vbtahtliku spliikumise kujunemine.indd
|
|
- Marko Tooming
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Toomas Tõnise EOK peasekretär VABATAHTLIKU SPORDILIIKUMISE KUJUNEMINE
2 SISUKORD VABATAHTLIKU SPORDILIIKUMISE KUJUNEMISEST EESTIS...3 II MAAILMASÕDA JA NÕUKOGUDE VÕIMU PERIOOD... 4 ÄRKAMISAEG SPORDILIIKUMISES...6 RIIKLIK ISESEISVUS JA SPORDIORGANISATSIOONIDE RAHVUSVAHELINE TUNNUSTAMINE...9 SPORDITÖÖTAJA KÄSIRAAMAT 2
3 VABATAHTLIKU SPORDILIIKUMISE KUJUNEMISEST EESTIS Vabatahtlikud spordiharrastajate ühendused spordiklubid, mida võib pidada Euroopa kultuurriikide kingituseks spordiliikumisele omavad paarisaja-aastast ajalugu ja on spordiliikumise põhiliseks organisatsiooniliseks vormiks ka tänapäeval enamikes Euroopa riikides ja Euroopa mõjudega riikides. Ka Eestis algas 19. sajandi teisel poolel Eestis võimlemisühingute ja spordiseltside moodusta mine. Esimesed seltsid olid asutatud küll sakslaste poolt: Revaler Turnverein , Dorpater Turn verein ja Dorpater Ruderclub ndatel loodi klubisid ka raskejõustikus, pur jetamises ja jalgrattasõidus. Esimeste seltside ja klubide loomine 1888.a. asutas Gustav Boesberg esimese eestlaste raskejõustikuringi (mitteametliku), millest kasvas välja Tallinna Vabatahtlik Atleetide Klubi. Esimese ametliku Eesti spordiseltsina asutati Saadjärve Jalgratta Sõitjate Selts aastal, tuntumatest veel Tartu Jalgratta Sõitjate Selts Taara ja Tallinna Jalgrattasõitjate Selts Kalev aastal. Sellest ajast algas paljude spordialade areng Eestis. Tänase spordikorralduse alused Eestis loodi 90 aastat tagasi. Omariikluse teisel aastal, kui toimusid veel Vabadussõja lahingud, kutsuti Eestimaa Spordiseltsi Kalev eestvedamisel aasta novembris kokku I Spordi Kongress. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordi Liit ja saata võistkond aasta Olümpiamängudele Antverpenis. Rahvusvahelise Olümpiakomiteega sidemete loomiseks otsustati ellu kutsuda Eesti Olümpia Komitee (EOK). Eesti Spordi Liidu (ESL) asutamiskoosolek toimus 20. jaanuaril Üleriigiliste organisatsioonide loomine. I Spordi Kongress novembris 1919 SPORDITÖÖTAJA KÄSIRAAMAT 3
4 1920.a. Seda kuupäeva võib lugeda organiseeritud spordiliikumise alguseks Eestis. Edukas esinemine Antverpeni OM-il, spordi kiire ja laiaulatuslik areng esitasid uued väljakutsed ka spordikorraldusele. Arenevad spordialad ei mahtunud enam ESL-i kui mitme spordiala ühisliidu raamidesse. Klubide ja seltside initsiatiivil loodi aastal esimesed spordialaliidud Eesti Jalgpalli Liit ja Eesti Talispordi liit, oma spordialaliidu loomist plaanisid ka raskejõustiklased ja veespordiga tegelevad klubid a. asutati ja 22. novembril 1923.a registreeriti kohtus Eesti Spordi Keskliit, uus spordi arendamiseks ja koordineerimiseks loodud keskorganisatsioon. 8 detsembril 1923.a. registreeriti kohtus Eesti Olümpia Komitee, Eesti olümpiaorganisatsioon. ESL-st sai Eesti Kergejõustiku, Raskejõustiku ja Veespordi Liit. Esimesed spordialaliidud Eesti Spordi Keskliit Eesti Olümpiakomitee aastal võttis Riigikogu vastu Kultuurkapitali seaduse, mille koosseisus ESK taotluse põhjal ka kehakultuuri sihtkapital ühena kuuest sihtkapitalist. ESK vedamisel ja Kultuurkapitali laenude abil valmis 1926.a. Kadrioru Staadion, alates 1926.a. toimusid ESK korraldusel süstemaatilised kehakultuuri kursused kohtadel, 1927.a. alustas ESK Eesti Kehakultuuri Aastaraamatute väljaandmist aastal korraldas ESK esimesed Eesti Mängud ja 1939.a. teised Eesti Mängud. Arengud aastani 1940 II MAAILMASÕDA JA NÕUKOGUDE VÕIMU PERIOOD aastaks oli tolleaegsete spordijuhtide arvates spordijuhtimises ja -korralduses saavutatud stabiil sus, plaanis oli spordihoonete ja -rajatiste