KORTERIÜHISTU MEHAANIKA 4 Registrikood PÕHIKIRI

Väljavõte

1 KORTERIÜHISTU MEHAANIKA 4 Registrikood PÕHIKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Korteriühistu nimi on Korteriühistu Mehaanika 4 (edaspidi Ühistu) Ühistu asukoht on Türi, Türi vald, Järvamaa. Postiaadressil Mehaanika 4, Türi, Türi vald, Järvamaa Ühistu on korteriomandi seaduse alusel korteriomanike mittetulundusühing, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks oleva mõtteliste osade ühine majandamine, liikmete ühiste huvide esindamine ning nendele kuuluva korteriomandi kasutamisega seonduvate elukondlike teenuste vahendamine Ühistu on eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi kehtivatest seadustest, kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. Ühistu õigusvõime tekib kandmisega Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb registrist kustutamisega Ühistul on eraldatud vara, iseseisev bilanss ja oma pangaarved. Oma kohustuste eest vastutab Ühistu kogu oma varaga. Ühistu ei vastuta ühistu liikmete kohustuste eest. 2. ÜHISTU LIIKMED 2.1. Ühistu liikmed on Mehaanika tn 4 asuva korterelamu korteriomanikud. Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, on Ühistu liikmeks üks omanikest nendevahelise kirjaliku kokkuleppe alusel; 2.2. Ühistu liikme poolt korteriomandi võõrandamisel loetakse uus korteriomanik endise omaniku asemel Ühistu liikmeks, ilma sellekohast avaldust esitamata, omandiõiguse ülemineku päevast alates; Ühistu liikme surma korral läheb liikmelisus üle pärijatele pärimisseaduse alusel Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärijale lähevad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Ühistust liikmest väljaarvamise päevaks loetakse korteri omandiõiguse ülemineku päev; 2.4. Kui Ühistu omandab korteriomandi, mille eseme mõtteliste osade majandamiseks ta on asutatud, ei loeta teda ühistu liikmeks, kui sellega väheneb liikmete arv alla kolme; 2.5. Ühistu peab oma liikmete registrit Ühistu liikmete registrisse kantakse korteriomaniku ees- ja perekonnanimi, isiku- või registrikood, liikmele kuuluva(te) korteri(te) number(id) ja liikmele kuuluvate häälte arv, tasutud osamaksu suurus, tasumise kuupäev ja osamaksu puudutavad muudatused. Liikmelisuse üleminekul suletakse endise liikme registriosa ja avatakse liikmelisuse omandanud isikule uus registriosa tema andmetega; Korteriomanik on kohustatud seadusandluses sätestatud korras omandiõiguse üleminekust juhatusele kirjalikult teatama viie kalendripäeva jooksul omandiõiguse ülemineku päevast arvates.

2 3. LIIKME ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1. Liikmel on õigus: hääleõigusega osa võtta Ühistu üldkoosolekutest isiklikult või esindaja kaudu. Iga korteriomand annab üldkoosolekul otsustamiseks ühe hääle. Esindajaks saab olla ja hääletada ühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Ühel koosolekul osaleval esindajal on õigus esindada lisaks volikirijaga ühte liiget; valida ja olla valitud Ühistu juhatuse liikmeks või revidendiks; saada teavet Ühistu juhatuse otsuste ja revidendi tegevuse kohta, juhatuse poolt kehtestatud tähtaegadel ja korras; esitada juhatusele kirjalikke avaldusi, kaebusi ja järelepärimisi seoses Ühistu tegevusega. Avalduste ja kaebuste lahendamise ning järelepärimistele vastamise korra kehtestab juhatus; algatada Ühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist seadusega sätestatud korras; nõuda teistelt korteriomanikelt, nende perekonnaliikmetelt ning teistelt majas alaliselt või ajutiselt elavatelt isikutelt elamu valdamist ja kasutamist vastavuses kõigi korteriomanike huvidega tulenevalt korteriomandiseadusest; kasutada teisi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid õigusi, liikmetel on õigus teha ettemakseid korteriomandi eseme osaks oleva mõtteliste osade majandamiseks ja remondiks ning muudeks põhikirjaliste tegevuste kulutuste katmiseks Ühistu liige on kohustatud: täitma seaduse ja käesoleva põhikirjaga kehtestatud, liikmete üldkoosoleku ning juhatuse poolt kehtestatud otsuseid ja ettekirjutusi; kinni pidama seadusandlusega kehtestatud korteriomandi eseme ja selle osaks oleva mõtteliste osade kasutamiskorrast ning nõudma selle korra täitmist oma perekonnaliikmetelt ning teistelt oma korteris alaliselt või ajutiselt elavatelt isikutelt; pidama korteriomandi eseme ja selle osaks oleva mõttelise osa puhas ja korras, täitma riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud avaliku korra-, heakorra-, sanitaar-, koduloomade pidamise-, tuleohutuse- jäätmekäitluse- ja muid eskirju; tasuma osamaksu sissemakseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras; tasuma regulaarselt, vähemalt üks kord kuus, sihtotstarbelisi makseid korteriomandi eseme ja selle osaks oleva mõtteliste osade majandamiseks ja korrashoiuks, remondikuludeks ja võetud laenude teenindamiseks kalendriaasta majanduskavas kehtestatud määrades ja muude ühistu tegevusega seotud kulutuste katteks juhatuse poolt kehtestatud korras ja kindlaksmääratud kuupäevaks. Sihtotstarbeliste maksete määramise alus on liikme korteriomandi reaalosa pindala osa elamu korteriomandide kogupindalas; tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatud elukondlike teenuste eest sihtotstarbelisi makseid hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks ja kehtestatud korras.

