Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õp

Väljavõte

1 Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi. Gümnaasiumi lõpus õpilane: 1) oskab keelt tasemel, mis võimaldab autentses võõrkeelses keskkonnas iseseisvalt toime tulla; 2) mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi; 3) suhtleb sihtkeele kõnelejatega nende kultuurinorme järgides; 4) on võimeline jätkama õpinguid võõrkeeles, osalema erinevates rahvusvahelistes projektides ning kasutama võõrkeeli rahvusvahelises töökeskkonnas; 5) analüüsib oma teadmisi ning oskusi, tugevusi ja nõrkusi; omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused. 2. Õpitulemused B1-keeleoskustasemega keel Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab kõike olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal; 2) saab igapäevases suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate inimestega; 3) kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning selgitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti ning plaane; 4) koostab lihtsa teksti tuttaval teemal; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti), et otsida vajalikku infot teisteski valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus Rahuldav õpitulemus Hea ja väga hea õpitulemus Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine B1.1 B1.1 B1.1 B1.1 B1.2 B1.2 B1.2 B1.2 B1-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B1.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik

2 B1.2-keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (B2.1) taseme nõudeid. B2-keeleoskustasemega keel Gümnaasiumi lõpetaja: 1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma; 3) vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga; 4) selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 5) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 6) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 7) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 8) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletussõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades; 9) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 10) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Rahuldav B2.1 B2.1 B2.1 B1.2 õpitulemus Hea ja väga hea õpitulemus B2.2 B2.2 B2.2 B2.1 B2.2 B2-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B2.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B2.2-keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise (C1) taseme nõudeid. 3. Õppesisu 3.1. Eesti ja maailm Eesti riik ja rahvas: 1) omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; 1) geograafiline asend ja kliima; 2) rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid; 3) mitmekultuuriline ühiskond. Eesti keel ja eesti meel: 1) rahvuslik identiteet; 2) kultuuritraditsioonid; 3) kodukoha lugu. Eesti ja teised riigid: 1) Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus;

3 2) Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö Kultuur ja looming Kultuur kui looming: 1) looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst, käsitöö jne; 2) rahva ajalooline kultuurimälu; 3) loova mõtte arendamine kogemuse kaudu; 4) loomist soodustavad või takistavad asjaolud (nt olme, perekond, ühiskonnakord, tavad). Kultuuritraditsioonid ja tavad: 1) rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad ja kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu; 2) erinevate rahvaste kultuuritraditsioone, tavasid ja uskumusi Keskkond ja tehnoloogia Geograafiline keskkond: 1) keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus ja kultuur, kaitsealad; saasteallikad; 2) loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ning kliimamuutused; 3) keskkonna jätkusuutlik areng. Elukeskkond: 1) elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel; 2) sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad, soodustused puudega inimestele jne); 3) säästlik eluviis; 4) sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond; lähinaabrid. Tehnoloogia: 1) teaduse- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; 2) teabekeskkond: infootsing ja -vahetus; 3) keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; 4) biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne Haridus ja töö Pere ja kasvatus: 1) perekond; peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine; 2) kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak jne. Haridus: 1) riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused; 2) kohustuslik kooliharidus, iseõppimine; 3) koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid; 4) edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal;

4 5) elukestev õpe. Tööelu: 1) teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääri plaanimine; 2) tööotsimine: elulookirjelduse (CV) koostamine, tööleping, töövestlus; 3) töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad); tööpuudus; 4) vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste vastu; 5) töötaja ning tööandja õigused ja vastutus, ametiühingud, katseaeg, osalise või täisajaga töö, puhkus; 6) suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu keskkond, motiveeritud töötaja; 7) vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks; 8) puudega inimeste töö Inimene ja ühiskond Inimene kui looduse osa: 1) eluring: sünd, elu ja surm; 2) tasakaal inimese ja looduse vahel (loodushoidlik eluviis, aukartus looduse ees); 3) elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik, inimsõbralik, tervislik). Inimene kui indiviid: 1) inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine; 2) iga inimese kordumatu eripära; 3) väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale; 4) inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed, sotsiaalsed; 5) erinevad inimesed ja rahvad (keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad, kõlblusnormid). Inimestevaheline suhtlus: 1) suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (sõnavalik, žestid, miimika jne); 2) meedia kui suhtluskanal ja -vahend. Ühiskond kui eluavalduste kogum: 1) majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond; 2) sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus; 3) ebaterved eluviisid, kuritegevus.

