Aastaaruanne Tegevusaruanne

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Aastaaruanne Tegevusaruanne"

Väljavõte

1 Tegevusaruanne 2012

2

3 Teadus- ja arendustegevus Rootsi kõrgtehnoloogilises masinatööstuskontsernis Sandvik aitab tugevdada Euroopa tööstustehnoloogia liidripositsiooni. EIP toetab innovatsiooni kui kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime edendajat Euroopas aastal investeeris pank ligikaudu 9 mld eurot teadmistepõhisesse majandusse. Sisukord 2 Põhitulemused Presidendi eessõna 6 Euroopa kasvupotentsiaali taastamine 8 Innovatsiooni stimuleerimine arukaks majanduskasvuks Euroopas 10 Ühendatud Euroopa ülesehitamine 12 Energiasüst majanduse elavdamisele 14 Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine 16 Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamine 17 Majanduslikult nõrgemate piirkondade edendamine 18 Tellimustooted struktuurifondide kasutamiseks 19 Erakorraliste asjaoludega kohanemine 20 Abi vähemarenenud piirkondadele 22 Keskkonnakaitse kliimameetmete rahastamine 23 Rahastamise kasutamine heitkoguste vähendamiseks 24 Kliimamuutustele vastupanu võime suurendamine 25 Erifondid ja -algatused 26 Abi linnade keskkonnahoidlikkuse suurendamiseks 29 Kestliku kasvu edendamine väljaspool ELi 32 Usaldusväärne finantspartner 33 Maailma suurim rahvusvaheline vahendite koguja 34 EIP juhtimine 2012 Tegevusaruanne 1

4 Laenumaht kokku ulatus 52 mld euroni, toetades majanduskasvu ja töökohti ELis ja väljaspool Rahastati 400 projekti üle 60 riigis Ligikaudu 9 mld eurot investeeriti innovatsiooni Majandus- ja finantskriisilt raskeima hoobi saanud ELi piirkondi rahastati 15 mld euroga EIP Grupp rahastas väikest ja keskmise suurusega ettevõtet kokku 13 mld euroga

5 Kiideti heaks kapitali suurendamine 10 mld euro võrra, mis tegi kättesaadavaks täiendavad 60 mld eurot laenude jaoks projektidele ELis aastatel Ligikaudu 7 mld euro ulatuses laene Euroopat ühendavate transpordija energiavõrkude jaoks Kliimameetmete laenud: 13 mld eurot 2012 Tegevusaruanne 3

6 Presidendi eessõna Euroopa Liidus valitseb keeruline majanduslik olukord ja kasvav tööpuudus, millel on tõsised tagajärjed meie ühiskonna ja eriti noorte jaoks. On selge, et erakorralisel ajal on vaja erakorralisi meetmeid ning kriisist üle saamiseks tuleb Euroopas tegutseda sidusalt. EIP-l kui ELi pangal on väga oluline roll tagada investeeringud projektidesse, mis toetavad majanduskasvu ja töökohti. Seetõttu olen eriti uhke, et minu esimesel ametiaastal EIP presidendina tegid meie aktsionärid ehk Euroopa Liidu liikmesriigid ajaloolise otsuse praktiliselt kahekordistada EIP sissemakstud kapitali, suurendades seda 10 mld euro võrra. Nüüd oleme järgmise kolme aasta jooksul kuni aastani valmis suurendama oma laenuandmist ligi 200 mld euroni. Oleme leppinud ELi liikmesriikidega kokku, et keskendume rahastamisel Euroopas innovatsioonile ja oskustele, VKEde laenudele, ressursitõhususele (sh keskkonnahoidlikule energiale) ja strateegilisele infrastruktuurile, et toetada oma üldist kestliku majanduskasvu eesmärki. Nendes valdkondades on juurdepääs rahastamisele olnud kõige keerulisem ja EIP rahastamine teeb võimalikuks täiendavad erasektori vahendid, et maksimeerida majanduskasvu ja töökohtade loomist. EIP rahastamise ja ELi eelarvevahendite ühendamisel suudame saavutada veelgi tõhusamaid tulemusi. EIP on reageerinud ja reageerib kriisilt raskeima hoobi saanud piirkondade erivajadustele, sest mitmel juhul on meie pank ainus rahastaja, kes suudab nii suures mahus tegutseda aastal tegutses pank kokkulepitud tegevuskava alusel ja rahastas 52 mld euroga ligi 400 projekti üle 60 riigis. Kooskõlas meie eesmärgiga tegutseda ulatuslikumalt ja paremini ELi majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel pöörame varasemast veelgi rohkem tähelepanu oma rahastatavate projektide kvaliteedile. Seepärast oleme võtnud kasutusele tugevdatud mõõtmissüsteemid, mis annavad meile parema ülevaate rahastatud projektide tulemustest. On leidnud kinnitust, et meie nõustamisteenused, mis aitavad ELi liikmesriikidel koostada ja rakendada elujõulisi investeerimisprojekte, on väga olulised, et 4 Tegevusaruanne 2012

7 Presidendi eessõna EIP-l kui ELi pangal on väga oluline roll tagada investeeringud projektidesse, mis toetavad majanduskasvu ja töökohti. suurendada suutlikkust EIP rahastamiseks kvalifitseeruvate projektide puhul ning ELi struktuurifondide raha kasutavate projektide puhul. EIP rahastamistegevust täiendavad Euroopa Investeerimisfondi (EIF) pakutavad erivahendid, mis keskenduvad VKEde ja alustavate ettevõtete riski rahastamisele ning mikrokrediidile. Erilisi pingutusi on tehtud ühiste sekkumismeetmete suurendamise nimel, mis hõlmavad EIFi tagatiste kombineerimist VKEdele mõeldud EIP laenudega. Väljaspool ELi rahastas pank jätkuvalt projekte 7,4 mld euroga, et toetada Euroopa Liidu välispoliitilisi eesmärke. Üheks meie põhiprioriteetidest on endiselt ühinemiseelsed riigid ning meie ida- ja lõunapoolsed naaberriigid. Kuid EIP on ka Euroopa Liidu rahastamisvahend kogu maailmas, et aidata kujundada 21. sajandi globaliseerumisprotsessi. See on oluline stiimul, sest see on raha, mis pannakse tööle reaalmajanduses. Samuti on see selge märk usaldusest EIP vastu ja ELi margi vastu üldiselt. ELi pangana on meie tegevuse keskmes aastal tegutseda vastutsükliliselt ja olla usaldusväärne partner põhjendatud projektide puhul kogu ELis ja väljaspool. Meie rahastatavad projektid muudavad oluliselt inimeste elu, kas siis töökohtade tagamise kaudu sadades tuhandetes väikeettevõtetes, oluliste kasvu edendavate infrastruktuuriprojektide kindlustamisega kriisi käes enim kannatanud piirkondades või jätkates edasiviiva innovatsiooni ja keskkonnahoidliku energia toetamist, mis aitab Euroopal säilitada oma konkurentsivõime üleilmsel tasandil. Werner Hoyer Meie tugevat finantsseisu kajastab meie AAA-reiting, mis võimaldas aastal koguda rahvusvahelistel kapitaliturgudel vahendeid 71 mld eurot Tegevusaruanne 5

8 Euroopa kasvupotentsiaali taastamine Suunates rahastamist reaalmajandusse, sõlmis EIP aastal rahastamislepinguid 52 mld euro väärtuses, keskendudes majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast tähtsaimatele projektidele. EIP roll pikaajaliste investeeringute toetamisel, et edendada majanduskasvu Euroopas ja väljaspool, on muutunud praegusel majanduslikult keerulisel ajal veelgi olulisemaks. EIP kasutab oma finantsvaldkonna ja tehnilist asjatundlikkust, et edendada rahastamist toetust vajavates valdkondades, eriti Euroopa majanduslikult nõrgemates piirkondades ja ääremaades. EIP aitab lisaks kiirendada avaliku ja erasektori investeeringuid, tagades projektide kvaliteedi ja tõmmates ligi kaasrahastajaid. See tagab rahastamise kättesaadavuse oluliste majanduskasvu edendavate tegurite tarbeks, milleks on oskused ja innovatsioon, strateegiline infrastruktuur, VKEd ja kliimameetmete projektid. 6 Tegevusaruanne 2012

9 Taastada Euroopa kasvupotentsiaal TAI, koolituse ja hariduse edendamine Innovatsioon ja oskused VKEde juurdepääs rahastamisele Tööhõivevõimaluste parandamine Säilitada tugev rõhuasetus kliimameetmetel Ressursitõhusus Strateegiline infrastruktuur Siseturu tugevdamine ja ühtekuuluvuse toetamine Kapitali suurendamine täiendavaks laenuandmiseks ELis EIP-l on olnud silmapaistev roll Euroopa majanduse elavdamise kavas alates aastast. Pank on taganud erakordse laenumahu enne kavakohast naasmist madalamale laenuandmise tasemele aastal. Eesmärgiks on tagada oma finantstugevus ja seega võime hankida finantsturgudel hea intressimääraga vahendeid aastal leppisid EIP aktsionärid (ELi 27 liikmesriiki) kokku kapitali suurendamises 10 mld euro võrra, tagades liikmesriikidele täiendavaid rahastamisvõimalusi 60 mld euro ulatuses, et toetada reaalmajandust aastatel Kapitali suurendamine võimaldab pangal anda rohkem toetust sektoritele, kus on olnud keeruline rahastamist hankida. Lisaks üritab pank ühendada veelgi enam EIP rahastamist ELi ressurssidega, et suurendada tõhusust ja maksimeerida mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele. ELi pangana tegutseb EIP majanduskasvu käimapanemise ja tööhõive edendamise nimel Euroopas. Tegutseme ulatuslikumalt ja paremini, et aidata Euroopa majandus taas järjele Tegevusaruanne 7

