Stenogrammid XII Riigikogu stenogramm VIII istungjärk Esmaspäev, 20. oktoober 2014, kell 15:00 Toimetatud 15:00 Istungi rakendamine 1. 15:06 Arupärimi

Väljavõte

1 Stenogrammid XII Riigikogu stenogramm VIII istungjärk Esmaspäev, 20. oktoober 2014, kell 15:00 Toimetatud 15:00 Istungi rakendamine 1. 15:06 Arupärimine riigipiiri kontrolli kohta (nr 428) 2. 15:55 Arupärimine Politsei- ja Piirivalveameti reformi kohta (nr 433) 3. 16:30 Vaba mikrofon 15:00 Istungi rakendamine Tere päevast, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu, head külalised! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu kuuenda töönädala esmaspäevast istungit. Ja nii nagu meil ikka on heaks tavaks saanud, palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Enn Eesmaa! Enn Eesmaa Austatud kolleegid! Esitan arupärimise poliitilistest tormituultest päris tugevasti räsitud parvlaevaliikluse kohta. Arupärimise tekst on aga selline: "Eelmise nädala teisipäeval väljastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium info, et ministeeriumi poolt korraldatud parvlaevaühenduse hankel liinil Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu tegid parima pakkumise AS Tallinna Sadam tütarfirmad OÜ TS Laevad ja OÜ TS Shipping. Hanke tulemusena pidi aasta 1. oktoobriks Saaremaa ja Hiiumaa liinidele jõudma neli uut parvlaeva, kummalegi liinile kaks. Paraku kestis selgus ja rahulolu vaid lühikest aega. Rahandusministeerium saatis 15. oktoobri õhtul Teie poolt juhitavale ministeeriumile otsuseprojekti, milles leiab, et läbirääkimistega hange on õigustühine ning tuleks kehtetuks tunnistada. Rahandusministeerium on seisukohal, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine riigihangete seaduse 108 lõike 2 alusel on põhjendatud, kuna hankija on rikkunud kogu hankemenetluse vältel riigihangete seadust, viies riigihanget läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena sellekohase seadusest tuleneva aluseta. Rahandusministeerium hindab, et Väinamere Liinide pakkumus polnud siiski olemuslikult hanketingimustest erinev, mistõttu ei saanud hankekomisjon seda mittevastavaks tunnistada ning alustada läbirääkimistega hanget." Sellega seoses on meil ministrile neli küsimust, nende hulgas ka see, et Keskerakond on võtnud eesmärgiks tagada aastaks 2017 tasuta parvlaevasõit hiidlastele ja saarlastele. Aitäh!

2 Head ametikaaslased! Rohkem kõnesoove Riigikogu liikmetelt ei ole. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson. Valitsuse esindaja Heili Tõnisson Austatud härra juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esiteks, kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Teiseks, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kolme seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Andres Anvelt. Neljandaks, tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Viiendaks, biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud seaduseelnõude menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. Aitäh! Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ja viis eelnõu ning meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Teeme nüüd kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll Kohalolijaks registreerus 71 Riigikogu liiget, puudub 30. Alustame tänast hääletamisprotseduuri. Kõigepealt on meil vaja kinnitada Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu kuuenda töönädala päevakord. Päevakord on, head ametikaaslased, teie laudadele jaotatud ja alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu kuuenda töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Veenva enamusega 65 poolt, vastuolijaid ei ole ja üks on erapooletu on päevakord kinnitatud, seega saame alustada oma töönädalat. Meil on täna kaks arupärimist. Vabandust, peale arupärimisi, nagu tavaks saanud, on vaba mikrofon. Kõik, kes soovivad, palun ennast valmis panna sõnavõtuks vabas mikrofonis peale teist arupärimist. Üles Tagasi 1. 15:06 Arupärimine riigipiiri kontrolli kohta (nr 428) Läheme esimese arupärimise juurde, mille on esitanud Riigikogu liikmed Priit Toobal, Marika Tuus-Laul, Valeri Korb, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijev, Kalev Kallo, Urbo Vaarmann, Siret Kotka, Mihhail Korb ja Viktor Vassiljev 10. septembrikuu päeval aastal. Esitatud arupärimine on riigipiiri kontrolli kohta ja kannab numbrit 428. Arupärimisele vastab siseminister Hanno Pevkur. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Priit Toobali, kes arupärimist avalikkusele tutvustab! Priit Toobal Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle aasta 10. septembril esitasime koos kolleegidega Keskerakonna fraktsioonist siseminister Hanno Pevkurile arupärimise, mis puudutab riigipiiri kontrolli. Arupärimise esitamisest on küll möödas juba rohkem kui kuu aega 40 päeva, aga meile tundub, et ega selle küsimusega väga tõsiselt tegeldud ei ole. Nii et see arupärimine on vägagi päevakohane aastate alguses alustati Eestis piirivalve taasloomist ja pärast seda on piirivalveametis tehtud mitmeid ümberkorraldusi. Viimane suurem sai alguse aastal, mil Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotside koalitsioon lõi ühendameti nimega Politsei- ja Piirivalveamet, mis alustas tegevust või käivitati aastal. Samal aastal tehti sealsamas Politsei- ja Piirivalveametis ka sisemise rahulolu uuring, mis näitas, et 86% töötajatest ei usu, et ameti struktuur soodustab efektiivset juhtimist ning 46% juhtidest on rahulolematud töökorralduse ja igapäevase asjaajamisega. Koguni 81% töötajatest tunnistas probleemi igapäevase asjaajamisega, muret tekitas eriti olukord piirivalve ja kriminaalpolitsei osakonna töötajate hulgas. Toona rõhutati, et suur organisatsioon pole veel valmis ja probleemid tulenevad just sellest aastal esitas politsei kutseühing siseministrile pöördumise, milles toodi esile murekohti Politsei- ja Piirivalveameti juhtimises

