Stenogrammid XII Riigikogu stenogramm IV istungjärk Esmaspäev, 17. detsember 2012, kell 15:00 Toimetatud 15:00 Istungi rakendamine 1. 15:05 Arupärimin

Väljavõte

1 Stenogrammid XII Riigikogu stenogramm IV istungjärk Esmaspäev, 17. detsember 2012, kell 15:00 Toimetatud 15:00 Istungi rakendamine 1. 15:05 Arupärimine MISA vahendite kasutamise otstarbekuse kohta (nr 206) 2. 15:36 Arupärimine Venemaa ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (nr 211) 3. 15:56 Arupärimine Ida-Virumaa tegevuskava tähtsuse kohta (nr 231) 4. 16:36 Arupärimine sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise kohta (nr 219) 5. 16:53 Arupärimine Ida Prefektuuri valitsemisala kohta (nr 220) 6. 17:22 Arupärimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluskeskkonna taristu projektide rahastamise kohta (nr 224) 7. 17:36 Arupärimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kohta (nr 233) 8. 18:01 Arupärimine rekkameeste argipäeva kohta (nr 247) 9. 18:19 Arupärimine Tartu Pihkva laevaliini kohta (nr 248) :28 Arupärimine Tartu lennujaama perspektiivide kohta (nr 246) :47 Arupärimine Haanja looduspargi Tallikõsõ sihtkaitsevööndi kohta (nr 210) :12 Arupärimine kalavõrkude kohta (nr 238) :25 Arupärimine jahiseaduse täitmise kohta (nr 239) :52 Arupärimine harrastuskalurite kohta (nr 241) :09 Vaba mikrofon 15:00 Istungi rakendamine Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 12. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni! Valitsuse esindaja Heili Tõnisson Austatud proua Riigikogu esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab Eesti Vabariigi valitsuse ja Türkmenistani valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh! Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus selle menetluse kolme tööpäeva jooksul.

2 Nüüd mõningad teated. Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ning määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Riigikogu majanduskomisjoni s.a 12. detsembril esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikme nimetamine" eelnõu, juhtivkomisjon majanduskomisjon; teiseks, Eesti Reformierakonna fraktsiooni s.a 12. detsembril esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu, juhtivkomisjon põhiseaduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 13. detsembril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon kultuurikomisjon; neljandaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 13. detsembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon rahanduskomisjon. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 13. detsembril esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorganite liikmete seas ja sellega seotud meetmeid, Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud direktiivi eelnõu ja Vabariigi Valitsuse seisukohtade kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on aasta 17. jaanuar kell 16. Head kolleegid, palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli! Kohaloleku kontroll Kohalolijaks on registreerunud 76 Riigikogu liiget, puudub 25. Enne kui me läheme päevakorra kinnitamise juurde, annan teada paar täpsustust päevakorras. Esiteks, Riigikogu liikmed Marika Tuus-Laul, Heimar Lenk, Vladimir Velman ja Valeri Korb võtsid tagasi 8. novembril esitatud arupärimise Ida Prefektuuris puhkenud skandaali kohta kiiruse mõõtmisel. See oli arupärimine nr 208, päevakorrapunkt nr 4. Ja teiseks, Riigikogu liikmed Olga Sõtnik, Jüri Ratas, Eldar Efendijev, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Vladimir Velman, Valeri Korb, Mihhail Stalnuhhin, Aivar Riisalu, Mailis Reps, Ester Tuiksoo, Viktor Vassiljev ja Aadu Must võtsid tagasi 15. novembril esitatud arupärimise keskkonnahariduse olukorra kohta. See oli arupärimine nr 240, päevakorrapunkt nr 15. Nende kahe täiendusega panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletamisele. Palun hääletada! Hääletustulemused Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud. Üles Tagasi 1. 15:05 Arupärimine MISA vahendite kasutamise otstarbekuse kohta (nr 206) Alustame arupärimistele vastamist. Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Urve Palo, Jaan Õunapuu, Rannar Vassiljevi, Heljo Pikhofi, Karel Rüütli, Marianne Mikko, Mart Meri, Kalvi Kõva, Andres Anvelti, Helmen Küti, Kalev Kotkase, Neeme Suure, Deniss Boroditši ja Kajar Lemberi 7. novembril 2012 esitatud arupärimine MISA vahendite kasutamise otstarbekuse kohta (nr 206). Palun kõnepulti kolleeg Jevgeni Ossinovski! Jevgeni Ossinovski Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Juhatan sisse sotsiaaldemokraatide ja vaba hinge Boroditši arupärimise riigikontrolörile, mis puudutab MISA vahendite kasutamise otstarbekust. Järjekordselt on kõneks siin saalis juba mitu korda arutlusel olnud küsimus seoses sellega, et MISA on toetanud euroga sarja "Tuntud ja tundmatu Eestimaa" tootmist AS-i Inforing poolt, kusjuures 18 filmist kaheksa puhul on tegemist pooletunniste reklaamfilmidega, mis räägivad Reformierakonna eri taseme poliitikutest. Pikemalt ei hakka ma seda teemat siin sisse juhatama, kuna te olete sellega kõik kursis. Täpselt nädal aega tagasi vastas siin sellesisulistele küsimustele kultuuriminister Rein Lang, kes väitis, et küsimused tuleks adresseerida Inforingi juhile härra Smirnovile. Aga kuna härra Smirnov ei ole olnud see, kes on seda raha jaganud, siis sooviksime ikkagi teada, kes peaks vastutama selle eest, et meie silmis on selles konkreetses küsimuses riigi raha kasutatud vähemasti ebaotstarbekalt. Vastavalt Riigikontrolli seadusele peab Riigikontroll andma Riigikogule ja avalikkusele kindlustunde, et avaliku sektori raha kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult. Loodame, et Riigikontroll annab meie neljale küsimusele vastates ja järgneva diskussiooni käigus oma hinnangu, kes peaks selles konkreetses küsimuses vastutama. Aitäh!

