Hirundo (1) Hirundo UURIMUS Metsalindude arvukuse muutused perioodil Renno Nellis*, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing, Veski
|
|
- Anne Urb
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Hirundo (1) Hirundo UURIMUS Metsalindude arvukuse muutused perioodil Renno Nellis*, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu Kokkuvõte Käesolevas töös kirjeldatakse ja analüüsitakse Eesti Ornitoloogiaühingu haudelindude punktloenduste raames kogutud metsalindude andmestiku tulemusi. Aastatel loendati linde 193 loendusrajal ja kogutud andmete alusel arvutati TRIM (Trends and Indices for Monitoring Data) programmiga liikide arvukuse muutuseid kirjeldavad populatsiooniindeksid. Käsitletud 53 metsaliigist on arvukus statistiliselt usaldusväärselt vähenenud 14 liigil (26%) ja suurenenud 6 liigil (11%), teiste liikide trendid olid stabiilsed (26 liiki) või fluktueeruvad (7 liiki). Arvukusetrendide keskväärtus aasta kohta on -0,87% ja mediaan -0,47%. Nende liikide koguarvukus on kokku 7,4 10,4 miljonit paari Elts et al. (2019) järgi ja see moodustab metsades pesitsevatest lindude arvukusest 99%. Metsalinnustiku kompleksindeksi (53 liiki) trendi alusel vähenes perioodil metsalinnustiku arvukus 26% võrra. Liigispetsiifiliste arvukushinnangute ja trendide alusel on metsalinnustiku arvukus käsitletud perioodil vähenenud keskmiselt paari võrra aastas. Paiksete liikide, samuti okasmetsaliikide ja metsaspetsialistide arvukused näitavad suuremaid langusi, võrreldes rändsete, leht- ja segametsadega seotud liikidega ning generalistidega, mis viitab eelkõige kohalikele põhjustele ja mõjuritele meie metsamaastikus. Sissejuhatus Eestis asub parasvöötme ja boreaalsete metsade piiril, kus doeerivaks maastikutüübiks on metsad (metsamaa pindala on 51,4%; Keskkonnaagentuur 2017). Meie metsades pesitseb umbes 110 liiki linde, kes on pesitsusajal seotud metsade ja puistutega (Nellis 2019). Eesti metsalinnustiku suure mitmekesisuse põhjuseks on mitmekesised * E-post: renno.nellis@gmail.com metsakooslused ja soodne geograafiline asend (Elts, Kuus & Leibak 2018). Eestis alustati punktloenduste abil arvukate liikide (nn tavaliikide) seirega juba aastal ja andmeid kasutatakse üleeuroopaliste analüüside tegemisel (PanEuropean Common Bird Monitoring Scheme PECBMS). Muuhulgas analüüsitakse üleeuroopaliselt erinevates elupaikades ja regioonides toimunud linnustiku arvukuse muutusi, mida kirjeldatakse kompleksindeksite abil. Euroopas
2 64 Metsalindude arvukuse muutused perioodil tervikuna ei ole metsalindude arvukus vahemikus oluliselt vähenenud (kogu perioodi muutus -4%), kuid Põhja- Euroopas on metsalinnustik sel perioodil vähenenud 20% võrra (PECBMS 2018). Eestis metsades pesitseva tavalinnustiku arvukuse muutusi ei ole seni teaduskirjanduses käsitletud. Metsalindudest on rohkem ja detailsemat infot kaitsealuste liikide kohta, kelle seisundit jälgitakse spetsiaalsete seireprogrammidega (nt kotkad ja metsis (Tetrao urogallus); Leivits 2018; Nellis 2018), kuid arvukate liikide seisundit nii detailselt ei jälgita ega analüüsita. Samas on suurema arvukusega liikide arvukuses toimuvad muutused oluliselt suurema mõjuga, kui haruldastel liikidel (nt biomassi muutuse kaudu toiduahelas). Käesolevas töös analüüsitakse arvukamate metsade ja puistutega seotud lindude arvukuse muutusi perioodil , selgitamaks kas ja millised muutused on toimunud Eesti metsalinnustikus viimastel aastakümnetel ning kas need muutused sarnanevad Põhja- Euroopa kohta avaldatud tulemustega. Lisaks võrreldakse erineva elupaigaeelistusega liigirühmade ja erineva rändestrateegiaga liikide arvukuse muutusi. Materjal ja metoodika Punktloendused Käesolev analüüs ja tulemused põhinevad Eesti Ornitoloogiaühingu haudelindude punktloenduste andmetel, mis on kogutud vabatahtlike vaatlejate poolt perioodil Punktloenduste seireprojekti eesmärgiks on lindude pesitsusaegse arvukuse muutuste pikaajaline jälgie, mis annab meile teavet erinevates elupaikades ja keskkonnas toimuvate üldiste muutuste kohta (Kuresoo & Ader 2000; Nellis 2010). Punktloenduste projekti raames jälgitakse nn tavaliikide ehk kõige tavalisemate linnuliikide arvukust, sest haruldaste liikide jälgimiseks see loendusmeetod ei sobi ning neid liike jälgitakse muude meetoditega (nt lausloendus (Nellis et al. 2018), transektloendused (Leivits 2017), peibutae püsiloenduspunktides (Nellis & Leivits 2018). Loendused toimusid püsimarsruudil, millel fikseeriti 20 loenduspunkti (Kuresoo & Ader 2000; Nellis 2010). Igas punktis registreeriti varahommikul 5 uti jooksul kõik nähtud ja kuuldud linnud. Loendus tehti vahemikus pool tundi enne päikesetõusu kuni neli tundi peale päikesetõusu. Kõik territoriaalse käitumise vaatlused (laul, paar, pesa, pesakond jm) registreeriti ühe haudepaarina, üksikisendite tavavaatlused 0,5 haudepaarina. Mitmetel peamiselt ringi lendavatel liikidel (pääsukesed, piiritaja) ja koloonialistel liikidel (kajakad, tiirud, kormoran, haigrud, künnivares) registreeriti ainult liigi esinee ja analüüs toimus selle alusel (punktis esinemise korral arvestati 1 haudepaar). Kui algse metoodika järgi viidi loendused igal rajal läbi 2 3 korda kevad-suve jooksul, siis alates aastast toimub ainult ühekordne loendus perioodil 25. maist kuni 15. juunini (Kuresoo & Ader 2000). Liikide arvukustrendid on
3 Nellis, R. & Volke, V. 65 Joonis 1. Punktloenduse radade paiknee Figure 1. The locations of point count routes in Estonia during the period of arvutatud, kasutades ainult põhilise loendusperioodi andmeid (periood ), sest varasemate loenduste kaasae loendusperioodi alguses põhjustaks varasema aktiivsusega liikide trendide ülehinnangu. Loendusrajad paiknevad üle Eesti ja kokku tehti perioodil loendusi 193 ühtlaselt üle Eesti paikneval loendusrajal (joonis 1). Aastas on loendusi tehtud rajal, kuid üle 40 loendatud raja aastas oli perioodidel ja (joonis 2). Andmeanalüüs Punktloenduste andmete sisestamiseks ja töötluseks on Eestis kasutusel andmebaassüsteem Access for Windows. Liikide populatsiooniindeksite arvutamiseks kasutatakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud seireandmete analüüsi programm TRIM/Trends and Indices for Monitoring Data, millega saab kordusloendustega kogutud andmete alusel arvutada linnupopulatsioonide arvukuse suhtelisi muutuseid. TRIM meetodi eeliseks on, et loendustes võib esineda vähesel määral lünkasid või andmed võivad olla kogutud ebaühtlase intervalliga. Andmetes toimub lünkade täite ehk imputeerie, mida tehakse log-lineaarse mudeli alusel. Loendusandmete alusel arvutati igale liigile populatsiooniindeks, mis iseloomustab liigi arvukuse muutust, kus 100 = baasarvukus. TRIM metoodika on esitatud Pannekoek & Van Strien (2008). TRIM analüüs toimub sama raja loendustulemuste võrdlemise alusel, mistõttu radade loendusaastad, maastikumuutused jt tegurid tulemust oluliselt ei mõjuta. Metsalindudena käsitletakse liike, kelle populatsioonist valdav osa pesitseb metsades või puistutes. Liikide arvukusemuutuseid kirjeldatakse populatsiooniindeksite muutuste kaudu, sh erinevates liigirühmades. Arvukuse trendid
