Uurimisseisust
|
|
- Jüri Raadik
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Tartu Ülikool Usuteaduskond Mari-Liis Nummert Bhakti mõiste Bhagavadgītā's ja Gaudiya višnuismis Bakalaureusetöö Juhendaja Ph.D. Märt Läänemets Tartu 2013
2 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 I. UURIMISSEISUST... 6 II. BHAKTI MÕISTE MÄÄRATLUSTEST Üldmääratlus Bhakti - veedadest Gītāni Bhakti erinevatest tõlgendusvõimalustest III. BHAKTI BHAGAVADGĪTĀ'S Õige andumus, teadmine või tegu? Bhakti ülimuslikkusest Bhagavadgītās Bhaktimārga Bhagavadgītā's Jumal Bhagavadgītā's IV. BHAKTI GAUDIYA VIŠNUISMIS Ajalooline ülevaade Gaudiya višnuismi õpetus Bhakti avaldumine Gaudiya višnuismis ja selle rakendusviisid BIBLIOGRAAFIA SUMMARY
3 SISSEJUHATUS Teema Bhakti ehk andumus on keskne kontseptsioon hinduistlikus mõtte-ja usundiloos. Bhakti tõlgendamist peavad oluliseks nii selle järgijad, õpetajad kui ka uurijad, sest bhakti's avalduvad mõjutused ja mõiste enda mõju pühakirjadele, kommentaaridele, andumusliikumistele ja isegi ühiskondlikule korrale visandavad sajanditepikkuse traditsiooni. Tänapäeva uurijad leiavad, et bhakti mõiste seletamisel peaks kasutama inklusiivsuse põhimõtet mõiste on hinduismile omaselt laiahaardeline ja võib leida lugematul arvul tõlgendusviise. Teisalt on levinud ka suhtumine, et bhakti paremini mõistmiseks tuleb seda üha enam avada kontekstipõhiselt. Viimasele kahele põhimõttele toetub ka käesolev uurimistöö, mis on ajendatud autori sõbra asumisest bhakti-andumuse teele ning püüe tema eluviisi ning õpetuslike tõekspidamisi mõista. Töö eesmärk ja uurimisülesande püstitus Töö eesmärgiks on anda ülevaade bhakti mõiste kujunemisest hinduistlikus traditsioonis ning näidata ja võrrelda bhakti mõiste tõlgendusvõimalusi. Kitsamaks uurimisülesandeks on bhakti mõiste avamine Bhagavadgītā näitel ja bhakti rakendusviiside kirjeldamine Gaudiya višnuismis. Tähtsamad allikad Autor on uurimistöö käigus lugenud Karen Pechilis Prentissi The Embodiment of Bhakti ja Bhakti traditions, Madeleine Biardeau Hinduism: The Anthropology of a Civilization, Michael Pavulraj Bhakti Yoga In the Bhagavad Gita. An Easy Way for all to Search and find the Will of God ja R. Raj Singhi artikklist Eastern Consepts of Love: A philosophical reading of Narada Bhakti Sutra. Kõik tööd keskendusid bhakti avaldumisvormide kirjeldamisele, olid ülevaatlikud ja andsid käesoleva teadustöö autorile vajalikke teadmisi mõiste avamiseks. Eriti kasulikud olid Prentissi tööd, sest need kirjeldasid ka bhakti mõiste kujunemis- ja uurimislugu. Töö autori jaoks olid asendamatud hinduistlike nähtusi kirjeldavad üldkäsitlused nagu Klaus K. Klostermaieri A Survey of Hinduism, Frank Whalingu Understanding Hinduism, 3
4 Stanley Wolperti Encyclopedia of India, Volume 1 ja Haridas Bhattacharyya The Cultural Heritage of India, Volume IV. Lisaks eelmainitule oli töö kirjutamisel suur abi ka Linnart Mälli eestikeelsest Bhagavadgītā tõlkest ja selle kommentaaridest raamatus Nulli ja lõpmatuse kohal. Linnart Mälli, Märt Läänemetsa ja Teet Toome koostatud Ida mõtteloo leksikon : Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia oli töö autorile tarvilikuks kaaslaseks ja kompassiks idamaade mõistemaastikul. Probleemid töö koostamisel Uurimistöö muutis raskeks eelkõige piiratud ligipääs materjalidele. Suur osa bhakti allikmaterjale, millele mõned töös kasutatud lääne käsitlused viitavad, on kirjutatud sanskriti keeles, mida käesoleva töö autor kahjuks veel ei valda. Samuti on Eestis piiratud ligipääs teemakohasele sekundaarkirjandusele, mis raamatukogudes-või poodides praktiliselt puudub. Samuti avastas töö autor uurimistöö käigus, et bhakti mõistest on raske anda tervikliku ülevaadet, sest mõiste tähendus muutub ja areneb pidevalt tegemist on elava traditsiooniga, millel on nii filosoofilised, religiossed kui ka ühiskondlikud mõõtmed. Töö struktuur Töö on jaotatud neljaks peatükiks, millest esimeses antakse ülevaade uurimisseisust ja kirjeldatakse seda, kui pikalt on bhakti uurimisega läänes tegeletud, kes on olnud peamised uurijad ja millistele käsitlustele nad mõistet avavad. Samuti annab peatükk ülevaate, kelle poolt ja millisel viisil on uuritud bhakti esinemisvorme Bhagavadgītā's ja Gaudiya višnuismis. Teine peatükk Bhakti mõiste määratlustest annab ülevaate bhakti mõiste üldmääratlustest, vaatleb bhakti kujunemisest veedakirjanduses, upanišadides ja Bhagavadgītā's ja pöörab tähelepanu Gītā bhakti'le mõju avaldanud elementidele. Samuti võtab peatükk kokku mõiste tõlgendusliku ajaloo lääne autorite töödes ja toob välja levinumad viisid, kuidas seda mõistet seletatakse. Kolmas peatükk Bhakti Bhagavadgītā's avab mõiste tähendust ja kasutusviise Gītā kontekstis. Täpsemalt on vaatluse all andumuse suhestumine õigete teadmiste ja tegudega, bhakti ülimuslikkuse avamine Gītā's ja andumustee kirjeldamine. Lisaks sellele käsitleb peatükk küsimusi jumala olemusest ja rollist suhetes järgijaga, mis aitavad kaasa andumuskirjelduste mõistmisel. 4
5 Neljas peatükk Bhakti Gaudiya višnuismis annab ülevaate andumusliikumise tekkest ja kujunemisest. Peatükk kirjeldab bhakti käsitlust Gaudiya višnuismi õpetuses, juhib tähelepanu, kuidas erinevad mõjutajad on kujundanud bhakti avaldumisvorme Gaudiya višnuismis ja kõneleb bhakti rakendusviisidest andumusliikumises. Käesolev töö lähtub järgnevatest uurimisküsimustest: Milline on olnud bhakti teaduslik uurimine? Mis on mõjutanud bhakti mõiste kujunemist? Millised on bhakti tõlgendusvõimalused? Mis kujul esineb bhakti mõiste Bhagavadgītā's? Millisel viisil rakendatakse bhakti't Gaudiya višnuismis? 5
6 I. UURIMISSEISUST Bhakti mõiste uurimise algus lääne uurijate poolt jääb XIX-XX sajandisse 1 ja kestab tänase päevani. Samas ei saa väita, et mõiste uurimisviis või vaatenurk oleks ajaloos samaks jäänud. Bhakti mõiste on oma pika arenguprotsessi jooksul teinud läbi suure muutuse ja omandanud pidevalt uusi avaldumisvorme. Ka uurijate endi maailmavaade ja käsitlusviis on ajaloolistest arengutest mõjutatud. 2 Käesoleva uurimise seisukohalt on tähtis näidata ka varajaste lääne orientalistide 3 käsitlusi, et oleks võimalik bhakti mõiste uurimise järjepidevuse ja vaatenurga muutumise avanemine. Mitmed tänapäevased bhakti mõiste uurijad vastanduvad küll nendele käsitlustele, kuid peavad nende tööpanust mõiste uurimisel siiski märkimisväärseks. Esimesed uurijad, kes püüdsid bhakti mõistet avada ja süstemaatiliselt käsitleda, olid M. Monier-Williams, George A. Grierson, R. G. Bhandarkar, M. F. Lorinser, H. H. Wilson ja A. Weber. Varajaste orientalistide käsitlustes võib täheldada ka püüdu hinduismi õpetust läänestada mitmeid kontseptsioone on tõlgendatud nii, et neid võiks võrrelda kristlusega. 4 Sellest olenemata avaldasid nad suurt mõju bhakti uurimisele, sest lõid esimesed lääne käsitlused bhakti jumalasuhtestest ja andumusteest. Eriti tähtsaks peetakse M. Monier- Williamsi panust, sest viimane tõlkis inglise keelde ka suure osa sõnavarast, mida bhakti uurimisel kasutatakse. 5 Huvi bhakti vastu suurenes, kui XX sajandi teisel poolel hakkasid läände, enamjaolt Ühendriikidesse levima erinevad andumusliikumised, kes tõlkisid ja avaldasid suure osa pühakirju ja kohalike guru'de kommentaare. 6 See lisas hoogu ka tänapäevaste bhakti käsitluste loomisele. 1 Prentiss, Karen Pechilis. 1999, The Embodiment of Bhakti, New York Oxford: Oxford University Press, lk 26 2 Ibid. 3 Ibid. 4 Ibid.,lk Ibid. 6 Wolpert, Stanley A. 2005, Encyclopedia of India, Volume 1, Michigan: Gale, lk 143 6