3 ja töökorralduses. Nii endised kui ka praegused piirivalvejuhid on rõhutanud, et organisatsioonide ühendamine on viinud struktuuri tasakaalust välja ja piirivalve ei toimi korrektselt ning peamiselt tegeldakse just politseiülesannete täitmisega. Viimane traagiline juhtum, nn Kohvri juhtum, näitas üsna hästi, missugune olukord piiril tegelikult on ja selle tõttu on see küsimus kindlasti rohkem päevakorral kui varem. Toimus küll üks PR-aktsioon piiri peal nii siseminister kui ka peaminister käisid juba mõnda aega tagasi piiri üle vaatamas, aga minu teada piiril kontrolljoone märkimisega ei ole siiani tegeldud. Võib-olla on see valeinfo, aga siis saab minister meid selle koha pealt valgustada. Oleme esitanud ministrile viis küsimust, aga kuna vahepeal on siseminister teatanud, et loomisel on eri- või kiirüksus, kes piiril toimuvale kiiresti reageerib, siis ehk minister kommenteerib kuuenda teemana ka seda ettepanekut ja räägib, mis järku see on jõudnud. Aitäh! Suur tänu! Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele, mis kannab numbrit 428, vastust andma siseminister Hanno Pevkuri. Palun! Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Hea meelega arutan täna teiega piiriteemasid. Liiatigi on ka meie naabritel teatavasti praegu piiriga seotud teemade arutelud käimas. Küsimuste juurde. Esimene küsimus. Kas Politsei- ja Piirivalveameti ühendamine on end õigustanud ja millist kasu on sellest saanud piirivalve? Kui vaadata politsei ja piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamise, samuti Politsei- ja Piirivalveameti loomise eesmärke, siis meenutan arupärijatele, et tollal käinud arutelude põhifookus oli saavutada olukord, et õiguskaitses ei oleks dubleerivaid tegevusi, kasutataks olemasolevaid ressursse optimaalselt ning oleks tagatud ühetaoline teenus inimestele. Tänu muudatustele suutis valdkond paremini üle elada ka vahepealsed eelarvekärped ning säilitada seeläbi ka inimestele teenuse pakkumise. Kuni 31. detsembrini 2009 reguleerisid politsei ja piirivalve tegevuse seaduslikke aluseid, õigusi ja kohustusi riikliku järelevalve ülesannete täitmisel eri seadused. Nüüd, pärast ühinemist on nii politseil kui ka piirivalvel ühesugused õigused ja kohustused riikliku järelevalve teostamisel ja sisejulgeoleku tagamisel. Kui püüda ühe sõnaga või hästi lühidalt, ühe lausega vastata, kas see on ennast õigustanud, siis lõpliku hinnangu saab anda tegelikult alles mõne aja pärast, kuna viimased muudatused jõustusid 1. oktoobril. Aga mõlemad nii korrakaitseline politsei kui ka piirivalve on saanud reageerimisvajaduse ja ohuhinnangute põhjal enda kasutusse rohkem ressursse. Seega julgen arvata, et sellest n-ö ristkasutusest võitis nii politsei kui ka piirivalve. Teine küsimus: "Miks ei võiks olla piirivalve iseseisev organisatsioon, mida saaks kriisiajal integreerida riigikaitsesse läbi kaitseväe, mitte politsei?" Siinkohal tahan öelda, et Eesti riigikaitse ei hõlma ainult kitsast sõjaväelist suunitlust, vaid meil on teatavasti laiapõhjaline riigikaitse kontseptsioon, mis haarab endasse ka mittesõjalise tegevuse ja sisejulgeoleku. Ma olen täiesti veendunud, et mittesõjaline tegevus ja sisejulgeolek on sama oluline kui sõjaline kaitse, sest seeläbi me ju üheskoos kindlustamegi Eestis võimalikult turvalise elukeskkonna. Sisejulgeoleku tagamine on riigikaitse strateegia järgi üks riigikaitse põhisuundadest ja piirivalve on praegusel ajal riigikaitsesse kaasatud kui üks valdkond, mis tagab sisejulgeolekut. Tasub ka arupärijatele meenutada, et sisulised otsused selle kohta, et piirivalve lõpetab sõjalise suunitlusega riigikaitseliste ülesannete täitmise, tehti aastail Kui vaadata debatti selle üle, mida edasi teha või kas on mõistlik üht- või teistpidi otsuseid ümber hinnata, siis juhin arupärijate tähelepanu nii riigikaitse strateegiale kui ka riigikaitse arengukavale aastateks Kumbki dokument ei näe ette piirivalvele sõjaväelise suunitlusega riigikaitseliste ülesannete panemist. Piirivalve kaasamine riigikaitsesse Kaitseväe kaudu eeldaks nimetatud dokumentide ülevaatamist ja Siseministeeriumi vaates on minu ülesanne praegu tagada piirivalve parim võimalik mehitatus, tehniline varustatus ning koostöö Kaitseväe ja Kaitseliiduga, et tagada piiri valvamine ja vajaduse korral ka Eesti riigi kaitsmine. Kolmas küsimus: "Kuivõrd võib pidada mõistlikuks olukorda, et piirivalve osakond peab praegu ennekõike tegelema politsei ülesannetega?" Ma ei taha sellega kuidagi nõustuda, vähemalt mitte sellise küsimusepüstitusega. Tuleb eraldiseisvana käsitada Schengeni välispiiri valvet ning sisepiiridel ja riigi sees rakendatavate kompensatsioonimeetmete elluviimist. Schengeni välispiiri valvamisel on piirivalvebüroode prioriteet piirikontroll ja piiride valve, nende tegevuste kaudu tõkestatakse ebaseaduslikku tegevust välispiiridel ja tagatakse seeläbi ka riigi parem sisejulgeolek. Ressursi kasutamine teiste üksuste funktsioonide täitmiseks otsustatakse loomulikult iga kord eraldi. On selge, et Schengeni vaba liikumise alal ehk riigi sees kompenseeritakse piirikontrolli ja piirivalve kadumist sisepiiridelt just järelevalveliste

4 kompensatsioonimeetmetega. Näitena võib tuua liiklusjärelevalve ülesande, mille puhul sõidukite kontrolli sõidukites viibivate isikute ning nende Eestis viibimise seaduslikkuse kontrolli on võimalik ühildada liiklusjärelevalve tegevustega. See on see, mis ma päris alguses ütlesin, et me ei dubleeriks tegevusi ja teeksime Eesti-suguses riigis mõistlikke asju. Samad õigused ja kohustused migratsioonijärelevalveliste ülesannete täitmisel on ka riigi tänavatel patrullivatel ja liiklusjärelevalve ametnikel. See tähendab, et ka need, kelle igapäevatöö on korrakaitselised ülesanded või patrulltegevus, teostavad piirivalve jaoks kompensatsioonimeetmeid. Nii et kui küsida, kuidas on piirivalve võitnud sellest ühinemisest, siis nimelt nii, et kompensatsioonimeetmeid kasutatakse risti. Neljas küsimus: "Kas peate vajalikuks mehitatud piirivalve suurendamist Euroopa Liidu ja NATO idapiiril?" Riigieelarve võimaluste piires jah, pean küll. Siinkohal ongi ehk paslik rääkida viimasest otsusest, mis puudutab piirivalve kiirreageerimise eriüksuse moodustamist. Ka arupärijate esindaja juhtis siit puldist sellele tähelepanu. Nimelt otsustasime, et järgmisest aastast formeeritakse piirivalves kiirreageerimisüksus, mis hakkab ohuhinnangute põhjal, intsidentide tekkimise korral reageerima ja vajaduse korral ka piiriprobleeme lahendama. Põhibaas on edaspidi kagupiiril ehk Piusa kordonis, mis ehitatakse järgmisel aastal täiesti uus, samuti Narvas. Suure tõenäosusega, kui mehitamine vähegi õnnestub ja mehi on piisavalt, tahaks eelkõige veevõimekuse, samuti kompensatsioonimeetmete tõttu näha ka Tallinnas teatud hulka sellest eriüksusest. Aga see ei puuduta ainult riigieelarvelisi võimalusi, see puudutab paljuski kindlasti ka seda, millised on politsei ja piirivalve mehitatuse küsimused laiemalt. Loomulikult, peale mehitatuse pöörame samavõrra või rahalises mõttes isegi rohkem tähelepanu tehnilise valve võimekuse suurendamisele. Piiri väljaehitamise ja tehnilise valve osakaalu suurendamisega tagatakse see, et kas või näiteks kiirreageerimisüksus on võimeline reageerima ja saab väga