4 66 Metsalindude arvukuse muutused perioodil Radade arv / No. of routes Joonis 2. Loendatud radade arv aastatel Figure 2. Number of counted routes during oli võimalik arvutada 53 metsadega seotud liigi kohta, keda leiti käsitletud perioodil vähemalt 30 loendusrajal, maksimaalselt 182 loendusrajal (liikide mediaan 132 rajal). Käsitletud metsaliikide hulgas on erineva elupaigaeelistusega liike, nii tüüpilisi metsaliike (nt tutt-tihane Lophophanes cristatus), kui kaksikbiotoopseid liike (nt hiireviu Buteo buteo) ja mosaiikses maastikus pesitsevaid liike (nt ööbik Luscinia luscinia). Seetõttu jagati liigid elupaigavaliku alusel kaheks: tüüpilised metsaliigid (lihtsustatult nimetatakse neid kui metsaspetsialistid) ja mosaiikses metsamaastikus pesitsevad liigid (generalistid), vastavalt 35 ja 18 liiki (tabel 1). Lisaks jagati liigid peamiselt okasmetsades ning leht- ja segametsades pesitsevateks liikideks (vastavalt 20 ja 33 liiki), rändseteks ja paikseteks liikideks (vastavalt 32 ja 21 liiki) ning ava- ja suluspesitsejateks (39 ja 14 liiki). Paiksete liikide hulka arvati ka hulgulinnud, kes regulaarseid rändeid ei tee (nt tihased). Sarnast liikide rühmadesse jagamiste lähenemist on varem kasutatud metsaja avamaastikuliikide puhul (Kuresoo, Pehlak & Nellis 2011). Üksikute liikide jagae erinevatesse rühmadesse on kohati keeruline ja hinnang on antud elupaigakirjelduste (Leibak, Lilleleht & Veromann 1994) ning autorite välitöökogumuse alusel, nt rändsed/paiksed liikidest olid keerulised raudkull (Accipiter nisus) ja pasknäär (Garrulus glandarius); okas- ja lehtmetsaliikidest kaelustuvi (Columba palumbus) ja mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix); metsaspetsialistidest nt lepalind (Phoenicurus phoenicurus) ja hallkärbsenäpp (Muscicapa striata); ava- ja suluspesitsejatest porr (Certhia familiaris) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva). Suurte liikumiste tõttu arvati rändsete liikide hulka ka kuuse-käbilind ja siisike. Rühmadesse jagae on küll osaliselt subjektiivne, kuid analüüsi kaasatud
5 Nellis, R. & Volke, V. 67 liikide koguhulk on piisavalt suur (ühes rühmas imaalselt 18 liiki ja kokku 53 liiki), mistõttu üksikute liikide populatsiooniindeksid eelduslikult ei mõjuta olulisel määral erinevate rühmade koondtulemusi. Seejärel arvutati kõikide metsalindude (53 liiki) ja erinevate liigirühmade kompleksindeksid, mis on liikide populatsiooniindeksite geomeetriline keske. Kompleksindekseid kasutatakse sageli linnustikus või väiksemates rühmades toimuvate üldiste muutuste kirjeldamiseks (nt Kuresoo, Pehlak & Nellis 2011). Komplekindeksi muutust perioodil 1983 kuni 2018 lineaarse regressioonimudeliga kasutades rakendustarkvara R (R Development Core Team 2018). Lindude arvukuse kvantitatiivse muutuse selgitamiseks (pesitsevate paaride arvu muutused) kasutati iga konkreetse linnuliigi lineaartrendi arvukuse muutust aastas (%) ja liigi viimast arvukushinnangut (Elts et al. 2019). Tulemused Metsaliikide kompleksindeksi (53 liigi populatsiooniindeksite geomeetriline keske) muutused perioodil on näidatud joonisel 3. Kogu uuritaval perioodil on metsalinnustiku kompleksindeksi vähenee statistiliselt usaldusväärne (F 1,34 = 34,4; p < 0,001; R 2 = 0,49). Trendi alusel on metsalinnustiku arvukus vähenenud sel perioodil 26% võrra. Erinevate liikide arvukuse muutused perioodi on näidatud tabelis 2. Negatiivse arvukuse muutusega liike on 36 (68% metsaliikidest) ehk nende liikide trendid on viimase 36-aastase perioodi jooksul langeva arvukusega, ja arvukus on suurenenud 17 liigil (32%). TRIM analüüsi alusel on statistiliselt usaldusväärse (vt tabel 2) arvukuse langusega liike metsalindude hulgas 14 (26%), kasvava arvukusega on kuus liiki (11%), stabiilse arvukusega on 26 liiki (49%) ja kõikuva trendiga seitse liiki (13%). Langeva arvukusega metsaliike on seega rohkem (14), kui kasvava arvukusega liike (6). Eestis pesitseb ainult või valdavalt metsades 85 liiki (Nellis 2019), kelle koguarvukus on 7,5-10,6 miljonit pesitsevat paari (keskmiselt 9,05 miljonit paari; Elts et al alusel). Käesolevasse analüüsi kaasatud 53 liigi arvukus moodustab 99% metsaliikide arvukusest Eestis (tabel 2; 53 liiki, kokku 7,44-10,44 miljonit paari ja arvukushinnangute usaldatavus on kõrge; Elts et al. 2019). Kõikide metsalindude lineaartrendide keskväärtus on -0,87% ja mediaan -0,47% aastas (kvartiilid +0,59 ja -1,91). Kuna liikide arvukusemuutuse mediaan on objektiivsem parameeter üldise arvukuse muutuse kirjeldamiseks kui keske, siis metsalindude keske vähenee -0,47% aastas tähendab tuhande (keskväärtus ) pesitseva paari vähenemist aastas. Vähearvukad metsaliigid, kelle andmeid punktloenduste seire raames piisavas mahus koguda ei ole võimalik (32 liiki), moodustavad proportsionaalselt väga väikse osa (ainult 1%) metsalindude koguarvukusest, mistõttu on saadud tulemus üldistatav kogu Eesti metsalinnustikule. Analüüsist väljajäänud vähearvukatest metsalindudest (31 liiki) olid
6 68 Metsalindude arvukuse muutused perioodil Metsalindude kompleksindeks Complex index of forest birds Aasta Year Joonis 3. Metsalinnustiku kompleksindeksi muutus perioodil (53 liigi populatsiooniindeksite geomeetriline keske), joonisel on esitatud lineaarne trend ja 95% usalduspiirid. Figure 3. The change in the complex index of 53 forest bird species during (data points are geometric mean values of populations). Solid line denotes linear trend and gray shaded area denotes 0.95 confidence interval. arvukuse pikad trendid (Elts et al. 2019; trend ) langeva arvukusega 12 liigil (39%), kasvava arvukusega 7 liigil (23%), stabiilse arvukusega 9 liigil (29%) ja teadmata trendiga 3 liigil (10%) ehk haruldaste liikide arvukusemuutused on sarnased tavaliikidele, kus langeva arvukusega liike on rohkem. Haruldaste liikide hulka kuuluvad mitmed kaitsekorralduslikult olulised liigirühmad (metsakanalised, rähnid, röövlinnud), kelle puhul rakendatakse täiendavalt aktiivseid kaitsemeetmeid. Kuna liikide arvukused on väga erinevad, siis on objektiivsem kirjeldada metsalinnustikus toimunud arvukuse muutusi sõltuvalt konkreetse liigi arvukusest ja trendist (arvukuse muutus aastas ja sellele vastav proprotsionaalne arvukus). Metsalindude keskmised arvukuse muutused ja arvukushinnangud on näidatud tabelis 2, mille alusel väheneb metsalindude arvukus paari võrra aastas (keskväärtus ). Kaks erinevat analüüsi annavad metsalindude arvukuse vähenemise hulga kohta sarnase tulemuse (trendide üldine võrdlee või liigitrendide arvukusega kaalue), kuid viimane liigispetsiifiline meetod on objektiivsem. Metsalindude arvukus on käsitletud perioodil vähenenud keskmiselt paari võrra aastas.
