Märjamaa Nädalaleht. Tööd alustas haridusnõunik TÄNA LEHES:

Väljavõte

1 Märjamaa Nädalaleht KOGUKONNA TEATAJA AASTAST 1991 Nr 1 (1388) TÄNA LEHES: Intervjuu vallavanemaga. Lk 2 Vaktsineerimine on alanud. Lk 4 MTÜ-de toetused. Lk 6 Kultuuritöötaja tagasivaade aastale Lk 8 Metsapargi vaidlus liikus tagasi halduskohtusse. Lk 6 Hind 0,60 eurot Kestab kandidaatide esitamine Märjamaa valla Maarjaristiga ning teeneteplaadiga tunnustamiseks Märjamaa vald tunnustab vabariigi aastapäeval valla silmapaistvaid isikuid Maarajaristide ja teeneplaatidega. Maarjaristiga tunnustatakse füüsilisi isikuid, teeneteplaadiga juriidilisi isikuid. Ettepanekud palun esitada kirjalikult Märjamaa Vallavalitsusele (Tehnika 11 Märjamaa Rapla maakond või e-postile janika@marjamaa.ee) hiljemalt 10. jaanuaril Ettepanekus peab olema märgitud kandidaadi nimi, kandidaadi esitamise üksikasjaline põhjendus, ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed, ettepaneku esitaja allkiri ning esitamise kuupäev. Märjamaa valla tunnustuse avaldamise korraga on võimalik tutvuda Märjamaa vallavolikogu kantseleis ja Märjamaa valla kodulehel aadressil kovtp.ee/et/tunnustused Samas on loetelu varem tunnustuse saanud isikutest. Urmas Kristal Märjamaa Vallavolikogu esimees Tööd alustas haridusnõunik 4. jaanuaril alustas Märjamaa vallavalitsuses haridusnõunikuna tööd Katri Buht. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli klassiõpetajana ja põhikooli inglise keele õpetajana ning Tallinna Tehnikaülikooli personalijuhtimise erialal. Varbolas elav K. Buht on töötanud õpetajana Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis ja Varbola koolis ning viimati õppealajuhatajana Kehtna Põhikoolis. Nähes konkursikuulutust haridusnõuniku kohale, tun- Kohalikel elanikel on tavaks koguneda Märjamaa keskväljakule aastavahetust tähistama. Taevasse lendas seegi kord uhke tulevärk. Foto: Taimo Lehtsalu dus olevat õige hetk, et näha haridusvaldkonda ka selle poole pealt ning anda oma panus Märjamaa valla haridusellu, põhjendas ta soovi teha karjääris pööre. Usun, et see töö on põnev, kuid tulemused pole ehk nii kiiresti nähtavad, sest haridusvaldkonnas näeb tulemusi pigem pikema aja möödudes lisas ta. Vastne haridusnõunik peab väga oluliseks, et inimesed ei lahkuks vallast, et meie haridusasutused teeksid omavahel koostööd ja meie lapsed õpiksid ennekõike oma valla koolides ja lasteaedades. Märjamaa vallavalitsuse haridusnõuniku Katri Buhti kontaktid: tel: , e-post: katri.buht@marjamaa. ee.

2 2 Märjamaa Nädalaleht Uusaastasoov: et taastuks tavapäevane elu Vaatame tagasi lõppenud aastale. Nädalalehe küsimustele vastab Märjamaa vallavanem Meelis Välis. Aasta 2020 on olnud väga eriline. Kõige suurema pöörde meie ellu tõi koroonapandeemia, mis sundis muutma eluviisi ja paljudel ka kulutusi. Rahandusministeerium eraldas omavalitsustele investeeringutoetust kohaliku majanduse turgutamiseks. Kui suure summa sai Märjamaa vald ja missuguseid objekte selle eest korda tehakse? Märjamaa vald sai riigilt investeeringuteks eurot. Kasutamise tingimuseks oli, et valikus ei tohtinud olla aastaks kavandatud objekte. Saadud rahast eurot kulub Märjamaa ujula välisseinte soojustuseks ja akende vahetuseks. Vana-Vigala põhikoolis saavad euro eest soojustuse võimla välisseinad ja korda tehakse mõisahoone saali põrand. Märjamaa gümnaasium saab eurot vana osa koridoride remondiks ja torustike vahetamiseks. Hea, et ujulal oli täisprojekt eelnevalt olemas ja sai töödega kohe alustada. Gümnaasiumi projekteerimis-ehitushange on lõppenud ja ehitusleping sõlmitud. Ka Vana-Vigala põhikooli mõlemal objektil on võetud pakkumised, need on kinnitatud ja lepingud sõlmitud. Seoses covidiga tuli riigilt vallale täiendav teede raha üle euro ja covidiga seotud kulutuste katmiseks veel eurot. Kokku sai vald riigilt üle miljoni euro lisaraha. Riik eraldas täiendavat raha teetöödeks, aga volikogus heideti ette, et vallavalitsus ei suutnud kiiresti uusi hankeid läbi viia. Eraldatud raha saab kasutada kuni aasta lõpuni. Kas uus aasta võiks lisasummade toel tuua suurema edasimineku valla teede hoolduses? Missugused on remonditavate teede valiku ja hoolduse põhimõtted? Teed on teema number üks, sest suures vallas on ka teedevõrk suur. Täiendav teede raha kinnitati juunikuu volikogus, valla oma eelarvest ette nähtud teetööde hanked olid selleks ajaks välja kuulutatud. Kindlasti oleks tahtnud lõppenud aastal rohkem teid korda teha, aga teetööde tegijad olid aasta teiseks pooleks juba tellimustega koormatud, ja ka aeg oli juba kaugel teede ehituse aeg on ju piiratud aasta töödeks saab hanke välja kuulutada tunduvalt varem. Juba on välja kuulutatud asfaltkattega parklate ja teede projekteerimis-ehitustööde hange. Remonditavate teede osas teeb esmase valiku teehoiukomisjon. See on laiapõhjaline komisjon, kuhu kuuluvad vallavalitsuse ja volikogu liikmed ning kogukonna esindajad aastal olid teetöödel prioriteediks õpilasringide teed, lepiti kokku mustkatte alla viidavad teed ja remonditavad kruusateed. Mõttekas on võimalikult palju teid viia mustkatte alla. Teehoiukomisjon vaatab teede nimekirja läbi ja lepib valikud kokku. Valiku aluseks on nii rohkemate kasutajate arv või otsustatakse korda teha teed, mis on väga viletsas seisukorras. Arvestades, et aastal on kasutada senisest poole suurem summa, võib loota, et oluliselt rohkem teid saab korda tehtud. Räägime ka Vana-Vigala kergliiklusteest, mis peab valmima aasta novembri lõpuks. Välja on kuulutatud hange Vana-Vigala 1,8 km pikkuse valgustatud kergliiklustee ehitamiseks. See rajatakse valla oma rahast. Kergliiklustee on üks ühinemislepingu punkte ja Vigala rahva väga kauane soov. Liiklus on riigimaanteel üsna tihe ja tee äärt mööda liigub palju rahvast. Kergliiklustee muudab selle piirkonna kõigi liiklejate jaoks ohutumaks aastal sai valmis kaua oodatud Märjamaa spordihoone. Kas seda võiks nimetada vallas aasta teoks? Missuguseid saavutusi koduvallas võib lõppenud aastast veel välja tuua? Spordihoone ehitamise kavatsus on olnud juba aastaid. Ehituslikus