Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 28, a. AINEVALDKOND VÕÕR
|
|
- Meelis Liiva
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 AINEVALDKOND VÕÕRKEELED gümnaasiumis 1
2 EESTI KEELE KUI TEISE KEELE Üldosa Ainevaldkond Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus tähendab suutlikkust suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut; omandada teadmisi erinevatest kultuuridest, mõista kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustada neid. Narva Õigeusu Humanitaargümnaasiumi lõpetaja: 1. suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2. mõistab ja tõlgendab võõrkeeles esitatut; 3. on omandanud teadmisi erinevatest kultuuridest, mõistab kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid; 4. on võimeline jätkama õpinguid emakeelest erinevas keeles ning on konkurentsivõimeline tulevases tööelus; Ainevaldkonna õppeained Gümnaasiumis õpitakse kaks võõrkeelt: inglise keel ja eesti keelt. Keelepoliitiline eesmärk on saavutada gümnaasiumi lõpuks vähemalt kahe võõrkeele valdamine iseseisva keelekasutaja tasemel (B-tase). Ainevaldkonna kirjeldus Võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada mitmekultuurilist maailma, arendavad süsteemset mõtlemist ning eneseväljendusvõimalusi erinevate keeleliste ja mittekeeleliste vahenditega. Ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus on üles ehitatud, lähtudes keeleoskustasemete kirjeldustest Euroopa keeleõppe raamdokumendis (edaspidi raamdokument). Kõikide võõrkeelte õpitulemused on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Kuna võõrkeel on eelkõige vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtlusprotsessis, siis on keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu ja mille piires kujundatakse suhtluspädevust. Need on kõigile võõrkeeltele ühtsed, erinevused teemavaldkondade käsitlemisel tulenevad õpitava keele sihttasemest ja õppe kestusest. Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse arendamise kaudu: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine, mistõttu on täpsustavad õpitulemused esitatud osaoskuste kaupa. Erinevaid osaoskusi õpetatakse integreeritult. Võõrkeelte õppimist soodustava õpikeskkonna loomine toetab suhtluspädevuse omandamise kõrval ka maailmapildi, enesehinnangu ja väärtuskäitumise arengut. Narva Õigeusu 2
3 Humanitaargümnaasiumis arvestatakse õppija ealist ning individuaalset eripära, suunatakse erineva edasijõudmisega õpilasi seadma endale jõukohaseid õpieesmärke ning antakse tagasisidet saavutatu kohta, toetades õpimotivatsiooni ning iseseisva õppija kujunemist. Narva Õigeusu Humanitaargümnaasiumi eesmärk on suurendada õpilase keelepagasit, kus ühe võõrkeele õpe toetab teise võõrkeele omandamist Oluline on toetada õpilaste motivatsiooni, arendada oskusi, kujundada enesekindlust ning saada keelekogemusi ka väljaspool kooli, mis loob eelduse elukestvaks õppeks. Keeleõpe on pidev protsess, kus edasimineku tagab ainult järjepidevus. Õppijas arendatakse oskust võrrelda oma keelt ja kultuuri teistega, mõista ja väärtustada nende eripära, olla tolerantne ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Teiste kultuuride tundmine aitab teadlikumalt tajuda oma keele ja kultuuri spetsiifikat. Narva Õigeusu HGs on võõrkeeleõpe kohandatud õppija vajaduste järgi: 1. õppija aktiivne osalus õppes, tema teadlik ja loov võõrkeele kasutamine ning õpistrateegiate kujundamine; 2. keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele; 3. erinevate aktiivõppevormide (sh paaris- ja rühmatöö) kasutamine; 4. õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks teadmiste omandamise protsessis, 5. õppematerjalide mitmekesisus, nende kohandamine ja täiendamine lähtuvalt õppija eesmärkidest ning vajadustest. Võõrkeeleõpe Narva Õigeusu HG toetub ühtsetele teemavaldkondadele. Teemavaldkonnad on nimetatud inglise keele ja eesti keele ainekavas Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes Pädevustes eristatakse järgmisi omavahel seotud komponente: teadmised, oskused, väärtushinnangud ja käitumine. Nelja komponendi õpetamisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Võõrkeelte valdkonna õpitulemustes sisalduvad keelepädevused, kultuur (väärtushinnangud, käitumine) ja õpioskused. Võõrkeeli õpetades kujundatakse kõiki üldpädevusi seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja tegevuste kaudu. Kultuuri- ja väärtuspädevuse arendamisel suunatakse õpilasi hindama inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohalt; väärtustama oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandit ning nüüdiskultuuri sündmusi, inimlikku ja kultuurilist mitmekesisust; hindama üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, sh sallivust ja koostööoskust ning seeläbi teadvustama oma väärtushinnanguid. Sotsiaalne ja kodanikupädevus võimaldavad õpilasel end edukalt ühiskonnas teostada. Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on sobivate keelendite valiku kõrval vaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid ja mitmekesisust. Seetõttu on sotsiaalne ja kodanikupädevus tihedalt seotud kultuuri-, väärtus- ja suhtlemispädevusega. Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamisele aitavad kaasa mitmesugused õpitöövormid (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt õpitava keelega seotud kultuuriprogrammidest. Enesemääratluspädevus areneb võõrkeeleõppes käsitletavate teemade ja õppetegevuste kaudu. Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutlustes, rollimängudes ning muudes õpitegevustes, mis aitavad õpilastel iseennast sügavamini mõista. 3
4 Oskus hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi, analüüsida oma käitumist erinevates olukordades on tihedalt seotud ka õpipädevuse arenguga. Õpipädevust kujundatakse suunates õpilasi rakendama erinevaid õpistrateegiaid, seostama omandatud teadmisi varemõpituga ning kasutama õpitut erinevates olukordades, analüüsima oma teadmisi ja oskusi (nt Euroopa keelemapi põhimõtete alusel), planeerima oma õppimist ja seda plaani järgima. Suhtluspädevus on võõrkeeleõppes kesksel kohal. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea teksti mõistmise, eneseväljendusja tekstiloomeoskus on võõrkeeltes eduka suhtlemise eeldused. Koos suhtluspädevusega arendatakse õpilastes oskust võrrelda oma ning võõra kultuuri sarnasusi ja erinevusi, mõista ning väärtustada teiste kultuuride ja keelte eripära, olla salliv ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase pädevusega seonduvad võõrkeeled suhtluspädevuse kaudu. Vastavuses keeleoskuse arenguga õpitakse mõistma ja edasi andma teavet erinevatest elu- ja tegevusvaldkondadest, sh nt teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud teavet. Õpilasi suunatakse mõistma loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; tajuma digivahendite kasutuselevõtuga kaasnevaid muutusi ühiskonnas; suhtuma kriitiliselt saadaolevasse teabesse ning olema vastutustundlik interaktiivse meedia kasutamisel. Õpilasi suunatakse kasutama digivahendeid loovalt, uuendusmeelselt ja sihipäraselt. Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele võõrkeeleoskus ja selle abil omandatud teadmised ja oskused erinevates elu- ning tegevusvaldkondades. Toimetulek võõrkeelses keskkonnas loob eeldused koostööks teiste sama võõrkeelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega; võõrkeeleoskus avardab õppija võimalusi oma ideid ja eesmärke ellu viia ning aidata kaasa probleemide lahendamisele, reageerides muutustele loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult. Digipädevus suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. Lõiming Keeleõpe on võimalus rikastada mõtlemist, arendada oskust end täpselt väljendada, luua tekste ning nendest aru saada. Selles toetub võõrkeeleõpetus emakeelevaldkonnale ja vastupidi. Oluline on seos ka teiste ainevaldkondadega. Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega 4