7 Kaasajal uuritakse bhakti mõistet enamjaolt mõne autori, raamatu või liikumise kontekstis. Michael Pavulraj pakub hea ülevaate mõiste kasutamisest Bhagavadgītā's 7, R. Raj Singh võrdleb bhakti mõiste kasutusviise Gītā's ja bhakti- sūtra'tes 8, Michael Sauch käsitluses võrreldakse ka eelpool nimetatud tööde jumalasuhteid. 9 Klaus K. Klostermaier loob hea üldkäsitluse višnuistlikest liikumistest ja Gaudiya višnuismi tekkest 10, Gerard Colas näitab višnuistlike traditsioonide muutumist ajaloos 11 ja Edwin Francis Bryant näitlikustab seda Hare Krišna liikumise kontekstis. 12 Tänapäeval keskendub bhakti mõiste uurimine bhakti avaldumisvormide ja selle mõjutajate mõistmisele. Suuremaid üldkäsitlusi bhakti mõistest on viimastel aastakümnetel kirjutanud Krishna Sharma, Karen Pechilis Prentiss, Madeleine Biardeau, David N. Lorenzen ja Jack Hawley, 13 kellest kahte viimast polnud kahjuks käesoleva töö kontekstis võimalik kasutada, sest nende töödele puudus ligipääs. Sharma tegeleb enamjaolt bhakti mõiste avamisega jumalasuhte kontekstis. 14 Prentiss 15 ja Biardeau 16 keskenduvad enam mõiste erinevatele tõlgendustele avamisele. Lorenzen ja Hawley on bhakti kohta kirjutanud vahest ehk kõige suuremaid käsitlusi, mis proovivad üldistada nii mõiste kujunemislugu ja õpetust. 17 Bhakti mõiste tõlgendamisel võib täheldada inklusiivset lähenemist võimalikud mõjutajad arvestatakse mõiste osaks. Eestis pole bhakti mõiste uurimisele suurt tähelepanu pööratud. Linnart Mäll käsitleb bhakti mõistet põgusalt ja vaid Bhagavadgītā kontekstis. 18 Mäll avab põhjalikumalt Bhagavadgītā õpetuse kujunemisloo ja leiab, et bhakti mõiste Gītā's on mõjutatud varasematest 7 Pavulraj, Michael. 2011, Bhakti Yoga In the Bhagavad Gita. An Easy Way for all to Search and find the Will of God, in Asian Journal of Theology, Vol. 25, Manila: Association for Theological Education in South East Asia 8 Singh, R. Raj. 2005, Eastern Consepts of Love: A philosophical reading of Narada Bhakti Sutra, Asian Philosophy, Vol. 15, No. 3, November New York: Routledge 9 Sauch, G. G. 2003, Devotion to the Lord in the Light of Bhakti Sutras, Kottayam: Jeevadhara 10 Klostermaier, Klaus K. 1989, A Survey of Hinduism, New York: State University of New York Press 11 Colas, Gerard. 2005, History of Vaiṣṇava Traditions: An Esquisse in Flood, Gavin (ed) The Blackwell Companion to Hinduism, Oxford: Blackwell Publishing 12 Bryant, Edwin Francis. Ekstrand, Maria. 2004, Hare Krishna Movement: The Postcharismatic Faith of a Religious Transplant, New York: Columbia University Press 13 Prentiss, Karen Pechilis. 1999, The Embodiment of Bhakti, New York Oxford: Oxford University Press, lk Ibid.,lk Ibid. 16 Biardeau, Madeleine. Nice, Richard. 1989, Hinduism: The Anthropology of a Civilization, Delhi: Oxford University Press 17 Prentiss, Karen Pechilis. 1999, The Embodiment of Bhakti, New York Oxford: Oxford University Press, lk Mäll, Linnart. 2003, Nulli ja lõpmatuse kohal, Tartu: Ilmamaa 7
8 andumuskäsitlustest. 19 Eesti uurijatelt on ilmunud ka üksikasjalikumaid käsitlusi, mis keskenduvad Krišna isiku või talle pühendatud andumusliikumise vaatlemisele. Ester Eggert käsitleb bhakti mõistet põgusalt Krišna isikust kõnelemisel 20 ja Eve Ellermäe-Reimets kõneleb sellest Hare Krišna liikumise kontekstis 21. Käesoleva uurimistöö keskmes olevaid mõisteid on enamik eelnevaid uurijaid vähemal või suuremal määral käsitlenud, sest bhakti mõiste uurimist iseloomustab soov näha erinevate pühakirjade ja liikumiste mõjutusi mõiste kujunemisele. 19 Mäll, Linnart. 2003, Nulli ja lõpmatuse kohal, Tartu: Ilmamaa, lk Eggert, Ester. 2012, Krišna Vāsudeva koht varajases hinduistlikus traditsioonis, Idakiri. Eesti Akadeemilise Orientalistikaseltsi aastaraamat 2011/2012. Tartu: Eesti Akadeemiline Orientalistikaselts 21 Ellermäe-Reimets, Eve. 2004, Hare Krišna liikumine Eestis toim. Altnurme, Lea Mitut usku Eesti, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 8
9 II. BHAKTI MÕISTE MÄÄRATLUSTEST 2.1 Üldmääratlus Bhakti on hinduismis levinud mõiste, millega kirjeldatakse andunud järgija (bhakta) ja Jumala vahelisi suhteid ning nende ilminguid. 22 Bhakti on Jumala jäägitu armastus bhakta vastu ning teiste järgijatega osaduses viibimine. 23 Bhakti on järgija teekond Jumalani ning ka lõppeesmärk, vabanemine ja Jumalaga ühekssaamise seisund. 24 Religioosse pühendumuse, ohvritalituse ja jumalakartlikkuse ideed on visandatud juba Ṛgveda hümnides. 25 Upanišadides joonistuvad välja esimesed põhjalikumad pühendumuse käsitlused, näiteks Bhagavadgītā'st tuntud idee erilisest Jumala armust, mis bhakti-tee järgijaid ootab. 26 Śvetāśvatara-upaniṣad ja Kaṭha-upaniṣad kasutavad esmakordselt bhakti mõistet ainult religioosse armastuse kontekstis. 27 Bhakti-käsitlused arenevad jõuliselt India eeposkirjanduses, kus upanšadide impersonaalsest Absoluudist (Brahman) saab isikuline jumal (Īśvara). 28 Bhagavadgītā kuulutab andumust Krišna jumalikule isikule ja seab bhakti-tee ülemaks karma (õiged teod) ja jñāna (õiged teadmised) teest. 29 Bhagavata-purāṇa 10. raamatut peetakse aluseks bhakti-liikumisele, mille eesmärgiks on isiklik pühendumine jumalale ja tema läheduse otsimine sajandil arendasid bhakti konseptsiooni tamiilikeelsed andumusluulejatad ja pühakud 12 Ālvār'it (Višnu järgijad) ja 63 Nāyanār'i (Šiva järgijad). 31 Ālvār'ite ja Nāyanār'ite kohalikus keeles 22 Läänemets, Märt; Mäll, Linnart; Toome, Teet. 2011, Ida mõtteloo leksikon : Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia, Tartu: Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus, lk Pavulraj, Michael. 2011, Bhakti Yoga In the Bhagavad Gita. An Easy Way for all to Search and find the Will of God, in Asian Journal of Theology, Vol. 25, Manila: Association for Theological Education in South East Asia, lk Dhavamony, Mariasusai. 1971, Love of God according to Śaiva sidddhānta: a study in the mysticism and theology of Śaivism, Oxford: Clarendon Press, lk Prentiss, Karen Pechilis. 2011, Bhakti traditions, in Frazier, Jessica; Flood, Gavin The Continuum Companion to Hindu Studies, London: Continuum International Publishing Group, lk Bhattacharyya, Haridas. 1956, The Cultural Heritage of India, Volume IV, Calcutta: The Ramakrishna Mission Institute of Culture, lk Wolpert, Stanley A. 2005, Encyclopedia of India, Volume 1, Michigan: Gale, lk Bhattacharyya, Haridas. 1956, The Cultural Heritage of India, Volume IV, Calcutta: The Ramakrishna Mission Institute of Culture, lk Singh, R. Raj. 2005, Eastern Consepts of Love: A philosophical reading of Narada Bhakti Sutra, Asian Philosophy, Vol. 15, No. 3, November New York: Routledge, lk Eggert, Ester. 2012, Krišna Vāsudeva koht varajases hinduistlikus traditsioonis, Idakiri. Eesti Akadeemilise Orientalistikaseltsi aastaraamat 2011/2012. Tartu: Eesti Akadeemiline Orientalistikaselts, lk Wolpert, Stanley A. 2005, Encyclopedia of India, Volume 1, Michigan: Gale, lk 143 9