3 Maksete suuruse kindlaksmääramise alused kehtestab liikmete üldkoosolek oma protokolliliste otsustega; tasuma ühekordseid erakorralisi makseid korteriomandi eseme ja selle osaks oleva mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonditööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; eelpool nimetatud loetelus toodud majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib Ühistu nõuda korteriomanikult viivist seadusega kehtestatud määras tasumata summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates, kui üldkoosoleku otsusega ei ole kehtestatud teisiti. Viiviste tasumisest võib Ühistu liiget vabastada juhatus oma otsusega, kui korteriomanik on esitanud sellekohase kirjaliku avalduse ja maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused; esitama juhatusele tõeseid andmeid Ühistu liikmete arvestuse pidamiseks, tasuma Ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras; teatama juhatusele kirjalikult hiljemalt arvestusperioodi (kalendrikuu) lõpuks muudatustest korteris elavate isikute, üürnike, allüürnike, ajutiste elanike (5 ja rohkem kalendripäeva) arvust selleks, et oleks tagatud teenuste eest tasude õiglane arvestus; võtma isiklikult, oma perekonnaliikmete või teiste isikute kaudu osa töödest, mida tehakse korteriomandi eseme ja selle osaks oleva mõtteliste osade majandamiseks üldkoosoleku või juhatuse otsusel talgute korras; Korteri elektri- või muuliigilisele küttele üleviimine ei ole lubatud. Kaasomandis olevate kütte-, vee ja kanalisatsioonisüsteemide ümberehitamiseks on vajalik kirjalik luba vastavalt kehtivale Ehitusseadusele. Kehtestatud nõuete täitmatajätmisel või mittenõuetekohase täitmise korral ei võeta korteri kütte eest tasu arvestamisel arvesse; Korteri reaalosa ümberplaneerimise kavandamisel taotlema kirjalikku luba vastavalt kehtivale Ehitusseadusele; lubama siseneda oma korterisse juhatuse liikmel koos vastava spetsialistigavõi ilma kütte-, veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rikete kõrvaldamiseks, mis võivad ohustada naaberkortereid või elamu põhikonstruktsioone; lubama siseneda juhatusel vajadusel, kuid mitte rohkem kui üks kord kuus, arvestite numbrinäitude vastavuse ja veekraanide ning WC loputuskastide korrasoleku kontrollimiseks, vältimaks tarbevee raiskamist; tagama korteriomandi eseme ja selle osaks oleva mõtteliste osade majandamise kulude nõuded Ühistu kasuks osamaksu kuuekordses ulatuses korteriomandi arvel hüpoteegiga esimesele vabale järjekohale; hüvitama seaduses sätestatud korras Ühistule ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju; täitma teisi seadusandlusest tulenevaid kohustusi.