laiaulatuslik väljaehitamine aastal tegutsesid kaks spordi keskorganisatsiooni ESK ja EOK, 11 üleriigilist spordiliitu (Eesti Jahtklubide Liit /purjetami ne, jääpurjetamine/, Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Kergejõustiku Liit / kergejõustik, jalgratta sport/, Eesti Käsipalli Liit /korvpall, võrkpall, pesapall/, Eesti Laskurliit, Eesti Maad luse-, Poksi- ja Tõs te liit, Eesti Talvespordi Liit /suusatamine, uisutamine, kelgu sport/, Eesti Ten ni se liit, Eesti Vee re mängu Liit, Eesti Veespordi Liit /uju mi ne/, Eesti Võim le ja te Liit ja Eesti Noorte Spordiliit) ning 11 maakonna spordiliitu (Harjumaa Spordiliit, Järvamaa Spordiliit, Läänemaa Spordiliit, Petserimaa Spordiliit, Pärnumaa Spor di liit, Saaremaa Spordiliit, Tartumaa Spordiliit, Valgamaa Spordiliit, Viljandimaa Spordiliit, Virumaa Spordiliit ja Võrumaa Spordiliit). Kõik Eestis tegutsevad spor diliidud kuulusid vastavatesse ülemaailmsetesse või üleeuroopalistesse spordiföderatsioonidesse ning Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas Eesti Olümpia Komiteed. Juriidilise isikuna registreeritud ja mõnda spordiliitu ning piirkondlikku spordiliitu kuu luvate spordiklubide arv oli aasta kevadeks 251, s.h. Harjumaal/Tallinnas 75, Järvamaal 19, Läänemaal 12, SPORDITÖÖTAJA KÄSIRAAMAT 4
5 Petserimaal 5, Pärnumaal 27, Saa remaal 5, Tartumaal 34, Valgamaal 6, Viljandimaal 15, Virumaal 46 ja Võrumaal 7. Lisaks spordiklubidele oli ESK poolt arvele võetud ka teised klubid, seltsid ja ringid, koolide spordiringid, kaitse liidu kompa niid, tuletõrjeühingud, haridus- ja kultuuriseltsid ning muud, kui nad tege lesid ka kehakultuuri ja spordiga. Neid oli kokku ligi iseseisvusaasta jook sul võitsid Eesti sportlased OM-delt 6 kuld-, 6 hõbe- ja 9 pronksmedalit, MM-delt 116 ja EM-delt 52 medalit, 21 spordiala koondised kohtusid 724 korral teiste riikide võistkondadega, edukamad alad olid laskesport, kreeka-rooma maadlus, tõstmine, kergejõustik, poks, jalgpall ja male. Eestimaal loendati 119 spordiväljakut, 63 võimlat ja 25 välisujulat aastal Eesti Vabariigi okupeerimise järel tagandati senine juhatus ning ametisse mää rati uuele võimule lojaalsed tegelased. Samal aastal lõpetati kõikide organi satsioonide tegevus, kes olid vastu olus töötava rahva huvidega. ESK ja EOK tegevus lõpetati aasta lõpus ja Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 24. detsembrist 1940 asutati Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spor di komitee. Teise Maailmasõja ajal, aastal taastati Eesti Spordi Keskliit, tegusemisloa said Saksa okupatsioonivõimude poolt spordiliidud jalgpallis, kergejõustikus, maad luses, poksis, tõstmises, käsipallis ja veeremängus, kehtima jäid esimese iseseisvusaja põhikirjad. Kuid Eesti taasokupeerimisega NSVL poolt aastal kehtestati taas nõukogulik spordikorralduse mu del, mis jäi kehtima kuni 1980-ndate aastate lõpuni. Nõukogulikku spordimudelit iseloomustas absoluutne riigikesksus, tsentraliseeritus ja nagu teisteski valdkondades, duaalne juhtimine partei- ja riigiaparaadi poolt. Tsentraalses planeerimises ja juhtimises, hierarhilises organisatsioonilises süsteemis, 100%-lises rahastamises riigi eelarvest, jõulises kontrollis plaanide täitmise ja rahade kasutamise üle on kindlasti palju positiivset, eriti konkurentsitihedas ja eesmärgistatud tippspordis. Tänase tarkusega ja emotsioonidevabalt oleks väär väita, et NL spordisüsteem oli läbini halb või ei võimaldanud sportimist või talentidel oma töökuse ja annete realiseerimist. Positiivsena tuleb välja tuua koondvõistkondade tsentraliseeritud ettevalmistust, spordikoolide võrgustikku, kus toimus süsteemne õppe-sportlik töö erinevatel tasemetel (algettevalmistus, õppetreening, sportlik täiustus, kõrgem spordimeisterlikkus), ühtse spordijärkude süsteemi väljatöötamist, spordiehitiste plaanipärast rajamist, gradatsioonis võistlussüsteemi, tugevat spordiorganisat- Spordikorraldus nõu kogude ajal SPORDITÖÖTAJA KÄSIRAAMAT 5