10 kirja pandud luule muutis bhakti-traditsiooni populaarseks nii Põhja- kui ka Lõuna-Indias. 32 Andumusluule lisas bhakti kontseptsiooni ka emotsionaalseid, kohati ekstaatilisi elemente, mis mõjutasid omakorda hilisemad andumusliikumiste eripärade väljakujunemist. 33 Tänapäeval lähtutakse bhakti mõiste käsitlemisel erinevatest vaimsetest ja sotsiaalsetest aspektidest see mõiste hõlmab endas küsimusi nii inimhinge vabanemisest kui ka India ühiskonna kujunemise loost. 34 Käesoleva töö autori leiab, et bhakti lai tähendus- ja tõlgendusväli on ootuspärane, sest tegemist on elava mõistega, mis muutub ja areneb ajas pidevalt. 2.2 Bhakti - veedadest Gītāni Uurimused, mis viitavad vajadusele seostada ja uurida suhteid veeda kirjanduse ja bhakti vahel on vajalikud, sest näitavad bhakti mõiste mõjutusi ning arenguid ja avavad selle tõlgendusvõimalustele need visandavad bhakti traditsiooni järjepidevuse veedadest Gītāni. Problemaatiliseks osutuvad tõlgenduslikud küsimused tihtipeale otsitakse veedadest bhakti tähendust sellisel kujul nagu see esineb Gītās. 35 Pühendumuslik suhtumine, mis väljendub enamjaolt rituaalsetes toimingutes on täheldatav juba veeda kirjanduses. Prentiss näeb bhakti algeid aarialaste kogukondlikus rituaalpraktikas ja kindlatele jumalatele pühendumises. 36 Ṛgveda hümnid viitavad jumala ja inimese suhetele familiaarselt, sealjuures on tähtis, et inimene pälviks jumala sõpruse (sakhya) õige rituaaltoimingu teel. 37 Ṛgveda'st leiab ka hulgaliselt viiteid bhakti sünonüümidele nagu anurakti (pühendumus), śraddha (usk), prema (armastus) ja nivedana (enese alistamine), archana (austus), 38 mida järgijad jumala teenimisel rakendasid. Bhakti mõistet kasutatakse ka veedades, kuid enamjaolt 32 Wolpert, Stanley A. 2005, Encyclopedia of India, Volume 1, Michigan: Gale, lk Klostermaier, Klaus K. 1989, A Survey of Hinduism, New York: State University of New York Press, lk Wolpert, Stanley A. 2005, Encyclopedia of India, Volume 1, Michigan: Gale, lk Prentiss, Karen Pechilis. 2011, Bhakti traditions, in Frazier, Jessica; Flood, Gavin The Continuum Companion to Hindu Studies, London: Continuum International Publishing Group, lk Ibid. 37 Singh, R. Raj. 2005, Eastern Consepts of Love: A philosophical reading of Narada Bhakti Sutra, Asian Philosophy, Vol. 15, No. 3, November New York: Routledge, lk Ibid. 10
11 vaid inimlike kiindumuste kirjeldamiseks religioosse andumuse kontekstis ilmub see esmakordselt alles upanišadides. 39 Upanišadid loovad Bhagavadgītā'st tuntud käsitluse Jumala ja inimese erilisest sidemest inimhinge vabastamisel surmaringkäigu ookeanist (saṃsāra). 40 Nii Kaṭha (kuulutab andumust Šivale) kui ka Śvetāśvatara (kuulutab andumust Višnule) upaniṣad kirjeldavad Jumala ja järgija vahelist suhet, milles on armu element järgija õiged teod ja teadmised tagavad Jumala poolehoiu vaid siis, kui viimane nii otsustab. 41 Käesoleva töö autor leiab, et upanišadide lähenemine näitlikustab andumuse muutumist ajas veedaliku andumuse kõrvale otsitakse viise, kuidas järgija võiks jumalaga suhestuda isiklikumal tasandil. Ülimat ei saa taibata veedade õpetusi lugedes, ega ka mõistuse abil, ja sügavate õpingute teel. Ülimat tunneb see, kelle Ülim valib ja eelistab; sellele avaldab Ülim oma tõelise loomuse. 42 Upanišadides võib esmakordselt täheldada ka küsimust jumaliku avaldumisest õpetaja (guru) isikus. Viimasel on suur mõju Bhagavadgītā'le, mis sulandab rollid üheks Krišna on Ardžuna jaoks nii õpetaja kui ka Jumal. Prentissi arvab, et upanišadid illustreerivad järgija ja õpetaja suhete jumalikku ainulaadsust. Ta nendib, et kuigi upanišadid tõstatavad ka küsimuse jumala ja õpetaja olemuslikest sarnasustest ja erinevustest, ei paku need veel selget vastust. 43 Śvetāśvatara upaniṣad'ides on kirjas, et Inimene, kellel on Jumala vastu sügav armastus (bhakti), ja kes ilmutab oma õpetaja vastu samasugust armastust (bhakti) nagu Jumala vastu, selles säravad Selle Ülla omadused. 44 Töö autori arvates viitab see vähemalt võimalusele, et upanišadides on viidatud vajadusele teenida õpetajat samasuguse andumusega nagu jumalat. Hiljem, Gītā-järgselt kirjeldab idee jumala ja õpetaja ühetaolisusest bhakti traditsiooni ja andumusliikumuste eripära. 45 Mitmed indoloogid arvavad etümoloogiliste ja lingvistiliste meetmete alusel, et bhakti't ei eksisteeri enne Bhagavadgītā't. Bhagavadgītā-järgne bhakti erineb märkimisväärselt veedade 39 Singh, R. Raj. 2005, Eastern Consepts of Love: A philosophical reading of Narada Bhakti Sutra, Asian Philosophy, Vol. 15, No. 3, November New York: Routledge, lk Prentiss, Karen Pechilis. 2011, Bhakti traditions, in Frazier, Jessica; Flood, Gavin The Continuum Companion to Hindu Studies, London: Continuum International Publishing Group, lk Ibid., lk Griffith, Tom. 2000, The Upanishads, London: Wordsworth Editions Limited, lk 8, 2: Prentiss, Karen Pechilis. 2011, Bhakti traditions, in Frazier, Jessica; Flood, Gavin The Continuum Companion to Hindu Studies, London: Continuum International Publishing Group, lk Griffith, Tom. 2000, The Upanishads, London: Wordsworth Editions Limited, lk 73, 6: Prentiss, Karen Pechilis. 2011, Bhakti traditions, in Frazier, Jessica; Flood, Gavin The Continuum Companion to Hindu Studies, London: Continuum International Publishing Group, lk
12 panteistlikust pühendumusest ja upanišadide impersonaalsetest jumalakäsitlustest. 46 Ardžuna ja Krišna omavahelise suhte muutumine Bhagavadgītā's näitlikustab veedade bhakti muutumist teistlikuks bhaktiks sõprus muutub personaalseks jumalasuhteks Bhakti erinevatest tõlgendusvõimalustest Sõna bhakti on tuletatud sanskriti juurest bhaj-, mille levinumad tähendusvasted on jagamine ja osa. 48 Monier-Williams pakub bhaj- tähenduseks ka millestki lahutatud olemist ja millegi osaks olemist. 49 Viimane käsitlus näitlikustab bhakti tõlgendusi, milles on esitatud kas järgija ja Jumala hinge duaalne või mitteduaalne olek. Duaalse tõlgenduse kohaselt on järgija (bhakta) eraldatusest teadlik, loodab seda ületada ja andumuse teel Ülimaga ühenduda. Mitteduaalse tõlgenduse järgi on bhakta juba osa Ülimast õige andumus aitab järgijal sellest teadlikuks muutuda ja end Jumalas tunnetada. 50 Vallabhacharya pakub bhakti tüve bhaj- tähenduseks teenima ning lisab, et sõna järelliide kti tähendab armastust. 51 See lähenemine on ootuspärane, sest bhakti traditsioonis on kesksel kohal pühendumustalitused, mida peab sooritama sügavas armastuses Jumala vastu sajandi orientalistide käsitlustes on bhakti valdavalt monoteistlik kontseptsioon, mille baastekstiks loetakse Bhagavadgītā't. Selle lähenemise pooldajad A. Weber ja M. F. Lorinser arvasid, et Bhagavadgīta idee andumusest ühele kindlale Jumalale on laenatud varajasest kristlusest. 53 Väidetav tõestus sellele on Mahābhārata's visandatud toimumispaik ning näilikud sarnasused Jeesuse ja Krišna isiku vahel. 