5 4. Õppesisu kursustena Gümnaasiumis on 5 kohustuslikku kursust ja 4 valikursust I kursus Õppesisu Haridus ja töö. Pere ja kasvatus 1) perekond; peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine; 2) kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak jne. Vaba aja tegevused 1) reisimine 2) raamatud 3) harrastused 4) sport Keeleteadmised 1) HÄÄLDUS 1) Lange, kurze Vokale 2) Satzakzent 3) Betonte, unbetonte Silben 2. KÄÄNDSÕNA 1) Deklination der Adjektiv 2) Grund- und Ordnungszahlen 3) Genus der Subst. Nach ihrer Endung 3. PÖÖRDSÕNA 1) Regelm. und unregelmäss. Verben im Präsens 2) Rektion der Verben 3) Zeitformen des Verbs Indikativ 4) Infinitiv und substant. Inf. 5) Inf. mit zu, ohne zu 4. LAUSEÕPETUS 1) Weil,dass, als, wenn-sätze 2) W-Fragen 5. SÕNAMOODUSTUS 1) Bildung der Adjektive Õpitulemused 1) kuulamisel suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest; 2) omandab sõnavara teemal: Vaba aja tegevused, haridus ja töö 3) oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu; 4) oskab eristada kuuldud detaile ja järjestada sündmusi;

6 5) oskab vestelda põhitemaatika ulatuses; 6) kasutab saksa keelele omast intonatsiooni, rütmi, rõhku; 7) suudab lugeda funktsionaalstiililt erinevaid tekste; 8) suudab määratleda teksti peaideed; 9) oskab leida tekstist vajalikku infot; 10) oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju; 11) oskab kasutada eriliigilisi sõnaraamatuid ja teatmeteoseid; 12) oskab leida infot erinevatest allikatest saksa keeles; 13) oskab kirjutada mitteametlikke kirju, teateid, kirjutab i; 14) oskab loetu ja kuuldu põhjal teha märkmeid; 15) tunneb õigekirja ja lausemärgistusi; 16) oskab rääkida vabast ajast, oma perest 17) oskab vestelda kasvatusteemadel: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak jne II kursus Õppesisu Haridus ja töö Haridus 1) riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused; 2) kohustuslik kooliharidus, iseõppimine; 3) koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid; 4) edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal; 5) elukestev õpe. Inimene ja ühiskond Inimene kui looduse osa 1) eluring: sünd, elu ja surm; 2) tasakaal inimese ja looduse vahel (loodushoidlik eluviis, aukartus looduse ees); 3) elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik ja inimsõbralik, tervislik). Inimene kui indiviid 1) inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine; 2) iga inimese kordumatu eripära; 3) väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale; 4) inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed; sotsiaalsed; 5) erinevad inimesed ja rahvad (keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad, kõlblusnormid Keeleteadmised Grammatische Fertigkeiten

7 1. HÄÄLDUS 1) Pausen und Satzmelodie 2) Satzakzent 3) Betonte, unbetonte Silben 2. KÄÄNDSÕNA 1) Deklination der Adjektive 2) Akkusativ der Zeit 3) Reflexivpronomen im Akkusativ und Dativ 3. PÖÖRDSÕNA 1) Infinitiv, Imperativ, Präteritum 2) Rektion der Verben 3) Zeitformen des Verbs Indikativ 4) Konjunktiv II 4. LAUSEÕPETUS 1) Hauptsätze und Nebensätze 2) W-Fragen 5. SÕNAMOODUSTUS 1) Bildung der Substantive nach ihrer Endung 2) Adjektive mit deutschen Suffixen und Präfixen 3) Herkunftsbezeichnungen auf -er 6. ÕIGEKIRI 1) Ss für ß nach kurzen, langen Vokalen Õpitulemused 1) kuulamisel suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest; 2) oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu; 3) oskab eristada kuuldu detaile ja järjestada sündmusi; 4) oskab vestelda põhitemaatika ulatuses; 5) kasutab saksa keelele omast intonatsiooni, rütmi, rõhku; 6) suudab lugeda funktsionaalstiililt erinevaid tekste; 7) suudab määratleda teksti peaideed; 8) oskab rääkida oma perest, perekonna, sõprade probleemidest 9) oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid; 10) oskab k asutada eriliigilisi sõnaraamatuid ja teatmeteoseid; 11) oskab leida infot erinevatest allikatest saksa keeles; 12) oskab kirjutada mitteametlikke kirju, teateid, kirjandeid; kirjutab i, arvamust 13) oskab loetu ja kuuldu põhjal teha märkmeid; 14) tunneb õigekirja ja lausemärgistusi;

