Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9"

Väljavõte

1 Inglise keele ainekava (A-võõrkeel, 3-9.kl) 1.Õppeprotsessi kirjeldus 1.1. Õppeaine kirjeldus A-võõrkeel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu üks A-võõrkeele õppe olulisemaid ülesandeid on äratada õpilastes huvi teiste keelte ja kultuuride vastu ning tekitada võõrkeele õppeks motivatsiooni. Võõrkeele kui suhtlusvahendi omandamine on pikaajalist pingutust nõudev tegevus, mis eeldab õppija aktiivset osalust. A-võõrkeele õppimisel saadud õpioskused on aluseks järgmiste võõrkeelte omandamisel. Õppija keeleoskuse arengut toetab ka lõimitud aine- ja keeleõpe. Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde. Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine) kaudu. Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujundatakse suhtlus-pädevust. Põhikoolis on teemade käsitlemisel lähtepunktiks Mina ja minu lähiümbrus. Õpilasi suunatakse üha enam tegema eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne). Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest). Õppimist toetab kujundav hindamine, igal õppeperioodil antakse õppijale tagasisidet kas sõnalise hinnangu või hinde vormis. Tunnustatakse ka tulemuse saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana, nende analüüsimine soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida. Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, võttes vajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi Tunnijaotusplaan klassiti 3.klass 4.klass 5.klass 6.klass 7.klass 8.klass 9.klass Tundide arv nädalas Tunde kokku (aastas) Õppetegevused Õppetegevust kavandades ja korraldades: 1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2 2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks; 3) võimaldatakse õppida üksi ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks; 4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni; 5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid; 6) mitmekesistatakse õpikeskkonda: muuseumid, näitused, teater, kino, kontserdid, arvutiklass jne; 7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, diskussioonid, projektõpe jne 2. Üldpädevuste kujundamine antud õppeaines Pädevustes eristatakse järgmisi omavahel seotud komponente: teadmised, oskused, väärtushinnangud ja käitumine. Nimetatud nelja komponendi õpetamisel on kandev roll õpetajal,kelle väärtushinnangud ja enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Võõrkeelte valdkonda kuuluvate õppeainete õppe-eesmärkides ja õpitulemustes sisalduvad keelepädevus, kultuuridevaheline pädevus (väärtushinnangud, käitumine) ja õpioskused. Võõrkeeli õpetades kujundatakse kõiki üldpädevusi (väärtuspädevust, sotsiaalset pädevust, enesemääratluspädevust, õpipädevust, suhtluspädevust, matemaatikapädevust, ettevõtlikkuspädevust) seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja -tegevuste kaudu. Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast ka võõrkeeltes edukalt teostada. Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite valikulevaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne pädevus tihedalt seotud väärtuspädevusega. Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate õpitöövormide kasutamine (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt õpitava keelega seotud kultuuriprogrammidest. Enesemääratluspädevus areneb võõrkeeleõppes kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude õpitegevuste kaudu, mis aitavad õpilastel jõuda iseenda sügavama mõistmiseni. Oma tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud õpipädevuse arenguga. Õpipädevust kujundatakse pidevalt erinevaid õpistrateegiaid rakendades (nt teabe otsimine võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine). Olulisel kohal on eneserefleksioon ning õpitud teadmiste ja oskuste analüüsimine (nt Euroopa keelemapi põhimõtetest lähtuvalt). Suhtluspädevus on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendus-, teksti mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks võõrkeeltes. Matemaatikapädevusega on võõrkeeleõppel kõige väiksem kokkupuude, kuid see on olemas, sest suhtluspädevuse raames tuleb osata võõrkeeles arvutada (nt sisseoste tehes),

3 samuti saab teemade raames käsitleda matemaatikapädevuse vajalikkust erinevates elu- ja tegevusvaldkondades. Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele võõrkeeleoskus. Toimetulek võõrkeelses keskkonnas avardab õppija võimalusi viia ellu oma ideid ja eesmärke ning loob eeldused koostööks teiste sama võõrkeelt valdavate eaja mõttekaaslastega. 3. Lõiming Võõrkeelte ainekavad arvestavad teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste ainevaldkondade kaudu. Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelelised vahendid erinevate valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks. Võõrkeelteoskus võimaldab muu hulgas õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, internet jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine jaoks. Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele omandamisel on suureks toeks koostöös teiste ainevaldkondadega keeleoskuse integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aineja keeleõppe raames. Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele ainekavad haakuvad ennekõike ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, geograafia, loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia, inimeseõpetuse, muusika ning kunstiõpetuse teemadega. Kunstipädevusega puututakse kokku eri maade kultuurisaavutusi tundma õppides ning teemade (nt Riigid ja nende kultuur, Vaba aeg ) ja vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused, muuseumid jmt). Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades. Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend. Loodusteaduslik pädevus teostub erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide kaudu. 4. Läbivad teemad Võõrkeelte valdkonna ained kajastavad erinevates kooliastmetes õpieesmärke ja teemasid, mis toetavad õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid. Eelkõige on läbivad teemad seotud järgmiste teemavaldkondadega: 1) Õppimine ja töö elukestev õpe ja karjääri planeerimine; 2) Kodukoht Eesti keskkond ja jätkusuutlik areng; 3) Kodukoht Eesti, Riigid ja nende kultuur kultuuriline identiteet; 4) Igapäevaelu. Õppimine ja töö, Riigid ja nende kultuur, Vaba aeg teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon; 5) Mina ja teised, Kodu ja lähiümbrus, Igapäevaelu. Õppimine ja töö tervis ja ohutus; 6) Mina ja teised, Kodu ja lähiümbrus, Kodukoht Eesti, Igapäevaelu. Õppimine ja töö, Riigid ja nende kultuur, Vaba aeg väärtused ja kõlblus..