täpse informatsiooni Eesti piiril toimuvast. Nii et ma ei vaataks kindlasti ainult mehitatust, tähtis on nii tehniline valve kui ka mehitatus. Viies küsimus puudutab konkreetseid uusi meetmeid. Selle koha pealt läheb loetelu päris pikaks, aga püüame siis hakata järgemööda minema. Hakkame vormilisest poolest pihta. Piiriteemade tähtsustamiseks otsustasime Siseministeeriumis suurendada sellega tegelevate inimeste hulka. Jaotasime ülesandeid ümber ja moodustasime 18. oktoobrist uue osakonna. Õigemini, Riigi Teataja järgi jõustus just täna, esmaspäeval, struktuurimuudatus, millega loodi Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakond. See on täiesti eraldi piirivalvepoliitika osakond, kes hakkab vastutama nii piiri väljaehitamise kui ka piiritöö igapäevase koordineerimise eest. See on vormiline pool. Vormilisest küljest veel nii palju, et arupärijate ettekandja kindlasti mäletab, kui ma tegin Riigikogu põhiseaduskomisjonis ettepaneku riigipiiri seadust täiendada nii, et valitsus saaks kehtestada piiri koordinaadid. Veel on Riigikogu menetluses teatavasti ka kriminaalmenetluse seadustik, mille kohaselt ebaseadusliku piiriületuse süüteokoosseis luuakse ja see võimaldab ka jälitustegevust ebaseadusliku piiriületuse tuvastamiseks. Peale selle olen juba mõni aeg tagasi Vabariigi Valitsuse volituse alusel moodustanud eraldi komisjoni, mille ülesanne on piiri mahamärkimine ja piiri ääres elavate maaomanikega piiriküsimuste läbirääkimiste pidamine. Sellel komisjonil tuleb lahendada ka kõik tehnilised üksikasjad, mis piiriga või juriidiliselt täpsemini öeldes kontrolljoonega võivad ette tulla. Komisjon on mitteametlikult juba tööd alustanud seetõttu, et komisjoni esimeheks sai piirivalvepoliitika osakonna juhataja. Kuna struktuurimuudatused jõustusid alles täna, siis toimub komisjoni esimene ametlik istung järgmisel nädalal, siis vaadatakse üle seni tehtud töö ja lepitakse kokku järgmised tegevused. Kui nüüd tulla piiri puhastamise temaatika juurde, siis töö on käinud juba kuu aega, isegi rohkem. Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigimetsa Majandamise Keskuse koostöös on üle käidud kõik tehnilised üksikasjad. Nüüdseks on juba alustatud kontrolljoone lähistel märgistamist konkreetselt 10-meetrise piiririba puhastamiseks ja kõik tööd on kenasti graafikus. Riigimetsa Majandamise Keskus peaks juba kas sellel või hiljemalt järgmisel nädalal minema metsamasinatega metsa, nii et töö käib. Ehkki arupärijate esindaja ütles sissejuhatuses, et midagi ei ole tehtud, võin ma isegi kuupäevalise täpsusega öelda, mis tehtud on. Kui rääkida veel rahast, mis me oleme piirile suunanud, siis paljud otsused on meediast läbi käinud ja ma olen ka ise öelnud järgmise aasta ja võib-olla aasta-poolteise, kõige rohkem kahe jooksul suunatakse piiri turvalisuse tõstmiseks üle Eesti umbes 30 miljonit eurot. Selle hulka ei ole arvestatud Piusa kordoni ehitust, mis, mälu järgi ütlen, on 5,6 miljonit eurot ja Narva piiripunkti ehitus, mille suurusjärk on 10 miljonit eurot. Piiri turvalisuse tõstmiseks läheb järgmistel aastatel väga suur hulk nii Euroopa kui ka Eesti maksumaksja raha. Aitäh! Aitäh, austatud minister! Teile on ka tublisti küsimusi ja läheme nende juurde. Viktor Vassiljev, palun! Viktor Vassiljev

5 Aitäh, hea juhataja! Härra minister! Meie oleme näinud seda riigipiiri videolõigust, teie võib-olla olete ka ise kohal käinud. Muidugi näeb see kole välja mingid põõsad ja mättad, nende vahel vesi ja kahtlased seeneliste tallatud rajad või mis iganes. Mitte keegi ei saa aru, kas ta jalg seisab Eesti või Venemaa pinnal ja niimoodi on see olnud juba üle 20 aasta. Miks just nüüd, kui tekkis hädaolukord, leitakse raha ja hakatakse midagi tegema? Mis takistas 20 aasta jooksul leida raha ja aega, et tõmmata sinna korralik kraav, teha kontrollriba, mis oleks visuaalselt eristatav? Ükskõik kas see on kontrolljoon, riigipiir või mis tahes, meie jaoks on see ikka Eesti piir. Aitäh, hea küsija! Hea küsimus. Võiksin vastu küsida, et mis on takistanud. Ei tea. Võin öelda, et üks põhjus on olnud see, millest on ka räägitud, et Eesti ja Venemaa vahel ei ole olnud ratifitseeritud piirilepingut, seetõttu pole peetud mõistlikuks hakata kontrolljoont maha märkima sellises mahus, mida eeldaks piirijoon. Teatavasti on kontrolljoone ja ratifitseeritud piirilepingu või allkirjastatud piirilepingu ja ratifitseerimata piirilepingu kohaselt võimalik piirijoont nihutada ühele või teisele poole, looduses ette tuleva tegeliku olukorra ja riikidevahelise kokkuleppe järgi mõnede n-ö hammaste väljalõikamiseks. Teisi põhjuseid võime küsida neilt, kes on selle 20 aasta jooksul siseministrid olnud, aga see ei aita meid edasi. Meid aitab edasi see, et me teeme nii palju kui võimalik kohe, nüüd ja praegu. Kindlasti ei pannud mitte see intsident minu peas tulukest põlema, vaid maikuu, kui ma olin just siseministriks saanud ning läksin esimest korda oma ametiaja jooksul piirile ja nägin sealset olukorda. Siis hakkasime kohe otsima vahendeid ja eraldasime raha selleks, et piiri olukorda muuta. Nii et kindlasti ei olnud see intsident peamine ajend, aga see andis lisatõuke, et need tööd ära teha. Mul on väga hea meel selle üle, et Riigimetsa Majandamise Keskus tuli appi ja leidis, et on võimalik piirijoon puhastada, misjärel saab ka piiri või siis esialgu kontrolljoont markeerima hakata ja sinna tehniline valve panna. Seda on võimalik teha. Ma ei ole teiega kindlasti nõus. Kui te tahate, käige piiri peal ära. Aitab isegi sellest, kui võtate Google Mapsist kaardivaate mitte n-ö visuaalse vaate, vaid fotovaate ja vaatate sealt, kuidas piirijoon kulgeb. Tegelikult on väga palju ka selgeid, ilusaid alasid, üsna suur osa piirneb Piusa jõega jne. Nii et piirijoone kulgemine on mõnes kohas tõesti väga halb, aga mõnes kohas on see juba ammu väga ilusasti puhastatud. Meie ülesanne on teha nii, et see oleks igal pool selgesti tähistatud. Siis näeb iga inimene, kes metsasihist välja tuleb, et seal on siht ja näeb silti "Eesti riigi piir" ega lähe sealt enam edasi. See on eesmärk ja sellega me tegeleme. Heimar Lenk, palun! Heimar Lenk Aitäh! Lugupeetud siseminister! Paneb natuke muigama, kui kuulata teie juttu, et mõnes kohas on meie piir ikka päris ilus. Ma ei tea, kas riigipiiri saab niimoodi iseloomustada. Ma ei tea ka seda, mis kuus teil hakkas peas tuluke vilkuma ja jõudis pärale, et piir on mõnes kohas korrast ära. Igal juhul on selge, et Eston Kohvri juhtumi hetkel pandi lamp täie võimsusega põlema ja anti häiresignaali. Tahaks veel välja öelda ka selle, et muidugi