8 15) omandab sõnavara teemadel: Haridus ja töö, inimene ja ühiskond 16) oskab koostada oma elulugu; 17) oskab kirjeldada inimeste iseloomu ja välimust; 18) oskab rääkida Eesti ja Saksamaa haridussüsteemist; 19) teab saksakeelt rääkivate maade haridusüsteemi III kursus Õppesisu Kultuur ja looming Kultuuritraditsioonid ja tavad 1) rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad ja kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu; 2) erinevate rahvaste kultuuritraditsioone, tavasid ja uskumusi. Inimene ja ühiskond Inimestevaheline suhtlus: 1) suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (sõnavalik, žestid, miimika jne); 2) meedia kui suhtluskanal ja -vahend. Valikkursus Noorteprobleemid 1) sõbrad 2) noorteprobleemid 3) sõpruskond 4) huvialad 5) mood, keel, muusika Keeleteadmised 1.HÄÄLDUS 1) Pausen und Satzmelodie 2) Satzakzent 3) Betonte, unbetonte Silben 2. KÄÄNDSÕNA 1) Gebrauch des Artikels 2) Plural der Substantive 3) Deklination der Substantive 4) Präpositionen mit Dativ, Akkusativ, Genitiv 3. PÖÖRDSÕNA 1) Konjunktiv II Höflichauffordern mit K.II 2) Zeitformen des Verbs 3) Reaktion der Verben 4) Sich-Verben 5) Modalverben

9 6) Passiv 4. LAUSEÕPETUS 1) W-Fragen 2) Satzreihe, Satzgefüge 3) Relativsätze,Temporalsätze, Objektsätze 4) Wortfolge 5. SÕNAMOODUSTUS 1) Bildung der Substantive vom Verb 2) Adjektive mit deutschen Suffixen und Präfixen 3) Zusammensetzungen 4) Abteilungen und Zusammensetzungen 6. ÕIGEKIRI 1) Worttrennung am Zeilenende 2) Zeichensetzung Õpitulemused 1) omandab sõnavara teemal: Kultuur ja looming, inimene ja ühiskond 2) oskab vestelda põhitemaatika ulatuses- noorteprobleemid, mood, keel, muusika, sõbrad; 3) teab oma emakeeles enamkasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid teadmisi kasutada lugemisel; 4) kuulamisel suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest; 5) oskab loetu ja kuuldu põhjal teha märkmeid; 6) oskab eristada kõneleja selgelt väljendatud tooni ja suhtumist; 7) oskab vahetada infot, esitada küsimusi ja väljendada oma mõtteid; 8) oskab rääkida peretraditsioonidest, koolitraditsioonidest, traditsioonidest Eestis ja Saksamaal; 9) oskab kirjutada teadet, isiklikku kirja 10) oskab eristada kuuldu detaile ja järjestada sündmusi, oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid; 11) oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu (eesliited, sufiksid) 12) oskab leida infot erinevatest allikatest õpitavas keeles, valida ja kasutada seda; 13) oskab rakendada saadud grammatikateadmisi 14) oskab jutustada suhtlusvahenditest: loomulik keel ja kehakeel (sõnavalik, žestid, miimika jne).

10 4.4. IV kursus Õppesisu Keskkond ja tehnoloogia Geograafiline keskkond 1) keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus ja kultuur, kaitsealad; saasteallikad; 2) loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ja kliimamuutused; 3) keskkonna jätkusuutlik areng. Elukeskkond 1) elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel; 2) sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi, pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad, soodustused puuetega inimestele jne); 3) säästlik eluviis; 4) sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline ühiskond; lähinaabrid. Tehnoloogia 1) teaduse- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; 2) teabekeskkond: infootsing ja -vahetus; 3) keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud, keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; 4) biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus jne. Keeleteadmised 1.KÄÄNDSÕNA 1) Deklination der Adjektive 2.PÖÖRDSÕNA 1) Die Zeitvormen des Verbs im Indikativ 2) Partizip I, Partizip II als Attribut 3) Rektion der Verben 4) Das Passiv ( alle Zeitformen) Õpitulemused 1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma; 2) vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga; 3) selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 4) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 5) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, vaatab filme ja telesaateid