7 Nellis, R. & Volke, V. Tabel 1. Metsalindude jaotae rändestrateegia ja elupaigaeelistuste alusel. Table 1. Distribution of forest bird species based on migration strategies and habitat selection. 69 Liik Species Laanepüü Bonasa bonasia Teder Lyrurus tetrix Kanakull Accipiter gentilis Raudkull Accipiter nisus Hiireviu Buteo buteo Metstilder Tringa ochropus Kaelustuvi Columba palumbus Turteltuvi Streptopelia turtur Kägu Cuculus canorus Väänkael Jynx torquilla Musträhn Dryocopus martius Suur-kirjurähn Dendrocopus major Väike-kirjurähn Dendrocopus or Metskiur Anthus trivialis Käblik Troglodytes troglodytes Võsaraat Prunella modularis Punarind Erithacus rubecula Õöbik Luscinia luscinia Lepalind Phoenicurus phoenicurus Musträstas Turdus merula Laulurästas Turdus philomelos Vainurästas Turdus iliacus Hoburästas Turdus viscivorus Rändsus 1 Mikroelupaik 2 Makroelupaik 3 Pesitsus 4 Migration 1 Microhabitat 2 Macrohabitat 3 Nesting 4 P OM S A P OM S A P OM S A P OM S A R LS G S P OM S S P LS S S P LS S S R OM G A R LS S A R LS S A R OM S S R LS S A R LS S A R LS S A R OM S A
8 70 Metsalindude arvukuse muutused perioodil Liik Species Käosulane Hippolais icterina Väike-põõsalind Sylvia curruca Aed-põõsalind Sylvia borin Mustpea-põõsalind Sylvia atricapilla Mets-lehelind Phylloscopus sibilatrix Väike-lehelind Phylloscopus collybita Salu-lehelind Phylloscopus trochilus Pöialpoiss Regulus regulus Hall-kärbsenäpp Muscicapa striata Väike-kärbsenäpp Ficedula parva Must-kärbsenäpp Ficedula hypoleuca Sabatihane Aegithalos caudatus Põhjatihane Poecile montanus Salutihane Poecile palustris Tutt-tihane Lophophanes cristatus Musttihane Periparus ater Sinitihane Cyanistes caeruleus Rasvatihane Parus major Puukoristaja Sitta europaea Porr Certhia familiaris Peoleo Oriolus oriolus Pasknäär Garrulus glandarius Mänsak Nucifraga caryovatactes Ronk Corvus corax Rändsus 1 Mikroelupaik 2 Makroelupaik 3 Pesitsus 4 Migration 1 Microhabitat 2 Macrohabitat 3 Nesting 4 R LS S A R OM S A P OM S A R OM G A R OM S A R LS S S P LS S A P OM S S P LS S S P OM S S P OM S S P LS S S P LS S S P LS S S P LS S S P OM S A P OM S A P OM S A
9 Nellis, R. & Volke, V. 71 Liik Species Metsvint Fringilla coelebs Ohakalind Carduelis carduelis Siisike Carduelis spinus Kuuse-käbilind Loxia curvirostra Leevike Pyrrhula pyrrhula Suurnokk-vint Coccothraustes coccothraustes Rändsus 1 Mikroelupaik 2 Makroelupaik 3 Pesitsus 4 Migration 1 Microhabitat 2 Macrohabitat 3 Nesting 4 R LS S A R OM S A R OM S A P LS S A 1 Rändsed liigid (R) või paigalinnud (P) Migrating species (R) or residents (P) 2 Okasmetsa liigd (OM) või leht- ja segametsa liigid (LS) Coniferous forest inhabitants (OS) or Deciduous or mixed-forest inhabitants (LS) 3 Metsaspetsialist liigid (S) või generalistid (G) Forest specialist species (S) or generalists (G) 4 Avaspesitsejad (A) või suluspesitsejad (S) Open-cup nesters (A) or cavity nesters (S) Erinevates liigigruppides toimunud arvukuse muutused on näidatud tabelis 3, mille alusel on viimase 36 aasta jooksul vähenenud erineva elupaigavaliku või rändestrateegiaga liikide arvukus. Rohkem tundub langevat paiksete liikide ja metsaspetsialistide, samuti okasmetsades pesitsevate liikide arvukus, võrreldes vastavalt rändsete, generalistide ning leht- ja segametsades pesitsevate liikidega. Ava- ja suluspesitsejate arvukuse on samuti vähenenud, kuid nende rühmade muutuste erinevused ei ole selged, sest nende madalam keske ja mediaan on erinevates rühmades. Arvukusemuutuste varieeruvus on erinevates rühmades suur (-0, ,51 ± 0,89...2,89 (±SD)), mistõttu ei ole rühmade vahelised erinevused statistiliselt usaldusväärsed (tabel 3). Suur trendidevaheline varieeruvus on ootuspärane, sest liikidele avalduvad erinevad tegurid ja arvukused ei ole rühmasiseselt kõik ühesuunalised. Erinevate rühmade tulemused kirjeldavad üldiseid arvukuse suundumusi ehk arvukus väheneb tõenäoliselt kiirei paiksete, samuti metsaspetsialistide ja okasmetsades pesitsevate liikide hulgas. Arutelu Käesolevas töös selgus, et metsalindude hulgas on perioodil langeva arvukusega liike rohkem, kui kasvava arvukusega liike. Metsalinnustiku kompleksindeksi alusel vähenes metsalindude arvukus käsitletud perioodil veerandi võrra (26%). Liigispetsiifiliste arvukushinnangute ja trendide alusel on metsalinnustiku arvukus käsitletud perioodil vähenenud keskmiselt paari võrra aastas.
