Väljaandja: Ülemnõukogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT 1992, 17, 247 Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide era

Väljavõte

1 Väljaandja: Ülemnõukogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT 1992, 17, 247 Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seadus 1. Seaduse ülesanne (õ) Käesolev seadus reguleerib suhteid, mis tekivad Eesti Vabariigile ja kohalikele omavalitsusüksustele kuuluvate elamute ja korterite (edaspidi eluruum) erastamisel, määrates kindlaks erastamise objekti, subjektid, tingimused ja korra. 2. Seaduse eesmärk (1) Eluruumide erastamise põhieesmärgiks on anda füüsilistele isikutele võimalus omandada nende poolt üüritud, aga ka asustamata eluruume ning tagada selle kaudu elamute parem hooldamine ja säilimine. (2) Riik toetab erastamist hinnapoliitikaga, teeb soodustusi ostmisel järelmaksuga, annab soodustatud tingimustel laenu, näeb ette laenu osalise kustutamise võimalused ning rakendab muid abinõusid erastamisprotsessi kiirendamiseks vastavalt majanduslikele tingimustele. 3. Erastamise objekt (1) Käesoleva seaduse kohaselt on erastamise objektiks elamu või korter koos sellele vastava muu osaga elamust, mis on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsusüksuse omanduses, olenemata sellest, missuguse juriidilise isiku tiitlipärases valduses (bilansis) see on või kelle vahendite arvel see on ehitatud. (2) Elamust korterile vastava muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri üldpinna osast kogu hoone korterite üldpinnas. (3) Kui hoones, milles asuvad erastatavad korterid, asuvad ka muud ruumid, mis on teiste füüsiliste või juriidiliste isikute kasutuses või omanduses, samuti juhtudel, kui hoone juurde kuuluval krundil asuvad teiste füüsiliste või juriidiliste isikute kasutuses või omanduses olevad muud hooned või rajatised, arvestatakse seda hoone erastatava osa suuruse kindlaksmääramisel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (4) Erastamisele kuuluvad: 1) üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid; 2) kõik eluruumid rekonstrueerimisele või kapitaalremonti määratud elamus; 3) asustamata eluruumid uutes, kapitaalselt remonditud või rekonstrueeritud elamutes, samuti seoses eelmise üürniku lahkumise või surmaga vabanenud eluruumid. (5) Erastamisele ei kuulu: 1) teenistuslikud ja ühiselamutena kasutatavad eluruumid; 2) mitme üürnikuga korterid, juhul kui kas või üks selles korteris elav üürnik või temaga koos elav täisealine perekonnaliige ei ole andnud selleks kirjalikku nõusolekut. Nimetatud kortereid erastatakse vaid ühele selles korteris elavale isikule; 3) eluruumid, mille üürniku vastu on esitatud hagi üürilepingu muutmiseks, lõpetamiseks või orderi kehtetuks tunnistamiseks kuni selle lahendamiseni ettenähtud korras; 4) õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni. (6) Riikliku või kohaliku kaitse all olevaid, samuti ajaloolistes kaitsetsoonides asuvaid eluruume erastatakse üksnes tingimusel, et selle omandaja kohustub järgima kehtestatud kaitserežiimi. Nimetatud kohustuse täitmine tagatakse erastamisel sõlmitava lepinguga, milles nähakse ette sanktsioonid kaitserežiimi rikkumise korral. (7) Mitmekorterilistes elamutes asuvaid kortereid erastatakse korteriühistu moodustamiseni vastavalt käesoleva seaduse lõikele tingimusel, et erastamise õigustatud ja kohustatud subjekti vahel on sõlmitud elamu edasise haldamise kokkulepe. Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seadus Leht 1 / 6

2 (8) Kohalike omavalitsusüksuste volikogud võivad kindlaks määrata erastamisele mittekuuluvad elamud või piirkonnad, milles asuvaid eluruume ei erastata seoses nende lammutamise, rekonstrueerimise, edasise kasutamisega üürimajadena või muudel mõjuvatel põhjustel. (9) Erastatava eluruumi suuruse kohta on keelatud kehtestada piiranguid. Eluruumi omandamiseks võib saada riigilt või kohalikult omavalitsuselt toetust, laenu või muud abi üksnes Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud normpinna ulatuses. 