mõttes oli see kahe aasta tegu algus oli 2019, valmis sai 2020 suvel. Spordihoone on väga tähtis objekt, mis oluliselt parandab siinseid sportimisvõimalusi. Ehitus sai kvaliteetne ja täis parkla põhjal otsustades leiab maja aktiivset kasutamist. Eraldi teema on, kuidas pandeemia praegu laseb hoonet kasutada. Oluliste tegudena saab lisada Märjamaa ujula katuse remondi, mida osaliselt rahastati nn MATA-meetmest (maakondade arengustrateegia toetusmeede). Koos Covid-19 rahaga on Märjamaa ujulale saanud ligi poole miljoni euro eest teha põhjalikku remonti. Need tööd on küll võtnud võimaluse aastal ujulat kasutada, kuid peagi saab maja pikaks ajaks korda. See annab ka majanduslikku efekti, kui hoone on soojustatud. Märjamaa gümnaasiumi juures valmis multifunktsionaalne minispordiväljak. Oluline saavutus on ka Märjamaa perearstikeskuse remont ja ruumide laienemine, mis sai teoks erakapitali toel. See annab arstiabi kvaliteedile piirkonnas palju juurde. Alanud aastal on eelarves kõige mahukam objekt Märjamaa gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine, milleks on kavandatud eurot. Hange näitab ära tegeliku maksumuse. Eriolukord kevadel ja aasta lõpul kehtestatud piirangud on avaldanud oma mõju valla eelarvele aasta kokkuvõtete tegemiseni läheb veel aega, aga missuguseid kokkuhoiukohti tuli või tuleb aastal rakendada? aastal vähendasime tulumaksu laekumist, mille katteks vähendasime väiksemaid investeeringuid II lisaeelarvega. Sellega säästsime umbes eurot. Proovime alanud aastal neile objektidele raha tagasi anda. Vähendasime asutuste tulude ja kulude poolt. Kui lasteaiad või huvikool olid suletud, siis selle perioodi eest koha- ja õppetasu ei võetud. Suletud asutustes sai majanduskulusid kokku hoida. Lisaks laekus riigilt eurot Covid-19 kulutuste katteks. Kõik need meetmed tagasid selle, et ei pidanud tööjõukulude vähendamise teed minema. Valla uus eelarveprojekt on koostatud nii, et toetusfondi eraldised on planeeritud aasta tasemel. Võrreldes aastaga on põhitegevuse tulude vähenemiseks planeeritud 1,5% ja põhitegevuse kulude vähenemiseks 2,4%. Töötasud aastal ei tõuse. Rapla maakonnas pole küll selliseid piiranguid nagu mõnes piirkonnas, kuid meie inimesed töötavad ka mujal ja see võib tulumaksu vähenemise kaudu tunda anda. Pigem tuleb eelarvele läheneda ettevaatlikult, et ei peaks edaspidigi inimeste palkade kallale minema. Vallavalitsuse ametnike hulgas on olnud lõppeval aastal palju vahetusi. Tööle on tulnud hulk noori, kes on lisaks värsketele teadmistele kaasa toonud nakatavat elurõõmu. Missuguseid eriti meeldejäävaid hetki

3 3 Märjamaa Nädalaleht Maleta 7. jaanuaril naabriga Paul Kerese 105. sünniaastapäeva tähistamiseks kutsub Eesti Rahva Muuseum koos Eesti Maleliiduga kõiki üles 7. jaanuaril maletama ja mängu jäädvustama. Idee taga on maleentusiast Heino Laiapea, kelle sõnul on just praegu õige aeg harjutama hakata: Käikude selgeks saamiseks ja esimeste partiide tegemiseks ei ole vaja palju aega. Kogu informatsioon on internetis kättesaadav, nii et on vaja ainult malelauda ja kaaslast, kellega harjutada. 7. jaanuaril tähistame Eestis üldrahvalikku maletamise päeva. Selle sündmuse jäädvustamiseks tuleb leida üks malehuviline, teha partii ning salvestada see fotona, selgitab ta. Oodatud on ka kõik fotod, mis on tehtud sel päeval Fotomeenutus aasta malepiltide kogumisest. Maletajad arvamusfestivalil. kasvõi üksi või arvuti vastu maletades. Paul Kerese 100. sünniaastapäeva puhul viis aastat tagasi kutsus ERM inimesi sedasama tegema. Eesti Rahva Muuseumi pildiaita laekus 184 fotot üle terve Eesti ja mõned ka piiri tagant. Piltidel oli näha malemänguhoos naabreid, lapsi, peresid ja vanaisasidki, kes näitavad lapselastele esimesi käike. Pildid malemängust tuleks teha just 7. jaanuaril, ERMi pildiaita saab neid üles laadida kuni 1. aprillini. Kindlasti tasub enne üle vaadata pildiaidas fotodele seatud parameetrid ja üleslaadimise tingimused. Kõik fotod osalevad parimate ja erilisemate piltide valimisel, samuti jäävad nad pildiaita lihtlitsensi alusel kasutamiseks. Parimad ja erilisemad malehetked valib välja žürii aprillikuu jooksul. Auhinnad on välja pannud Eesti Maleliit, ERM, EOK, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maaeluministeerium, Olustvere TMK. Maleta naabriga pildikampaaniat aitab ellu viia Eesti Maleliit, Eesti Male toetusühing, ajaleht Eesti Maleelu. kohtumistest valla asutuste töötajatega vallavanemale meenub? Alustades olin e-vallavanem, sest tulin tööle just siis, kui eriolukord algas. Kaks kuud toimus töö peamiselt ekraanide vahendusel, samal ajal käisid mitmed konkursid uute töötajate leidmiseks. Kui piirangud maha võeti, korraldas kultuurinõunik kultuuritöötajate kokkusaamise Märjamaa rahvamajas. Pärast seda sõitsime läbi mitmed rahvamajad ja raamatukogud. Käisin esimesel võimalusel ka Märjamaa noortekeskuses. Kui haridusnõunik tööle tuli, sõitsime läbi koolid ja lasteaiad. Vallaametnikega oli esimene suurem tutvumine õppepäeval Sillaotsa muuseumis jaanipäeva eel. Märjamaa päevade ja folgi ettevalmistused viisid kokku Märjamaa rahvamaja inimestega, kellelt sai head nõu, sest selle sündmusega puutusin vahetult kokku esimest korda. Tore, et õnnestus ära pidada ka Varbola puupäevad. Väga meeldivad kohtumised olid, kui käisime üle andmas tunnustust heakorrakonkursi parimatele, kes folgi avamisel ei saanud seda vastu võtma tulla. Käisime Oese külas, Ruunavere postimõisas ja Märjamaal Liia ja Aavo Lumi kodus. 