10 72 Metsalindude arvukuse muutused perioodil Tabel 2. Metsadega seotud linnuliikide arvukuse muutused perioodil Radade arv näitab, mitmel loendusrajal liik on esinenud. Arvutustes kasutati viimaseid arvukushinnanguid (Elts jt 2019, avaldamisel), mille alusel leiti igale liigile pesitsevate paaride muutus aastas. Trendi statistiline usaldusväärsus: * p < 0,05; ** p < 0,01. Mõõdukas tähendab arvukuse muutust üle 20%. Table 2. Trends of forest bird species during the period of Number of trails denotes the number of trails, where a species was present. Abundance estimates are based on Elts et al Statistical significance of abundance changes are coded as follows: * p < 0,05; ** p < 0,01. Liik Species Arvukuse muutus (trend) perioodil Change in abundance during aastas (%) Annual change (%) Standardviga Standard error Radade arv No. of routes Arvukus Abundance Arvukus Abundance Change Change Laanepüü Bonasa bonasia Teder Lyrurus tetrix Kanakull Accipiter gentilis Raudkull Accipiter nisus Hiireviu Buteo buteo Metstilder Tringa ochropus Kaelustuvi Columba palumbus Turteltuvi Streptopelia turtur Kägu Cuculus canorus Väänkael Jynx torquilla Musträhn Dryocopus martius kõikuv fluctuating kõikuv fluctuating mõõdukas kasv (p<0.01) ** moderate increase (p<0.01) ** mõõdukas kasv (p<0.05) * moderate increase (p<0.05) * -6,64 2, ,48 1, , ,01 9, ,04-36,06-5,51 4, ,3-220,4 1,44 1, ,8 129,6-0,95 1, ,63 0, ,75 1, ,625-47,25 0,9 0, ,94 1, ,03 1, ,5 72,1
11 Nellis, R. & Volke, V. 73 Liik Species Suur-kirjurähn Dendrocopus major Väike-kirjurähn Dendrocopus or Metskiur Anthus trivialis Käblik Troglodytes troglodytes Võsaraat Prunella modularis Punarind Erithacus rubecula Õöbik Luscinia luscinia Lepalind Phoenicurus phoenicurus Musträstas Turdus merula Laulurästas Turdus philomelos Vainurästas Turdus iliacus Hoburästas Turdus viscivorus Käosulane Hippolais icterina Väike-põõsalind Sylvia curruca Arvukuse muutus (trend) perioodil Change in abundance during kõikuv fluctuating mõõdukas kasv (p<0.01) ** moderate increase (p<0.01) ** mõõdukas langus (p<0.05) * moderate decline (p<0.05) * mõõdukas kasv (p<0.05) * moderate increase (p<0.05) * mõõdukas kasv (p<0.01) ** moderate increase (p<0.01) ** kõikuv fluctuating aastas (%) Annual change (%) Standardviga Standard error Radade arv No. of routes Arvukus Abundance Arvukus Abundance Change Change 0,69 0, ,53 3, ,55-76,5-1,91 0, ,71 0, ,71 0, ,15 0, ,25 0, ,27 1, ,43 0, ,34 0, ,59 0, ,39 1, ,5-597,5-0,36 0, ,59 0,
12 74 Metsalindude arvukuse muutused perioodil Liik Species Aed-põõsalind Sylvia borin Mustpea-põõsalind Sylvia atricapilla Mets-lehelind Phylloscopus sibilatrix Väike-lehelind Phylloscopus collybita Salu-lehelind Phylloscopus trochilus Pöialpoiss Regulus regulus Hall-kärbsenäpp Muscicapa striata Väike-kärbsenäpp Ficedula parva Must-kärbsenäpp Ficedula hypoleuca Sabatihane Aegithalos caudatus Põhjatihane Poecile montanus Salutihane Poecile palustris Tutt-tihane Lophophanes cristatus Musttihane Periparus ater Arvukuse muutus (trend) perioodil Change in abundance during kõikuv fluctuating mõõdukas langus (p<0.05) * moderate decline (p<0.05) * kõikuv fluctuating aastas (%) Annual change (%) Standardviga Standard error Radade arv No. of routes Arvukus Abundance Arvukus Abundance Change Change -0,1 0, ,81 0, ,02 0, ,09 0, ,06 0, ,06 0, ,11 0, ,95 1, ,65 0, ,3 3, ,83 1, ,25 1, ,35 1, ,21 3, ,5-302,5
13 Nellis, R. & Volke, V. 75 Liik Species Arvukuse muutus (trend) perioodil Change in abundance during Sinitihane Cyanistes caeruleus Rasvatihane Parus major Puukoristaja Sitta europaea Porr Certhia familiaris Peoleo Oriolus oriolus Pasknäär Garrulus glandarius Mänsak Nucifraga caryovatactes Ronk Corvus corax Metsvint Fringilla coelebs Ohakalind Carduelis carduelis Siisike Carduelis spinus Kuuse-käbilind Loxia curvirostra Leevike Pyrrhula pyrrhula Suurnokk-vint Coccothraustes coccothraustes mõõdukas kasv (p<0.01) ** moderate increase (p<0.01) ** kõikuv fluctuating mõõdukas langus (p<0.05) * moderate decline (p<0.05) * aastas (%) Annual change (%) Standardviga Standard error Radade arv No. of routes Arvukus Abundance Arvukus Abundance Change Change -0,47 0, ,15 0, ,49 0, ,01 1, ,24 0, ,67 0, ,51 2, ,6 421,2-0,46 0, , ,47 0, ,47 1, ,17 0, ,72 1, ,04 0, ,05 1, ,5
14 76 Metsalindude arvukuse muutused perioodil Tabel 3. Erinevates linnurühmades toimunud arvukuse muutused perioodil Tabel 3. The changes in different groups of forest birds during Liikide grupp Species group Rändsed liigid Migratory species Paiksed liigid Residential species Okasmetsa liigid Coniferous forest inhabitants Leht- ja segametsa liigid Broad-leafed and mixed forest inhabitants Metsaspetsialistid Forest specialists Generalistid Generalists Avapesitsejad Open-cup nesters Suluspesitsejad Cavity nesters Liikide arv No. of species Arvukuse muutus aastas (%) Annual change of abundance (%) Keske ± SD Mean ± SD Mediaan Median 32-0,48 ± 1,94-0, ,51 ± 2,84-0, ,21 ± 2,89-1, ,67 ± 1,93-0, ,01 ± 2,54-0, ,60 ± 1,89-0, ,98 ± 2,55-0, ,56 ± 1,59-0,66 Erinevuse usaldusväärsus Difference significance t=1,53; N=53; p=0,13 t=0,82; N=53; p=0,42 t=0,62; N=53; p=0,54 t=0,58; N=53; p=0,57 Metsalinnustiku vähenemise põhjusi on kindlasti mitmeid, sest liikide arvukust mõjutavad erinevad tegurid, näiteks peale metsaraie (Fraixedas, Lindén & Lehikoinen 2015) veel ohud rändeteedel, kliimamuutused (Both & Visser 2001) ja maaspesitsejate puhul röövluskoormus (Roos et al. 2018). Eesti-siseste põhjuste doeerimisele viitab paiksete liikide arvukuse suurem kahanee võrreldes rändsete liikidega, kusjuures mujal Euroopas vähenevad eelkõige hoopis rändsete liikide, eriti kaugrändurite, arvukused (Both et al. 2010). Sarnane tavalinnustikus toimunud arvukuse vähenee on viimastel aastakümnetel toimunud ka põllulinnustikus (Marja & Nellis 2018). Soomes on näidatud, et kõige arvukamate metsaliikide langevaid trende saab seostada elupaiga kvaliteedi langusega, ja nende liikide puhul, kelle arvukus on langenud ka kaitsealadel, tõenäoliselt kliimamuutuse mõjuga (Virkkala 2016). Lõuna-Soome metsade linnustiku analüüs andmete alusel näitas samuti, et linnukooslusi mõjutavad nii metsade majandae (vanade metsade pindala vähenee) kui kliima soojenee (Fraixedas, Lindén & Lehikoinen 2015). Eestis jääb kiirei vähemaks okasmetsadega seotud linde ja okasmetsade pindala on perioodil vähenenud umbes 13%, need alad on asendunud valdavalt lehtpuumetsadega (Keskkonnaagentuur 2014). Samuti