6 siooni töökohtades ja õppeasutustes, spordialase kõrghariduse ja treenerikoolituse korraldamist, sporditeaduse ja spordimeditsiini eri suundade rahastamist ja arendamist ning mitte samuti mitte vähetähtsana spordi kaudu elukvaliteedi olulist parandamist ja tippspordi ning tippsportlaste priviligeeritud staatust üldises materiaalses vähekindlustatuses. Samas ei saa tolle aja töökorraldust ja hoiakuid absolutiseerida ega kontekstivabalt üle kanda. See sõltus ühiskondlik-poliitilisest formatsioonist ja riigikorrast. Riigikord oli rajatud kommunistlikule ideoloogiale, kõik abinõud selle üleoleku saavutamiseks või näitamiseks, kaasaarvatud sport, olid head. Millised olid siis peamised negatiivsed pooled? Kõigepealt isoleeritus muust maailmast, tänapäeval nii tavapäraste riigipiire ületavate spordikontaktide äärmine piiratus ja rahvusvaheliselt oma rahvusriigi esindamise võimatus. Riikliku süsteemi ainudomineerimise tõttu iseorganiseerumise, vaba ühinemise ja iseotsustamise välistatus, otsustusõigus oli riiklike spordikomiteede süsteemi ja ametkondlike (loe riiklike) spordiühenduste, mitte spordiföderatsioonide käes, seega toimis mitte spordialakeskne vaid ametkondlik ja territoriaalne juhtimine, plaanitäitmise ja kiire silmapaistmise nimel forsseerimine spordikoolides, tippspordiks mittesobilike laste ja noorte kiire kõrvaleheitmine, kunstlike piirangute sätestamine ja iseregulatsiooni välistamine. Pingeliste plaanide, sotsialistlike võistluste ja sageli totrate nõudmiste maailmas tekkis kiiresti bluffimine, valeandmete esitamine, näidisürituste korraldamine. Ka head ideed ja eesmärgid muutusid püüdlikus plaanitäitmise saginas mõttetuks bürokraatiamänguks, raske oli uskuda või võrrelda spordi arengut näitavaid arvandmeid. Vaatamata sellele, et Eesti ei saanud iseseisva rahvusriigina esineda olümpiamängu del, maailma- ja Euroopa meist ri võistlustel, suutis eesti rahvas säilitada sportimishuvi. Sport oli jäänud üheks vähestest valdkondadest, kus oli võimalik edukate startide ja võitudega hoida üleval rahva üh te kuuluvustunnet ning iseseisvusideaale. Eestlased oskavad hinnata ja austada sportlaste edukust, eriti kui selleks tuli end äärmiselt tugevas konkurentsis võidelda tolleaegse NSVL koond võist kondadesse. Aastatel võitsid Eesti sportlased OM-delt 12 kuld-, 11 hõbe ja 12 pronks medalit, MM-delt võideti 167 ja EM-delt 288 medalit. Sport rahvuslikkuse säilitajana ÄRKAMISAEG SPORDILIIKUMISES 1980-ndate teise poole uus ärkamisaeg mõjutas tugevalt ka Eesti spordiliikumist. Avardunud kontaktid spordiorganisatsioonide ja kolleegidega teistest riikidest panid paljusid aru saama spordiliikumise põhiväärtustest ja vabadustest, rahvusvahelisse spordiliikumisse taaslülitumise olulisusest. Uuenevas olukorras osati paremini hinnata Eesti Vabariigi ajal toiminud spordisüsteemi plusse ja tunnetati vajadust painutada ning muuta aastakümneid kehtinud tsentraliseeritud ja isoleeritud spordisüsteemi. SPORDITÖÖTAJA KÄSIRAAMAT 6