10 Innovatsiooni toetamine arukaks majanduskasvuks Euroopas EIP investeerib väga uuenduslikesse teadusprojektidesse, näiteks Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN) asuv maailma suurim hadronite põrgati (Large Hadron Collider). Selle ehitamist aitas rahastada 300 mln euro suurune laen ning see võimaldas teha aasta lõpus murrangulise avastuse. Väga oluline on suunata investeeringud innovatsiooni, sest selles sektoris on keerulistel aegadel eriti suur rahastamiskärbete oht. EIP investeeris aastal ELis ligi 9 mld eurot innovatsiooni ja oskuste toetamiseks. Innovatsiooni kiirendamine Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon (TAI) on väga oluline Euroopa konkurentsivõime parandamisel. EIP aitab rahastada TAId akadeemilistes asutustes ja erasektoris, julgustades nende sektorite vahelist teadmiste ülekannet aastal algatas EIP oma pakutavate toodete läbivaatamise eesmärgiga suurendada TAI investeeringute toetamist. Turu-uuring ja sektori analüüs peaksid saama aluseks uutele finantstoodetele, mis aitavad vähendada turu ja struktuurilist ebatõhusust ning muuta innovaatilised ideed konkreetseteks ärivõimalusteks. 8 Tegevusaruanne 2012

11 Taastada Euroopa kasvupotentsiaal E-majandus kui pikaajalise kasvu võti Internetipõhised info- ja sidetehnoloogialahendused on vajalikud majanduskasvu edendajad ning lairibavõrkude valdkonnas on ELis aastatel loodud ligikaudu 2,1 mln lisatöökohta. Kaugsideinfrastruktuuri investeeringud on olulised, et toetada Euroopa kasvavaid andmevajadusi, ning need on ka Euroopa digitaalarengu tegevuskava üks põhieesmärke. Ülikiire internet, mobiilsidevõrgud ja pilvandmetöötlus on seega panga prioriteetsed valdkonnad aastal andis EIP innovatsiooni rahastamise raames 1,5 mld eurot laene info- ja sidetehnoloogia investeeringuteks. Eesmärgiks suure lisandväärtusega investeeringud EIP ja EIFi üks oluline investeerimisvaldkond on kõrgema riski ja suurema lisandväärtusega projektid prioriteetsete tehnoloogiate vallas, eriti kuna kriis on vähendanud erasektori riskikapitalifondide valmisolekut võtta riske varases järgus uuenduslikes ettevõtetes aastal käivitas Euroopa Investeerimisfond (EIF), mis keskendub VKEde uuenduslikule rahastamisele, riskijagamisvahendi. Selle eesmärk on julgustada pankasid andma laene ja liisinguid VKEdele, kes tegelevad teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektidega. Praeguseks on sõlmitud seitse tehingut kogusummas 345 mln eurot. Aruka majanduskasvu edendamine Innovatsioon nõuab oskusi ning kvaliteetne haridus on väga oluline tahk 21. sajandi majanduse juhtimisel aastal toetas EIP haridust ja oskusi laenudega 1,5 mld euro väärtuses. EIP keskendub investeeringutele, mis tõstavad hariduse kvaliteeti ja edendavad Euroopa kõrghariduspiirkonda ja Euroopa teadusruumi. Üldeesmärk on parandada kõrghariduse ja teadusressursside ühtekuuluvust ja integratsiooni Euroopas. EIP abi hõlmab rahalist toetust koolide ja ülikoolide rajatiste investeeringutele, kolmanda taseme hariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmise reformidele ning tehnoloogiasiirde algatustele, mis edendavad innovatsiooni, vähendades lõhet teadus- ja ärimaailma vahel. Internetipõhised info- ja sidetehnoloogiad on vajalikud majanduskasvu edendajad ning lairibavõrkude valdkonnas on ELis aastatel loodud ligikaudu 2,1 mln lisatöökohta aastal andis EIP info- ja sidetehnoloogia investeeringuteks laenu 1,5 mld eurot Tegevusaruanne 9

12 Ühendatud Euroopa ülesehitamine Maasvlakte 2 muuliehituse lõpetamisega aastal on Rotterdami sadama laiendus taas sammukese lähemal projekti valmimisele. Seda teedrajavat infrastruktuuriobjekti rahastab EIP 900 mln euro suuruse laenuga. Strateegilised transpordiühendused on väga olulised Euroopa ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks ja säilitamiseks, luues samal ajal eurooplastele miljoneid töökohti aastal andis EIP 6 mld eurot laenu ulatuslike ELi transpordivõrkude jaoks. EIP on loomulik rahastamispartner mahukate transpordivõrgu investeeringute jaoks tulenevalt nende suurusest, pikaajalisest perspektiivist ja võimalikest rahastamisprobleemidest riiklike ning piirkondlike avaliku sektori investorite jaoks. Pank keskendub infrastruktuuriprojektidele, millel on suur väärtus ühiskonnale üldiselt. Panga asjatundlikkus aitab hankida lisarahastamist teistelt investoritelt aastal toetas pank 30 suurt transpordiinfrastruktuuriprojekti, mis ühendavad kümmet riiki ELi üleeuroopalises transpordivõrgus (TEN-T). Üleeuroopalised transpordiühendused suurendavad kaubanduse potentsiaali ELis ja väljaspool ning toetavad majanduskasvu. Lisaks on transpordisektor oluline tööandja, pakkudes iga kahekümnenda töökoha Euroopas. 10 Tegevusaruanne 2012

13 Taastada Euroopa kasvupotentsiaal EIP rahastab kõiki transpordiliike lisaks logistikavaldkonnale ja arukatele transpordisüsteemidele. Tulemuseks on käegakatsutav kasu kõikide ettevõtete ja kodanike jaoks, kes saavad kasutada tõhusamat, kestlikumat ja tulemuslikumat transpordisüsteemi. Projektivõlakirjade algatuse katseetapp aastal käivitasid EIP ja Euroopa Komisjon projektivõlakirjade algatuse katseetapi, mille eesmärk on toetada oluliste infrastruktuuriprojektide rahastamist, meelitades ligi institutsionaalseid investoreid, nagu pensionifondid ja kindlustusseltsid. Projektivõlakirjade eesmärk on võimaldada projektiettevõtetel endil emiteerida investeerimisjärgu võlakirju. Komisjoni ja EIP riskijagamismehhanismi kasutades viiakse kõrgema nõudeõiguse järguga võlakirjade krediidireiting piisavalt kõrgele tasemele, et äratada huvi institutsionaalsetes investorites. Selle tulemusel kasutatakse ELi eelarvevahendeid tõhusamalt ja kiirema rakendusajaga väärtuslike projektide jaoks. Katseetapis eraldatakse ELi eelarvest 230 mln eurot infrastruktuuriinvesteeringute tagatistena transpordi-, energia- ja sidesektoris ning püütakse kapitaliturult kaasata mitmekordses mahus vahendeid. EIP juhib aastal katseetappi enne võimalikku projekti täismahus käikulaskmist alates aastast. Rahastamispuudujääke võivad aidata katta ka avaliku ja erasektori rahastamist ühendavad partnerlused. Ehkki avaliku ja erasektori partnerluste arv on kriisi ajal vähenenud, on neil jätkuvalt tähtis koht investeeringutes ja eriti transpordivõrgu investeeringutes. EIP-l on selles valdkonnas märkimisväärsed kogemused ja teadmised ning oluline roll Euroopa avaliku ja erasektori partnerluste eksperdikeskuses (EPEC). Kõnealune EIP, Euroopa Komisjoni ning ELi 35 liikmes- ja kandidaatriigi ühisalgatus aitab selle liikmetel vahetada avaliku ja erasektori partnerluste alaseid kogemusi ja häid tavasid aastal andis eksperdikeskus nõu ja suuniseid teemadel, mis ulatuvad lairibavõrkudele juurdepääsu võimaldamisest kuni energiatõhususeni avalikes hoonetes ning avaliku ja erasektori partnerluste rahastamiseni projektivõlakirjadega. Rohkem tuge ja praktilisi nõuandeid avaliku sektori asutustele avaliku ja erasektori lahenduste väljatöötamiseks, kavandamiseks ja esiletõstmiseks võis leida ka aastal Euroopa Poliitikauuringute Keskuse (Brüsselis asuv ajutrust) avaldatud aruandes esitatud olulistest soovitustest. Aruanne koostati koostöös EIP ja teiste sidusrühmadega. Aruandes rõhutati ka seda, et ELi poliitikakujundajad peavad olema esirinnas, kui projektivõlakirjade algatus saab Euroopa infrastruktuurivajaduste rahastamisevahendite jätkusuutlikuks osaks. Aruandes väidetakse, et kui Euroopa soovib maksimeerida avaliku ja erasektori investeeringute kasutamist, siis tuleb ületada mitmed tõkked. EIP rahastab kokku 850 mln euroga Bretagne i kiirraudteeprojekti. Maapiirkondade elavdamine ja üle-euroopalistele võrkudele parema juurdepääsu tagamine on panga peamiste prioriteetide seas Tegevusaruanne 11