15 Nellis, R. & Volke, V. 77 vähenevad meil kiirei metsaspetsialistide arvukused, mis viitab samuti eelkõige metsas toimuvatele muutustele. Meie metsades toimuv mõjutab eelduslikult linnustiku arvukusi, generaliste otseselt sobiva elupaiga pindala muutuste kaudu ja spetsialiste metsakvaliteedi muutuste kaudu (nt lehtmetsade pindala kasv ja okasmetsade vähenee, vanade metsade pindala vähenee). Lisaks avalduvad kaudsed mõjud metsamaastiku fragmenteerumise kaudu, näiteks paiksetele metsavärvulistele on väheste säilikpuudega lageraielangi negatiivne mõju täheldatav ka 50 meetri kaugusele piirneva metsa sees (Söderström 2009), ehkki vanametsafragmentides võib olla linnustiku üldine asustustihedus kõrge (Rosenvald et al. 2011). Kas metsalinnustiku üldist vähenemist võib põhjustada metsamaa pindala kasv ja linnud jagunevad seetõttu lihtsalt suuremale alale? Eestis on perioodil metsamaa pindala suurenenud umbes 18,7%: 1,916 miljonilt hektarilt 2,274 miljoni hektarini (Keskkonnaagentuur 2014). Samas on sellel perioodil metsamaa pindala hindamisel kasutatud erinevaid meetodeid ja 1980ndatel lausmetsakorralduse andmeid, mis andis mõningase alahinnangu. 2000ndatel ei ole metsamaa pindala enam suurenenud (Keskkonnaagentuur 2014), vaid on hakanud raadamiste jm tõttu hoopis natuke vähenema (L. Maamets, avaldamata vaatlusandmed perioodi kohta). Punktloenduste metoodika tõttu ei ole metsamaa kasv trendide tulemusi mõjutav tegur, sest analüüs toimub samade punktide/asukohtade alusel ja keske ühe raja loenduskestvus on alla 10 aasta (Nellis 2018), mistõttu metsamaa kasvu mõju ei saa olla kuigi oluline. Metsamaa kasvu tõttu võiks tavaliikide arvukus hoopis suureneneda, sest need on enamasti generalistid, kelle arvukust mõjutab põhiliselt sobiva elupaiga pindala. Punktloenduste metoodika ei ole loendusperioodil ( ) muutunud, v.a loenduskordade arv, kuid analüüsis kasutati ainult keskse loenduse andmeid ( ), mis on olemas kogu perioodi kohta. Samuti on trendide arvutamisel kasutatud sama metoodika alusel samades kohtades kogutud andmeid sama(de) loendaja(te) poolt ehk vaatleja, metoodika muutmise või arvutamise mõju tulemusele puudub (Kuresoo & Ader 2000; Kuresoo, Pehlak & Nellis 2011; Nellis 2018). Metsalinnustiku arvukuse vähenee on murettekitav ja viitab tõenäoliselt metsamajanduse kui olulisima mõjuri suundumustega tegelemise vajadusele. Metsalinnustiku seisundi leevendamiseks võiks Eestis vähendada raiemahtu ja kasutada valdavalt nn poollooduslikku metsamajandust, kus nt hooldusraiet tehakse vähe, sest looduslikult arenenud metsades on elurikkus suurem. Majandusmetsad toetavad sel juhul parei koos kaitsealade võrgustikuga üldise mitmekesisuse säilimist. Samuti tuleks rakendada pikemat kevad-suvist raierahu, seda kindlasti kaitstavatel aladel ja riigimetsas.
16 78 Tänuavaldused Metsalindude arvukuse muutused perioodil Kasutatud kirjandus Täname kõiki punktloendusel osalejaid: Kristo Abner, Evi Adder, Ingrid ja Imre Aus, Endel Edula, Raul Eenpuu, Margus Ellermaa, Ellu Elken, Jaanus Elts, Lembit Enok, Marju Erit, Jaan Ernits, Andreas Eskor, Toivo ja Tiiu Hakman, Tiit Harju, Peeter Hõrak, Rainer Illison, Andrus Jair, Toomas Johanson, Toomas Jüriado, Allen Kaasik, Andres Kalamees, Urmas Kalla, Rein Kalmus, Heiti Kareta, Vello Keppart, Jüri Keskpaik, Kairi Kiik, Lauri Klein, Kaspar Kolk, Mati Kose, Ants Kree, Arnold Kristjuhan, Risto Kukk, Andres Kuresoo, Rein Kuresoo, Andrus Kuus, Tiit Külaots, Arne Laansalu, Aime Laidna, Sten Lassmann, Tenno Laur, Monika Laurits, Triin Leetmaa, Eerik Leibak, Õie Leis, Agu ja Meelis Leivits, Eedi Lelov, Ülo Lemmik, Juhan Lepasaar, Arvi Lepisk, Vilju Lilleleht, Siim Lilleoja, Aare Linkolm, Leho Luigujõe, Asko Lõhmus, Olev Lüütsepp, Alo Malt, August Mank, Matti Masing, Julius Mark, Olev Merivee, Linda Metsaorg, Mihkel Metslaid, Rein Mikk, Toomas Muru, Rein Nellis, Ivar Ojaste, Karl Oolu, Margus Ots, Uku ja Mariliis Paal, Margus Paas, Teele Paluots, Hannes Pehlak, Margus Pensa, Alvar Peterson, Kaja Peterson, James Phillips, Marko Pihelpuu, Ranno Puumets, Riina Põhjala, Oivo Rahusoo, Val Rajasaar, Tiit Randla, Kaarel Roht, Urmas Roht, Uku Rooni, Alma Roos, Ilmar Rootsi, Lemg Rootsmäe, Mati Salumäe, Enn Soom, Anu Soon, Alar Soppe, Priit Zingel, Indrek ja Jaak Tammekänd, Hilja Toimet, Viljard Tuisk, Ants Tull, Aarne ja Eet Tuule, Joosep Tuvi, Meelis Uustal, Olavi Vainu, Voldemar Vainu, Ester Valdvee, Tiina Vardja, Maie Vikerpuur, Veljo Volke, Ülo Väli, Anti Õun ja Indar Zeinet. Both, C., Van Turnhout, C.A., Bijlsma, R.G., Siepel, H., Van Strien, A.J. & Foppen, R.P. (2010) Avian population consequences of climate change are most severe for long-distance migrants in seasonal habitats. Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences, 1685, Both, C. & Visser, M.E. (2001) Adjustment to climate change is constrained by arrival date in a long-distance migrant bird. Nature, 411, 296. Elts, J., Kuus, A. & Leibak, E. (2018) Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu, Estonia. Elts, J., Leito, A., Luigujõe, L., Nellis, R., Ots, M. & Tammekänd, I. (2019) Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus Hirundo, lk numbrid. Hirundo, 32, Fraixedas, S., Lindén, A. & Lehikoinen, A. (2015) Population trends of common breeding forest birds in southern Finland are consistent with trends in forest management and climate change. Ornis Fennica, 92, 187. Keskkonnaagentuur (2014) Aastaraamat ( default/files/aastaraamat_mets_2014.pdf). Keskkonnaagentuur (2017) Aastaraamat Eesti Mets ( Kuresoo, A. & Ader, A. (2000) Haudelindude punktloendus Eestis aastail [The point counts of breeding land birds in Estonia, ]. Hirundo, 13, Kuresoo, A., Pehlak, H. & Nellis, R. (2011) Population trends of common birds in Estonia in Estonian Journal of Ecology, 60, 88.