1. septembri aktustel sai kohtuda ka koolide ja lasteasutuste teiste töötajatega, mitte vaid juhtidega. Häid emotsioone andis Märjamaa noortekeskuse korraldatud jõulumaa programm täiskasvanutele. Väga tore ettevõtmine oli jõulude eel vallavalitsuse talgupäev Märjamaa kalmistul. Koroona on meid kõiki muserdanud ja väsitanud. Mida soovite uuelt aastalt? Kõige suurem soov aastaks on, et see lõputu õudus läbi saaks. Ei tahagi muid maiseid hüvesid, vaid et taastuks elu, kus lapsed saavad iga päev koolis käia ja ettevõtjad suudavad ettevõtted toimivana hoida. Ebakindlust ja teadmatust on jätkuvalt nii palju. Eriolukorra ajal oli nii õpetajatel kui ka lapsevanematel suur koormus laste õpetamisel. Kodudes lisandus hirm, et töökoht võib kaduda. Hommikul arvuti taha jõudes vaatan kohe, kui palju on Eestis nakatunuid ja kas meie vallas on positiivseid see info käib meiega kogu aeg kaasas. Vahel meediast kommentaare lugedes tuleb neist välja nii palju kurjust. Suhtumine koroonapositiivsetesse oli kevadel eriti ränk inimesse suhtuti nagu pidalitõbisesse, kelle majastki tuleb kauge kaarega mööda käia. Mitmed taidluskollektiivid lükkasid oma juubelite pidamise aastal kevadest sügisesse, ja siis hoopis teadmatusse. Loodetavasti saab neid tähistada alanud aastal. Küsis Reet Saar Hea Märjamaa valla rahvas! Aeg on käes luua suurt kunsti. Märjamaa rahvamaja Ly galeriis on ootel tühjad pildiraamid, mida täidame koos. Loo oma sõbra, pere, venna, õe, isa-emaga, vanaemavanaisaga üks imeline teos. Tehnika on vaba (kollaaž, segatehnika, joonistus, maal jne) ja töö formaadiks vali A4 või A3. Teose loojaid ehk autoreid peab olema vähemalt 2 (rohkem võib olla, vähem mitte). Töö too Märjamaa rahvamajja hiljemalt Kõikidest töödest loome virtuaalnäituse Märjamaa rahvas loob kodus kunsti! Valitud tööd jõuavad kuldraamidesse galerii seintele. MTÜ Wäega Wärk ja Märjamaa rahvamaja Info tel

4 4 Märjamaa Nädalaleht Vaktsineerimine on alanud Aasta 2020 lõppes lootusrikkalt: 27. detsembril algas Eestis COVID-19 vastu vaktsineerimine. Esimesena alustati kaitsesüstimistega Ida-Virumaal, Tallinnas ja Tartus, alates 29. detsembrist kogu Eestis. Teise jõulupüha varahommikul jõudis Eestisse Pfizer/ BionTech COVID-19 vaktsiin Comirnaty, mille näidustuseks on COVID-19 haiguse ennetamine 16-aastastel ja vanematel inimestel. Mõned päevad varem sai vaktsiin Euroopa Komisjonilt tingimusliku müügiloa avaldati selle vaktsiini eestikeelne omaduste kokkuvõte ning algas meditsiinitöötajate koolitamine. Valvekeskusena kuulus Märjamaa perearstikeskus maakonnas esimeste vaktsineerijate-vaktsineeritavate hulka. Tervishoiutöötajate esmase vaktsineerimise vajadus on möödapääsmatu ei saa patsiente aidata neid samal ajal ohustades alustasime: esimese kaitsesüsti said neli arsti, üheksa meditsiiniõde ja apteeker. Järgmine vaktsiinidoos on ette nähtud 21 päeva möödumisel, tagatud kaitse saabub neljandal nädalal esimesest süstist. Seoses pandeemiaga on meie keskus püsinud detsembri algusest punases töörežiimis: pool töötajaist tavatööl keskuses, pool kodukontoris Märjamaa vallavalitsus ootab 15. jaanuariks 2021 ettepanekuid Märjamaa valla spordivaldkonna parimate tunnustamiseks. Tunnustus määratakse aastal maailmameistrivõistlustel, Euroopa meistrivõistlustel, Põhjamaade meistrivõistlustel, Baltimaade meistrivõistlusel ja Eesti meistrivõistlustel medali võitnud U15-U23 noorsportlastele. Samuti tunnustatakse noorsportlaste juhendajat vastavalt I III koha saavutanud sportlaste arvule. Toetuse määramisel võetakse arvesse sportlase aasta parim tulemus. Kui tunnustatav on aasta jooksul saanud mitu tiitlit, määratakse toetus kõrgeima tiitli eest. Täiskasvanud sportlaste ja spordielu edendajate tunnustamise kategooriad on: parim naissportlane, parim meessportlane, parim veteransportlane naine, parim veteransportlane mees, parim võistkond, aasta treener/juhendaja, aasta sportlik perekond, aasta spordiedendaja ja aasta spordielu toetaja. Taotlemiseks tuleb esitada vabas vormis avaldus koos saavutust tõendava dokumendi koopiaga või muu viitega saavutusele e-postiga marjamaa@marjamaa.ee. Aasta sportliku perekonna, spordiedendaja ja spordielu toetaja kandidaatide kohta kirjutada edulugu. Täiendav informatsioon: Heli Lints kultuurinõunik tel: või e-post heli.lints@marjamaa.ee Märjamaa valla spordivaldkonna parimate tunnustamise korra leiate (hariduse, spordi ja kultuurialaste määruste alt). Esimene kaitsesüst. Pereõde Merle Niinemets vaktsineerimas Kullamaa-Martna perearstikeskuse perearsti dr Hiie Tiislerit. Foto Märjamaa perearstikeskuse kogust kaugvastuvõttude, telefoninõustamiste ja retseptitellimustega ametis. 28. jaanuarist saame taas alustada tööd peaaegu kogu meeskonnaga, kuid siiski teatud piirangutega: endiselt jääb püsima nakkuse leviku kontrolli nõue ehk maskide kohustus, ranged desinfektsiooninõuded, patsientide hajutatus perearstikeskuse ruumides ja mistahes probleemiga pöördumisel kellaajaline ette registreerimine vastuvõtule. COVID-19 vaktsineerimine on antud hetkel meie teadmiste kohaselt ainus kaitse viiruse eest. Ühiskonna seisukohalt vähendab vaktsineerimine koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele, võimaldab taastada harjumuspärase elurütmi, aitab paremini hallata viiruse edasist levikut. Vaktsineerimisega kaitsevad meedikud mitte ainult iseennast, vaid ka oma lähedasi ja patsiente. See puudutab näiteks eakaid vanemaid ja vanavanemaid, kelle puhul COVID-19 haigus võib kulgeda raskelt, vajada pikaajalist haiglaravi või lõppeda sootuks saatuslikult, ütles Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine dr Lee Vallikivi. Kaitseme end vaktsineerides ka oma patsiente, kellel on kindlasti julgem perearstikeskust külastada, teades et arstid ja õed on vaktsineeritud samuti annab see inimestele kindlustunde, et vaktsiin on tõhus ja ohutu. COVID-19 vaktsineerimine on vabatahtlik ja aastal kõigile inimestele tasuta aastast muutub vaktsineerimine osaliselt tasuliseks. Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele, edasi riskirühmadele näiteks üle 70-aastatele inimestele, teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem. Niipea, kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine, võimaldatakse vaktsineerimist teistele sihtrühmadele, ja edasi kogu elanikkonnale. Tööandja ei saa töötajat kohustada minema vaktsineerima, ehk töötajal on õigus vaktsineerimisest keelduda. Kui riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud tegevusalade puhul eriliselt oluline (nt tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/ patsientide tervise kaitseks, võib olla vaktsineerimise nõudmine põhjendatud.