3 Suur tänu, kolleeg Jevgeni Ossinovski! Palun nüüd kõnepulti lugupeetud riigikontrolöri Mihkel Oviiri! Riigikontrolör Mihkel Oviir Lugupeetud juhataja! Austatud arupärijad ja teised Riigikogu liikmed! 15 Riigikogu liiget pöördusid 7. novembril minu poole arupärimisega, mis puudutab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ehk MISA toetust AS-i Inforing saatesarjale "Tuntud ja tundmatu Eestimaa". Arupärijad esitasid neli küsimust raha kasutamise otstarbekuse kohta. Esimene küsimus: "Kuidas hindate Reformierakonna juhtpoliitikuid tutvustavate filmide tootmiseks kasutatud maksumaksjate raha kasutamise sihipärasust? Kui efektiivselt toetavad nimetatud filmid lõimumiskavas sätestatud integratsioonieesmärkide saavutamist?" Kõigepealt tuletan meelde, et projekt lõpeb järgmise aasta jaanuaris ja alles seejärel on võimalik anda sellele lõplik hinnang. Täna saame rääkida üksnes sellest, mis praegu teada on. Raha kasutamise sihipärasusele hinnangu andmisel tuleb eristada kahte poolt. Esmalt, kas raha on kasutatud vastavalt ettenähtud reeglitele ja lepingutele, teiseks, kas projekti eesmärgid on saavutatud. Kõigepealt raha kasutamise reeglipärasusest. Riigikontroll on tutvunud projekti rahastamise lepingu ja vahearuandega ning leidnud mõned raha kasutamise tingimuste rikkumised, mille kõrvaldamisega MISA loodetavasti tegeleb. Näiteks on projektis alltöövõtjatena kasutatud äriühinguid, kes on seotud projekti partneritega, ja seesugune kulu projekti konkursitingimustele ei vasta. Konkursitingimuste järgi oleks saated pidanud olema eetris prime time'il, st kella Tegelikult võib neid filme eetris näha kanalil TV3+ pühapäevahommikul kell 8 ja mõnikord Kindlasti ei ole see prime time ja see ei ole reeglitega kooskõlas. Emori teleauditooriumi mõõtnud uuringu järgi oli tänavu novembris pühapäeviti ajavahemikul kanalil TV3+ keskmiselt 2000 vaatajat minutis, aga prime time'i ajal oli kanalitel keskmiselt vaatajat minutis. Seega võib öelda, et võrreldes prime time'iga on pühapäevahommikul keskmiselt viis korda vähem vaatajaid. Siit jõuame raha kasutamise tulemuslikkuse probleemi juurde. Üldjoontes toetab projekt konkreetse konkursi üldisi eesmärke, milleks on kodanikuaktiivsuse ja lõimumisprotsessi käsitlemine ja tutvustamine meedias. Raha saaja on lubatud 18 filmi valmis teinud. Samas julgen sügavalt kahelda, kui palju tegelikult see eurot ja 15 senti lõimumisele kaasa aitab. Esiteks ei ole filmide näitamine kanalil, mida viimastel andmetel vaatab pühapäevahommikul kell 8 vaid 2,4% elanikkonnast, tõenäoliselt kuigi mõjus. Kui Riigikogu liikmed poleks seda teemat tõstatanud, poleks need filmid ehk üldse mingit kõlapinda leidnud. Teiseks, minu hinnangul ei ole mitmed projekti oodatavate tulemustena kirjeldatud väljundid otseselt seotud lõimumisega näiteks võib tuua Jõhvi Kontserdimaja ja Inforingi kodulehekülje külastatavuse kasvu või siis pole võimalik tuvastada põhjuslikku seost selle projekti ja tulemuse vahel. Näiteks võib tuua sarjas tutvustatud Eesti toodete müügi kasvu ja Eesti kodakondsuse taotlejate arvu suurenemise. Küll aga on need filmid ja kogu tekitatud kära veelgi süvendanud lõimumisteema politiseeritust ja just valdkonna politiseeritus on muide Eesti lõimumiskava aasta rakendusplaani täitmise aruande järgi üks suurimaid takistusi lõimumist toetavas protsessis. Teine küsimus: "Kas riigi rahaliste vahendite jagamisel on lubatud eelistada ühte erakonda või selle liikmeid?" Riigi raha jagamisel ei ole lubatud eelistada ühte erakonda või selle liikmeid. Kolmas küsimus: "Nimetatud lühifilmide näol on sisuliselt tegemist Reformierakonna poliitikute reklaamimisega. Kas nimetatud filmide tootmine ja avalik näitamine on Teie hinnangul juriidilise isiku poolt "erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus", mis ei ole kättesaadav teisele isikule erakonnaseaduse 12 3 lõike 2 punkti 3 tähenduses?" Erakonnaseaduse nimetatud punkt käsitleb keelatud annetusi. Hinnangu sellele, kas üks või teine konkreetne annetus on vastuolus seadusega, annab järelevalveorgan, kelleks on erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Riigikontroll küsis konkreetse juhtumi kohta erakondade rahastamise järelevalve komisjoni seisukohta. Komisjon vastas, et kuna MISA-le võisid taotluse esitada kõik asjast huvitatud isikud, siis ei saa nimetatud teenust erakonnaseaduse tähenduses käsitada hüvena, mis pole kättesaadav teistele isikutele. Komisjoni arvates tuleks seda probleemi käsitleda pigem raha efektiivse kasutamise vaatenurga alt. Juhin veel tähelepanu, et erakonnaseaduse seletuskirja kohaselt tuleks iga annetuse puhul hinnata, kas erakond on saanud mõõdetavat hüve. Samas ei ole siiani selgelt välja toodud, mis võiks olla see mõõdetav hüve. Reformierakonna reitingule ei ole kogu lugu ilmselgelt kasu toonud. Ma ei usu, et eelseisvatel valimistel otsustatakse just tänu nendele filmidele Reformierakonna poolt hääletada. Kui filmides osalenud poliitikud oleks saanud tasu, mis algselt oli projektis isegi planeeritud, siis võiks ehk rääkida mõõdetavast hüvest. AS-i Inforing selgituste järgi loobusid filmis osalenud plaanitud tasust ja see muudatus vormistati korrektselt ka projekti eelarves. Neljas küsimus: "Kas Riigikontroll peab normaalseks olukorda, kus riigi poolt asutatud sihtasutuse nõukogu

4 esimees ja juhatuse esimees kuuluvad mõlemad samasse erakonda? Kas selline juhtimise struktuur pigem soodustab või pärsib demokraatlikule õigusriigile kohast erapooletut ja läbipaistvat haldust?" Erakonda kuulumine on demokraatlikus riigis täiesti lubatud. Riigi asutatud sihtasutuste juhtide tegevuse hindamisel ei tohiks kõige olulisem küsimus olla nende erakondlik kuuluvus, vaid see, kuidas nad oma ülesandeid täidavad. Keelatud pole mitte erakonda kuulumine, vaid ametiülesannete täitmisel selle tõttu kellegi soosimine. Kahetsusväärsel kombel on MISA sellise juhtimisstruktuuriga muutnud ennast kergelt rünnatavaks. Ma nõustun Jürgen Ligiga, kes ütles, et see asi näeb näru välja. Demokraatlikus ühiskonnas ei pea raha jagamine mitte ainult olema aus, vaid ka näima aus. See juhtum just nimelt ei näi aus. Mind panevad muretsema eelkõige kolm fakti. Esiteks, olen nõus, et kui 18 filmist kaheksa käsitleb reformierakondlasi ja ülejäänud parteituid, siis ei näe asi hea välja. Teiseks, projektide sisulise hindamise komisjonis oli viis liiget, neist kaks Reformierakonna liikmed. Kui need kaks liiget ei oleks andnud AS-i Inforing taotlusele väga kõrgeid hinnanguid, ei oleks see projekt toetust saanud. Ülejäänud komisjoni liikmete hinnangute