17 Nellis, R. & Volke, V. 79 Leibak, E., Lilleleht, V. & Veromann, H. (1994) Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Estonian Academy Publishers, Tallinn, Estonia. Leivits, M. (2017) Madalsoode ja rabade linnustiku seire 2017.a. ( soolind2017.pdf). Keskkonnaagentuur, Eesti. Leivits, M. (2018) Metsise mängud, aasta aruanne ( ee/attachments/article/4000/metsis2017. pdf). Keskkonnaagentuur, Estonia. Marja, R. & Nellis, R. (2018) Perioodil põllulindude arvukuse muutus Eestis ning selle seos põllumajanduse ja kiskjatega. Hirundo, 31, Nellis, R. (2010) Haudelindude punktloenduste metoodika ( node/139). Käsikiri Eesti Ornitoloogiaühingu arhiivis. Nellis, R. (2018) Haudelinnustiku punktloendused aastal ( Punktloenduste%20aruanne% pdf). Eesti Ornitoloogiaühing, Estonia. Nellis, R. (2019) Kuidas läheb meie metsalindudel? Eesti Loodus, 70, Nellis, R. & Leivits, M. (2018) Rähnilised, aasta seirearuanne ( rahn2018%20(1).pdf). Keskkonnaagentuur, Estonia. Nellis, R., Tuvi, J., Sein, G., Tuule, A. & Väli, Ü. (2018) Kotkad ja must-toonekurg, aasta seirearuanne ( seire.keskkonnainfo.ee/attachments/ article/4138/kotkaste%20seire% %20aruanne% pdf). Keskkonnaagentuur, Estonia. Pannekoek, J. & Van Strien, A. (2008) TRIM 3 Manual. Trends and Indices for Monitoring Data. Statistics Netherlands, Netherlands. PECBMS (2018) PanEuropean Common Bird Monitoring Scheme. Common bird species indices and trends ( pecbms.info/trends-and-indicators/). R Development Core Team (2018) R: A language and environment for statistical computing. R Foundation for Statistical Computing, Vienna, Austria. Roos, S., Smart, J., Gibbons, D.W. & Wilson, J.D. (2018) A review of predation as a limiting factor for bird populations in mesopredator rich landscapes: a case study of the UK. Biological Reviews, 93, Rosenvald, R., Lõhmus, A., Kraut, A. & Remm, L. (2011) Bird communities in hemiboreal old-growth forests: the roles of food supply, stand structure, and site type. Forest Ecology and Management, 262, Söderström, B. (2009) Effects of different levels of green-and dead-tree retention on hemi-boreal forest bird communities in Sweden. Forest Ecology and Management, 257, Virkkala, R. (2016) Long-term decline of southern boreal forest birds: consequence of habitat alteration or climate change? Biodiversity and Conservation, 25,
18 80 Metsalindude arvukuse muutused perioodil Summary Changes in abundances of forest birds during the period of 1983 to 2018 Trends of 53 forest bird species in Estonia are described and analyzed in the present study based on common bird monitoring project of Birdlife Estonia. Data was gathered as a citizen science project and with a point count method different routes, consisting 20 points each. Every route was counted once between 25 th of May and 15 th of June in each particular year. Species counted at least in 30 different routes were included in this study. Analysed period was and trends (population indices) of common birds were calculated using TRIM (Trends and Indices for Monitoring Data) software. Out of 53 covered species trends were on 26 species, increasing on 6 species, decreasing on 14 species and 7 species trends were uncertain (fluctuating). The 36 year species linear trends annual medium was the change of -0,87% per year and median -0,47%, showing the decrease in numbers of forest birds. Analyzed forest birds complex index (geometric mean of population indices fot 53 species) shows the decline of 26% during the period oof 1983 to These 53 common forest species have a total population abundance of 7,4 10,4 million breeding pairs in Estonia (Elts et al. 2019) and it covers about 99% of all forest birds. Using species specific numbers and trends the average annual decline of forest birds during last 36 years have been breeding pairs per year. Groups of local (resident) species and forest specialists, also coniferous forest birds, showed slightly stronger decline compare to migratory species, generalists and deciduous forest species, respectively. These results clearly illustrate the importance of local effects on the decrease of forest birds in Estonia, and the need to take relevant actions to stop the decline in population abundances of forest birds.
aegcau
Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik 2015. aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, 2015 1 Eesti Ornitoloogiaühing täitis 2014. aastal Keskkonnaameti
RohkemEluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu,
Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik 7. aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, 7 Eesti Ornitoloogiaühing täitis 7. aastal Keskkonnaameti tellimisel
RohkemMicrosoft Word - TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK.doc
TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK ARUANNE TELLIJA: TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET TÄITJA: MTÜ TALLINNA LINNUKLUBI Tallinn 2006 Sisukord 1. Materjal ja metoodika...4 2. Tallinna rohealade linnustiku kirjeldus...6
RohkemPowerPoint Presentation
Aastatel 2009 2013 toimunud Rarileidja võistluse kokkuvõte Rarileidja 2009-2013 Rarileidja oli võistlus, mille eesmärgiks oli aasta jooksul leida võimalikult palju haruldasi linde ja muuta seega linnuvaatlemine
RohkemFIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja
FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
Rohkem2008 EMV start.xlsx
EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SÕUDMISES 30.-31.08.2008 PÄRNU FINIŠIPROTOKOLL 30.08.2008 Sünni 1 16:00 M4-1 Allar Raja Jaan Laos Alo Kuslap 2 Andrus Sabiin Martin Absalon Sten Villmann 3 Tanel Kliiman Lauri Pind
RohkemHirundo (1) Hirundo UURIMUS Soome lahe avamere lindude inventuuri tulemused seoses aastaaegade, mere sügavuse ja geograafilise pikkusega
Hirundo 2018 31 (1) 32-48 Hirundo UURIMUS Soome lahe avamere lindude inventuuri tulemused seoses aastaaegade, mere sügavuse ja geograafilise pikkusega Riho Marja*,1,2, Andrus Kuus 1, Andres Kalamees 1
RohkemMicrosoft PowerPoint - nema_linnud_KKM
NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
Rohkemiba_2000
Tähtsad linnualad Eestis Important Bird Areas in Estonia Tähtsad linnualad Eestis Important Bird Areas in Estonia Koostanud / Compiled by Andres Kalamees Toetanud / Supported by Taani Keskkonnakoostöö
RohkemLehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017
Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027 Keskkonnaamet 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...4 1.1. Ala iseloomustus...4 1.2. Maakasutus...4 1.3. Huvigrupid...5 1.4. Kaitsekord...5 1.5. Uuritus...6
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemMicrosoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc
MAK keskkonnaga seotud toetuste bioloogilise mitmekesisuse hindamise raames 2010.- 2015. a teostatud põllulindude seire kokkuvõte Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Eneli Viik, eneli.viik@pmk.agri.ee
RohkemKas meil on vaja linnaelustiku seiret?
Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Meelis Uustal SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 8. nov. 2012 Keskkonnateabe Keskus Hetkeolukord 2/3 eestimaalastest elavad
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemKokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK 1 Ägedad 13 186.6 7 172.60 188.93
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemMicrosoft PowerPoint - GM_ettekanne
MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
Rohkemesl-2018.xlsx
Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9
Rohkem9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017
9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017 Autorid: A. Sims, M. Raudsaar, U. Tamm, T. Timmusk Toimetajad: Madis Raudsaar, Kaia-Liisa Siimon, Mati Valgepea Kaanefoto: Tõnis Teras
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemMicrosoft Word - 08.doc
EESTI VÕIMALIK RAHVAARV JA VANUSKOOSSEIS AASTANI 2050 Aasa Maamägi Rahvastikustatistika talituse juhtivstatistik 2000. aasta rahva- ja eluruumide loenduse alusel Statistikaametis koostatud vaadeldava ajaperioodi
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemSoosaare soo taastamiskava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 20. sept Ettepanekud ja tagasiside oodatud kun
Soosaare soo taastamiskava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 20. sept 2016. Ettepanekud ja tagasiside oodatud kuni 20. okt 2016 aadressil jott@elfond.ee/ Foto: droonifoto
RohkemTallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh
Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest
RohkemSaarde laskmine 2017 tulemused
Automaat AK-4 Koht Võistkond Nimi Lamades Põlvelt Püsti KOKKU 1 KL Nõmme Priit Avarmaa 97 92 69 258 2 Kristjan Pahk 92 87 73 252 3 Andres Laas 83 78 84 245 4 Peeter Paisuots 90 80 73 243 5 Mjölnir Leo
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
RohkemA-C kategooria liigid Kühmnokk-luik Cygnus olor Cyg olo Mute Swan A Väikeluik Cygnus columbianus Cyg col Tundra Swan A Laululuik Cygnus cygnus Cyg cyg
A-C kategooria liigid Kühmnokk-luik Cygnus olor Cyg olo Mute Swan A Väikeluik Cygnus columbianus Cyg col Tundra Swan A Laululuik Cygnus cygnus Cyg cyg Whooper Swan A Rabahani Anser fabalis Ans fab Bean
RohkemRAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad
RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 1. märts 215 199a sündinud ja nooremad 2a sündinud ja nooremad 27a sündinud ja nooremad 3kg 3kg 22kg 1 Kaarel Tamm (SK
Rohkem5L_ELTL_4et.XLSX
BALTECO EESTI 2018/2019 VÕISTKONDLIKUD MEISTRIVÕISTLUSED L A U A T E N N I S E S 4. mängupäev: Suure-Jaanis, 23. märtsil 2019 4. mängupäeva kohtumiste protokollid - 5. LIIGA mehed Match no 1 LTK KALEV
RohkemPrint\A4\LMergeQualify.PMT
Sorted on Best Lap time WD NOORED - AJAD PEALE KOLMANDAT VOORU 0 Joonas PALMISTO Tom ADAMSON Andri KUTSAR Romet REISIN Karl-Kenneth NEUHAUS Marten PÕDER Sten IVANOV Oliver KURG Henri KUTSAR R. Best Tm
RohkemPrint\A4\QualifyReduced.pmt
Kvalifiikatsioon - minutit.0.09 0: Sorted on Best time Qualifying started at :: 9 0 9 0 9 99 9 Gregor KAARES Kaarel AAMER Kenor KOTKAS Rasmus LEHTER Jaan TANG Ken Robert KÕPP Alexey TEPLOV Robert URBANIK
RohkemSorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015
Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 Keskkonnaamet 2015 Vastavalt looduskaitseseaduse 25. on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks: Kaitsekorralduskava
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemMicrosoft Word - Ott Kangur_Tavaliste taimeliikide olulisus ja kadumise eripärad_2012.doc
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Botaanika osakond Ott Kangur TAVALISTE TAIMELIIKIDE OHUSTATUS JA KADUMISE ERIPÄRAD Bakalaureusetöö Juhendaja: MSc Krista
Rohkem(Tõrked ja töökindlus \(2\))
Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
Rohkem(Microsoft Word - Ulukij\344lgede ruutloendus 2011.doc)
Keskkonnateabe Keskus Ulukiseireosakond ULUKITE 2011. AASTA RUUTLOENDUSE ANDMETE ANALÜÜS Koostaja: Rauno Veeroja TARTU 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS... 2 1. RUUTLOENDUSTE LÄBIVIIMINE 2011. AASTAL... 3 2.
RohkemSlide 1
Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm
RohkemNo Slide Title
SUURTE KORTERMAJADE PIIRKONNAD EUROOPAS: SOTSIAALSED TRENDID JA PLANEERIMISLÄHENEMISED Tiit Tammaru ja Kadri Leetmaa TÜ Rände- ja linnauuringute keskus 14 linna Euroopas Large Housing Estates in Europe:
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi
RohkemMälumäng Vol 3.
Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa
RohkemKuresoo et al. 2013
Hirundo 26: 1-25 (2013) KIRJUHAHA (POLYSTICTA STELLERI) ASURKONNA SEISUNDIST JA VÕIMALIKEST KAITSEMEETMETEST EESTIS Andres Kuresoo, Leho Luigujõe & Kalev Rattiste Eesti Maaülikool, Kreutzwaldi 1, 51014
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemMicrosoft Word - Avaste LA KKK doc
Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDOSA... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS...