4. Eluruumi erastamise õigustatud subjekt (1) Asustamata eluruumi võib omandada iga vähemalt 18-aastane Eesti Vabariigi territooriumil vähemalt viimased 5 aastat alaliselt elanud (alalist sissekirjutust või alalist elamisluba omav) isik. (2) Üürilepingu alusel kasutatava eluruumi võib omandada selle eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt perekonnaliikmete omavahelisele kirjalikule kokkuleppele, mis on kinnitatud vastavas kohalikus omavalitsuses. Niisuguse kokkuleppe puudumisel eluruumi ei erastata. (3) Erastatavat elamut haldava ettevõtte või muu organisatsiooni, kõigi elamus elavate üürnike ja nendega koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ning vastava kohaliku omavalitsusüksuse volikogu nõusolekul võivad elamu tervikuna omandada üks või mitu selles elavatest üürnikest (või nende perekonnaliikmetest) või mõni muu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isik. 5. Eluruumi omandamise eesõigus (1) Eluruumi omandamise eesõigus on järgmistel käesoleva seaduse 4 1. lõikes nimetatud isikutel: 1) üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul selle eluruumi üürnikul ( 4 2. lõige); 2) rekonstrueerimisele või kapitaalremonti määratud eluruumi puhul käesoleva lõike 1. alapunktis nimetatud isikul tingimusel, et temale pole seoses eluruumi rekonstrueerimise või kapitaalremondiga antud teist alalist eluruumi; 3) asustamata eluruumi puhul uues, kapitaalselt remonditud või rekonstrueeritud elamus (v.a. käesoleva lõike 2. alapunktis nimetatud juhul), samuti seoses eelmise üürniku lahkumisega vabanenud eluruumi puhul omandireformi õigustatud subjektile tagastatud eluruumi üürnikel, samuti ostmisel rahvakapitali obligatsiooni või õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberitega arveldavatel isikutel. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike 2. ja 3. alapunktis nimetatud eluruumide erastamise õigustatud subjektid määrab: 1) riigile kuuluvate eluruumide puhul Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ettevõte või muu organisatsioon, kelle halduses on erastatav eluruum; 2) munitsipaalomandusse kuuluvate eluruumide puhul kohaliku omavalitsuse täitevorgan volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Omavalitsusüksuse volikogu võib kehtestada täiendavaid piiranguid käesoleva paragrahvi 1. lõike 3. alapunktis nimetatud eluruumide erastamisel, sh. õigustatud subjekti oma haldusterritooriumil alalise elamise aja osas. 6. Eluruumi erastamise kohustatud subjektid Käesoleva seaduse kohaselt on eluruumide erastamisel kohustatud subjektideks: 1) riigile kuuluvate eluruumide puhul ettevõte või muu organisatsioon, kelle tiitlipärases valduses (bilansis) on erastatav eluruum. Nimetatud ettevõte või muu organisatsioon informeerib eluruumide erastamisest eluruumi asukohajärgse esmatasandi omavalitsusüksuse valitsust ja Eesti Vabariigi ministeeriumi, riiklikku ametit või muud keskorganit, kelle haldusalas ta on; 2) munitsipaalomandusse kuuluvate eluruumide puhul munitsipaalettevõte, -asutus, -organisatsioon või muu juriidiline isik, kelle tiitlipärases valduses (bilansis) on erastatav eluruum. Nende eluruumide erastamine toimub vastava omavalitsusüksuse valitsuse nõusolekul; 3) ühisesse omandusse kuuluvate elamute puhul, mille üheks omanikuks on Eesti Vabariik või kohalik omavalitsusüksus seda elamut haldav ettevõte või muu organisatsioon. Nende elamute või neis asuvate eluruumide erastamine toimub Eesti Vabariigi ministeeriumi, riikliku ameti või muu keskorgani, kelle halduses on Eesti Vabariigi osa selles varas, või vastava omavalitsusüksuse valitsuse ja teiste omanike nõusolekul. 7. Erastatavate eluruumide väärtuse ja hinna määramine (1) Rahvakapitali obligatsioonide eest eluruumi omandamise tingimused määratakse vastavalt käesoleva seaduse lõikele. (2) Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite eest erastatava eluruumi hind määratakse nimetatud väärtpaberite väljaandmist ja kasutamist reguleerivates normatiivaktides ettenähtud korras. (3) Muude maksevahendite eest erastatava eluruumi hind määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud metoodika järgi, lähtudes turunõudlusega kujundatud hinnast ja pidades silmas erastamise põhieesmärke ( 2). Leht 2 / 6 Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seadus