tuleks uurida, kes ikkagi vastutab selle eest, kui piiri pole 23 aasta jooksul üles ehitatud. Ei saa öelda, et meil ei ole vaja minevikus sorida. Siit minu küsimus. Kas meil, härra Pevkur, ei või juhtuda nii, et näiteks aasta-kahe pärast selgub eriti viimaste päevade sündmuste valgel siin Läänemeres, kuidas meie merepiir on samamoodi korrast ära? Me ei tea, mis meil mere all toimub, mis võõrad laevad meil siin luusivad, kes meil üle piiri vee peal käivad. Praegune olukord tundub küll sedamoodi, eriti kui tänaseid uudiseid lugeda. Aitäh! Retooriliselt võiks vastu küsida, kas siis rootslased ka ei tea, mis neil vee all toimub. Veealune maailm ongi teistsugune. Nagu te ka meediast lugesite, Läänemeres, kus ma usun, te olete võib-olla isegi ujumas käinud, lähete sukeldudes vee alla ja näetegi võib-olla ainult meeter või poolteist ehk ongi vaja sonarisüsteemi. Kindlasti on võimalik väga lihtsalt merepiiri veepealset osa ja ka õhu osa radaritega jälgida. Seda kõike on vaja teha ja nii me teemegi. See on kindlasti palju paremas seisus võrreldes sellega, milline on üldse riikide võimekus. Ma ei räägi siin ainuüksi Eesti võimekusest, vaid üldse riikide võimekusest veealust tsooni kontrollida. Tulles tagasi teie küsimuse alguse juurde, uskuge mind, minu jaoks oli see asi üsna varakult selge, et me peame piirile panustama. Aga kas on mõistlik hakata üles lugema kõiki Eesti Vabariigi aegseid siseministreid, kes on ametis olnud keskmiselt võib-olla ühe aasta ja kaks kuud? Nende ega ühegi eelmise valitsuse süüdistamine ei vii meid edasi, sõbrad! Edasi viib see, et me üheskoos otsustame teha korda oma piiri või kontrolljoone. Kui me suudame lõpuks, ratifitseeritud piirilepingu korral, piirijoone maha märkida, siis on hästi. Jah, ma olen nõus, et võib-olla teeme täna natukene kilplase tööd oma kontrolljoont puhastades, seda

6 maha märkides ja sellesse investeerides. Aga mina ütlen, et see kilplase töö on sellisel juhul õige investeering. Isegi kui me peame pärast mõnes kohas piirijoont muutma, siis ei ole kulutus kindlasti enam nii suur, sest me teeme osa investeeringutest praegu ära ja saame olla kindlad, et meie piiritsoon on valve all. Mihhail Stalnuhhin, palun! Mihhail Stalnuhhin Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Mul on kaks lühikest konkreetset küsimust. Esiteks, kui keegi väljastpoolt Ida-Virumaad, näiteks Pärnust või Tartust, jääb Narva tollipunktis salakaubaga vahele, siis kas see kuritegu registreeritakse Ida-Virumaal või seal omavalitsuses, kust inimene pärit on? Loodan, et ma küsisin arusaadavalt. Jah, lõpust sain aru. Mihhail Stalnuhhin Ja teine küsimus. Praegu käib ju tollipunkti rekonstrueerimine. Narvas on pikka aega unistatud, et ehitataks lossist Vestervalli tänavale jalakäijate sild, millega oleks taastatud logistiline joon. Kas on võimalik, vähemasti teoreetiliselt, seda projekti täiendada ja ka jalakäijate silla ehitamist arutada? Aitäh! Tulles esimese küsimuse juurde, ütlen, et me võime selle üle täpsustada, aga minu teada registreeritakse kuritegu seal, kus see on toime pandud. Aga teise küsimuse vastuseks ütlen, et jah, meil oli olemas või, ütleme, praegu on olemas ESTLATRUS-i ühine programmimeede ja tulevikus saab sellest ESTLAT ja ESTRUS. Mõte on olnud küll, et tuleks ka jalakäijate sild. Praegu ma ei oska veel täpselt öelda, millised on edaspidi ESTRUS-i meetmed ja kas see üldse tuleb, seega jään hetkel vastuse võlgu. Aga ma tean, et seda on planeeritud. Kuid päris korrektne lühike vastus küsimusele, kas teoreetiliselt võiks selle üle mõelda, on jah. Priit Toobal, palun! Priit Toobal Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud minister! Ma küsin veel eriüksuse kohta. Mis ajal on teil plaanis see eriüksus käivitada? Missugust ressurssi see nõuab, kas on mõeldud kasutada üksnes PPA vahendeid, nii et peab sisemise töö ümber korraldama ja raha leidma, või on plaanis riigieelarvest PPA-d toetada, et eriüksust käivitada ja töös hoida? Aitäh! Plaan on alustada järgmise aasta alguses. Praegu käib meeste, võib-olla ka naiste otsimine, ühesõnaga, lahendatakse mehitatuse küsimusi. Minule teadaolevalt on osa meeskonnast komplekteeritud, aga tööd alustab üksus järgmise aasta algusest. Raha tuleb enamasti riigieelarvest. Täna just vaatasime selle üle. Me eraldame PPA-le raha nii palkade tõstmiseks kui ka eriüksuse moodustamiseks ja nüüd on asutuse enda otsustada, kuidas ta seda kasutab. Meie anname eriüksusele riigieelarvest raha, aga nüüd sõltubki sellest, kui kiiresti mehitatus saadakse ja kui palju täis aasta sellest ressurssi nõuab. Eriüksuse suurusest ma ei tahaks rääkida. Üldine hea tava on selline, et eriüksuste suurusest ei räägita, seetõttu ma ei räägi ka sellest summast. Kui ma ütleksin summa, siis te arvutaksite enam-vähem keskmise palga välja ja püüaksite selle põhjal järeldada, kui palju mehi on. Teadmisvajaduse korral on võimalik andmetega tutvuda. Palun, Eldar Efendijev, teie kord! Eldar Efendijev

7 Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus on mõnes mõttes spekulatiivne. Arusaadav, et piiratud vahenditega on vaja saavutada optimumi. Siin võib vaielda selle üle, kas ehk oleks vaja mõnda eesmärki põhjendada vms. Aga mu küsimus on selline: kas te oskate tuua üks-kaks või kolm põhilist nõrgemat külge või probleemsemat küsimust oma valdkonnast? Teiseks, kui teil oleks vabad käed ja piiramata ressurss, siis mida te sellega teeksite? Aitäh! Saan vastata umbes nii, nagu ma ütlesin kunagi sotsiaalministrina. Kui sotsiaalministril oleks kaks korda rohkem raha, kas siis oleks piisavalt? Mina ütlen, et ei oleks. Siis oleks ehk jätkunud kogu riigieelarve sotsiaalkulutusteks, aga ikkagi ei oleks olnud piisavalt. Siseministeeriumiga on umbes samasugune lugu isegi kui oleks kaks korda rohkem raha, siis kindlasti suudetaks kõik efektiivselt ära kasutada. Ütlen veel härra Toobalile vastuseks, et suurusjärk, mis me kogu politseile riigieelarvest juurde lisame, on 4,5 miljonit eurot. Politsei- ja Piirivalveamet ise sai palgatõusudeks ja ka eriüksuse moodustamiseks kärbetega umbes sama suure summa ja meie paneme peaaegu sama palju juurde. Tulles tagasi selle n-ö spekulatiivse jutu juurde, siis minu hinnangul ongi praegu kõige tähtsam just piiriteema piir terves ulatuses, mitte ainult idapiir. Peale rohelise piiri kõik see, mis puudutab veepiiri, eelkõige Peipsi järve peal. Seal oleks vaja samamoodi piir ära markeerida, suvel tuleb seda teha poidega, n-ö liikuvate poidega, ja ka jää ajal peab olema piir selgelt näha, kuigi vees teatavasti niikuinii mingisugune liikumine