7 Eesti Spordikomitee eestvedamisel asuti koostama Eesti spordi arengukont sept siooni, Julgelt kasutati aastate kogemusi ja Põhjamaade, eriti Soome, spordijuhtide abivalmidust. Koostatud kontseptsioo niprojekt läh tus demokraatlikest väärtustest, spordialakeskse spordikorralduse põhimõtetest, vabal tahtel spordiklubidesse ja -liitudesse ühinemisest, spordist kui kultuuri lahutamatust osast, oma olümpia organisatsiooni loomisest aastal koondati üheks organisatsiooniks - Koondiseks Eesti Sport Eesti Spordi komi tee õppe-spor distruktuurid (vastavad valitsused, osakonnad ja spordialade riiklikud treenerid) ning Eesti Kõrge ma Spordimeisterlikkuse Kooli (KSMK) spetsialistid ja spordialade osakondade tree nerid. See oli esi mene ar ves ta tav organisatsiooniline samm spordialakeskse juhtimise teel. Kuid vaatamata eraldumisele Spordi komiteest jätkasid spordiföderatsioonid juriidilise isiku õigusteta, seega ka ilma oma rahade ja panga arveteta, säilis riiklik ja tsentraalne juhtimine. Esimese iseseisvusaja traditsioonide, teiste Euroopa riikide eeskuju ja spordikontseptsiooni kava mõjul asusid spordiföderatsioonid taotlema suuremat iseseisvust. Vähese iseseisvusega spordiföderatsioonide tegevus oli re guleeritud riigi poolt a. lõpul andis spordikomitee spordiföderatsioonidele õiguse koostada ja kinnitada oma spordialaliidu/föderatsiooni põhikiri ning saavutada iseseisva jurii di lise isiku staatus. Sellega oli loodud teine oluline eeldus spordiföderatsioonide tegevuse elustamiseks. Koondis Eesti Sport Spordiliitude taassünd Spordiföderatsioonides kinnitati uued põhi kirjad, viidi läbi vabad valimised juhtorganite moodustami seks, enamikus toimus ka nimevahetus, kus laensõna föderatsioon asendati eestikeelse liidu ga, avati oma pangaarved, kavandati oma tegevusplaanid. Üleminekut tänasele spordikorraldusele kiirendas tunduvalt 14. jaanuaril 1989.a. toimunud Eesti Olümpiakonverentsi otsus taastada Eesti Olümpiakomitee tegevus. See innustas ka paljusid spordiliite lugema ennast enne Teist Maa ilmasõda tegutsenud vastavate Eesti spordiliitude õigusjärglaseks või veelgi enam, taastama enne sõda eksisteerinud spordiliidu tegevuse. Esimesena reorganiseeris oma tegevuse Eesti Orientee rumis liit ning esimesena luges oma tegevuse taastatuks Eesti Jalgpalli Liit. Eesti Olümpiakonverents. Eesti Olümpiakomitee tegevuse taastamine. Iseseisvumise ja ajaloolise järjepidevuse taastamise protsess ei piirdunud aga mitte ainult spordiala lii tudega. See puudutas ka piirkondlikke spordiliite ning üleriigilisi spordiühendusi. Asuti taastama enne sõda toiminud maakonna spordiliite. SPORDITÖÖTAJA KÄSIRAAMAT 7
8 Spordiliitude iseseisvumisega tehti nende poolt ettepanek taastada Eesti Spordi Keskliidu tegevus. Ka spordikontseptsiooni pidevalt täiustuvas kavas nähti ette vabatahtlike spordiliitude ja ühenduste katus organisatsioonina Eesti Spordi Keskliidu kohta. Väga oluliseks sammuks Eesti spordiliikumises oli II Eesti Spordi Kongress, mis toimus 16. detsembril 1989.a. Kongressi ettevalmistuseks tehti Eesti Spordikomitee poolt ära põhjalik töö. Kongressil osales enam kui 800 delegeeritud esindajat pea kõigist tollal tegutsenud üleriigilistest ja territoriaalsetest spordiorgani sat si oonidest. Päevakorras oli 3 põhiküsimust: Eesti Spordi Kongress Eesti Spordikontseptsiooni vastuvõtmine 2. Eesti Spordi Keskliidu tegevuse taastamise heakskiitmine 3. Eesti Spordiseaduse põhipunktide läbiarutamine. Kahe esimese põhiküsimuse ühise heakskiitmisega astuti tegelikult demokraatliku spordikorralduse teele. Kongress pöördus Eesti spordiliitude poole ettepanekuga taaselustada Eesti Spordi Keskliit (ESK). Eesti Spordi Keskliidu taastamine ESK tegevus taastati selleks kokkukutsutud ESK Taastava Kogu koosolekul 17. mail 1990.a., ESK esimesteks liikmeteks said soovi avaldanud ja end selleks ajaks juriidiliseks isikuks kujundanud 32 spordialaliitu ja 3 maakonna spordiliitu. Vabatahtliku ühendusena tegutsenud ESK võttis sisuliselt üle riikliku koondise Eesti Sport spordialadele suunatud