14 Energiasüst majanduse elavdamisele Andes laenu Euroopa energiasektorile, toetab EIP kestlikku, konkurentsivõimelist ja kindlat energiasüsteemi, mis vastab ühiskonna majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnavajadustele aastal andis EIP 4,5 mld eurot energiaprojektide jaoks ELis. EIP-l on märkimisväärne roll energiainfrastruktuuri rahastamises ning ta on üks suuremaid energiaedastusvõrgu investeeringute rahastajaid Euroopas. EIP rahastamise keskmes on energiaühendused, nutivõrgud ja säästev energiatootmine. Euroopa tarnete kindlustamine Võrguinvesteeringud energiatarnesüsteemide renoveerimiseks või lisamiseks tugevdavad siseturgu. Nutivõrkude ja parema energiasalvestuse toetamine aitab edendada ka taastuvenergia kasutamist. Energiajaotusvõrkude, sealhulgas elektrivõrkude ja maagaasi transpordi infrastruktuuri toetamiseks antud rahastamise maht oli möödunud aastal 3,7 mld eurot. 12 Tegevusaruanne 2012

15 Taastada Euroopa kasvupotentsiaal Suurbritannia ranniku ääres asuv maailma suurim tuulepark annab elektrit kodule. EIP toetas Walney merekaabli rajamist, et toetada taastuvenergia võrku ühendamist. olemasoleva jaama asemele, neis kasutatakse parimat olemasolevat tehnoloogiat, need suudavad siduda süsinikku ning selle tulemusena väheneb nende elektritootmise CO 2 -mahukus vähemalt 20%. Arvamuste kogumine EIP laenuandmise kohta energiasektoris Säästvale energiale ülemineku edendamine EIP käivitas aasta oktoobris oma energiasektori laenuandmispoliitika avaliku arutelu. Sidusrühmadel, energiasektori ekspertidel ja laiemal üldsusel paluti arvamust avaldada, sealhulgas osaleda detsembris Brüsselis toimunud avaliku arutelu koosolekul. EIP tugineb oma laenuandmispoliitikas ELi poliitikaeesmärkidele ning tema eesmärk on luua tasakaal tarnekindluse, konkurentsivõime ja kliimameetmete vahel. Pank kavatseb muudetud energialaenude poliitika vastu võtta aastal. Energiatootmise laenudest anti lõviosa taastuvenergia projektidele aastal ulatus panga toetus taastuvatele energiaallikatele üle 2 mld euro, seejuures 0,4 mld euroga aidati rahastada gaasitootmist. Kivisöel või naftal põhinevaid energiatootmisprojekte ei allkirjastatud. EIP on vähendanud laenuandmist süsivesinikke tootvale tööstusele, mis on alates aastast moodustanud alla 1% EIP energiasektori laenudest. Rafineerimissektoris on panga rahastamise keskmes energiatõhususe ja energiamuundamise projektid, v.a võimsuse suurendamine. Samamoodi rahastatakse kivi- või pruunsöel põhinevaid elektrijaamu ainult tingimusel, et need ehitatakse mõne Iirimaa elektriühendus Suurbritanniaga avati aastal. Ida-lääne ühenduslüli (East-West Interconnector) on esimene edukas näide EIP toetusega ELi taastamiskava kohase energiaprojekti käivitamisest Tegevusaruanne 13

16 Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine VKEd on Euroopa majanduse selgroog ning annavad olulise panuse ELi tööhõivesse, majandusarengusse ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse aastal rahastas EIP Grupp ELis rohkem kui 13 mld euroga VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtteid. EIP avab VKEdele rahastamisvõimalusi aastal sõlmis pank 10,5 mld euro väärtuses laenulepinguid VKEdele ELis asuvate vahendajate kaudu. Vahendajad laenavad raha edasi VKEdele, lisades samaväärse summa oma vahenditest. Viimastel aastatel on EIP teinud tööd selle nimel, et parandada VKEde juurdepääsu laenudele, suurendades paindlikkust, lihtsustades menetlusi ja nõudes partnerpankadelt suuremat läbipaistvust. EIP arendab ka uusi struktuure, et pakkuda lisarahastamist VKEdele riikides, kus on suur likviidsuskriis, näiteks Kreekas. Seal loodi VKEde jaoks spetsiaalne tagatisfond, mis alustas tööd aastal. See on panga üks erimeetmeid selle riigi toetamiseks. VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamine on üks EIP Grupi prioriteete. VKEd moodustavad 99% ettevõtetest ja tagavad kaks kolmandikku erasektori töökohtadest Euroopas. Paljudel neist on raskusi vastuvõetavatel tingimustel rahastamise kindlustamisega. EIP Grupp teeb koostööd laias valikus finantsvahendajatega, nagu kohalikud partnerpangad, fondid, liisinguettevõtted ja mikrokrediidiettevõtted, et tagada rahastamise kättesaadavus VKEdele. Abikäsi keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele Pärast kaheaastast katseaega võttis EIP aastal kasutusele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele laenude vahendamise skeemi. Need on ettevõtted, kus on töötajat. ELis on taolisi keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete laenulepinguid sõlmitud juba ligi 1,8 mld euro väärtuses. Väikeettevõtete tegevusvaldkonnad on seinast seina, alates spordivarustusest või pagaritoodetest kuni torutöömaterjalide või linna prügikastideni. Seega on nad väga olulised töökohtade loojad ja säilitajad Euroopas aastal toetas EIP Grupp ligi VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtet. 14 Tegevusaruanne 2012

17 Taastada Euroopa kasvupotentsiaal EIFi sihttoetus VKEdele EIF lihtsustab Euroopa mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamisele juurdepääsu, võttes VKEdega seotud riski. Fond toetab ettevõtteid nende varastest arenguetappidest, kasutades selleks sihttooteid alates omakapitalist kuni tagatiste ja mikrokrediidini. Üks EIFi eesmärke on kiirendada lisarahastamise saamist teistelt turuosalistelt, et elavdada ettevõtlust ja innovatsiooni aastal ulatus fondi rahastamismaht 2,6 mld euroni, millega kaasati kokku 12,3 mld eurot aastal pakkus EIF 1,4 mld euro ulatuses riskirahastamist riski- ja kasvukapitalifondidele, suurendades nende suutlikkust investeerida VKEdesse. See hõlmab koostööd uute partneritega European Angels Fundi alusel, samuti uute fondifondide asutamist ning korporatiivsete investorite kaasamise eeltööd. Kokku sõlmiti 500 mln euro väärtuses garantiikohustusi ja veel 500 mln euro väärtuses krediidikvaliteedi parandamise kohustusi. EIFi tagatised finantsvahendajatele lihtsustavad laenude ja liisingute andmist VKEdele, kasutades riskijagamisinstrumente kahe ELi algatuse alusel konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (CIP) ning Euroopa ühisressursid mikro-, väike- ja keskmistele ettevõtetele (JEREMIE). Euroopa mikrokrediidi rahastu Progress, mida rahastavad ühiselt EIP ja Euroopa Komisjon ning mida juhib EIF, aitab mikroettevõtteid ja teisi isikuid, kelle jaoks juurdepääs traditsioonilisele pangandussüsteemile on sageli keerukam. Kuna üheksa VKEd kümnest on mikroettevõtted, kus on alla kümne töötaja, toetab see mehhanism FIEna tegutsemist ja aitab inimestel tööd leida aastal ulatus EIFi rahastamise kogumaht selle programmi alusel üle 100 mln euro, mis tegi EIFist kõige olulisema mikrokrediidi pakkuja ELis. EIF jätkas ka tehnilise abi ja finantstoetuse andmist Euroopa mikrokrediidiasutuste toetamise ühismeetme (JASMINE) kaudu. EIFi strateegilise arengu ja piirkondliku ettevõtluse toetamise keskmes on partnerlused liikmesriikidega ja riiklike arengu rahastamise asutustega aastal käivitas EIF neli uut algatust, mille investeerimisvõimsus ulatus 420 mln euroni. JEREMIE algatus toetab majandusarengut teatavates Euroopa piirkondades, kus VKEdel on eriti suuri raskusi rahastamisele juurdepääsuga. Riiklikud ja piirkondlikud asutused saavad kasutada JEREMIEt, et hankida Euroopa Regionaalarengu Fondi pakutavat raha aastal haldas EIF kümnes Euroopa riigis 14 valdusfondi, mille maht ulatus üle 1,25 mld euro. EIF toetab väike- ja mikroettevõtete kasvu, olenemata sellest, kas tegemist on bio- või lasertehnoloogiaga või käsitsi valmistatud toodetega aastal toetas fond ettevõtlust ja innovatsiooni, eraldades 2,6 mld eurot, millega kaasati kokku 12,3 mld eurot Tegevusaruanne 15

18 Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamine Laenuandmine majanduslikult nõrgematele piirkondadele aitab tugevdada ELi sotsiaalset ja majanduslikku toimimist. Pank aitab maksimeerida avaliku sektori rahastamise kasutamist, et korvata kokkuhoiuajal puudust aastal andis EIP üle 15 mld euro laenu projektidele, mis ergutavad kasvu ELi majanduslikult vähemarenenud piirkondades. 16 Tegevusaruanne 2012