4 5. Hindamine Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. I kooliastmes hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust. Hinnates kasutatakse sõnalisi hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevused ja edusammud. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt. Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppetöö vältel toob ta koostöös õpetajaga esile: 1) oskused ja teadmised, mis ta on enda arvates hästi omandanud; 2) oskused või teadmised, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema. II kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta. Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav II kooliastmes teha mitte rohkem kui 4 õppeaastas. III kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või integreeritult. Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta. Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi (nt projektitööd, iseseisev lugemine jmt). Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav III kooliastmes teha mitte rohkem kui 4 õppeaastas.

5 3. klass Õppesisu Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad: 1. Mina: nimi, vanus, elukoht, välimus, riietus 2. Perekond ja kodu: pereliikmed, sugulased, maja, korter, aed, õu 3. Sõbrad: nimi, vanus, välimus, elukoht 4. Keskkond, kodukoht: loomad, linnud, taimed, liiklusvahendid 5. Õpitavat keelt kõnelevad maad: keel, pealinn 6. Õppimine ja töö: sõbrad, õpioskused, õppevahendid, kooliruumid, kellaaeg 7. Harrastused ja kultuur: huvialad, tegevused, mängud Keeleteadmised: 1. Nimisõna: ainsus ja mitmus, omastav kääne 2. Artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel 3. Arvsõna: põhiarvud 1-20; kellaaeg (täistunnid) 4. Asesõna: isikulised (I, you, he, she, we, they); omastavad (my, your, his, her); näitavad (this, that, these, those) 5.Tegusõna: põhitegusõnad, modaaltegusõna- can 5. Tegusõna vormistik: kestev olevik 6. Eessõnad: in, on, with, at, to 7. Lauseõpetus: lihtlause jaatavas, eitavas, küsivas vormis; lühivastused 8. Tähestik, sõnade häälimine 9. Õigekiri Õppetulemused 1)kuulamisel tunneb õpitava keele teiste hulgast ära saab aru õpetaja poolt antud korraldustest ja reageerib nendele adekvaatselt saab aru lihtsatest, temale tuttavatest sõnadest, lauludest, lühitekstidest 2)oskab kõnelemisel tervitada ja hüvasti jätta ennast ja oma sõpra tutvustada paluda ja tänada soovida õnne sünnipäevaks ütelda oma vanust ja numbreid 1-20 ütelda oma ja küsida sõbra telefoninumbrit nimetada päevaaegu, kellaaega (täistunnid) häälida oma nime õpitud sõnavara piires rääkida kodust, perekonnast, sõpradest, koolitarvetest end igapäevastes lihtsates olukordades arusaadavaks teha 3)lugemisel saab aru tuttava sõnavaraga lühitekstidest oskab pilti kokku viia kirjeldusega oskab õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga lugeda õpitud dialooge, lühijutte, luuletusi 4)kirjutamisel õigesti kirjutada harjutuste, ristsõnade jt. ülesannete lahendamiseks vajalikke sõnu teha ärakirja tahvlilt ja õpikust juhendamisel lõpetada lauseid kirjutada etteütlust õpitud teksti põhjal Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Inglise keel A1.2 A1.1 A1.2 A1.1

6 4.klass Õppesisu Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad: 1. Mina: nimi, vanus, välimus, kehaosad, riietus, lemmiktegevused 2. Perekond ja kodu: pereliikmed, sugulased, aadress, maja, korter, aed, õu 3. Sõbrad: nimi, vanus, välimus, aadress, ühised tegevused 4. Keskkond ja kodukoht: aastaajad, ilm, kodu-, mets- ja lemmikloomad ja linnud, taimed 5. Õpitavat keelt kõnelevad maad: keel, pealinn, tähtsamad pühad (Christmas, St.Valentine s Day) 6. Igapäevased tegevused: söögikorrad, liiklus ja liiklusvahendid, tee küsimine ja juhatamine 7. Õppimine ja töö: koolipäev, sõbrad, õpetajad, õppeained, õpioskused, õppevahendid, koolivaheajad, ametid 8. Harrastused, kultuur: huvialad, sport, pühad, reisimine Keeleteadmised: 1. Nimisõna: ainsus ja mitmus, erandlik mitmus, omastav kääne 2. Artikkel: umbmäärane ja määrav 3. Omadussõna: omadussõna ühildumine nimisõnaga, võrdlusastmed (keskvõrre) 4. Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäev, aasta 5. Asesõna: isikulised ja omastavad, näitavad ja küsivad 6. Tegusõna: põhitegusõna ja abitegusõna (do/ does), modaaltegusõna (can) 7. Tegusõna vormistik: kestev olevik, lihtolevik 8. Määrsõna: sagedusmäärsõnad (always, never, sometimes, usually, often) Õppetulemused 1)kuulamisel Saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest. Lauludest Mõistab konteksti abil üksikuid tekstis esinevaid tundmatuid sõnu Oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni Saab aru tunnis vajalikest korraldustest, tööjuhenditest, pöördumistest 2)kõnelemisel Suudab õpitud sõnavara piires rääkida igapäevastest tegevustest ja harrastustest Oskab võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga Oskab küsitleda kaaslast ja saadud infot edasi anda Oskab kasutada õpitud fraase õige intonatsiooniga Oskab kirjeldada pilte Oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires Oskab kasutada õpitud suhtluskeelendeid 3)lugemisel Oskab leida tekstist olulist (on tuttav valiva lugemisega) Oskab kasutada sõnastiku abi vajaliku sõna tähenduse leidmiseks 4)kirjutamisel Saab aru kirjalikest tööjuhendidest Oskab kokku viia pilti kirjeldusega Oskab õigesti kirjutada sõnu, mida vajab õppematerjalides olevate ristsõnade ja mõistatuste lahendamisel