tegevuse ja pärast viimase likvideerimistoimingute lõppu asus alates 1. märtsist 1991.a. vabatahtlikku spordiliikumist koordineerima. Sellel ajal pandi alus infotundide korraldamisele, spordivõistluste kalenderplaani koostamisele ja väljaandmisele, infoteatmike ja metoodiliste abimaterjalide kirjastamisele, jätkati spordialaste kokkuvõtete koostamist, spordiaasta pidulike lõpuürituste korraldamist ning aasta parimate sportlaste valimise läbiviimist. Põhitegevusena joo nis tus välja spordiklubide ja spordiliitude loomisele ja nende tegevuse tugevdamisele kaasaaitamine, vabatahtliku spordiliikumise huvide kaitse, ühistele probleemidele keskendumine ning nende lahendamine koos riik li ke organitega. Võtmetähtsusega tegevuseks tollel perioodil oli Eesti spordiliikumise integreerumine rahvusvahelisse spordiellu. Kuigi juba aasta aprilliks olid enamus spordialaliitudest iseseisvad juriidilised isikud, puudus neil üks hädavajalik tunnus - kuulumine vastavate rahvusvaheliste või Euroopa spordiliitude liikmeskonda ja seeläbi ka oma riigi esindamise võimalus. Eesti spordialaliidud olid keerulises olukorras. Parimad sportlased ja võistkonnad said formaaljuriidiliselt rahvusvahelistel tiitlivõistlustel esineda endiselt ainult NSVL koondvõistkondade koosseisus ja seega vastavate üleliiduliste spordialaföderatsioonide kaudu. Iseseisvate spordialaliitude na ei astunud nad aga N. Liidu Püüdlused rahvusvahelisele tunnustusele SPORDITÖÖTAJA KÄSIRAAMAT 8
9 spordiföderatsioonide liikmeks. Kõik Eesti spordiliitude taotlused saada rahvusvaheliste ja Euroopa spordiliitude liikmeks lükati aga tagasi viidates üldreeglina sarnasele sõnas tu sele kõikide rahvusvaheliste spordiliitude põhikirjades - igat riiki saab esindada ainult üks vastava spordiala liit. Ja 1991.a. kevadel ja suvel see paraku formaalselt nii ka oli. RIIKLIK ISESEISVUS JA SPORDIORGANISATSIOONI- DE RAHVUSVAHELINE TUNNUSTAMINE Peale N. Liidu lõplikku kokkuvarisemist aasta augustis, Eesti Vabariigi väljakuulutamist ja tun nus tamist ÜRO ning paljude riikide poolt, andis avasignaali Rahvusvaheline Olümpiakomitee. ROK-i täitev komitee otsus 18. septembril 1991.a. taastunnustada Eesti Olümpiakomiteed avas kõigile rahvusvahelistele spordiliitudele võimaluse taastada Eesti vastava spordialaliidu liikmelisus või võtta Eesti spordiliidud oma liikmeks. Esimesena taastati Eesti Ujumisliidu liikmelisus FINA-s. Formaalne (taas-)liitumine rahvusvaheliste organisat si oo nidega kestis kuni aastani. EOK taastunnustamine ROK-i poolt Taastunnustamise järel sai õige sisu vormiliselt juba taastatud EOK. Tuli tagada Eesti sportlaste osavõtt Albertville i Taliolümpiamängudest ja Barcelona Olümpiamängudest, taasluua rahvusvahelised kontaktid ja koostöö olümpialiikumises. Kujunes välja tööjaotus EOK ja ESK vahel, milles EOK tegevus oli suunatud olümpiaettevalmistuse ja OM-dest osavõtu tagamisele, rahvusvahelisele suhtlusele ja olümpismi edendamisele ning ESK tegevus rohkem siseriiklikule spordikorraldusele, koostööle spordialaliitude, piirkondlike spordiliitude ja üleriigiliste spordi ühingutega ning vabatahtliku spordiliikumise edukaks tegevuseks vajaliku taustsüsteemi kindlustamisele. ESK tegevuse peasuunaks kujunes metoodiline abistamine, juhendamine, konsulteerimine ja koolitamine ning infovahetus, mis oli väga oluline perioodil, kui toimus hoogne spordiklubide loomine ning uute piirkondlike spor dilii tude ja spordialaliitude asutamine, samuti sagedased muudatused õigusaktides a. lõpul algatasid ESK ja EOK juhid paljude spordiliitude toetusel idee ühendada ESK ja EOK ühtseks ja tugevaks katusorganisatsiooniks, kogu spordiliikumist esindavaks partneriks