19 Toetada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust EIP on eraldanud vähemalt 20 mld eurot 30 mld euro suuruse mahuga ühisele tegevuskavale, et toetada majanduse elavnemist ja kasvu Kesk- ja Kagu-Euroopas. Panga peamiseks eesmärgiks on toetada väikeettevõtteid, taastuvenergiat ja energiatõhusust, innovatsiooni ja ühtekuuluvusprojekte. Majanduskriis on tabanud ELi majanduslikult nõrgemaid piirkondi eriti tugevalt, tekitades üha suuremaid lõhesid. EIP võtab sihtmeetmeid, et aidata neil piirkondadel jõuda taas kestliku kasvu teele. See prioriteet moodustab peaaegu kolmandiku EIP laenuandmisest ELis. Tähelepanu keskmes on põhitaristu rahastamine, mida on vaja ettevõtluse innustamiseks ja töökohtade loomiseks. See tähendab peamiselt projekte, mis parandavad linnakeskkonda ja kiirendavad kaugete piirkondade lõimumist üle-euroopaliste võrkude rajamise, VKEde abistamise ning innovatsiooni ja oskuste toetamise kaudu. Majanduslikult nõrgemate piirkondade edendamine Regionaalpoliitika väljendab ELi solidaarsust oma vähem soodsate piirkondadega. Eesmärk on vähendada olulisi majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, mis esinevad Euroopa eri piirkondade vahel. Prioriteedid ja abisaavad piirkonnad määrab kindlaks Euroopa Komisjon. Komisjon teeb peamiselt toetustena struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi kaudu kättesaadavaks 2012 Tegevusaruanne 17

20 Varssavi elanikud naudivad EIP toetusel hangitud uute rongide suuremat mugavust ja efektiivsust. Pank toetab veeremi ja seonduva infrastruktuuri uuendamist. ligi 350 mld eurot regionaalpoliitika rakendamiseks aastatel Raha suunatakse majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks. Näiteks parandatakse transpordiühendusi kaugete piirkondadega, toetatakse ebasoodsates piirkondades asuvaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, investeeritakse puhtamasse keskkonda ning edendatakse haridust ja oskusi. EIP kui Euroopa Liidu panga laenud täiendavad komisjoni rahastamist piirkondade investeeringutele. ELis ei ole ühtegi piirkonda, mis poleks EIP laenudest kasu saanud. Tellimustooted struktuurifondide kasutamiseks Raamlaenudega rahastatakse üht või mitut sektorit hõlmavaid laiaulatuslikke investeerimisprogramme, mida tavaliselt rakendab riigi, piirkonna või kohalikul tasandil avaliku sektori asutus ja mida viiakse ellu mitme aasta jooksul. Raamlaene kasutatakse peamiselt infrastruktuuri investeeringuteks taastuvenergia ja energiatõhususe, transpordi või linnauuenduse valdkondades aastal aitasid EIP raamlaenud kogusummas 3,7 mld eurot toetada olulisi investeeringuid kogu ELis. Euroopa struktuurivahendite eesmärk on vähendada piirkondlikke erinevusi tulu- ja jõukusetasemetes ning võimalustes, ent vahendeid eraldatakse üksnes siis, kui ka kohalik omavalitsus on valmis oma raha kasutama. Kokkuhoiuajal on mõne ametiasutuse jaoks osutunud keeruliseks oma osa rahastada, lükates edasi investeeringuid, mis võiksid edendada kasvu. Spetsiaalne raamlaen ehk struktuuriprogrammi laen on muutunud kriisi ajal oluliseks vahendiks. EIP struktuuriprogrammi laenud aitavad seda lünka täita, rahastades osa riigi panusest investeeringusse suures valikus prioriteetsete projektide puhul, mida toetatakse ELi struktuurifondidest. Nende osamaksete eelrahastamisel on tähtis roll investeeringuvoo stabiliseerimises ning majanduskasvu ja tööhõive kindlustamises. Sellega aitab pank samuti nendel piirkondadel kasutada olemas- 18 Tegevusaruanne 2012

21 Toetada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust Laenud riikidele, mida kriis on eriti valusalt tabanud, on aidanud tagada jätkuvad avaliku sektori investeeringud. olevaid ELi vahendeid aastal ulatusid struktuuriprogrammi laenud ligikaudu 2,1 mld euroni, võimaldades jätkata olulisi investeeringuid näiteks Küprosel, Portugalis, Ungaris ja Sloveenias. Erakorraliste asjaoludega kohanemine Laenud riikidele, mida kriis on eriti valusalt tabanud, on aidanud tagada jätkuvad avaliku sektori investeeringud. Siinkohal on EIP-l väga oluline roll parandada juurdepääsu rahastamisele, vähendada likviidsuspuudujääke ja anda nõu struktuurireformide toetamisel. Kreekas ulatus aastal laenuväljamaksete, see tähendab reaalmajanduse rahastamise kogumaht üle 900 mln euro. EIP keskendub Kreekas majandus- ja sotsiaalinfrastruktuurile ja väiksematele ettevõtetele aastal eraldati 705 mln eurot energia- ja haridusprojektidele ning VKEdele aastal loodi ja võeti kasutusele spetsiaalne VKEde garantiifond. See on osa EIP Grupi püüdlustest avardada rahastamisvõimalusi ja parandada kohalike väikeettevõtete juurdepääsu rahastamisele. Fond on Kreeka, Euroopa Komisjoni ja EIP ühisalgatus. Fondi loomisel kasutati 500 mln euro ulatuses riigi jaoks ettenähtud kasutamata struktuurivahendeid ning fond garanteerib partnerpankade kaudu VKEdele antavaid EIP laene kogumahus 1 mld eurot. Väikeettevõtted on ka Kreeka ekspordi peamised edasiviijad. Ekspordist juhinduva majandusliku elavnemise toetamiseks on EIP loonud VKEde joaks uued kaubanduse finantseerimise tooted väärtusega 500 mln eurot. Portugalis ulatus aastal antud rahaline toetus kokku ligi 740 mln euroni. EIP sõlmis laenulepinguid rohkem kui 870 mln euro väärtuses ja kasutas uuenduslikke tehnikaid, et leida täiendavaid riigi ja ELi investeeringuid. Pank pingutas väga palju ka selle nimel, et algatada portfelli riigigarantii kuni 2,8 mld euro ulatuses, mis võimaldab edaspidi kaasata uuteks tehinguteks veel miljard eurot. Iirimaal ulatus aastal pakutava kogurahastamise maht üle 530 mln euro väljamakstud laenudena Tegevusaruanne 19

22 Kesk- ja Kagu-Euroopa majanduskasvu ühine tegevuskava EIP-l on võtmeroll rahvusvahelise finantseerimisasutuste ühise tegevuskava täitmisel, mis on suunatud majanduskasvule Kesk- ja Kagu-Euroopas otsese reaktsioonina majanduslanguse jätkuvale mõjule ülejäänud Euroopas. Selle käivitamisel aastal eraldas pank vähemalt 20 mld eurot tegevuskavale, mille maht on 30 mld eurot ja mille töötasid välja Maailmapanga Grupp ja Euroopa Rekonstruktsioonija Arengupank (EBRD). See toetus on suunatud prioriteetsetele valdkondadele, nagu VKEd, taastuvenergia ja energiatõhusus, innovatsioon ja lähenemine. Eriti pingutatakse selle nimel, et kasutada ELi toetusi, võimendada era- ja avaliku sektori fonde ning anda sihtabi Albaaniale, Bosniale ja Hertsegoviinale, Bulgaariale, Horvaatiale, Eestile, Leedule, Lätile, endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile, Montenegrole, Poolale, Rumeeniale, Serbiale, Slovakkiale, Sloveeniale, Tšehhile ja Ungarile, keda kõiki on kriis tõsiselt mõjutanud. Pank toetas eelkõige taastuvenergia- ja veeinfrastruktuuri- ning haridusprojekte ja väiksemaid ettevõtteid. Sõlmitud laenulepingute kogumaht oli üle 500 mln euro. Abi vähemarenenud piirkondadele Lisaks rahastamisele annab EIP tehnilist abi, et aidata uuematel liikmesriikidel kasutada tõhusalt struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde. Koos Euroopa Komisjoniga on EIP välja töötanud mitu vahendit, mille abil ühendatakse EIP rahastamine ELi eelarvevahenditega. Üks näiteid on JASPERSi algatus ehk ühisabi Euroopa piirkondade projektide toetamiseks. Seda juhib EIP ja kaasrahastavad Euroopa Komisjon, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Saksamaa arengupank KfW Bankengruppe. Algatus pakub tehnilist nõustamist ELi struktuurifondidest abi saavatele riikidele, et aidata neil tõsta ELi struktuuri-ja ühtekuuluvusfondidest rahastatavate projektide kvaliteeti. JASPERSi käivitamisest alates aastal on algatuse toetatud projektide koguarv 12 riigis jõudnud 226ni, mis tähendab ligi 39 mld euro väärtuses investeeringuid millest üle 10 mld euro investeeriti ainuüksi aastal. Piiriülese regionaalkoostöö edendamine Mõnede piirkondade probleeme saab kõige paremini lahendada koostöös teiste lähipiirkondadega. Seda nimetab Euroopa Komisjon Euroopa territoriaalseks koostööks. Piirkondade 20 Tegevusaruanne 2012