5 5 Märjamaa Nädalaleht Iga vaktsineerimine annab panuse viiruse leviku vähendamisse ning võimaldab kaitsta ka neid, kes erinevatel põhjustel end vaktsineerida ei saa. Eesti on praeguseks ühinenud suurte ravimitootjate vaktsiinide eelostulepingutega, praegu peetakse otseläbirääkimisi vaktsiinitootjatega lisalepingute sõlmimiseks. Momendil on müügiluba vaid Pfizer/BioNTechi Comirnatyl oodatakse Moderna vaktsiini lubamist Euroopa turule. Nakkustekitajate vastaste profülaktiliste või ravivaktsiinide väljatöötamine on kõige tõhusam viis epideemiate ohjeldamiseks ja ennetamiseks. Tavapärastel meetoditel ei ole enamasti suudetud toota tõhusaid vaktsiine krooniliste või korduvaid infektsioone põhjustavate viiruste nagu HIV-1, herpes simplex viirus ja respiratoorse süntsütiaalviirus (RSV) vastu. Lisaks sellele ei ole vaktsiinide väljatöötamise ja heakskiitmise aeglane tempo piisav, et reageerida ägedate viirushaiguste kiirele tekkimisele, näiteks Ebola ja Zika viiruste puhangud aastatel Seetõttu oli ülitähtis tõhusamate ja mitmekülgsemate vaktsiiniplatvormide väljatöötamine. Prekliinilised uuringud näitasid, et mrna vaktsiinid täidavad ideaalse kliinilise vaktsiini paljusid nõudeid: on näidanud loomadel soodsat ohutusprofiili, on mitmekülgsed ja kiiresti välja töötatavad uute nakkushaiguste jaoks. Vaktsiinide arendamisel oli mitmeid takistusi, neist suurimaks oli rahapuudus. COVID-19 vaktsiin valmis hirmkiire ajaga: alles jaanuaris jälgisime hirmuga Wuhanis toimuvat, täna vaktsineerime Märjamaal eesrindlikul tehnoloogial põhineva mrna vaktsiiniga. Kiirenduse andis kõikide riikide panus vaktsiiniarendusse, kokku eraldati arendustegevuseks 16 miljardit eurot, selles on ka Eesti panus 8,8 miljonit eurot. Comirnaty on ette nähtud üle 16-aastaste inimeste kaitsesüstimiseks CO- VID-19 infektsiooni vastu. Vaktsiin ei sisalda viirust ennast, ei ole võimeline tekitama COVID-19 haigust. Vaktsiin valmistab organismi ette end haiguse vastu kaitsma, sihtides viiruse pinnal olevat, selle pinnast välja tungivat ogavalku, mille abil viirus inimese rakkudesse siseneb. Organism hakkab tootma spetsiifilisi antikehasid, mis reaalse viiruse organismi sattumise korral ka viiruse membraanis olevate ogade vastu võitlema asuvad ja niimoodi immuunsuse tagavad. Vaktsiinis olev mrna lagundatakse organismis pärast vaktsineerimist lühikese aja jooksul. Võrreldes n-ö klassikalise vaktsiinide tootmise viisiga, kus organismi harjutatakse laboris kasvatatud surnud või nõrgendatud viiruseosakestega, on selline lähenemine taganud kiirema arenduse ja mitme vaktsiinikandidaadi valmimise niivõrd lühikese ajaga. Ulatusliku kliinilise uuringu andmete põhjal leiti, et Comirnaty suutis 16-aastaseid ja vanemaid inimesi COVID-19 haiguse eest kaitsta. Uuring kaasas ligikaudu inimest, kes jagati kaheks grupiks: pooltele manustati vaktsiini ja pooltele platseebot (füsioloogilist lahust). Uuringu põhjal leiti, et vaktsiini saanutel esines sümptomaatilist COVID-19 haigust 95% võrra vähem kui neil, kes said platseebot (8 haigusjuhtu kohta vaktsineeritute hulgas vs 162 haigusjuhtu kohta platseebot saanute grupis). See tähendab, et vaktsiin osutus uuringu põhjal 95% tõhusaks. Samasugust tõhusust näitas vaktsiin nendel uuringus osalejatel, kes kuulusid COVID-19 riskigruppi (astma- ja diabeedihaiged, kroonilise kopsuhaiguse ja kõrge vererõhuga isikud ning isikud, kelle kehamassiindeks oli 30). Kahjuks ei ole praegu veel teada, milline on vaktsineerimise mõju viiruse ühiskondlikule levikule ning kui kaua Comirnaty COVID-19 eest kaitseb. Vaktsiinil on tingimuslik müügiluba vaktsiini järele on tungiv vajadus, kuid tema kohta on tavapärasest vähem andmeid. Luba anti, sest vaktsiini kohene kättesaadavus kaalub üles puudulikest andmetest tulenevad riskid. Tootja jätkab käimasolevate või uute uuringute andmete esitamist. Lõpparuande peab tootja esitama kahe aasta pärast. Kuidas edasi? Vaktsineeritav saab teavituse oma perearstilt ja eesti. ee kaudu, et kuulub vaktsineerimise sihtrühma ja tal on võimalus end vaktsineerida lasta; saab lugeda vaktsineerimise kohta üldist ja COVID-19 vaktsineerimise spetsiifilist infot Terviseameti lehelt saab soovi korral teavitada Ravimiametit vaktsineerimise järgselt tekkinud võimalikest kõrvaltoimetest; saab meeldetuletuse teise doosi ajast; saab vajadusel nõu küsida telefoni teel. Loodan, et suutsin tuua pisutki selgust hetkeseisu. Püsigem terved! Perearst Marika Hiiemaa Laste ja noorte sihtkapitali nõukogu määras stipendiume Sihtkapitali nõukogule esitati tähtaegselt 39 taotlust 36 lapsele ja noorele stipendiumi määramiseks aasta taotlusvoorus otsustati määrata stipendiume kokku 6430 euro ulatuses. Stipendium määrati järgmistele stipendiaatidele: Stipendiaat / Summa (eurodes) 1. Henry Kaljulaid Liisbet Buht Getterli-Helle Aavik Rauno Ruus Roland Luhaväli Kairo Raidmets Sten Marcus Mesila Liise Paldermaa Stefan Schu Marten Kaljas Mariliis Ruus Mia Laube Gregor Kaljulaid Merilin Kaldma Kreteliis Kiolein Yoko Lisette Pirk Gabriel Ilisson Aaron Parker Järveoja Angelika Lõkov Liis Lehesalu Luiselota Pernits Börte Marii Vanikov Caspar Kiis Kertu Kaljusaar Kessu Kalbus Rasmus Noppel Brenda-Kim Põldmann Delisa Kirs Greteli Mägi Laura Valdek Lisete Pernits Io Dione Kalda Liisa Laube Marie Eliise Tiits Marion Jõekallas Mirabel Mitt 90