5 Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti. Võõrkeelte ainekavad haakuvad ennekõike ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, geograafia, loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia, inimeseõpetuse, muusika ning kunstiõpetuse teemadega. Kunstipädevusega puututakse kokku eri maade kultuurisaavutusi tundma õppides ning teemade (nt Riigid ja nende kultuur, Vaba aeg ) ja vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused, muuseumid jmt). Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades. Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend. Loodusteaduslik pädevus teostub erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide kaudu. Keel ja kirjandus. Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, sest mõlemas arendatakse oskust kasutada keelt erinevates suhtlusolukordades, et saavutada oma eesmärke, arvestades suhtlusnorme ja keelekasutustavasid. Mõlemas valdkonnas arendatakse kirjalikku ja suulist eneseväljendusoskust, luuakse tekste ning õpitakse neist aru saama. Kõik need teadmised ja oskused kantakse järgmist keelt õppides üle uude kultuurikonteksti. Matemaatika. Matemaatikapädevuse arengut toetab numbrite tundmise ja arvutamise kõrval erinevates alustekstides sümbolite, graafikute, tabelite ning diagrammide abil esitatud teabe mõistmise, seostamise ja edastamise oskuse arendamine. Mõlemas valdkonnas arendatakse funktsionaalset lugemisoskust, oskust loogiliselt arutleda ja põhjendada, suutlikkust ennast selgelt ja täpselt väljendada. Loodus- ja sotsiaalained. Lõiming saavutatakse erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide ning õppetegevuste kaudu. Võõrkeelte õppes juhitakse õpilasi muu hulgas väärtustama looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; ära tundma kultuurilist eripära ning järgima üldtunnustatud käitumisreegleid; omandama teadmisi kodanikuõigustest ning -vastutusest; kujundama oma arvamust ning olema aktiivne ja vastutustundlik kodanik. Kunstiained. Kunstipädevusega puututakse kokku kultuurilise teadlikkuse kujundamise kaudu, õppides tundma eri maade kultuuripärandit nii teemade kui ka vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused, muuseumid jm). Õpilasi suunatakse märkama ja väärtustama erinevaid kultuuritraditsioone, kunstide mitmekesisust ning maailma kultuurilist eripalgelisust. Kehaline kasvatus. Kehakultuuripädevus seostub võõrkeeltes tervisliku eluviisi ja kehalise aktiivsuse väärtustamisega. Võõrkeeleõppes (nii nagu kehalises kasvatuseski) on oluline salliv suhtumine kaaslastesse, ausa mängu reeglite järgimine ning oskus teha koostööd. Valdkonnapädevus/ainevaldkond Emakeelepädevus Võõrkeelte pädevus Matemaatikapädevus Loodusteaduslik pädevus Õpilane Kasutab emakeele teadmisi sihipäraselt teise keele struktuuri mõistmiseks ja õppimiseks Oskab võõrkeeli Mõistab ja suhtub lugupidavalt erinevatesse kultuuridesse ja traditsioonidesse Kasutab teistes õppeainetes omandatud teadmisi eesti keeles erinevate valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks. Oskab eesti keeles arvutada, mõistab graafikuid ja statistilisi andmeid, oskab selle põhjal arutleda, teha nende alusel kokkuvõtteid. Mõistab looduskeskkonna mõju ühiskonna arengule 5
6 Orienteerub järgmistes mõistetes nagu: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus- ja kultuurmaastikud, kaitsealad; ühiskonna jätkusuutlikus, säästlik tarbimine, eluviis Väärtustab vastutustundlikku eluviisi Realiseerub eelkõige teema Keskkond ja tehnoloogia ning Inimene ja ühiskond kaudu läbi suhtluspädevuse ja alustekstide kaudu. Tehnoloogiline pädevus Oskab siduda tehnika ja tehnoloogia arengut muutustega ühiskonnas Oskab kasutada keele õppes tehnilisi vahendeid, elektroonseid sõnastikke, tõlkeabiprogramme jms. Realiseerub teema Keskkond ja tehnoloogia kaudu. Oskab infot otsida ja vahetada Kunstipädevus On tolerantne ja vastuvõtlik Eesti ja kogu maailma erinevate kultuuride suhtes Suudab loominguliselt väljendada ennast Õpib tundma eesti kultuuri saavutusi eelkõige teemavaldkonna Kultuur ja looming kaudu Tervise - ja kehakultuuripädevus Saab aru kehalise kultuuri tähtsusest inimese harmoonilises arengus Väärtustab tervislikku eluviisi Digipädevus kasutatab digivahendeid ja erinevaid teabeotsingumeetodeid internetis eri liiki tekstide ning audiovisuaalse meedia otsimiseks koostab ja loob digitaalseid tekste vormistatab tekste digivahenditega, mõistab intellektuaalse omandi kaitse vajadust ja järgib autoriõigusi tunneb, kuidas turvaliselt kasutada internetti Läbivad teemad Võõrkeelte valdkonna ained kajastavad erinevates kooliastmetes õpieesmärke ja teemasid, mis toetavad õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid. Kõiki läbivaid teemasid käsitletakse viie teemavaldkonna kaudu. Eelkõige on läbivad teemad seotud järgmiste teemavaldkondadega: 1) elukestev õpe ja karjääri plaanimine: teemavaldkonnad Haridus ja töö, Inimene ja ühiskond. Erinevate õppevormide kaudu arendatakse iseseisva õppimise oskust ja vastutusvõimet, mis on aluseks elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisel, ning suhtlus- ja koostööoskusi, mida on muu hulgas vaja tulevases tööelus. Võõrkeeleõppe kaudu omandatakse enda ning oma teadmiste ja oskuste tutvustamiseks vajalik sõnavara. Õpilastele tutvustatakse eri ameteid, erialasid ja edasiõppimisvõimalusi ning õpitakse mõistma ja koostama nt õpingutele ja tööle kandideerimiseks vajalikke dokumente; 6