23 Toetada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust JASPERS uute ELi liikmesriikide nõustamine infrastruktuuriprojektide alal Joint Assistance to Support Projects in European Regions ehk ühisabi projektide toetamiseks Euroopa piirkondades (EIP, Euroopa Komisjon, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ja KfW Bankengruppe) JESSICA linnaarengu toetamine Joint European Support for Sustainable Investment in City Areas ehk Euroopa ühine toetus linnapiirkondade jätkusuutlikele investeeringutele (EIP, Euroopa Komisjon ning Euroopa Nõukogu Arengupank) JEREMIE paindlik VKEde rahastamine Joint European Resources for Micro to Medium Enterprises ehk Euroopa ühisressursid mikro-, väike- ja keskmistele ettevõtetele (EIF ja Euroopa Komisjon) JASMINE mikrokrediidi asutuste erinõustamine Joint Action to Support Microfinance Institutions in Europe ehk Euroopa mikrokrediidiasutuste toetamise ühismeede (EIF ja Euroopa Komisjon) tihedat koostööd ühise huvi küsimustes julgustavad ELi struktuurifondid. Ka EIP toetab piirkondlikke algatusi, mis ühendavad ELi liikmesriike ja partnerriike. Läänemere piirkonnas toetab EIP projekte Taanis, Eestis, Soomes, viies Saksamaa liidumaas (Berliin, Brandenburg, Hamburg, Mecklenburg-Vorpommern ja Schleswig-Holstein), Lätis, Leedus, Poolas, Rootsis, Islandil, Norras ja Venemaal. Eesmärk on suurendada piirkonna keskkonnasäästlikkust, konkurentsivõimet ja juurdepääsetavust ning edendada riskiennetust aastal toetas pank seda algatust ligikaudu 64 tehinguga, mis hõlmasid kokku 7,7 mld euro ulatuses laene Läänemere piirkonnas. Doonau piirkonna strateegia hõlmab investeeringuid ühiste eesmärkide toetamiseks Austrias, Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Saksamaal (Baden- Württemberg ja Baieri), Ungaris, Rumeenias, Sloveenias, Slovaki Vabariigis ja Bosnias ja Hertsegoviinas, Horvaatias, Montenegros, Serbias, samuti Moldovas ja Ukrainas aastal toetas pank Doonau piirkonnas ligikaudu 83 tehingut kokku 7,5 mld euroga Tegevusaruanne 21

24 Keskkonnakaitse kliimameetmete rahastamine EIP on üks suuremaid kliimameetmete rahastajaid. Ainuüksi aastal eraldas ta selleks üle 13 mld euro. Pank toetab ELi vähese CO 2 -heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduskasvu eesmärki nii ELis kui ka väljaspool. Uuenduslike keskkonnahoidlike tehnoloogiate peamise rahastajana on EIP võtnud kohustuse tegutseda ka investeeringute kiirendajana. 22 Tegevusaruanne 2012

25 Keskkonnakaitse kliimameetmete rahastamine EIP toetab kindlalt ELi eesmärki muuta Euroopa majandus aastaks oluliselt kliimasõbralikumaks, seades kõrgemad sihid kui aasta eesmärgid piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20%, saada 20% energiast taastuvatest allikatest ja vähendada energiakasutust 20% võrra. Vähese CO 2 -heitega majanduse edendamine on kindlasti üks praeguse aja suuremaid proovikive kogu maailmas. Vähese CO 2 -heitega ühiskond genereerib tipptehnoloogialahendusi ja uusi keskkonnahoidlikke töökohti. Euroopa Komisjoni hinnangul võidakse aastaks luua kuni 1,5 miljonit täiendavat töökohta. Sellel on ka muid kasutegureid: Euroopa vähesem sõltuvus importenergiast, väiksemad energiaarved, õhusaaste piiramine ja suurem liikuvus. Üleminek ressursitõhusamale ja arukamale majandusele on ülioluline Euroopa konkurentsivõime säilimiseks. Kliimamuutus nõuab ka meie ühiskonna kohanemist. Seega on EIP nõustamine ja rahastamine kliimamuutustele vastupanu võimet suurendavate projektide puhul olulised projekti pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohast. EIP rahalist toetust uuenduslikele kliimameetmetele antakse peamiselt laenudena sellistele sektoritele nagu taastuvenergia, energiatõhusus, säästev transport, veemajandus, üleujutuste piiramine ja metsandus. Kliimaaspekte võetakse arvesse kõikides toimingutes, näiteks soodustades parima kättesaadava tehnoloogia kasutamist. Lisaks on välja töötatud uuenduslikud finantsinstrumendid, mis suudavad taluda kõrgemat finantsriski. See on sageli toimunud koostöös Euroopa Komisjoniga, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonidega. Hea näide on aastal koostöös ÜROga tehtud algatus Jätkusuutlik energia kõigile (Sustainable Energy for All). CO 2 -jalajälje minimeerimine Pank osales alates aastast kolmeaastases katsealgatuses, et mõõta oma projektide CO 2 -jalajälge kõikides sektorites eesmärgiga saada parem ülevaade oma tulemustest seoses heitkoguste ja säästmisega aastal lõpetas pank selle katseprojekti ning analüüsis veel ühe aasta heitkoguste andmeid. Arvesse võeti 71 projekti. Projektide koguinvesteering ulatus 55 mld euroni, millest 21% rahastas EIP. Nende EIP investeeringutega seotud heitkogus on hinnangute kohaselt 7,5 miljonit tonni CO 2 -ekvivalenti aastas. Kõnealuste investeeringute heite kogusäästuks hinnatakse 2,1 miljonit tonni CO 2 -ekvivalenti aastas. Rahastamise kasutamine heitkoguste vähendamiseks EIP rahastamine taastuvenergia ja energiatõhususe vallas aitab otseselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Neid eesmärke toetati aastal 4,4 mld euroga. EIP on Euroopa Liidus juhtiv tuuleenergia rahastaja. Viimastel aastatel on pank suurendanud eelkõige maismaa- ja meretuuleparkide rahastamist. Ainuüksi aastal rahastas EIP kümne tuulepargi tegevust 1,4 mld euro väärtuses laenudega. Need projektid on olemuselt suured, pikaajalised ja tehniliselt keerukad investeeringud. EIP on seega loomulik partner selles sektoris nii rahastamise kui ka tehnilise asjatundlikkuse seisukohast. Sarnastel põhjustel rahastab pank päikeseenergiaprojekte nii päikeseenergia kontsentreerimise kui ka päikesepaneelidel põhineva tootmise puhul aastal sõlmiti üheksa päikeseenergiatehingut, mille laenumaht ulatus kokku 425 mln euroni. Iga projektiga muutub tehnoloogia tõhusamaks ja uuenduslikumaks. Energiatõhusust võetakse arvesse kõikides panga projektides. Täiendavat kasu eeldatakse energiatõhususe sihtinvesteeringutest. EIP finantseeringud sellistele projektidele hõlmavad nii pakkumise, näiteks soojus- ja elektrienergia koostootmist ja kaugkütet, kui ka nõudluse poolt, s.o peamiselt avalike ja erahoonete soojustamist Tegevusaruanne 23

26 Kliimamuutustele vastupanu võime suurendamine Varane kohandumine kliimamuutuse tagajärgedega on tõhusam ja odavam kui pakilised hädaabimeetmed. See viitab kliimamuutustele vastupanu võimele ja seda võetakse arvesse kõigis EIP projektides. Eriprojekte, mis aitavad suurendada kliimamuutustele vastupanu võimet ja kohanduda muutuvatele ilmastikuoludele, rahastati aastal kokku ligikaudu 1 mld euro väärtuses laenudega. Mitmed panga metsandusega seotud toimingud on kohandavad meetmed. Metsamaad võivad näiteks aidata ära hoida mullaerosiooni ja vähendada üleujutuse ohtu, rääkimata kasust elurikkusele, mulla viljakusele ja valglate majandamisele. Lisaks võivad need toimida CO 2 -sidujatena, mis reguleerivad üleilmset kliimat. Pank tegutseb peamiselt ELis, aga ka arengumaades, tehes tihedat koostööd Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste rahastamisasutustega. Sagenevad äärmuslikud ilmastikutingimused avaldavad suurt mõju mageveevarude kättesaadavusele ja kvaliteedile, tekitades veega seotud loodusõnnetusi, sealhulgas põuda ja üleujutusi. EIP on suurim laenupakkuja üleilmses veesektoris. Lisaks kliimamuutusega kohanemisele on tähtis eesmärk ka veeressursside majandamine. Näiteks Lõuna- Aafrikas on EIP toetanud Durbani linna ja North Coasti piirkonna veesüsteemi kolme laenuga, et aidata rahastada tammi veevarustussüsteemi ning veevõrgu ehitust, et vastata aastaks piirkonna 5,5 miljoni elaniku veevajadusele EIP rahalist toetust uuenduslikele kliimameetmetele antakse peamiselt laenudena sellistele sektoritele nagu taastuvenergia, energiatõhusus, säästev transport, veemajandus, üleujutuste piiramine ja metsandus. 24 Tegevusaruanne 2012