3 (4) Eesti Vabariigi Valitsus ja kohalike omavalitsusüksuste volikogud võivad alandada müügihindu või kehtestada eluruumide erastamisel muid müügisoodustusi. (5) Erastatava eluruumi hinna määrab käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes kehtestatust lähtudes erastamise kohustatud subjekt. (6) Kui erastamise õigustatud ja kohustatud subjekt ei saavuta erastatava eluruumi hinnas kokkulepet, lahendatakse vaidlus kohtu korras. 8. Erastatava eluruumi eest tasumise viisid (1) Eluruumi erastamine toimub rahvakapitali obligatsioonide, õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite, Eesti Vabariigis ametlikult kasutusel oleva valuuta ja vabalt konverteeritava või sellega võrdsustatud välisvaluuta eest. (2) Sama eluruumi eest võib ostja tasuda kõigi käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud maksevahenditega. Arvelduste korra erinevate maksevahendite kasutamisel kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus. (3) Eluruumi võib omandada järelmaksuga. Järelmaksu konkreetse tähtaja ja suuruse määrab riigile kuuluvate eluruumide puhul Eesti Vabariigi Valitsus, munitsipaalomandusse kuuluvate eluruumide puhul aga kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. 9. Erastamine avaliku enampakkumise korras (1) Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu võib lubada mõnede asustamata eluruumide erastamist avaliku enampakkumise korras ( 3 4. lõike 2. ja 3. alapunkt), samuti rakendada enampakkumises osalejate suhtes täiendavaid piiranguid ( 5 3. lõige). (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud loata enampakkumist läbi viia ei tohi, loa andmisest keeldumist ei saa vaidlustada. 10. Rahvakapitali obligatsioonide väljaandmine (1) Eluruumide erastamiseks antakse Eesti Vabariigi alalistele elanikele seisuga aasta 1. jaanuar (nende surma korral nende pärijatele) välja rahvakapitali obligatsioonid eluruumi üldpinna ruutmeetrites. Rahvakapitali obligatsioonid antakse arvestusega üks ruutmeeter üheksakorruselise paneelelamu (tüüp E) korteri üldpinda iga täis tööaasta ekvivalendina. (2) Arvesse võetakse töötamise aeg alates aasta 1. jaanuarist käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil paiknevate tööandjate juures. (3) Obligatsioonide väljaandmisel võrdsustatakse töötatud ajaga käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud ajavahemikul: 1) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevusaeg alates loometegevuse algusest; 2) töötamise aeg kirikus (koguduses), registreeritud usuorganisatsioonis; 3) töötamise aeg talus enne kolhooside ja sovhooside moodustamist, kui isik oli vähemalt 16 aastat vana; 4) käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil asunud ettevõtte lähetusel väljaspool nimetatud territooriumi töötamise aeg; 5) käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil enne sõjaväeteenistust alaliselt elanud isikute NSV Liidu relvajõududes teenimise ja sellele alternatiivses tööteenistuses viibimise aeg; 6) õpiaeg kõrgkoolis ja keskeriõppeasutuses, kaadri ettevalmistamise, kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberkvalifitseerimise aeg koolis ja kursustel, aspirantuuris, doktorantuuris või kliinilises ordinatuuris oleku aeg; 7) I grupi invaliidi, kuni 16-aastase lapsinvaliidi, kuni 18-aastase lapseeast invaliidi ja 80-aastaseks saanud vanuri ning emal (erandina isal) väikelaste hooldamise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni; 8) emale või last (lapsi) emata kasvatanud isale 5 aastat iga lapse kohta, kes elab või on kuni 8 aasta vanuseni elanud tema leibkonnas; 9) töötu abiraha saamise või täiendus- või ümberõppe aeg; 10) rehabiliteeritud isiku vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg; 11) isiku puhul, kes saab väljateenitud aastate pensioni või Eesti Vabariigi pensioniseaduse 9 4. ja 5. alapunktis nimetatud soodustingimustel vanaduspensioni, eelnimetatud pensioni ja vanaduspensioni saamiseks vajaliku pensioniõigusliku staaži aastate vahe; 12) kuni 24 aasta vanuste vanemateta kasvanud isikute hooldusasutustes viibimise aeg, kuid mitte vähem, kui 10 aastat. (4) Täiendav rahvakapitali obligatsioon antakse välja endistele eluruumide omanikele (nende surma korral nende pärijatele), kellele kuulunud eluruum lammutati seoses maa äravõtmisega riiklikeks või ühiskondlikeks vajadusteks ja kellele ei hüvitatud selle eluruumi maksumust, ei antud omandusse teist samaväärset ega Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seadus Leht 3 / 6