7 2) keskkond ja jätkusuutlik areng: teemavaldkonnad Keskkond ja tehnoloogia, Inimene ja ühiskond. Harjutatakse otsuste langetamist ja hinnangute andmist keskkonnaküsimustes, arvestades nüüdisaja teaduse ja tehnoloogia arengu võimalusi (sh piiranguid), ning majanduslikke kaalutlusi. Kujundatakse valmisolekut tegelda keskkonnakaitseküsimustega kriitiliselt mõtleva kodanikuna nii isiklikul, ühiskondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil ning rakendada loodussäästlikke ja jätkusuutlikke tegutsemis- ning majandamisviise; 3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: teemavaldkonnad Eesti ja maailm, Haridus ja töö, Inimene ja ühiskond. Õpilasi suunatakse mõistma ühiskonna toimimise põhimõtteid ning kodanikualgatuse tähtsust, ettevõtluse rolli ühiskonnas ja sellega seotud mõjusid ning kujundama oma seisukohti teemaga seotud eetilistes küsimustes. Gümnaasiumis on peamine eesmärk kujundada õpilastes vajalikke praktilisi oskusi kohalikul ja riigi tasandil otsustamiseks ning majanduselus osalemiseks; 4) kultuuriline identiteet: teemavaldkonnad Eesti ja maailm, Kultuur ja looming, Inimene ja ühiskond. Toetatakse jätkuvalt omakultuuri väärtustamist, huvi teiste kultuuride vastu ning eelarvamusteta ja teadlikku suhtumist neisse. Õpilaste teadmisi erinevatest kultuuridest laiendatakse ja sünteesitakse eri ainete tundides tervikuks, luuakse võimalusi erinevate rahvaste ja kultuuridega tutvumiseks nii kirjanduse, interneti ja meedia kui ka vahetu kogemuse kaudu. Õpilasi julgustatakse arutlema selle üle, mis kaasneb teises kultuuriruumis elamisega; 5) teabekeskkond: teemavaldkonnad Keskkond ja tehnoloogia, Inimene ja ühiskond. Õpilasi suunatakse tegema meediatarbijana iseseisvaid valikuid ning neid põhjendama, lähtudes oma huvidest ja vajadustest; arutlema avalikus ruumis tegutsemise reeglite üle, mõistma meediamajanduse rolli ühiskonnas ning üleilmastumise mõjusid meedia sisule ja inimeste meediakasutusharjumustele; 6) tehnoloogia ja innovatsioon: teemavaldkonnad Keskkond ja tehnoloogia, Inimene ja ühiskond. Õpilasi suunatakse mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ja keskkonnale ning seeläbi kujundama oma seisukohti teemaga seotud eetilistes küsimustes. Eesmärk on kujundada positiivseid hoiakuid tehnoloogilise innovatsiooni ja sellega seonduvate karjäärivõimaluste suhtes, valmisolekut kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks; 7) tervis ja ohutus: teemavaldkonnad Keskkond ja tehnoloogia, Inimene ja ühiskond. Taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning aitama kaasa tervist edendava turvalise keskkonna loomisele; 8) väärtused ja kõlblus: kõik teemavaldkonnad. Õpilasi suunatakse arutlema isiklike väärtushoiakute ja kõlbeliste tõekspidamiste üle; respekteerima erinevaid vaateid ning kaitsma ja põhjendama enda seisukohti; mõistma, et mitmekesisus on rikkus. Kesksel kohal on kriitilise mõtlemise ja argumenteerimisoskuse arendamine, asjakohase teabe kogumine ja üldistuste tegemine, tuues esile seoseid erinevate valdkondade, varasemate teadmiste ja kogemustega ning väärtussüsteemide, maailmapildi ja maailmavaate küsimustega. Prioriteetsed läbivad teemad Narva Õigeusu HGs on Keskkond ja tehnoloogia, Inimene ja ühiskond, Eesti ja maailm. Toetame neid teemakohaste tekstide ja neis tõstatatud probleemide üle arutlemisega ning õppija algatusvõime ja iseseisva tegutsemise toetamisega. Hindamine 7
8 Hindamisel lähtume vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Õpitulemusi hindame sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Meie koolis hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusisuuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemused sisaldavad hoiakuid ja väärtusi, mille kohta anname sõnalist tagasisidet. Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane on teadlik, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpitulemused sisaldavad hoiakuid ja väärtusi, mille kohta antakse sõnalist tagasisidet. Tagasiside andmisel (sh keelelistele õpitulemustele) kasutatakse kõrvuti õpetaja hinnangutega õpilaste enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, mille alusel tehakse ettepanekuid edaspidisteks toetavateks tegevusteks. Õpilast suunatakse märkama oma edusamme ja kasutama saavutatut edasi õppides, seadma ise endale õpieesmärke ning andma oma teadmistele ja oskustele hinnangut õpitavas võõrkeeles. Õppetegevused Õppetegevust kavandades ja korraldades: 1. lähtume õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetame lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega; 2. taotleme, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks; 3. võimaldame õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks; 4. kasutame diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni; 5. rakendame nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid; 6. mitmekesistame õpikeskkonda: muuseumid, näitused, teater, kino, kontserdid, arvutiklass jne; 7. kasutame erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, diskussioonid, projektõpe jne. Füüsiline õpikeskkond Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega. Eesti keel teise keelena Üldalused 8
9 Õppe-ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi eesti keele teise keelena õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses keskkonnas iseseisvalt toimida; 2. on võimeline jätkama õpinguid eesti keeles ning kasutama eesti keelt töökeskkonnas ja ametkondlikus suhtluses; 3. mõistab ja väärtustab oma ning eesti kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning arvestab suhtluses eesti kultuurinorme ja tavasid; 4. analüüsib oma teadmisi ja oskusi ning tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks 5. motivatsiooni ja vajalikud oskused. 6. keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus on B 2.1 C1 piires Gümnaasiumi õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja: 1. mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma; 2. suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt; 3. loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 4. selgitab oma vaatenurka ning hindab kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; suudab teha üldistusi ning kokkuvõtteid; 5. arvestab eesti kultuurinorme ja -tavasid; 6. tunneb huvi Eesti ühiskonna- ja kultuurielu vastu, loeb eestikeelset kirjandust ja trükimeediat; vaatab filme, telesaateid ja teatrietendusi ning kuulab raadiosaateid; 7. kasutab eestikeelseid teabeallikaid (nt sõnaraamatud, internet) vajaliku info otsimiseks erinevates valdkondades; 8. omandab keeleoskuse, mis võimaldab avalikult esineda; 9. seab õpieesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning vajaduse korral valib ja muudab oma õppimisstrateegiaid; 10. seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste eluvaldkondade teadmistega. 11. Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine rahuldav õpitulemus hea õpitulemus Väga õpitulemus hea B2.1 B2.1 B2.1 B2.1 B2.2 B2.2 B2.2 B2.2 B2.2 C1 B2.2 C1 B2.2 C1 B2.2 C1 Võõrkeeleõpetus ainekava koosneb 5 kursusest (kohustuslikud) ja 4 valikkursusest 9