27 Keskkonnakaitse kliimameetmete rahastamine Erifondid ja -algatused EIP-l on erivastutus aidata rahastada kliimaga seotud projekte ajal, mil valitseb eelarvekitsikus. Kliimainvesteeringute kiirendajana teeb pank koostööd avaliku ja erasektoriga mitmes algatuses, et kaasata rahastamist. Pank on loonud omakapitalija süsinikufondid, et veelgi toetada taastuvenergia ja energiatõhususe projekte. EIP teeb aina rohkem koostööd projektiteostajatega, andes tehnilist abi projektide väljatöötamiseks. Lisaks juhib ta mitut energia ja kliimamuutusega seotud algatust ja osaleb neis: aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fond (Marguerite i fond) on loodud eesmärgiga stimuleerida infrastruktuuriinvesteeringuid, et rakendada ELi poliitikat kliimamuutuse, energiajulgeoleku ja üle-euroopaliste võrkude alal. Green for Growth fond pakub rahastamist, sealhulgas laene, omakapitali ja tehnilist abi energiatõhususe ja taastuvenergia projektidele Kagu-Euroopas. Algatuse Jätkusuutlik energia kõigile (SE4All) eesmärk on pakkuda universaalset juurdepääsu tänapäevastele energiateenustele ning kahekordistada aastaks 2030 nii üleilmset energiatõhususe suurendamise määra kui ka taastuvenergia osakaalu maailma energiapakkumises. NER300 on maailma suurim süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektide ning uuenduslike taastuvenergia tehnoloogiate rahastamise programm. Althelia kliimafond on väga oluline ettepanek, mis tehti aastal, et toetada säästvat maakasutust ja põlismetsade kaitset. EIP kliimateadlikkusvõlakirjadega kogutakse vahendeid taastuvenergia ja energiatõhususe laenude andmiseks. Alates aastast on EIP emiteerinud kliimateadlikkusvõlakirju 1,7 mld euro ulatuses. Seejuures aastal koguti nende võlakirjadega 350 mln euro väärtuses vahendeid Tegevusaruanne 25

28 Abi linnade keskkonnahoidlikkuse suurendamiseks Säästvate linnade kujundamise käigus toetas EIP Montpellier trammitee ehitust, mis laiendati aastal kaherealisest neljarealiseks. Linnade rohelisemaks ja säästvaks muutmine on EIP linnapiirkondade meetmete keskne teema. Keskkonnasõbralik ühistransport on väga oluline linnade säästvuse suurendamisel aastal andis EIP säästvate linnade edendamiseks laenu üle 8 mld euro. Linnapiirkonnad on koduks 75% eurooplastele ja toodavad ligikaudu 85% ELi SKPst. Suurlinnapiirkonnad on innovatsiooni ja majanduskasvu keskused ning neisse on koondunud enamik töökohti, ettevõtteid ja kõrgharidusasutusi. Samas esineb neis suuri probleeme seoses sotsiaalse ühtekuuluvuse ja keskkonna säästvusega. Euroopa linnade energiatarbimine moodustab 80% ja kasvuhoonegaaside heitkogused samuti 80% vastavatest kogunäitajatest. Seega seisavad linnad silmitsi ka mõnede tänapäeva põhiprobleemidega, nagu saaste ja heitkogused, ning peavad tagama infrastruktuuri vastavuse linnaarengule. Säästvate linnade kujundamine EIP annab linnades laene eelkõige linnauuendusja taastamisprojektidele, mis aitavad kujundada kestlikke kogukondi, edendades suurima mahajäämusega piirkondi. Panga eesmärk on parandada napi ressursi ehk maa kasutamist, toetada linnavalitsuste investeeringuid avalike rajatiste ajakohastamisse ning kaitsta kultuuripärandit aastal kulutati 2,4 mld eurot linnaarenduse ja -taastamise ning tervishoiuprojektidele. Euroopa kohaliku energiaabi fond (ELENA) on EIP ja Euroopa Komisjoni ühisalgatus, mis aitab kohalikel ja piirkondlikel asutustel koostada energiatõhususe ja taastuvenergia projekte, et muuta need 26 Tegevusaruanne 2012

29 Keskkonnakaitse kliimameetmete rahastamine Viimase viie aasta jooksul on EIP aidanud rahastada: 32 metroo-, 4 linnaraudtee-, 48 trammitee-, 48 raudtee- ja 27 kiirraudteeprojekti. Ligi 25 miljonit inimest ELis kasutab igapäevaselt EIP rahastatud ühistransporti. välisrahastamisele ligitõmbavamaks. ELENA katab osa tehnilise toetuse kuludest, mis on vajalikud investeerimisprogrammi koostamiseks, rakendamiseks ja rahastamiseks aastal ulatusid ELENA alusel tehtud tehnilise abi eraldised abisaajatele 12 mln euroni, millega koos olid eraldised kokku 37 mln eurot. Säästva transpordi toetamine EIP toetus säästvale transpordile hõlmab nii ühistranspordi infrastruktuuri ehitamist, laiendamist või renoveerimist, jalgratta- ja kõnniteevõrkude edendamist kui ka elektrisõidukeid. Pank soosib ka keskkonnahoidlikumate ja ohutumate sõidukite arendamist, toetades energiatõhusate ja vähese heitega lahenduste alast teadus- ja arendustegevust. Panga toetatavad projektid aitavad parandada õhukvaliteeti, vähendada mürasaastet, suurendada ohutust, parendada energiatõhusust ja piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Pariis on esimene linn Euroopas, kus on loodud ulatuslik avalikult kättesaadav elektrisõidukite infrastruktuur. EIP annab 75 mln eurot laenu, et aidata Prantsusmaa pealinnal keskkonnasõbralikumaks muutuda. JESSICA linnadele Euroopa ühine toetus linnapiirkondade jätkusuutlikele investeeringutele (JESSICA) on Euroopa Komisjoni, EIP ja Euroopa Nõukogu Arengupanga ühisalgatus. Algatus aitab eraldada ELi struktuurifonde ja võimaldab neid ressursse kasutada tulutoovate linnaprojektide rahastamiseks nii-öelda linnaarendusfondide kaudu. EIP annab nõu, kuidas ressursse kõige paremini kasutada, ja toetab fondi haldamist aasta lõpuks oli läbi viidud kokku 75 JESSICA hindamist ning sõlmitud 18 haldusfondi lepingut kokku summas 1,7 mld eurot, mis kattis 54 piirkonda. Linnaarendusfondide arv kasvas aasta lõpus 37ni ning kogumaht oli ligikaudu 1,4 mld eurot Tegevusaruanne 27

30 2013. aastal tähistab EIP 50. tegutsemisaastat Sahara-taguses Aafrikas. EIP tegevus kogu maailmas toetab ELi välispoliitikaeesmärke. Rahastatavate projektide kaudu aitab pank kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele väljaspool ELi piire. EIP kui ELi pank on Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse loomulik partner, et rahastada väljaspool liitu ELi poliitikaeesmärke toetavaid projekte aastal ulatus EIP laenumaht kogu maailmas ligi 7,4 mld euroni. 7,4 mld eurot Laenuandmine väljaspool ELi piirkondade kaupa Laienemisse kaasatud riigid Vahemere piirkonna riigid Idapoolsed naaberriigid Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid Aasia Ladina-Ameerika 28 Tegevusaruanne 2012

31 Edendada kestlikku kasvu väljaspool ELi Kestliku kasvu edendamine väljaspool ELi Enamik panga rahastamistehinguid väljaspool Euroopa Liitu toimuvad ELi eelarvetagatise alusel, mis on sätestatud välise mandaadina maailma eri piirkondades: ühinemiseks valmistuvad riigid, lõuna- ja idapoolsed naaberriigid ning partnerriigid Aasias, Ladina-Ameerikas ja Lõuna-Aafrikas. EIP mandaadid neis piirkondades kehtivad aastani. Garantii katab kokku 29 mld eurot ajavahemikuks See hõlmab 2 mld eurot laenudena kliimameetmete jaoks, samuti abi Vahemere piirkonna lõunapoolsetele riikidele, et toetada poliitilisi reforme pärast Araabia kevadet. Järgmise perioodi ( ) mandaate arutavad Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu aastal. Tegutsedes ELi eelarve tagatise alusel saab EIP võimendada ELi vahendeid kulutõhusalt ja ulatuslikult ning seega suurendada välispoliitika mõju. Kõigis neis piirkondades toetab pank projekte, mis aitavad kasvu kiirendada ja töökohti luua. Selleks pakub pank rahastamist ja tehnilist abi kohaliku erasektori arendamiseks, sotsiaalse ja majandusliku infrastruktuuri ja kliimameetmete projektide jaoks. Laenumandaat Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides ning ülemeremaades ja territooriumidel (ÜMT) tuleneb Cotonou lepingust, mis sätestab ELi suhted nende partnerriikidega. Lepingut pikendati viimati aastal. Selle raames saadakse rahalised vahendid ELi liikmesriikide eelarvetest Euroopa Arengufondi kaudu koos EIP omavahenditega. EIP kui ELi pank on Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse loomulik partner, et rahastada väljaspool liitu ELi poliitikaeesmärke toetavaid projekte. Panga rahastatavad projektid pakuvad käegakatsutavaid tulemusi ja muudavad inimeste igapäevaelu. Rahastamise ja asjatundlikkuse kasutamine ELi liikmeks püüdlevates riikides Laenud ühinemiseks valmistuvatele riikidele on oluline vahend toetamaks nende püüdlusi saada ELi liikmeks. Liidu laienemine nõuab investeeringuid, et võimaldada nendel riikidel kohanduda Euroopa majandus- ja sotsiaalmudeliga ja ELi standarditega aastal moodustas liiduga ühineda soovivatele riikidele antud laenude maht 3,1 mld eurot. ELiga aasta juunis ühinevale Horvaatiale antud laenude maht ulatus 300 mln euroni aastal laiendas Lääne-Balkani investeerimisraamistik oma toetust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kliimamuutuse algatustele 2012 Tegevusaruanne 29