6 6 Märjamaa Nädalaleht Mittetulundusliku tegevuse I vooru toetused Märjamaa valla aasta eelarvest mittetulunduslikuks tegevuseks 1. vooru esitatud projektitaotluste toetuse summaks määrati eurot. See jaotati järgnevalt: MTÜ Velise Kultuuri ja Hariduse Selts Velise KHS kultuurisügis 300 eurot MTÜ Haimre Kultuuriselts Pärandkultuuri vahtraallee 140 eurot Seltsing naiskoor Paula Transpordikompensatsioon 2021 aasta üleriigilistel sündmustel 500 eurot MTÜ Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus Majandusalased ja üldarendavad teabeõhtud aastal 800 eurot Maret Kollin Linnumajad 100 eurot MTÜ Vigala Külade Ümarlaud Vana-Vigala näitetrupi Topelt- Kiiks ja sõprade juubelilavastus Sillaotsa Talumuuseumis 750 eurot MTÜ Kivi-Vigala Kant Kivi-Vigala küla jaanituli 500 eurot Marju Vanker Rahvatantsurühma Tantsurõõm mehed rõõmuga Meeste Tantsupeole eurot MTÜ NN Spordiklubi Autoralli Eesti meistrivõistlused eurot MTÜ Hopsani Rahvatantsurühm Hopsani 70 aasta juubeli tähistamine 450 eurot MTÜ Vigala Külade Ümarlaud Pop UP telgitarvikute uuendus 390 eurot MTÜ Vigala Külade Ümarlaud Vigala piirkonna külade päev Manni külas 110 eurot MTÜ Vigala Külade Ümarlaud Kogemusreis avatud taludesse 350 eurot Russalu Külade Ühendus Russalu noorte ja külaseltsi koostööseminar 190 eurot Vigala Osavallavalitsus kuulutas välja avatud menetlusega riigihanke Vana-Vigala kergliiklustee ehitus (nr ). Hanke eesmärk on ehitada Raplamaal Vana-Vigala külas 1,8 km riigimaantee lõigu kõrvale valgustatud kergliiklustee. Olemas on kooskõlastatud põhiprojekt, sõlmitud on lepingud maa kasutamiseks ning väljastatud on ehitusluba. Ehitustööde üleandmise tähtaeg on hiljemalt Täpne info tööde kohta on kirjeldatud HD-s (hankedokument), lisas 1 (töökirjeldus), lisades (projekt ja maakasutuse lepingud), lisas 4 (hankelepingu projekt). Tööde maht ning pakkumuse vorm on toodud lisas 2. Hanketeade avaldati Riigihangete registris kell ja pakkumuste esitamise tähtaeg on riigihangete registris kell Pakkumuste hindamise alus on madalaim hind. MTÜ külade Ühendus TOKK Külaliikumise edendamine Tolli külas ja 565. aastapäeva tähistamine 380 eurot EELK Märjamaa Maarja kogudus Pühapäevakool 150 eurot MTÜ FS Kiitsharakad Vigala meeste kaapkübarad 195 eurot MTÜ Wäega Wärk Wäega Wärgi Pärimusaida keraamikatoa ja köögi sisustuse soetamine 490 eurot Tiiu Pippar Mälumänguhooaeg eurot Evelyn Gold Ööorienteerumine Märjamaal 200 eurot Evelyn Gold Laste seikluspäev 200 eurot MTÜ FS Kiitsharakad Kogemusreis Mooste folgikotta ja ERM-i 300 eurot MTÜ FS Kiitsharakad Vigala XIX laste folkloorilaager 590 eurot Eha Allika Latiinorühma 7 seelikut 15. sünnipäeva tähistamine 400 eurot MTÜ Märjamaa Kultuuriselts Gümnaasiumi tüdrukuterühmale seelikute õmblemine ja pastelde tallutamine 315 eurot Õie Lauri Lauluklubi Kukemari 2021 I poolaasta tegevus 300 eurot MTÜ Märjamaa Kultuuriselts Segakoorile Rello esinemisriiete soetamine 750 eurot MTÜ Teenuse Naiste Ühendus Teenuse eurot MTÜ FS Kiitsharakad Vigala khk neotud lõngadega seelik 670 eurot Nele Pernits Laager Ole valmis 200 eurot MTÜ Märjamaa Kompanii Aastamaks 800 eurot Pille Vanker Mis naabritel uudist seltsingu TULUKE õppereisid Kehtna valda ja Läänemaale 300 eurot MTÜ Märjamaa Rally Team Osalemine autospordi Eesti meistri- ja karikavõistlustel aastal 600 eurot MTÜ Maadlusklubi Juhan Eesti meistrivõistlused täiskasvanute maadluses 1325 eurot MTÜ Märjamaa Kultuuriselts Segarühma Laaberjalg rahvariiete täiendamine 190 eurot MTÜ Varbola Külaselts Jätkuprojekt rahvariiete komplekti juurde tanude soetamine 300 eurot MTÜ Haimre Külaselts Haimre-Kasti piirkonna külade vastlapäev 100 eurot MTÜ Haimre Külaselts Naisrühma Labajalg esinemisrõivaste soetamine ja valmistamine 1200 eurot Velise Kultuuri ja Hariduse Selts Sulu ja Jõeääre väikeprojektid 340 eurot SA Märjamaa Spordikeskus 2021 aasta spordiürituste läbiviimine 9690 eurot MTÜ Gegegri Fitness ja Harrastussport Saalihoki ja tänavahoki koos on lõbusam, eeskuju on nakkav 675 eurot

7 7 Märjamaa Nädalaleht Ajateenistus on õpetanud kiiresti otsuseid langetama L õppenud aasta märtsikuus, kui eriolukord oli alanud, vastas Märjamaa Nädalalehe küsimustele Märjamaa gümnaasiumi abiturient Roland Luhaväli. Siis oli vastuste sihitus seotud kooli lõpetamisega. Praegu on ta kaitseväes ja räägib sõduri elust. Kus Sa ajateenistuses oled? Kuidas selle koha valisid? Teenin alates juulist 11 kuud Ämaris Logistikapataljonis. Valisin Ämari, kuna olen logistika ja ka tehnikaga seotud. Lootsin siin võimaluse korral B-kategooria juhilubade kõrvale lisa saada, aga läks hoopis teisiti läbisin nooremallohvitseride kursuse ja CE-kategooria asemel teenisin välja kahe triibuga pagunid (nooremseersandi auaste). Eeldan, et nüüdseks oled eluga kaitseväes igati kohanenud. Kui kaua selleks kulus, et esimeste raskuste järel hakata end paremini tundma? Muide, kui suur on Su isiklik kätekõverduste rekord? Teenistuses olles ei ole ma end kehvasti tundnudki. Esimene poolteist kuud oli esialgu füüsiliselt raske, samas põnev. Koolis riigikaitsekursuse abil olin juba tuttav sõdurieluga ning kohanesin kiiresti. Isiklikult pole kätekõverdustele rõhku nii palju pannud kuivõrd jooksmisele, aga 55 kätekõverdust teen kahe minuti jooksul ikka ära. Enne teenistust ei oleks uskunud, et 10 km jooksu nii raske polegi. Ma pole eriline jooksja olnud, aga siin sain kerge jooksupisiku külge küll. Kuidas on koroonapandeemia mõjutanud ajateenijate väljaõpet. Kus ja millal kannate maske? Väljaõpe jätkub tavapärasel viisil. Kui mõni peaks haigestuma, siis eraldatakse ta teistest nii kauaks, kuni haige on pisikust vabanenud. Pataljonis sees me üldjuhul maske ei kanna, vähemalt viimati mitte. Maskid tulevad käiku, kui keegi on haige või pataljoniväline isik viib läbi loengut. Väljaspool väeosa kanname maske rahvarohketes kohtades ja avalikes siseruumides vastavalt korraldustele. Kuidas on koroona mõjutanud kaitseväelaste igapäevaelu elate-olete seal Märjamaa gümnaasiumi lõpetas Roland Luhaväli kuldmedaliga. Kohe pärast seda läks ta kaitseväkke. Foto erakogust ju hulgakesti tihedalt koos? Koju nii tihti ei saa tulla. Kas koduigatsus ka kimbutab? Väljalubade saamise võimalus on koroona pärast väike, aga vaba aja sisustamiseks on nii nädala sees kui ka puhkepäevadel erinevaid variante. Väljaõppevälisel ajal on võimalus sportida ja oma hobidega tegeleda. Näiteks tegelen logistikapataljonis meediatööga, korraldades sündmuste ja väljaõppe jäädvustamist pildis ja videos ning luues teadetele sisu, ka see pakub väljaõppele vaheldust. Meie meediagrupi panuse leiab logistikapataljoni ja ka toetuse väejuhatuse Facebooki lehtedelt. Hobid aitavad ka koduigatsusega toime