10 ÕPPETUNDIDE ARV NÄDALAS - 3 ÕPPETUNDIDE ARV AASTAS klass Õpitulemused 10. klassi lõpetaja oskab: väljendada oma teadmisi, mõtteid, arvamusi kõnes ja kirjas; eestikeelsele teabele tuginedes laiendada iseseisvalt oma tedmisi ja hankida teavet Eestis toimuva kohta; kasutada keelekäsiraamatut ja iseseisvalt arendada oma eesti keele oskust. kasutada omandatud sõnavara sihipäraselt lugeda sihipäraselt, leida tekstist vajalikku infot; ära tunda tekstis grammatilisi iseärasusi. Jälgida kirjaliku teksti vorminõudeid, koostada kirjalikku teksti õpitud sõnavara ja keelereegleid teadlikult kasutades. Teha üldistusi ja kokkuvõtteid Õppesisu 1. KURSUS Eesti ja maailm Eesti riik ja rahvas: 1. omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; 2. geograafiline asend ja kliima; 3. rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid; 4. mitmekultuuriline ühiskond. Eesti keel ja eesti meel: 1. rahvuslik identiteet; 2. kultuuritraditsioonid; 3. kodukoha lugu. Eesti ja teised riigid: 1. Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus; 2. Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö. 2. KURSUS Kultuur ja looming Kultuur kui looming: 1. looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst, käsitöö jne; 2. rahva ajalooline kultuurimälu; 3. loova mõtte arendamine kogemuse kaudu. Kultuuritraditsioonid ja tavad: 1. rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad, kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu; 10
11 2. erinevate rahvaste kultuuritraditsioonid, tavad ja uskumused. 3. KURSUS Keskkond ja tehnoloogia Geograafiline keskkond: 1. keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu 2. loodus; tööstus- ja kultuurmaastikud, kaitsealad; saasteallikad; 3. loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ja kliimamuutused; 4. keskkonna jätkusuutlik areng. Elukeskkond: 1. elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel; 2. sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud 3. toetused ja fondid, abirahad, soodustused puudega inimestele); 4. säästlik eluviis; 5. sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond; 6. lähinaabrid. Tehnoloogia: 1. teadus- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; 2. teabekeskkond: infootsing ja -vahetus; 3. keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; 4. biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne. Lõiming Loodusõpetus Arvutiõpetus Inimeseõpetus Kunstiõpetus Ühiskonnaõpetus Ajalugu Emakeel Läbivad teemad keskkond ja jätkusuutlik areng teabekeskkond; tehnoloogia ja innovatsioon; tervis ja ohutus; kodanikualgatus ja ettevõtlikus kultuuriline identiteet 11
12 väärtused ja kõlblus Õppetegevused Tundides kasutame mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat lähenemist. Õpilased töötavad nii iseseisvalt, kuid ka paarides ja rühmades. Rakendame aktiivõppe meetodeid: diskussioonid, väitlused, ajurünnakud jne. Igapäevasteks tegevusteks on erinevate tekstide käsitlemine, tõlge, arutlused ja ümberjutustused. Pöörame erilist tähelepanu rääkimisoskuste arendamisele. Õpilased koostavad dialooge, vestlevad, esitavad ettekanded, väljendavad oma arvamused. Keeletasemele vastava sõnavara omandamiseks ning keerukamate keelekonstruktsioonide kasutamiseks ja kinnistamiseks kasutame ülesandeid, kus õpilane saab rakendada suhtlemisoskust, kasutades erinevaid keeleregistreid (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuul, olmesfääris). Iga teema lõpus toimub suuline ja kirjalik teadmiste kontroll. Õpilased kirjutavad kas kirja, esseed või jutustust, sooritavad grammatika ja lugemisteste, osalevad diskussioonis või vestluses. Õppetegevused: 1. meedia- ning autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine; 2. iseseisev lugemine ning kuulamine; 3. tarbekirjade koostamine (päring, elulugu, seletuskiri, avaldus, kaebus); 4. loovtööde kirjutamine (essee, kirjand, artikkel, kokkuvõte, luuletus); 5. referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine; 6. keelerühmadevahelised arutlused ja väitlused; 7. rolli- ja suhtlusmängud; 8. projektitööd (nt filmide tegemine, teatritükkide etendamine, veebilehtede koostamine) ; 9. keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, intervjuud); 10. info otsimine erinevatest eestikeelsetest teatmeallikatest (nt seletav sõnaraamat, internet). 10. klassis on põhirõhk lugemis-, grammatika ka kõneoskuste arendamisel. Õpilased loevad palju erinevaid, sh ka autentseid, tekste, õpivad keelestruktuure kontekstis ning teevad hulgaliselt kõnearendusülesandeid. Hindamine Hindamisel lähtume vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Õpitulemusi hindame sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Meie koolis hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusisuuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemused sisaldavad hoiakuid ja väärtusi, mille kohta anname sõnalist tagasisidet. Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane on teadlik, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpitulemused sisaldavad hoiakuid ja väärtusi, mille kohta antakse sõnalist tagasisidet. Tagasiside andmisel (sh keelelistele õpitulemustele) kasutatakse kõrvuti õpetaja hinnangutega õpilaste enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, mille alusel tehakse ettepanekuid edaspidisteks toetavateks tegevusteks. Õpilast suunatakse märkama oma edusamme ja kasutama saavutatut edasi õppides, seadma ise endale õpieesmärke ning andma oma teadmistele ja oskustele hinnangut õpitavas võõrkeeles. 12
13 ÕPPETUNDIDE ARV NÄDALAS - 3 ÕPPETUNDIDE ARV AASTAS klass Õpitulemused 11. klassi lõpetaja teab: Eesti kultuuritegelasi, on lugenud eesti luulet ja 2-3 proosateoset; Eesti ühiskonnale iseloomulikke käitumis- ja suhtlemisnorme. 11. klassi lõpetaja oskab: väljendada oma teadmisi, mõtteid, arvamusi kõnes ja kirjas; eestikeelseleteabele tuginedes laiendada iseseisvalt oma tedmisi ja hankida teavet Eestis toimuva kohta; kasutada keelekäsiraamatut ja iseseisvalt arendada oma eesti keele oskust. Õppesisu 4. KURSUS Haridus ja töö Pere ja kasvatus: 1. perekond; peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine; 2. kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak jne. Haridus: 1. riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused; 2. kohustuslik kooliharidus, iseõppimine; 3. koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid; 4. edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal; 5. elukestev õpe. Tööelu: 1. teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääri planeerimine; 2. tööotsimine: eluloo koostamine, tööleping, töövestlus; 3. töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad); 4. tööpuudus; 5. vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste suhtes; 6. töötaja ja tööandja õigused ning vastutus, ametiühingud, katseaeg, osalise või täisajaga töö, puhkus; 7. suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu miljöö, motiveeritud töötaja; 8. vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks; 9. puudega inimeste töö. 5. KURSUS Inimene ja ühiskond 13