4 paigaldatud teise kohta sama eluruumi. Väljaantava täiendava rahvakapitali obligatsiooni suuruse arvutamisel lähtutakse nimetatud elamu või selle osa suurusest kogu elamu üldpinnas. 11. Rahvakapitali obligatsioonide kasutamine (1) Rahvakapitali obligatsioone võib kinkida vanematele, abikaasale, alanevatele sugulastele, õdedele ja vendadele ning nende alanevatele sugulastele tingimusel, et nad on Eestis alaliselt elanud vähemalt viimased viis aastat. (2) Eluruumi erastamisel võib kasutada kõigile perekonnaliikmetele väljaantud või kingitud rahvakapitali obligatsioone. Obligatsioonide üleandmise vormistamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus. (3) Rahvakapitali obligatsioone saab eluruumi erastamiseks kasutada 4 aasta jooksul nende väljaandmisest arvates. (4) Konkreetse elamu või korteri üldpinna ruutmeeter võrdväärtustatakse erastamisel rahvakapitali obligatsiooni ühikuks võetud korteri üldpinna ruutmeetriga koefitsientide abil, mis määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras, lähtudes erastatava eluruumi tarbimisväärtust iseloomustavatest kulumise, heakorrataseme ja muudest funktsionaalsetest näitajatest ning asukohast. (5) Rahvakapitali obligatsiooni väärtuse Eesti Vabariigis ametlikult käibelolevas valuutas ja selle kasutamise muu riigi- või munitsipaalvara erastamiseks määrab Eesti Vabariigi Valitsus kõrgeima riigivõimuorgani poolt kehtestatud korras. (6) Rahvakapitali obligatsiooni tsiviilkäibes kasutamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus. 12. Erastamine õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite eest Eluruumi erastamisel võib maksevahendina kasutada õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpabereid. Nimetatud väärtpaberite eest eluruumide erastamise tingimused ja nende tsiviilkäibes kasutamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus. 13. Eluruumide erastamine raha eest (1) Eluruumide erastamisel võib täiendava maksevahendina kasutada Eesti Vabariigis ametlikult kasutatavat valuutat ning vabalt konverteeritavat või sellega võrdsustatud välisvaluutat. (2) Erastamisel vabalt konverteeritava või sellega võrdsustatud välisvaluuta eest rakendatakse arveldustes ostuja müügilepingu sõlmimisel kehtivat käiberaha Eesti Panga noteeringut või kurssi. 14. Eluruumi erastamise vormistamine (1) Eluruumi erastamine vormistatakse ostja (õigustatud subjekti) ja müüja (kohustatud subjekti) vahel sõlmitava ostu- ja müügilepinguga. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud leping peab olema notariaalselt tõestatud ning kuulub notariaalorgani esitusel registreerimisele eluruumi asukohajärgses kohaliku omavalitsuse täitevorganis kolme kuu jooksul pärast selle notariaalset tõestamist. (3) Eluruumi ostu- ja müügilepingu tõestamata jätmine toob kaasa tehingu kehtetuse tsiviilseaduses ettenähtud tagajärgedega. (4) Riigilõivu tasub ostja elamu omandamisel 1%, korteri omandamisel aga 0,5% valuutas tasutud osa maksumusest. Riigilõivu võetakse eluruumide erastamisel üksnes sellelt osalt, mille eest tasutakse Eesti Vabariigis ametlikult kasutatavas valuutas või vabalt konverteeritavas ja sellega võrdsustatud välisvaluutas. (5) Ostu- ja müügilepingus peab olema täpselt fikseeritud eluruumi müügihind ja -tingimused. 15. Omandiõiguse tekkimine erastatavale eluruumile (1) Omandiõigus erastatavale eluruumile tekib ostu- ja müügilepingu notariaalse tõestamise momendist. (2) Enne ostu- ja müügilepingu tõestamist on notar kohustatud kontrollima lepingus ettenähtud summa tasumist (sh. järelmaksu korras), erinevate maksevahendite kasutamise ulatust, tõendeid riigilõivu tasumise kohta ning veenduma tehingu seaduslikkuses. (3) Eluruumi omandiõiguse ülemineku vormistamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus. 16. Järelmaksuga omandatud eluruumi eest järelmaksu Leht 4 / 6 Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seadus