riigi keskvõimule. Kuigi ESK ja EOK tegevuse eesmärgid ja sisu olid paljuski erinevad, kattusid ESK-sse kuuluvad ja EOK poolt tunnustatud spordiorganisatsioonid ning nende juhtorganitesse valitud isikud suurel määral. Kahest keskusest protsesside juhtimine tekitas mõningast rivaalitsemist ning arusaamatusi spordiliitudega. Ka riigivõim avaldas vaoshoitud toetust võimalikule kahe keskorganisatsiooni ühinemisele. ESK ja EOK ühinemine EOK ja ESK ühinemise peamise plussina nähti spordiliitude ja -ühenduste paremat teenindamist, ajalist kokkuhoidu EOK ja ESK liikme- SPORDITÖÖTAJA KÄSIRAAMAT 9
10 tele, kvaliteetsemat otsustusprotsessi ning kokkuhoiu saavutamist paralleelse administratiivsüsteemi ühendamisest. EOK ja ESK ühinemise otsustamine toimus 21. novembril 2001.a., kui Estonia kontserdisaalis peeti ühel ajal nii EOK täiskogu kui ESK esindajate kogu koosolekud, kus kinnitati uus põhikiri ja valiti juhtorganite liikmed. Paljude Euroopa riikide eeskujul läbi viidud ühinemisprotsess kulges avatult ning heas koostöö vaimus. Juriidiliselt oli EOK ühendav ühendus ja ESK ühendatav ühendus, ühendorganisatsiooni nimeks jäi EOK, kui rahvusvaheliselt enam tuntum ja mõistetavam. Liikmeskonna kujunemine lahendati nii, et ühendorganisatsiooni liikmeteks said ESK liikmeks olnud juriidilised isikud ja seni EOK liikmeks olnud taastajaliikmed samuti teenete eest valitud liikmed ja Olümpiaharta kohaselt OM-del osalenud sportlased. Arvestatava tähendusega Eesti spordiliikumisele on olnud ESK poolt 1993/1994. ja aastal ning EOK poolt ja aastal korraldatud Eesti Spordi Kongressid. III Eesti Spordi Kongressil Tallinnas (1993/1994) võeti vastu Eesti Spordi Harta, arutati Eesti Spordiseaduse eelnõud ja arendati peateemat Spordi rollist ühiskonnas nelja alateema raames: regionaalne areng, laste ja noorte sport, firmasport, spordi majandamine. III Eesti Spordi Kongress 1993/1994 IV Eesti Spordi Kongress Viljandis (1998) töötas peateema Eesti spordiliikumine - tasakaalustatud areng raames viiel alateemal: liikumisharrastus, tippsport - võistlussport olümpialiikumine, laste ja noorte sport, koostöö sportimistingimuste loomisel, koolitussüsteem spordis IV Eesti Spordi Kongress 1998 V Eesti Spordi Kongressil Tartus (2002) oli peateema Spordi rollist ja tähtsusest ühiskonnas, mille raames kuulati seitsmel alateemal ettekandeid sport ja keskvalitus, sport ja kohalik omavalitsus, sport ja kolmas sektor, sport ja sportlane, sport ja haridus, sport ja äri, sport ja kultuur. Edasi töötas kongress viies sektsioonis: Eesti spordi mudel a heakskiidetud mudeli sportlane klubi liit toimimise analüüs, sportlane - sportlaste sotsiaalsetest garantiidest, treenerid - treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteemi rakendamisest, liikumisharrastus - uute liikumisharrastuse vormide ja viiside vajalikkusest, spordibaasid -investeeringute põhimõtetest spordiehitiste rajamisel. V Eesti Spordi Kongress 2002 SPORDITÖÖTAJA KÄSIRAAMAT 10
11 VI Eesti Spordi Kongressil Pärnus (2006) oli läbivaks teemaks Koostöö spordis. Kuulati 26 ettekannet riigi keskvõimu ja kohaliku omavalitsuse juhtidelt, majandusjuhtidelt, sportlastelt, erinevate spordi organisatsioonide juhtidelt ja esindajatelt. Ettekannete põhjal summeeriti kokkuvõtlik arenguraport ja lahendamist vajavad probleemid. VI Eesti Spordi Kongress 2006 Organiseerunud spordiliikumine on 90 aasta jooksul käinud läbi keerulise arengutee, erinevate perioodide ja oluliste spordiväliste tegurite mõjul muutunud ning kasvanud tänapäeval üheks organiseerunumaks ja suuremaks rahvaliikumiseks, mis hõlmab ligi 200 tuhat harrastajat ning mille organisatsioonilises vormis on EOK kui katusorganisatsioon, 63 spordialaliitu, 15 maakonna ja 4 linna spordiliitu, rohkem kui 40 üleriigilist spordiühendust ja ligikaudu 2200 registrisse kantud ning tegutsevat spordiklubi. SPORDITÖÖTAJA KÄSIRAAMAT 11
JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU
P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:
RohkemMicrosoft Word - 2. Tokio kriteerium
EESTI OLÜMPIAKOMITEE ESINDAJATE KOGU KOOSOLEK Tallinn 11. detsember 2018.a. Päevakorrapunkt EOK kvalifikatsioonikriteeriumide kinnitamine 2020.a. olümpiamängudeks Tokios Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK)
Rohkemm
Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised
RohkemEESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmär
EESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmärgid ja fookusvaldkonnad... 3 Eesmärgid aastaks 2020...
RohkemMITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste
MITTETULUNDUSÜHINGU ÖKULID P Õ H I K I R I I. ÜLDSÄTTED 1.1. Mittetulundusühing Ökulid (edaspidi: Selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemMicrosoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]
"Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemSuusatajate teekond PyeongChang’i
Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal
RohkemESL jõud spordikalender 2010.indd
Eestimaa Spordiliit Jõud 2010 Võistluste tulemused KALENDERPLAAN 2011 Eestimaa Spordiliidu Jõud 2010./2011. aasta infoteatmik Koostajad: Tarmo Volt, Arvo Saal Kujundaja ja küljendaja: Riju Johanson Väljaandja:
RohkemESL_PÕHIKIRI_
EESTI SUMOLIIDU PÕHIKIRI I ÜLDSÄTTED Eesti Sumoliit (ametliku lühendina ESL, edaspidi kasutatud Liit) on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev heategevuslik vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp Osalesid alakomitee j
ESL murdmaasuusatamise alakomitee juhatuse koosoleku protokoll 18.09.2018 Eesti Maaülikooli spordihoone, algus 9.35, lõpp 13.30. Osalesid alakomitee juhatuse liikmed Kaupo Tammemäe, Avo Sambla, Margus
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemKOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG
KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku
RohkemPowerPoint Presentation
Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt
RohkemIAAF Youth Chief Coach Academy IAAFi noortekoondise peatreenerite kursus Mainz, Saksamaa
IAAF Youth Chief Coach Academy IAAFi noortekoondise peatreenerite kursus Mainz, Saksamaa 27.08.-01.09.2017 Eksam I osa 1. Home study pack. Kodune ülesanne enne k u r s u s e a l g u s t e n e s e a n
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: EESTI PARALÜMPIAKOMITEE registrikood: tänava/talu ni
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 nimi: registrikood: 80097278 tänava/talu nimi, Pärnu mnt 102c maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemHip Green1 Template
Ühistegevus, mis see on? Ühistegevuse võimalused Hiiumaa Metsaseltsis 21.08.2010.a. Kärdlas Viktor Rõbtšenko 56 474 141 vktr422@gmail.com 1 2 3 4 Arengukava 2010...2015 olemas Arengukava on vastu võetud
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
Rohkem(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)
KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:
RohkemKehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas õpetaja: Siiri Sülla l trimester Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõ
Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõste ja ristsammujooks. Jooks kurvis, tõkkejooks, ringteatejooks, täpsusjooks. Kaugushüpe-
RohkemEDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj
EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.