RohkemMicrosoft Word - i08_605.etw
IP/08/605 Brüssel, 18. aprill 2008 Komisjoni IKT eduaruanne: rohkem kui 2 miljonit eurooplast kasutab igapäevaselt Internetti Üle poolte eurooplaste on nüüd igapäevased Interneti-kasutajad, neist 80 %
Rohkemambla.xls
Ambla valla lahtised MV kergejõustikus 26. mai 2001 Ambla staadion Kuni 16-aastaste tüdrukute 100 m jooks 1. Marili Toots 14,44 2. Elo Strauss 15,66 3. Kristi Lomp 15,68 4. Heike Petter 15,95 5. Kristi
RohkemSUITSUPAASUKE - AASTA LIND 2000 Mati K o s e Eesti Ornitoloogiaijhing, pk. 227, Tartu Kokkuv6te. Suitsupaasuke (Hirundo r~~stica) valiti Eesti O
SUITSUPAASUKE - AASTA LIND 2000 Mati K o s e Eesti Ornitoloogiaijhing, pk. 227, 50002 Kokkuv6te. Suitsupaasuke (Hirundo r~~stica) valiti Eesti Ornitoloogiaiihingu poolt 2000. aasta linnuks, Kaesolevas
RohkemMicrosoft Word - Krassgrundi linnustik_aruanne2010_2.doc
Krassgrundi mereala inventeerimine: linnustik Lõpparuanne Krassi saar. Ivar Jüssi foto 2.06.09. Andres Kuresoo & Leho Luigujõe Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Tartu SISUKORD Sissejuhatus...3
RohkemMETSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks
METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate
RohkemLauri Lipp M ,2 km jooks Tulemus Punkte 0:15:48,0 100 Kätekõverdused Istessetõusud KOKKU MTÜ Vigastatud Võitlejate Ühing Tall
Lauri Lipp M 57-61 0:15:48,0 60 63 300 Piret Põldsaar N 42-46 0:13:21,0 106 85 300 Lauri Aasmann M 37-41 0:12:34,0 85 72 300 Marko Tooming M 32-36 0:12:38,0 74 75 300 Joonas Mattias Laur M 17-21 0:11:01,0
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi
EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev
RohkemMicrosoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx
Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemSumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK
Sumo EMV.09.8 Rakvere PU+0. Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi : A. Aron AUN, MK Juhan AUN 00-0 AUN 0-00 B. ALEKSEI ALEKSANDROV, Buffen-do ALEKSANDROV. VERNER PAJULA, SK TAPA LIISMA 00-0 C. Rasmus LIISMA,
RohkemAMB_Loeng1_andmed_a
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias LOMR.10.007 1. nädal Loeng: Töökorraldus ja materjalid Teaduslik mõtteviis Andmete tüübid Andmete varieeruvuse kirjeldamine Praktikum: Sagedusjaotuste joonistamine Maido
Rohkem3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi
Õhupüss 20l Poisid Sünd. Klubi Seeriad Kokku 10* I Karel UDRAS 2003 Ülenurme GSK 89 86 175 II Manfred KUKK 2003 Ülenurme GSK 80 87 167 III Markus Jasper LASSEN 2004 Ülenurme GSK 71 75 146 4 Kalev KIVIOJA
RohkemOsmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava
KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 12.12.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/14 Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2019 2028 Keskkonnaamet 2018 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 6 1.1. Ala iseloomustus...
RohkemPrint\A4\QualifyReduced.pmt
Kvalifiikatsioon - minutit.0.0 0:0 Sorted on Best time Qualifying started at :0: Best Tm Gap In s Nat Entrant Make Class 0 0 0 Leonid LUTER Hannes HANSMAN Khevin KALM Alexey TEPLOV Petri TUUKKANEN Raido
RohkemImage segmentation
Image segmentation Mihkel Heidelberg Karl Tarbe Image segmentation Image segmentation Thresholding Watershed Region splitting and merging Motion segmentation Muud meetodid Thresholding Lihtne Intuitiivne
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
5 6 Üldosa 1. Baltimaade pealinnade üldnäitajad... 8 2. Tallinna linna koostööpartnerid, 2003... 9 3. Suuremate keskuste kaugused Tallinnast... 10 4. Suuremate Eesti linnade kaugused Tallinnast... 10 5.
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemSaaremaa Sügis '97
3x20 lasku 29/Sep/2018 Põlvelt Lamades Püsti Sünd. Klubi I II I II I II Kl. 1. Tuuli KÜBARSEPP 1994 Elva LK 97 94 191 97 98 195 88 95 183 569 M 2. Sigrit JUHKAM 2000 KL MäLK 93 88 181 96 98 194 94 96 190
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T
1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa
RohkemHAJUSSÜSTEEMID HAJUSSÜSTEEMID Kaugprotseduurid IDL kompileerimine ONCIDLnäide CORBAIDLnäide MIDLnäide DCERPCmuidomadusi XML-RPC JSON-RPC REST document
Kaugprotseduurid IDL kompileerimine ONCIDLnäide CORBAIDLnäide MIDLnäide DCERPCmuidomadusi XML-RPC JSON-RPC REST document.idl IDL kompilaator document_cstub.o document.h document_sstub.o #include document_client.c
RohkemKurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013
Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kaitsealused liigid 4 1.1. Kaitsealused taimeliigid 4 1.2. Kaitsealused loomaliigid 11 2. Euroopas väärtustatud
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemEESTI RAHVASTIK RAHVALOENDUST...
EsA EESTI RAHVASTIK RAHVA- LOENDUSTE ANDMETEL POPULATION OF ESTONIA BY POPULATION CENSUSES III EESTI E STATISTIKAAMET T S T I A A T STATISTICAL T S T I A OFFICE F OF ESTONIA TALLINN L N 1996 9 ISBN 9985-826-82-5
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemMicrosoft Word - Praks1.doc
Segamudelid 1. praktikum Mida vähem andmeid, seda parem? (Üldistatud vähimruutude meetod ja heteroskedastilised andmed) Segamudelite praktikumides kasutame R-tarkvara. Kahel aastal on teostatud ühe füüsikalise
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemArnold Luhaääre mälestusvõistlus 2009
Kaalumine 9:00-10:00, võistluste avamine 10:45 ja algus 11:00 Mehed -61 kg. 1 grupp Summa Koht Punktid Järk 1 Armas Reisel 19.11.2001 Vargamäe A.Uppin 59,85 1,459 75 81 83x 94 100x 100 81 100 181 I 264,14
RohkemMicrosoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt
SISSEJUHATUS RISKIANALÜÜSI VETERINAARSES RAHVATERVISHOIUS Arvo Viltrop EMÜ VLI 1 Kasutatud allikad Woolridge ja Kelly Risk Analysis Course (2000) Vose Consulting Quantitative Risk Assessment for Animal
RohkemPärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T
Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemUulu-Võiste seletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Uulu-Võiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala
RohkemMicrosoft Word - Tekst2.doc
EsA EESTI RAHVASTIK RAHVA- LOENDUSTE ANDMETEL POPULATION OF ESTONIA BY POPULATION CENSUSES II EESTI E STATISTIKAAMET T S T I A A T STATISTICAL T S T I A OFFICE F OF ESTONIA TALLINN L N 1996 9 ISBN 9985-826-44-2
Rohkem2011_koolinoorte_paar
Põhikool POISID Põhikool TÜDRUKUD Oliver Orav - Gustav Saagpakk Katleen Kangur - Hanna-Loore Õunpuu Taavi Arula - Sander Kulp Gertrud Alatare - Karin Lassi Oscar Leemets - Aleksander Eerma Mariliis Karro
RohkemTiitelleht
Company Data ASFALTSEGUDE TOOTMINE Production of Asphalt Mixtures AVA PDF TOODETUD ASFALTSEGUSID 2011. A. Produced Asphalt Mixtures in 2011 Mixture Type AC surf. bin AC base SMA Other types in tonnes 703
RohkemBIM360 ja RealityCapture
DROONID EHITUSES KAASAEGNE PROJEKTIPANK ja selles Reality Capture töövood 10.06.2019 Ettekanne Hendrik Park MINA linkedin.com/in/hendrik park BIM konsultant 2018 - Tootejuht 2018 - Projekteerimise projektijuht
Rohkem