4 4. LIIKME VARALINE VASTUTUS 4.1. Ühistu liige vastutab Ühistu kohustuste eest osamaksu piires. Kui Ühistu liige ei ole osamaksu täielikult tasunud, vastutab ta Ühistu kohustuste eest tasumata osamaksu ulatuses; 4.2. Ühistu liige vastutab tasutud osamaksuga ja/või tasumata osamaksu ulatuses ka enne tema Ühistu liikmelisuse tekkimist tekkinud Ühistu kohustuste eest. 5. ÜHISTU VARA JA MAJANDUSTEGEVUS 5.1. Ühistu vara tekib ühistu liikmete osamaksudest, sihtmaksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust ning muudest laekumistest.; 5.2. Ühistul on osakapital, mis moodustub Ühistu liikmete osamaksudest ja ei või olla väiksem eelmise majandusaasta ühe kuu keskmiste kulude kogusummast ja on võrdeline korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile Ühistu liikmetele. Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel hinnatakse selle väärtus koos korteriomaniku varaliste kohustustega korteriühistu suhtes ja osamaksuga korteriühistu varas. Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomanikul õigus saada korteriühistult vormikohane tõend, mis kajastab liikme varalisi õigusi ja kohustusi korteriühistu varas; 5.3. Ühistu liikmel on kohustus tasuda makseid remondifondi hoone ja selle juurde kuuluvate rajatiste renoveerimiseks ja jooksvaks remondiks; 5.4. Osa- ja sihtotstarbeliste, samuti erakorraliste kulude katteks kogutavate maksete, elukondlike teenuste ja Ühistu poolt osutatud tasuliste teenuste eest võlgnevuse sissenõudmiseks on Ühistul õigus algatada sissenõudemenetlus liikme vastu Ühistu asukohajärgses Maakohtus või maksekäsu kiirmenetlus seaduses kehtestatud korras; 5.5. Ühistul on õigus sõlmida elamu remondiks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid oma liikmetega ja teiste füüsiliste- ning juriidiliste isikutega; 5.6. Ühistul on õigus võtta oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks laenu; 5.7. Ühistul on õigus pöörduda oma liikmete huvides kohtusse ja volitada selleks pädevaid isikuid; 5.8. Kokkuleppel võib Ühistu kasutada oma tegevuses Ühistu liikmete isiklikke vahendeid, hüvitades liikmele dokumentaalselt tõestatud kulud; 5.9. Ühistu korraldab majandustegevuse kohta raamatupidamisarvestust ja aruandlust vastavalt kehtivale seadusandlusele; 5.10.Ühistu majandustegevuse, arvestuse ja aruandluse õigsuse üle teostab kontrolli revident või audiitor. 6. ÜHISTU JUHTIMINE 6.1. Ühistu kõrgeim juhtorgan on liikmete üldkoosolek. Koosoleku kokkukutsumisel, läbiviimisel ja otsuste jõustamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest Üldkoosoleku pädevusse kuulub: Ühistu põhikirja muutmine;

5 Ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine; juhatuse liikmete ja revidendi valimine või audiitori määramine; juhatuse ja revidendi volituste ennetähtaegne lõpetamine; sihtotstarbeliste maksete aluse, osamaksu suuruse ning nende tasumise tähtaja kindlaksmääramine; osamaksu suurendamine ja vähendamine; laenu võtmise otsustamine; majandustegevuse aastakava kinnitamine; majandustegevuse aastaaruande kinnitamise otsustamine; juhatuse otsuste ja ettekirjutuste tühistamine ja/või muutmine; muude Ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis on käesolevast põhikirjast või seadusandlusest tulenevalt üldkoosoleku pädevus; 6.3. Ühistu liikmete üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Ühistu juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku mõstliku aja jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest, kui seda on kokkukutsumise põhjust ära näidates nõudnud vähemalt 1/10 Ühistu liikmetest, üks juhatuse liige või revident; 6.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 7 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikojas. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega; 6.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmetest või nende esindajatest. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud või esindatud liikmetest. Põhikirja muutmise ja ühistu ühinemise või likvideerimise otsustamisel on vajalik 2/3 esindatud liikmete poolthääl. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kümne päeva jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust kui kohal on vähemalt kolme Ühistu liikme esindajat; 6.6. Küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosolekul otsust vastu võtta, välja arvatud juhul kui osalevad või on esindatud kõik Ühistu liikmed; 6.7. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga tehingu tegemist või temale nõude esitamist; 6.8. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija;