7 9. Sidesõna: and, but, or 10. Eessõna: in, on, at, in fron of, behind, with, over, under, to from, after, before, next to, opposite, near 11. Lauseõpetus: lihtlaused, sõnajärg jaatavas, eitavas ja küsilauses, lühivastused 12. Sõnatuletus: liitsõnad, arvsõnade tuletusliited (-teen, -ty) 13. Õigekiri: suur ja väike algustäht, nimisõna mitmuse lõpud, omadussõna võrdlusastmed (keskvõrre), verbi vormid, ülakoma kasutamine Oskab kirjutada õpitud teksti põhjal etteütlust ja seda parandada Oskab kirjutada minijutukesi Oskab lõpetada lauseid ja fraase Oskab kirjutada sõbrale kirja kasutades õpitud keelendeid Oskab kirjutada eeskuju järgi õnnitluskaarti Keeleoskuse hea tase 4. klassi lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Inglise keel A1.2 A1.2 A1.2 A1.2

8 5.klass Õppesisu 1. Kõnearendus- ja lugemisteemad: MINA nimi, vanus, välimus, kehaosad, riietus, lemmiktegevused. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD (Ühendatud Kuningriik, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia, Uus- Meremaa)-keel, pealinn, tähtsamad pühad PEREKOND JA KODU (pereliikmed, sugulased, aadress, maja, korter, aed, õu SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, välimus, ühised tegevused KESKKOND; KODUKOHT; EESTI (Aastaajad ja ilm; loomad linnud, taimed; Eesti asukoht, keel, pealinn, sümbolid IGAPÄEVASED TEGEVUSED : söögikorrad, liiklus ja liiklusvahendid, tee küsimine ja juhatamine ÕPPIMINE JA TÖÖ : koolipäev, sõbrad, õpetajad, õppeained, õpioskused, kooliruumid, õppevahendid, koolivaheajad, ametid HARRASTUSED JA KULTUUR : huvialad, mängud sport, muusika, raamatud, reisimine 2.Keeleteadmised Tegusõna BE (am, is, are/ was, were)põhitegusõna, abitegusõna(do BE/HAVE /); enamkasutatavad reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad(i, II põhivorm); Tegusõna vormistik: Present, Past Simple, Present Progressive, going to tulevik, want to+ verb Sidesõna (and, because, but,so) Omadussõna võrdlemine (algvõrre, keskvõrre, ülivõrre), as...as; more...than; tarindid too+ adjective Artikkel (a, an, the) Nimisõna ebareeglipärane mitmus, aluse ja öeldise ühildumine, omastav kääne Arvsõnad: põhi- ja järgarvud, kellaaeg, kuupäev, aasta, osa tervikust( pool ja Õppetulemused 5. klassi lõpus õpilane 1. saab aru tunnis vajalikest korraldustest. tööjuhenditest 2. saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest 3. oskab kuulata teksti kindla informatsiooni saamiseks 4. oskab kuulata teksti,et võrrelda kirjalikus loetelus olemasolevat ning puuduvat 5. oskab liikuda kaardil kuuldud juhiste järgi 6. oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires 7. oskab võrrelda oma perekonda sõbra perekonnaga, oma koolielu teiste omaga 8. oskab rääkida kodust, perekonnast, igapäevastest tegevustest, lemmiktegevusest, harrastustest 9. oskab kasutada õpitud suhtluskeelendeid, et end igapäevastes olukordades arusaadavaks teha 10. oskab kasutada lihtsamaid minevikuvorme 11. oskab kasutada järgarve oma sünnipäeva ütlemisel 12. oskab loetud teksti pealkirjastada 13. saab aru tundmatuid sõnu sisaldavatest lühitekstidest, kasutades pilte, konteksti või sõnaraamatu abi 14. oskab kirjutada kirjasõbrale kirja, ennast tutvustada.

9 veerand) Asesõna : isikulised asesõnad ja omastavad asesõnad(my, your), näitavad asesõnad( this, that, those, these) Määrsõna: sagedusmäärsõnad, järjestavad määrsõnad(first, next, before...) Eessõna: enamkasutatavad eessõnad ( in, on, at, in front of, behind, with, for, to, up, about),, eessõnalised väljendid Lauseõpetus: Lihtlaused, sõnajärg jaatavas, eitavas, küsivas lauses; lühivastused Sõnatuletus: arvsõna tuletusliited teen ja ty Tähestik: tähtede nimed ja sõnade häälimine Õigekiri: suur ja väike täht, nimisõna mitmuse lõpud, omadussõna võrdlusastmed, verbi vormid, kirjavahemärgid Keeleoskuse hea tase 5. klassi lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Inglise keel A2.1 A2.1 A2.1 A212 6.klass Õppesisu 1. Kõnearendus- ja lugemisteemad: MINA nimi, vanus, välimus, kehaosad, riietus, lemmiktegevused. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD (Ühendatud Kuningriik, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia, Uus- Meremaa)-keel, pealinn, tähtsamad pühad PEREKOND JA KODU (pereliikmed, sugulased, aadress, maja, korter, aed, õu SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, välimus, ühised tegevused KESKKOND; KODUKOHT; EESTI (Aastaajad ja ilm; loomad linnud, taimed; Eesti asukoht, keel, pealinn, sümbolid IGAPÄEVASED TEGEVUSED : söögikorrad, liiklus ja liiklusvahendid, tee küsimine ja juhatamine ÕPPIMINE JA TÖÖ : koolipäev, sõbrad, õpetajad, õppeained, õpioskused, kooliruumid, õppevahendid, koolivaheajad, ametid HARRASTUSED JA KULTUUR : huvialad, mängud sport, muusika, raamatud, reisimine 2.Keeleteadmised Õppetulemused 6. klassi lõpul õpilane 1.saab aru tunnis vajalikest korraldustest, tööjuhenditest; 2.eristab õpitavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rõhku, rütmi; 3.saab õpitud sõnavara ulatuses aru tekstidest, samuti passiivset sõnavara sisaldavatest tekstidest, mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid võõraid sõnu; 4.oskab liikuda kaardil kuuldud juhiste järgi; 5.oskab eristada selgelt kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet; 6.oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires; 7.oskab küsitleda oma kaaslast ja saadud infot teistele edasi anda; 8.oskab siirduda vestluses ühelt