toimub. Meetri täpsusega ei ole vees kunagi võimalik piiri märkida, aga see tuleks vähemalt markeerida. Samuti on tähtis võimekus. Siseministeerium on nii lai, et kindlasti on võimalik ka päästevõimekust parandada. Ma ei tahaks tuua ühte-kahte-kolme punkti, siis tuleks hakata vaatama, kuidas need üks, kaks ja kolm edaspidi lahendatud saavad. Tegelikult tuleb sisejulgeolekut võtta tervikuna. Mul on väga hea meel selle üle, et siseturvalisuse arengukava, mis vaatab kogu teemat natuke komplekssemalt, jõuab peagi kaante vahele. Aastatepikkune töö, mida juba eelmised siseministrid alustasid, jõuab varsti lõpusirgele. Sealt saab teatud ülevaate. Ja ma tulen Riigikogu ette ka iga-aastase ülevaatega, siis saab valdkondade kaupa veel täpsemalt üle vaadata, kus me oleme, mida teeme ja mis vajaks parandamist. Tarmo Tamm, palun! Tarmo Tamm Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Teie erakonnakaaslane erukindral Ants Laaneots on Eesti Rahvusringhäälingu uudistesaatele öelnud, et Eesti piir on täiesti kaitsetu ja Vene Spetsnazi brigaad on aastaid harjutanud piiriületamist, seega võib öelda ka, et NATO piiri ületamist. Kui tõsiselt te tema väljaöeldut võtate, kas te olete härra Laaneotsaga kohtunud ja kas on mingeid samme ette võetud? Aitäh! Muidugi olen Ants Laaneotsaga kohtunud ja me oleme rääkinud mitmesugustel teemadel. Aga ma ei tea, millele erukindral tugineb. Ma tean seda, mida Eesti piirivalve praegu teeb. Ma tean, kuidas Eesti piiri valvatakse. Ja ma olen veendunud, et Eesti piir on päris hästi valvatud. Pärast neid töid, mida me oleme ette võtnud, on piir veel paremini valvatud ja tehniline võimekus suurem. Alati võib laskuda spekulatsioonide maailma, aga tegelikus piirivalvetöös ei ole see väga mõistlik ega otstarbekas. Mihhail Korb, palun! Mihhail Korb Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Oma sõnavõtus te kiitsite heaks, et piirivalveametnikud täidavad liikluspolitsei ülesandeid. Kas tulevikus on oodata, et liikluspolitseile pannakse ka piirivalve ülesanded? Aitäh! Nad teevad seda ka praegu. Kui on vaja, siis teevad kõike koos. Kui on vaja piirivalveoperatsioonile minna, siis teevad liikluspolitseinikud piirivalvetööd ja vastupidi. Piirivalvetöö on väga mitmekesine töö. Ma usun, te mõistate seda, et rohelisel piiril valvamine on üks asi ja Peipsil piiri valvamine on teine. Peipsil kordonis radaripildi vaatamise ja kontrollimisega saab hakkama üks inimene. Kordoni mehitatus on palju

8 suurem, mis tähendab seda, et kui vee peal mingit alert'i, häiret ei ole, siis on igati mõistlik, et mõned piirivalveametnikud on samal ajal abiks näiteks liikluspatrullil. Eesti-suuruses riigis on otstarbekas selliseid ülesandeid mitmeti täita. Loomulikult, kui on vaja kas või rohelisel piiril kiiret reageerimist suuremahulisi piirivalveülesandeid täites ükskõik kas liiklus-, kriminaal- või korrakaitsepolitseina, siis seda tehakse, see on igati mõistlik ja loogiline. Valeri Korb, palun! Valeri Korb Aitäh! Lugupeetud härra minister! Mõne kuu tagused sündmused piiril näitavad seda, et esinevad niisugused momendid, kui piir on vaba, kedagi ei ole. Kahju küll. Aga kuidas võib üldse nii juhtuda, et piiril ei ole inimesi? Aitäh! Kui te viitate ühele intsidendile, siis ma väidan, et sellel hetkel selles punktis oli Eesti Vabariigi piir kontrollitud politseiametnike kohaloluga. See on kõige rohkemate politseiametnike kohaloluga piiripunkt Eestis. Seda, et toimub võõrriigi ebaseaduslik piiriületus erioperatsiooni näol, mille puhul kasutatakse eritehnikat, ei näinud ette ka seal viibivad politseiametnikud. Nii et kui te küsite, kas selle intsidendi ajal oli piir valveta, siis vastus on, et ei olnud. Sellel hetkel selles punktis oli politseiametnike kontsentratsioon päris suur. Fakt on see, et praegu on võimalik Eesti- ja Venemaa vahelisel kontrolljoonel aeg-ajalt leida punkte, kus ei ole ei tehnilist valvet ega patrulli. Aga see ongi piirivalvurite taktika küsimus, kuidas paigutada pidevalt tehnilisi abiseadmeid ümber niimoodi, et oleks olemas arusaam ja teadmine, et Eesti piir on kogu aeg valvatud. Austatud minister, teile on veel üks küsimus. Neeme Suur, palun! Neeme Suur Aitäh, härra juhataja! Ma tuleksin korraks läänepiiri, selle sinise piiri juurde tagasi. Nagu me viimasel ajal näeme, ka see on tähtis piir ja Eesti jaoks kindlasti oluline. Kuidas aitab ressursside jaotus piirivalve- ja korrakaitsefunktsiooni vahel ning nende ristkasutus kaasa lääne merepiiri valvele? Kuidas see süsteem tegelikult töötab, kui korrakaitsjad tulevad appi piirivalvele, piirivalve tuleb appi korrakaitsele ja samal ajal peame tagama mõlema poole tõhususe? Aitäh! Mis puudutab veepiiri, siis veepiiri peal korrakaitsepolitsei abistamine saab toimuda kompensatsioonimeetmete kaudu, eelkõige mandril. Aga kui on vaja näiteks vee peal toimuvale reageerida ja võtta kaasa eriüksus, siis see ei ole loomulikult enam n-ö tavapäraste piirivalve ülesannete täitja, vaid eriüksus, kes võetakse kaasa piiriintsidendile vee peal. Teisest küljest peab meil loomulikult olema väga hea tehniline võimekus veepiiri kontrollida. Kui vaadata jälle aasta ja kahe perspektiivis, siis ka terve hulk radaripositsioone on tegelikult plaanis nüüdisaegse süsteemi vastu välja vahetada. Võimekus jälgida veel toimuvat on praegu päris hea. Olen ise vaadanud nii Kärdlas kui ka Tallinnas pilti, mis meil vee peal toimuvat kajastab, see pilt on väga hea. Aga loomulikult, kui keegi tuleb teadlikult seadust või rahvusvahelist õigust rikkuma, näiteks laevade transponderid lülitatakse välja, siis ongi meie ülesanne reageerida, st minna seda tuvastama kas kopteri või lennukiga, vajaduse korral ka laevaga. Tegelikult järgmiste aastate investeeringutena on plaanis soetada ka kaks uut laeva. Nii et veevõimekuse tõstmine on kahtlemata teema, millega me järgmise paari aasta jooksul tõsiselt tegeleme. Nagu ma ütlesin, ristkasutus on eelkõige kompensatsioonimeede ja vajaduse korral toimuvad ka erioperatsioonid. Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini! Mihhail Stalnuhhin Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Härra minister! Tegelikult on see lühike kõne suunatud teile, härra minister. Statistikast rääkides on arusaadav, et väga keeruline oleks iga kuriteo puhul välja selgitada, kust on