alusel oleks toetust saanud teised projektid. Kolmandaks, needsamad reformierakondlastest hindamiskomisjoni liikmed kirjutasid ühe teise projektitaotluse hindamislehele: "Lauri Vahtre antud juhul ei ole eriti sobilik kuju, kuna ta on otseselt seotud poliitikaga ja teema on politiseeritud." Samas Inforingi taotluses kirja pandud plaan tutvustada filmides muu hulgas ka poliitikuid, kuigi neid taotluses nime pidi polnud nimetatud, küsimusi ei tekitanud. Usun, et MISA-l on siin palju õppida. Alustada võiks kas või sellest, et konkursitingimustes olev nõue maksimaalselt vältida võimalikku huvide konflikti peaks selgelt kirjas olema ka hindamiskriteeriumides. MISA juhtum viitab minu arvates ka laiemale probleemile, mis on ülal olnud aastaid ja puudutab kõiki riigi ja omavalitsuste, äriühingute, sihtasutuste jm nõukogusid ja nende nn mehitamist poliitikutega. Teiste sõnadega: kas asjaolu, et poliitikud istuvad nendes nõukogudes, muudab seal tehtud otsused avalikkuse silmis ausamaks ja erapooletumaks või mõjub see hoopis vastupidi? Kas poliitiku osalus nõukogus muudab nõukogu otsused kompetentsemaks? Ja ma rõhutan, et küsimus ei ole ainult selles, kas need poliitikud üht või teist otsust ka tegelikult oma erakonna või nn majandussõprade huvides kallutavad. Küsimus on selles, et isegi siis, kui tegelikkuses mingit kallutamist pole, võib see siiski sellisena paista. Veel kord: asi mitte ainult ei pea olema aus, vaid ka näima aus. Ja kõikvõimalike nõukogude depolitiseerimine peaks ju olema ka poliitikute endi huvides, sest sel juhul ei lange poliitikutele nõukogudes tehtavate otsuste puhul enam erapoolikuse kahtluse vari, mis võib olla nende suhtes ebaõiglane. Tulen aga tagasi konkreetse arupärimise sisu juurde. Kokkuvõttes olen veendunud, et sellest juhtumist ei võida ei Reformierakond, MISA ega Eesti lõimumispoliitika. Lisan siia ka ühe väga isikliku arvamuse. Kõik need inimesed, kes filmides osalesid, väärivad kindlasti palju paremaid filme ja suuremat tunnustust. Tänan tähelepanu eest! Suur tänu, härra riigikontrolör! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski! Jevgeni Ossinovski Lugupeetud härra Oviir! Teie vastusest selgus, et hindamiskomisjoni kuulunud reformierakondlastest liikmed mõjutasid olulisel määral otsust, kas see projekt saab rahastuse või mitte. Selles valguses ja üldse kogu selle loo valguses tekib küsimus vastutusest. MISA juhtkond on öelnud, et nemad ei vastuta, kuna vastutab hindamiskomisjon. Nõukogu on öelnud, et nemad ei ole ka vastutavad, ja kultuuriminister, kes on asutajaõiguste teostaja, ütles, et helistage Smirnovile, kui teil on küsimusi. Kas te selgitaksite, missugune on selle konkreetse juhtumi puhul vastutuse struktuur? Kes teie arvates peaks vastutama? Riigikontrolör Mihkel Oviir Vastan sellele küsimusele. Sihtasutuste seaduse järgi lasub järelevalve kohustus sihtasutuse nõukogul. Nii et põhivastutaja on sihtasutuse nõukogu. MISA põhikirjas on ette nähtud raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine ning esitamine audiitorile kontrollimiseks ja nõukogule kinnitamiseks. Samuti on ette nähtud, et asutajaõiguste teostajal, st kultuuriministril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda juhitava asutuse struktuuriüksust, näiteks ministeeriumi siseauditi osakonda. Riigivaraseadus kohustab asutajaõiguste teostajat tagama, et sihtasutuse põhikirjas oleksid riigivaraseaduses ettenähtud nõuded kirjas, muu hulgas nõuded juhtorganite, sisekontrollisüsteemi toimimise ja siseaudiitorite kohta. Seaduses on täpselt kirja pandud, kes mida peab tegema ja kes millegi eest vastutab. Siin ei ole minu arvates probleemi.

5 Palun, kolleeg Kajar Lember! Kajar Lember Hea riigikontrolör! Projekt on küll veel ametlikult lõpetamata ja analüüse tehakse hiljem, kuid kas te olete nõus väitega, et sisuliselt vaid tänu sellele, et Riigikogus see teema tõstatus, on tõesti lootust, et neid filme vaadatakse? Tänu sellele võib-olla aidatakse tõesti kaasa MISA eesmärkide saavutamisele ja lõimumisprotsessile? Riigikontrolör Mihkel Oviir Ma kujutan ette, et tänu nendele arupärimistele, mis te olete esitanud kultuuriministrile, peaministrile ja ka minule, te tõusete järgmisel pühapäeval pool kaheksa üles ja vaatate kanalist TV3+ mõnd nendest filmidest. Väga hea vastus! Palun, kolleeg Rannar Vassiljev! Rannar Vassiljev Hea riigikontrolör! Nagu ma teie vastustest aru sain, ei ole kindlasti tegu üldsuse raha efektiivse kasutamisega. Nagu me kõik teame, peab maksumaksja raha kasutamine olema sisuliselt aus ja ka näima aus. Teiegi hinnangul see kõnealusel juhul aus ei näi. Mu küsimus on: kuidas teile praegu tundub, kas see sisuliselt oli aus või mitte? Riigikontrolör Mihkel Oviir Kordan vastuseks ühe projektitaotluse hindamislehele kirjutatut. Ja see oli, et Lauri Vahtre antud juhul ei ole eriti sobilik kuju, kuna ta on seotud poliitikaga. See oleks kogu mu vastus. Palun, kolleeg Helmen Kütt! Helmen Kütt Austatud riigikontrolör, kõigepealt suur tänu vastuste eest! Mina olen olnud suhteliselt vähe aega Riigikogu liige alla kahe aasta. Mulle on jäänud mulje, et mitte ainult selles küsimuses, vaid mitmes teiseski küsimuses ei taha keegi vastutust võtta. Ka selle MISA teemadel kõik nagu räägivad, kõik on valmis kinnitama, et kõik on hästi, aga isegi selle hea asja eest keegi vastutust võtta ei taha. Kuidas teile tundub, kas nii ongi? Kui midagi on hästi, ei taheta vastutust võtta, aga veel hullem, kui midagi on halvasti siis ei vastutata hoopiski. Tundub, et siin on asjad halvasti. Riigikontrolör Mihkel Oviir Kes meist ikka tahaks teatud olukordades vastutust enda peale võtta, kui seda vastutust on võimalik mitte võtta? Minu arvates on põhiline probleem teatud struktuuride, institutsioonide politiseerimises. See ongi kogu vastus. Muuseas, ma olen sellest rääkinud kümme aastat, aga ega midagi ei muutu. Saate aru, minu järglane tuleb ja räägib veel kümme aastat. On väga raske saavutada, et selles vallas toimuks mingisugune sisuline muutus. Riigikogu liikmetel on väga raske teostada iseenda üle tegelikku järelevalvet, aga see peaks olema üks nende funktsioone ja üks nende kohuseid. Kuidas mehitatakse kõikvõimalikud nõukogud, kuidas mehitatakse kõikvõimalikud juhatused see on valdkond, millele Riigikogu peaks rohkem tähelepanu pöörama. Sellest on kümme aastat räägitud. Palun, kolleeg Indrek Saar! Indrek Saar Lugupeetud ettekandja! Kas teie arvates kogu selles loos, mida siin on väga detailirohkelt kirjeldatud, on kultuuriministril poliitiline vastutus? Kui on, siis milles see vastutus võiks seisneda?

6 Riigikontrolör Mihkel Oviir Siin tuleks arvestada selle teema ümber tekkinud suurt ühiskondlikku resonantsi. Vaadake, kui palju on sellest räägitud, kui palju on sellest kirjutatud, kui palju on Riigikogu sellele oma tööaega kulutanud! Minimaalne, mida kultuuriminister oleks sellises situatsioonis minu arvates pidanud tegema, on see, et ta oleks sinna saatnud erikontrolli, kes oleks situatsiooni detailideni analüüsinud. Ma olen kogu aeg mõelnud, miks pidi lugupeetud Riigikogu peale kultuuriministri siia saali veel kutsuma riigikontrolöri ja paluma selle üle rääkida. Kui te vaatate kultuuriministri vastuseid ja Riigikontrolli vastuseid, siis need teatud aspektis erinevad. Ja see on minu jaoks põhiline küsimus. Palun, kolleeg Jaan Õunapuu! Jaan Õunapuu Austatud riigikontrolör, suur tänu väga põhjaliku ja hea ülevaate eest kogu sellest MISA temaatikast! Ma olen alati imetlenud teie tahtmist ja oskust näha Eesti riiki kui tervikut ja vaadata ka tulevikku, mitte ainult tänases päevas elada. Teie sõnul tekkis siin küsimus, kas need filmid aitavad kaasa Eesti lõimumispoliitikale, ja see jäigi küsimärgina õhku rippuma. Me lugesime küll välja, mida te arvate, ja me ise ka arvame, et tegu on lõimumisteema politiseerimisega, aga ma küsin teie käest laiemalt. Vahel on Riigikontrolli aruannete puhul püütud teie tehtut teatud valdkondades naeruvääristada. Öelge, palun, kas on veel selliseid probleemseid valdkondi! Kui palju neid Eesti riigis tegelikult on? Riigikontrolör Mihkel Oviir Võin öelda, et neid valdkondi on tegelikult väga palju. Need on meie arenguteel kogu aeg ees ja me peaksime püüdma neid pidevalt ületada. Kui ühiskonna arengus tekivad takistused, tuleb need kõrvaldada, aga arengu käigus tekivad jälle uued takistused. Mingisugust staatilist seisu ei ole. Selleks ongi riigiaparaat loodud, selleks on parlament loodud, et olukorda analüüsida, otsuseid vastu võtta ja probleemidest üle saada. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra riigikontrolör! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun kõnepulti kolleeg Jevgeni Ossinovski! Jevgeni Ossinovski Lugupeetud juhataja! Sel teemal oleme enamiku asju juba ära öelnud. Kõige olulisem meie jaoks on kindlasti seesama vastutuse küsimus. Suur aitäh riigikontrolörile tänaste vastuste eest! Mulle jäi eriti kõrva see, mida härra Oviir lõpus ütles: et tema arvates oleks kultuuriminister pidanud saatma erikontrolli seda juhtumit kontrollima. Vaatame, mida kultuuriminister siin nädal aega tagasi ütles! Ma tsiteerin: "Mina muide olen seisukohal, et tavaliselt intervjueerib meedia inimesi, kes millegagi on hakkama saanud, mitte neid, kes ainult räägivad. Ju siis härra Smirnov leidis olevat vajaliku neid kaheksat inimest intervjueerida. Rohkem ei oska ma täna teile midagi öelda." See on põhimõtteliselt täpselt seesama, mida mõni nädal enne seda peaminister Ansip infotunnis ütles: et ta tunnustab oma kolleege selle eest, et nad leidsid aega nendest filmidest osa võtta. Meie arvates näitab see selgelt, et selles küsimuses ei taheta võtta n-ö tehnilist vastutust, mis puudutab konkreetsete projektikonkursside korda ja nende läbiviimist. Ning veelgi vähem soovib keegi hukka mõista toimunu sisu, seda, et riigi raha eest tehti Reformierakonnale reklaami. Muide, väikese repliigina riigikontrolöri väite juurde, et Reformierakond ei võitnud sellest midagi, tahan märkida, et ega kõik valimiskampaania kulud ei toogi edukaid tulemusi, aga see ei tähenda seda, et tegu ei ole valimiskampaania kuludega. Küll aga on mul kokkuvõttes päris tõsine mure selle pärast, et väga erinevatel tasanditel mõistetakse asi hukka, leitakse, et rahakulutus ei ole olnud eesmärgipärane, aga ikkagi ei tehta nagu mitte mingisuguseid järeldusi, kui sisuliselt ei ole keegi valmis vastutust võtma. Kuidas siis tagada, et nii avalikkusele kui Riigikogule jääks siiski kindlustunne, et maksumaksjate, nende endi raha kasutatakse ikkagi sihipäraselt ja tulemuslikult? Loomulikult, 27. jaanuaril tuleb kokku hindamiskomisjon, kes hindab seda konkreetset projekti, aga teeb seda loomulikult formaalselt. Nagu ma nädal tagasi härra Langile ütlesin: juriidiliselt on kõik enam-vähem korrektne täna küll kuulsime riigikontrolörilt, et mingid puudujäägid on ka juriidilises mõttes, aga võib-olla leitakse seal, et midagi hullu ei ole ja seda raha Inforingilt tagasi nõuda ei saa. Samas sisuliselt on tegemist raha ebaotstarbeka kulutamisega, nagu täna ka riigikontrolör ütles. Ma ei tea, kuidas see lugu lõpeb, aga ma kardan, et see lõpeb just niimoodi, et juriidiliselt leitakse kõik

7 korrektne olevat ja keegi vastutama ei hakka. Lõppkokkuvõttes aga kahjustab see kõvasti meie riigi mainet kindlasti palju laiemalt ja puudutab ka teisi sihtasutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid jne. Paraku tundub, et Eestis sõltub väga palju konkreetse isiku enda soovist, kas vastutada või mitte. Seaduses, nagu öeldud, on asjaomased nõuded kirjas, aga need inimesed ei kiirusta vastutust võtma ja ka Riigikogul puudub võimalus siin erilist survet avaldada. Aga loodame, et Riigikontroll hoiab sellel asjal silma peal ja ilmsete rikkumiste puhul juhib sellele edaspidigi tähelepanu. Kindlasti teeme seda meie, arupärijad, ka omalt poolt. Aitäh! Suur tänu, kolleeg Jevgeni Ossinovski! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Üles Tagasi 2. 15:36 Arupärimine Venemaa ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (nr 211) Järgmine on Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Mihhail Stalnuhhini, Ester Tuiksoo, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mailis Repsi, Yana Toomi, Viktor Vassiljevi ja Aadu Musta s.a 14. novembril esitatud arupärimine Venemaa ühinemise kohta World Trade Organizationiga (nr 211). Ma palun kõnepulti kolleeg Enn Eesmaa! Enn Eesmaa Austatud kolleegid! Lugupeetud minister! Venemaa otsus liituda Maailma Kaubandusorganisatsiooni ehk WTOga kiideti Eesti Välisministeeriumi andmetel heaks kaheksandal ministrite konverentsil peaaegu täpselt aasta tagasi, 16. detsembril aastal 2011 Genfis. Venemaa ratifitseeris lepingu 22. augustil, millega avas oma turu väga suurele osale maailmast. Venemaa liitumine WTO-ga toimub üleminekuperioodide kaupa. Eesti Keskerakonna fraktsioon leiab, et liitumisega kaasnevatest üksikasjadest on meil räägitud liiga vähe ning seega puudub ülevaade, millist mõju on oodata Eesti ja Venemaa vahelisele ettevõtlusele. Sellest tulenevalt on meil härra ministrile järgmised küsimused. Esimene küsimus. Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning hiljem WTO-ga ühinemise nimel on Venemaaga läbirääkimisi peetud juba 19 aastat. Millised olid need mõjuvad tegurid, mis viisid läbirääkimised eduka lõpuni? Teiseks: "Kuna Venemaa liitumine WTO-ga toimub üleminekuperioodide kaupa, siis palun tutvustage, millist mõju avaldavad kokkulepped Eesti majandusele lähiaastatel erinevates valdkondades, nagu näiteks põllumajandus ja infotehnoloogia." Kolmandaks: "Milliste WTO-ga liitunud riikidega on kehtestatud Venemaal eritingimused kaubavahetuseks?" Ja neljandaks: "Kui kaugel on Eesti läbirääkimised ühise piirileppe ratifitseerimisel Venemaaga, silmas pidades, et kaubavahetuse sujuvaks vahetuseks on piiride kehtestamine väga oluline?" Aitäh! Suur tänu, kolleeg Enn Eesmaa! Nüüd palun ma kõnepulti lugupeetud välisminister Urmas Paeti! Välisminister Urmas Paet Tere päevast! Aitäh arupärimise eest! Alustan esimesest küsimusest, mis kõlas järgmiselt. Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning hiljem WTO-ga ühinemise nimel on Venemaaga läbirääkimisi peetud 19 aastat. Millised olid need mõjuvad tegurid, mis viisid läbirääkimised eduka lõpuni? Ma vastaksin, et ilmselt kõige mõjuvam tegur oli Venemaa enda juhtkonna poliitiline tahe see protsess lõpetada. WTO-ga liitumisel peab iga riik võtma kohustusi ja olema ka valmis kohandama oma kaubandusrežiimi selliseks, nagu WTO aluslepingud ja reeglid nõuavad. Samuti peab riik olema valmis liberaliseerima oma kaubandust suhetes organisatsiooni teiste liikmetega. Kui liitujal on tahe seda kõike teha, siis on võimalik läbirääkimised ka edukalt lõpetada. Kui vaadata ajas tagasi, siis ilmselt Venemaa läbirääkimised WTO-ga liitumiseks venisid pikaks ennekõike seetõttu, et Venemaa ise näitas aegade jooksul üles väga ebajärjekindlat soovi liituda. Vahepeal oli see soov suurem, siis see kadus jälle ära ja loomulikult see kõik mõjutas ka liitumisprotsessi pikkust. Lõpuks siiski riigi poliitilises juhtkonnas võeti väga selge suund sellele, et Venemaast peab saama WTO liige, ja see läbirääkimiste eduka lõpuni viiski. Teine küsimus: "Kuna Venemaa liitumine WTO-ga toimub üleminekuperioodide kaupa, siis palun tutvustage, millist mõju avaldavad kokkulepped Eesti majandusele lähiaastatel erinevates valdkondades, nagu näiteks

8 põllumajandus ja infotehnoloogia." Liitumislepinguga kaasnevad kohustused on väga laiad tollitariifide alandamisest regulatsioonide ühtlustamise ja muude, mittetariifsete impordipiirangute kaotamise ja kaubandussüsteemi läbipaistvamaks muutmiseni. WTO-ga liitumise mõju analüüsides tuleb kindlasti arvesse võtta, et sellest saab tulu tõusta siis, kui riigid täidavad võetud kohustusi ka korrektselt. Praegu on Venemaa pigem püüdnud säilitada mitmeid WTO kohustustega vastuollu minevaid ühepoolseid kitsendusi ja kehtestanud isegi uusi. Venemaal oli kohe peale liitumist kohustus tühistada kõik koguselised ja regulatiivsed impordipiirangud, näiteks kvoodid, keelud, load, autoriseerimise ja litsentsinõuded ning muud sellised nõuded ja piirangud, mis ei vasta WTO reeglitele. Samas näiteks raudteetranspordimaksud üle piiri kulgevate ja riigisiseste vedude korral võrdsustatakse järgmise aasta juulis. Tollimäärad langevad kokkulepitud tasemele samuti osaliselt päeval, mil saab teoks liitumine WTO-ga, kuid paljudel juhtudel on kokku lepitud ka üleminekuperioodid. Siiski peaks aastaks 2014 olema saavutatud hinnanguliselt üle 70% tollide langemise kogumõjust. Tollimäärade alanemise mõju erineb ajaliselt kaubagruppide lõikes. Mõnel juhul on see mõju kiirem. Teoreetiliselt oleks pidanud see kiirem olema näiteks elusloomade ja loomsete toodete puhul, praegu aga teatavasti sisseveokeelu tõttu see mõju puudub. Teiste kaubagruppide puhul on üleminekuperioodid pikemad, näiteks mitmesugustel tööstustoodetel. Rahaliselt langeb umbes kolmveerand tollimaksude alanemisest saadavast kokkuhoiust viiele kaubajaotisele: elusloomad ja loomsed tooted; valmistoidukaubad; joogid ja alkohol; tekstiil ja tekstiilitooted; sõidukid, transpordivahendid ning mitmesugused tööstustooted. Mis puutub põllumajandustoodetesse, siis nende tollitariifid ei olnud ka enamasti enne Venemaa WTO-ga liitumist nii kõrged, et oleksid takistanud Eesti kaupade eksporti. Venemaa edasised tariifikärped on põllumajandustoodete puhul keskmiselt 5 10 protsendipunkti. Erandiks on lihatooted, mille puhul Venemaa pakub madalamaid tariife vaid teatud kvootide ulatuses kuni aastani 2020 ja seejärel need kvoodid kaotatakse. Meile on tähtis ka see, et Venemaa kui oluline teraviljatootja ei või WTO lepingu kohaselt rakendada eksporditollimakse. Mis puutub tööstuskaupa, siis oodatav mõju saabub suures osas kohe järgmisel aastal. Suurim potentsiaalne mõju on kasutatud sõidukite müügile. Esialgu aga on veel jõus WTO reeglitega vastuolus olevad kaubandustõkked, mis Venemaa on kehtestanud nende impordil Euroopa Liidust. Muude tööstustoodete puhul on keskmine tollimäär üsna kõrge ja liitumise mõjud jagunevad suhteliselt ühtlaselt perioodi peale kuni aastani Mis puutub teenustesse, siis telekommunikatsiooniteenuste sektoris kaotatakse väliskapitali piirang nelja aasta jooksul peale WTO-ga liitumist. Välismaised pangad võivad kohe rajada Venemaale harukontoreid, välismaised kindlustusfirmad aga üheksa aastat peale Venemaa liitumist. Venemaa avab liitumise hetkest oma turu täielikult arvutiteenustele ja ehitussektorile, millele hakkab rakenduma kohalike ettevõtetega võrdne kohtlemine. Venemaa on kohustatud ka ilma üleminekuperioodita rakendama alates WTO-ga ühinemise kuupäevast täielikult WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu sätteid, millel samuti on positiivne mõju teenuse pakkujatele. Kolmas küsimus: "Milliste WTO-ga liitunud riikidega on kehtestatud Venemaal eritingimused kaubavahetuseks?" Venemaa WTO-ga liitumise töögruppi kuulus üle 60 WTO liikme. Igaüks, kellel oli huvi, võis sellega ühineda. Lisaks multilateraalsete läbirääkimiste töögrupile võis Venemaa liitumistingimuste üle Venemaaga tariifide ning teenuste turule pääsu kohustuste ja ajakava üle kahepoolselt läbi rääkida iga sellest huvitatud WTO liikmesriik. Venemaa sõlmiski 30 kahepoolset teenustealast kokkulepet ja 57 kokkulepet toodete turule pääsu kohta, mille kõik töögrupi liikmed konsensusega heaks kiitsid. WTO enamsoodustusrežiimi põhimõtte kohaselt tuleb tariife ja muid regulatsioonivahendeid impordil ja ekspordil kohaldada riike diskrimineerimata. Seega laienevad kõik liitumise käigus Venemaaga kahepoolselt sõlmitud eelistusi andvad kokkulepped kogu WTO liikmeskonnale, mitte ainult liitujale ja vastavast teemast huvitatud liikmele. Näiteks Euroopa Liit sõlmis Venemaaga liitumise protsessis neli kahepoolset lepingut: puiduekspordi tollide, Venemaa autotööstusesse investeerimise, teenuste kohustuste säilitamise ja toorainete ekspordi maksude kohta. Need laienevad samuti kõigile WTO liikmetele. On kaks erandit. Need on arengumaade sooduskohtlemine, mille raames kõik liikmed annavad erisoodustusi vähim arenenud riikidele, ja liikmete kauplemine omavahel piirkondliku kaubavahetuskorra alusel. Venemaal näiteks on teatavad võimalused arendada erisuhteid Valgevene ja Kasahstaniga, kui need riigid peaksid ka saama WTO liikmeks. Mis puutub Eestisse ja üldse Euroopa Liidu riikidesse, siis kahepoolseid läbirääkimisi Venemaaga pidas Euroopa Liidu kõigi riikide nimel Euroopa Komisjon, lähtudes sellest, et kaubanduspoliitika on euroliidus komisjoni pädevuses. Nelja sõlmitud kokkuleppe puhul rääkis Eesti eriti aktiivselt kaasa, kui tegu oli puiduekspordi tollide küsimusega. Meie metsatööstuse liidu soov oli saavutada okaspuidu puhul eksporditolliks 0% ja seda seisukohta me ka korduvalt rõhutasime. Komisjon võttis selle arvesse ja sellelt tasemelt läbirääkimisi alustatigi. Lõpptulemus oli siiski eksporditoll 13% männipuidu ja 15% kuusepuidu puhul.

9 Meie teine suurem huvi nendel kõnelustel oli raudteeveoste tariifide ühtlustamine. Meil ei olnud konkreetset eesmärki, kui madal või kõrge see tariif peaks olema. Huvi oli see, et see tariif oleks võrdne nii Venemaa sadamate suunalistel kui üle piiri liikuvatel veostel. Kui Venemaa-siseste vedude tariifid on madalamad, siis seab see teatavasti Vene sadamad ja raudteefirmad eelisseisundisse, võrreldes näiteks meie omadega. Selles osas saavutati kokkulepe, et Venemaa ühtlustab raudteetariifid 1. juulist Ja viimane küsimus: "Kui kaugel on Eesti läbirääkimised ühise piirileppe ratifitseerimisel Venemaaga, silmas pidades, et kaubavahetuse sujuvaks vahetuseks on piiride kehtestamine väga oluline?" Kõigepealt, me praegu ei pea Venemaaga piirileppe teemal läbirääkimisi. Mäletatavasti lõppesid läbirääkimised juba enne aastat, kui need olid 11 aastat kestnud, ja siis lepiti piirijoone kulgemises kokku. Mis toimub praegu? Tulenevalt Riigikogu kõigi fraktsioonide ettepanekust valitsusele me peame Venemaa välisministeeriumiga nõu selle üle, kuidas ja kas üldse oleks praegu võimalik jõuda piirilepete jõustumiseni. Ennekõike puudutab see konsulteerimine nende lepingute poliitilist sissejuhatust. Homme on Tallinnas konsultatsioonide teine voor. Venemaa välisministeeriumi esindajad tulevad homme Tallinnasse neid kõnelusi pidama. Mis puutub kaubavahetusse, siis maismaa- ja merepiiri lepete olemasolu või puudumine kindlasti määrav tegur ei ole. Pigem on oluline olemasolevate piiripunktide läbilaskevõime ja ka võimalikult lühikesed järjekorrad piiril. See on ka küsimus, millega on pikka aega tegeldud. Näiteks selle aasta aprillis uuendati Eesti ja Venemaa vahelist piiriläbilaskepunktide lepingut, millega ajakohastati ka piiriületuse võimalusi. Piirijärjekordade teema tõstatasime viimati novembri lõpus Eesti ja Venemaa välisministeeriumi vahelistel poliitilistel konsultatsioonidel. Sama küsimusega on tegelnud ka mõlema poole riigikontrollid. Samuti kõneles kaubavahetuse lihtsustamisest majandus- ja kommunikatsiooniminister detsembri algul Moskvas toimunud kohtumistel Venemaa transpordiministri ja presidendi transpordinõunikuga. Transpordivaldkonnas lepiti ka kokku, et käivitatakse taas kahepoolse transpordikomisjoni töö. Seega töö Eesti ja Venemaa kaubavahetuse sujuvaks kulgemiseks käib pidevalt ning mitmel eri tasandil ja eri kõnelustekohtades. Kui vaadata lõppeva aasta statistikat, siis selle aasta juulis ja augustis oli Venemaa Eesti suurim ekspordipartner. Tänan! Suur tänu, härra välisminister! Palun, kolleeg Enn Eesmaa, teie küsimus! Enn Eesmaa Aitäh, härra minister, inforohkete vastuste eest! Ma küsin jätkuna veel läbirääkimiste kohta. Mõne päeva pärast toimub Brüsselis Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine ning praegustel andmetel läheb ka Venemaa riigipea härra Putin sellele kohtumisele. On teada, et Euroopa tasandil on Venemaa liitumine WTO-ga olnud küllaltki probleemirikas paljudele riikidele. Kas on teada, milliselt positsioonilt arutatakse WTO küsimust sellel tippkohtumisel? Välisminister Urmas Paet Lähtudes sellest, millised on olnud Euroopa Liidu ettevalmistused tippkohtumiseks, on positsioon selline, et Euroopa Liit soovib, et Venemaa täidaks kõiki WTO-ga liitumisel võetud kohustusi. Sinna alla käivad ka sellega seotud küsimused, et praegu kehtivad Euroopa Liidu hinnangul mitmesuguste Euroopa Liidu kaupade puhul põhjendamatud piirangud. See puudutab otseselt näiteks Eesti elusloomade eksporti, aga ka kasutatud autosid. Eri liikmesriikidel on võib-olla erinevate kaubagruppide osas erinevad rõhuasetused, aga põhiprintsiip on, et Euroopa Liit siiski eeldab, et kui üks riik liitub Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, siis ta ka täidab üldisi põhimõtteid. Praegu me Euroopa Liidus näeme, et mõnes osas Venemaa seda veel ei tee. Meid kõige otsesemalt puudutav teema on elusloomade eksport. Aga jah, sellel tippkohtumisel see teema üles tõuseb. See oleks kõige loogilisem ja lihtsam viis ka nende probleemide lahendamiseks. Alati on võimalik püstitada vaidlust WTO enda sees, aga see on muidugi aeganõudvam protsess. Nagu ma juba ütlesin, Venemaa liitumisel WTOga sai lõpuks määravaks poliitilise tahte olemasolu. Eks ka nende küsimuste efektiivsel ja kiirel lahendamisel on peamine just tahte olemasolu. Palun, kolleeg Tarmo Tamm! Tarmo Tamm Lugupeetud välisminister! Hiljaaegu võisime meediast lugeda, et Vabariigi Valitsus keeldus merepõhja uuringutest, mida taheti teha seoses Nord Streami uue gaasitrassi ehitusega. Võib-olla härra välisminister

10 natuke põhjendab, millega see keeldumine oli põhjendatud ja milles seisneb merepõhja uurimise oht Eesti riigile? Välisminister Urmas Paet Enne seda, kui valitsus oma seisukoha kujundas ja Välisministeerium asjaomase otsuse tegi, andis kooskõlastusringi raames oma arvamuse enamik Eesti ministeeriume, aga ka muid riigiasutusi, kellesse see teema puutub, samuti terve hulk teadusasutusi. Kui need seisukohad summeerida, siis paljude riigi- ja ka teadusasutuste arvamus oli, et luba mereuuringute tegemiseks Eesti majandusvööndis ei peaks andma. Põhjendati seda erineval moel, aga põhiline on õiguslik lähenemine: tuleb lähtuda sellest, mis on kirjas Eesti seadustes. Meie majandusvööndi seaduses on üsna ammendavalt loetletud põhjused, mille alusel on üldse võimalik keelduda sellise uuringuloa andmisest. Just majandusvööndi seadusest tulenevad need põhjused, miks valitsus on seisukohal, et seda luba me praegu ei anna. Seal on punkt, mis käsitleb võimalikku info saamist loodusvarade kohta sellel alal, teine säärase sisuga punkt puudutab uurimistööde tehnoloogiat. Meie keskkonnaeksperdid Keskkonnaministeeriumist, samuti mereteadlased viitasid sellele, et üks uurimise meetod on ikkagi puurimine, seadus aga ütleb, et loa andmisest võib keelduda, kui üks meetod on puurimine. See on see põhialus. Kõikvõimalikke muid hinnanguid võib omavahelises vestluses ka anda, aga nendega ei ole õiguslikult motiveeritud käskkirja koostamisel suurt midagi pihta hakata. Head kolleegid, palun jääme ikkagi arupärimise teema piiridesse! Palun, kolleeg Viktor Vassiljev! Viktor Vassiljev Minu küsimus oli küll mõeldud eelmise küsimuse täpsustuseks. Kas siis tõesti seadus ei luba meil anda infot meie maavarade kohta? Kui meil oleks leitud naftat, kas me ei tohiks sellest kellelegi iitsatada? Ja kuidas selle keeldumisega ikkagi oli? Te väitsite, et riigiasutused, igaüks iseseisvalt ja mitmesuguste põhjendustega, soovitasid sellest keelduda, aga meie lugupeetud peaminister teatas keeldumisest avalikkusele juba tükk aega tagasi: me ei luba teist gaasijuhet rajada, ja ongi kõik. Alles pärast seda hakati keeldumist põhjendama ühel ja teisel ja kolmandal moel. Kumb siis enne oli, muna või kana? Vabandust! Ütlen veel üks kord: te võite esitada uue arupärimise just selle teema kohta, aga praegu on meil kõne all arupärimine Venemaa ühinemise kohta World Trade Organizationiga. Välisminister Urmas Paet Mis siis saab? Vastan või ei vasta, proua juhataja? Kuidas soovite, lugupeetud minister. Välisminister Urmas Paet Mina võin küll rääkida igasuguseid asju. Ma saan aru, et te võite rääkida igast asjast, aga meil on käsil ikkagi konkreetne arupärimine. Välisminister Urmas Paet Ma lühidalt siiski vastan, et asi oleks selge. Seda ma ei tea, kumb oli enne, kas muna või kana, selle üle vaieldakse siiamaani palju pädevamates ringkondades. Mis puutub loa andmisse uuringuteks majandusvööndis, siis valitsus teatas oma seisukoha 6. detsembril. Samal päeval andis Välisministeerium käskkirja loa andmisest keeldumise kohta. Enne seda kõlasid Eesti avalikus ruumis mitmete poliitikute isiklikud seisukohad ja hinnangud. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra välisminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi.

11 Seega on arupärimisele vastatud. Üles Tagasi 3. 15:56 Arupärimine Ida-Virumaa tegevuskava tähtsuse kohta (nr 231) Järgmine on Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Yana Toomi, Valeri Korbi, Olga Sõtniku, Tarmo Tamme, Priit Toobali, Jaan Õunapuu, Rein Randveri, Jaak Alliku, Jevgeni Ossinovski ja Lembit Kaljuvee s.a 15. novembril esitatud arupärimine Ida-Virumaa tegevuskava tähtsuse kohta (nr 231). Ma palun kõnepulti kolleeg Eldar Efendijevi! Eldar Efendijev Lugupeetud proua eesistuja! Austatud minister! Austatud kolleegid! 9. septembril aastal 2010 kiitis Vabariigi Valitsus heaks riikliku Ida-Virumaa tegevuskava aastateks Kava pakub Ida-Virumaa probleemide lahendamiseks mitmesuguseid tegevusi, näiteks tööhõive, kultuuri ja keeleõppe osas. Selles tuuakse välja ausama ja kiirema õigusemõistmise, riigiasutuste personalipoliitika ning riigi struktuuriüksuste Ida-Virumaale planeerimise ja ümberpaigutamise olulisus maakonna arengu kujundamisel. Samuti käsitletakse tegevuskavas meediakajastuse ja info leviku küsimusi ning pööratakse tähelepanu kodanikuühiskonna arendamisele. Nimetatud dokumendiga tehti ministeeriumidele kohustuseks eelarvete koostamisel arvestada tegevuskava eesmärkide ja ülesannetega. Samuti lepiti kokku, et vähemalt korra aastas annavad sise- ja regionaalminister valitsuskabineti nõupidamisel informatsiooni tegevuskava täitmise kohta ning teevad ettepanekuid programmi uuendamiseks. Samas tuleb regionaalministril ette valmistada koostöös teiste ministeeriumidega maakonnapõhised meetmed ja tegevused Euroopa Liidu finantsperspektiivi summade kasutuselevõtuks Ida-Virumaal. Juba eelmise aasta riigieelarve menetlemisel selgus, et Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud Ida-Virumaa tegevuskava aastateks ei ole riigieelarves kajastust leidnud. Sama võib öelda tuleva aasta riigieelarve eelnõu kohta: Ida-Virumaa tegevuskava kohta ei leia tuleva aasta riigieelarves ühtegi sõna ei üldises tekstis ega ministeeriumide peatükkides. Kui teile Riigikogu saalis esitati küsimus riikliku tegevuskava perspektiivi kohta, siis te vastasite, et koostamisel on piirkondlik Ida-Virumaa arengukava. Esitasime selle arupärimise, kuna soovime infot riiklikul tasemel läbiviidavast tegevusest selle programmi raames. Lõpptähtajani on ju kaks aastat. Arupärimisele on alla kirjutanud 11 Riigikogu liiget eri fraktsioonidest. Aitäh! Suur tänu, kolleeg Eldar Efendijev! Palun teid, lugupeetud regionaalminister Siim Valmar Kiisler, kõnepulti! Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Vastan järjekorras neljale esitatud küsimusele. Esimene küsimus: "Miks ei ole aasta riigieelarve koostamisel arvestatud riiklikku "Ida-Virumaa tegevuskava aastateks "?" Selle tegevuskava eesmärk on käsitleda Ida-Viru maakonna probleeme koordineeritult, sidudes eri harupoliitikate raames kavandatavad tegevused konkreetsete piirkonnaspetsiifiliste probleemide lahendamisega, et need toimiksid üksteist toetavalt. Riigieelarves ei ole Ida-Virumaa tegevuskava kulutusi lahti kirjutatud eelmistel aastatel ega ilmselt kirjutata ka järgmistel aastatel, sest need summad on kirjas eri ministeeriumide valitsemisala eelarvete sees eri tegevuste all. Näiteks saab tuua Justiitsministeeriumi vanglate osakonna kolimise Ida-Virumaale või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimise all Jõhvi ümbersõidu rajamise, milleks kulus 10,5 miljonit eurot. Regionaalministri valitsemisalast võib nimetada mitmesuguseid elukeskkonda parandavaid ja vääristavaid meetmeid, näiteks Keskallee kordategemine ning lasteaedade rekonstrueerimine ja ehitamine Kohtla-Järvel, samuti gümnaasiumi rekonstrueerimine Toilas. Selliseid tegevusi on pea kõigil ministeeriumidel. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna kolimine on aga hea näide selles mõttes, et justiitsminister rõhutas juba enne selle küsimuse arutelu valitsuskabinetis, et see tähendab ministeeriumile täiendavaid tegevuskulusid. Ning kui oli eelarve arutelu, siis leidis Justiitsministeeriumi taotlus selle osakonna kolimiseks Ida-Virumaale lisaraha eraldada valitsuskabineti üksmeelset toetust ja see raha leiti. Eelarves kajastub see lihtsalt Justiitsministeeriumi tegevuskulude kasvuna ei ole eraldi kirjas, et mingi summa on just Ida-Viru tegevuskava elluviimiseks, aga sisuliselt see nii on.

12 Teine küsimus: "Kas olete koostanud tegevuskava täitmise iga-aastase aruande ning kuidas on Teie hinnangul tegevuskava täidetud?" Esitasin ülevaate aastal tehtust ning aastal plaanitust valitsuskabinetile tänavu 9. augustil. Ministeeriumide tehtust tõstaksin esile järgmised tegevused. Esiteks, Haridus- ja Teadusministeerium. Sellel ja eelmisel aastal oli ministeeriumi haridusliku lõimumise eelarvereal kirjas 2,8 miljonit eurot ning sellest märkimisväärne osa läks Ida-Viru maakonnas läbiviidavatele tegevustele, kuna pea pooled vene õppekeelega koolid asuvad Ida-Virumaal. Lisaks toetatakse haridusasutusi koolituste, investeeringutoetuste ja palgalisa maksmise kaudu, samuti metodoloogilise nõustamise ning keele- ja kümblusprogrammide arendamise kaudu. Täiendavalt viib Sisekaitseakadeemia aastail kahes Kohtla-Järve gümnaasiumis läbi sisekaitselist eelkutseõpet, aastal politseialaseid loenguid ja treeninguid ning aastal piirivalvealaseid loenguid. Viimaseid peavad Ida Prefektuuri politseiametnikud. Seda tegevust on kavas laiendada ka teistele piirkonna koolidele. Justiitsministeeriumi peamine eesmärk on täita kõik Ida-Virumaa kohtunikukohad, roteerida õiguskaitseametnikke ka Ida-Virumaale ning tõhustada kohtusüsteemisiseseid organisatoorseid meetmeid aastal anti kaks esimest stipendiumi silmapaistvatele Ida-Virumaa õpilastele, et nad saaksid Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistriõppes õppida. Keskkonnaministeerium toetab eri meetmetega veemajanduse infrastruktuuri loomist, jääkreostuse likvideerimist ja nõuetele mittevastavate jäätmehoidlate kordategemist. Lisaks arvestatakse Euroopa Liidu finantsperspektiivi summade planeerimisel Ida-Virumaa eripära ning koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kaasajastatakse põlevkivi kasutamise riiklikku arengukava. Kultuuriministeeriumi arengukava kohaselt on Ida-Virumaaga seotud peamiselt ettevõtmised kultuuri- ja spordivaldkonnas, millele lisandub lõimumistegevuse ja kultuurilise mitmekesisuse arendamise meede. Ministeerium toetab muuseume ja raamatukogusid, rahvakultuuri, teatrit ja muusikat. Lisaks on oluline keelekümblus, rahvuskultuuri seltside toetamine kodanikuhariduse ja elukestva õppe valdkonnas. Koos Eesti Rahvusringhäälinguga püütakse tagada tõepärasemat meediakajastust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on suunanud programmi "Ettevõtlik kool" otseselt Ida-Virumaale ning toetab sealse tööstuse ja transpordi infrastruktuuri arendamist. Muidugi arendatakse ka energeetikat. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada kodanikuühenduste arengut ka Ida-Virumaal. Põllumajandusministeerium soodustab Ida-Virumaa arengut maaelu arengukava raames, mille vahenditest läks Ida-Virumaale aastal 5,4 miljonit eurot aasta lõpu seisuga oli Ida-Virumaale eraldatud kokku 14,4 miljonit eurot. Rahandusministeerium otsib võimalusi Eesti-Venemaa piiri ületuse probleemide lahendamiseks riigisiseselt ning Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooniga kahepoolsel alusel, püüdes seejuures tollikontrolli tehnilist taset tõsta. Lisaks sellele läheb märkimisväärne osa CO 2 kvoodi müügi summadest haridus- ja sotsiaalvaldkonda ning avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamiseks Ida-Virumaal aastal viidi kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamiseks ja riigiasutustega koostöö parandamiseks läbi sellesisuline koolitus, professionaalse ametkonna kujundamiseks aga koolitused "Avaliku teenistuse eetika" ning "Eesti keel ametikeelena". Tänavu viidi läbi koolitused ühtsete põhiväärtuste loomiseks ja eetika tugevdamiseks ning see töö jätkub ka tuleval aastal. Maksu- ja Tolliameti Ida-Virumaale suunatud tegevustest on olulisim venekeelse informatsiooni pakkumine oma kodulehtedel, samuti kasutatakse selleks trükiseid, masspostitusi ja teenuseid. Toimub sihipärane meediasuhtlus Ida-Viru telekanalitega maksu- ja tolliteemadel. Sotsiaalministeeriumi tähtsaimad tegevused Ida-Virumaa tegevuskava täitmisel on sõltuvushäiretega inimestele ravi ja rehabilitatsiooni pakkumine, aktiivsete tööturumeetmete rakendamine, asendushoolduse tingimuste parandamine ning rahvastiku tervise parandamine Ida-Virumaal. Siseministeeriumi sisejulgeoleku valdkonna tegevustest on olulisimad ametnike stažeerimine ning piirivalve- ja politseiametnike palkade diferentseerimine piirkondlikkuse alusel ning Sisekaitseakadeemias Ida-Virumaalt pärit silmapaistvamatele õppuritele stipendiumi maksmine. Stipendium on ette nähtud ka teistest maakondadest pärit silmapaistvatele õppuritele, kes peale õpingute lõppu asuvad õpitud erialal tööle Ida- Virumaal ja aastal valmivad Jõhvi ja Narva rajatavad politsei- ja päästehooned ning toetatakse kolme Ida-Virumaa vabatahtlikku päästekomandot. Regionaalministri valitsemisalas on peamised tegevused Euroopa Liidu struktuurifondide ja riigisiseste fondide võimaluste kasutamine Ida-Virumaal mitmesuguste meetmete raames. Näiteks võib tuua mitmete tööstusalade ja külastusobjektide rajamise, põlevkivi kompetentsikeskuse väljaarendamise, Narva, Jõhvi ja Kohtla-Järve avaliku linnaruumi arendamise, Narva piiripunktide läbilaskevõime suurendamise ja muud sellised projektid. Ka meil on kodanikuühiskonna sihtkapitali raames eraldi meede kodanikuühenduste võimekuse toetamiseks Ida-Virumaal. Lisaks tegutseb regionaalministri eestvedamisel ministeeriumideülene komisjon, kes planeerib Euroopa Liidu finantsperspektiivi struktuurifondide vahendite kasutamist maakonnapõhisteks meetmeteks Ida- Virumaal. Komisjoni on haaratud kõik ministeeriumid, kelle valitsemisalas on tegemist Euroopa Liidu