tulla, see vahetevahel ikka tekib. Loodetavasti oled leidnud häid kamraade, kellega koos takistusi ületada ja ka sõdurielu nautida. Ajateenistuses olen tõesti leidnud palju uusi sõpru, kellest mõnega on juba plaan peale teenistust mõni põnev reis ette võtta või muud huvitavat teha. Hetkel plaanime tuleval suvel (kui koroona olukord lubab) minna Prahat avastama. Mida oled ajateenistuses enda (iseloomu, vastupidavuse) kohta uut teada saanud? Õppisin kiiremaid ja konkreetsemaid otsuseid langetama. Jaoülema ja ajateenijate seast valitud pataljoni vabatahtliku meediamehena õpin väljendusoskust ja enesekindlust, et lisaks igapäevasele teenistusele ka heade ja asjakohaste avalike teadete väljaandmisse panustada. Lisaks on minu juhtida kümmekond sõdurit, sealt saan juhtimiskogemust. Ma pole end juhina näinud, aga ülemad nägid minus midagi ja seeläbi avasid mulle uusi uksi. Kui see pole saladus, siis kuhu plaanid pärast ajateenistust edasi õppima minna? Edasi õppimise suhtes loodan, et ajateenistuse jooksul jõuan selgusele, aga seda veel juhtunud pole. Siiski on hetkel kaks suunda: teedeehitus/inseneerindus ning meedia/filmikunst. Tõenäoliselt tegelen mõlemaga, kuna käpp on juba sees. Miks ka mitte õppida veidi pedagoogikat, et siis kogutud teadmisi edasi anda. Küsis Reet Saar

8 8 Märjamaa Nädalaleht Kultuuritöötaja tagasivaade aastale 2020 Nagu ikka on kombeks aastavahetusel võtta kokku möödunu. Milline siis oli Vana- Vigala rahvamaja kultuuriaasta 2020? Ei oskagi otseselt vastata. Tekib küsimus, milliste mõõdikutega hinnata? Sündmused? Osalus? Kasum? Kahjum? Paanika? Hingerahu? Väljakutsed? Algus tõotas tulla põnev ja tegus plaanis olid mitmed juubelid, kontserdid, kohtumisõhtud ja teatrifestival. Juba jaanuari alguseks oli kalender suveni täis igasugu vahvaid ettevõtmisi. Öeldakse, kui inimene teeb plaane, siis Jumal naerab. Plaane oli, aga eriolukorra alguses oli meeleolu naljast kaugel. Isegi iroonia ja must huumor ei tulnud appi! Meid oli toodud olukorda, mille sarnast meist keegi polnud varem kogenud ega isegi ette kujutada osanud. Kuidas leppida oludega, mille tähtsusest ja suurusest sa aru ei saa? Mõistmine tuligi tasapisi, väikeste ampsudena, otsustamise-mitteotsustamise, tegemise-mittetegemise, vaagimise ja kaalumise tagajärjel. Oli raske jõuda tõdemuseni, et õiget lahendust ei ole on vaid otsused, mis võivad toimuda nii, aga võivad toimuda ka naa. Võttis kaua aega, kuni minu teadvusesse jõudis ammu tuntud kõnekäänd, et ei ole mõtet muretseda asjade pärast, mida sa muuta ei saa. Tegelikkuses ei juhtugi midagi hullu, kui ära jääb planeeritud sündmus vabanevad hoopis uued ideed, energiad ja tahtmised. Aga tee selle kõige mõistmiseni oli keeruline: väga raske on tulla maha juba vanalt sisse tallatud rajalt. Selgub, et käitumismustrid ja arusaamad on meisse väga tugevasti juurdunud. Ilmselt olen ikka väga paadunud rahvamaja töötaja ja selle uue nuti-veebi maailmaga ei suuda (ei taha) kohaneda. Proov või sündmus peab toimuma ühes hetkes ja ühes kohas, minu jaoks on oluline inimhinge lähedus ja sünergia, mis tekib koosolemisest, olgu selleks siis kas või vestlus külateemadel. Tagantjärele tundub, et mulle oli seda restarti siiski vaja. Las Jumal naerab peale, minu elu sellest vaesemaks ei muutu! Sai palju mõtiskleda, aeda harida, õppida, hobidega tegeleda ja raamatuid lugeda. Sügisel alustas rahvamaja taas nagu vanadel headel aegadel. Jõudsid taas alustada ja käivituda uuedki ringid, toimus tantsuõhtu, FS Kiitsharakate juubel ja ka kevadel ära jäänud teatrifestival. Tuli klapitada ruume ja prooviaegu, teha plaane ja valmistada sündmusi ette. Oli näha, et inimesed naudivad kooskäimist ja ühistegevust. See oli kinnituseks, et rahvamaja tegevus on inimestele väga oluline ja vajalik. Olen leppinud sellega, et hetkel on tegevused rahvamajas taas ooterežiimil, aga kindluse edasiseks annab teadmine, et oleme rahvale vajalikud ja ükskord saame taas koos tegutseda aastasse on planeeritud suuremaid ettevõtmisi, küll juba vaikselt ka uuemas kuues kui tavaliselt, aga ehk nii kujunevadki uued traditsioonid. Vana-Vigala rahvamaja juhataja Astra Põlma Kaardistame kasutuses olevate asbesti sisaldavate toodete koguseid Asbest oli aastat tagasi üsna laialdaselt kasutatav materjal. Asbesti sisaldub eelkõige eterniidis, kuid seda leidub ka muudes vanades ehitusmaterjalides. Praeguseks on sellest populaarsest materjalist saanud õudusunenägu, millest igaüks tahaks hea meelega lahti saada. Suur probleem on eterniidi kui ohtliku jäätme käitlemine. Kuna see on suhteliselt kallis, hoitakse eterniiditükke lihtsalt kusagil hunnikus, ja kui need seal ette jäävad, laotakse jälle teise kohta ümber, aimamata, et iga kiud, mis õhus lendleb, võib tekitada pikas perspektiivis tõsiseid tervisehäireid. Teadaolevalt leidub seda materjali meie koduhoovides ja mujalgi veel küllaga, mistõttu alustas Keskkonnaministeerium Eestis veel ringluses oleva asbesti sisaldavate toodete koguste kaardistamist, eesmärgiga planeerida järgmiste perioodide toetusvahendeid asbesti sisalduvate jäätmete kogumiseks. Selleks, et saaksime Keskkonnaministeeriumile edastada Märjamaa valla osas võimalikud täpsed andmed, siis kutsume teid üles teatama Märjamaa valla territooriumil asuvatest asbestijäätmete kogustest. Andmeid ootame nii füüsilistelt kui juriidilistelt isikutelt. Kaardistamiseks on vajalikud järgmised andmed: kinnistu täpne aadress, kus asbest asub (asula, kinnistu nimi, võimalusel ka katastri number); omaniku või elaniku kontaktandmed (nimi, telefon või e-post); asbestijäätmete kogus tonnides (1 m² eterniiti on umbes 15 kg). Andmeid kogub Märjamaaa Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist, selleks võite helistada või saata e- kiri. Andmed palume esitada hiljemalt 25. jaanuaril Kontakt: keskkonnaspetsialist Anna-Kaia Kikkas, tel , e-post:

9 9 Märjamaa Nädalaleht Märjamaa metsapargi raievaidlus liikus tagasi halduskohtusse Möödunud suvel riigikohtusse jõudnud raievaidlus Märjamaa lauluväljaku äärse metsapargi saatuse üle jätkub halduskohtus, sest keskkonnaameti väljastatud metsateatiste aegumise tõttu lõpetas riigikohus oktoobris juhtumi menetlemise. Kuna keskkonnaamet kellegi kodumetsi ei kaitse, on kohalike elanike aktiivsus ainus strateegia, millega raieintensiivsust reguleerida, ütles Raplamaa Loodushoiu MTÜ eestvedaja Mari Laanesaar. Meil on vaja muutust keskkonnaameti suhtumises kohalikesse elanikesse, kellel on ometigi õigus oma kodumetsade kaitseks sõna sekka öelda. Loodetavasti hakkab riik peatselt arvestama ka inimeste põhjendatud arvamustega. Märjamaal soovivad kohalikud elanikud lageraiete peatamist lauluväljaku metsapargis. Tegemist on otse asulas paikneva alaga, mille kõrghaljastus on pea viimane tõke Tallinna Pärnu Ikla maanteelt levivate heitgaaside ja müra vastu. Lisaks kannab metsapark kohalike elanike jaoks nii ökoloogilist, sotsiaalset kui ka kultuurilist väärtust. Märjamaa üldplaneeringus on ala märgitud metsa- ja pargialana. Kohalikud elanikud otsisid selle säilitamiseks abi kohalikult omavalitsuselt, mis aga metsade kaitseks midagi ette ei võtnud. Seetõttu oldi sunnitud viimase võimalusena kohtu poole pöörduma. Metsapark on lageraieohus alates oktoobrist 2019, mil keskkonnaamet väljastas metsateatised raieõiguse ostnud Stora Enso Eesti AS-ile. MTÜ Eesti Metsa Abiks ja juuratudeng Tiina Georgi toetusel alustaski Märjamaal elav Mari Laanesaar aasta veebruaris kohtuteed lageraiet lubavate metsateatiste tühistamiseks. Kohtuvaidlus jõudis välja riigikohtuni, kuid metsateatiste aegumise tõttu kohtuvaidlus lõpetati. Enne seniste metsateatiste aegumist väljastas keskkonnaamet aga juba uued metsateatised lageraieks, mille vaidlustamise dokumendid hiljuti uuesti halduskohtusse jõudsid. Tiina Georgi hinnangul võib positiivne kohtulahend luua pretsedendi seda muuhulgas isiku õigustes keskkonnale, mis vastab tervise- ja heaoluvajadustele. Mets on koduks teistele olenditele, näiteks laululindudele ja ohustatud sipelgaliikidele, kes ehitavad oma pesa just puude alla. Metsade vananedes muutuvad sealsed kooslused üha keerukamaks. Neis kooslustes elavad liigid aga kaovad lageraiete ja steriilsete istanduste tingimustes lõplikult, märkis Laanesaar. Vanad metsad on olulised ka kliimamuutustega kohanemisel ning süsiniku säilitamisel puudes ja mullas, luues sellega inimestele hädavajaliku puhta elukeskkonna. Eestis on alates aastast metsa süsinikusidumine agressiivse metsaraie tõttu poole võrra vähenenud. Kui riik suhtub kliimamuutuste piiramisse tõsiselt, ei tohiks isegi kaaluda lauluväljaku metsapargi laadsete metsade raiumist seda enam, et suur osa Eestist varutud puidust põletatakse Euroopa ahjudes taastuvenergia sildi all. Kaebuse andsid kohtusse Raplamaa Loodushoiu MTÜ, Eesti Metsa Abiks MTÜ, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Fridays For Future ja eraisikud. Kaebajaid esindab advokaadibüroo Rask. Raplamaa Loodushoiu MTÜ Märjamaa jõutõstjaile tuli kõrge tunnustus Eesti Jõutõsteliit pidas aastakoosoleku Käreveres. Tehti kokkuvõtteid ja tunnustati aasta parimaid. Seekord tuli Märjamaale kolm kõrget ja kaunist karikat! Mariann Enok jõudis aasta viimasel kuul lisaks Eesti meistriks tulekule püstitada ka lamades surumises Eesti rekordi! Oma esimese. Seega on praeguse seisuga jõutõstmise rekordite tabeleis märjamaalasi kuus. Lisaks tublile neiule on rekordiomanikeks veel kaks noormeest: Kaur Ülejõe (1 rekord), Germo Pikani Vanatua (2) ja kolm veteransportlast kolmes vanuseklassis ja mitmes erinevas kaalukategoorias kehtivate kümnete rekorditega, mis sulgudes kirjas: Kalev Teder (7), Heino Maiste (29) ja Mihkel Laurits (30 rekordit). Kõik on ka täna vormis ja mõtetes-plaanides valmis uusi rajajooni ületama. Parimaks meesnoorsportlaseks tunnistati Germo Pikani-Vanatua ja parimaks naisnoorsportlaseks Mariann Enok. Parimaks meesveteranide arvestuses tunnistati Mihkel Laurits. Noored pälvisid kõrge tunnustuse esmakordselt, aga Eesti vanimale oli seekordne parima tiitel juba viies aasta oli ilma rahvusvaheliste tiitlivõistlusteta, kuid Eesti meistrivõistlusi peeti neli, vaid üks jäi Kundas pidamata. Samas ei peetud Taanis näiteks üldse jõutõstmise võistlusi. Ei tea, mida toob alanud aasta, kuid 2020 oli meile kahtlemata käesoleva sajandi edukaim, seda nii võidetud medalite kui ka aktiivsuse ja tahte poolest. Head uut aastat ja oleme ikka aktiivsed, tugevad ning terved! Mihkel Laurits Foto tänuõhtult. Pildil on Eesti Jõutõsteliidu parimad Heino Maiste, Germo Pikani-Vanatua ja Mihkel Laurits. Karikatele lisaks on kolmiku nimel tänaseks kokku tervelt 61 Eesti rekordit! Pildilt puudub värske Eesti meister Mariann Enok. Foto erakogust

10 10 Märjamaa Nädalaleht K 6.01 kl Hing USA kogupere joonisfilm 1.40 (L) eesti keeles K 6.01 kl Hüvasti, NSVL EESTI komöödia-draama 1.26 (MS 12) K 6.01 kl Superintellekt USA komöödia 1.46 (MS 12) Märjamaa Vallavalitsuse ametiasutuse hoone on suletud klientide vastuvõtuks kuni 8. jaanuarini 2021 ja vastuvõtt toimub ainult eelneval kokkuleppel. Avalduste vastuvõtuks on paigaldatud kirjakast ametiasutuse peaukse välisseinale. kallile Enele perega armsa isa ja vanaisa ENDEL PARTSI surma puhul. Darja ja Tiina koos oma tantsijatega Tunde tasa lööb aegade kell jääb alles mälestus, hea ja hell. Head endist töökaaslast ENDEL PARTSI jääb mäletama muusika- ja kunstikooli pere Sügav kaastunne Enele ja Edale peredega. R 8.01 kl 17 Aja piir USA ulme-draama-õudusfilm, 1.42 (K 16) R 8.01 kl 19 Tulemeri Venemaa triller-katastrooffilm, 2.10 (MS 6) Kantselei tel , e-post marjamaa@ marjamaa.ee Tehnika 11 Märjamaa omastele Vana-Vigala Rahvamaja Enele ja Edale kalli isa ENDEL PARTSI R 8.01 kl Laululind USA romantiline komöödia-draama, 1.30 (MS -12) P kl 15 Lemmikute kompanii USA kogupere joonisfilm 1.31, eesti keeles P kl 17 ja Tulemeri P kl Aja piir Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga) ja kasvavat metsa (raieõigust) Tel Riho Alavee info@timberston.ee Kõik ethel disaini riided VäHeMaLT -50% Kõrvarõngaste komplektid -30% Lisaks kingime kõikidele sviitri ostjatele TasUTa MÜTsI ootame Teid Märjamaa Maximas jaanuaril Ansambel Caro pillimehed Marele ja lastele peredega surma puhul. Lehte ja Taivo Leili Helgi ja Tarmo K kl Hõbedased uisud Venemaa ajalooline draama 2.16 (MS-6) K kl 19 O2 Eesti - Taskafilm põnevik 1.40 (MS -12) K kl 21 Aja piir HINNAD Koolieelik 2.00 Õpilane, pensionär 3 Täispilet, sh üliõpilased 4 3D passiivprillid 1 servik oü VanaraUa KoKKUosT ostame vanu sõiduautoromusid. Tuleme ise järele. 