11 6) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletavat sõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades; 7) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 8) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. 9) kirjutab i, arvamust 10) kuulamisel suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest; 11) oskab analüüsida ja teha kokkuvõtet loetust, kuuldust, räägitust 12) omandab sõnavara teemal: Keskkond ja tehnoloogia 13) oskab rääkida ladusalt uut sõnavara kasutades arvamust teemal: Geograafiline keskkond, elukeskkond, tehnoloogia; 14) oskab teha presentatsiooni keskkonna jätkusuutliku arengu teemal; 15) oskab vestelda säästliku eluviisi teemal V kursus Õppesisu Eesti ja maailm Eesti riik ja rahvas 1) omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; 1) geograafiline asend ja kliima; 2) rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid; 3) mitmekultuuriline ühiskond. Eesti keel ja eesti meel 1) rahvuslik identiteet; 2) kultuuritraditsioonid; 3) kodukoha lugu. Eesti ja teised riigid 1) Eesti Euroopa Liidu liikmesriik: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus; 2) Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö. Keeleteadmised LAUSE 1) Rind- ja põimlaused erinevate sidesõnadega 2) Die Prüfung war nicht leicht, dennoch hat er es geschafft. 3) Sie arbeitet viel, während er eher faul herumliegt. TEGUSÕNA PÖÖRAMINE 1) Passiv: Perfekt Konjunktiv II: ebareaalse soovi, viisakuse, ettepaneku, oletuse, etteheite väljendamiseks;

12 2) Konjunktiv I: kaudne kõne (retseptiivselt) 1 NIMISÕNA JA ARTIKKEL 1) Nimisõnade soo määramine; 2) nimisõna käändkonnad 3) Demonstrativartikel: 4) jener, derjenige, solche... 5) Indefinitartikel: irgendein, irgendwelche, mehrere, irgendetwas... ASESÕNA Siduv asesõna: wo + eessõna 1) (wovon, woraus,...) 2) Nichts, wovon sie sprachen... 3) Das Einzige, was er wissen wollte Õpitulemused 1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma; 2) vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga; 3) selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 4) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 5) kuulamisel suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, vaatab filme ja telesaateid 7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletavat sõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades; 8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. 10) kirjutab i, arvamust; 11) oskab analüüsida ja teha kokkuvõtet loetust, kuuldust, räägitust; 12) omandab sõnavara teemal: Eesti ja maailm 13) oskab rääkida ladusalt kasutades uut sõnavara järgmistel teemadel : Eesti riik ja rahvas, eesti keel ja eesti meel, Eesti ja teised riigid. 14) oskab vestelda teemadel Eesti Euroopa Liidu liikmesriik, ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus; 15) oskab vestelda järgmistel teemadel: eesti rahvuslik identiteet, eesti kultuuritraditsioonid, kodukoha lugu.

13 4.6. VI kursus Õppesisu Valikkursused Saksa keelt rääkivad maad 1) mis on sakslastele, austerlaste ja sveitslastele tüüpiline 2) riigikord 3) kultuur, kombed ja tavad 4) rahvusvahelised suhted Keskkond ja loodus 1) elu linnas ja maal 2) linnastumine 3) keskkonnaprobleemid 4) keskkonnakaitse Keeleteadmised OMADUSSÕNA 1) Käänamine: Genitiv; 2) omadussõnade substantiveerimine 3) (der Deutsche/ ein Deutscher.) Steigerungsformen der Adjektive (als, wie) SIDESÕNA 1) Wortfolge in einem einfachen Satz( und, aber, sondern, denn, dagegen, deshalb, darum, deswegen) 2) Rinnastavad sidesõnad: denn, nicht... sondern, zwar... aber, entweder... oder, sowohl... als auch, weder... noch,... 3) Wortfolge im Nebensatz(weil, da, dass, als, wenn) SÕNADE MOODUSTAMINE 1) Wortbildung 2) Enam kasutatavad nimi-, omadus- ja tegusõnade tuletusliited: Fröhlichkeit, Unglück, Meinung, sonnig, technisch, planen, bezahlen, abschlieβen...; 3) konversioon: das Gehen 4) Die Pluralbidung der Substantive ARVSÕNA- Ordnungszahlen- Ludwig der Vierzehnte, Brüche und andere bestimmte Zahlwörter Õpitulemused 1) kuulamisel suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest; 2) selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi; 3) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 4) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, vaatab filme ja telesaateid 5) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletavat sõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades;

