Microsoft Word - SLI_SFCR_2018_EST.docx

Väljavõte

1 Avalik Solventsuse ja finantsseisundi aruanne 31. detsembri aasta seisuga Swedbank Life Insurance SE SISSEJUHATUS... 3 KOKKUVÕTE... 3 A. ÄRITEGEVUS JA TULEMUSED... 6 A.1 Äritegevus... 6 A.2 Kindlustustehniline tulemus... 8 A.3 Investeerimistulem A.4 Muude tegevuste tulem A.5 Muu teave B. JUHTIMISSÜSTEEM B.1 Üldteave juhtimissüsteemi kohta B.2 Sobivuse ja nõuetekohasuse nõuded B.3 Riskijuhtimissüsteem, sh oma riskide ja maksevõime hindamine B.4 Sisekontrollisüsteem B.5 Siseauditi funktsioon B.6 Aktuaarifunktsioon B.7 Tegevuste edasiandmine B.8 Muu teave C. RISKIPROFIIL C.1 Kindlustuslepingute sõlmimise risk C.2 Tururisk C.3 Krediidirisk C.4 Likviidsusrisk C.5 Operatsioonirisk C.6 Muud riskid C.7 Muu teave D. HINDAMINE SOLVENTSUSE EESMÄRGIL D.1 Varad D.2 Tehnilised eraldised D.3 Muud kohustised D.4 Alternatiivsed hindamismeetodid D.5 Muu teave E. KAPITALIJUHTIMINE E.1 Omavahendid E.2 Solventsuskapitalinõue ja miinimumkapitalinõue E.3 Kestusel põhineva aktsiariski alammooduli kasutamine

2 solventsuskapitalinõude arvutamisel E.4 Standardvalemi ja mis tahes kasutatavate sisemudelite erinevused E.5 Miinimumkapitalinõudele ja solventsuskapitalinõudele mittevastavus Avalikustatavad kvantitatiivsed aruanded S Bilanss S Kindlustusmaksed, nõuded ja kulud äriliinide kaupa S Kindlustusmaksed, nõuded ja kulud riikide kaupa S Elukindlustuse ja SLT tervisekindlustuse tehnilised eraldised S Omavahendid S Solventsuskapitalinõue S Miinimumkapitalinõue AVALIK lk 2 / 53

3 SISSEJUHATUS Solventsus II kohase kvalitatiivse aruandluse osana on Swedbank Life Insurance SE koostanud avalikustatud solventsuse ja finantsseisundi aruande, milles antakse teavet äritegevuse ja -tulemuste, riskijuhtimissüsteemi, kapitalijuhtimise ning varade ja kohustiste hindamise kohta Solventsus II alusel. Käesolevas aruandes viidatakse korduvalt järgmistele aktidele: Solventsus II direktiiv 2009/138/EÜ (edaspidi: direktiiv); komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/13 (edaspidi: määrus). Swedbank Life Insurance SE juhtkonna töökeel on inglise keel. Enamus sisemisi juhtimisdokumente on saadaval ainult inglise keeles. Seega võib käesolev aruanne sisaldada viiteid sisedokumentidele või struktuuriüksustele mille pealkirjad või nimed jäävad tõlkimata. KOKKUVÕTE Swedbank Life Insurance SE (edaspidi: äriühing) on Eestis registreeritud Euroopa äriühing, mille peakontor asub Tallinnas. Äriühingu kõigi aktsiate omanik on Swedbank AS (Eesti). Äriühingu kõrgeim kontrolliv üksus on Swedbank AB (Rootsi). Äriühing tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus. Äriühingu peamine tegevusala on elukindlustus, mis hõlmab riskielukindlustust ja kogumiskindlustust, sealhulgas pensionikindlustust. Äriühing pakub väikest valikut riskielukindlustustooteid ja investeerimisriskiga kogumiskindlustustooteid, sealhulgas pensionikindlustustooteid. Tegevus ja tulemused Vaatamata madalatele intressimääradele olid äriühingu aasta majandustulemused head ja ületasid ootusi. Tegevuskasum oli 26,0 miljonit eurot, varade kogumaht vähenes 6 miljoni euro võrra ning ulatus aasta lõpuks 579 miljoni euroni. Sõlmiti uut lepingut, mida on 28% vähem kui aastal. Kindlustustehniline tulemus paranes aasta jooksul ühtlaselt ja suurenes aastaga võrreldes 9%. Kõige rohkem aitas headele tulemustele kaasa riskikindlustuse ärivaldkond, millele pöörati jätkuvalt ka enim tähelepanu. Investeerimistegevuse valdkonnas on edu toonud alternatiivsed investeeringud (kinnisvarasse ja taristusse) aastal oli äriühingu traditsioonilisi ja garanteeritud intressiga kindlustuslepinguid katvaid kohustisi hõlmava investeerimisportfelli tootlus 2,1%. Investeerimisriskiga kindlustuslepingute portfellis olevate klientide varade tootlus oli -6,5%, aasta lõpus toimunud aktsiaturgude suure languse tõttu. Juhtimissüsteem Äriühingu juhtimissüsteem hõlmab juhtorganeid, sisekordi, organisatsiooni- ja riskijuhtimisraamistikku ning oma riskide ja maksevõime hindamise (ORSA) protsessi. Äriühingu juhtorganid on nõukogu ja juhatus. Sisekorrad hõlmavad juhtimispõhimõtteid, tasustamispõhimõtteid, võtmefunktsioonide kirjeldusi, sobivuse ja nõuetekohasuse nõudeid, riskijuhtimisraamistikku, tegevuste edasiandmist, edasikindlustust, krediidiriski juhtimist ning eelnimetatuga seotud protsesse ja suuniseid. Organisatsiooni- ja riskijuhtimisraamistik hõlmab kolme kaitseliini, mille puhul tegevuse kontrollimises ja jälgimises täidavad olulist rolli vastavuskontrolli, riskijuhtimise, aktuaari- ja auditifunktsioon. Samuti on kehtestatud arvukalt kordasid, mille eesmärk on riske tuvastada, hinnata, maandada, jälgida ja nendest teavitada. Üks sellistest on oma riskide ja maksevõime hindamise protsess. AVALIK lk 3 / 53

4 Riskiprofiil iprofiil Solventsuse aspektist iseloomustab äriühingu riskiprofiili riskielukindlustuslepingute ja investeerimisriskiga kindlustuslepingute suur osakaal, mille puhul peamised riskid on seotud tagasiostmise sageduse või kindlustusvõtjate vara väärtuse muutumisega, mida võivad põhjustada näiteks finantsturul toimuvad muutused. See tähendab, et ehkki äriühing on avatud mitmesugustele riskidele, on äriühingu jaoks kõige olulisemad lepingute lõpetamise ja aktsiariskid. Hindamine solventsuse eesmärgil Äriühingu raamatupidamisaruanded põhinevad rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS). Kohustiste ja varade hindamise põhimõtted on rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardites ning Solventsus II regulatsioonis erinevad. Solventsus II nõuete kohaselt peab kindlustusettevõte koostama majandusliku bilansi, milles kajastatakse aruandekuupäeva seisuga tema varad ja kohustused turuväärtuses. Varad hinnatakse väärtusele, millega neid on võimalik vahetada teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus; kohustused hinnatakse väärtusele, millega neid on võimalik üle anda või arveldada teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Erinevused finantsvarade väärtuse hindamises tulenevad peamiselt ühe võlakirjaportfelli erinevast hindamisest, mis on IFRS aruannetes kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. IFRS bilansis edasikindlustusega seotud varad ja kohustised on võetud arvesse rahavoogudes, mille alusel arvutatakse Solventsus II hindamisprintsiipide kohased edasikindlustusest saadavad summad. Edasilükkunud tulumaks arvutatakse ümber, lisades tulevaste rahavoogude mudelitesse maksuaspektid, ning seetõttu äriühingu IFRS bilansis esineva edasilükkunud tulumaksu vara asemel tekib Solventsus II bilansis edasilükkunud tulumaksu kohustis. Kindlustustegevusest tulenevate kohustiste hindamisel on mõlema aruandlussüsteemi puhul vaja prognoosida tulevasi rahavoogusid, ent kasutatavad eeldused on väga erinevad, mistõttu IFRSi alusel on kohustised 1,3 korda suuremad kui Solventsus II alusel. Solventsus II puhul arvutatakse parima rahavoogude hinnangu alusel välja parim kindlustustehniliste eraldiste hinnang, millele lisatakse prognoositav riskimarginaal. Parima hinnangu aluseks kasutatavad eeldused vaadatakse läbi ja uuendatakse igal aastal. Kõik muud varad ja kohustised mõlema lähenemisviisi puhul on hinnatud turuväärtuses. Kapital apitalijuhtimine ijuhtimine Kapitalijuhtimise eesmärk on tagada äriühingu jätkusuutlikkus ja stabiilsus, kaitstes sellega kindlustusvõtjate ja aktsionäride huve. Kapitalijuhtimine põhineb äriühingu varade ja kohustiste ning nendega seotud riskide juhtimisel ning seisneb korrapärases hindamises, kas ollakse vastavuses kindlustustegevuse seaduses kehtestatud kapitalinõuetega. Omavahendid koosnevad põhiomavahenditest ja lisaomavahenditest. Põhiomavahendid koosnevad Solventsus II põhimõtetel koostatud bilansi kohustisi ületavatest varadest ja allutatud kohustistest. Lisaomavahendid koosnevad muudest vahenditest, mida järelevalveasutuse heakskiidul on lubatud kahjumite katmiseks kaasata. Äriühingu bilansis ei ole allutatud kohustisi ega lisaomavahendeid. Äriühingu omavahendid tekkivad järgmisest komponentidest: omakapital vastavalt IFRS järgsele raamatupidamisele; AVALIK lk 4 / 53

5 olemasolevate lepingute tehniliste eraldiste ümberhindamisest tulenev tulevaste perioodide kasum. Tulevane kasum arvutatakse kui tulevaste positiivsete ja negatiivsete rahavoogude erinevus; prognoositavad kasumijaotised ja seotud maksud (vähendavad kättesaadavaid omavahendeid). Äriühingu omavahendid on esimese taseme omavahendid ning seega nõuetekohased nii solventsuskapitali kui ka miinimumkapitalinõude täitmiseks. Äriühing arvutab solventsuskapitalinõude, kasutades EIOPA pakutavat standardvalemit (st ei kasutata ettevõttepõhiseid parameetreid), ning nende arvutuste puhul ei kasutata lihtsustusi aasta lõpus moodustas solventsuskapitalinõue 78,0 miljonit eurot ning äriühingu kättesaadavad omavahendid ületasid solventsuskapitalinõuet 1,66 korda. Miinimumkapitalinõue oli 19,5 miljonit eurot Solventsuskapitalinõue ventsuskapitalinõue, tuh EUR Kättesaadavad omavahendid, tuh EUR Maksevõime kordaja, % 166% 177% Aruandeperioodil toimunud olulised sündmused Teises kvartalis toimusid äriühingus märkimisväärsed struktuurimuutused: rajati Chief Product Owner (edaspidi CPO) üksus, mille vastutuse alla jääb äriühingu IT arenduse ja halduse eestvedamine; rajati äriarenduse üksus, mille vastutuse alla jääb äriühingu tooteportfelli haldus ja agendisuhete hoidmine; äriühingu administratsiooni üksus nimetati ümber äritoe üksuseks. Teises kvartalis nimetati äriühingu juhatuse uueks liikmeks Margus Liigand. AVALIK lk 5 / 53

6 A. ÄRITEGEVUS JA TULEMUSED A.1 Äritegevus A.1.1 Äriühingu ülevaade Ärinimi Swedbank Life Insurance SE Aadress: Liivalaia 12, Tallinn, Eesti Äriregistri kood: LEI kood: GIM4IGDZJ1Y680 Kodulehekülg: Telefon: Tegevjuht: Rasa Balevičienė Filiaalid: Swedbank Life Insurance SE Latvijas filiāle Swedbank Life Insurance SE Lietuvos filialas Järelevalveorgan Finantsinspektsioon Aadress: Sakala 4, Tallinn Kodulehekülg: Telefon: Audiitor (seisuga ) AS Deloitte Audit Eesti Aadress: Roosikrantsi 2, Tallinn Kodulehekülg: Telefon: Aktsionär Swedbank AS (Eesti esti) Aadress: Liivalaia 8, Tallinn Äriregistri kood: Kodulehekülg: Telefon: AVALIK lk 6 / 53

7 Swedbank Life Insurance SE (äriühing äriühing) on Euroopa äriühing (Societas Europaea), mis on registreeritud Eestis ning mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus. Äriühingu peakorter asub aadressil Liivalaia 12, Tallinn, Eesti. Äriühing pakub Swedbanki grupi jaevõrkude kaudu mitmesuguseid elukindlustustooteid kõigis kolmes Balti riigis. Äriühingu peamine tegevuseesmärk on toetada Swedbanki missiooni loome kindla ja jätkusuutliku finantsolukorra paljude jaoks elluviimist, pakkudes Swedbanki klientidele elukindlustustooteid. Läti äritegevuse tarbeks asutati Lätis aastal filiaal, mis asub aadressil Balasta dambis 15, Riia. Leedus asutati filiaal aastal ja see asub aadressil Konstitucijos pr. 20A, Vilnius. Läti filiaal alustas tegevust nullist, Leedu filiaal aga tekkis ühinemisel Leedu suurima elukindlustust pakkuva äriühinguga. Äriühingu peamine tegevusala on elukindlustus. See hõlmab riskielukindlustust ja kogumiskindlustust, sealhulgas pensionikindlustust. Pakutakse kahte liiki kogumiskindlustust: nii garanteeritud intressiga (ja valikulise kasumiosalusega) kui ka investeerimisriskiga kindlustustooteid. Eesti ja Leedu portfellides on mitmesuguseid eri lepinguid, mis on sõlmitud viimase 20 aasta jooksul. Seega on olemasolev tooteportfell väga hästi hajutatud: see sisaldab mitmesuguseid riskitooteid, garanteeritud intressiga tooteid ja investeerimisriskiga kogumistooteid. Erinevaid tooteid on kokku 61. Uute lepingute müügis on äriühing seevastu väga konservatiivne, pakkudes vaid üksikuid riskielukindlustustoodete liike ning üksikuid pensioni- ja kogumiskindlustustoodete liike, kusjuures viimased on kõik investeerimisriskiga ja mõnede garantiidega. Klassikalisi garanteeritud intressiga tooteid enam ei pakuta. Peamiselt keskendutakse ilma kogumisosata riskielukindlustustoodetele. Äriühingus on 60 täisajaga töötajat aastal suurenes meeskond IT osakonna lisandumise tõttu. Äriühingu üle finantsjärelevalvet teostav järelevalveasutus on Finantsinspektsioon, Sakala 4, Tallinn. Äriühingu sõltumatu audiitor on AS Deloitte Audit Eesti, Roosikrantsi 2, Tallinn. Äriühingu ainuaktsionär on Swedbank AS, Liivalaia 8, Tallinn. Kontserni lõplik emaettevõtja on Swedbank AB (publ), Landsvägen 40, Sundbyberg, Rootsi. A.1.2 Äritulemuste ülevaade Äriühingu aasta tegevuskasumiks kujunes 26,0 miljonit eurot (eelmisel aastal 25,2 miljonit eurot). Teenustasutulud on mullusega võrreldes kasvanud 6% ja riskitulud 10%, mõlemad jäid eelarves planeeritule pisut alla. Tegevuskulud on kasvanud 5% - kõige suurem kasv oli tööjõukuludes, mis oli mõjutatud meeskonna suurenemisest IT arendustiimi võrra. Neto investeeringutulu paranes mõnevõrra, kuid ei ole siiski piisav katmaks klientidele garanteeritud intressi kulu. Kasumi allikad riigiti olid järgnevad: 11,4 miljonit eurot Eesti ärist, 3,0 miljonit Lätist ning 11,6 miljonit Leedust. Kasumi allikad tegevusvaldkonniti olid: 17,7 miljonit kindlustusriskide võtmisest, 8,4 miljonit teenustasutulude ja tegevuskulude vahena ning -0,1 miljonit varade ja kohustiste juhtimisest. Äriühingu varade maht kahanes aastaga 6 miljoni euro võrra 579 miljoni euroni, sealhulgas 25 miljonit eurot kulus väljamaksele dividendideks ja tulumaksuks. Hallatav klientide varade maht langes 7 miljoni euro võrra, kusjuures investeerimisriskiga lepingute varade maht kasvas 5 miljoni euro võrra, vaatamata 29 miljoni euro kaotamisele seoses turgude langusega, aga garanteeritud intressiga lepingute portfell vähenes 12 miljoni euro võrra, seda loomulikel põhjustel uusi lepinguid enam ei müüda, ning väljamaksed lõppevatele lepingutele ületavad sissemakseid jõusolevatesse lepingutesse. A.1.3 Ülevaade äritegevuse mahtudest Eestis sõlmis äriühing aastal ligi uut lepingut, mis on 30% vähem kui aastal. Enamus lepinguid tuli valdkonnast kuhu enim tähelepanu pöörati riskielukindlustuse toodetest neid müüdi (-28%). Kindlustusmakseid kogus äriühing aastal Eestis 38,2 miljonit eurot, mis on mullusest 2% enam. Eestis oli äriühingu turuosa kogutud maksete alusel aastal 39,9% (-0,9% võrreldes aastaga) ning see tähendab ka turul esikohta aasta lõpu seisuga on äriühingul Eestis 101 tuhat klienti 126 tuhande jõusoleva lepinguga, hallatavate kliendivarade maht on 193 miljonit eurot ning riskisummade AVALIK lk 7 / 53

8 summa 4,80 miljardit eurot. Leedus sõlmis äriühing aastal uut lepingut, mis jääb mullusele alla 17%. Neist olid riskielukindlustuse lepingud mullusest 30% võrra vähem. Seevastu lastekindlustuse lepingute müük kasvas 59%. Kindlustusmakseid kogus äriühing aastal Leedus 55,3 miljonit eurot, mis on mullusest 11% rohkem ning tähendab turul esikohta, turuosaga kogutud maksete alusel 22,3% (+0,8% võrreldes mullusega) aasta lõpu seisuga on äriühingul Leedus 153 tuhat klienti 184 tuhande jõusoleva lepinguga, hallatavate kliendivarade maht on 253 miljonit eurot ning riskisummade summa 3,35 miljardit eurot. Lätis sõlmis äriühing aastal uut lepingut, mis ületab mullust 46%. 66% neist olid riskielukindlustuse lepingud ning 29% lastekindlustuse lepingud. Kindlustusmakseid kogus äriühing aastal Lätis 28,9 miljonit eurot, mis on mullusest 5% rohkem ning annab turul teise koha, turuosaga kogutud maksete alusel 24,5% (+1,2% võrreldes mullusega) aasta lõpu seisuga on äriühingul Lätis 57 tuhat klienti 69 tuhande jõusoleva lepinguga, hallatavate kliendivarade maht on 86 miljonit eurot ning riskisummade summa 1,36 miljardit eurot. A.1.4 Tegevuskava järgmisteks aastateks A Peamised teemad Äriühingu peamiseks eesmärgiks on jätkuvalt klientide kõrge rahulolu hoidmine, pakkudes väga head teenindust, laia kindlustus-kaitset ja konkurentsivõimelisi hindu, säilitades seejuures tänu madalatele tegevuskuludele ettevõtte kasumlikkuse aasta plaanis on riskielukindlustuse toodete ja pakkumise ülevaatamine. Peamine eesmärk on lihtsustada pakkumist nii klientide kui müügikanalite jaoks, aga ka tõsta toodete pakutavat väärtust klientidele. Äriühing jälgib tähelepanelikult ka pensioni teise samba regulatsioonide ja väljamaksete turu arenguid. Äriühing hakkab aktiivselt valmistuma IFRS 17 Kindlustuslepingud tulenevate nõuete täitmiseks. A.2 Kindlustustehniline tulemus Äriühingu kindlustustehnilise tulemuse arvutamisel lahutatakse puhasriskipreemiatest (kindlustusriski võtmise eest nõutav kindlustusmakse) kahjunõuetega kaasnevad puhaskulud (see osa väljamakstud kahjunõuetest, mis ületab lepingu reservi, st mis makstakse välja kindlustusandja kulul) ja edasikindlustuse netotulem. Äriühingu kindlustustehniline tulemus on aastal arenenud pisut alla ootuste. Uutest kindlustuslepingutest saadav ärimahu kasv, mis tuleb peamiselt ilma kogumisosata riskielukindlustustoodetest, oli suurem kui saabunud lunastustähtajaga või katkestatud lepingute tõttu kaotatud ärimaht. Seetõttu on puhastulemus järjest parem, vaatamata sellele, et kahjusuhe aastal mõnevõrra tõusis. Kindlustustehniline tulemus on ärivaldkonniti ja riigiti esitatud järgmises tabelis: EE 2018, tuh t h EUR LV LT Kokku EE 2017, tuh t h EUR LV LT Kokku Riskipreemiad Investeerimisriskiga tooted Garanteeritud intressiga tooted Riskielukindlustustooted Kahjunõuded Investeerimisriskiga tooted Garanteeritud intressiga tooted AVALIK lk 8 / 53

9 Riskielukindlustustooted Edasikindlustus Investeerimisriskiga tooted Garanteeritud intressiga tooted Riskielukindlustustooted Kindlustustehniline tulemus kokku Investeerimisriskiga tooted Garanteeritud intressiga tooted Riskielukindlustustooted A.2.1 Haldustulem Äriühingu haldustulemi arvutamiseks lahutatakse kõigist saadud lepingutasudest (nii kindlustusmakses sisalduvad kui ka eraldi lepingute reservide arvelt võetud) otseselt seoses äritegevusega makstud tasud (komisjonitasud, pangatasud, kirjavahetus klientidega ja meditsiiniteenuste tasud) ning kõik muud halduskulud. Äriühingu haldustulem on aastal arenenud pisut alla ootuste. Laekuvad regulaarsed tasud kasvavad kiiremini kui kulud, kuid mõnesid hindu langetati, ning äriühing ei saa enam haldustasude tagasimakseid investeerimisfondidelt. Nende tuluallikate kaotuse peaks korvama ärimahtude kasv investeerimisriskiga äris, mis aga sai aasta lõpul tugeva löögi seoses langusega aktsiaturgudel. Haldustulem on esitatud järgmises tabelis: EE 2018, tuh t h EUR 2017, tuh h EUR LV LT Kokku EE LV LT Kokku Laekunud lepingutasud Investeerimisriskiga tooted Garanteeritud intressiga tooted Riskielukindlustustooted Makstud teenustasud Komisjonitasud Panga- ja meditsiiniteenuste tasud Kulud Personalikulud Kontorikulud IT-kulud Sisseostetud teenused Muud kulud Haldustulem kokku AVALIK lk 9 / 53

10 A.3 Investeerimistulem eerimistulem Jätkuvalt madalate intressimäärade keskkonnas on garanteeritud intressiga kohustisi katvale investeerimisportfellile sobiva strateegia leidmine ja rakendamine olnud tõeline väljakutse. Aktiivselt juhitud portfelli (mille maht oli aasta lõpu seisuga 59,6 miljonit eurot) tootluseks kujunes ca - 0,30% (mullu 0,14%). Lunastustähtajani hoitavate võlakirjade portfell, mis katab suurt osa Leedu kohustistest, püsis ilma suure muudatusteta, väärtus aasta lõpul 43,7 miljonit eurot. Korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi kasutamine tagab sellele portfellile stabiilse tulemuse. Portfelli aastane tootlus oli 4,03%. Võttes arvesse jätkuvalt madalat intressitaset Euroopas ja kiiresti kahanevat kohustiste portfelli, tehti äriühingu investeerimisprintsiipidesse aasta jooksul vaid minimaalseid muudatusi. Investeeringud kinnisvarafondi on osutunud seni edukaks, samuti alustati sissemaksete tegemist infrastruktuuri fondi. Koos varasemast ajast portfelli jäänud kinnisvara- ja aktsiafondidega oli n.ö. ebalikviidsete investeeringute portfelli tootlus 12,7% (portfelli maht aasta lõpu seisuga 7,9 miljonit eurot). Investeerimisriskiga elukindlustustoodete portfell suurenes aastal 432 miljoni euroni. Portfelli tootlus oli aasta jooksul väga volatiilne seoses fondides sisalduva aktsiariskiga. Investeerimisriskiga varade keskmine tootlus langes aasta lõpuks negatiivsele territooriumile, moodustades ca -6,5% (eelmisel aastal: 6,4%), seoses laiapõhise müügilainega aktsiaturgudel. Investeerimistulu eerimistulu varaklasside side kaupa, tuh EUR Võlakirjad Investeerimisfondid Hoiused Kokku Investeerimisega eerimisega seotud kulud, tuh EUR Varahaldus Varade hoidmine ja tehingud Kokku A.4 Muude tegevuste tulem Äriühingul ei ole muid olulisi tulusid ega kulusid. A.5 Muu teave Äriühingul ei ole avaldada muud olulist teavet seoses tema põhitegevusega aastal. AVALIK lk 10 / 53

11 B. JUHTIMISSÜSTEEM B.1 Üldteave juhtimissüsteemi kohta B.1.1 Põhimõtted Äriühing peab eduka äritegevuse olulisteks alusteks head juhtimissüsteemi ning tõhusat riskijuhtimis- ja sisekontrollisüsteemi, mis annavad huvirühmadele, klientidele ning järelevalveasutustele kindluse, et äritegevus on korralikult juhitud ja kontrollitud. Tõhusad juhtimis-, riskijuhtimis- ning sisekontrollisüsteemid koosnevad omavahel seotud põhimõtetest ja komponentidest. Need põhimõtted ja komponendid on kajastatud põhjalikus eeskirjade ja juhiste süsteemis, mis on koondatud äriühingusisesesse õigusraamistikku. B.1.2 B Olulised sündmused raporteerimise perioodi jooksul Struktuurimuutused Teises kvartalis toimusid paralleelselt äriühingus ja selle sõsarettevõttes Swedbank P&C Insurance AS märkimisväärsed struktuurimuutused: B rajati Chief Product Owner (edaspidi CPO) üksus, mille vastutuse alla jääb äriühingu IT arenduse ja halduse eestvedamine; rajati äriarenduse üksus, mille vastutuse alla jääb äriühingu tooteportfelli haldus ja agendisuhete hoidmine; äriühingu administratsiooni üksus nimetati ümber äritoe üksuseks. Muutused nõukogu koosseisus Esimeses kvartalis nimetati äriühingu nõukogusse kolm uut liiget: Göran Böhlmark, Jon Lidefelt ja Peter Henn. B Muutused juhatuse koosseisus Teises kvartalis nimetati SLI juhatuse uueks liikmeks Margus Liigand. B.1.3 Organisatsioonistruktuur Järgmisel leheküljel toodud joonisel on esitatud äriühingu organisatsioonistruktuur. AVALIK lk 11 / 53

12 B Nõukogu Äriühingu nõukogu (edaspidi: nõukogu) vastutab juhtimissüsteemi eest üldises mõttes, sh kehtestab äriühingu juhtimisstruktuuri. B Juhatus Äriühingu juhatus on juhtorgan, kes esindab ja juhib äriühingut. Juhatuse liikmed nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse otsused dokumenteeritakse peamiselt otsuste, kavade, volituste ja juhenditena koos koosolekute protokollidega. Äriühingu juhatuse tööd juhib juhatuse esimees. Äriühingu tegevuses on valdkondi, mida koordineerivad ja jälgivad spetsiaalselt selleks määratud juhatuse liikmed: äriarenduse üksus, finantsüksus, CPO üksus, äritoe üksus (mida juhib juhatuse esimehele otse alluv juht, kes ei ole juhatuse liige) ning riskihindamise ja kahjukäsitluse üksus. Määratud valdkonnaga seotud konkreetsed vastutusalad ja pädevus on kindlaks määratud vastava juhatuse liikme teenistuslepinguga ning ettevõtte juhtimissüsteemi kajastavas sisekorras Swedbank Life Insurance SE juhtimispõhimõtted. Äriühingu tegevust Läti ja Leedu filiaalides juhivad nende filiaalide juhatajad. Äriühingu tegevust Eestis juhib maapõhine juht, kes on ühtlasi ka juhatuse liige. B Võtmefunktsioonid Kindlustustegevuse seaduse kohaselt on äriühingus määratletud ka võtmefunktsioonid (teine kaitseliin) ehk riskijuhtimise funktsioon, aktuaarifunktsioon ja vastavuskontrolli funktsioon ning määratud nende korraldamise eest vastutavad isikud. Lisaks on äriühingu juhatus kehtestanud äriühinguspetsiifilised volitused võtmefunktsioonide (riskijuhtimise funktsioon, aktuaarifunktsioon ja vastavuskontrolli funktsioon) korraldamise eest vastutavatele isikutele. Siseauditi funktsioon on tervikuna edasi antud Swedbank ASile ja sellekohase volituse on heaks kiitnud äriühingu nõukogu. Samuti on äriühing vastavuskontrolli funktsiooni tellinud Swedbank ASilt (Eestis), Swedbank AB-lt (Leedus) ning AS Swedbankilt (Lätis), kusjuures edasiantavate ülesannete ulatus on kokku lepitud vastavates lepingutes. Nimetatud volitustes ja lepingutes on kirjeldatud vastavate funktsioonide vastutusalad, ülesanded ja aruandlusahelad. Juhatust ja nõukogu teavitatakse asjaomastes valdkondades toimuvatest muudatustest

13 funktsioonide koostatavate regulaarsete aruannetega. Et parandada nõukogu ja juhatuse otsustusprotsessi efektiivsust, otsuste tõhusust, kvaliteeti ja sõltumatust ning äriühingu järelevalvet ja juhtimist, on nõukogu asutanud äriühingu investeerimis-, riski- ja vastavuskontrollikomisjoni (edaspidi: komisjon). Selles komisjonis valmistatakse ette investeeringuid, riske ja vastavuskontrolli puudutavad teemad. Juhatuse koosolekud toimuvad regulaarselt vähemalt kord kuus ja nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt kord kolme kuu tagant. B.1.4 Tasustamise põhimõtted Äriühingu nõukogu otsustab juhatuse ja juhatuse esimehele vahetult alluvate töötajate tasu ning muude töötingimuste üle. Äriühing pakub konkurentsivõimelist, ent mitte turu parimat tasu, mis põhineb ärivajadustel ja kohaliku turu nõudmistel ning mis ei sõltu soost, transsoolisest kuuluvusest või eneseväljendusest, etnilisest päritolust, usutunnistusest või muudest veendumustest, puudest, seksuaalsest sättumusest ega vanusest. Tasu peamine komponent on fikseeritud töötasu. See kajastab asjaomase ametikoha olemust ja vastutusi, töötaja isiklikke töötulemusi ja turutingimusi. Tulemustasu on tasu osa, mille eesmärk on premeerida konkreetseid käitumisviise ja tulemuste saavutamist, viia kooskõlla töötaja ja aktsionäride preemiad ja riskipositsioon, suurendada motivatsiooni ning edendada äriühingus tulemuspõhist organisatsioonikultuuri. Tulemustasu võib anda üksnes Swedbanki grupi tulemustasuprogrammide raames, mille on heaks kiitnud äriühingu nõukogu. Äriühingu nõukogu liikmed äriühingult tasu ei saa. Samuti ei võimalda äriühing juhatuse ega nõukogu liikmetele ega võtmefunktsioonide täitjatele lisapensioni ega enne tähtaega pensionile jäämise kava. Täiendav info tasustamispoliitika kohta ning ülevaade aruandlusperioodi oluliste tehingute kohta seotud osapooltega on esitatud aadressil kättesaadava äriühingu aasta majandusaasta aruande lisades 35 ja 36. B.2 Sobivuse ja nõuetekohasuse nõuded Äriühingu nõukogu on heaks kiitnud sobivuse ja nõuetekohasuse põhimõtted ning kehtestanud korrad ja protsessid tagamaks, et isikud, kelle sobivust ja nõuetekohasust tuleb hinnata, vastaksid asjaomastele nõuetele. Isikud, kelle sobivust ja nõuetekohasust tuleb hinnata, on nõukogu liikmed, juhatuse liikmed, äriühingu võtmefunktsioonide täitjad (sh isikud, kes vastutavad edasiantud võtmefunktsioonide eest või aitavad kaasa võtmefunktsioonide täitmisele). Intervjuude abil hinnatakse ametikohale esitatud kandidaadi teadmisi, kogemusi ja oskuste rakendamist senistel töökohtadel, samuti seda, kuidas täiendavad kandidaadi isiku- ja muud omadused juhatuse või võtmefunktsioonide olemasolevate liikmete/täitjate oskusi ja kogemusi. Sobivuse hindamisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume: maine, kogemus, juhtimine, pühendumus, sõltumatus ning huvide konfliktidega toimetulek. Hindamistulemused dokumenteeritakse ja edastatakse Finantsinspektsioonile. Kui mõne võtmefunktsiooni täitmine antakse edasi mõnele teisele juriidilisele isikule, määratakse äriühingus isik, kes vastutab edasiantava võtmefunktsiooni eest. Selle isiku andmed edastatakse Finantsinspektsioonile. B.3 Riskijuhtimissüsteem, sh oma riskide ja maksevõime hindamine Äriühing käsitleb riskijuhtimist hea juhtimistava ja otsustusprotsessi lahutamatu osana. Riskijuhtimine on osa igapäevasest äritegevusest ning ettevõtte kultuurist. Riskijuhtimise eesmärk on kaitsta kindlustusvõtjate ja omanike huvisid tasakaalustatult. Selleks jälgitakse, et võetud riskid on kooskõlas äriühingu riskistrateegia ja riskidele seatud piirangutega ning et piisav kapitaliseeritus tagaks äriühingu maksevõimekuse igal ajahetkel. Riskijuhtimine koosneb protsessidest, meetoditest ja organisatsiooni struktuuridest, võimaldamaks äritegevuse käigus tekkivate riskide juhtimist nii, et oleks tagatud äriühingu ärieesmärkide efektiivne saavutamine. Riskijuhtimise protsess hõlmab vastavalt riski strateegiale ja riskidele seatud piirmääradele, AVALIK lk 13 / 53

14 riskide süstemaatilist tuvastamist, analüüsi, riskide maandamistegevuste väljatöötamist ja nende rakendamist, kontrolli ning regulaarset raporteerimist nende riskide osas, mis mõjutavad äriühingu eesmärkide saavutamist. Riskijuhtimine põhineb äriühingu nõukogu poolt seatud riskijuhtimise raamistikul, riski strateegial ja riskivalmidusel. B.3.1 Kolm kaitseliini Riskijuhtimis- ja sisekontrollisüsteemi organisatsioonilised põhimõtted peavad vastama kolme kaitseliini kontseptsioonile: esimene kaitseliin viitab kõigile riskijuhtimise ja -kontrolli tegevustele, mida peavad tegema ettevõtte põhitegevuse ja seda toetavad funktsioonid; teine kaitseliin viitab riskikontrollile, vastavuskontrollile ja aktuaarsetele funktsioonidele; kolmas kaitseliin viitab siseauditi funktsioonile, mis allub nõukogule. Riskikontrolli funktsiooni juhi, finantsjuhi, aktuaarse funktsiooni juhi ja aktuaarse allosakonna juhi abiga teeb juhatus nõukogule otsustamiseks riskivalmidus, kaasa arvatud limiitide ettepaneku. Tegevjuht tagab selle strateegia vastuvõtmise vajalikus ulatuses. Riskikontrolli funktsioon, mis kujutab endast teist kaitseliini, toetab riskijuhtimise protsessi ning hindab ja analüüsib sõltumatult ettevõtte riskitaset ja selle vastavust riskivalmidusele ning esitab selle kohta aruandeid. Riskikontrolli funktsioon: tagab ja kontrollib riskijuhtimise ja sisekontrolli protsesside rakendamist;, esitab äriühingu juhatusele, riski- ja vastavuskontrolli komiteele ja nõukogule konsolideeritud ja asjakohaseid riskiaruandeid vähemalt kord kvartalis, esitab äriühingu juhatusele ja Swedbank Grupi riskiosakonnale regulaarseid riskiaruandeid vastavalt kokkulepitud plaanile, seirab riske ning esitab ettepanekuid tegevuskavade ja riskimaandamismeetmete kohta, hindab sõltumatult ettevõtte sisemist kapitalinõudlust ning mõõdab, seirab ja teavitab kapitalivajadusest juhatust, riski- ja vastavuskontrolli komiteed ning nõukogu, teavitab tõsiste juhtumite ja/või tasemete rikkumisest viivitamatult tegevjuhti, juhatust ja Swedbank grupi riskiosakonda ning aitab äriühingus saavutada suure riskiteadlikkuse ja tugeva riskikultuuri. Riskikontrolli funktsioonil on õigus vajaduse korral oluliste riskide käsitlemiseks või oluliste sündmustega seoses tegutseda ilma tegevjuhi ja juhatuse eelneva heakskiiduta, aga ta peab mõlemat viivitamatult sellisest tegutsemisest teavitama. Riskikontrolli funktsioonil on järgmised kohustused: B.3.2 äriühingu tegevjuhile ja juhatusele kindlustunde andmine, et riskijuhtimisprotsessid (sh ORSA) toimivad tõhusalt; riskijuhi, aktuaarse funktsiooni juhi ja aktuaarse allosakonna juhi abiga juhatusele otsustamiseks riskivalmiduse ja riskistrateegia kohta ettepaneku tegemine; riskijuhi esitatud kapitalijuhtimise põhimõtete analüüsimine, vaidlustamine ja nende kohta arvamuse esitamine. Riskikultuur ja -teadlikkus Riskikultuur on organisatsiooni väärtuste ka käitumise süsteem, mille kohaselt riskijuhtimine on otsuste tegemise protsessi ja igapäevategevuste loomulik ja lahutamatu osa. Riskikultuur näitab ka ulatust, milles üksikisikud oma ärieesmärke saavutada püüdes riski- ja vastavusreegleid mõistavad. Riskiteadlikkus on ulatus, milles töötajad ja juhid on oma vastutusalas olevatest riskidest teadlikud ning neid mõistavad. Äriühingu eesmärk on tagada, et ettevõttes oleks igal ajal tugev riskikultuur ja suur riskiteadlikkus. Kõik äriühingu juhid suurendavad aktiivselt riskiteadlikkust ja edendavad tugevat riskikultuuri. Osaliselt pakutakse selleks töötajatele koolitust ja teavet riskidega seotud küsimuste ja reeglite kohta. Sellele lisaks AVALIK lk 14 / 53

15 teavitab äriühingu juhtimismeeskond regulaarselt peamistest riskidest ja olulistest vahejuhtumitest ning teeb nende üle järelkontrolli. Kõigi oluliste ja kriitiliste riskidega seotud tegevuste eest vastutab selleks määratud isik. B.3.3 Riskijuhtimise eesmärgid Riskijuhtimise peamine põhimõte on aktsionäride väärtuse suurendamine ja kaitsmine. Aktsionäride ja kindlustusvõtjate riskiväljavaated peavad olema tasakaalus. Peale selle on organisatsiooniväliste maksevõime-eeskirjade peamine eesmärk klientide huvide kaitsmine, tagades, et äriühing oleks võimeline kõiki kindlustuslepinguid täitma. Reeglite järgimine on ettevõtte ellujäämiseks ilmselgelt vajalik. Üldreegli kohaselt peab äriühingul olema piisavalt kapitali, et täita ORSAs määratletud stressistsenaariumi korral vähemalt kolme aasta jooksul kõik kapitalinõuded. Peale selle peaks ettevõtte eesmärk olema väikese maineriskiga äritegevus, mis on kasumlik nii aktsionäride kui ka klientide huvides. Äriühingu kindlustustegevuse eesmärk on genereerida positiivseid tehnilisi kindlustustulemusi ja hoida risk seltsi riskivalmiduse piirides. Tehniliste eraldiste puhul on äriühingu üldeesmärk täita igal ajal oma tehnilise kindlustustegevuse ja nõuetega seotud kohustused. B.3.4 Riskijuhtimise põhimõtted Äriühingu seisukohalt riskijuhtimine peaks lisama väärtust lisaks võimalikke riskide ärahoidmise ka läbi pideva äriprotsesside toetamise. Otsuste langetamiseks ja optimaalseks äriühingu eesmärkide saavutamiseks peaks olema kasutatud parim kättesaadav teave. Äriühing hindab ja käsitleb pidevalt kõiki riskipositsioone ja asjaomaseid riske. On oluline, et riske pidevalt hinnatakse ja seiratakse ning et märgatud kõrvalekaldeid käsitletakse sobivaid riskijuhtimise ja -kontrolli meetodeid rakendades. Äriühing on määratlenud iga põhiriski juhtimise põhimõtted ja töötanud välja spetsiaalsed riskijuhtimisvahendid, arvestades selleks ka riski kontsentratsiooni (täpsem teave selle kohta on toodud riskiprofiili peatükis). B.3.5 Mõistlikkuse põhimõte Äriühingu investeerimispõhimõtete kohaselt tuleb investeeringuid hallata kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega, nagu see on määratletud Solventsus II raamistikus. Lühidalt öeldes tähendab mõistlikkuse põhimõte äriühingu jaoks järgmist: Äriühing investeerib üksnes varadesse ja instrumentidesse, mille riske saab nõuetekohaselt kindlaks teha, mõõta, jälgida, juhtida ja kontrollida, samuti mille riskidest saab aru anda ja mille riske saab nõuetekohaselt arvesse võtta kogu solventsusvajaduse hindamisel ORSA raames. Kõik varad investeeritakse selliselt, et tagada kogu portfelli turvalisus, kvaliteet, likviidsus ja kasumlikkus. Lisaks on nende varade asukohad sellised, et on tagatud nende kättesaadavus. Tehniliste eraldiste katmiseks hoitavaid varasid investeeritakse samuti viisil, mis on kindlustuskohustiste laadi ja kestust arvestades asjakohane. Need varad investeeritakse kõikide kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute parimates huvides, võttes arvesse kindlustuslepingus avaldatud eesmärke. Huvide konflikti korral tagatakse, et investeering tehakse kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute parimates huvides. Investeerimisriskiga ja samalaadsete lepingute puhul esindavad need investeeringud või varad võimalikult täpselt nende tehnilisi eraldisi. Kõikide varade puhul, v.a investeerimisriskiga ja samalaadsete ilma garanteeritud hüvitisteta lepingute tehnilistele eraldistele vastavate varade puhul, kehtib ka järgmine: > Tuletisinstrumentide kasutamine on võimalik määral, mil need aitavad vähendada riske ja hõlbustavad tõhusat portfellijuhtimist. > Investeeringuid ja varasid, mida ei võeta vastu kauplemiseks reguleeritud finantsturul, hoitakse mõistlikul tasemel. AVALIK lk 15 / 53

16 B.3.6 > Varasid hajutatakse nõuetekohaselt selliselt, et hoiduda ülemäärasest tuginemisest ühelegi kindlale varale, emitendile, ettevõtjate grupile või geograafilisele piirkonnale ning riski ülemäärasest akumuleerumisest portfellis tervikuna. > Investeeringud sama emitendi või samasse gruppi kuuluvate emitentide emiteeritud varadesse ei tekita kindlustusandja jaoks ülemäärast riskikontsentratsiooni. Riskijuhtimisprotsess Äriühingu riskijuhtimise protsess koosneb kuuest sammust (vastavalt COSO ERM raamistikule): ärieesmärkide seadmine, riskide tuvastamine, riskide hindamine, riskide kontrollimine ning teavitamine ja aruandlus. Peale selle seiratakse ka riskijuhtimist ennast. 1. Eesmärgi seadmine: Riskide tuvastamiseks on vaja seada ärieesmärgid. Eesmärgi seadmise protsessis peaks arvesse võtma organisatsiooni riske ja riskivalmidust. 2. Riskide tuvastamine: Äriühinguvälised ja -sisesed sündmused, mis võivad mõjutada organisatsiooni võimet oma eesmärke saavutada, tuvastatakse ja määratletakse kui ohud või võimalused. 3. Riskide hindamine: Tuvastatud riske uuritakse. Tõenäosused ja tagajärjed kvantifitseeritakse ja dokumenteeritakse. Riske hinnatakse nii enne kui ka pärast nende töötlemist. See samm sisaldab kvalitatiivset ja kvantitatiivset hindamist ning tegemist on pideva tegevusega. Samuti hõlmab oma riski ja maksevõime analüüs (ORSA) kogu äriühingu põhjalikku riskihindamist äriplaani järgmise kolmeaastase perioodi kohta. 4. Riskile reageerimine: Riskihindamise põhjal tuvastatakse sobivad meetmed ja neid rakendatakse üldise riskifilosoofia kohaselt. Meetmed jagunevad nelja kategooriasse: vältimine, maandamine, kindlustamine ja aktsepteerimine. ORSA on riskile reageerimise sammu osaks oleva riskistrateegia oluline sisend. Muud sisendid riskistrateegiasse on toodud ärieesmärkides ja riskivalmiduses. Näiteks kui ORSA tulemused näitavad, et maksevõime suhe on madalam kui riskitaluvuse limiidid, siis järgneb sellele riskistrateegia ülevaatamine. ORSA võib viidata vajadusele teha muudatusi riskistrateegias ja/või kapitaliplaanis ja/või äriplaanis, et riske riskivalmiduse kohaselt juhtida. 5. Täitmine ja kontroll: Tõhusate ja toimivate kontrollitegevuste kujundamine ja rakendamine. Kontrolltegevused toimuvad äriühingu tasandil ja tehingute tasandil ning on ennetavad, avastuslikud, manuaalsed ja/või automaatsed. AVALIK lk 16 / 53

17 6. Teavitamine ja aruandlus: Seire: Tagada nende protsesside olemasolu, mis on vajalikud riskijuhtimissüsteemi osade ja aspektidega seotud teavitamiseks ja kommunikatsiooniks. Aruandlus on lihtne, loogiline ja tõhus. Riskijuhtimissüsteemi üldise tõhususe ja tulemuslikkuse pidev seiramine ja hindamine. Enesehindamised, kvaliteeditagamise ülevaatused, eksperdihinnangud, siseaudit või välispartner. B.3.7 Sisekontrolli keskkond Tõhus riskijuhtimissüsteem vajab head kontrollikeskkonda. Äriühing tagab sellise keskkonna järgmiste vahenditega: ettevõtte fundamentaalne distsipliin ja struktuur; ausus ja eetilised väärtused; volituste selge delegeerimine; põhimõtete ja juhendite järgimine; tõhusad personaliprotsessid. Kindlustusselts on kohustatud oma juhtimissüsteemi piisavust ja tõhusust regulaarselt hindama. Äriühingus kasutatakse selleks peamiselt: B.3.8 riskiaruandlust, vastavusaruandlust, siseauditi tulemusi ja kontrolli, sobivuse ja nõuetekohasuse protsessi, riskijuhtimise valmiduse hindamist (RMMA). ORSA Äriühing teeb oma riskide ja maksevõime hindamist (ORSA) vähemalt kord aastas. Täielik äriühingu ORSA protsessi kirjeldus asub siseeeskirjas ORSA Policy. ORSA on äriühingu üldise juhtimise lahutamatu osa ja hädavajalik tõhusa kapitalijuhtimise jaoks, kuna üks ORSA väljundeid on äriühingu bilansi prognoosimine järgmise kolme aasta kohta (äriühingu äritegevuse planeerimise horisont). ORSAs tuuakse välja äriühingu prognoositud maksevõime positsioon. ORSA on sisend kapitali- ja dividendikava analüüsile ja võimalike juhtimistegevuste kõrgetasemelisele kirjeldusele. Sellised tegevused on võimalik ellu viia juhul, kui maksevõime järsult väheneb, st ORSA võib viidata muutustele riskistrateegias ja/või kapitaliplaanis ja/või äriplaanis, mis on vajalikud riskide juhtimiseks kooskõlas valmidusega. ORSA tegemise ajal töötatakse välja riskivalmiduse aruanded ja riskilimiidid. Seetõttu on ORSA oluline riskijuhtimise ja äritegevuse planeerimise vahend. ORSA eest vastutab nõukogu. Nõukogu kontrollib tervet ORSA protsessi, kinnitab riskistrateegia, - valmidust ja -limiidid, ORSA stsenaariumid ja tulemuse ning äri- ja kapitaliplaanid. Riskikontrolli funktsiooni juht kohustub tagama, et ORSA protsess on järjepidev ja ettevõtte jaoks asjakohane ning et juhatus on ORSA tulemuse läbi vaadanud, enne kui nõukogu selle kinnitab. ORSA protsess põhineb spetsiifiliste üldistatud stsenaariumite väljatöötamisel, mis on kasutatud eesmärgil hinnata kuidas muutub äriühingu kasumlikus stressiolukorras ja riskide materialiseerumisel ning mis oleksid tagajärjed äriplaneerimise horisondile. Informatsioon, mis on kasutatud stsenaariumite väljatöötamiseks, baseerub äri- ja strateegiaplaanil ning ka riskihindamise (BRA) ja RCSA protsesside tulemustel. See informatsioon peab olema asjakohane ning osutuma tulevaste riskide hindamise jaoks kasutatud stsenaariumite aluseks, mida hõlmab ORSA. See AVALIK lk 17 / 53

18 tähendab: Eesmärgid ja kavandatud otsused, mis on määratletud äriühingu äri- ja strateegia plaanis, peaksid olema võetud arvesse. Näiteks, juhul kui äri- ja strateegia plaani otsused omavad mõju tuleviku toodetele, kuludele või toodete hinnastamisele, see peaks olema kajastatud ORSA-s. Ettevõtte osakondade esindajate poolt BRA ja RCSA tulemustes välja toodud riskide hindamise tulemused on sisendiks stsenaariumite välja töötamiseks. Väline makromuutujate analüüs peaks olema kasutatud sisendiks vähemal ühe stsenaariumi välja töötamiseks. Väline makroanalüüs peaks hõlmama kolme järgmist aastat ning määrama aastaseid muutusi asjakohastes majandusmuutujates nagu intressimäärad, börsiindeksid ja valuutakursid. B.3.9 Riskivalmidus Riskivalmidus määratleb riskide tüübid ja ulatused, mida äriühing on valmis oma ärieesmärkide saavutamiseks võtma. Riskivalmidus defineeritakse ja väljendatakse nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete väärtustena ning see koosneb talumishinnangutest ja peamiste riskiindikaatorite limiitidest ja/või eesmärkidest. Riskivalmidust hinnatakse regulaarselt ümber, mitte harvem kui kord aastas. B Kvalitatiivsed riskivalmiduse aruanded Lisaks riskivalmidusele ja mõõdetavatele riskidele, annab kvalitatiivne riskivalmidus juhiseid mõõdetamatutele riskidele reageerimiseks nagu vastavuskontrolli risk, juriidiline risk ja reputatsiooni risk võttes arvesse ka üksikriske (aktsiarisk, pikaealisuse risk jne) üldise riskivalmiduse piirides. Kvalitatiivse riskivalmiduse alustaladeks on kliendiväärtus ja aktsionäride väärtus. Olulisi individuaalsete riskide positsioone peab hindama nii kliendiväärtuse kui ka aktsionäri väärtuse vaatenurgast. B.3.10 Riskide kontsentratsioon Riskide hindamisel tuleb arvesse võtta riskide kontsentratsiooni ja kõiki olulisi sõltuvusi riskide ja riskitüüpide vahel. Riskide kontsentratsiooni all peetakse silmas iga üksikut riski või gruppi riske, millel on potentsiaal põhjustada äriühingule suurt kahju. Riskide kontsentratsioon on üldine mõiste ja võib juhtuda paljude erinevate riskitüüpide puhul: Krediidiriskis võib see juhtuda hajutamata krediidiportfelli puhul, kas üksikute emitentide või sektorite või riikide lõikes. Tururiskis võib see juhtuda suure avatuse korral üksikule riskifaktorile või grupile seotud riskifaktoritele. Kindlustuslepingute sõlmimise riskis võib see juhtuda üksikute suurte kindlustussummadena, aga ka katastroofiriski vormis, näiteks kui ühe ettevõtte kõik töötajad on kindlustatud. Riskide kontsentratsioon identifitseeritakse kõigis toodetes ja investeeringutes. Riski mõõtmise meetodid peavad olema konstrueeritud nii, et riskide kontsentratsioon ei peituks liiga lihtsate mõõdikute tõttu. Stressitestid ja ORSA on kasulikud töövahendid riskide kontsentratsiooni tuvastamiseks. B.3.11 Järelvalve ja aruandlus Tõhus riskijuhtimine ja sisekontroll nõuavad asjakohaseid aruandluskordasid, mis tagavad konkreetset riski puudutava teabe esitamise juhatusele, RCC-le ja nõukogule. Riskikontrolli funktsioon seirab ning teavitab juhatust, RCCd ja nõukogu personaalselt järgmisest: RICSi piisavus ja tõhusus; kinnitatud limiitide ja häiretasemete kasutamine; põhiparameetrid, nagu SCR, omavahendid, EaRi suhtarv, maksevõime suhtarv ja tegevusriski põhiriskinäitajad; AVALIK lk 18 / 53

19 suurimad individuaalsed riskid, sealhulgas maandamistegevused, vastutavad isikud ja maandamistegevuste tähtajad; äririski hindamise tulemused; oluliste vahejuhtumite ja tegevusriski kahjude kokkuvõte; juhtimise/planeerimise jätkuvuse staatus. Eespool nimetatud regulaarne aruandlus hõlmab enamikku riskidest, aga mõnest riskist tuleb teavitada ja neid lähemalt uurida siis, kui need tekivad. Riskikontrolli funktsioon on alati valmis vastuvõetava aja jooksul ad hoc aruandeid esitama. Teisi huvipooli, st Swedbanki grupi riskiosakonda ja reguleerivaid asutusi, teavitatakse riskidest õigel ajal kooskõlas sisemiste ja väliste reeglite ja juhendite või teenustaseme lepingutega (SLA). B Teavitamine limiidi ja häiretaseme rikkumise korral Limiidi ja häiretaseme rikkumisest tuleb viivitamatult teavitada limiidi kehtestanud isikut või üksust. Kui rikutakse nõukogu kehtestatud limiite, siis teavitatakse nõukogu esimeest, tegevjuhti ja Swedbanki grupi riskiosakonda viivitamatult rikkumise põhjustest ja parandusmeetmetest. Häiretaseme rikkumise korral analüüsib riskikontrolli funktsioon juhtunut ja pakub välja sobivad meetmed. Finantsinspektsiooni teavitatakse viivitamatult, kui miinimumkapitali või solventsuskapitali suhtarv langevad alla 1. B.4 Sisekontrollisüsteem B.4.1 Sisekontrollisüsteemi ollisüsteemi põhimõtted Äriühing on välja töötanud sisekontrollisüsteemi, mis moodustab osa juhtimissüsteemist ning hõlmab äriühingu eri organisatsioonilisi valdkondi ja üksuseid. Sisekontrollisüsteemi osana on äriühing rakendanud vastavuskontrolli funktsiooni. Äriühingu sisekontrollisüsteem koosneb kõrgetasemelistest kontrollimeetmetest, protsessidesse integreeritud kontrollimeetmetest ning andmetöötlusse ja arvutitöötlusse integreeritud kontrollimeetmetest. B Kõrgetasemelised kontrollimeetmed Kõrgetasemelised kontrollimeetmed hõlmavad aruandlusahelaid juhatuse, komisjoni ja nõukogu vahel mitmesugustes riskijuhtimise toimingutes. Samuti hõlmab see kolme kaitseliini kontseptsiooni. Ühtlasi koosneb see põhimõtetest ja suunistest, mida juhtkond kasutab selleks, et tagada ettevõttes asjakohase riskijuhtimis- ja kontrollisüsteemi kasutamine. Riskijuhtimiseks on kehtestatud sisekorrad, mille eesmärk on kontrollida ettevõtte-, krediidi-, investeerimis-, edasikindlustus- ja operatsiooniriski juhtimist. B Protsessidesse integreeritud kontrollmeetmed Igapäevatöös esinevate riskide juhtimiseks on integreeritud kontrollimeetmed sellistesse äriühingu protsessidesse, kus need riskid on hinnatud märkimisväärseks. Kõige tavalisemad kontrollimeetmed on nelja silma põhimõte, agregeeritud summade üle kontrollimine ning eri allikatest pärit andmete kooskõla kontrollimine, ka tagasiulatuvalt. Kontrollimeetmeid kasutatakse kriitilistes protsessides, kahjukäsitluses, finantstehingutega seotud tegevuses, finantsaruandluses ja aktuaari aruandluses. B Andmetöötlusse ja arvutitöötlusse integreeritud kontrollmeetmed Andmetöötluses ja arvutitöötluses on kehtestatud mitmesugused sisestatavate andmete valideerimismeetodid ja piirangud, millega kontrollitakse, kas kasutajaliideste kaudu süsteemi sisestatud andmed on piisava kvaliteediga ja täielikud. Samuti on süsteem loodud nii, et andmete käsitsi süsteemi sisestamist oleks nii vähe kui võimalik. Enamasti on võimalik valida üksnes etteantud valikute vahel või juba süsteemist võetud andmeid. Kasutajaliidesed on loodud põhimõttel, et andmete sisestamine oleks AVALIK lk 19 / 53

20 kasutajate jaoks võimalikult lihtne. B.4.2 Kontrollikeskkond Äriühing on kehtestanud sisekontrollikeskkonna, mis põhineb kirjalikel põhimõtetel, mis käsitlevad eetikat, ning millest teavitatakse äriühingu töötajaid Swedbanki uute töötajate sissejuhatava koolituse raames, samuti äriühingu riski- ja vastavuskontrolli koolituse raames, mille iga uus töötaja läbib ning mida ka olemasolevatele töötajatele korduvalt ja regulaarselt korraldatakse. Äriühingu töötajate jaoks kehtestatud põhimõtted, suunised ja juhised (sise-eeskirjad) hõlmavad muu hulgas sätteid eesmärgiga tagada, et töötajad ei rikuks õigusakte ja eetikanorme, kaitstes seega äriühingut ja tema kliente. B.4.3 Vahejuhtumitest teatamine Äriühingu töötajad peavad andma aru võimalikest vahejuhtumitest oma otsesele juhile ja riskikontrolli funktsioonile, kes peab vahejuhtumite registrit ja tegeleb vajaduse korral järelkontrolliga edasiste vahejuhtumite vältimiseks kokku lepitud meetmete rakendamise üle. Olulisi vahejuhtumeid puudutav teave edastatakse juhatusele ja nõukogule kvartaalsete riski- ja vastavuskontrolliaruannete kaudu. B.4.4 Huvide konfliktide jälgimine ja vältimine Lisaks juhtide tehtud seirele nende vastutusalas tegelevad ka riskikontrolli ja vastavuskontrolli funktsioonid jälgimisega heakskiidetud aastaplaani alusel. Äriühingu juhatus on heaks kiitnud Swedbanki grupi huvide konfliktide põhimõtted. Äriühingu äritegevuse suhtes kohaldatakse ka huvide konfliktide haldamise korda ning finantshuve käsitleva deklaratsiooni esitamise korda, mille on kehtestanud Swedbank AS. Nendes sise-eeskirjades sätestatakse peamised põhimõtted huvide konfliktide ärahoidmiseks ja haldamiseks äriühingu ja tema töötajate puhul ning nähakse äriühingu jaoks ette võimalus olla teadlik äriühingu töötajate võimalikest välistest huvidest, mis võivad tekitada konfliktiolukordi. Peale selle on töötajate võimalikke huvide konflikte vähendatud erinevates sise-eeskirjades, mis kirjeldavad tööprotsesse (kindlustuslepingute sõlmimise kord, kahju hüvitamise kord jne). B.4.5 Vastavuskontrolli funktsioon Vastavuskontrolli funktsiooni tööd reguleerivad äriühingu juhatuse kehtestatud põhimõtted, mis käsitlevad vastavuskontrolli funktsiooni ja milles võetakse arvesse ka vastavuskontrolli funktsiooni juhi volitust, mille juhatus on kehtestanud Vastavuskontrolli funktsiooni juht täidab vastavuskontrolliga seotud ülesandeid kindlustuse ja kindlustusõigusega seotud valdkonnas. Samuti saab äriühing vastavuskontrolli valdkonnas tuge Swedbank ASi (Eesti), Swedbank AB (Leedu) ning AS Swedbanki (Läti) vastavuskontrolli üksustelt nendega tegevuse edasiandmise kohta sõlmitud lepingute alusel. Vastavuskontrolli funktsioon (vastavuskontrolli funktsiooni juhi kaudu) annab regulaarselt aru juhatusele ja nõukogule ning osaleb regulaarselt juhatuse koosolekutel. Samuti osaleb ta nõukogu koosolekutel, kui seal on teemaks vastavuskontrolli küsimused või esitletakse vastavuskontrolli aruannet. Vastavuskontrolli funktsiooni tegevuspõhimõtete ja vastavuskontrolli funktsiooni juhi volituste sisu vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas ning aastal juhatus kinnitas uue sisekorra nimega Vastavuskontrolli funktsiooni regulatsioon, milles täpsemalt määratleti vastavuskontrolli haaret ettevõtte juhtimisstruktuuris ning muuhulgas käsitleti sisseostetud vastavuskontrolliteenuse aruandluse teemat. vastavuskontrolli aasta tähtsamaks tegevuseks võib pidada nõu andmist kindlustusvahenduse direktiivi (IDD - Insurance Distribution Directive) küsimustes, PRIIPS (Packaged Retail Investment and Insurance-Based Products) ja AML4D-alastes (rahapesu neljas direktiiv) küsimustes. Muuhulgas on aasta jooksul teostatud järelvalvet järgmistes valdkondades: AVALIK lk 20 / 53