10 Tegusõna BE (am, is, are/ was, were)põhitegusõna, abitegusõna(be/have / DO); enamkasutatavad reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad(i, II põhivorm); modaaltegusõna can, must, have to, may Tegusõna vormistik: Present, Past, Future Simple; Present, Past Progressive, Present Perfect, going to tulevik, want to+ verb; tarindid to + infinitive, käskiv kõneviis Sidesõna (and, because, but,so, when) Omadussõna võrdlemine (algvõrre, keskvõrre, ülivõrre), as...as; more...than; tarindid too+ adjective, omadussõna ühildumine nimisõnaga; not + adjective + enough Artikkel (a, an, the), artikli puudumine, enamkasutatavad väljendid artiklitega ja ilma Nimisõna ebareeglipärane mitmus, aluse ja öeldise ühildumine, omastav kääne Arvsõnad: põhi- ja järgarvud, kellaaeg, kuupäev, aasta, osa tervikust( pool ja veerand, 2 out of 10); pikkus, kaal, kaugus Asesõna : isikulised asesõnad ja omastavad asesõnad(my, your), näitavad asesõnad( this, that, those, these) umbmäärased asesõnad some, any, no ja nende liitvormid Määrsõna: sagedusmäärsõnad, järjestavad määrsõnad(first, next, before...); määrsõnad liitega ly(quickly); ebareeglipärased määrsõnad(fast) Eessõna: enamkasutatavad eessõnad ( in, on, at, in front of, behind, with, for, to, up, about),, eessõnalised väljendid Lauseõpetus: Lihtlaused, sõnajärg jaatavas, eitavas, küsivas lauses; lühivastused, siduvad laused( people, who..) Sõnatuletus: arvsõna tuletusliited teen ja ty; nimisõna tuletusliited er ja or; määrsõna tuletusliide -ly Tähestik: tähtede nimed ja sõnade häälimine Õigekiri: suur ja väike täht, nimisõna mitmuse lõpud, omadussõna võrdlusastmed, verbi vormid, kirjavahemärgid teemalt teisele, tingimusel, et mõlemad teemad on tuttavad; 9.oskab väljendada ja põhjendada oma arvamust; 10.oskab kasutada õpitud suhtluskeelendeid; 11.oskab leida olulist tekstist, on tuttav valiva lugemisega; 12.saab aru kuni 2% tundmatuid sõnu sisaldavatest lühitekstidest; 13.oskab kirjutada kirjasõbrale kirja, ennast tutvustada, jutustada kodust ja perekonnast, igapäevastest tegevustest ja harrastustest; 14.oskab kirjutada aadressi ja isiklikke andmeid nõudvat ankeeti; 15.oskab teha lühimärkmeid kaaslaste küsitlemisel; 16.oskab kirjutada minijutukesi, õpitud teksti põhjal etteütlust. Keeleoskuse hea tase 6. klassi lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Inglise keel A2.2 A2.2 A2.2 A2.2

11 7.klass Õppesisu 1. Kõnearendus- ja lugemisteemad: MINA :iseloom, huvid,võimed, oskused, harjumused, tervis ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: sümbolid, kultuuritavad, kombed PEREKOND JA KODU: suhted perekonnas, ühistegevused, taskuraha SÕBRAD: erinevad iseloomud, suhted sõpradega: sõnapidamine, sõprus, ausus, konfliktid ja nende lahendamine. KESKKOND; KODUKOHT; EESTI : ilmastik, keskkonnasõbralik käitumine; kodukoht, kultuuritavad ja kombed; Eestimaa loodus ja vaatamisväärsused IGAPÄEVASED TEGEVUSED : kodused majapidamistööd; söömine kodus ja väljaspool kodu; liiklemine ÕPPIMINE JA TÖÖ : kool ja klass, õpioskused, edasiõppimine, kutsevalik, tulevane töö HARRASTUSED JA KULTUUR : kino, teater, ilukirjandus, kollektsioneerimine; meedia: televisioon, raadio, ajakirjandus, Internet MAAILM: Euroopa maad: riigi nimi, pealinn rahvused, keeled Õppetulemused 7. klassi lõpus õpilane: kuulamisel mõistab kuuldu sisu; kuulamisülesande lahendamisel püüab kasutada globaalset, detailset või selektiivset kuulamist Kõnelemisel osaleb vestluses, püüab väljendada oma arvamust, oskab esitada lihtsat seotud teksti, oskab esitada küsimusi lugemisel mõistab loetu sisu, oskab esitada küsimusi teksti kohta,oskab leida tekstist olulist infot, oskab kasutada sõnaraamatud, oskab edasi anda loetu sisu 2. Keeleteadmised Nimisõna :omastav kääne, erandlik mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad Artikkel. Umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine enamkasutatavaid väljendeid artiklitega ja ilma, artiklite kasutamine isikunimede ja geograafiliste nimedega Omadussõnad: võrdlusastmed, tarindid not...enough to, too...to; omadussõnade kasutamine rahvusest ja kodakondsusest rääkides Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud, telefoninumbrid, protsent; arvsõna 0 erinev lugemine; sidesõna and arvsõnades Asesõna: enesekohased asesõnad, siduvad asesõnad( who, what, where, that); omastavate asesõnade absoluutvormid( mine, yours..), Much, many, little, few; asesõnad one, each other,

12 none of them, all of them, some of them Tegusõna: reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad; ajavormid Present Simple, Past Simple, Future Simple, Present Progressive, Past Progressive, Present Perfect, käskiv kõneviis, kaudne kõne Modaalverbid- can, may, must= have to, should, could, would To + infinitiiv, - ing vorm (Gerund) Sidesõnad : and. that, or, but, if, because, after, before, until,both neither Eessõnad: ajamäärustes kasutatavad eessõnad at, after, before, between, in...;kohamäärustes esinevad eessõnad in at, on, behind, opposiet...; viisimäärustes esinevad asesõnad by, on, in, with, without...; enamkasutatavad eessõnalised väljendid look at, wait for... Lauseõpetus: sõnajärg jaatavas,eitavas ja küsivas lauses; aja- ja sagedusmäärsõnade ning viisi- ja kohamääruste asetus lauses; it ja there lause algul Sõnatuletus: järelliited-less; -ly Kirjalik väljendusoskus: lühiessee,., isiklik kiri, õnnitluskaart, lühireferaat Keeleoskuse hea tase 7. klassi lõpus Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Inglise keel B1.2 B1.2 B1.2 B1.2

13 8. klass Õppesisu 1. Kõnearendus- ja lugemisteemad: MINA :iseloom, huvid,võimed, oskused, harjumused, tervis ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: sümbolid, kultuuritavad, kombed PEREKOND JA KODU: suhted perekonnas, ühistegevused, taskuraha SÕBRAD: erinevad iseloomud, suhted sõpradega: sõnapidamine, sõprus, ausus, konfliktid ja nende lahendamine. KESKKOND; KODUKOHT; EESTI : ilmastik, keskkonnasõbralik käitumine; kodukoht, kultuuritavad ja kombed; Eestimaa loodus ja vaatamisväärsused IGAPÄEVASED TEGEVUSED : kodused majapidamistööd; söömine kodus ja väljaspool kodu; liiklemine ÕPPIMINE JA TÖÖ : kool ja klass, õpioskused, edasiõppimine, kutsevalik, tulevane töö HARRASTUSED JA KULTUUR : kino, teater, ilukirjandus, kollektsioneerimine; meedia: televisioon, raadio, ajakirjandus, Internet MAAILM: Euroopa maad: riigi nimi, pealinn rahvused, keeled 2. Keeleteadmised Nimisõna :omastav kääne, erandlik mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad, aluse ja öeldise ühildumine Artikkel. Umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine enamkasutatavaid väljendeid artiklitega ja ilma, artiklite kasutamine isikunimede ja geograafiliste nimedaega Omadussõnad: võrdlusastmed, tarindid not...enough to, too...to; omadussõnade kasutamine rahvusest ja kodakondsusest rääkides, omadussõna ühildumine nimisõnaga Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud, telefoninumbrid, protsent; arvsõna 0 erinev lugemine; sidesõna and arvsõnades Asesõna: enesekohased asesõnad, siduvad asesõnad( who, what, where, that); omastavate Õppetulemused 8. klassi lõpus õpilane: 1. Kõnelemisel suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat keskustelu 2. Suudab kuulata ainekava temaatikaga seotud tekste 3. Oskab eristada otsitavat olulist infot 4. Oskab kasutada keelt korrektse häälduse ja intonatsiooniga 5. Oskab tuttava keelematerjali põhjal koostatud kirjaliku teksti sisu edasi anda 6. Oskab väljendada oma suhtumist, soove ja vajadusi 7. Oskab vestelda ainekavas esitatud temaatika piires 8. Oskab esitada küsimusi ainekavas antud temaatika piires 9. oskab lugeda lihtsat adapteeritud teksti 10. Oskab leida tekstist olulist infot 11. Oskab vajadusel lugeda häälega 12. Oskab kasutada sõnaraamatuid ja teatmeteoseid 13. Oskab kirjutada sõbrale kirja 14. Oskab kirjutada lühiesseed, isiklikku kirja, küllakutset, teadet ainekava temaatika piires

14 asesõnade absoluutvormid( mine, yours..), Much, many, little, few; asesõnad one, each other, none of them, all of them, some of them; rõhutavad ja siduvad asesõnad Tegusõna: reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad; ajavormid Present Simple, Past Simple, Future Simple, Present Progressive, Past Progressive, Present Perfect,Past Perfect; käskiv kõneviis, kaudne kõne, aegade ühildumine; passiiv: Present Simple, Past Simple Modaalverbid- can, may, must= have to, should, could, would To + infinitiiv, - ing vorm (Gerund) Sidesõnad : and. that, or, but, if, because, after, before, until,both neither, (n)either...(n)or, if, therefore Eessõnad: ajamäärustes kasutatavad eessõnad at, after, before, between, in...;kohamäärustes esinevad eessõnad in at, on, behind, opposite...; viisimäärustes esinevad asesõnad by, on, in, with, without...; enamkasutatavad eessõnalised väljendid look at, wait for... Lauseõpetus: sõnajärg jaatavas,eitavas ja küsivas lauses; aja- ja sagedusmäärsõnade ning viisi- ja kohamääruste asetus lauses; it ja there lause algul Sõnatuletus: ees- järelliited -less; -ly,-able, (t)ion,-ly,-iful,-less.un-,dis-,re-,im- Kirjalik väljendusoskus: lühiessee,., isiklik kiri, õnnitluskaart, lühireferaat,teade, küllakutse Õigekiri: suur j väike algustäht; nimisõna mitmuse lõpud, omadussõna võrdlusastmed; arvsõnad; määrsõnad; kirjavahemärgid Keeleoskuse hea tase 8. klassi lõpus Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Inglise keel B1.2 B1.2 B1.2 B1.2 9.klass Õppesisu 1. Kõnearendus- ja lugemisteemad: MINA :iseloom, huvid,võimed, oskused, harjumused, tervis ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: sümbolid, kultuuritavad, kombed Õppetulemused 9. klassi lõpus õpilane: 1. Suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat keskustelu. 2. Suudab kuulata ainekava

15 PEREKOND JA KODU: suhted perekonnas, ühistegevused, taskuraha SÕBRAD: erinevad iseloomud, suhted sõpradega: sõnapidamine, sõprus, ausus, konfliktid ja nende lahendamine. KESKKOND; KODUKOHT; EESTI : ilmastik, keskkonnasõbralik käitumine; kodukoht, kultuuritavad ja kombed; Eestimaa loodus ja vaatamisväärsused IGAPÄEVASED TEGEVUSED : kodused majapidamistööd; söömine kodus ja väljaspool kodu; liiklemine ÕPPIMINE JA TÖÖ : kool ja klass, õpioskused, edasiõppimine, kutsevalik, tulevane töö HARRASTUSED JA KULTUUR : kino, teater, ilukirjandus, kollektsioneerimine; meedia: televisioon, raadio, ajakirjandus, Internet MAAILM: Euroopa maad: riigi nimi, pealinn rahvused, keeled 2. Keeleteadmised Nimisõna :omastav kääne, erandlik mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad, aluse ja öeldise ühildumine Artikkel. Umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine enamkasutatavaid väljendeid artiklitega ja ilma, artiklite kasutamine isikunimede ja geograafiliste nimedaega Omadussõnad: võrdlusastmed, tarindid not...enough to, too...to; omadussõnade kasutamine rahvusest ja kodakondsusest rääkides, omadussõna ühildumine nimisõnaga Arvsõna: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastaarvud, telefoninumbrid, protsent; arvsõna 0 erinev lugemine; sidesõna and arvsõnades Asesõna: enesekohased asesõnad, siduvad asesõnad( who, what, where, that); omastavate asesõnade absoluutvormid( mine, yours..), Much, many, little, few; asesõnad one, each other, none of them, all of them, some of them; rõhutavad ja siduvad asesõnad Tegusõna: reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad; ajavormid Present Simple, Past Simple, Future Simple, Present Progressive, Past Progressive, Present Perfect,Past Perfect; käskiv kõneviis, kaudne temaatikaga seotud tekste ning neis ära tunda tuttavaid keelendeid ja lausestruktuure. 3. Oskab eristada otsitavat olulist infot. 4. Oskab eristada üleminekut ühelt teemalt teisele nii vestluses kui raadio-/tvuudiseid kuulates. 5. Kasutab keelt korrektse häälduse ja intonatsiooniga. 6. Oskab kasutada erinevaid keelestruktuure lausete ja seotud teksti koostamiseks. 7. Oskab tuttava keelematerjali põhjal koostatud kirjaliku teksti sisu edasi anda. 8. Oskab väljendada oma suhtumist, soove ja vajadusi. 9. Oskab vestelda ainekavas esitatud temaatika piires. 10. Oskab esitada küsimusi ainekavas esitatud temaatika piires. 11. Oskab lugeda lihtsat adapteeritud ja originaalteksti (igapäeva, populaarteaduslikku ja ilukirjanduslikku teksti). 12. Mõistab tuttava keelematerjali põhjal koostatud kirjalikku teksti. 13. Oskab leida/eristada tekstist olulist infot. 14. Oskab loetut kavastada. 15. Oskab vajadusel lugeda häälega (anda edasi kirjapandud infot). 16. Oskab kasutada sõnaraamatuid, käsiraamatuid ja

16 kõne, aegade ühildumine; passiiv: Present Simple, Past Simple Modaalverbid- can, may, must= have to, should, could, would To + infinitiiv, - ing vorm (Gerund) Sidesõnad : and. that, or, but, if, because, after, before, until,both neither, (n)either...(n)or, if, therefore Eessõnad: ajamäärustes kasutatavad eessõnad at, after, before, between, in...;kohamäärustes esinevad eessõnad in at, on, behind, opposite...; viisimäärustes esinevad asesõnad by, on, in, with, without...; enamkasutatavad eessõnalised väljendid look at, wait for... Lauseõpetus: sõnajärg jaatavas,eitavas ja küsivas lauses; aja- ja sagedusmäärsõnade ning viisi- ja kohamääruste asetus lauses; it ja there lause algul Sõnatuletus: ees- järelliited -less; -ly,-able, (t)ion,-ly,-iful,-less.un-,dis-,re-,im- Kirjalik väljendusoskus: lühiessee,., isiklik kiri, õnnitluskaart, lühireferaat,teade, küllakutse Õigekiri: suur j väike algustäht; nimisõna mitmuse lõpud, omadossõna võrdlusastmed; arvsõnad; määrsõnad; kirjavahemärgid teatmeteoseid. 17. Oskab kirjutada isiklikku kirja, koostada lihtsamaid tarbekirju, õnnitlustervitus-, tänukaarti, küllakutset, teadet, lühiesseed, lühireferaati Keeleoskuse hea tase põhikooli lõpus Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Inglise keel B1.2 B1.2 B1.2 B1.2