54 R. G. Bhandarkar vastandus sellele 46 Singh, R. Raj. 2005, Eastern Consepts of Love: A philosophical reading of Narada Bhakti Sutra, Asian Philosophy, Vol. 15, No. 3, November New York: Routledge, lk Ibid., lk Basu, Helene; Jacobsen, Knut A.; Malinar, Angelika; Narayanan, Vasudha. 2010, Brill's Encyclopedia of Hinduism. Volume II: Sacred Texts, Ritual Traditions, Arts, Concepts, Leiden and Boston: Brill, lk Monier-Williams, Monier. 1990, A Sanskrit English Dictionary, New Dehli: Oxford Press, lk Klostermaier, Klaus K. 1989, A Survey of Hinduism, New York: State University of New York Press, lk Pavulraj, Michael. 2011, Bhakti Yoga In the Bhagavad Gita. An Easy Way for all to Search and find the Will of God, in Asian Journal of Theology, Vol. 25, Manila: Association for Theological Education in South East Asia, lk Klostermaier, Klaus K. 1989, A Survey of Hinduism, New York: State University of New York Press, lk Prentiss, Karen Pechilis. 1999, The Embodiment of Bhakti, New York Oxford: Oxford University Press, lk Prentiss, Karen Pechilis. 2011, Bhakti traditions, in Frazier, Jessica; Flood, Gavin The Continuum Companion to Hindu Studies, London: Continuum International Publishing Group, lk
13 kindlalt ja väitis, et bhakti jumalakäsitlus Bhagavadgīta's on hinduismile omane andumus isiklikule Jumalale on pika perioodi vältel kujunenud kontseptsioon. 55 Krishna Sharma arvab, et orientalistide käsitlus bhakti'st kui andumusest isiklikule Jumalale (saguṇa bhakti) piiritleb selle mõiste tõlgendusvõimalusi. 56 Sharma leiab, et bhakti käsitlused peavad sisaldama ka impersonaalse jumala (nirguṇa bhakti) konseptsiooni. Sharma kirjeldab bhakti't kui andumust kõige üleüldisemas tähenduses see avab mõiste tõlgendusvõimalustele India religioonide ja koolkondade kontekstis, mille orientalistid kõrvale jätsid. 57 Madeleine Biardeau arvab, et bhakti hõlmab endas elemente veedalikust brahmani ja upanišadide traditsioonist ning peab mõiste kujunemise protsessi hinduismile omaseks. 58 Karen Pechilis Prentiss toetab Sharma lähenemist ja väidab, et bhakti'it ei saa omistada ühelegi koolkonnale või traditsioonile, mis kõik ühel või teisel moel selle mõiste kujunemist ja tõlgendusi on mõjutanud. 59 Sharma väitel on bhakti't alati kasutatud üleüldise väljendina andumuse kirjeldamiseks ning seetõttu võib selle tõlgendamisel varieeruda ka religoonifilosoofiline kontekst. Sharma toetub oma bhakti käsitlustes levinud Nārada-bhakti-sūtra (saguṇa bhakti) ja Śhandilya-bhakti-sūtra (nirguṇa bhakti) lähenemisele mõlemad pakuvad seletuse bhakti olemusest, kuid ei visanda bhakti doktriini. 60 Alljärgnevalt esitab töö autor bhakti neli kõige levinumat tõlgendusviisi; 1. Bhakti kui armastus. Śhandilya-bhakti-sūtra järgi on bhakti järgija sügav armastus Jumala vastu 61. Nārada-bhakti-sūtra kirjeldab bhakti olemust Jumala armastusena järgija vastu, mis kulmineerub inimese ja jumaliku üheks saamisega. 62 Bhakti on järgija jaoks Jumala otsimise 55 Prentiss, Karen Pechilis. 1999, The Embodiment of Bhakti, New York Oxford: Oxford University Press, lk Prentiss, Karen Pechilis. 2011, Bhakti traditions, in Frazier, Jessica; Flood, Gavin The Continuum Companion to Hindu Studies, London: Continuum International Publishing Group, lk Ibid. 58 Biardeau, Madeleine. 1989, Hinduism: The Anthropology of a Civilization, trans. Richard Nice, Delhi: Oxford University Press, lk Prentiss, Karen Pechilis. 2011, Bhakti traditions, in Frazier, Jessica; Flood, Gavin The Continuum Companion to Hindu Studies, London: Continuum International Publishing Group, lk Ibid., lk Vivekananda, Swami. 1946, Bhakti Yoga, Himalayas: Advaita Ashrama, lk Sauch, G. G. 2003, Devotion to the Lord in the Light of Bhakti Sutras, Kottayam: Jeevadhara, lk
14 teekond, mis algab ja lõppeb armastuses. 63 Bhakti on armastuse-kultuur 64, mis nõuab järgijalt nii jäägitut armastust ja armastuse jagamist osaduses Jumalaga. 2. Bhakti kui usk. Pavulraj Michael peab bhakti parimaks tõlgenduseks andumuslikku usku 65, millele ta lisab viite Bhagavadgītā'st Mõtle minust, andu minule, ohverda minule, austa mind, ja sa jõuad minuni, ma tõotan sulle seda, sest oled mulle armas. Loobu kõigist seadmustest, otsi vaid minus varjupaika. Ma vabastan sind kõigist pattudest, ära muretse. 66 Järgija loodab seega, et tema andumus ja usk on Jumalale meelepärane. Bhakti on usk andumuse objekti vastu ja selle jumalikkuse teadvustamine Bhakti kui osavõtt. Prentiss rõhutab, et bhakti on inimese aktiivne osavõtt Jumala või impersonaalse Absoluudi teenimisel ja järgija püüdlus Jumaliku reaalsuse suunas. 68 Selletõttu pakub ta bhakti tähenduseks osavõttu või osaks olemist. 69 Järgija armastab Jumalat või impersonaalset Absoluuti täie südamega, alistub andumuse objektile ja soovib sellega ühenduses olla. Bhakti on hinge tunnetatud osalemine jumalikus olemuses Bhakti kui meede ja lõppeesmärk. Ramanuja käsitluses on bhakti Jumalale pühendumise viis ja tee. 71 Bhakti on teadmise (jñāna) ja tegevuse (karma) kultiveerimine, lõpp-eesmärk ning eelistatud teekond vabanemise (mokṣa) poole kaliyuga ajajärgul Pavulraj, Michael. 2011, Bhakti Yoga In the Bhagavad Gita. An Easy Way for all to Search and find the Will of God, in Asian Journal of Theology, Vol. 25, Manila: Association for Theological Education in South East Asia, lk Majurndar, Cf. A. K. 1979, Bhakti Renaissance, Bombay: Bharatiya Vidya Bhavan, lk 4 65 Pavulraj, Michael. 2011, Bhakti Yoga In the Bhagavad Gita. An Easy Way for all to Search and find the Will of God, lk Mäll, Linnart. 2000, Bhagavadgītā, Tartu: Biblio, lk 65, 18: Pavulraj, Michael. 2011, Bhakti Yoga In the Bhagavad Gita. An Easy Way for all to Search and find the Will of God, in Asian Journal of Theology, Vol. 25, Manila: Association for Theological Education in South East Asia lk Prentiss, Karen Pechilis. 2011, Bhakti traditions, in Frazier, Jessica; Flood, Gavin The Continuum Companion to Hindu Studies, London: Continuum International Publishing Group, lk Ibid., 70 Dhavamony, Mariasusai. 1971, Love of God according to Śaiva sidddhānta: a study in the mysticism and theology of Śaivism, Oxford: Clarendon Press, lk Vivekananda, Swami. 1946, Bhakti Yoga, Himalayas: Advaita Ashrama, lk Pavulraj, Michael. 2011, Bhakti Yoga In the Bhagavad Gita. An Easy Way for all to Search and find the Will of God, in Asian Journal of Theology, Vol. 25, Manila: Association for Theological Education in South East Asia, lk