32 EIP toetab esimest mahukat päikeseenergiaprojekti Põhja-Aafrikas kogueraldisega 300 mln eurot. Ouarzazate päikeseenergiajaam Marokos toodab elektrit rohkem kui poolele miljonile elanikule. ja teistele prioriteetidele. Selles aastal Euroopa Komisjoni, EIP, EBRD ja Euroopa Nõukogu Arengupanga loodud ühisalgatuses ühendatakse ressursid, et võimendada laene prioriteetse infrastruktuuri rahastamiseks Lääne-Balkani riikides aasta lõpuks oli pank eraldanud 279 mln euro väärtuses toetusi üle 138 projektile, mis omakorda on saanud üle 7,7 mld euro investeerimislaene rahvusvahelistelt finantsasutustelt, millest 2,3 mld euro ulatuses on lepingud sõlmitud. ELi ida- ja lõunapoolsete naaberriikide toetamine Kestliku majanduskasvu kindlustamine ja töökohtade loomine Vahemere piirkonna lõunapoolsetes riikides (Alžeeria, Egiptus, Gaza/Jordani Läänekallas, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Tuneesia ja peagi ka Liibüa) on panga tähtsaim prioriteet. EIP on juba juhtiv finantsasutus piirkonnas ja tal on oluline roll Deauville i partnerluses, mis on loodud Araabia kevadele järgneva demokraatliku ja majandusliku ülemineku toetamiseks. EIP sõlmis aastal laenulepinguid väärtusega ligikaudu 1,7 mld eurot, et toetada erasektori arengut ja kiirendada infrastruktuuriprojekte Vahemere piirkonna riikides. EIP jättis jõusse oma laenude ja tehnilise abi andmise peatamise Süürias kogu aasta vältel pärast ELi otsust kehtestada selle riigi suhtes sanktsioonid. Idapoolsetes naaberriikides (Ukraina, Moldova, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan ja Venemaa) toetas EIP eelkõige väikeettevõtete juurdepääsu rahastamisele ja strateegilisi infrastruktuuriprojekte, andes aastal laene enam kui 900 mln euro ulatuses. Panga idapartnerlusrahastu pakub täiendavaid vahendeid laenudeks, mis toetavad ELi investeeringuid piirkonnas, eriti Euroopa ettevõtete poolt. 30 Tegevusaruanne 2012

33 Edendada kestlikku kasvu väljaspool ELi Uganda Kampala veeprojekti puhul tegutses EIP koos oma partneritega vastastikuse usalduse algatuses, et tagada pealinna 2,5 miljoni elaniku jaoks parem veepuhastus ja joogiveevarustus ning juurdepääs puhtale ja ohutule joogiveele veel inimese jaoks. Partnerlused teiste isikutega Partnerlused on panga tegevuse oluline joon, eriti väljaspool liitu. ELi toetusi ühendatakse aina rohkem EIP laenudega, et saavutada paremad projektide tulemused. Pank osaleb aktiivselt ka ELi väliskoostöö- ja arenguplatvormis, mis on loodud eesmärgiga veelgi suurendada ELi väliskoostöö mõju. See aitab võimendada piiratud finantsvahendeid ELi partnerriikide heaks ning parandada arengu tõhusust. EIP ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) teevad korrapärast koostööd, et pakkuda ühist finantstoetust projektidele idapoolsetes naaberriikides. Seda koostööd laiendatakse tegevusele Vahemere piirkonna lõunaosas aastal kirjutas EIP alla ka Euroopa välisteenistuse, Euroopa Komisjoni ja EBRDE vastastikuse mõistmise memorandumile projektide kohta, mis kuuluvad ELi-Venemaa moderniseerimispartnerluse alla, süvendades seega koostööd selles piirkonnas. EIP teeb tihedat koostööd ka Prantsuse arenguagentuuriga Agence Française de Développement ja Saksa avalik-õigusliku pangaga Kreditanstalt für Wiederaufbau. See koostöö toimub vastastikuse usalduse algatuse alusel, milles üks osalevatest institutsioonidest on juhtiv pool, et hinnata igat kaasrahastatud projekti. See kiirendab projektiteostaja jaoks haldusmenetlust ja vähendab tehingukulusid aastal läbiti edukalt katseetapp ja aasta alguses sõlmiti 14 kaasrahastatud projekti Sahara-taguses Aafrikas ning Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas ning allkirjastati tegevussuunised. Vastastikuse usalduse algatus suurendab rahastamise tõhusust ELi poliitika toetuseks ja tagab ELi investeeringute parema nähtavuse. Tulemuste mõõtmine sihipärasema mõju tagamiseks EIP liigub rohkem mõjudele suunatud aruandluse ja oma ELi-välise tegevuse parema jälgimise suunas aastal algatas pank oma uue tulemuste mõõtmise raamistiku rakendamise katseetapi. Raamistikuga hinnatakse ja mõõdetakse standardnäitajate alusel arengumõju. Raamistik mõõdab rahastatavate projektide tööhõive- ja eelarvemõjusid lisaks energiatõhususele, CO 2 -jalajäljele ja keskkonna- ja sotsiaaltagatistele ning mõju ettevõtte juhtimisele erasektori projektide puhul Tegevusaruanne 31

34 Usaldusväärne finantspartner EIP on üle 50 aasta olnud kindel finantspartner, kes toetab ELi eesmärke. Keerulisel ajal pakub pank stabiilsust aastal otsustasid panga aktsionärid suurendada EIP kapitali, et võimaldada suurendada investeeringuid, millega luuakse töökohti ja ergutatakse majanduskasvu Euroopas. EIP on majanduslikult iseseisev. Panga kapitali on märkinud 27 ELi liikmesriiki, kes on panga aktsionärid. Iga riigi osa EIP kapitalis põhineb tema majanduslikul osakaalul ELiga ühinemise ajal aastal tegid EIP aktsionärid ajaloolise otsuse praktiliselt kahekordistada EIP sissemakstud kapitali, suurendades seda 10 mld euro võrra. See võimaldab kolme aasta jooksul anda täiendavalt laenu kuni 60 mld euro ulatuses, et toetada majanduslikult elujõulisi projekte kogu ELis. Selle tulemusena suurendab EIP oma laenuandmise kogumahtu aastatel ligikaudu 200 mld euroni ning tagab seega investeeringud, et toetada ELi kooskõlastatud reaktsiooni kriisile. riskijuhtimisest, jätkuvast kasumlikkusest ja tugevast likviidsusest. Need tegurid tagavad üheskoos panga jätkuvalt suurepärase krediidipositsiooni aasta lõpu seisuga osutas majandusaasta aruanne, milles eeldatakse eelseisvat kapitalisüsti, kapitali adekvaatsuse määra märgatavale tõusule. See määr kajastab panga kapitali ja varade suhet ja oli aasta lõpus 23%. Varade kvaliteet püsis hea ning halbade laenude suhtarv oli aasta lõpus ligikaudu null protsenti (0,3%) kogu laenuportfellist. Aastane netoülejääk ulatus 2,7 mld euroni, kajastades viimaste aastate rekordilist laenumahtu. EIP majanduslik tugevus tuleneb tema varade kvaliteedist, usaldusväärsest juhtimisest, läbimõeldud 32 Tegevusaruanne 2012

35 Finantspeatükk 5% 4% 34% 57% EIP võlakirjaemissioonide jagunemine piirkonniti Euroopa Aasia Lähis-Ida ja Aafrika Ameerika Maailma suurim rahvusvaheline vahendite koguja Pank on maailma suurim mitmepoolne vahendite koguja ja laenuandja aastal kogus pank rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt 71 mld eurot. Tänu oma tugevale finantsseisule saab pank vahendeid koguda väga soodsate intressimääradega. Panga laenukliendid saavad kasu EIP vahendite kogumise tingimustest, seda enam, et panga eesmärk ei ole kasumit maksimeerida. Hoolimata volatiilsetest turgudest, millele kehvad majandusolud suuremas osas Euroopas avaldasid negatiivset mõju, kogus pank aastal rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt 71,3 mld eurot, millest osa moodustab eelrahastamise aastaks Tegevusaruanne 33

36 EIP juhtimine EIP põhikirjajärgsed juhtorganid Juhatajate nõukogu koosneb kõigi 27 liikmesriigi nimetatud ministritest, tavaliselt rahandusministritest. Juhatajate nõukogu kehtestab panga krediidipoliitika üldjuhised, kinnitab aastaaruanded ja aastabilansi, otsustab panga osalemise rahastamistehingutes väljaspool Euroopa Liitu ning panga kapitali suurendamised. Ühtlasi nimetab juhatajate nõukogu ametisse direktorite nõukogu, halduskomitee ja auditikomisjoni liikmed. Juhatajate nõukogu koguneb kord aastas. Alates 1. jaanuarist 2012 on EIP president Werner Hoyer. Ta on seitsmes president alates panga asutamisest aastal. Werner Hoyer oli enne Saksamaa Liitvabariigi Euroopa poliitika eest vastutav välisministeeriumi riigiminister ja Saksamaa parlamendi liige. Direktorite nõukogul on ainupädevus teha otsuseid rahastamise võimaldamise kohta, eelkõige laenude ja tagatiste kujul, ning vahendite kogumise kohta. Direktorite nõukogu kannab hoolt, et panga haldamine toimuks asjakohaselt, ning tagab, et panka juhitakse vastavalt aluslepingute ja panga põhikirja sätetele ning juhatajate nõukogu antud üldjuhistele. Viieks aastaks ametiaja pikendamise võimalusega ametisse nimetatud liikmed vastutavad ainult panga ees. Direktorite nõukogu koosneb 28 liikmest, iga liikmesriik nimetab ametisse ühe direktori ja Euroopa Komisjon ühe direktori. Nimetatakse ka 18 asedirektorit, mis tähendab, et riikide rühmad jagavad mõnda nendest ametikohtadest. Direktorite nõukogu koopteerib erialaste ekspertteadmiste täiendamiseks teatavatel tegevusaladel kuus eksperti (kolm liiget ja kolm asendusliiget), kes osalevad nõukogu koosolekutel nõustamisülesannetes, omamata 34 Tegevusaruanne 2012