5 tasumata jätmise tagajärjed (1) Eluruumi omandamisel järelmaksuga on eluruumi omanik kohustatud õigeaegselt ja kehtestatud määrades tasuma järelmaksu. Sanktsioonid selle mittenõuetekohase täitmise korral (viivis, leppetrahv jne.) nähakse ette ostu- ja müügilepingus. (2) Järelmaksu tasumise kohustuse korduva täitmata jätmise korral on eluruumi järelmaksuga müünud ettevõttel või muul organisatsioonil omaniku poolt eluruumi tagastamisest vabatahtliku keeldumise korral õigus nõuda selle eluruumi sundvõõrandamist kohtu korras koos ostja poolt tasutud eluruumi väärtuse osa väljamaksmisega Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 17. Erastatud eluruumide valdamise ja kasutamise korraldamine (1) Erastatud eluruumide valdamist ja kasutamist korraldavad nende omanikud Eesti Vabariigis ettenähtud korras. (2) Mitme omaniku ühisesse omandusse kuuluva elamu haldamist korraldavad omanikud vastavalt omavahelisele kokkuleppele, lähtudes igale neist kuuluva osa suurusest ühises varas. Seejuures esindab riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kuuluva osa ulatuses nende huve ettevõte või muu organisatsioon, kelle tiitlipärases valduses (bilansis) on elamus veel erastamata eluruum(id). (3) Erastatud eluruumide omanike ühises kasutuses oleva elamu osa ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks moodustavad omanikud korteriühistu või sõlmivad ühise tegutsemise lepingu. (4) Korteriühistu näidispõhikirja kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus. (5) Korteriühistu põhikiri kuulub registreerimisele kohalikus omavalitsuses. 18. Piirangud erastatud eluruumi käsutamisel (1) Käesoleva seaduse kohaselt erastatud eluruumi omandanud isikud võivad seda võõrandada üksnes käesoleva seaduse 4 1. lõikes nimetatud isikutele. (2) Käesoleva seaduse 5 1. lõike 3. alapunktis nimetatud eluruumi võõrandamine enne 5 aasta möödumist selle müügist arvates on lubatud üksnes vastava kohaliku omavalitsusüksuse volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras. (3) Järelmaksuga omandatud eluruumi võib enne järelmaksu täielikku tasumist võõrandada tingimusel, et ostja tasub täielikult võlguoleva summa või võtab endale kohustuse tasuda võlguolev summa järelmaksuga müügil ettenähtud tähtajaks. Muudel juhtudel on võõrandamine lubatud üksnes kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Nõusoleku andmisest keeldumist ei saa vaidlustada. (4) Omandatud eluruumi pärandamine toimub Eesti Vabariigis ettenähtud korras. (5) Kolmest või enamast korterist koosnevas elamus ei ole erastatud eluruumi omanikul ostueesõigust ühise omandi osa müümisel teistele isikutele. 19. Üürniku ja tema perekonnaliikmete õiguste kaitse (1) Enne erastamist eluruumi omandajaga koos elanud perekonnaliige, kes ei saanud omandiõigust erastatud eluruumile, jätkab eluruumi kasutamist omaniku perekonnaliikmena. (2) Erastatud eluruumi omaniku endised perekonnaliikmed kasutavad eluruumi vastavalt omavahelisele kokkuleppele eluruumi üürilepingu või tasuta kasutamise lepingu alusel, kokkuleppe puudumisel aga allüürniku õigustes vastavalt Eesti Vabariigi elamuseadusele. 20. Maaeraldus erastatud eluruumi juurde (1) Kogu elamu erastamisel ühele isikule tehakse elamu omandanud isiku nimele ettenähtud korras maaeraldus elamu krundi kohta. (2) Elamu erastamisel mitmele omanikule tehakse maaeraldus ettenähtud korras ühiste omanike omanduses oleva elamu juurde. (3) Elamu juurde maaeralduse tegemine, samuti krundi erastamine toimub Eesti Vabariigis kehtivates normatiivaktides ettenähtud korras. 21. Erastamisest saadava tulu jaotamine Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seadus Leht 5 / 6

6 (1) Eluruumide erastamisest laekunud rahast, millest on maha arvatud erastamise läbiviimisega seotud kulud, kantakse 70% Eesti Vabariigi Valitsuse eriarvele. Ülejäänud raha kasutamise otsustab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. (2) Alates aastast kohalike eelarvete arvel ehitatud eluruumide erastamisest laekuva raha kasutamise otsustab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. (3) Eesti Vabariigi Valitsuse eriarvele laekuva raha kasutamise otsustab Eesti Vabariigi kõrgeim riigivõimuorgan. Tallinn, 16. aprillil Õiend Lisatud avaldamisandmed. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Leht 6 / 6 Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seadus