
KIIRJUHEND Lugege kiirjuhend enne seadme kasutamist hoolikalt läbi. Kõik tärniga (*) märgitud juhised kehtivad WLAN + 3G mudelitele (Lenovo B6000-H(V) / Lenovo B8000-H). Tehnilised andmed Mudeli nimetus
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemMonitooring
IT infrastruktuuri teenused Monitooring Margus Ernits margus.ernits@itcollege.ee 1 Miks? Arvutisüsteemid töötavad tõrgetega Pole olemas 100% veakindlaid ja keerulisi arvutisüsteeme Tõrgetest võib teada
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemMicrosoft Word - 228est.doc
KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool
Rohkemloeng2
Automaadid, keeled, translaatorid Kompilaatori struktuur Leksiline analüüs Regulaaravaldised Leksiline analüüs Süntaks analüüs Semantiline analüüs Analüüs Masinkoodi genereerimine Teisendamine (opt, registrid)
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemTAI_meta_99x148_EST.indd
METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
Rohkemuntitled
VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas
RohkemNon-pharmacological treatment
Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,
RohkemE-arvete juhend
E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemTARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu
TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald
RohkemPRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT
PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel
RohkemOMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM
INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemEfTEN Real Estate Fund III est.pdf
Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2018 EfTEN Real Estate Fund III AS Registrikood: 12864036 Aruandeaasta algus: 01.01.2018 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 Aadress: A. Lauteri 5, 10114 Tallinn E-posti
Rohkemuntitled
VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemJäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.
Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja
RohkemEttevalmistavad tööd 3D masinjuhtimise kasutamisel teedeehituses ning erinevate masinjuhtimise võimaluste kasutamine
Kaasaegsed mõõdistustehnoloogiad droonidest märkerobotiteni Mart Rae Filmimuuseumis 29.03.2019 Lugemist MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI ABIL TEHTUD AEROFOTODE PÕHJAL PUISTANGU MAHTUDE ARVUTAMISE TÄPSUS; Kaupo Kokamägi,
Rohkemuntitled
TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
Rohkem