14 Inimene kui looduse osa: 1. eluring: sünd, elu ja surm; 2. tasakaal inimese ja looduse vahel (nt loodushoidlik eluviis, aukartus looduse ees); 3. elulaad ehk olemise viis (nt loodus- ja inimsõbralik, tervislik). Inimene kui indiviid: 1. inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine; 2. iga inimese kordumatu eripära; 3. väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale; 4. inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed; sotsiaalsed; 5. erinevad inimesed ja rahvad (nt keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad, kõlblusnormid). Inimeste suhtlus: 1. suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (nt sõnavalik, žestid, miimika); 2. meedia kui suhtluskanal ja -vahend. Ühiskond kui eluavalduste kogum: 1. majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond; 2. sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus; 3. ebaterved eluviisid, kuritegevus 6. KURSUS Meedia Televisioon: 1. Saated 2. Reklaam, tarbimisühiskond ja reklaam, reklaam kui mõjutusvahend Raadio Perioodilised väljaanded (ajalehed, ajakirjad) 1. Ajakirjandus, ajakirjanduse roll ühiskonnas Internet 1. raamatud internetis, 2. arvuti ja arvutisõltuvus 3. info hankimine Lõiming 1. Arvutiõpetus 2. Inimeseõpetus 3. Kunstiõpetus 4. Ühiskonnaõpetus 5. Emakeel Läbivad teemad 14
15 1. elukestev õpe ja karjääri planeerimine 2. teabekeskkond; 3. tehnoloogia ja innovatsioon; 4. tervis ja ohutus; 5. kultuuriline identiteet 6. väärtused ja kõlblus Õppetegevused Tundides kasutame mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat lähenemist. Õpilased töötavad nii iseseisvalt, kuid ka paarides ja rühmades. Rakendame aktiivõppe meetodeid: diskussioonid, väitlused, ajurünnakud jne. Igapäevasteks tegevusteks on erinevate tekstide käsitlemine, tõlge, arutlused ja ümberjutustused. Pöörame erilist tähelepanu rääkimisoskuste arendamisele. Õpilased koostavad dialooge, vestlevad, esitavad ettekanded, väljendavad oma arvamused. Keeletasemele vastava sõnavara omandamiseks ning keerukamate keelekonstruktsioonide kasutamiseks ja kinnistamiseks kasutame ülesandeid, kus õpilane saab rakendada suhtlemisoskust, kasutades erinevaid keeleregistreid (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuul, olmesfääris). Iga teema lõpus toimub suuline ja kirjalik teadmiste kontroll. Õpilased kirjutavad kas kirja, esseed või jutustust, sooritavad grammatika ja lugemisteste, osalevad diskussioonis või vestluses. Õppetegevused: 1. meedia- ning autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine; 2. iseseisev lugemine ning kuulamine; 3. tarbekirjade koostamine (päring, elulugu, seletuskiri, avaldus, kaebus); 4. loovtööde kirjutamine (essee, kirjand, artikkel, kokkuvõte, luuletus); 5. referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine; 6. keelerühmadevahelised arutlused ja väitlused; 7. rolli- ja suhtlusmängud; 8. projektitööd (nt filmide tegemine, teatritükkide etendamine, veebilehtede koostamine) ; 9. keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, intervjuud); 10. info otsimine erinevatest eestikeelsetest teatmeallikatest (nt seletav sõnaraamat, internet); 11. klassis on põhirõhk grammatika, kõne- ja kirjutamisoskuse arendamisel. Õpilased õpivad, kuidas kasutada erinevaid keelestruktuure kontekstis, osalevad vestlustes ja diskussioonides, kirjutavad igasuguseid tekste (kirjad, esseed, artiklid, aruanded). Hindamine Hindamisel lähtume vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Õpitulemusi hindame sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Meie koolis hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusisuuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemused sisaldavad hoiakuid ja väärtusi, mille kohta anname sõnalist tagasisidet. Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane on teadlik, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. 15
16 Õpitulemused sisaldavad hoiakuid ja väärtusi, mille kohta antakse sõnalist tagasisidet. Tagasiside andmisel (sh keelelistele õpitulemustele) kasutatakse kõrvuti õpetaja hinnangutega õpilaste enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, mille alusel tehakse ettepanekuid edaspidisteks toetavateks tegevusteks. Õpilast suunatakse märkama oma edusamme ja kasutama saavutatut edasi õppides, seadma ise endale õpieesmärke ning andma oma teadmistele ja oskustele hinnangut õpitavas võõrkeeles. ÕPPETUNDIDE ARV NÄDALAS - 3 ÕPPETUNDIDE ARV AASTAS klass Rääkimine Õpitulemused oskab esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi ja ettekandeid mitmesugustel oma huvivaldkonna teemadel; oskab selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtades tugevaid ja nõrku külgi; oskab edastada üldisema sisuga teateid igapäevases töökorralduses. Kõne on mõistetav ja arusaadav; oskab esinemisjärgsetele küsimustele vastata ladusalt, sundimatult ja pngutuseta, ilma, et kuulajatel tekiks mõistmisraskusi; oskab keelt piisavalt, et sõnu otsimata kirjeldada vajalikku, väljendada seisukohti ja esitada põhjendusi; sõnakasutus on üldjoontes täpne; aegajalt võib küll sõnavalikul eksida, kuid see ei takista suhtlust; oskab tavaolukorras üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle; on omandanud selge ja loomuliku häälduse ning intonatsiooni; kirjutamine ja kirjavahemärgistus on üsna korrektne, ehkki vahel on märgata emakeele mõju; oskab olukohaselt väljenduda ja suudab vältida suuremaid sõnastusvigu; oskab paindlikult kasutada lihtsaid keelevahendeid, et väljendada vajalikku; oskab kõnelust alustada ja sobival ajal kõnevooru võtta; oskab soovi korral vestlust lõpetada, kuid ei pruugi seda teha alati kõige kohasemal viisil; oskab kirjeldada peamisi seisukohti; oskab kasutada piiratud hulgal sidumisvõtteid, mis lubab ühendada lausungeid selgeks sidusaks tekstiks. Mõttekäik võib seejuures jääda mõneti katkendlikuks; oskab kõnetempo hoida enam vähem ühtlase ka pikemate kõnelõikude korral. Võin kõhelda vormide ja väljendite valikul; oskab üsna täpselt selgitada mõtte või probleemi tuuma. Kirjutamine oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke tekste oma huvivaldkonna teemade piires, sünteesides mitmest allikast pärit infot; oskab kirjutada filmi või raamatu kokkuvõtet; 16