9 kurjategija pärit, kus ta on registreeritud ja siis seda kuritegu vastava maakonna või kohaliku omavalitsuse andmetes kajastada. Eriti raske on see Tallinnas. Me ju teame, et mitte üksnes kogu Eestist, vaid isegi välismaalt tulevad siia inimesed, kes sooritavad kuritegusid. Pole vist midagi parata, et linnal juba on kord selline kuritegevuslik foon. Aga piir on midagi omapärast, see on riigi territoorium. Tegelikult võib see kokku langeda Narva linna halduses oleva territooriumiga, aga meil ei ole seal mitte mingit võimu, sest see on riigi territoorium. Kui vaadata, kui palju kuritegusid sooritatakse, eriti salakaubaga piiri ületamisel, siis see on tõesti drastiline arv. Ma hakkasin hiljuti vaatama, kuidas see kajastub meie reputatsioonis. Seda kõike on üsna ränk vedada. Rahvast tuleb Euroopast ja Venemaalt ma räägin päritoluriigist, eks ju. Tullakse väljastpoolt Narvat, tullakse väljastpoolt Ida-Virumaad. Just äsja helistasin, et üle kontrollida, kuidas on näiteks autodega. Selgub, et on täpselt teada 55% piiri ületavatest autodest ei ole Eesti päritolu ja ülejäänud 45%-st võib oletada, ehkki kohalikku omavalitsust muidugi ei märgita, on umbes 5 10% Narva autosid. Seega kohalikke on täiesti marginaalne osa. Aga kõik kuriteod, mis piiril sooritatakse, pannakse meie statistikasse. See ei ole eriti aus. Piiril võiks selle statistika tegemise reegel olla veidi teistsugune kui mujal üle riigi. Miks peab meie renomee sellepärast kannatama, et meil on piir? Nii et, härra minister, ma pöördun teie poole. Andke teada, kas ma pean seda ka kirjalikult tegema või te räägite oma nõunikega. Kas on mingi vähimgi võimalus jaotada piiripunkti statistikaandmed selle järgi, kust poolt tulija on. Kõige naljakam on see, et isegi siis, kui inimene, kes ei ela üldse Eestis on kas Venemaa kodanik, elab Venemaal või hoopis mõnes Euroopa Liidu riigis, sooritab kuriteo, tavaliselt salakaubaveo, siis läheb see ikka Narva statistikasse, kuna on sooritatud meie piiril. Ma ootan sellele küsimusele põhjalikku vastust. Ja teiseks, härra minister, andke märku, kellega teie ministeeriumist võiks rääkida sellestsamast jalakäijate sillast. Praegune piiripunkt on juba umbes 20 aastat jaganud linna pooleks ja need tuntud turismiskeemid kõik, mis on tehtud turismi arengu nimel, sh ka Euroopa fondide raha on praegu pooleks rebitud selle piiripunkti tõttu. Kuidas jääb nende juttudega, et tuleks ehitada sild ainult jalakäijatele kaitstud sild ja kõik vajalik selle juurde, kuna tegemist on piiriga. Kellega sellel teemal rääkida? Kust võiks leida tuleviku arengusuundade kava, et ühendada meie kesklinn logistiliselt mõlema poolega? Aitäh ja loodan vastust! Aitäh! Ja nüüd rahvasaadik Kagu-Eestist, Põlvamaalt. Palun, Tarmo Tamm! Tarmo Tamm Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Ma ei taha kuidagi nõustuda härra ministri öelduga, et me ei peaks minevikku vaatama. Nagu oleks tekkinud olukord paratamatus, justkui peamegi sellega leppima, et meil ongi selline piir, mille kohta erukindral Ants Laaneots on öelnud, et see on ju täiesti kaitseta ning Vene eriüksuslased on juba aastaid sellel piiril katsetanud ja seda ületama õppinud. Erukindral on selline inimene, keda me kas peaksime uskuma või siis peaks tema oma väite ümber lükkama. Me ei saa kuidagi sellega leppida, et selline väide on õhku visatud, et NATO idapiiri kasutatakse selleks, et korraldada õppusi. Seda väidet tuleb kas kinnitada või ümber lükata. Aga seda, et piiririkkumiste arv on suur, näitab statistika. Ka täna toimusid sellel piiril mingid intsidendid ilmselt küll nüüd Venemaa poole peal ja ei tea, mis riigi kodanikud seal kinni püüti. Mõned päevad või nädal tagasi ilmus aga näiteks uudis, et Poola piiril leiti eestlase autost neli vietnamlast. Kas on siis tõesti väga keeruline aru saada, kus piiriületus toimus ja kust need vietnamlased oma teekonda alustasid? Kindlasti ei tulnud nad Eestist, vaid kusagilt teisest riigist. Kas sellisel juhul on siis tegemist inimkaubandusega? Mina arvan, et sellesse teemasse ei saa üleolevalt suhtuda ja riigipiir on see, mis näitab, kui kindel on riik. Riigipiir on ka üks riigi tunnus. See, et see võsa seal on puhastamata, on minu meelest puhas lohakus ja saamatus, isegi mitte rahapuudus. Ainuüksi välisriikidest on piirirajatiste kordategemiseks antud 89 miljonit eurot. Piiri puhastamiseks oleks võinud kasutada näiteks Kuperjanovi pataljoni sõdureid, kes oleks meeleldi seal välilaagreid korraldanud ja piiri puhastanud. See, et see on siiani tegemata, ei ole muidugi, härra minister, teie süü, sest teie tegevusaeg on tõesti olnud lühike ja ma usun, et teil on siiras tahe see korda teha. Aga sellega, et tulebki leppida, kõik on normaalne ja mitte keegi ei peagi vastutama, ma küll nõus ei ole. Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Priit Toobali! Priit Toobal Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Nagu me sellest arutelust aru saame, oleme

10 selles küsimuses ühel meelel, et sisejulgeolek on väga tähtis teema, eriti viimaste sündmuste valguses. Olgu seesama nn Kohvri juhtum, millest me rääkinud oleme, või see, mis toimub praegu teistes naaberriikides, ehkki veepiiriga seoses, aga siiski. Minister lubas, et mõne aasta pärast saab selgeks see, kas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ühendamine täitis neid eesmärke, mida seati tollal, aastal, kui hakati seda reformi ette valmistama. Jään huviga ootama. Siis saab selgeks, kas ühendamine täidab ka tegelikult neid eesmärke või jäeti kogu asi sisuliselt analüüsimata ja tehti valesid otsuseid. Ma olen nõus kolleeg Tarmo Tamme öelduga. Me ei saa ametis olevale ministrile süüks panna, et tema on jätnud piiri kaitseta või need küsimused lahendamata. Ma arvan, et mina tunnen praegust siseministrit küll tubli ministrina varasematest valdkondadest, olgu siis Sotsiaalministeerium või Justiitsministeerium. Kui tehtud saab need neli asja kontrolljoon märgitud, RMK abiga piir puhtaks tehtud, mingis mõttes ka mehitatust suurendatud, parem tehnikaga kaitstus saavutatud ja käivitub eriüksus ning kui see sünnib tõesti mitte üksnes PPA sisevahenditest, siis ma arvan, et need tegevused on kindlasti kiiduväärt. Üks asi, millega ma nõus olla ei taha ja millele ka minister viitas, on see, et siseminister on esitanud põhiseaduskomisjonile arutamiseks ühe eelnõu, mille järgi parlament peaks andma Vabariigi Valitsusele õiguse ja kohustuse oma määrusega ajutist kontrolljoont märkida. Ma arvan, et senikaua, kui meil on naaberriigiga piirileping ratifitseerimata ja me ei saa piiri maha märkida, on ajutine kontrolljoon meie jaoks nii tähtis küsimus, et me ei tohiks seda valitsusele otsustamiseks anda. Praegu on kontrolljoon märgitud üksnes tollase piirivalveameti juhi käskkirjaga. Ma arvan, et parlament peaks selle õiguse enda kätte jätma. Eks me homme põhiseaduskomisjonis arutame seda küsimust edasi. Möödunud nädalal jäi see pooleli. Tuleks seadusesse sisse kirjutada täpsed koordinaadid, kust kontrolljoon jookseb. Minu arvates peaks ainult parlament olema see organ, kes saab kontrolljoont või tulevikus, peale teiste pooltega läbirääkimisi, piiri muuta. Seesugust õigust minu arvates valitsusele jätta või anda ei tohiks. Loodan, et debatis, mis lähinädalatel selle seaduseelnõu raames tuleb, kordame sama seisukohta ja anname selle ka edasi. Aitäh! Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud. Üles Tagasi 2. 15:55 Arupärimine Politsei- ja Piirivalveameti reformi kohta (nr 433) Liigume järgmise arupärimise juurde, mis on Riigikogu liikmete Mihhail Korbi, Siret Kotka, Viktor Vassiljevi, Kalev Kallo, Tarmo Tamme ja Valeri Korbi 23. septembrikuu päeval aastal esitatud arupärimine Politseija Piirivalveameti reformi kohta. Arupärimine kannab numbrit 433 ja sellele vastab siseminister Hanno Pevkur. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Mihhail Korbi, kes arupärimist avalikkusele tutvustab! Mihhail Korb Lugupeetud aseesimees! Austatud kolleegid! Härra minister! Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel esitasime arupärimise. See puudutab PPA-s käimasolevat reformi, millega kaotatakse mitmeid töökohti kokkuhoiu ettekäändel. Politsei- ja Piirivalveameti direktor Elmar Vaher ütles Vikerraadio "Keskpäevatunni" saates, et ta ei näe teenistujate palkade tõstmiseks muid valikuid kui koondamised organisatsioonis. Politsei- ja Piirivalveamet on praegu suurima töötajaskonnaga riigiasutus, kus nüüd likvideeritakse kokku umbes 250 töökohta, et palgaraha kokku hoida. Kahtlemata vajab riik sisejulgeoleku tagamiseks tugevat ja struktureeritud politseiasutust. Selle kindlustavad sealsed töötajad oma teadmiste ja kogemuste kaudu. Politsei- ja Piirivalveameti reformi esialgne eesmärk oli koondada inimesi, et tõsta politseiametnike miinimumpalka vähemalt 900 euroni kuus. Samas ei räägitud reformi käivitamisel mõjudest, mis nõrgestavad tugevasti politseiasutuse kvaliteeti. Praegu võivad oma ametist ilma jääda inimesed, kes alustasid politseiametniku karjääri struktuuri kõige madalamalt astmelt. Saanud juurde kogemusi ja tarkust, liikusid nad edasi keskastme juhiks. Tähendab, et sisejulgeoleku puhul oleme võtnud kursi mitte kvaliteedile, vaid liigume suunas, mis võib osutuda ühiskonnale väga ohtlikuks. Niisiis, käimasolevast Politsei- ja Piirivalveameti reformist on saanud mitte inimeste, vaid teadmiste koondamine. Ühtlasi jäävad segaseks Siseministeeriumi seisukohad, mis ühelt poolt kutsuvad üles noori otsustama karjäärivalikul sisejulgeolekuametniku eriala kasuks, samal ajal kui koondatakse parimates aastates töötajaid, kelle kogemuste pagas on muljet avaldav. Eeltoodust lähtudes oleme teile arupärimises esitanud küsimused ning ootame neile sisulisi vastuseid. Aitäh!

11 Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Vabariigi siseministri Hanno Pevkuri, kes annaks, nii nagu küsija palus, sisulisi vastuseid, milles ma ei kahtle, sest minister teeb seda ju alati. Palun! Härra Riigikogu aseesimees, aitäh teile usalduse eest! Head arupärijad, tänan ka teie küsimuste eest! Politseireformi kohta ütlen sissejuhatuseks, et ma põhimõtteliselt toetan seda, mida politsei praegu teeb. Politsei- ja Piirivalveametis on kindlasti äärmiselt oluline, et inimesed, kes seal töötavad, oleksid motiveeritud ja saaksid väärilist töötasu. Madalamal astmel teenitav 750 eurot ei ole tänapäeval piisav palk. Muudatused, mis Politsei- ja Piirivalveamet ise ette võttis, andsid kokkuhoidu 4,8 miljonit eurot. Järgmise aasta riigieelarvest, nagu ma ka eelmisele arupärimisele vastates ütlesin, lisandus suurusjärgus 4,5 miljonit, jätame praegu täpsed summad kõrvale. Kokku on Politsei- ja Piirivalveameti personalifondi raha sellel aastal natuke alla 100 miljoni euro, mis tähendab seda, et iga kuu tehakse väljamakseid ligi 9 miljoni euro eest. Nende muudatuste ja riigieelarvest saadava lisarahaga suureneb Politsei- ja Piirivalveameti palgafond ligi 10%. See on päris suur raha ja sellega on võimalik teha sihitatud otsuseid nii, et kõige madalamal astmel töötavad politseinikud ei saa enam 750 eurot palka, vaid saavad loodetavasti 950. Täpsed arvud selguvad pärast seda, kui Politsei- ja Piirivalveamet on kõik oma teenistusastmed kenasti üle käinud ja vaadanud, millisele ametikohale milline palk saab. Aga ma väga loodan, et suurusjärgus eurot politseisse tööle tulevale inimesele saab garanteeritud. Kas 750 või 950, see on päris suur vahe. Ma loodan, et see annab ka kindluse noortele, et politseiniku elukutse on midagi sellist, mida pürgima minna. Esimene küsimus puudutab politsei struktuuri ülesehitust. Kui vaadata küsimuse loogikat, siis põhimõtteliselt ka minister kuna te küsite, et kui mina oleksin üks nendest ei saa eeldada, et ta on ametis kogu aeg. Ministriamet Eesti riigis, nagu enamikus demokraatlikes riikides võiks isegi öelda, et kõikides demokraatlikes riikides, on ajutine. Seetõttu me ei saa eeldada, et ühe isiku karjäär liigub ainult alamast astmest kõige kõrgema astmeni ning isegi ülemisest astmest põrutab laest läbi ja liigub edasi. See on liiga lihtsustatud lähenemine ega loo kindlasti organisatsioonis motiveerivat õhkkonda. Kui organisatsioon on üles ehitatud vertikaalselt, muutub selle tipus loomulikult niivõrd kitsaks, et sealne pinge hakkab murendama juba ka vundamenti. Seetõttu on tähtis ka horisontaalse arengu võimaldamine. Kui politseikarjääri planeerimist vaadata, siis üldiselt vaadatakse ka horisontaalset arengut. Politseis on kümneid ja kümneid ametikohti, milles enese pideva täiendamise ja kogemuse lisandumisega on võimalik noorest ametnikust saada tõsiseks eksperdiks ja sealjuures tuleb vaadata ka rotatsiooni ehk liikuda süsteemis sees. Teine küsimus. Kui palju on ametikohti, mis reformi käigus kaovad, ja kui palju politseinikke lahkub? Koondatud ametikohti kui räägime ametikohtadest, mitte isikutest oli kokku 275. Sellest 275-st 196 olid tühjad ehk vakantsed ametikohad. Koondamisteate sai tegelikult 79 politseiametnikku. 