6 6.9. Üldkoosoleku otsusega võrdsustatakse liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel, kõigi ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus. Üldkoosoleku otsuse võib teha kirjaliku hääletamise teel juhatuse liikmete, revidendi või vähemalt 1/10 ühistu liikmete ühisel algatusel; Üldkoosoleku otsused jõustuvad nende vastuvõtmisest üldkoosolekul või juhatuse otsuse tegemisest häälte lugemise kohta, kui otsus tehakse kirjaliku hääletamise teel, kui otsuses endas ei sisaldu teist jõustumise tähtaega. JUHATUS Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Ühistu tegevust üldkoosoleku poolt valitud kolmeliikmeline juhatus. Juhatus volitused kehtivad kolm aastat. Juhatuse pädevusse kuulub: üldkoosoleku otsuste täideviimine; elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine; liikmete ja majaelanike registrite pidamine; majandamistegevuse aastakava ja majandustegevuse aastaaruande koostamine ning esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks; volituse andmine esindajale esindamaks Ühistut õigustoimingutes kolmandate isikutega ja muude talle seadustega ja käesoleva põhikirjaga pandud küsimuste otsustamine; Juhatuse liikmed valivad enda hulgast vajadusel juhatuse esimehe. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda üks juhatuse liikmetest juhatuse kirjaliku otsuse alusel; Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Juhatuse otsustused võetakse vastu häälteenamusega ning kõik eriarvamused protokollitakse. Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed Juhatuse liikmed vastutavad nende pädevuses olevate kohustuste täitmata jätmise eest või mittekohase täitmise eest seaduses sätestatud korras; Juhatuse otsuse või ettekirjutusega võrdsustatakse juhatuse liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel, juhatuse liikmete häälteenamusega langetatud otsus või tehtud ettekirjutus, mille tegemist on taotlenud juhatuse liige või revident; Juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile Ühistu liikmetele; Konkreetsele Ühistu liikmele täitmiseks antud juhatuse otsus või ettekirjutus tehakse teatavaks liikmele endale või tema korteris elavale täisealisele isikule allkirja vastu. Kui nimetatud isikud keelduvad alla kirjutamisest, siis kahe tunnistaja kinnitusel loetakse otsus või ettekirjutus kätte antuks. Juhul, kui Ühistu liikme korteris ei elata ning liikme asukoht on juhatusele teadmata, avaldatakse juhatuse otsus või ettekirjutus Ametlikes teadannetes ning loetakse sellega liikmele kätteantuks. Avaldamisega seotud kulutused kannab Ühistu liige; Juhatuse poolt vastu võetud üldkohustuslikud otsused tehakse teatavaks nende väljapanekuga trepikojas;

7 6.19. Juhatuse liikmed võivad olla Ühistuga lepingulistes suhetes, milleks peab volituse andma üldkoosolek ja vastava lepingu allkirjastab üldkoosoleku poolt nimetatud isik. 7. JÄRELEVALVE 7.1. Ühistu kontrollorgan on üldkoosoleku poolt valitud revident või audiitor, kes valitakse juhatuse volituste ajaks Revident ei või olla Ühistu juhatuse liige ega raamatupidaja, samuti nende abikaasa, laps, õde, vend või vanem ning ta ei või täita Ühistus lepinguliseid kohustusi Revident või audiitor on aruandekohuslane üldkoosoleku ees ja esitab ühistu tegevuse kohta kirjaliku arvamuse; 7.4. Revidendil on õigus: tutvuda Ühistu varade, raamatupidamise dokumentidega, pangakontode, protokollide, lepingute ja kirjavahetusega; saada juhatuselt suulisi ja kirjalikke selgitusi; saada juhatuselt abi, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks; viibida juhatuse koosolekutel ja olla informeeritud juhatuse otsustest ja ettekirjutustest; kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek või juhatuse erakorraline koosolek; algatada üldkoosoleku või juhatuse otsuse tegemine kirjaliku hääletamise teel; 7.5. Revisjon viiakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. 8. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMIN 8.1. Ühistu ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub seadusandlusega sätestatud korras Ühistu tegevuse lõpetamisel jagatakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järele jäänud vara liikmete vahel võrdeliselt nende osamaksu suurusega. Käesolev korteriühistu Mehaanika 4 põhikiri on kinnitatud liikmete üldkoosoleku poolt 13. mail 2010.aastal. Digiallkirjastanud Tarmo Taube Korteriühistu Mehaanika 4 juhatuse liige