17 oskab oma jutu läbi mõelda ja leida sobivad keelendid, et kuulajatele moonutustena kohale jõuaks; oskab leida väljendusviisi, mis varjab lünki omandatud sõnavaras ja grammatikas; oskab parandada keelevääratusi ja vigu, kui ta neid märkab või kui need on põhjustanud möödarääkimist; oskab kirja panna sõnumeid ja arvamusi ning seostada neid teistelt kuulduga; oskab kirjutada kirju, mis vahendavad tundeid või kirjutajale tähtsaid sündmusi ja kogemusi; oskab kommenteerida partneri arvamust ja teateid. Kuulamine suudab jälgida pikka juttu ja keeruka sisuga vaidlust juhul, kui teema on tuttav ja vestluse suunda toetavad selged märksõnad; suudab vähese pingutuseta mõista, mida tema ümber räägitakse, aga võib pidada raskeks osalemist mitme emakeelekõneleja mõttevahetuses; mõistab normaalse kiirusega edastatud üldkeelseid teadaandeid ja sõnumeid konkreetsetel ja abstraktsetel teemadel; mõistab enamikku asjalikest raadiosaadetest ning salvestatud ja ringhäälingus levivast materjalist, mis on üldkeelne ja lubab kõneleja meeleolu, tooni vm tabada. Rääkimine on võimeline ettevalmistuseta astuma vestlusesse kui kõneaine on tuttav; suudab igapäevases vestluses jälgida selge hääldusega pöördumist; oskab edasi anda tundevarjundeid ning rõhutada toimunu ja kogetu olulisust; suudab mõningase pingutusega mõista suuremat osa kuuldust, kuid võib mõttevahetuses kõrvalseisjaks jääda, kui emakeelsed kõnelejad ei märka oma keelekasutust kohandada; suudab jälgida oma toimevaldkonda puudutavat arutelu. Mõistab üksikasju, millele rääkija tähelepanu pöörab; oskab kaasa aidata töö edenemisele, kutsudes teisi liituma, küsides nende arvamust; oskab selgelt ja üksikasjalikult kirjeldada, kuidas mingit toimingut läbi viia; oskab läbi viija ettevalmistatud intervjuud, kontrollida ja üle küsida infot. Lugemine Loeb suuresti iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist ning kasutades sobivaid abimaterjale; Loeb oma huvivaldkonnaga seostuvaid kirju ja taipab asja tuuma; Suudab kiiresti hõlmata pikki ja keerukaid tekste, keskendudes asjakohastele detailidele; Mõistab kaasaegseid probleemartikleid ja ülevaateid, kus autorid väljendavad lahknevaid hoiakuid ja eriarvamusi. Õppesisu 7. KURSUS Vaba aeg 17
18 Puhkamisvõimalused Reisimine ja puhkus Eesti kui turismimaa Lennureisid, praami- ja bussireisid Maaturism Inimeste motiivid Sportimisvõimalused Aktiivne puhkus (spordialad, matkamine) Kultuuriüritused teater, kontserdid, näitused) Filmi-ja teatrikunst zanrid, teater kui kunstiliik Lugemiseelistused Raamatud, ajalehed, ajakirjad, raamatukogu 8. KURSUS Olme Teenindusettevõtted Pank Õppelaen Pangas Kindlustus Sisseostude tegemine Interneti-kaubandus Kauplused Tarbija õigused Tarbijakaitse Liiklus Jalgrattaga sõitmine Turvalisus Autod (ummikud) 9. KURSUS Perekond ja kodu Perekond ja kodu Kaunis kodu Üürikorter, eramu Lemmikloom Perekondlikud pühad ja traditsioonid Pere roll inemese elus 18
19 Armastus ja abielu Lapsepõlv (mälestused, kasvatus) Teismeline laps Noorte probleemid Abiellumine (pulmad) Raha ja armastus Suhted Lõiming Arvutiõpetus Inimeseõpetus Kunstiõpetus Ühiskonnaõpetus Emakeel Läbivad teemad teabekeskkond; tehnoloogia ja innovatsioon; tervis ja ohutus; kultuuriline identiteet väärtused ja kõlblus Õppetegevused Tundides kasutame mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat lähenemist. Õpilased töötavad nii iseseisvalt, kuid ka paarides ja rühmades. Rakendame aktiivõppe meetodeid: diskussioonid, väitlused, ajurünnakud jne. Igapäevasteks tegevusteks on erinevate tekstide käsitlemine, tõlge, arutlused ja ümberjutustused. Pöörame erilist tähelepanu rääkimisoskuste arendamisele. Õpilased koostavad dialooge, vestlevad, esitavad ettekanded, väljendavad oma arvamused. Keeletasemele vastava sõnavara omandamiseks ning keerukamate keelekonstruktsioonide kasutamiseks ja kinnistamiseks kasutame ülesandeid, kus õpilane saab rakendada suhtlemisoskust, kasutades erinevaid keeleregistreid (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuul, olmesfääris). Iga teema lõpus toimub suuline ja kirjalik teadmiste kontroll. Õpilased kirjutavad kas kirja, esseed või jutustust, sooritavad grammatika ja lugemisteste, osalevad diskussioonis või vestluses. Õppetegevused: 1. meedia- ning autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine; 19
20 2. iseseisev lugemine ning kuulamine; 3. tarbekirjade koostamine (päring, elulugu, seletuskiri, avaldus, kaebus); 4. loovtööde kirjutamine (essee, kirjand, artikkel, kokkuvõte, luuletus); 5. referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine; 6. keelerühmadevahelised arutlused ja väitlused; 7. rolli- ja suhtlusmängud; 8. projektitööd (nt filmide tegemine, teatritükkide etendamine, veebilehtede koostamine) ; 9. keelekeskkonnas täidetavad ülesanded (nt muuseumitund, intervjuud); 10. info otsimine erinevatest eestikeelsetest teatmeallikatest (nt seletav sõnaraamat, internet). 12. klassis on põhirõhk kõne-, kirjaliku ja kuulamisoskuse arendamisel. Õpilased kirjatavad ametlikud ja poolametlikud kirjad, esseed ja aruanded. Iga tund õpilastele antakse võimalus väljendada oma arvamust ja seda kas individuaalselt küsimustele vastates, monoloogi või vestluse vormis. Hindamine Hindamisel lähtume vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Õpitulemusi hindame sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Meie koolis hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusisuuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemused sisaldavad hoiakuid ja väärtusi, mille kohta anname sõnalist tagasisidet. Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane on teadlik, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpitulemused sisaldavad hoiakuid ja väärtusi, mille kohta antakse sõnalist tagasisidet. Tagasiside andmisel (sh keelelistele õpitulemustele) kasutatakse kõrvuti õpetaja hinnangutega õpilaste enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, mille alusel tehakse ettepanekuid edaspidisteks toetavateks tegevusteks. Õpilast suunatakse märkama oma edusamme ja kasutama saavutatut edasi õppides, seadma ise endale õpieesmärke ning andma oma teadmistele ja oskustele hinnangut õpitavas võõrkeeles. Võõrkeeled Üldalused Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab autentses võõrkeelses keskkonnas iseseisvalt toimida; 2. mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi; 3. suhtleb sihtkeele kõnelejatega nende kultuurinorme järgides; 4. on võimeline jätkama õpinguid võõrkeeles, osalema erinevates rahvusvahelistes projektides ning kasutama võõrkeeli rahvusvahelises töökeskkonnas; 20
21 5. analüüsib oma teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused. Õppeaine kirjeldus Gümnaasiumiastmes õpitakse võõrkeelt tasemepõhiselt. B2 keeleoskustasemega võõrkeeleks on keel, kus õpilane on varasemate õpingutega jõudnud kõrgemale keeleoskustasemele (nt B1 põhikooli lõpus) ning tema eesmärk on jõuda B2 keeleoskustasemele, sõltumata sellest, kas õpitav keel oli põhikoolis A-, B- või C-keel või on õpilane seda võõrkeelt õppinud väljaspool kooli. B2 keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B2.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B2.2 keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (C1) taseme nõudeid. Kohustuslike kursuste arv võimaldab õpilasel saavutada valitud sihttasemega võõrkeeles õpitulemused rahuldaval või heal tasemel olenevalt õppija võimekusest ning tema algsest keeleoskustasemest. B2 keeleoskustaseme oskuste süvendamiseks ja kinnistamiseks ning liikumiseks järgmise keeleoskustaseme poole pakub kool õpilasele valikkursusi ning lisakursusi vastavalt kooli õppekavale. Õpetuses kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppemeetodeid. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Rakendatakse jätkuvalt paaris- ja rühmatööd, toetatakse võõrkeelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist, nt väitlused, referaadid, uurimistööd, esitlused, sh multimeedia, suhtlusportaalid, blogid jne. Õpilasi ergutatakse kasutama keelt ka väljaspool keeletunde. Gümnaasiumi keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Viis teemavaldkonda ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii on neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Erinevate teemade kaudu on õpilasel võimalus võrrelda Eesti ja õpitava keele maa kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas kursuse keeletaset, õpilase huve ning teemade päevakohasust. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis. Kultuuriteadlikkuse kujundamisel juhitakse õpilase tähelepanu emakeeles ja õpitavas võõrkeeles suhtlemise erinevustele ning neid erinevusi selgitavatele kultuurinähtustele. Õpilane peaks olema teadlik oma kohast ja vastutusest ühiskonnas ning suutma anda adekvaatseid hinnanguid. Õppes on jätkuvalt oluline õpioskuste arendamine, mis toetab edasisi võõrkeeleõpinguid ning paneb aluse elukestvale õppele. Õpitulemused B2 keeleoskustasemega keel Gümnaasiumi lõpetaja: 1. mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma; 2. vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga; 3. selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 4. loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 21
22 5. arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6. tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7. kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletavat sõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades; 8. seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9. seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine rahuldav õpitulemus hea õpitulemus Väga õpitulemus hea B2.1 B2.1 B2.1 B2.1 B2.2 B2.2 B2.2 B2.2 B2.2 C1 B2.2 C1 B2.2 C1 B2.2 C1 Osaoskuste õpitulemused esitatakse punktis 4. Võõrkeeleõpetus ainekava koosneb 5 kursusest (kohustuslikud) ja 4 valikkursusest Õppesisu 1 kursus Eesti ja maailm Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad Eesti riik ja rahvas: 1. omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; 2. geograafiline asend ja kliima; 3. rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid; 4. mitmekultuuriline ühiskond. Eesti keel ja eesti meel: 1. rahvuslik identiteet; 2. kultuuritraditsioonid; 3. kodukoha lugu. Eesti ja teised riigid: 1. Eesti kui Euroopa Liidu liikmesmaa: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus; 2. Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö. 22
23 Keeleteadmised nimisõna: liigid, üld- ja pärisnimede kasutamine, loendatavad ja loendamatud nimisõnad, liitnimisõnad, nimisõnalised fraasid ja nende kasutamine; abstraktsed nimisõnad; artikkel: artikli kasutamine üld- ja pärisnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega; artikli asendajad; erandid; artikli puudumine; väljendid umbmäärase artikliga, määrava artikliga, ilma artiklita; omadussõna: -ing-, -ed-lõpulised (kesksõnalised) omadussõnad; täiend- ja öeldistäiteline omadussõna; omastavad ja näitavad omadussõnad; liitomadussõnad; omadussõna tegusõna järel; so ja such, enough ja too kasutamine; sõnajärg mitme täiendsõna puhul; arvsõna: lihtmurrud, kümnendmurrud, aritmeetilised põhitehted, erinevad mõõtühikud; asesõna: umbmäärased asesõnad some, any, no, many, much, a few, a lot of, one, every, each, all, both, another, (the) other(s)either, neither ; umbisikulised asesõnad it, there ; 2 kursus Õppesisu Kultuur ja looming Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad Kultuur kui looming: 1. looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst ja käsitöö jne; 2. rahva ajalooline kultuurimälu; 3. loova mõtte arendamine kogemuse kaudu; 4. loomeprotsessi soodustavad või takistavad tegurid (nt olme, perekond, ühiskonnakord, tavad). Kultuuritraditsioonid ja tavad: 1. rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad ja kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu; 2. erinevate rahvaste kultuuritraditsioone, tavasid ja uskumusi. Keeleteadmised mastav kääne, kahekordne omastav kääne a friend of theirs; ainsuse ja mitmuse kasutamise erijuhud all, every, whole, none of jt; õrdlusvormid (not) as...as, not enough to..., too...to; the + omadussõna the elderly; eritüvelised võrdlusastmed; little + loendatav / loendamatu nimisõna; omadussõna + to - infinitiiv / that osalause : I m happy to see them again / He was happy that they were coming to the party. tegusõna: kõneviisid; aktiiv ja passiiv: aktiivi ajavormid Present Perfect Progressive, Past Perfect Progressive, Future Perfect, passiivi ajavormid Present Progressive, Present Perfect, Past Progressive, Past Perfect, Future Simple; tegusõna tüübid, põhivormid; modaalverbid can, could, may, might, must /have to, mustn t, ought to, shall, should, will, would, need, needn t, used to + infinitiiv ja nende kasutus; tingimuslaused (Conditional I, II, III); ajamääruslaused; tegusõna mittepöördelised vormid: tegevusnimi ja konstruktsioonid (sihitis infinitiiviga, fortarind infinitiiviga); gerundium (-ingvorm) tegusõnade ja eessõnade järel, aluse ja sihitisena; oleviku ja mineviku kesksõna ( the Participle), konstruktsioonid: sihitis kesksõnaga ja iseseisev kesksõnaline tarind; aegade ühildumine kaudses kõnes; 23
Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tase
Eesti keele ainekava gümnaasiumi 12. klassile 1. Õpieesmärgid. Eesti keele õpetamisega 12. klassis taotletakse, et õpilane: 1)omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab Eesti ühiskonnas ja eestikeelses
RohkemPrantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimald
Prantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevases situatsioonis suhelda;
RohkemAINEKAVA 10
GÜMNAASIUMI VÕÕRKEELTE AINEKAVA ÜLDOSA Valdkonna pädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus kasutada võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel,
RohkemINGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes
INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada
RohkemPõltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab
RohkemTALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1
TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1 AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1. SISUKORD 1.AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 5 1.1. VÕÕRKEELEPÄDEVUS JA ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE 5 1.1.1. ÜLDPÄDEVUSTE
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemInglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula
Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemPõlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine
Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk 3 1.2. Ainevaldkonna õppeained.. lk 3 1.3. Ainevaldkonna traditsioonid..lk 4 1.4.