130 eurot tonn. Tel Siiras kaastunne Marele ja lastele peredega kalli abikaasa, isa, vanaisa ja äia Perekond Üürike Mälestame ja avaldame sügavat kaastunnet Marele kalli abikaasa Peru 8-kl kooli a lõpetajad Puurkaevude ja -aukude projekteerimine, puurimine ning likvideerimine. Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute ja süvaveepumpade paigaldus. Tel: , Mälestan igavikuteele läinud ELJu RIISMAAD Avaldan sügavat kaastunnet lahkunu lastele. Väino Riismaa koos lastega

11 11 Märjamaa Nädalaleht Jäid tühjaks koduõu ja kodumaja, nüüd heliseb seal mälestuste kaja. Märjamaa Maarja kogudus Sügav kaastunne Marele lähedastega kalli Ants Ülemaante kaotuse puhul Märjamaa valla raamatukogude töötajad Kallist koolivenda ENDEL PARTSI mälestavad Saida, Aime, Einike, Eesi, Tiiu ja Peep, Vello ja Naima Avaldame kaastunnet omastele. ENDEL PARTS Enele armsa isa Tantsurühm Ülejala Sussisahistajad Kolmapäev, 6. jaanuar Kristuse ilmumispüha Pihiaeg (kogudusemaja) Missa (kogudusemaja) Neljapäev, 7. jaanuar 7.30 Missa (kogudusemaja) Reede, 8. jaanuar 7.30 Missa (kogudusemaja) Mälestust Sa hella pälvid, pälvid austust, sõnu häid... Siiras kaastunne Helenile, Liinale, Helele, Taivole ja Taunole kalli ema ja vanaema ELJU RIISMAA lahkumise puhul. Kersti ja Martin perega Avaldame kaastunnet Laurale ja Markusele kalli VANAISA surma puhul. Vana-Vigala PK 1. ja 2. klass ning klassijuhatajad Üks eluraamat igaveseks sulgus. Ees rahu, vaikus, uni pikk... Marele ja lastele peredega abikaasa, isa ja vanaisa lahkumise puhul. Krista, Armo, Natalia ja Tiit Sügav kaastunne Marele lastega kalli Mai ja Meili Kallid Mare ja Raivu perega! Siiras kaastunne kalli abikaasa, isa, vanaisa ja äia Folklooriselts Kiitsharakad kõikidele lähedastele Perekond Roosi ja Liitmäe Avaldame kaastunnet Enele ja Edale peredega isa ja vanaisa ENDEL PARTSI surma puhul. Elje ja Aaser lastega Vaikus ja rahu on sinuga, head mälestused jäävad meiega. Nüüd puhkavad Su kuldsed käed, mis palju teinud kodu heaks Enele perega isa Endel Partsi Märjamaa rahvamaja pere Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea... Ivole, Helele, Taivole ja Taunole kalli ema ja vanaema LILLI HYNNINENI lahkumise puhul. Kersti ja Martin perega Avaldame kaastunnet Ludmilla Lättekivile ÕE Sofia, Inge, Helle, Imbi, Pilvi, Aili, Liina ja Galina Tunde tasa lööb aegade kell, alles jääb mälestus hea ja hell... Pühapäev, 10. jaanuar Kristuse ristimise püha Missa (kogudusemaja) Esmaspäev, 11. jaanuar 7.30 Missa (kogudusemaja) Teisipäev, 12. jaanuar 7.30 Missa (kogudusemaja) Vigala Maarja kogudus Vigala Maarja kogudus Armulauaga jumalateenistus Vigala kirikus pühapäeviti algusega kell Kullamaa Püha Johannese kogudus Jumalateenistused armulauaga Kullamaa kirikus algusega kell Kantselei avatud neljapäeviti kell Õp Kari Antero Tynkkynen tel Sügav kaastunne Helenile ja Liinale EMA surma puhul. Ristipoeg Jaan perega Meie siiras kaastunne Edale ja Enele peredega ENDEL PARTSI Liivi, Toomas, Ülle, Ivar, Reet, Jaak, Anu ja perekond Verbak Mälestame head naabrinaist Elju Riismaad lähedastele. KÜ Muru 3 elanikud Märjamaa Haigla mälestab oma kauaaegset meditsiinitöötajat ELJU RIISMAAD ja avaldab kaastunnet omastele.

12 12 Märjamaa Nädalaleht 95 Lehte Valler 90 Asta Lohk 90 Hilja Kellam 89 Anni Soolepp 88 Sofi a Tšernõševitš 88 Eevi Pärnpuu 87 Valdeko Volmer 86 Elvi-Elvine Tarto 85 Laine Pilov 84 Helvi-Luule Israel 84 Heljo Tammesson 83 Ilme Jahesalu 83 Milvi Reinem OST Ostan garaažiboksi Märjamaal OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , , info@est-land.ee Ostan kasutult seisma jäänud või kiirmüügihinnaga sõidukeid. Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. Kohapeal kiire vormistamine ja tehing. Pakkumisi ootan seisevauto@gmail.com või Järele tulen puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise. Vaata lisaks MÜÜK Kuivad küttepuud Küttepuud konteineris. Tel Saadaval toored ja kuivanud lõhutud küttepuud: lepp, sanglepp, kask. P: 30, 33, 38, 43, 50 ja 60 cm. Vedu al 5 rm. Olemas ka 40 l võrgus, al 50 tk. Tel Kanarbiku talu TEENuSED KORSTNAPÜHKIJA Tel korstnahooldus.ee Sõiduautode, paatide ja haagissuvilate hoiustamine soojas ja turvalises laohoones Ringutal. Tel KAARDID ENNUSTAVAD Tel , 24/7. Vaata, kes on hetkel liinil: ennustus.ee Ohtlike puude langetamine. Tel KATUSETÖÖD: lame- ja viilkatuste ehitus-remonttööd, ehituslikud plekitööd. Tel , edissonehitus@gmail.com Pärnu mnt 74 Müügil: tööriistad, kalastustarbed, riided, jalgrattarehvid, tarvikud, turvajalatsid, kinnitusvahendid, autokeemia, oksakäärid jne. Makita tööriistad, tarvikud Avatud T R 8 18 L 9 15 Tel Müüa puitbriketti 1000 kg = 120 eurot Transpordi võimalus Tel Mai Kokemägi 82 Johannes Arjakse 81 Aino Jõendi 80 Sulev Sukmit 79 Mati-Rudolf Rüütsalu 77 Tarmo Nööp 77 Jaan Põldre 77 Lembit Kasari 76 Irine Jaanson 75 Niina Lill 75 Heiki Ajaots 70 Rein Rähni 65 Helju Grauberg 65 Aivar Aleksejev Küttegraanul 6 mm Hind alates 179 Alates 2 alusest vedu Märjamaale tasuta! Tel: VäIKeKaUBIKU rent peugeot partner 2015, 77 kw, manuaal, bensiin Kandevõime 480 kg kaubaruumi pikkus 155 cm, laius 125 cm, kõrgus 115 cm Balteco Mööbel OÜ otsib oma meestkonda LAHTILÕIKUSSAE OPERAATORIT. Väljaõpe kohapeal. Soovijatel võ a ühendust: baltecomoobel@ baltecomoobel.ee tel: Urve Nurmik rent 25 eurot päev 65 Arvo Roosi Kontakt transport@bibtrans.ee ISSN MÄRJAMAA NÄDALALEHT Trükiarv 970 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon Toimetaja Reet Saar reet.saar@marjamaa.ee