15 III. BHAKTI BHAGAVADGĪTĀ'S Bhagavadgītā bhakti on suuresti mõjutatud veedade ja upanišadide andumuskäsitlustest. 73 Käesoleva töö autorile tundub, et Gītā üritab sünteesida veedade ja upanišadide andumuslikke küsimusi jumala olemusest, järgija ja jumala vahelistest suhetest ja viisist, kuidas järgija peaks jumalale anduma. Bhagavadgītā's on täheldatav ka püüdlus arvata õpetuslikult sisse varajaste andumusliikumiste tunnusjooni. Need ei rahuldu veedade panteistliku rituaalteenistuse ja upanišadide impersonaalse jumala kummardamisega ning soovivad isiklikumat sidet järgija ja Jumala vahel. Seetõttu võib Bhagavadgītā bhakti teistlik käsitlus 74 pärineda varajastest andumusliikumistest. Autori arvates loob see huvitava paradoksi, sest Gītā-järgsed andumusliikumised toetuvad tavaliselt just seal visandatud teismile. Bhakti säilitab seega Bhagavadgītā's oma tähendusvälja 75, kuid sünteesib sinna ka palju uut. Gītā on esimene tekst, mis kõneleb bhakti'st varjamatult ja teadlikult Õige andumus, teadmine või tegu? Bhakti ülimuslikkusest Bhagavadgītās Bhagavadgītā eristab õige andumuse (bhakti) õigetest tegudest (karma) ja teadmisest (jñāna). 77 Krišna ütleb Ardžunale, et vaid andunu mõistab, milline on Jumala olemus. 78 Samuti annab ta mõista, et õiged teod ja teadmised on bhakta jaoks toetuspunktideks. 79 Need peavad olema sooritatud sügava pühendumise vaimus, sest vastasel korral ei pälvi need Jumala meelehead. 80 Bhagavadgītā's on öeldud, et bhakta peab tegusid sooritama nii, et ta ei kiindu tegude viljadesse 81, näeb tegutsemises tegevusetust ja tegevusetuses tegutsemist 82, pühendab kõik teod Temale 83 ning on kõigist tegudest eraldunud Temasse. 84 Krišna annab mõista, et kui 73 Singh, R. Raj. 2005, Eastern Consepts of Love: A philosophical reading of Narada Bhakti Sutra, Asian Philosophy, Vol. 15, No. 3, November New York: Routledge, lk Ibid. 75 Ibid., lk Prentiss, Karen Pechilis. 1999, The Embodiment of Bhakti, New York Oxford: Oxford University Press, lk Singh, R. Raj. 2005, Eastern Consepts of Love: A philosophical reading of Narada Bhakti Sutra, Asian Philosophy, Vol. 15, No. 3, November New York: Routledge, lk Mäll, Linnart. 2000, Bhagavadgītā, Tartu: Biblio, lk 65, 18: Ibid., lk 25, 3: 3 80 Bhattacharyya, Haridas. 1956, The Cultural Heritage of India, Calcutta: The Ramakrishna Missioon Institute of Culture, lk Mäll, Linnart. 2000, Bhagavadgītā, Tartu: Biblio, lk 29, 4: Ibid., lk 29, 4: Ibid., lk 26, 3: 30 15
16 järgija ei suuda ilmutada õiget teadmist või andumust, võib ta sooritada temale pühendatud tegusid, sest ka need viivad täiusele. 85 Andumusejooga peatükis ütleb Krišna Ardžunale, et õigetest tegudest parem on õige teadmine 86, sest teadmine hõlmab eranditult kõiki tegusid. 87 Bhagavadgītā järgi on õige teadmine vaba kirest, hirmust ja vihast. 88 Järgija peab oma meelt ohjeldama 89, sest tegudest vabaneb täielikult vaid see, kelle meel rajaneb Teadmisel. 90 Õige teadmise omandamisel abistavad järgijat ka õpetajad 91, kes juhatavad järgijat pühendumise teel. 92 Püüa seda mõista teadjate jalge ette kummardudes. Küsi neilt, teeni neid. 93 Autori arvates võib siin täheldada upanišadide käsitluse edasiarendust järgija ja õpetaja vahelise sideme jumalikkusele lisandub Gītā's jumalikkuse omistamine õpetaja isikule. Krišna rõhutab siiski, et bhakti on ülim viis jumalasuhte saavutamiseks. 94 Joogat tunneb kõige paremini see, kelle meel on suunatud minule ja kes ülima usuga täidetult mind pidevalt austab, 95 sest need, kes teda andunult teenivad on talle ülikallid. 96 Krišna ütleb Ardžunale Seepärast suuna oma meel minusse ja astu minusse mõistusega, nõnda hakkadki minus elama, selles pole kahtlust. 97 Sellest võib järeldada, et järgija ühendub Jumalaga vaid täieliku andumuse teel Bhaktimārga Bhagavadgītā's Bhakta peab seega asuma bhaktimārga teele. Mälli järgi tähendab see esmalt ühendust iseendaga, isiksuse sisemist integratsiooni ehk kahesusest vabanemist ja teiseks ühendust 84 Mäll, Linnart. 2000, Bhagavadgītā, Tartu: Biblio, lk 50, 12: 6 85 Ibid., lk 50, 12: Ibid., lk 50, 12: Ibid., lk 30, 4: Ibid., lk 4: Ibid., lk 29, 4: Ibid., lk 29, 4: Ibid., lk 30, 4: Mäll, Linnart. 2003, Nulli ja lõpmatuse kohal, Tartu: Ilmamaa, lk Mäll, Linnart. 2000, Bhagavadgītā, Tartu: Biblio, lk 30, 4: Singh, R. Raj. 2005, Eastern Consepts of Love: A philosophical reading of Narada Bhakti Sutra, Asian Philosophy, Vol. 15, No. 3, November New York: Routledge, lk Mäll, Linnart. 2000, Bhagavadgītā, Tartu: Biblio, lk 50, 12: 2 96 Ibid., lk 50, 12: Ibid., lk 50, 12: 8 98 Bhattacharyya, Haridas. 1956, The Cultural Heritage of India, Calcutta: The Ramakrishna Missioon Institute of Culture, lk
17 sellega, mida Bhagavadgītā's nimetatakse Ülimaks. 99 Bhattacharyya rõhutab, et kahesusest vabanemiseks peab bhakta teadvustama, et tema andumus on jagamatu armastus Jumala vastu, mis on vaba maistest kiindumustest. 100 Teod (karma) ja teadmine (jñāna) ei tohi lõppeesmärki varjutada ning andumus (bhakti) peab väljenduma mõttes, sõnas ja teos. 101 Andumus väljendub rituaaltalituste toimetamises, Krišna lugude kuulamises, teiste järgijate seltskonnas olemises, jumala nime lausumises või sellele keskendumises. 102 Ka väikesed rituaalsed toimingud nagu lille, vee või puuvilja pakkumine Jumalale on levinud, sest Gītā järgi võetakse need vastu kui armu kingitused. 103 Ka Jumala nime lausumine on piisav, et võita Jumala heakskiit ning vabaneda ümbersündide ahelast. 104 Isegi viha või hirm Jumala ees võib viia ümbersündide ahelast vabanemisele, sest inimese mõtted on pidevalt suunatud Krišna jumalikule isikule. 105 Bhagavadgītā's kirjeldatakse bhaktimārga't mitmeosalisena: esmalt teenib järgija usu ja armastusega Jumalat, Jumal peab järgijat kalliks ja näitab talle oma olemust. 106 Seejärel tõstab Krišna järgija sellest maailmast ning juhatab ta oma olemuse sisse, vabastatud seisundisse. 107 Kes aga mind ülimaks pidades on kõigist tegudest eraldunud minusse ja kes joogas vaid minust mõtleb ja mind austab, need päästan ma peagi surmaringkäigu ookeanist, 108 lubab Krišna Ardžunale ja annab mõista, kuidas bhakta võib saavutada vabanemise (mokṣa) seisundi Mäll, Linnart. 2003, Nulli ja lõpmatuse kohal, Tartu: Ilmamaa, lk Bhattacharyya, Haridas. 1956, The Cultural Heritage of India, Calcutta: The Ramakrishna Missioon Institute of Culture, lk Ibid. 102 Wolpert, Stanley A. 2005, Encyclopedia of India, Volume 1, Michigan: Gale, lk Pavulraj, Michael. 2011, Bhakti Yoga In the Bhagavad Gita. An Easy Way for all to Search and find the Will of God, in Asian Journal of Theology, Vol. 25, Manila: Association for Theological Education in South East Asia lk Klostermaier, Klaus K. 1989, A Survey of Hinduism, New York: State University of New York Press, lk Wolpert, Stanley A. 2005, Encyclopedia of India, Volume 1, Michigan: Gale, lk Pavulraj, Michael. 2011, Bhakti Yoga In the Bhagavad Gita. An Easy Way for all to Search and find the Will of God, in Asian Journal of Theology, Vol. 25, Manila: Association for Theological Education in South East Asia, lk Ibid. 108 Mäll, Linnart. 2000, Bhagavadgītā, Tartu: Biblio, lk 50, 12: Pavulraj, Michael. 2011, Bhakti Yoga In the Bhagavad Gita. An Easy Way for all to Search and find the Will of God,, in Asian Journal of Theology, Vol. 25, Manila: Association for Theological Education in South East Asia, lk
18 Bhagavadgītā's kirjeldatakse seega erinevaid andumuse vorme bhakti võib olla vaga jumalateenimine, vabanemise kogemus ja seisund, Ülimaga ühendudes saavutatud eesmärk. 110 Andumus areneb ja muutub küpseks aja jooksul kuni see hõlmab täielikult bhakta elu. 111 Järgija tunneb Jumala lähedust, kogeb seda sõpruse ja partnerlusena ja viimaks samastub Jumalaga. 112 Järgija on Jumalast erinev vaid juhul, kui ei taipa jumaliku avaldumist endas. 113 Andumuse teel mõistab järgija, et jagab osa jumalikust. 114 See on kogemus, milles bhakta ja Jumal jagavad igavest elu, 115 sest kes mind andumusejoogas teenib, ka see on loomujooned ületanud ja kõlbab selleks, et saada Brahmaks Jumal Bhagavadgītā's Tänapäevased teaduskäsitlused jagavad bhakti enamjaolt kaheks, saguṇa (andumus isiklikule Jumalale) ja nirguṇa (andumus impersonaalsele Absoluudile) bhakti'ks. 117 Bhagavadgītā's nimetatakse Krišnat Ülimaks Isiksuseks (puruṣa) 118, s.t. Bhagavadgītā kuulutab andumust Krišnale, keda on kujutatud isikliku jumalana. 119 Ardžuna pöördub Krišna poole sõnadega Sa tunnetad end enda läbi, oo Kõrgem Isiksus, olendite Looja, olendite Isand, jumalate Jumal, maailma Valitseja, 120 millest võib järeldada, et Ülima Isiksuse juurde kuuluvad alati kindel loomus ja loomuomadused. 121 Samas ei välista Krišna Bhagavadgītā's varasemaid jumalakäsitlusi, 122 vaid käsitleb neid osana kõrgemast õpetusest. 123 Kuid ka need, kes austavad Hävimatut, Määratlematut, Paistmatut, Kõikjalviibivat, Kujuteldamatut, Tipulasuvat, Liikumatut ja Püsivat, jõuavad samuti minusse, kui nad on ohjeldanud kõik 110 Pavulraj, Michael. 2011, Bhakti Yoga In the Bhagavad Gita. An Easy Way for all to Search and find the Will of God,, in Asian Journal of Theology, Vol. 25, Manila: Association for Theological Education in South East Asia, lk Klostermaier, Klaus K. 1989, A Survey of Hinduism, New York: State University of New York Press, lk Rao, Cfr. O. M. 1984, The Dynamics of Belief Compared between the Fourth Gospel and the Gita, in The Indian Journal of Theology, Vol. 33, Calcutta: Bishop's College, lk Mäll, Linnart. 2003, Nulli ja lõpmatuse kohal, Tartu: Ilmamaa, lk Mainkar, M. G. 1951, The Gita-Bhasya-Prakasa, Sangli: M. G. Mundranalaya Press, lk Pavulraj, Michael. 2011, Bhakti Yoga In the Bhagavad Gita. An Easy Way for all to Search and find the Will of God, lk Mäll, Linnart. 2000, Bhagavadgītā, Tartu: Biblio, lk 55, 14: Jariwalla, J. S. 1984, Gita: The Science of Living With Introduction, Text and Commentary, Delhi: Motilal Banarsidass, lk Mäll, Linnart. 2003, Nulli ja lõpmatuse kohal, Tartu: Ilmamaa, lk Pavulraj, Michael. 2011, Bhakti Yoga In the Bhagavad Gita. An Easy Way for all to Search and find the Will of God, lk Mäll, Linnart. 2000, Bhagavadgītā, Tartu: Biblio, lk 43, 10: Mäll, Linnart. 2003, Nulli ja lõpmatuse kohal, Tartu: Ilmamaa, lk Ibid. 123 Ibid., lk 62 18
19 võimed, kui nad kõike võrdselt võtavad ja kui neid rõõmustab olendite hea käekäik. 124 Krišna annab mõista, et ka nirguṇa bhakti järgijad jõuavad temasse, sest Absoluut on üks tema seisundeid. 125 Bhagavadgītā paigutab veedade jumalad ja upanišadide Brahma Krišna jumaliku keha sisse. 126 Kõiksusekuju vaatlemise jooga peatükis tunnistab Ardžuna Krišnale, et näeb kõiki jumalaid ta jumalikus keha 127 ja tõdeb, et kõik jumalad on Krišna ilmingud. 128 Seetõttu ei saa Bhagavadgītā õpetust pidada panteismiks. Bhagavadgītā's on Jumala roll hinge vabastamisel aktiivne ta juhatab järgija vabastatud seisundisse ja võimaldab järgijal astuda tema jumaliku keha sisse. 129 Viite personaalsele jumalasuhtele ja Jumala aktiivsele rollile bhakta abistamisel leiab arutlusejoogast, kus Ardžuna palub Krišnalt vastuseid ning lubab vastutasuks jääda tema õpilaseks ja otsida temas varjupaika. 130 Gītā käsitlus järgija ja Jumala vahelistest suhetest lisab bhakti konseptsioonile omase personaalsuse. 124 Mäll, Linnart. 2000, Bhagavadgītā, Tartu: Biblio, lk 50, 12: Jariwalla, J. S. 1984, Gita: The Science of Living With Introduction, Text and Commentary, Delhi: Motilal Banarsidass, lk Mäll, Linnart. 2003, Nulli ja lõpmatuse kohal, Tartu: Ilmamaa, lk Mäll, Linnart. 2000, Bhagavadgītā, Tartu: Biblio, lk 46, 11: Mäll, Linnart. 2003, Nulli ja lõpmatuse kohal, Tartu: Ilmamaa, lk Pavulraj, Michael. 2011, Bhakti Yoga In the Bhagavad Gita. An Easy Way for all to Search and find the Will of God, in Asian Journal of Theology, Vol. 25, Manila: Association for Theological Education in South East Asia, lk Mäll, Linnart. 2000, Bhagavadgītā, Tartu: Biblio, lk 20, 2: 7 19
20 IV. BHAKTI GAUDIYA VIŠNUISMIS 4.1 Ajalooline ülevaade Gaudiya višnuismi loojaks peetakse Caitanya Mahaprabhut, kes sündis Bengali aladel vaiṣṇava braahmani perekonnas. 131 Kahekümne kahe aastaselt pühitseti ta krišnaistliku mantraga, mis Caitanya elu muutis. 132 Kodulinnas täheldati Caitanya usulist pöördumist ta andus Krišnale seninägematul viisil, mis väljendus pühendumuslikes lauludes, tantsudes ja Krišna nime ekstaatilises lausumises. 133 Kaks aastat hiljem lahkus Caitanya kodust ja asus levitama sõnumit Krišna jumalikkusest, õigest andumusest 134 ja maha mantra'st, mis keskendub Krišna ülistamisele. 135 Oma viimased aastad veetis ta Puris, kus ta kuulutas sõnumit ekstaatilisest andumusest Krišnale ja hinge kogemusest jumalikus armastuses. 136 Caitanya päritolu tõttu kutsutakse tema järgijaid gauḍīyāvaiṣṇava'deks ehk vaiṣṇavadeks, kes on pärit Gauḍa piirkonnast. Pärast Caitanya surma kogunes üks grupp järgijaid tema kaaslase Nityānanda ümber. Teine grupp moodustus Caitanya kuuest järgijast, keda kutsutakse Gosvāmideks. 137 Just Gosvāmid ja nende järgijad muutsid Gaudiya višnuismi mõjukaks andumusliikumiseks. 138 Lisaks kahele põhigruppile moodustus ka väiksemaid gruppe, kes olid koondunud erinevate õpetajate ümber või nende vastu. 139 Gaudiya višnuismist on väljaarenenud mitmeid liikumisi, kes ühel või teisel viisil üksteisest erinevad. Rādhāvallabhid rõhutavad Krišna ja Rādhā igavest sidet, mis on toetub andumusele. 140 Bengali višnuistlikud sahajīyād usuvad, et Caitanya isikus avaldub jumalik paar Krišna ja Rādhā ning järgija ülesandeks on andumuse teel mõista jumaliku paari 131 Colas, Gerard. 2005, History of Vaiṣṇava Traditions: An Esquisse in Flood, Gavin (ed) The Blackwell Companion to Hinduism, Oxford: Blackwell Publishing, lk Chryssides, George D. 2001, Exploring New Religions, London: Continuum International Publishing, lk Whaling, Frank. 2002, Understanding Hinduism, Edinburgh: Pacific Monograph Series, lk Chryssides, George D. 2001, Exploring New Religions, London: Continuum International Publishing, lk Ibid., Whaling, Frank. 2002, Understanding Hinduism, Edinburgh: Pacific Monograph Series, lk Colas, Gerard. 2005, History of Vaiṣṇava Traditions: An Esquisse in Flood, Gavin (ed) The Blackwell Companion to Hinduism, Oxford: Blackwell Publishing, lk Klostermaier, Klaus K. 1989, A Survey of Hinduism, New York: State University of New York Press, lk Colas, Gerard. 2005, History of Vaiṣṇava Traditions: An Esquisse in Flood, Gavin (ed) The Blackwell Companion to Hinduism, Oxford: Blackwell Publishing, lk Whaling, Frank. 2002, Understanding Hinduism, Edinburgh: Pacific Monograph Series, lk 68 20
21 olemasolu oma hinges. 141 Tänapäeval moodustab Gaudiya višnuismi suurima haru Hare Krišna liikumine, kes on koondunud Rahvusvahelise Krišna Teadvuse Ühingusse Gaudiya višnuismi õpetus Caitanya pole Gaudiya višnuismi õpetuse autor, 143 vaid järgija ja õpetaja, kelle sõnum oli pühendatud Krišnale. 144 Tema õpetuse on kirja pannud tema järgijad, kuus Gosvāmit, kellele omistatakse traditsiooni pühakirjade autorlust. Gaudiya višnuismi järgi on inimese hing (jīva) osa Jumala hingest, millele ta sarnaneb. Hing, mis sarnaneb Jumala omale on samal ajal ka individuaalne ja säilitab oma eritaolisuse Jumalaga üheks saades. Krišnale pühendumine on sealjuures ainuke viis hinge vabastamiseks. 145 Praktilised harjutused äratavad hinges peituva pühendumuse. Pühendumise tee ja Krišna armastus bhakta vastu juhatavad hinge jumaliku armastuse ehk premābhakti seisundisse. 146 Gaudiya višnuismi õpetuses on kesksel kohal käsitlus rasa'dest ehk erinevatest emotsionaalsetest väljendusvormidest ja seisunditest. Üheksa põhilist rasa't vastavad tunnetele kõige intensiivsemad on neist erootiline või romantiline armastus (śṛṅgāra), naer (hāsya), kaastunne või valu (karuṇā). Gaudiya višnuistid arendavad oma andumust sellisel viisil, et ainult Krišna võiks rasa'de objektiks olla Bhakti avaldumine Gaudiya višnuismis ja selle rakendusviisid Gaudiya višnuismi bhakti kontseptsiooni kujunemist on mõjutanud erinevad pühakirjad, andumusluuletajad, bhakti-kommentaatorid ja višnuistlikud liikumised. Bhagavadgītā mõjutus liikumise õpetusele on täheldatav kahel viisil 148 ; andumuse objektiks on Krišna ja andumus on ülim tee jumala lähedusele leidmisel. 141 Whaling, Frank. 2002, Understanding Hinduism, Edinburgh: Pacific Monograph Series, lk Ibid. 143 Klostermaier, Klaus K. 1989, A Survey of Hinduism, New York: State University of New York Press, lk Ibid. 145 Colas, Gerard. 2005, History of Vaiṣṇava Traditions: An Esquisse in Flood, Gavin (ed) The Blackwell Companion to Hinduism, Oxford: Blackwell Publishing, lk Ibid. 147 Klostermaier, Klaus K. 1989, A Survey of Hinduism, New York: State University of New York Press, lk Bryant, Edwin Francis. Ekstrand, Maria Hare Krishna Movement: The Postcharismatic Faith of a Religious Transplant, New York: Columbia University Press, lk 37 21
22 Puraanadest, eriti Bhagavata-purāṇa'st lisanduvad Gaudiya višnuismi täpsemad juhtnöörid, kuidas andumust peaks rakendama. 149 Bhagavata-purāṇa kirjeldab üheksaosalist andumusteed, mis koosneb Krišna lugude kuulamisest, tema nime lausumisest, tema lootosjalgade mäletamisest ja jumaldamisest, rituaaltalituste sooritamisest, enese alistamisest Krišnale, end Krišna teenijaks, sõbraks ja osaks tunnistamises. 150 Bhakti kommentaatorid täpsustavad bhakti praktikaid veel enam. Nārada-bhakti-sūtra jagab andumusetee üheteistkümneks osaks, kus järgija ülistab Krišna vägevust, armastab tema ilu, jumaldab teda reeglitekohaselt, hakkab Krišna teenijaks, peab teda oma kaaslaseks ja lapsevanemaks, armastab Krišnat samal viisil nagu pühendunud naine oma meest, alistub talle täielikult, tunnetab end jumalikus reaalsuses ja igatseb Krišna järgi. 151 Keskaegsete andumusluuletajate töödest lisandub bhakti'le meeletu emotsionaalsuse, ekstaasi element, mis on Gaudiya višnuismi üks tunnusjooni. 152 Töö autori arvates on tähtis meelespidada, et kuigi bhakti traditsiooni saab seostada kõigi eelpool nimetatud mõjutajatega esineb see Gaudiya višnuismis siiski edasiarenenud vormis. Gaudiya višnuismis on avaldub bhakti väga emotsionaalse pühendumusena Krišnale, kelles avaldub Caitanya järgi jumalik täius. 153 Gaudiya višnuismis eristatakse kolmeosalist andmust, mis on omakorda jagunenud. 154 Esimest etappi kutsutakse sadhānabhakti'ks. See sisaldab endas rituaalset pühendumust ja Krišna kirglikku järgimist. 155 Järgija leiab esmalt usu Krišnas, ümbritseb end teiste järgijatega, osaleb teenimisriitustes, väldib jumalatute seltskonda, pühendub vankumatult ja kiindub Krišnasse selline tegutsemine viib sügava kiindumise ja armastuseni Krišna vastu Chryssides, George D. 2001, Exploring New Religions, London: Continuum International Publishing, lk Klostermaier, Klaus K. 1989, A Survey of Hinduism, New York: State University of New York Press, lk Ibid. 152 Ibid., lk Ibid., lk Ibid., lk Ibid., lk Ibid., lk
23 Teine etapp on bhāvanabhakti ehk emotsionaalne pühendumus, milles järgija rakendab rasa teooriat. Järgija otsib rahu oma tegemistes ja mõtetes, ta teenib truult Krišnat ja armastab teda kaaslase või lapsevanemana. See etapp kulmineerub madhurasa ehk magusa armastuse tundmises. 157 Kui emotsionaalne pühendumus on täielikult küpseks saanud, võib järgija astuda bhakti kolmandasse etappi, milleks on premābhakti ehk armastuse täiuse seisund. Järgija tunneb täielikku armastust Krišna vastu ja jõuab arusaamisele, et tema armastus Krišna vastu on jumaliku armastuse jagamine. 158 Premābhakti seisund on täielik ja püsiv. Bhakta, kes on saavutab premābhakti seisundi on Caitanyacaritāmṛta järgi ideaalne pühendunu Klostermaier, Klaus K. 1989, A Survey of Hinduism, New York: State University of New York Press, lk Ibid,. lk Ibid,. lk
24 KOKKUVÕTE Bhakti mõiste teaduslik uurimine on arenenud jõudsalt. Esimeste orientalistide tööd iseloomustab ekslik püüe muuta bhakti läänelikuks. Sealjuures kasutati tihti mõiste kirjeldamisel kristluses levinud terminoloogiat ja üritati bhakti'st leida elemente, mille kaudu saaks seda kristliku õpetusega võrrelda. XIX-XX sajandi orientalistide panus bhakti uurimisse on siiski märkimisväärne nende käsitlustele toetuvad või vastanduvad enamik tänapäevaseid bhakti uurijaid. XX sajandi teisel poolel võib täheldada orientalistikahuvi kasvamist läänes. Uurijad pöörasid üha enam tähelepanu bhakti avaldumisvormide uurimisele ja avasid mõistet ka varem kõrvaletõrjutud pühakirjade, autorite ja liikumiste kontekstis. Selline lähenemisviis annab bhakti tõlgendamisel lõpmatul hulgal vastuseid bhakti't nähakse inklusiivse traditsioonina. Bhakti mõiste on kujunenud erinevate mõjutuste najal. Veedakirjandus ja upanišadid on mõjutanud andumuskäsitluse kujunemist ja avaldumist Bhagavadgītā's, millele toetub omakorda lugematult arvul bhakti kommentaatoreid, andumusluuletajaid-ja liikumisi. Bhakti käsitlused, mis Bhagavadgītā eelseid teoseid arvesse ei võta, annavad ekslikult mõista, et bhakti ilmub esmakorselt alles Gītā's. Mõjutuste nägemine bhakti kujunemisel on oluline, sest tegemist on elava traditsiooniga ka tänapäevaste andumusliikumiste bhakti praktikad on seotud mitme sajandi vältel kujunenud õpetusega. Erinevate mõjutegurite ja pika kujunemisloo tõttu on bhakti omandanud ka suurel hulgal tõlgendusi. Huvitaval moel ei välista erinevad bhakti tõlgendused üksteist, vaid pigem toetavad ja avavad hoopis uutele võimalikele mõiste sünteesidele ja seletustele. Bhagavadgītā's avaldub bhakti selgepiirilisemalt kui veedades ja upanišadides. Gītā räägib järgija sügavast andumusest Krišna vastu ja visandab väga personaalse jumalasuhte järgija ja Jumala vahel. Oma hinge vabastamiseks ja Jumala läheduse tundmiseks peab järgija Jumala suhtest osutama andumust. See toetub õigetele tegudele ja teadmisele, kuid on nendega võrreldes ülim viis Krišna meelehea pälvimiseks. Bhagavadgītā järgi peab bhakta asuma andumusteele, kus järgija tunnetab end osana Jumalast, vabaneb duaalsusest ja saab Jumalaga üheks. Bhakti avaldub Bhagavadgītā's seega nii meetme kui ka lõppeesmärgina. Gaudiya višnuismis omandab bhakti väga emotsionaalse, kohati isegi ekstaatilise vormi. Kuigi Gaudiya višnuismi bhakti toetub põhiolemuselt Gītā's visandatud bhakti käsitlusele 24
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
Rohkemvrmt /7/24 17:55 page 88 #88 Krišna Vāsudeva koht varajases hinduistlikus traditsioonis Ester Eggert Krišna Vāsudeva on üks vastuolulisemaid jum
vrmt11 2012/7/24 17:55 page 88 #88 Krišna Vāsudeva koht varajases hinduistlikus traditsioonis Ester Eggert Krišna Vāsudeva on üks vastuolulisemaid jumalusi hinduistlikus panteonis. Esiteks ei olekski justkui
RohkemTARTU LIKOOL
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Stella Sägi IDA MÕJUD EESTI LUULES Magistritöö Juhendaja dotsent Arne Merilai TARTU 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. USUNDID 7 1.1 Hinduism 7
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemHommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Ülistus 1/3 08:30 Kohtumine Messiaga: Marion Wells 08:40 Ärka!: Võrratu Jumala armastus 09:00 Danny Silk - Austuse kultuur:
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemDavid the King Part 1 Estonian CB
Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemKus on Jumal algus.indd
Kus on Jumal? Kirjutanud ja joonistanud Leia A. Stinne Originaaltiitel: Where Is God? Avaldatud lepingu alusel kirjastusega Light Technology Publishing Eesti keelde tõlkinud Lembe Rohuväli Toimetanud Riina
RohkemHiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti
Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti? Enam ei pea otsima, Espechal on neid valikus mitmeid!
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemTäiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON
Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemPowerPoint Presentation
MUUD KIRJAD Veljo Kaptein HEEBREA KIRI JAAKOBUSE KIRI 1PEETRUSE KIRI 2PEETRUSE KIRI 1 JOHANNESE KIRI 2 JOHANNESE KIRI 3 JOHANNESE KIRI JUUDA KIRI MUUD KIRJAD HEEBREA KIRI OLUKORD: SUUNATUD HEEBREALASTELE
RohkemMiks me armastame
Helen Fisher, PhD < Miks me armastame? Romantilise armastuse olemus ja keemia Originaali tiitel: Why We Love: The Nature and Chemistry of Romantic Love Copyright 2004 by Helen E. Fisher. All rights reserved.
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemTOYOTA KATA Mike Rother
Kuidas saavutada paremaid tulemusi ja õnnestuda ettevõtmistes? Anu Virovere, Phd ELU KOLMANDAL AASTATUHANDEL (PATRICK DIXON) See aastatuhat annab meile teaduse ja tehnoloogia, milleni ei küüni meie julgeimadki
RohkemTallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar
Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti
RohkemKeeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl
Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
Rohkem2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh
2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemVaba aja sisustamise ümbermõtestamine?
Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemEESTI KUNSTIAKADEEMIA
HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemTallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste
Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab
RohkemHommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
Rohkem14413_124_Notice-25-Oct-2016.indd
Teatis Kuupäev: 25. oktoober 2016 Kellele: Üldjuhtidele, piirkonna seitsmekümnetele, vaia-, misjoni- ja ringkonna juhatajatele, piiskoppidele ja koguduse juhatajatele, vaia ja koguduse nõukogu liikmetele
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
RohkemSlide 1
Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI
VALIKAINE LITURGIKA gümnaasiumis 1 LITURGIKA ÜLDOSA Liturgika gümnaasiumis Leitoyrgia «avalik teenistus» kõige tähtsam jumalateenistus, mille suhtes kõik teised ööpäevaringi jumalateenistused (vt. Jumalateenistuste
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemAktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor
Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemELADA LIGIMESE SUHTES KAASATUNDVALT TARMO KULMAR EESTI A K A D EEM ILISE O RIEN TA A LSELTSI PR ESID EN T Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso
ELADA LIGIMESE SUHTES KAASATUNDVALT TARMO KULMAR EESTI A K A D EEM ILISE O RIEN TA A LSELTSI PR ESID EN T Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso kuulub kahtlemata tänapäeva maailma autoriteetsemate
RohkemN O V E E N Püha Josemaria eestkostel TÖÖ
N O V E E N Püha Josemaria eestkostel TÖÖ PALVE Püha Josemaria Escrivá Opus Dei asutaja Jumal, kes sa Pühima Neitsi Maarja kaudu lasksid pühale preestrile Josemariale osaks saada lugematuid armuande, valides
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemUntitled-2
Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemNo Slide Title
Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
RohkemMicrosoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx
Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu
RohkemKuidas ärgitada loovust?
Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemSotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis
Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemPolünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x
1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
Rohkem19. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, Arvridade koonduvustunnused Sisukord 19 Arvridade koonduvustunnused Vahelduvat
9. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, 203-4. 9 Arvridade koonduvustunnused Sisukord 9 Arvridade koonduvustunnused 23 9. Vahelduvate märkidega read.......................... 24 9.2 Leibniz i
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni
Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik
RohkemVäärtusõpetus
Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemAutomaatjuhtimise alused Automaatjuhtimissüsteemi kirjeldamine Loeng 2
Automaatjuhtimise alused Automaatjuhtimissüsteemi kirjeldamine Loeng 2 Laplace'i teisendus Diferentsiaalvõrrandite lahendamine ilma tarkvara toeta on keeruline Üheks lahendamisvõtteks on Laplace'i teisendus
RohkemMicrosoft PowerPoint - HHP Sissejuhatus ainesse, psühholoogia organisatsioonis [Compatibility Mode]
HHP 3170 Organisatsiooni- psühholoogia 1. Sissejuhatus ainesse Psühholoogia organisatsioonis Vahetult peale II Maailma Sõda sõnastati kaks olulist, kuid selget ülesannet, mis ongi aluseks OP kujunemisele:
RohkemKuldõpetus: Õpetuse ja Lepingute ning Kiriku ajaloo õpetaja materjal
Kuldõpetus: Õpetuse ja Lepingute ning Kiriku ajaloo õpetaja materjal Välja andnud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik Salt Lake City, Utah' osariik, Ameerika Ühendriigid Ootame teie kommentaare ja
RohkemLPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET
Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemINGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes
INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada
RohkemIFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3
Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö
RohkemOrbiidile! hooaja info
Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu
RohkemMicrosoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc
Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud
Rohkem