37 EIP juhtimine EIP on ainus avalik-õiguslik pank, mis kuulub üksnes 27 liikmesriigile. ELi institutsioonina on tema eesmärk edendada majanduskasvu ja töökohti ELis ning ta tugineb kogu oma tegevuses liidu poliitikaeesmärkidele. hääleõigust. Kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, siis võetakse otsused vastu liikmete häälteenamusega, mis koosneb vähemalt ühest kolmandikust hääleõigusega liikmete poolthäältest, mis esindavad vähemalt 50% märgitud kapitalist. Direktorite nõukogu koguneb kümme korda aastas. Halduskomitee on panga alaline kollegiaalne täitevorgan. Komiteesse kuulub üheksa liiget ja see töötab presidendi alluvuses ja direktorite nõukogu järelevalve all. Halduskomitee vastutab panga jooksva tegevuse eest, valmistab ette direktorite nõukogu otsuseid ja tagab nende otsuste rakendamise. Komitee liikmed nimetatakse ametisse kuueks aastaks ametiaja pikendamise võimalusega ning nad vastutavad ainult panga ees. Halduskomitee koguneb kord nädalas presidendi juhtimisel. Panga põhikirja järgi on president ka direktorite nõukogu esimees. Neljal suurimal aktsionäril Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalial ja Ühendkuningriigil on halduskomitees alaline koht. Auditikomisjon on vahetult juhatajate nõukogu ees vastutav sõltumatu organ ning tema ülesanne on auditeerida panga raamatupidamisaruandeid ning kontrollida panga tegevuse vastavust parimatele pangandustavadele. Auditikomisjon koosneb kuuest liikmest, kes on ametisse nimetatud kuueks järjestikuseks majandusaastaks ilma ametiaja pikendamiseta. Auditikomisjon kontrollib pangaoperatsioonide teostamise ja panga raamatupidamise nõuetekohasust. Auditikomisjon avaldab oma aruanded raamatupidamisaruannete kohta nende kinnitamise ajal direktorite nõukogu poolt. Auditikomisjoni töö tulemuste aruanded saadetakse juhatajate nõukogule koos direktorite nõukogu aastaaruandega. Halduskomitee liikmed vasakult paremale: Simon Brooks, Anton Rop, Mihai Tanasescu, Pim van Ballekom, Wilhelm Molterer, Magdalena Álvarez Arza, Dario Scannapieco, Philippe de Fontaine Vive ja Werner Hoyer Tegevusaruanne 35

38 Activity Report 2012 Financial Report 2012 Statistical Report 2012 Corporate Responsibility Report 2012 EIP tänab käesoleva aruande illustreerimiseks kasutatud fotode eest järgmisi projektiteostajaid ja tarnijaid: Sandvik, CERN, AWS, MicroStart, Communauté d Agglomération de Montpellier, Port of Rotterdam, Conseil régional de Bretagne, Caroline Ablain, Walney windfarm, Autolib Pascal Anziani, EirGrid, Demis Sport, Itsa Bagel, Vigrad, Millennium Bcp, Warszawska Kolej Dojazdowa, EDPR Margonin Windfarms, Metro do Porto S.A., JASPERS, Moma Titanium, KfW. Kujundus: EIP Graafikatööde ateljee. Trükitud Jouve'i trükikojas MagnoSatin paberile taimsete trükivärvidega. Paber on sertifitseeritud Metsahoolekogu (Forest Stewardship Council) eeskirjade kohaselt ja sisaldab 100% värsket kiudainet (millest vähemalt 50% pärineb hästi hooldatud metsadest). 36 Tegevusaruanne 2012

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu (23. 24. oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 I. KLIIMA- JA EERGIAPOLIITIKA RAAMISTIK 2030

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

COM(2017)472/F1 - ET

COM(2017)472/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Horisont 2020 Ettevõtted (sh VKEd) Horisont 2020-s Riskikapitali kättesaadavus Margit Ilves 2017 Horizon 2020 struktuur Tegevuste tüübid tööprogrammides Põhifookus: 1. Teadusprojektid 2. Innovatsiooniprojektid

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Maaeluministeeriumi sihtasutuste valitsemise üldaruanne a kohta

Maaeluministeeriumi sihtasutuste valitsemise üldaruanne a kohta Maaeluministeeriumi sihtasutuste valitsemise üldaruanne 2018. a kohta Sisukord 1 Riigi sihtasutuste nimekiri... 1 1.1 Maaelu Edendamise Sihtasutuse asutamine... 1 1.2 Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid

Rohkem

Microsoft Word - ET_ _final

Microsoft Word - ET_ _final JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Horisont 2020 transport ja energia Tartu-Tallinn 11.-12.12.2013 Horisont 2020 struktuur Tipptasemel teadus Euroopa Teadusnõukogu (ERC) Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad Marie Skladowska-Curie nimelised

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

Programme rules for the 2nd call

Programme rules for the 2nd call Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: LIMITE CONUN 68 ONU 63 DEVGEN 124 SUSTDEV 94 COJUR 5

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

AM_Com_NonLegReport

AM_Com_NonLegReport EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon 1.10.2012 2012/2103(INI) MUUDATUSTEPANEKUD 249 524 Raporti projekt Niki Tzavela (PE491.249v01-00) Energia tegevuskava aastani

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja)

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja) Alternatiivne pangandusvõimalused ja õppetunnid Priit Põldja 18. Aprill 2013 Alternatiivsed ärimudelid panganduses Alternatiivne ärimudel ETK Finantsi näitel Mis n pildil? M-Pesa- suurima kliendiarvuga

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 REL

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 REL Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 RELEX 482 IA 152 CODEC 901 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 811 lõplik 2011/0402 (CNS) C7-0509/11 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, XXX, millega kehtestatakse teadusuuring

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 811 lõplik 2011/0402 (CNS) C7-0509/11 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, XXX, millega kehtestatakse teadusuuring EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.11.2011 KOM(2011) 811 lõplik 2011/0402 (CNS) C7-0509/11 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, XXX, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014. 2020. aasta raamprogrammi

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Energia valdkonna tööprogrammi ettevalmistamine aastateks

Energia valdkonna  tööprogrammi ettevalmistamine aastateks Energia valdkonna rahastamine 2018-2020 tööprogrammis Mari Habicht Eesti Teadusagentuur 21. ja 24.11.2017 Horisont 2020 struktuur Tipptasemel teadus Euroopa Teadusnõukogu (ERC) Tulevased ja kujunemisjärgus

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

PR_INI

PR_INI Euroopa Parlament 2014-2019 Istungidokument A8-0180/2017 4.5.2017 RAPORT tehnilise abi tulevikuväljavaadete kohta ühtekuuluvuspoliitikas (2016/2303(INI)) Regionaalarengukomisjon Raportöör: Ruža Tomašić

Rohkem

AM_Com_LegReport

AM_Com_LegReport Euroopa Parlament 2014-2019 Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2018/0254(COD) 11.10.2018 MUUDATUSTEPANEKUD 36 200 Raporti projekt Antonio López-Istúriz White (PE627.566v01-00) Ettepanek võtta vastu Euroopa

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Microsoft Word - f_cdr _bro_et.doc

Microsoft Word - f_cdr _bro_et.doc EUROOPA LIIT Regioonide Komitee Konsultatsioon Teie arvamus Euroopa 2020. aasta strateegia kohta Lõpparuanne Juuni 2010 EUROOPA LIIT Regioonide Komitee Rue Belliard/Belliardstraat, 101_1040 Bruxelles/Brussel

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

RE_art103

RE_art103 EUROOPA LADINA-AMEERIKA PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE RESOLUTSIOON Kaubandus ja kliimamuutus majandus-, rahandus- ja kaubanduskomisjoni raporti alusel Euroopa Parlamendi kaasraportöörid: Susta (ALDE) Ladina-Ameerika

Rohkem

Allocation of Cohesion policy funding to Member States for

Allocation of Cohesion policy funding to Member States for ET Teema kiirülevaade Ühtekuuluvuspoliitika vahendite eraldamine liikmesriikidele aastatel 2021 2027 Märts 2019 2 Sisukord Punkt Mõisted Kokkuvõte I VII Sissejuhatus 01 02 Eraldamispõhimõtted ja ülevaade

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Euroopa Investeerimiskava ET #investeu

Euroopa Investeerimiskava ET #investeu Euroopa Investeerimiskava ET #investeu #investeu Euroopa investeerimiskava hoogustab kasvu kogu ELis Euroopa investeerimiskava eesmärk on julgustada investeerimist ning luua seeläbi töökohti, hoogustada

Rohkem