14 6) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid; 7) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega. 8) oskab kirjutada i, arvamust, algatada foorumit internetikeskkondades (nt. Facebookis); 9) oskab teha etteantud teemal presentatsiooni; 10) oskab analüüsida ja teha kokkuvõtet loetust, kuuldust, räägitust; 11) omab sõnavara teemal: Keskkond ja loodus, saksa keelt rääkivad maad; 12) oskab rääkida ladusalt kasutades uut sõnavara järgmistel teemadel: elu linnas ja maal, keskkonnakaitse, kultuur, kombed ja tavad VII kursus Õppesisu Haridus ja töö Tööelu 1) teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääri planeerimine; 2) tööotsimine: eluloo (CV) koostamine, tööleping, töövestlus; 3) töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud, hinnad); tööpuudus; 4) vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste suhtes; 5) töötaja ning tööandja õigused ja vastutus, ametiühingud, katseaeg, osalise või täisajaga töö, puhkus; 6) suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu miljöö, motiveeritud töötaja; 7) vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks; 8) puuetega inimeste töö. Tulevikuplaanid 1) elukutse valik 2) unistuste perekond 3) perekond või karjäär Keeleteadmised LAUSE 1) Võrdluslause sidesõnad (je/desto/umso)wortfolge TEGUSÕNA PÖÖRAMINE 1) Konjunktiv I/II 2) Infinitiv mit /ohne zu KÄÄNDSÕNA 1) käänamine /Substantiv Deklination ASESÕNAD 1) Umbmäärane asesõna- einer, keener, jeder, jemand, irgend-

15 EESSÕNAD 1) Präpositionen mit D; Akk.:Gen Õpitulemused 1) kuulamisel suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest; 2) oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu; 3) oskab eristada kuuldu detaile ja järjestada sündmusi; 4) oskab vestelda puuetega inimeste tööst, oskab rääkida eeldustest, mis on vajalikud tulevikus oma tööga toime tulemiseks; 5) suudab lugeda funktsionaalstiililt erinevaid tekste; 6) oskab leida tekstist vajalikku infot; 7) oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid; 8) oskab kasutada eriliigilisi sõnaraamatuid ja teatmeteoseid; 9) oskab leida infot erinevatest allikatest saksa keeles; 10) oskab kirjutada mitteametlikke kirju, teateid, kirjandeid; 11) oskab loetu ja kuuldu põhjal teha märkmeid; 12) oskab vestelda oma tuleviku haridusest ja tööst, majanduselust. 13) oskab koostada CV 4.8. VIII kursus Õppesisu Kultuur ja looming Kultuur kui looming 1) looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst, käsitöö jne; 2) rahva ajalooline kultuurimälu; 3) loova mõtte arendamine kogemuse kaudu; 4) loomeprotsessi soodustavad või takistavad tegurid (nt olme, perekond, ühiskonnakord, tavad). Keeleteadmised EESSÕNAD 1) Temporale Präpositionen. TEGUSÕNA PÖÖRAMINE 1) Rektion der Verben. 2) Infinitivsätze Infinitiv: korralduse/käsu väljendamiseks: Bitte einsteigen! partikliga zu ja ilma: Er hat mich gebeten, die CD zu kopieren.... 3) Mischverben

16 4) Das Partizip I.,II 5) Die Funktionen von werden.das Passiv.das Zustandpassiv LAUSE 1) Satzgefüge.Wortfolge. Wir geben sie ihm. 2) Temporalsätze NIMISÕNAD 1) Komparation Õpitulemused 1) kuulamisel suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest; 2) oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu; 3) oskab eristada kuuldu detaile ja järjestada sündmusi; 4) oskab vestelda põhitemaatika ulatuses; 5) suudab lugeda funktsionaalstiililt erinevaid tekste; 6) suudab määratleda teksti peaideed; 7) oskab leida tekstist vajalikku infot; 8) oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid; 9) oskab kasutada eriliigilisi sõnaraamatuid ja teatmeteoseid; 10) oskab leida infot erinevatest allikatest saksa keeles; 11) oskab kirjutada mitteametlikke kirju, teateid, kirjandeid; 12) oskab loetu ja kuuldu põhjal teha märkmeid; 13) oskab teha presentatsiooni kirjandusest, tunneb tuntumaid kirjanikke, oskab jutustada pildi järgi, tunneb kuulsaid heliloojaid, oskab nimetada tuntumaid arhitektuuri teoseid, oskab vestelda oma perest, pere traditsioonidest IX kursus Õppesisu Valikkursus Praktiliine saksa keel I 1) kuulamine 2) keelestruktuurid 3) lugemine 4) kirjutamine 1) Reklaam, ostmine-werbung und Konsum 2) Liiklus ja mobiilsus Verkehr ja Mobilität

17 3) Aeg ja aja veetmine und Zeitvertreib Õpitulemused 1) kuulamisel suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest; 2) oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu; 3) oskab eristada kuuldud detaile ja järjestada sündmusi; 4) oskab vestelda põhitemaatika ulatuses; 5) suudab lugeda funktsionaalstiililt erinevaid tekste; 6) suudab määratleda teksti peaideed; 7) oskab leida tekstist vajalikku infot; 8) oskab kasutada eriliigilisi sõnaraamatuid ja teatmeteoseid; 9) oskab leida infot erinevatest allikatest saksa keeles; 10) oskab kirjutada mitteametlikke kirju, teateid, kaebuseid, kutseid; 11) oskab loetu ja kuuldu põhjal teha märkmeid; 12) oskab jutustada reklaami mõjust, ise reklaami teha, liikluse probleemidest, oma aja veetmisest, punktuaalsusest. 5. Õppetegevus Gümnaasiumis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt, rõhuasetused võivad kursuseti olla erinevad. Õpitavat keelt kasutatakse aktiivselt nii tunnis kui ka väljaspool tundi (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused ja kohtumised õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega). Õpilane loeb autentseid ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kasutatakse mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat käsitlust. Keeletasemele vastava sõnavara omandamiseks ning keerukamate keelekonstruktsioonide kasutamiseks ja kinnistamiseks valib õpetaja ülesandeid, kus õpilane saab rakendada suhtlemisoskust, kasutades erinevaid keeleregistreid (nt suhtlemine ametiasutuses, töövestlusel, olmesfääris). Õpetaja juhib õpilasi kõrvutama ning analüüsima erinevate keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keelte vahel seoseid ning jälgima oma keelekasutust. Õpetaja plaanib koos õpilastega tööd, et saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase. Iseseisvate tööharjumuste kõrval kinnistuvad paaris- ja meeskonnatöö oskused. Õppetegevuseks sobivad näiteks: 1) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine; 2) iseseisev lugemine ning kuulamine; 3) tarbekirjade koostamine (nt CV, seletuskiri, avaldus, kaebus); 4) loovtööd (nt kirjand, essee, artikkel, retsensioon, kokkuvõte, luuletus, tõlge, blogi); 5) referaatide ja/või uurimistööde koostamine ning esitlemine; 6) argumenteerimisoskuse arendamine (nt väitlus, vaidlus); 7) rolli- ja suhtlusmängud; 8) projektitööd (nt filmide tegemine, teatritükkide etendamine, veebilehtede koostamine);

18 9) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, internet). Keeleoskustasemed B1.1.-B1.2 Osaoskuste õpitulemused KUULAMINE LUGEMINE RÄÄKIMINE KIRJUTAMINE GRAMMATIKA KORREKTSUS B1.1 Saab aru vahetus suhtlussituatsio onis kuuldust, kui vestlus on tuttaval igapäevaeluga seotud teemal. Mõistab tele- ja raadiosaadete ning filmide sisu, kui teema on tuttav ja pakub huvi ning pilt toetab heliteksti. Saab aru loomuliku tempoga kõnest, kui hääldus on selge ja tuttav. Loeb ja mõistab mõneleheküljeli si lihtsa sõnastusega faktipõhiseid tekste (nt kirjad, veebiväljaanded, infovoldikud, kasutusjuhendid ). Mõistab jutustavat laadi teksti põhiideed ning suudab jälgida sündmuste arengut. Suudab leida vajalikku infot teatmeteostest ja internetist. Oskab kasutada kakskeelseid tõlkesõnastikke. Oskab lihtsate seostatud lausetega rääkida oma kogemustest ja kavatsustest. Suudab lühidalt põhjendada oma seisukohti. On võimeline ühinema vestlusega ja avaldama arvamust, kui kõneaine on tuttav. Kasutab õpitud väljendeid ja lausemalle õigesti; spontaanses kõnes esineb vigu. Hääldus on selge ja kõne ladus, kuid suhtlust võib häirida ebaõige intonatsioon. Oskab kirjutada õpitud teemadel lühikesi jutustavat laadi tekste, milles väljendab oma tundeid, mõtteid ja arvamusi (nt isiklik kiri, e-kiri, blogi). Koostab erinevaid tarbetekste (nt teadaanne, kuulutus). Suhtleb online- vestluses (nt MSN). Oskab kasutada piiratud hulgal teksti sidumise võtteid (sidesõnad, asesõnaline kordus). Oskab üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. Kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju. Tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist.