Ülevaade: BIOKIRME KUI OLULINE TEGUR PIIMA JA PIIMATOODETE SAASTES TERMOTOLERANTSETE BAKTERITEGA
|
|
- Mati Link
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Teadusartiklid / Research articles 5 Agraarteadus 1 * XXVIII * Journal of Agricultural Science 1 * XXVIII * Ülevaade: BIOKIRME KUI OLULINE TEGUR PIIMA JA PIIMATOODETE SAASTES TERMOTOLERANTSETE BAKTERITEGA Review: BIOFILM AS A MAJOR FACTOR IN CONTAMINATION OF MILK AND DAIRY PRODUCTS WITH THERMODURIC BACTERIA Priit Elias, Epp Songisepp, Andre Veskioja, Kadi Rammul OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus Kreutzwaldi 1, Tartu Saabunud: Received: Aktsepteeritud: Accepted: Avaldatud veebis: Published online: Vastutav autor: Priit Elias Corresponding author: priit.elias@tptak.ee Keywords: biofilm, thermoduric bacteria, milk and dairy products. Link: _1_elias.pdf DOI: /jas ABSTRACT. The primary source of thermoduric bacteria for contamination of milk and dairy products is raw milk. Contamination sources of raw milk are the surface of udder, milking-, cooling- and storage equipments. Inadequate cleaning and storage of milking equipment may cause formation of biofilm on the surfaces which are in contact with milk. Thermoduric bacteria are divided on the basis of their physiological characteristics from thermophilic, mesophilic and psychrophilic bacteria. Thermoduric bacteria in biofilm have favourable conditions for reproduction. Bacteria in biofilm are much more resistant to temperatures and chemicals used on cleaning of equipment. Characteristics of bacteria cells, the cell-surface properties and the properties of fluid suspending bacteria influenced binding of bacteria in biofilm formed on the surface of the equipment. Outgrowth of thermoduric bacteria and contamination of processed milk take place from biofilm formed on the surfaces of regeneration and cooling sections of pasteurizes and from biofilms formed on the surfaces of separators and buffer tanks, which were in contact with milk. Thermoduric bacteria in raw milk undergo the necessary heat treatment and after it, reproducing in biofilms which formed on the surfaces of equipment, they can turn now to the product. Thermoduric bacteria have often negative impact quality of dairy products Akadeemiline Põllumajanduse Selts. Kõik õigused kaitstud Estonian Academic Agricultural Society. All rights reserved. Sissejuhatus Termotolerantseid baktereid nagu Bacillus spp., Microbacterium spp., Micrococcus spp., Clostridium spp. jt võib leida paljudest piimatoodetest nagu joogipiim, koor, juust, piima- ja vadaku pulbrid. Kui nende kõrge arv esineb toodete valmistamisel kasutatavates lisandites, milleks võivad olla näiteks suhkur, jahu, maitseained, tõstavad needki veel lisaks olemasolevatele termotolerantsete bakterite arvu toodetes. Termotolerantseteks bakteriteks nimetatakse mikroorganisme, mis jäävad ellu pastöriseerimisel, kuid ei kasva pastöriseerimistemperatuuril (Frank jt, 1993). Termotolerantsete bakterite hulgas on nii eoseid moodustavaid kui ka eoseid mittemoodustavaid liike. Oma termoresistentsuse tõttu on nad vastupidavad toorme kuumtöötlemisprotsessides, moodustades toiduainetega kokkupuutuvate seadmete pindadel biokirmeid ja võivad nendes koguni paljuneda. Kuna nad on kuumtöötlusele suhteliselt hästi vastupidavad, siis teatud arv neist läbib toodete valmistamisel toorme töötlemisprotsessi ja nii lähevad nad sageli märkimisväärses hulgas edasi ka valmistoodetesse. Termotolerantsed bakterid võivad kõrge saastatuse korral kutsuda esile toidu riknemisi, kuid üldjuhul ei kutsu esile haigestumisi ega produtseeri toksiine (välja arvatud mõned erandid). Toodete nõuetekohasel säilitamisel ja käsitlemisel nad üldjuhul ei paljune ja pikemaajalisel säilitamisel nende arv järk-järgult väheneb. Käesolevas artiklis antakse ülevaade termotolerantsete bakterite olemusest, nende jaotuvusest vastavalt kasvu temperatuurile, võimest moodustada piimaga
2 6 Priit Elias, Epp Songisepp, Andre Veskioja, Kadi Rammul kokkupuutuvate seadmete pindadel biokirmet. Lisaks toodule kirjeldatakse veel bakterite paljunemist biokirmes ning bakterite sattumist sealt erinevatesse piimatoodetesse. Ülevaade kirjandusest Termotolerantsete bakterite esmaseks allikaks piimatoodetesse sattumisel on toorpiim. Aseptiliselt lüpstud piim sisaldab keskmiselt < 10 3 pmü ml 1 mikroobi ja kui piim puutub kokku pärast lüpsi jahutusel ja säilitusel saastunud keskkonnaga, võib mikroobide sisaldus tõusta > 10 5 pmü ml 1, mis on kindlasti ebapiisava hügieenitaseme näitaja (Şenel, Gürsoy, 2014). Saastumine võib toimuda piimanäärmes, udara ja nisade pindadelt, lüpsi- ja jahutuseseadmetelt ning säilitustankist. Paljudele saastest pärit olevatele bakteritele on piim soodsaks toite- ja kasvukeskkonnaks. Piimast saavad nad vastavalt toitumistüübile kasutada ainevahetuseks ja paljunemiseks vajalikke valke, rasvu, karbohüdraate, mineraalaineid, vitamiine jne. Kõrgekvaliteedilise toorpiima mikroobide sisaldus peaks olema < pmü ml 1. Pastöriseerimisel enamus mikroobe hävib, kuid osa neist jäävad eluvõimelisteks ja neid nimetataksegi termotolerantseteks. Eeldatakse (Angula jt, 1989), et ligikaudu 4% piima üldarvust moodustavad termotolerantsed bakterid. Võttes aluseks mikroobide füsioloogilisi omadusi võidakse termotolerantseid baktereid jaotada järgmistesse kategooriatesse (Gleeson jt, 2013), (tabel 1): 1. Termofiilsed termotolerandid. Nende kasvu optimaalne temperatuur on ºC, kuid nad võivad kasvada ka temperatuuril ºC. Nad võivad kasvada toorme töötlemise eelkuumutuse astmetes ja nende arv võib suureneda nii järgneval töötlusel kui ka pärast töötlust toodete valmistamisel. 2. Mesofiilsed termotolerandid. Nende kasvu optimaalne temperatuur on ~30 ºC, kuid nad võivad kasvada ka vahemikus 5 50 ºC. Nende kasvu võib esineda nii farmis piima ebapiisaval jahutusel kui ka hilisemal töötlusel. Esineb nii spoore moodustavaid kui ka spoore mitte moodustavaid baktereid, mille hulka kuulub Bacillus'te, Micrococcus'te, Microbacterium'i, Enterococcus'te, Streptococcus'te ja Arthrobacter'i esindajaid (tabel 2). 3. Psührofiilsed termotolerandid. Nad võivad paljuneda piimas alates külmumistemperatuurist kuni temperatuurini 25 ºC. Seega termotolerantsed psührofiilid on võimelised taluma pastöriseerimist, kasvama piima külmumisele lähedastel temperatuuridel nii toorpiima tankis kui ka töödeldud tootes ja produtseerima piima kui neile sobivasse keskkonda proteolüütilisi ja lipolüütilisi ensüüme. Nad osalevad näiteks pastöriseeritud piima säilivusaja vähenemises või põhjustavad juustude hilist paisumist ja kibedat ebameeldivat maitset (Megha, Annadurai, 2014; Hantsis-Zacharov, Halpern, 2007). Piimast isoleeritud termotolerantsete bakterite hulka kuuluvad spoore moodustavatest liikidest Bacillus spp., Clostridium spp. Sporolactobacillus spp. jt ning spoore mittemoodustavatest Micrococcus spp., Streptococcus spp., Microbacterium'i jt liigid (Chambers, 2002; Frank jt, 1993; Yangida jt, 1987). Tabel 1. Termotolerantsete termofiilsete, mesofiilsete ja psührofiilsete bakterite kasvu temperatuuride vahemikud (Gleeson jt, 2013) Table 1. Growth temperature intervals of thermoduric thermophilic, mesophilic and psychrophilic bacteria Bakterite grupp Group of bacteria Termofiilsed (soojalembelised) Thermophilic Mesofiilsed (mõõdukad) Mesophilic Psührofiilsed (külmalembelised) Psychrophilic Kasvu temperatuur, ºC Growth temperature, C maksimum maximum miinimum minimum optimum optimum või vähem Kõikides toorpiima proovides jäid Chambers'i (2002) järgi elulevateks pastöriseerimisel Microbacterium lacticum ja bakterite spoorid. Micrococcus spp. olid vähem vastupidavamad ja ainult 1 10% Alcaligenes tolerantsi tüvedest jäid eluvõimelisteks (Chambers, 2002). Tabel 2. Mikroobide perekonnad, mis taluvad pastöriseerimist temperatuuril 63 C, 30 min (Chambers, 2002) Table 2. Genera of microbes which withstand pasteurization at 63 C, 30 min. (Chambers, 2002) Termotolerantsete bakterite perekonnad 1 Genera of thermoduric bacteria Microbacterium Micrococcus Bacillus spores Clostridium spores Alcaligenes Psührotroofsete termotolerantsete bakterite perekonnad 2 Genera of psychrophilic thermoduric bacteria Acinetobacter-Moraxella Flavpobacterium Enterobacter Alcaligenes Bacillus Arthrobacter 1 Elulevad pärast pastöriseerimist 63 C, 30 min / Living after pasteurization 63 C, 30 min. 2 Nähtav kasv temperatuuril 5 7 C, kasvul 7 10 päeva / Visible growth at 5 7 C, 7 10 days Marth ja Steele (2001) märgivad oma uuringutes samuti, et piimatoodetes esinevatest termotolerantsetest moodustavad enamiku Bacillus'te, Microbacterium'i, Micrococcus'te, Enterococcus'te, Lactobacillus'te ja Corynebacterium'i liigid. Piimatoodete valmistajad pööravad erilist tähelepanu sulfiteid redutseerivatele klostriididele, psührofiilsetele termotolerantidele, Bacillus cereus'ele ja Bacillus licheniformis'ele, kui olulistele toodete riknemist põhjustavatele mikroobidele. Samas osa neist võivad olla ka potentsiaalsed toidupatogeenid. Angula jt (1989) järgi oli kõige sagedasem esineja piimas ja piimatoodetes Bacillus licheniformis. Märkimisväärselt harvem märgiti aga eelkõige tootmisriistadelt pärinevat Bacillus cereus't. Samas mikrokokkide ja Microbacterium'i liikide arv seadmetele moodustunud biokirmes võib ületada pmü/cm 2. Angula jt (1989) eeldavad, et ligikaudu 4% piima mikroobide üldarvust moodustavad termotolerantsed bakterid. Bacillus cereus on grampositiivne, kepikujuline, spoore moodustav, peritrihhiidne liikuv bakter, mis võib kasvada aeroobses või fakultatiivselt anaeroobses
3 Ülevaade: Biokirme kui oluline tegur piima ja piimatoodete saastes termotolerantsete bakteritega 7 keskkonnas ning talub pastöriseerimist. Suhteliselt raskesti üksteisest eristuvatest kuid Bacillus cereus'ga samasse gruppi kuuluvad veel B. thuringiensis, B. mycoides, B. weihenstephanensis, B. pseudomycoides ja B. anthracis. Nende kõigi optimaalne kasvutemperatuur on ºC, kuid nad on võimelised kasvama ka temperatuuril vahemikus 4,5 50 ºC. Kõik sellesse gruppi kuuluvad, kaasa arvatud B. cereus, bakterid on potentsiaalsed toidupatogeenid ja võimelised produtseerima peensooles enterotoksiini, kutsudes esile toidumürgistusi. Kõhulahtisus ilmneb üldjuhul siis, kui toit sisaldab pmü/g/ml või kui sinna on varem moodustunud toksiine (Granum, 2005). Reinemann jt (2003) märgivad et piimatoodete ohutuse seisukohalt lähtudes, peaks näiteks B. cereus'e arv toorpiimas jääma alla 10 pmü ml 1. Sulfiteid redutseerivad klostriidid on grampositiivsed, anaeroobsed spoore moodustavad bakterid. Klostriidide üksteisest raskesti eristuvat erinevat liiki võivad kasvada sõltuvalt liigist temperatuuril vahemikus 3,3 80 ºC. Neist sagedamini esinevaks on Clostridium perfringes, mida võib leida nii inimese kui ka looma väljaheidetest, mullast, taimedelt kui ka toortoidust. Toorpiim võib saastuda nendega lüpsil nii silost kui ka väljaheidetest. Kõhulahtisuse, iivelduse ja oksendamise põhjuseks võib olla Clostridium perfringes'e poolt produtseeritav tsütotoksiline enetrotoksiin, mis ärritab epiteeli rakkude membraane (Aurel, Franciosa, 2002). Bacillus licheniformis on grampositiivne, mesofiilne kepi kujuline anaeroobne spoore moodustav bakter ja tema optimaalne kasvu temperatuur on 30 ºC (Burgess jt, 2010). Ta on võimeline paljunema ka madalamal temperatuuril kui 15 ºC (näiteks 6 ºC) ja temperatuuril 55 ºC Burgess jt (2010) järgi on ka tema võimeline produtseerima inimese tervisele ohtlikke toksiine. Leitakse (Reinemann jt, 2003), et termotolerantsete bakterite arv peaks toorpiimas jääma alla pmü ml 1 ning piima tootmise seadmetel alla 10 pmü cm 2 White'i jt, (2001) järgi tekib toorpiima termotolerantsete bakterite arvu tõusul üle 500 pmü ml 1 probleeme selle väärindamisel piimatoodeteks. Toorpiima termotolerantsete bakterite saasteallikateks võivad olla muld, allapanu, sööt, õhus leviv tolm, vesi; seega kõik, millega võib saastuda eelkõige udar ja selle pind. Piima bakterite spooride arv karjatamisperioodil sõltub eelkõige udara ja nisade saastumisest mullaga. Mulla veesisalduse suurenemisega kaasneb märkimisväärselt udara saastatus ja seega bakterite spooride sisalduse võimalik suurenemine piimas. Nisade saastumisel mullaga, sisaldas Vissers jt (2007) järgi 33% piimast üle 1000 termotolerantse bakteri spoori liitris, samas söödaga saastumise korral oli ainult 2% piimal selline kõrge spooride arv. Laudaperioodil oli Vissers jt (2007) järgi piima termotolerantsete bakterite oluliseks saasteallikaks söötadest silo, mille bakterite spooride sisaldus võiks kvaliteetse piima tootmisel olla väiksem kui 1000 pmü g 1 ja ph väärtus alla 5,0. Julien jt (2008) kasutades toorpiimast leitud spooride liikide määramisel DNA analüüse leidis, et samu liike oli nii piimas kui ka lehmadele söödetavas maisi silos ja tuli järeldusele, et sööt on üks olulisemaid piima spooridega saastumise allikaid. Udara saastumist mõjutab veel allapanu ja sellest tulenev võimalik tolm. Miller jt (2015) leidsid, et mesofiilsete spoore moodustavate termotolerantsete bakterite arv oli madalam saepuru ja liiva allapanul võrreldes põhu või taaskasutusel oleva kuivsõnnikuga, kuna saepuru ja liiv on bakteritele ebasoodsamad keskkonnad võrreldes põhu ja taaskasutusel oleva sõnnikuga. McGuiggan jt (2002) järgi pärinevad siiski enamus toorpiimas leiduvatest termofiilsetest ja mesofiilsetest bakterite spooridest farmist, seal söödetavast silost, allapanust ja sõnnikust. Olulisteks võimalikeks piima saastajateks tuleb pidada ka lüpsi- ja kogumisseadmeid (Prakash jt, 2007; Gleeson jt, 2013) (joonis 1) lüpsjate hügieenialast vähest koolitust ja tööl nõuetele mittevastavat sanitaarriietust. SÖÖTMIS JA PIDAMISTINGIMUSED FEEDING AND REARING CONDITIONS SÖÖDAD / FEEDS VÄLJAHEITED EXCREMENTS ALLAPANU BEDDING UDARA JA NISADE PUHTUS UDDER AND TEATS CLEANNESS TOORPIIM RAW MILK KARJAMAA PINNAS / PASTURE SOIL LÜPSISEADMED MILKING DEVICES Joonis 1. Toorpiima saasteallikad termotolerantsete bakteritega (Gleeson jt, 2013 järgi) Figure 1. Contamination sourses of raw milk with thermduric bacteria (by Gleeson et al., 2013)
4 8 Priit Elias, Epp Songisepp, Andre Veskioja, Kadi Rammul Biokirme tootmisseadmete pindadel ja bakterite eraldumine sellest Biokirme tekkel roostevabast terasest või mõnest muust materjalist seadmete piimaga kokkupuutuvatele pindadele on oluline pöörata tähelepanu lüpsi- ja piima säilitusseadmete puhastamisele ning nende hoidmisele tööst vabal ajal. Hood ja Zottola (1995) järgi võivad bakterid kinnistuda piima tootmise ja töötlemise keskkonnas piimaga kontaktis olevatele pindadele, kus nad võivad paljuneda, kasutada piimast vajalikke toitaineid, eralduda pindadelt töödeldavasse piima või piimatootesse ja paljuneda seal edasi. Bakteritest pindadel moodustunud biokirme ei koosne ainult bakteritest vaid ka bakterite poolt pinnale produtseeritud rakuvälisest materjalist. Tekib nii ühtlaselt pinda katvaid pakse biokirmeid, mille areng on kestnud päevi või nädalaid, kui ka mikroobidest koosnevaid üksikuid laike või pesi, mille areng on kestnud minuteid või tunde (Lawrence jt, 1995). Üksikult seostunud bakter on pinnal paljunemise faasis, samas tütarrakk, mis on algselt veel küll seotud pinnale kleepunud emarakuga, eraldub pärast paljunemist mööda pinda voolavasse vedelikku. Nii toimivad näiteks Rhizobium'i, Caulobacter'i, Pedomicrobium'i jt bakterite perekondadesse kuuluvad liigid (Lawrence jt, 1995). Pindadel kasvavaks vormiks võivad olla ka nn pesad. Pärast pinnale kleepunud bakterite mitmeid paljunemisi moodustuvad lõpuks bakterite pesad, mis levides pinnal, katavad kogu pinna ning moodustubki kogu pinda kattev biokirme. Lawrence jt (1995) märgivad, et bakterite ladestust biokirmesse iseloomustab sigmoidaalne kõver, kus võib eristada kasvu lag faasi, akumulatsiooni faasi ja kasvu püsivat faasi. Bakterite paljunemisega ja nende arvu suurenemisega biokirmes toimub biokirmest ka rakkude eraldumise suurenemine. Biokirme moodustumise kiirus sõltub moodustumisel tekkinud olukorrast. Varustatus toitainetga, bakterite tüüp ja keskkonna voolu kiirus on olulised tegurid biokirme arengul ning bakterite eraldumisel sellest (tabel 3). Tabel 3. Seadmete pinna ja bakterite elukeskkonna omaduste mõju biokirme tekkele (Hinton, 2003) Table 3. Influence of equipment surface and environment of bacteria to formation biofilm (Hinton, 2003) Pinna omadus, bakterite keskkond Propety of surface, environment of bacteria Karedus Roughness Hüdrofoobsus Substratum hydrophobicity Temperatuur Temperature of the surface Pinna tüüp Type of substratum Piima koostisosade sade pinnal Precipitate of milk components on the surface Toitained Nutrients Bakterite arv Count of bacteria Voolurežiim ehk nihkepinge Flow regime or shear stress Toor- või pastöriseeritud piim Raw or pasteurized milk Mõju biokirme tekkele Influence to biofilm formation Soodustab bakterite kinnistumist ja sadestumist pinnale Promotes bacterial binding and deposition on the surface of equipment Kinnistumine sõltub bakterite liigist ja tüvest ning pinna ettevalmistusest Binding of bacteria depends on the species, strains and the preparation of equipment surface Kinnistumine on kõige aktiivsem kasvu optimaalsel temperatuuril ºC Binding is most active at the optimum temperature of growth, ºC Desinfitseerivate ainete mõju kummil arenevatele biokiledele on väiksem kui roostevaba terasel The efficacy of desinfecants to biofilms developed on rubber is much lower than on stainless steel Piimast pinnale sadestunud koostisosad võivad nii inhibeerida kui ka suurendada kinnistumist sõltuvalt bakterite liigist ja piimavalkude olemusest Precipitate of milk components on the surface can inhibit or enhance the attachment of bacteria to surface depending on bacterial species and the nature of the milk protein Toitainete piiratud tingimustes suureneb bakterite kinnistumine pinnale / kinnistumine pinnale Under conditions where nutrient concentrations are low, increased attachment to surfaces Suurem bakterite arv piimas põhjustab ka suurema kinnistunud bakterite arvu pinnal Higher count of bacteria in the milk causes a greater adhered population to the surface Kinnistumise efektiivsus on pöördvõrdeline nihkepingega Efficiency of binding is inversely proportional to the fluid shear stress Bakterite kinnistumine toorpiimas on väiksem kui pastöriseeritud piimas, sest toorpiim sisaldab termolabiilseid inhibeerivaid immunoglobuliine Binding to surfaces from raw milk is less than that from pasteurized milk Hinton (2003) märgib, et bakterid võivad eralduda biokirmest nii erosioonil, kestumisel kui ka abrasioonil. Erosioon on biokirme osakeste pidev kadu ja see toimub põhiliselt vedeliku põikejõu mõjul. Paksude biokirmete juures esineb peamiselt kestumine ja siis on osakeste kadu tunduvalt suurem kui erosioonil. Abrasioonil tekib biokirmest osakeste eraldumine põhiliselt osakeste kokkupõrkest ja seda täheldatakse näiteks keevkiht kuivatis. Nii ühel kui teisel juhul toimub pärast bakterite biokirmes paljunemist nende ülekanne tagasi ja sageli juba töödeldud keskkonda. Bakterite eraldumine on aga otseselt seotud biokirme kasvu kiirusega ja tegurid, mis piiravad kasvu, piiravad ka eraldunud bakterite arvu. Bakterite erinevate liikide interaktsioon biokirmes võib olla kooperatiivne s.o üksteisele kasulik kooseksisteerimine või konkurentsis kus ühtede suhteline edu tähendab teistele ebaedu. Kooperatiivses suhtes olevatest bakteritest ühed produtseerivad aineid (vitamiine, kasvuaktivaatoreid jt), mis on teistele kasulikud ja kasutatavad (Lawrence jt, 1995). Bakterite vaheline konkurents ressursside ja kleepumiskoha pärast pinnal annab biokirmes ühtedele eelise võrreldes teistega. Domineerivateks osutuvad harilikult kiirema kasvuga ja liikumisvõimega liigid (Hinton, 2003). Biokirmed, mis koosnevad kas bakterite populatsioonide segust või ainult ühest populatsioonist, erinevad üksteisest tiheduse ja püsivuse poolest, kusjuures keskkonna samadel tingimustel on esimesed tihedamad ja püsivamad kui teised (Hinton, 2003).
5 Ülevaade: Biokirme kui oluline tegur piima ja piimatoodete saastes termotolerantsete bakteritega 9 Tootmisseadmete pinna ja bakterite elukeskkonna mõju biokirme tekkele Oluline on teada, milline on seos bakterite biokirme ja seadme pinna vahel, et hinnata kinnistunud ja biokirmes paljunenud bakterite sattumist toiduainetesse. Hintoni järgi (2003) mõjutavad bakterite seostumist seadme pinnale moodustuvasse biokirmesse raku omadused, seadme pinna omadused ja baktereid suspendeeriva vedeliku omadused (tabel 3). Parkar jt (2001) leidsid, et termofiilsete streptokokkide rakupinna valkudel oli oluline osa nende kinnitumisvõimes roostevabast terasest seadmete pindadele. Samas termotolerantsete batsillide ja nende spooride hüdrofoobsusel, pinna laengul ja eksopolüsahhariididel ei olnud üksikult võetuna kindlat seost rakkude kinnistumisega seadmete pindadele, kuid koos toimivana seda siiski märgiti (Parkar jt, 2001). Streptococcus thermophilus'e juures on üheks kinnistumist seadmete piimaga kokkupuutuvatele pindadele soodustavaks teguriks bakterite poolt produtseeritav bio-pindaktiivne aine (Parkar jt, 2001). Paksemates biokirmetes kinnistunud bakterite kasv aeglustub, sest vähenevad nii toitainete kui ka hapniku sisaldus. Biokirmeks kinnistunud bakterid on aga vastupidavamad termilisele töötlusele, antibiootikumidele ja desinfitseerivatele ainetele, võrreldes keskkonnas vabalt olevate mikroobidega. Flint jt, (1997) uuringutest selgus, et vabalt elavate S. thermophilus'e rakkude täielikuks inaktiveerimiseks kulus 20 ppm naatriumhüpokloritit, kuid kinnistunud bakterid jäid eluvõimelisteks veel 400 ppm juures. Desinfitseerivatele ainetele resistentsust bakteritele mõjutab nii nende kinnistumisel olev seadme pind kui ka moodustunud biokirme vanus. Kummile või plastikule kinnistunud mikroobid vajavad 5 10 korda kõrgemat desinfitseerivate ainete kontsentratsiooni võrreldes roostevaba terasest pinnaga (Krysinski jt, 1992) ja vanemates biokirmetes ilmneb lisaks veel ka eksopolüsahhariidide kaitsev toime (Kumar, Anand, 1998). Biokirme ja termotolerantsed bakterid piima töötlusel toodeteks Toorpiima saastumine termotolerantsete bakteritega on kindlasti üheks esmaseks teguriks, mis piima järgnevatel töötlemise etappidel bakteritele eluks ja paljunemiseks soodsates tingimustes võib suurendada nende arvu, vähendades samas toodete säileaega ja mõjudes negatiivselt toodete kvaliteedile. Piima töötlusel on pastörisaatori regeneratsiooni või jahutussektsiooni pindadele moodustunud biokirme samuti tähtsaks termofiilsete bakterite väljakasvu ja töödeldava piima saastumise allikaks vaatamata sellele, et temperatuur seal on vahemikus ºC. Töödeldava piima saastumine biokirmest eraldunud bakteritega on seda suurem ja kiirem, mida rohkem on töötlemisele suunatud piimas eelnevalt baktereid ja mida pikem on seadme pidev töö tsükkel (Rademacher jt, 1996). Piimatoodete termotolerantsete bakterite sisalduse uuringutest selgus (Mane, Gandhi, 2010), et pastöriseeritud piim, kohupiim ja lassi (jogurti baasil valmistatud piimatoode) sisaldasid termotolerantseid psührotroofseid baktereid vastavalt pmü ml 1, pmü g 1 ja pmü ml 1, kusjuures nende sisaldus sõltus aastaajast ja piimas oli nende arv kõrgem talvel. Samas kõikide isolaatide optimaalne kasvu temperatuur oli 25 C (7 37 C), ph 7 (6 8) ja keedusoola taluvus 0,5 4,0%. Isoleeritutest enamuse moodustasid Macrococcus'e Exiguobacterium'i ja Arthrobacter'i liigid, mis produtseerisid temperatuuril 7 C proteaase ja hüdrolüüsisid piima valke osaledes seega piimatoodete ebapuhta, kibeda, rääsunud, roiskunud ning pärmi maitse ja lõhna moodustumisel kui ka säileaja vähenemises (Mane, Gandhi, 2010). Tadesse ja Berhanu (1990) uuringutest selgus samuti, et domineerivateks termotolerantsetest psührotroofsetest piimas olid kokid võrreldes kepikujuliste vormidega. Pastöriseeritud piima mikrofloora koosneb peamiselt toorpiima termotolerantsetest bakteritest, bakteritest toorpiima kokkupuutest saastunud tootmisriistadelt ja saastest pärast pastöriseerimist (Mane, Gandhi, 2010; Tadesse, Berhanu 1990). Termotolerantsete psührofiilsete bakterite kasv jätkub soodsas jahutatud keskkonnas, mõjutades oluliselt joogipiima kui toote säilivust. Moodustub "magus kalgend", kibekas, "pärmine", ebapuhas, ja rääsunud lõhn (Prakash jt, 2007; Meer jt, 1991). On leitud (Lee Wong, 1998), et termotolerantsete bakterite ja nende spooride arv väheneb töödeldavas piimas, kui alandada separeeritava piima temperatuuri 55 ºC-lt 40 ºC-ni ning tõsta seadme puhastuse sagedust. Termofiilsete termotolerantide kasvu ja paljunemist esineb ka membraanidel näiteks piima ultrafiltratsioonil tšedari juustu valmistamisel või vadaku ultrafiltratsioonil vadakuvalkude kontsentreerimisel, kus temperatuur on vahemikus ºC (Lehmann, 1992). Uurides juustu katkematut valmistamise tsüklit leiti (Lehmann jt, 1990), et termotolerantsete bakterite kasvu esines piima pastörisaatori plaatidel, ultrafiltratsiooni seadmes, retentaadi säilitamise puhvertankis (temperatuur 50 ºC) ja sooja toorpiima vahetankis (temperatuur 30 ºC). Retentaadi vahune pind temperatuuriga <50 ºC ja seadmete pindadele tekkinud biokirme on seal termotolerantidele kasvu soodustavaks keskkonnaks. Termotolerantsete bakterite paljunemise pidurdamiseks ja arvu minimeerimiseks, tuleks tõhustada seadmete puhastust ja vähendada vahustust. Termotolerantsed bakterid, läbides juustude valmistamise tsükli ja sattudes juustu, võivad tekitada juustudes varajast paisumist, pehmet konsistentsi ja ebameeldivat lõhna ning maitset (Lehmann jt, 1990). Piima või vadaku koostisosade sadestumine ja biokirme teke pulbrite valmistamisel võib toimuda ka temperatuuril ºC soojusvahetusseadmete eelsoojenduse, aurustuse ja kontsentraadi soojenduse etappidel. Toorme põhiline saastumine termofiilsete termotolerantsete bakteritega toimub eelsoojendussektsiooni pindadele moodustunud biokirmest. Hiljem toote vee aktiivsuse vähenedes nende areng pidurdub ja
6 10 Priit Elias, Epp Songisepp, Andre Veskioja, Kadi Rammul inhibeerub. Seega toorme töötlemise protsessides toimub termofiilsete termotolerantsete kasv ja pulbrites on nad olemas, kuid kasvu ei toimu (Watterson jt, 2014). Võidakse arvata, et mikroobid saastest ja nende ensüümid on piima baasil valmistatud pulbrites inaktiivsed, siis nüüd on leitud, et pulbrite riknemist põhjustavad lisaks keemilistele muutustele ka mikroobide termoresistentsete ensüümide baasil toimuvad ensümaatilised reaktsioonid (Chen jt, 2003). Hintoni (2003) järgi on saastumist termotolerantsete bakteritega piima töötlemisel toodeteks võimalik vähendada kui: kasutatav tootmisseade oleks võimalikult vähe kontaktis tootega, minimeerida töötlemisel kasutatava soojusseadme kontaktpindu tootega, kasutades alternatiivseid kuumutustehnoloogiaid; vähendada toorpiima termotolerantsete arvu, optimeerida töötlemisprotsessi tingimusi, parandada tööstusseadmete hügieeni ja teha kindlaks kas piim või selle baasil valmistatud toore sobib üldse töötlemiseks; tõhustada kontrolli tööstuses tootmistsükli alustamisel, pöörates tähelepanu seadmete disainile. Termotolerantsed bakterid sattudes piima tootmisel toorpiima, läbivad toodete valmistamisel vajaliku termotöötluse, säilitavad eluvõime, paljunevad seadmete pindadel tekkivates biokirmetes ja satuvad sealt erinevatesse piimatoodetesse, kus soodsatel tingimustel edasi arenedes võivad kutsuda esile toodete riknemisi. Kokkuvõte Termotolerantsete bakterite piimatootesse sattumisel on esmaseks allikaks toorpiim. Selle saastumine võib toimuda alates piimanäärmest, udara ja nisade pindadelt, lüpsi- ja jahutuseseadmetelt ning lõpetades säilitustanki ja transpordiga. Termotolerantsete bakterite füsioloogilistest omadustest lähtuvalt jaotatakse nad termofiilseteks, mesofiilseteks ja psührofiilseteks. Piimatoodete valmistajate erilise tähelepanu all on piimatööstuses esinevatest termotolerantsetest bakteritest sulfiteid redutseerivad klostriidid, psührofiilsed termotolerandid, Bacillus cereus ja Bacillus licheniformis jt. Biokirme teket roostevabast terasest või mõnest muust materjalist seadmete piimaga kokkupuutuvatele pindadele võib põhjustada lüpsiseadmete ebapiisav puhastamine ja desinfitseerimine ning pikaajaline säilitamine. Biokirmes on termotolerantsetel bakteritel soodsad tingimused kasvuks ja paljunemiseks ning sealt eraldumiseks tagasi uuesti piima. Bakterid biokirmes on palju vastupidavamad nii seadmete puhastamisel kasutatavatele temperatuuridele kui ka desinfitseerimisel kasutatavatele kemikaalidele. Lüpsiseadmete regulaarne puhastamine mineraalsest sademest koos kaasneva nõuetekohase desinfitseerimisega aitab vähendada biokirme teket. Bakterite raku omadused, raku pinna omadused ja baktereid suspendeeriva vedeliku omadused on märkimisväärsed tegurid, mis mõjutavad bakterite seostumist seadmete pindadele moodustuvatesse biokirmetesse. Termotolerantsete bakterite väljakasv ja töödeldava piima saastumine leiab aset enamasti pastörisaatori regeneratsiooni ja/või jahutussektsiooni pindadele moodustunud biokirmest. Oluline osa, sõltuvalt piimatoodete valmistamisel kasutatavatest tehnoloogilistest protsessidest, on siin ka separaatori, filtratsiooni ja puhvermahutite piimaga kokku puutuvatel pindadel tekkinud biokirmetel. Termotolerantsed bakterid sattudes piima tootmisel toorpiima, läbivad toodete valmistamisel vajaliku termilise töötluse. Piima töötlusel toodeteks moodustub sageli selleks kasutatavatel seadmete pindadel biokirme, millest bakterid pärast paljunemist eralduvad ja satuvad toodetesse ning mõjutavad negatiivselt nende kvaliteeti. Tänuavaldus Töö on teostatud Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse OÜ poolt projekti HEALTH FOOD nr EU raames. Huvide konflikt / Conflict of interests Autor kinnitab artikliga seotud huvide konflikti puudumist. The author declares that there is no conflict of interest regarding the publication of this paper. Autorite panus / Author contributions Kõigil autoritel oli võrdne panus artikli tegemisel ja koostamisel. All authors had an equal contribution to making and compilation of the article. Kasutatud kirjandus Angula, L., Lorenzo, A., Riveiro, M Isolation and identification of termoduric flora of raw cow's milk from the province of Pontevedra. Modern microbiological Methods for Dairy Products. IDF special issuse 8901, Brussels, pp Aureli, P., Franciosa, G Clostridium spp. In: Encyclopaedia of Dairy Sciences (eds. H. Roginski, J.W. Fuquay and P.F. Fox). London, United Kingdom, pp Burgess, S.A., Lindsay, D., Flint, S.H Thermophilic bacilli and their importance in dairy processing. International Journal of Food Microbiology, 144: Chambers, J.V The microbiology of raw milk. In: Dairy microbiology handbook, 3 rd ed. (ed. R.K. Robinson). USA, pp Chen, L., Daniel, R.M., Coolbear, T Detection and impact of protease and lipase activities in milk and milk powders. International Dairy Journal, 13:
7 Ülevaade: Biokirme kui oluline tegur piima ja piimatoodete saastes termotolerantsete bakteritega 11 Frank, J.F., Christen, G.L., Bullerman, L.B In Standard Methods for the examination of Dairy Products, 16th ed. (ed. R.J. Marshall). American Public Health Association, Washington DC, pp Granum, P.E Bacillus cereus. In: Foodborne Pathogens: Microbiology and Molecular Biology (eds. P. Fratamico, A. Bhunia and J. Smith). Caister Academic Press, Norfolk, United Kingdom, pp Gleeson, D., O Connell, A., Jordan, K., Review of potential sources and control of thermoduric bacteria in bulk-tank milk. Irish Journal of Agricultural and Food Research, 52: Flint, S., Brooks, J., Van Den Elzen, H., Bremer, P Biofilms in dairy manufacturing plant a threat to product quality. Food Technologist, 27: Hantsis-Zacharov, E., Halpern, M Culturable Psychrotrophic Bacterial Communities in Raw Milk and Their Proteolytic and Lipolytic Traits. Applied and Environmental Microbiology, pp Hinton, A.R Thermophiles and Fouling Deposits in Milk Powder Plants. Dissertation of PhD, New Zealand p Hood, S.K., Zottola, E.A Biofilms in food processing. Food Control, 6:9 18. Julien, M.-C., Dion, P., Lafreniere, C., Antoun, H., Drouin. P Sources of Clostridia in raw milk on farms. Appl. Environ. Microbiol., 74: Krysinski, E.P., Brown, L.J., Marchisello, E.J Effect of cleaners and sanitises on Listeria monocytogenes attached to product contact surfaces. Journal of Food Protection, 55: Kumar, C.K., Anand, S.K Significance of microbial biofilms in food industry: A review. International Journal of Food Microbiology, 42:9 12. Lawrence, J.R., Korber, D.R., Wolfaardt, G.M., Caldwell, D.E Behavioural Strategies of Surface-Colonizing Bacteria. Advances in Microbial Ecology, 14:1 75. Lee Wong, A.C Biofilms in food processing environments. Journal of Dairy Science, 81: Lehmann, F.L Thermoduric-thermofilic bacteria in continuous cheesemaking. Australian Journal of Dairy Technology, 47: Lehmann, F.L., Solomon, L.S., Russell, P.S., Murphy, K.D., Hull, R.R Thermofilic bacteria in pasteurises and ultrafiltration plants. XXII International Dairy Congress, p Mane, N.V., Gandhi, M.B Studies on proteolytic thermoduric psychrotrophic bacteria in milk and fermented milk products. Journal of Environmental Research and Development, Vol. 5, 2: Marth, E.H., Steele, J.L Applied Dairy Microbiology, 2 nd ed. Marcel Dekker, New York, p McGuiggan, J.T.M., McCleery, D.R, Hannan, A., Gilmour, A Aerobic sporeforming bacteria in bulk raw milk: Factors influencing the numbers of psychrotrophic, mesophilic and thermophilic Bacillus spores. Int. J. Dairy Technol., 55: Meer, R.R., Baker, J., Bodyfelt, F.W., Griffiths, M.W Psychrotrophic Bacillus spp. in fluid milk products. A review of J. Food Prot., 54(2), Megha, S.V., Annadurai, B Isolation and Identification of Proteolytic Bacteria from Raw Milk Samples, 3: Miller, R.A., Kent, D.J., Boor, K.J., Martin, N.H., Wiedmann, M Different management practices are associated with mesophilic and thermophilic spore levels in bulk tank raw milk. J. Dairy Sci. 98: Parkar, S.G., Flint, S.H., Brooks, J.D Factors influencing attachment of thermophilic bacilli to stainless steel. Journal of Applied Microbiology, 90: Prakash, M., Rajasekar, K., Karmegam, N Bacterial population of raw milk and their proteolytic and lipolytic activity. Res. J. Agr. Biol. Sci., 3(6): Rademacher, B., Walenta, W., Kessler, H.G Contamination during pasteurization by biofilms of thermophilic streptococci. Heat treatments and alternative methods. Proceedings, Brussel, Belgium: International Dairy Federation. p Reinemann, D.J., Wolters, G.M., Billon, P., Lind, O., Rasmussen, M.D Review of practices for cleaning of milking machines. International Dairy Federation Bulletin, 381: Şenel, E., Gürsoy, A Microbiology of Processed Liquid Milk. Dairy Microbiology and Biochemistry: Recent Developments, p. 95. Sorhaug, T., Stepaniak, L Psychrotrophs and their enzymes in milk and dairy products Quality Aspects. Trends Food Sci. Tech., Cambridge, 8(2): Tadesse M., Berhanu A.G A survey of the microflora of raw and pasteurized milk and the source of contamination in a milk processing plant in Addis Ababa, Ethiopia. J. Dairy Res., 57(2): Vissers, M.M., Te Giffel, M.C., Driehuis, F., De Jong, P., Lankveld, G.J.L Predictive modelling of Bacillus cereus spores in farm tank milk during grazing and housing periods. Journal of Dairy Science, 90: Watterson, M., Kent, D., Boor, K., Wiedmann, M., Martin, N Evaluation of dairy powder products implicates thermophilic sporeformers as the primary organisms of interest. Journal of Dairy Science. 97: White, C., Marth, E., Steele, J Testing of milk and milk products. Applied dairy microbiology, ed. 2, Yangida, F., Suzuki, K-I., Kaneko, T., Kozaki, M., Komagata, K Morfological, biochemical and physiological characteristics of spore-forming lactic acid bacteria. J. Gen. Appl. Microbiol., 33:33 45.
8 12 Priit Elias, Epp Songisepp, Andre Veskioja, Kadi Rammul Review: Biofilm as a major factor in contamination of milk and dairy products with thermoduric bacteria Priit Elias, Epp Songisepp, Andre Veskioja, Kadi Rammul Bio-Competence Centre of Healthy Dairy Products Kreutzwaldi 1, Tartu, Estonia Summary The primary source of thermoduric bacteria for contamination of dairy products is raw milk. Contamination sources of raw milk are the surface of udder, milking-, cooling- and storage equipments. Thermoduric bacteria are divided on the basis of their physiological characteristics from thermophilic, mesophilic and psychrophilic bacteria. Special attention in dairy industry are given to Clostridium spp., psychrophilic thermoduric bacteria, Bacillus cereus and Bacillus lisheniformis. Inadequate cleaning and storage of milking equipment may cause formation of biofilm on the surfaces which are in contact with milk. Thermoduric bacteria in biofilm have favourable conditions for reproduction and returning back to the milk. Bacteria in biofilm are much more resistant to temperatures and chemicals used on cleaning of equipment. Regular cleaning of milking equipment with desinfecants helps to minimize formation of biofilm. Characteristics of bacteria cells, the cell-surface properties and the properties of fluid suspending of bacteria influenced binding of bacteria in biofilm formed on the surface of the equipment. Outgrowth of thermoduric bacteria and contamination of processed milk take place from biofilm formed on the surfaces of regeneration and cooling sections of pasteurizes and from biofilms formed on the surfaces of separators and buffer tanks, which were in contact with milk. Thermoduric bacteria in raw milk undergo the necessary heat treatment and reproducing in biofilms which formed on the surfaces of equipment, they can turn now to the product. Thermoduric bacteria have often negative impact quality of dairy products.
PowerPoint Presentation
Termofiilsed ja termotolerantsed mikroobid toiduainetetööstuses Thermophilic and thermoduric microbes in food industry DSc. Priit Elias BioCC juhtivteadur 2019 Toiduainetesse sattumisel on termofiilsete
RohkemMicrosoft PowerPoint - veinikaaritamine
Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased
RohkemMicrosoft Word - Juhkam.doc
209 PROBIOOTIKUMIDE SISALDUS EESTI PIIMATOODETES ABSTRACT. The presence of probiotics in Estonian dairy products. The aim of the study was to assess the multiplicity of Lactobacillus acidophilus and Bifidobacterium
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
Rohkemrp_ IS_3
Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee
RohkemPowerPoint Presentation
Pärmseened piimas ja piimatoodetes Yeasts in milk and dairy products DSc. Priit Elias BioCC Pärmseened: Pärmseentest üldiselt arenesid välja 1,6-2,1 biljonit aastat tagasi; avastati Antonie van Leeuwenhoek
RohkemERINEVATE FIRMADE PIIMAJAHUTUSTANKIDE EFEKTIIVSUS
134 ERINEVATE FIRMADE PIIMAJAHUTUSTANKIDE EFEKTIIVSUS E. Must SUMMARY: Efficiency of the milk cooling tanks of different firms. New milk cooling tanks, taken in to use in our farms cools milk quickly below
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist
EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing
RohkemSlide 1
Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast
RohkemSlide 1
Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi
EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest
RohkemAGRAARTEADUS 2013 * XXIV * 2
XXIV (2) : 53 104 (2013) : ISSN 1024-0845 ESSN 2228-4893 Kaastööde esitamiseks ja vabaks juurdepääsuks külastage: http://agrt.emu.ee For online submission and open access visit: http://agrt.emu.ee/en AGRAARTEADUS
RohkemSisukord
TSELLOBAKTERIINI MÕJUST VEISTE PRODUKTIIVSUSELE H. Kaldmäe, M. Vadi Probiootikud kujutavad endast reeglina piimhappebakterite või streptokokkide ja teiste seedetrakti mikroorganismide eluskultuure (Wren,
RohkemAkadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12
Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemSihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri
Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade
RohkemEstonian_TBW-106UB(V1).cdr
Lühike paigaldusjuhend TBW-106UB H/W: V1 Sisukord... 1 1. Enne alustamist... 1 2. Kuidas paigaldada... 3. Bluetooth adapteriseadistamine... 2 5 Tõrkeotsing... 7 Version 02.17.2009 1. Enne alustamist Pakendi
RohkemMee kvaliteet
Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019
RohkemPirsue, INN-Pirlimycin
LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS Pirsue 5 mg/ml intramammaarne lahus veistele 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Toimeaine: 10 ml süstal sisaldab 50 mg pirlimütsiini
RohkemSlide 1
Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
RohkemBIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017
BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemEPKK Piimaturg IV kvartal 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal 2016 Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete too
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Piimaturg IV kvartal Sisukord Piimatoodang ja kokkuost Eestis 1 Piimatoodete tootja- ja jea Eestis 4 Piima ja piimatoodete tootmisest Eestis 5 Eksport ja Import 6 Hinnad
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vere bakterioloogilised külvid.ppt [Compatibility Mode]
Vere bakterioloogilised külvid Epp Sepp 7..8 Sepis ja bakterieemia Sepsis kliiniline diagnoos Bakteireemia on laboratoorne diagnoos Transitoorne Invasiivsed protseduurid Vahelduv Endokardiit, abtsess Püsiv
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete
RohkemP-PIPE Basic universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 ta
universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 tavaliselt lahtikäiv visuaalne pöördemomendi kontrollimine universaalselt
RohkemMAPAX toiduainete kvaliteetseks säilitamiseks. MAPAX pakendamine pikendab toiduainete säilivusaega looduslikul moel. MAPAX YOUR CONCEPT FOR QUALITY FO
MAPAX toiduainete kvaliteetseks säilitamiseks. MAPAX pakendamine pikendab toiduainete säilivusaega looduslikul moel. MAPAX YOUR CONCEPT FOR QUALITY FOOD AGA 2 Toiduainete säilitamine MAPAX pakendamisega.
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemTOOTE OHUTUSKAART vastavalt 1907/2006/EÜ, Artikkel 31 Thermal Pad (L37-3) 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetäh
TOOTE OHUTUSKAART vastavalt 197/26/EÜ, Artikkel 31 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetähis Toote nimetus 1.2. Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad
RohkemET Euroopa Liidu Teataja L 338/1 I (Aktid, mille avaldamine on kohustuslik) KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2073/2005, 15. november 2005, toiduain
22.12.2005 ET Euroopa Liidu Teataja L 338/1 I (Aktid, mille avaldamine on kohustuslik) KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2073/2005, 15. november 2005, toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (EMPs kohaldatav
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vork.ppt
AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemVähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale
Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb
RohkemR4BP 3 Print out
Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:
RohkemPowerPoint Presentation
Biogaasi tootmise ressurss Saaremaa loomafarmide ja toiduainetööstuse biolagunevate jäätmete baasil Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool peep,pitk@ttu,ee + 372 55604106 Kes ja kust? TTÜ Keemiainstituudi
RohkemEesti piimatöötlemise sektori aasta 6 kuu ülevaade
Eesti piimatöötlemise sektori 2016. aasta 6 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Vaatamata turuolukorda tugevasti muutnud sündmustele on suurematel piimaturgudel täheldatav olnud elavnemine impordi osas ja positiivsed
RohkemKliinilise keemia uuringud, südamemarkerite uuringud lapsed Kompleksanalüüsi nimetus Analüüsi nimetus Lühend Referentsväärtused Vanus Sugu
Kliinilise keemia uuringud, südamemarkerite uuringud lapsed Analüüsi Alaniini aminotransferaas plasmas P-ALAT 7 17 a M/N < 37 U/L 1 6 a M/N < 29 U/L < 1 a M/N < 56 U/L Albumiin plasmas P-Alb 15 18 a M/N
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Tobrex, 3 mg/g silmasalv. 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS 1 g salvi sisaldab 3 mg tobramütsiini. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1. 3.
RohkemSÖÖDARATSIOONI MUUTUSE MÕJU EESTI MAATÕUGU LEHMADE
SÖÖDARATSIOONI MUUTUSE MÕJU EESTI MAATÕUGU LEHMADE PIIMAJÕUDLUSELE K. Kalamees, O. Saveli, T. Kaart Eesti maatõugu lehma omanik teab selle tõu eeliseid ja puudusi, kuid laiem veisekasvatajate ring tunneb
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel
RohkemMare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt
IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas:, i klassiõpetaja, 2018 VOSK Võta Oma Seade Kaasa (nutiseadmete kasutamine), rühmades 2 3 liiget Eesmärgid Võimalus õppesisu abil lõimida inimeseõpetust,
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemEESTI KUNSTIAKADEEMIA
HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher
RohkemDE_loeng5
Digitaalelektroonika V loeng loogikalülitused KMOP transistoridega meeldetuletus loogikalülitused TTL baasil baaslülitus inverteri tunnusjooned ja hilistumine LS lülitus kolme olekuga TTL ja avatud kollektoriga
RohkemFolie 1
Mäletsejalised: pole probleem. Küsimus on pigem selles, kas ratsioonis on suure proteiinisisaldusega söötasid (nagu sojakook) üldse vaja kasutada. Lindude söötmine on keerulisem kui sigade söötmine. Lindude
RohkemPowerPoint Presentation
TEHNOLOOGIAPLATVORMI KUJUNDAMINE (Manufuture) Tallinn, 20.04.2011 Innovative Manufacturing Engineering Systems Competence Centre (IMECC) is co-financed by Enterprise Estonia and European Union Regional
Rohkem(Tõrked ja töökindlus \(2\))
Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemSuira käitlemine
Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks
RohkemTervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp
Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,
RohkemHD 13/12-4 ST Ruumisäästlikud, statsionaarsed kõrgsurvepesurid Kärcherilt, millel on kuni 6 varustuspunkti, mida saab vastavalt vajadusele individuaal
Ruumisäästlikud, statsionaarsed kõrgsurvepesurid Kärcherilt, millel on kuni 6 varustuspunkti, mida saab vastavalt vajadusele individuaalselt konfigureerida, ning mis on äärmiselt kulumiskindlad. 1 2 3
RohkemEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25021:2014 This document is a preview generated by EVS SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded
EESTI STANDARD SÜSTEEMI- JA TARKVARATEHNIKA Süsteemide ja tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Kvaliteedinäitajate elemendid Systems and software engineering Systems and software
RohkemInfektsioonide profülaktika ja ravi siirdatud haigetel
Infektsioonide diagnostika ja ravi ning vältimise võimalused Vivika Adamson Infektsioonikontrolli teenistus sügis2017 Sissejuhatus Siirdamisjärgsed infektsioonid Infektsioonide ajajoon Bakteriaalsed infektsioonid
RohkemMicrosoft Word - i08_605.etw
IP/08/605 Brüssel, 18. aprill 2008 Komisjoni IKT eduaruanne: rohkem kui 2 miljonit eurooplast kasutab igapäevaselt Internetti Üle poolte eurooplaste on nüüd igapäevased Interneti-kasutajad, neist 80 %
RohkemEcophon Master Rigid A Sobib klassiruumi ja kohtadesse, kus hea akustika ja kõnest arusaadavus on esmatähtsad ning avatavus vajalik. Ecophon Master Ri
Ecophon Master Rigid A Sobib klassiruumi ja kohtadesse, kus hea akustika ja kõnest arusaadavus on esmatähtsad ning avatavus vajalik. Ecophon Master Rigid A on nähtava liistusüsteemiga. Plaadid kinnitatakse
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuli 2017 Jõustunud Eesti standardina: juuli 2017 TOIDUAHELA MIKROBIOLOOGIA Horisontaalmeetod Listeria monocytogenes e ja Listeria spp. tuvastamiseks ja loendamiseks
RohkemPowerPoint Presentation
Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum 14.02.2019 Kemikaaliseadus ohtlike kemikaalide arvestus 9. Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/
EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate
RohkemMergedFile
Hill s kampaaniad, kevad 2019 METABOLIC+URINARY (kaal+kuseteedele) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 2KG -50% hind = 8,29 (aegumine 31.05.19) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 12KG -50% hind =
RohkemEcophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on
Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on vajalik. Sobib kuiva keskkonda. Kasutuskoha näited:
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemPowerPoint Presentation
Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt
RohkemMicrosoft PowerPoint - TKM. Vastavusdeklaratsioon2.pptx
Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed. Vastavusdeklaratsioon. Külli Suurvarik Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist 625 6570 Ettekandes tuleb juttu Toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete raamistikust
RohkemOhtlike ainete sisaldus kalades
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK_XI_radar.ppt
Taastuvate energiaallikate alase teadlikkuse tõstmine läbi agro-energeetilise ahelate arendamise - Setomaa kogemused Ettekandja : Martin Kikas MTÜ Piiriääne Enegiaarendus TEUK XI 12.november 2009 Tartu
RohkemNo Slide Title
MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus
RohkemPIIMA KOOSTIS
Toiduhügieeni osakonna teadustöö põhiteemad Lihatoodete valmistamine ja hügieen Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut prof. Mati Roasto Toiduhügieeni osakonna juhataja Toidupatogeenide
RohkemMicrosoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode]
Triin Marandi Tartu Forseliuse Gümnaasium EHK METABOLISM organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum erinevad orgaanilised ained väliskeskkonnast sünteesivad ise kehaomased
RohkemMicrosoft PowerPoint - 01_maheaed.ppt
Köögivili maheaias Priit Põldma EMÜ, aianduse osakond Kui palju peaks köögivilja sööma Tervislikku toitumist silmas pidades peaks ¼ toiduratsioonist moodustama puu- ja köögiviljad. Tarbimisnorm 1 inimese
RohkemEMA_2011_ _ET_TRA
II LISA Euroopa Ravimiameti esitatud teaduslikud järeldused ning positiivse arvamuse alused 1 Teaduslikud järeldused Docetaxel Teva Genrics ja sarnaste nimetuste (vt I lisa) teadusliku hindamise üldkokkuvõte
RohkemKuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad
Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt
RohkemEesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 2017)
Eesti toidusektori ekspordivõimekus (jätku-uuring 217) Tallinn Detsember 217 Töö tellija: Maaeluministeerium Projektis osalevad: Albert Hansa, Evelin Ahermaa, Aet Vanamölder, Katrin Nittim, Maris Viileberg
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
RohkemMicrosoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et
TEHNILINE ARUANNE Avaldatud eesti keeles: märts 2014 KEEVITAMINE Juhised metalsete materjalide rühmitamiseks Welding Guidelines for a metallic materials grouping system (ISO/TR 15608:2013) EESSÕNA TEHNILISE
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemC-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID
C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,
Rohkem