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemÕppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum
Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3
RohkemVENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh
VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides
RohkemMicrosoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx
Lisa 2 Ainevaldkond Võõrkeeled 1. Üldalused 1.1. Võõrkeelepädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemSaksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õp
Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi. Gümnaasiumi lõpus õpilane: 1) oskab keelt
Rohkem1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui
1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2)
Rohkem5_ Ainekavad_võõrkeeled
KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond VÕÕRKEELED INGLISE KEEL (A-keel) VENE KEEL VÕI SAKSA KEEL (B-keel) I kooliaste Aine: inglise keel Üldpädevuste kujundamine A-võõrkeele
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
Rohkem1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr
1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõrkeeled 4. Õppe kogumaht: 80 tundi, sh 20 tundi iseseisev
RohkemAINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat
AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas,
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns
ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA 1. Ainevaldkond ning pädevused Kunstipädevus seostub: kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemTALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUM
Võõrkeeled. Gümnaasium 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2) mõistab ja tõlgendab
RohkemMicrosoft Word - 1Inglise keele vestluskursus.doc
GÜMNAASIUMI VALIKAINE VESTLUSKURSUS inglise keeles AINEKAVA I. AINEVALDKOND - VÕÕRKEELED 1.1. AINEVALDKONNA PÄDEVUSED Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemPÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemVõõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes
Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista
RohkemAinevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ
Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,
RohkemInglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väl
Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks
RohkemVäärtusõpetus
Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja
RohkemMicrosoft Word - Voorkeeled.doc
Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemMicrosoft Word - Ainevaldkond Võõrkeeled
Ainevaldkond Võõrkeeled Ainevaldkond Võõrkeeled... 1 A-võõrkeel põhikoolis... 2 2. klass... 2 3. klass... 3 4. klass... 4 5. klass... 5 6. klass... 6 7. klass... 7 8. klass... 8 9. klass... 9 B-võõrkeel
RohkemLoodusõetuse ainekava 3
Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on
RohkemEesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool
Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks. 2.1.3. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kooliastmes Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega
RohkemEESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku
EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku keelekasutuse, mõtlemis-, analüüsi- ja üldistamisoskuse
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemDigikogumike loomine Siret Lahemaa Veronika Rogalevitš
Digikogumike loomine http://lingid.ee/digikogumik Siret Lahemaa Veronika Rogalevitš 29.06.2018 Teemad 2 1. Digipädevus õppekavas (Siret) suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemMicrosoft Word - G uurimistoo alused
Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemInglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9
Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9.kl) 1.Õppeprotsessi kirjeldus 1.1. Õppeaine kirjeldus A-võõrkeel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu üks A-võõrkeele õppe
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemInglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piir
Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass 1.1.1. Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piires kodust, perekonnast, sõbrastja endast, kodukohast,
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemLoodusõpetuse ainekava 5
Loodusõpetuse ainekava 5.klassile Õppeaine kirjeldus Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodusteadusainete (bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia)
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
Rohkem6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas
6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemÕppekava
Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas
Rohkem(Microsoft Word - 9klass_reaal_hum_\374ld.docx)
IX klass Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi: 1) ajas orienteerumise oskus, oskus analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist; 2) ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; 3) küsimuste
RohkemLisa 2
Lisa 4 Kinnitatud MTÜ Tartu International School liikmete üldkoosolekul 14. märtsil 2012 Ainevaldkond Loodusained ÜLDALUSED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste-
RohkemLisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo
Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemVHK õppekava üldosa
Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi
RohkemIII kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suht
III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja teistega arvestamine.
Rohkem1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja
1. Ainevaldkond Tehnoloogia" 1.1. Tehnoloogiapädevus Tehnoloogiapädevus tähendab suutlikkust tehnoloogiamaailmas toime tulla ning mõista, kasutada ja hinnata tehnoloogiat; rakendada ja arendada tehnoloogiat
RohkemRühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober
Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0
Rohkem2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1
2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 15. detsembri 2015. a määrusest nr 54 Tasemetööde ning
RohkemAINEKAVA
AINEKAVA INGLISE KEEL 1.klass Laste salmid ja laulukesed (nursery rhymes). Tervitamine. Lihtsale küsimusele vastamine. Tähestik. Värvid. Numbrid 1-10 Tunneb inglise keele teiste hulgast ära. Hääldab (sõnu,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]
"Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016
KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemBIOLOOGIA GÜMNAASIUM
Bioloogia ainekava. III. kursus Pärilikkus ja IV. kursus Evolutsioon ja ökoloogia. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemLISA 1 KINNITATUD direktori a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimet
LISA 1 KINNITATUD direktori 02.05.19.a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimetus (nimetus eesti keeles) Sisetööde elektrik (nimetus
RohkemTAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015
TAPA GÜMNAASIUM PÕHIKOOLI AINEKAVA AINEVALDKOND LOODUSAINED 2015 SISUKORD LOODUSAINETE AINEVALDKONNA PÕHIKOOLI AINEKAVA... 4 1. LOODUSAINETE ÕPETAMISE ÜLDALUSED... 5 1.1 Tapa gümnaasiumi väärtuste rakendamine
RohkemАнглийский язык
2.2. Inglise keel NARVA PÄHKLIMÄE GÜMNAASIUMI AINEKAVA 2.2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid INGLISE KEEL Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid
RohkemAMETIKIRJELDUS
KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemKuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdk
Kuressaare Gümnaasium Ainevaldkond Kunstiained (kunst ja muusika) Ainevaldkonna õppeained Kunstiõpetus kuulub koos muusikaõpetusega kunstiainete valdkonda, mis on kohustuslikud kõigis põhikooliastmetes.
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA EHITUS (nimetus eesti keeles) Kinnisvarahooldus (nimetus inglise keeles) Facility ser
Õppekavarühm Õppekava nimetus TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA EHITUS (nimetus eesti keeles) Kinnisvarahooldus (nimetus inglise keeles) Facility serviceman Lisa 1 KINNITATUD Õppekava kood EHISes ESMAÕPPE
RohkemÕppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid
Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4
RohkemLISA 4 Ainevaldkond Loodusained Saue Gümnaasiumi põhikooli õppekava Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained Loodusteadus
Ainevaldkond LOODISAINED Sisukord 1 Ainevaldkond Loodusained... 3 1.1 Loodusteaduslik pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeained... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 4 1.4 Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna
Rohkem