Rohkem(Microsoft Word - 9klass_reaal_hum_\374ld.docx)
IX klass Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi: 1) ajas orienteerumise oskus, oskus analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist; 2) ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; 3) küsimuste
RohkemMicrosoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08
Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemLiidupäev 2014 MTÜ EESTI SÕUDELIIT 2014.a LIIDUPÄEVA PROTOKOLL Liidupäeva toimumise aeg: 25.veebruar 2014, Algus kell 16.00, lõpp kell Liidupäev
MTÜ EESTI SÕUDELIIT 2014.a LIIDUPÄEVA PROTOKOLL Liidupäeva toimumise aeg: 25.veebruar 2014, Algus kell 16.00, lõpp kell 19.45 Liidupäeva toimumise koht: Tallinn, Valge tn 16, EMT peakontori koosolekusaal
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemEesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju
Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi
RohkemMicrosoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks
Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemMicrosoft Word - vistremid.yhi.doc
TARTU NOTAR TIINA TOMBERG BÜROO ASUKOHT TARTU SOOLA 8 Notariaalakt ametitoimingute raamatus 2003.a. nr Täna, üheteistkümnendal augustil kahetuhande kolmandal aastal (11.08.2003.a.) pöördus Ellen Tohvri,
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemMicrosoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]
HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemLääne Maakonna Spordiliit „Läänela“
Lääne Maakonna Spordiliit Läänela üldkogu koosolek 19. november 2015.a. kell 17.30 19.30 Haapsalus, Lihula mnt.10 Spordikeskuse kohvikus. Kohal olid: 1.Spordiklubi Risti (Ülle Lass, volituse alusel) 2.
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemMittetulundusühingu Eesti Reservohvitseride Kogu Põhikiri Mittetulundusühingu Eesti Reservohvitseride Kogu (edaspidi: Kogu) põhikiri on kinnitatud 22.
Mittetulundusühingu Eesti Reservohvitseride Kogu Põhikiri Mittetulundusühingu Eesti Reservohvitseride Kogu (edaspidi: Kogu) põhikiri on kinnitatud 22. juunil 1997. a. Võrus sõlmitud asutamislepinguga.
RohkemEESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005
Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemNB! Tegemist on koostamisel oleva aruande koondvaatega. MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Rapla
NB! Tegemist on koostamisel oleva aruande koondvaatega. MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2012 aruandeaasta lõpp: 31.12.2012 nimi: Rapla Maakonna Spordiliit registrikood: 80085134 tänava/talu
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemSiseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p
Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud
Rohkem2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest
2016. a võistluste kokkuvõte 2017. a võistlustest Andres Piibeleht EKJL Kohtunikekogu juhatuse esimees 12.11.2016 Millest juttu teeme Juhtumitest, mida saanuks teha paremini (kohtunikud aga ka treenerid
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D
ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA DISTANTSID: I START kell 12:00, stardid on vanuste kaupa
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
Rohkemkeelenouanne soovitab 5.indd
Kas algustäht oleneb asutusest? Maire Raadik Ajalugu On küsitud, mis ajast võib Tartu Ülikooli kirjutada ka väikese tähega, s.o Tartu ülikool. Vastus on: vähemalt eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
RohkemTARTU ÜLIKOOLI KEHAKULTUURITEADUSKOND
TEADUS, SPORT JA MEDITSIIN X Tartu, Dorpati konverentsikeskus 08. 10. november 2017 Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini
Rohkem2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar
2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
Rohkem(Microsoft Word - Uuringu kokkuv\365te Noorsportlaste tervisekontroll 0.06 mai14.doc)
Spordimeditsiini Sihtasutus Eesti Spordimeditsiini klaster SportEST Noorsportlaste tervisekontrolli uuring Koostajad: dr Krista Veevo dr Stela Kilk Juhendaja: dr Leena Annus Tallinn 2014 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemAruande vaatamine
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2010 aruandeaasta lõpp: 31.12.2010 ärinimi või sihtasutuse nimi: registrikood: 80078982 tänava/talu nimi: Räpina mnt.3a maja ja korteri number: küla/alev/alevik/linn:
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemTallinna Tehnikaülikool
TERVIKTEKST Vastu võetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.10.2016 määrusega nr 1 Kinnitatud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi 21.12.2016 otsusega nr 9 Muudetud Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi
RohkemPowerPoint Presentation
Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja
RohkemSlide 1
SA Põhja-Eesti Turism nõukogu koosolek 08. september 2016 Purtse kindluses Karmen Paju juhatuse liige Päevakord: EASi ja SA Põhja-Eesti Turism koostööst, EASi ootused regionaalsetele turismiorganisatsioonidele.
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
Rohkem1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus
1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemESL jõud spodikalender 2008.indd
Eestimaa Spordiliit Jõud 2008 Võistluste tulemused KALENDERPLAAN 2009 EMSL Jõud 2008 Eestimaa Spordiliit Jõud 15. detsember 1946 asutati vabatahtlik spordiühing Jõud. 11. juuli 1990 kaheksa maakonna spordiühenduse
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
Rohkem