5_ Ainekavad_võõrkeeled

5_ Ainekavad_võõrkeeled KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond VÕÕRKEELED INGLISE KEEL (A-keel) VENE KEEL VÕI SAKSA KEEL (B-keel) I kooliaste Aine: inglise keel Üldpädevuste kujundamine A-võõrkeele

Rohkem

Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väl

Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väl Inglise keele ainekava I kooliaste III klassi õpitulemused saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

AINEKAVA

AINEKAVA AINEKAVA INGLISE KEEL 1.klass Laste salmid ja laulukesed (nursery rhymes). Tervitamine. Lihtsale küsimusele vastamine. Tähestik. Värvid. Numbrid 1-10 Tunneb inglise keele teiste hulgast ära. Hääldab (sõnu,

Rohkem

Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes

Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes Võõrkeelte ainekava 1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista

Rohkem

Microsoft Word - Voorkeeled.doc

Microsoft Word - Voorkeeled.doc Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada

Rohkem

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

Rohkem

Microsoft Word - Ainevaldkond Võõrkeeled

Microsoft Word - Ainevaldkond Võõrkeeled Ainevaldkond Võõrkeeled Ainevaldkond Võõrkeeled... 1 A-võõrkeel põhikoolis... 2 2. klass... 2 3. klass... 3 4. klass... 4 5. klass... 5 6. klass... 6 7. klass... 7 8. klass... 8 9. klass... 9 B-võõrkeel

Rohkem

Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine

Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk 3 1.2. Ainevaldkonna õppeained.. lk 3 1.3. Ainevaldkonna traditsioonid..lk 4 1.4.

Rohkem

Microsoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx

Microsoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx Lisa 2 Ainevaldkond Võõrkeeled 1. Üldalused 1.1. Võõrkeelepädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles

Rohkem

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks. 2.1.3. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kooliastmes Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega

Rohkem

VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh

VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3

Rohkem

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas,

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

TARTU KESKLINNA KOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA DIGIPÄDEVUS Võõrkeelt õppides kasutatakse digivahendeid internetis info otsimiseks ning saadud teabe rakenda

TARTU KESKLINNA KOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA DIGIPÄDEVUS Võõrkeelt õppides kasutatakse digivahendeid internetis info otsimiseks ning saadud teabe rakenda TARTU KESKLINNA KOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA DIGIPÄDEVUS Võõrkeelt õppides kasutatakse digivahendeid internetis info otsimiseks ning saadud teabe rakendamiseks, arutledes erinevate kultuuri- ja igapäevaeluteemade

Rohkem

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab

Rohkem

Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piir

Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piir Inglise keel A-võõrkeel B1 keeletaseme 1. I kooliaste 1.1. Inglise keel 3.klass 1.1.1. Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) räägib õpitud sõnavara piires kodust, perekonnast, sõbrastja endast, kodukohast,

Rohkem

AINEKAVA 10

AINEKAVA 10 GÜMNAASIUMI VÕÕRKEELTE AINEKAVA ÜLDOSA Valdkonna pädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus kasutada võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel,

Rohkem

Saksa keele ainekava II kooliaste 6. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis v

Saksa keele ainekava II kooliaste 6. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis v Saksa keele ainekava II kooliaste 6. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal lihtsates igapäevastes suhtlusolukordades

Rohkem

Saksa keele ainekava III kooliaste

Saksa keele ainekava III kooliaste Saksa keele ainekava III kooliaste 7. klass 1. Õpetamise eesmärgid Saksa keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1. saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1. KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.1. Õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord reguleerib

Rohkem

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 28, a. AINEVALDKOND VÕÕR

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 28, a. AINEVALDKOND VÕÕR AINEVALDKOND VÕÕRKEELED gümnaasiumis 1 EESTI KEELE KUI TEISE KEELE Üldosa Ainevaldkond Võõrkeeled Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus tähendab suutlikkust suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas,

Rohkem

1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui

1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui 1. Ainevaldkond Võõrkeeled VALIKKURSUSS VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2)

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava

Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 4 Eesmärgid: Eesti keele kui rahvuskultuuri kandja väärtustamine; eesti keele väärtustamine avaliku suhtlusvahendina; keeleoskuse

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li

KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li KINNITATUD AS TEA Keeleõpetuse juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse liik: Õppekava maht: Õppeaeg: Õppetöö korraldus: Õpingute

Rohkem

EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku

EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku EESTI KEELE AINEKAVA GÜMNAASIUMILE 1. Eesti keele õpetus gümnaasiumis toeteb mitmekülgse isiksuse kujunemiseks ja ühiskonnas toimetulemiseks vajaliku keelekasutuse, mõtlemis-, analüüsi- ja üldistamisoskuse

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

(Hispaania_keel_\365ppekava_ainekava_koondfail_2016)

(Hispaania_keel_\365ppekava_ainekava_koondfail_2016) KINNITATUD MTÜ Keeltemaja 06.06.2016. a käskkirjaga nr 8. MTÜ KEELTEMAJA ERAKOOL KEELTEMAJA HISPAANIA KEELE ÕPPEKAVA 1. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid (ISCED 97 õppekavarühmade klassifikatsioon).