32 politseiametnikule on tehtud ettepanek jätkata organisatsiooni sees, kuid nad ei pidanud võimalikuks seda ettepanekut vastu võtta. Minule teadaolevalt on Politsei- ja Piirivalveamet andnud endast parima, et koondamissituatsiooni sattunud inimestel oleks võimalikult hea informatsioon tööturul edasi toimetamiseks. Näiteks pakuti koondatavatele tööintervjuul esinemise koolitust ja tööotsingu nõustamist ning minu teada paljud kasutasid seda. Ka mõned asutused või ettevõtted, näiteks Viru vangla ja Eesti Post, võtsid ise PPA-ga ühendust ja tundsid huvi nende inimeste vastu, keda koondatakse. Samuti püüdis PPA kõikidega isiklikult suhelda ja võimaluse korral leida neile väljund. Üks reformi eesmärke oli tsentraalsete struktuuriüksuste vähendamine, sh väga selgelt ka juhtimistasandite vähendamine, ning seetõttu puudutasid muudatused loomulikult eelkõige staažikaid töötajaid, kes olid juba karjääriredelil jõudnud juhtivale ametikohale. Aga vabad on politseisüsteemis teatavasti põhiliselt eesliinil olevad ametikohad ja see võis olla tõesti üks põhjusi, miks koondamisteate saanud inimesed ei võtnud vastu neile pakutud teist töökohta. Siiski rõhutan veel kord, et see kõik oli suunatud selleks, et inimestele, kes eesliinil töötavad, tagada senisest palju suurem palk. Kolmas küsimus. Millised on peale arupärimises toodud mõjude teised mõjud, millega ühiskond peab arvestama? Kindlasti peab ühiskond arvestama sellega, et selle reformi tõttu on hästi juhitud ja tugev eelkõige maakondlik politsei, st selle muudatuse tulemusena anti maakondlikesse politseijaoskondadesse rohkem õigusi. Kindlasti peab ühiskond arvestama sellega, et meil on professionaalsem kriminaalpolitsei, kes tegeleb varjatud ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamise avastamisega. Kindlasti peab arvestama sellega, et politsei, nagu enamik suuri organisatsioone, teenindab elanikke teenusepõhiselt, st võimaldab koondada efektiivsemalt eri valdkondade tegevused turvalisuse kui väärtuse loomise eesmärgil ühtseks tervikuks. Kindlasti peab arvestama sellega, et muudatusega vähenesid PPA juhtimiskulud ja suurenes eesliinil töötavatele inimestele antav raha. See loob omakorda eeldused selleks, et töökorraldus muutub natuke lihtsamaks ja, nagu ma ütlesin, juhtimiskulud seeläbi vähenevad. Kindlasti peab arvestama sellega, et Politseija Piirivalveameti alustalaks on tugev kohalik jaoskond. Just maakonna juht peab teadma oma maakonnas

12 toimuva kohta peaaegu kõike. Nii väärtegusid kui ka kuritegusid hakkab maakonnas menetlema üks ühtne meeskond just sellepärast, et abi vajaval inimesel oleks vastas üks ühtne ja tugev kohalik politsei. Politsei ise peab arvestama sellega, et senini on neil olnud Eesti rahva hulgas päris suur usaldus, stabiilselt üle 80%. Ma usun, et politsei ise peab hoolitsema selle eest, et samasugune usaldus säiliks. Neljas küsimus puudutab ministeeriumi seisukohta või arvamust selle kohta, kas politseinikud toetavad seda reformi. Ma olen kohtunud oma maakonna visiitide käigus väga palju kohalike politseinikega. Arvamusi on erinevaid. Aga kõik need arvamused ja vestlused politseinikega, nii konstaabli ja maakonnajuhi kui ka prefekti tasemel, on ikka viinud ühe teadmiseni: Eesti politsei peab tagama parima võimaliku teenuse nendes oludes, mis meil on, nende ressurssidega, mis meil on, ja nende inimestega, kes meil on. Selleks, et inimesed oleksid motiveeritud ja hästi tasustatud, saigi ju need muudatused ette võetud. Peale rahateema tuleb arvestada ka seda, et politsei enda hinnangul oli organisatsioonis välja kujunenud justkui selline revolutsiooniline olukord tunnetus, et vanamoodi enam ei saa, aga puudus ka selge arusaam, kuidas edasi minna. Seetõttu võib-olla see, et raha oli juurde vaja, oli küll üks muudatusi käivitav faktor, aga samas aitas ka põhimõtteliselt muuta politseiorganisatsiooni. Ehk juhtimis- ja planeerimistasandeid vähendati, toodi sisse teenusepõhine juhtimine ja suurendati kohapealset ehk maakondlikku vastutust. Nii et kui jätta rahateema kõrvale, siis need kolm teemat juhtimis-planeerimistasandite vähendamine, teenusepõhine juhtimine ja maakondliku vastutuse suurendamine olid viimase struktuurimuudatuse tulemused. Anname politseile aega, las nad teevad oma tööd ja kui nad suudavad muudatustega inimestes kindlustunde tagada, siis on väga hästi. Kindlasti peab kõikidel inimestel olema teadmine, et Eesti politsei on neile abiks, kui nad seda vajavad. Aitäh! Austatud minister, aitäh teile! Teile on küsimusi. Eldar Efendijev, palun! Eldar Efendijev Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab Ida Prefektuuri. Kui ma ei eksi, siis kevadel me vist arutasime teiega natuke seda küsimust siin saalis ja teie eelkäijaga ka pikemalt. Ida Prefektuuris oli kaks põhiküsimust: ühelt poolt vabad kohad, ütleme, mittetäidetud koosseis, ja teiselt poolt ülekoormatud politseinikud, kes pidid seetõttu suuremas mahus ülesandeid täitma. Kuidas te hindate, kas see teie pakutud lahendus annab lootust, et kõik need küsimused ja probleemid, mis on Ida Prefektuuriga seotud, saavad kiiremas korras lahendatud? Aitäh! Ida prefekt Vallo Koppel on minu hinnangul teinud päris head tööd. Need korrad, kui ma olen kas rääkinud temaga isiklikult või arutanud politsei juhtkonnaga Ida Prefektuuris toimuvat, on andnud mulle päris hea kindluse, et seal liiguvad asjad õiges suunas. Ma usun, et muudatused, arvestades ka idapiirkonna palga lisakoefitsienti, aitavad kaasa sellele, et näiteks Ida-Virumaale tööle minev noor politseinik hakkab saama vähemalt 1050 eurot kuus. See on juba üle praeguse Eesti keskmise palga, päris korralik sissetulek. Nii et minul on küll usku prefekti tegemistesse, ta on teinud väga häid otsuseid. Ma usun, et kõik need tegevused aitavad kaasa Ida Prefektuuri suurte murede lahendamisele. Kui lisada siia veel otsus Sisekaitseakadeemia praktikabaasi loomise kohta, siis viib kõik selleni, et korrakaitsjad on Ida-Virumaal rohkem kohal ja nende tegevus annab idavirulastele selge kindlustunde, et sealne elupaik on hea ja turvaline. Olles ka ise Ida- Virumaalt pärit, ei saaks ma küll öelda, et olukord on kuidagi halb. Ida-Virumaa on väga hea Eesti paik elamiseks. Riigi investeeringud sinna suurenevad järgmistel aastatel tuntavalt. Ka piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest järgmisel programmiperioodil me suuname Ida-Virumaale lisarahasüsti, mis tõstab kogu selle piirkonna teistest maakondadest esile. Nii et kui ma liidan kokku kõik riigi panused Ida-Virusse ja politsei tegevuse, siis ma usun küll, et asjad liiguvad päris õiges suunas. Mihhail Korb, palun! Mihhail Korb Aitäh! Lugupeetud härra juhataja! Hea minister! Reformi eesmärk on kindlasti väga suuri muudatusi teha. Üks muudatuste suurematest eesmärkidest on viia konstaablite arv, ütleme, keskmiseni, nii et kümne tuhande inimese peale on üks konstaabel. Umbes kümme tuhat inimest elab näiteks Hiiumaa saarel. Kas teile ei tundu, et üks piirkondlik konstaabel kümne tuhande inimese peale on natuke vähe?