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

Loodusõetuse ainekava 3

Loodusõetuse ainekava  3 Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS

PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi

Rohkem

Õppekava

Õppekava Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

(Microsoft Word - 9klass_reaal_hum_\374ld.docx)

(Microsoft Word - 9klass_reaal_hum_\374ld.docx) IX klass Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi: 1) ajas orienteerumise oskus, oskus analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist; 2) ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; 3) küsimuste

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Prantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimald

Prantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimald Prantsuse keel 1. Aine õpetamise eesmärgid Gümnaasiumi võõrkeeleõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. omandab C-keeles keeleoskuse taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevases situatsioonis suhelda;

Rohkem

TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1

TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1 TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1 AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 1. SISUKORD 1.AINEVALDKOND: VÕÕRKEELED 5 1.1. VÕÕRKEELEPÄDEVUS JA ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE 5 1.1.1. ÜLDPÄDEVUSTE

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suht

III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suht III kooliaste 7. klass 3 tundi nädalas, 105 tundi õppeaastas Teemad Õpitulemused Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja teistega arvestamine.

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1

2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1 2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 15. detsembri 2015. a määrusest nr 54 Tasemetööde ning

Rohkem

KINNITATUD TEA Keeleõpetuse AS juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li

KINNITATUD TEA Keeleõpetuse AS juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse li KINNITATUD TEA Keeleõpetuse AS juhatuse 8. jaanuari 2018 otsusega nr. 4 INGLISE KEELE ÕPPEKAVA Õppe eesmärk: Õppekavarühm: Hariduse liik: Koolituse liik: Õppekava maht: Õppeaeg: Õppetöö korraldus: Õpingute

Rohkem

Loodusõpetuse ainekava 5

Loodusõpetuse ainekava 5 Loodusõpetuse ainekava 5.klassile Õppeaine kirjeldus Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodusteadusainete (bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia)

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

II kooliaste Õpitulemused II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1. saab õpitud temaatika piires aru lauset

II kooliaste Õpitulemused II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1. saab õpitud temaatika piires aru lauset II kooliaste Õpitulemused II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1. saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest; 2. mõistab

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA

Narva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA VALIKAINE VANASLAAVI KEEL gümnaasiumis 1 VANASLAAVI KEEL ÜLDOSA Vanaslaavikeel gümnaasiumis Vanaslaavi keel (kirikuslaavi keel), on vene keel esialuseks, selle omapäraseks vundamendiks, mille peal põhineb

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

(Hispaania_keel_\365ppekava_ainekava_koondfail_2018_19)

(Hispaania_keel_\365ppekava_ainekava_koondfail_2018_19) MTÜ KEELTEMAJA ERAKOOL KEELTEMAJA HISPAANIA KEELE ÕPPEKAVA KINNITATUD MTÜ Keeltemaja 22.05.2018. a käskkirjaga nr 41 1. Õppekavarühm: keeleõpe (ISCED-F 2013 õppekavarühmade klassifikatsioon). 2. Õppekava

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Lisa 2

Lisa 2 Lisa 4 Kinnitatud MTÜ Tartu International School liikmete üldkoosolekul 14. märtsil 2012 Ainevaldkond Loodusained ÜLDALUSED 1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste-

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

E-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis E-learning Technologies in Higher Education MTAT

E-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis E-learning Technologies in Higher Education MTAT Interaktiivsusest e-õppes Anne Villems Seneca (4.-56.a. m.a.j.) Mitte sellepärast me ei söanda uusi asju katsetada, et asjad on keerulised, vaid kuna me ei söanda neid katsetada, on nad keerulised. It

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga Lisa 7 Gustav Adolfi Gümnaasiumi vastuvõtukord 1. Üldsätted 1.1. Käesolev vastuvõtukord reguleer

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga Lisa 7 Gustav Adolfi Gümnaasiumi vastuvõtukord 1. Üldsätted 1.1. Käesolev vastuvõtukord reguleer KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga Lisa 7 Gustav Adolfi Gümnaasiumi vastuvõtukord 1. Üldsätted 1.1. Käesolev vastuvõtukord reguleerib õpilaste vastuvõttu Gustav Adolfi Gümnaasiumisse.

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo

Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub lo Lisa 4 Põhikooli ainekavad AINEVALDKOND Loodusained 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis

Rohkem

Microsoft Word - eesti keel, 4.klass.docx

Microsoft Word - eesti keel, 4.klass.docx EESTI KEELE TEISE KEELENA AINEKAVA 4.KLASSILE ÕPITULEMUSED 4.klassi lõpuks õpilane: Ø saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; Ø kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

TALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUM

TALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUM Võõrkeeled. Gümnaasium 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Valdkonna pädevus Gümnaasiumi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt nii kõnes kui ka kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; 2) mõistab ja tõlgendab

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri 05. jaanuar 2010 Seletuskiri põhikooli riikliku õppekava määruse eelnõu juurde Sisukord: I Sissejuhatus II Määruse eesmärk ja mõju III Määruses kasutatud mõisted IV Määruse üldosa eelnõu sisu ja võrdlev

Rohkem

Väärtusõpetus

Väärtusõpetus Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõr 1. Täienduskoolitusasutuse nimetus: Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2. Õppekava nimetus: Tööalane inglise keel B1 ja B2 3. Õppekava rühm: 222 Võõrkeeled 4. Õppe kogumaht: 80 tundi, sh 20 tundi iseseisev

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Microsoft Word - 1Inglise keele vestluskursus.doc

Microsoft Word - 1Inglise keele vestluskursus.doc GÜMNAASIUMI VALIKAINE VESTLUSKURSUS inglise keeles AINEKAVA I. AINEVALDKOND - VÕÕRKEELED 1.1. AINEVALDKONNA PÄDEVUSED Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?

Rohkem

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas 6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

LOODUSÕPETUS põhikoolis

LOODUSÕPETUS põhikoolis LOODUSAINED PÕHIKOOLIS 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning

Rohkem

AINEKAVA VORM

AINEKAVA VORM ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õp

Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õp Saksa keel A-võõrkeel 1. Õppe-eesmärgid Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi. Gümnaasiumi lõpus õpilane: 1) oskab keelt

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem