MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Tartu Ülikooli Sihtasutus registrikood:

Väljavõte

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: registrikood: tänava nimi, Ülikooli tn. 18 maja number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond postisihtnumber: telefon: e-posti aadress: veebilehe aadress:

2 Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Bilanss 8 Tulemiaruanne 9 Rahavoogude aruanne 10 Netovara muutuste aruanne 11 Raamatupidamise aastaaruande lisad 12 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 12 Lisa 2 Raha 15 Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud 15 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed 15 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 16 Lisa 6 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 16 Lisa 7 Materiaalne põhivara 17 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 18 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 18 Lisa 10 Netotulu finantsinvesteeringutelt 18 Lisa 11 Muud tulud 19 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 19 Lisa 13 Tööjõukulud 19 Lisa 14 Seotud osapooled 19 2

3 TEGEVUSARUANNE 1. Üldiselt (edaspidi Sihtasutus) asutati 7. juulil aastal. Sihtasutuse eesmärgiks on sihtotstarbelise majandusliku toetuse vahendamine Tartu Ülikoolile ja ülikooliga seotud ettevõtmistele, toetustena laekunud raha ja vara majanduslikult otstarbekas paigutamine, arvestades sihtasutuse eesmärke ning Tartu Ülikooli arengu- ja tegevuskava. Sihtasutus annab välja stipendiume ja preemiaid. 2. Nõukogu t juhib 8-liikmeline nõukogu, kelle volitused algasid 2012.a. juunikuus ja kestavad neli aastat. Sihtasutuse nõukogu koosseis: Sten Luiga nõukogu esimees, advokaadibüroo Borenius vanempartner, vandeadvokaat; Kristjan Haller Tartu Ülikooli füüsika instituudi külalisprofessor; Martin Hallik Tartu Ülikooli õppeprorektor; Mart Mägi Amserv Grupi AS tegevjuht; Jaan Tallinn Ambient Sound Investments partner; Ragnar Heido Tartu Ülikooli Kliinikum, onkoloog-kirurg; Toomas Kiho ajakirja Akadeemia peatoimetaja, peaministri nõunik; Andris Jegers KPMG Eesti kontori tegevjuht. 3. Juhatus Sihtasutuse juhatus on üheliikmeline ja juhatuse liikme kohuseid täidab Ruth Kotsar, kes töötab sellel ametikohal alates 2004.a. novembrikuust. 4. Aruandeaasta olulisemad sündmused 4.1. Stipendiumide ja preemiate määramine ja väljamaksmine aastal maksis 2012.a. välja stipendiume ja preemiaid kokku 38 erinevast fondist. Stipendiumikonkurssidele laekus kokku 382 taotlust, mille hulgast stipendiumikomisjonid valisid välja stipendiaadid ja esitasid need TÜ Sihtasutuse nõukogule kinnitamiseks a. maksti välja kokku eurot, sh eurot 2011.a. määratud stipendiume, 2013.a. väljamaksmiseks jäi eurot a. määrati stipendiumid järgmiselt: 1. Estraveli reisisihi stipendium (6 stipendiumi kokku eurot) Triin Tiru ja Kärt Karus õigusteaduskond, Heleri Huuse Viljandi kultuuriakadeemia, Andre

4 Kruusmaa filosoofiateaduskond, Stig Benström arstiteaduskond, Hanna-Kaisa Niid majandusteaduskond. 2. CWT (Kaleva Traveli) reisistipendium (9 stipendiumi kokku eurot) Laura Mihkla ja Kaja-Triin Laisaar arstiteaduskond, Maarja Olli, Hannes Vinnal ja Urmas Salo filosoofiateaduskond, Tiina Liimets ja Viljo Aros loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Helena Liiv kehakultuuriteaduskond, Birgit Poopuu sotsiaal- ja haridusteaduskond. 3. Silvere Panti stipendium (13 stipendiumi kokku eurot) Signe Algma ja Ere Tuunas sotsiaal- ja haridusteaduskond, Annika Põder ja Annika Toomik arstiteaduskond, Maris Kilk, Kristin Kokkov, Inga Sapunjan, Kaisa Ling ja Indrek Lõbus filosoofiateaduskond, Maarja Kukumägi Viljandi kultuuriakadeemia, Maarja Pärs majandusteaduskond, Merlin Raud loodus- ja tehnoloogiateaduskond. 4. Tartu Ülikooli Raefondi stipendiumid (15 stipendiumi kokku eurot) Andreas Valdmann loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Kairi Talves, Annika Apuhtin ja Viivika Keskküla sotsiaal- ja haridusteaduskond, Kadri Sooberg usuteaduskond, Martin Mooses kehakultuuriteaduskond, Tuuli Hansen õigusteaduskond, Pille-Riin Larm ja Gleb Netchvolodov filosoofiateaduskond, Kadi Ummik majandusteaduskond, Kristin Jesse ja Dmytro Fishman matemaatikainformaatikateaduskond, Kalle Kasemaa usuteaduskonna emeriitprofessor, Andres Kuusik majandusteaduskonna dotsent ja Anne Reino majandusteaduskonna lektor. 5. Hea Tahte Fondi stipendium õpetajakoolituse üliõpilasele ( 1 stipendium eurot) Teele Lattik - loodus- ja tehnoloogiateaduskond. 6. Jüri Uluotsa stipendium (1 stipendium eurot) Piret Ehin sotsiaal- ja haridusteaduskonna vanemteadur. 7. Andreas ja Elmerice Traksi stipendium (9 stipendiumi eurot ) arstiteaduskonna arst-residendid Marju Raukas, Janek Vilisaar, Mariken Ross ja Mari-Liis Uudelepp, doktorant Kaja-Triin Laisaar ja üliõpilased Marie Abel ja Liisi Rammo, sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistrandid Mart Raamat ja Andres Reiljan. 8. Eestikeelse terminoloogia sihtstipendium (8 stipendiumi kokku summas eurot) prof. Astrid Saava, dots. Uno Veissmann, vanemteadur Eva Piirimäe, teadur Kai Rünk, EKA lektor Karin Paulus, doktorandid Kats Kivistik, Kristel Uiboaed ja Liisi!ahmatova. 9. Liisa Kolumbuse stipendium (2 stipendiumi eurot) arstiteaduskonna doktorandid Liivi Maddison ja Marko Pastak. 10. Heidi-Ingrid Maaroosi stipendium (1 stipendium eurot) arstiteaduskonna üliõpilane Paul-Sander Vahi. 11. Sten Luiga stipendium (1 stipendium eurot) arstiteaduskonna doktorant Liina Haring. 12. Marika Mikelsaare üliõpilasteaduse tunnustamise fondi stipendium (1 stipendium 500 eurot) arstiteaduskonna üliõpilane Hiie Soeorg. 13. Ravimitootjate Liidu stipendium (1 stipendium eurot) arstiteaduskonna doktorant Jana Lass. 14. Perekond Rannu stipendium (3 stipendiumi kokku eurot) majandusteaduskonna doktorant Uku Varblane, magistrant Maarja Dahl ja bakalaureus Jürgen Kaevats. 15. KPMG stipendium (1 stipendium eurot) majandusteaduskonna magistrant Andrus Lukke 16. Flory ja Erik Kalve stipendium (1 stipendium eurot) majandusteaduskonna üliõpilane Timo Mitt. 17. Fontes PMP stipendium ( 1 stipendium eurot) majandusteaduskonna doktorant Eneli Kindsiko 18. Valter Niiluse stipendium (2 stipendiumi eurot) filosoofiateaduskonna magistrant Maarja-Liisa Pilvik ja doktorant Kristel Uiboaed.

5 19. Toomas Lapi tõlkestipendium (1 stipendium eurot) filosoofiateaduskonna teadur Mart Kuldkepp 20. Playtech Estonia stipendium (3 stipendiumi kokku eurot) matemaatikainformaatikateaduskonna üliõpilased Tiina Turban, Nataliia Semenenko ja Tõnis Truumaa. 21. Prof. Atko-Meeme Viru stipendium (2 stipendiumi kokku eurot.) kehakultuuriteaduskonna doktorandid Laura Lepasalu ja Triin Kaldur. 22. Urmas Sõõrumaa stipendium (2 stipendiumi kokku eurot) õigusteaduskonna üliõpilased Kristel Urke ja Jana Lints 23. Arno Mägi stipendium (1 stipendium eurot) õigusteaduskonna üliõpilane Andra Laurand 24. Simon Levini stipendium (1 stipendium eurot) õigusteaduskonna magistrant Rauno Kiris. 25. Teldersi stipendium ( 5 stipendiumi kokku eurot) õigusteaduskonna üliõpilased Kairi Kaldoja, Jaana Lints, Elise Nikonov, Meris Velling ja Kärt Pormeister. 26. Perekond Maimetsa stipendium (1 stipendium eurot) loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorant Marko Lõoke. 27. Ole Golubjatnikovi stipendium (1 stipendium eurot) loodus- ja tehnoloogiateaduskonna magistrant Dmitri!utov. 28. OÜ Krimelte stipendium (1 stipendium eurot) loodus- ja tehnoloogiateaduskonna magistrant Kristo Kleemann. 29. Karl-Johann von Seidlitzi stipendium ( 1 stipendium eurot) loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorant Friedrich Kaasik 30. Prof. Olevi Kulli mälestusstipendium (1 stipendium eurot) loodus- ja tehnoloogiateaduskonna üliõpilane Liisi Nõgu 31. Teaduskooli stipendium ( kokku summas eurot) teaduskooli õpilased (36), vabariiklike olümpiaadide esimesed kolm kohta. 32. Prof. Peeter Põllu stipendium (1 stipendium eurot) sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistrant Lii Kaudne 33. Olev ja Talvi Maimetsa stipendium (1 stipendium eurot) EMTA doktorant Aare Tool 34. Reet Montoneni mälestusstipendium (1 stipendium 650 eurot) sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistrant Riin Roosna 35. Loova Täppisteaduse Fondi stipendium ( 1 stipendium eurot) matemaatikainformaatikateaduskonna üliõpilane Tanel Pärnamaa. 36. Edith Reimani stipendium (2 stipendiumi kokku eurot) filosoofiateaduskonna magistrant Mariliis Toomiste ja õigusteaduskonna magistrant Kärt Pormeister. 37. Leedu üliõpilase stipendium ( 1 stipendium 640 eurot) sotsiaal- ja haridusteaduskonna magistrant Lukas Pukelis. 38. Swedbanki ärieetika stipendium (4 stipendiumi kokku eurot) EBS-i doktorant Lea Roostalu, TTÜ doktorant Merle Rihma, TLÜ doktorant Birgy Lorenz ja TÜ doktorant Age Poom Stipendiumifondide arendamine aasta jooksul loodi juurde 7 uut fondi ja stipendiumi: Võõrkeelse väitekirja eestikeelse resümee sipendium (rahastaja Rakenduslingvistika Ühing) viimasel kahel aastal kaitstud võõrkeelsete väitekirjade eestikeelsete resümeede autorite toetamiseks, eesmärk eestikeelse teadusterminoloogia arendamine, Karl-Johann von Seidlitzi stipendium (rahastajaks Jürgen

6 Lambrecht) arstiteaduskonna ning loodus- ja tehnoloogiateaduskonna üliõpilaste õpingute toetamiseks Saksamaal, Swedbanki ärieetika stipendium (rahastaja Swedbank) ärieetikaalase uurimistöö toetuseks kõikides kõrgkoolides, OÜ Krimelte stipendium (rahastaja OÜ Krimelte) keemiaalase uurimistöö toetuseks Tartu Ülikoolis, Edith Reimani stipendium (rahastaja korp. Indla) sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna naisüliüpilaste teadustöö toetuseks kõigis avalikõiguslikes ülikoolides, Prof. Heidi-Ingrid Maaroosi fond (asutaja prof. Heidi-Ingrid Maaroos) arstiteadusliku teadus- ja uurimistöö edendamise toetamiseks, Linda Martis- Jaansoni fond (asutaja Linda Jaanson)) TÜ kehakultuuriteaduskonna magistriõppe üliõpilaste ja Tartu Tervishoiukõrgkooli füsioteraapia üliõpilaste õpingute toetamiseks Sihtasutusele Liisa Kolumbuse Mälestusfondi poolt annetatud omandireformi käigus tagastatud varajääk 2010.a. on Liisa Kolumbuse Mälestusfond annetanud 5 omandireformi käigus tagastatud maatükki ele, kes on kinnisturegistri järgi maade omanik. Kinnistud asuvad Tallinnas Pirita-Kosel. Sihtasutus on algatanud detailplaneeringu kinnistule Hunditubaka tee 1, mis oli ainus viiest, millel see puudus. Detailplaneeringu teostas Rein Murula arhitektuuribüroo ja planeering kehtestatakse 2013.a. esimeses kvartalis. 5. Tegevusplaanid ja suunad järgnevaks perioodiks Stipendiumifondide loomine ja sihtasutuse edasine arendamine Kavas on lõpule viia olemasolevate fondide korrastamine, mis kätkeb endas ka väiksemate fondide liitmist, et suurendada nende jätkusuutlikkust. Uute fondide ja stipendiumite loomisel pöörame enam tähelepanu valdkondadele, mis ülikooli jaoks prioriteetsed a. alguses viime lõpule sihtasutuse veebi uuendamise. Oma sihtgrupiga suhtlemisel tahame kasutada ka sotsiaalmeedia võimalusi. Kinnisvaraga seonduvad tegevused Hunditubaka 1 kinnistu detailplaneeringu kinnitamise lõpuleviimine. Kinnistute realiseerimine otsustatakse nõukogus, kui turusituatsioon kujuneb sobivaks ja väärtpaberituru indikatsioonid on investeerimiseks soodsad. Investeerimisportfelliga seotud tegevused Investeeringute haldamisel jätkame koostööd Danske Capitaliga, kellelt tellime 2 korda aastas analüüsi ja ettepanekud edasise investeerimisstrateegia kohta. Hakkame nõukogu poolt kindlaksmääratud suhtega väljuma deposiitidest ja sisenema väärtpaberiturule. 6. Investeerimispoliitika majandusaastal ja järgnevatel aastatel e investeerimisvara juhib Danske Capital AS, kes oma tegevuses lähtub Sihtasutuse ja Danske Capitali vahel sõlmitud investeerimisnõustamise lepingust ja

7 investeerimisdeklaratsioonist a. oli vastavalt sihtasutuse nõukogu otsusele lubatud portfellihalduril kuni majanduskeskkonna stabiliseerumiseni hoida sihtasutuse vahendeid deposiitides a. alguses kinnitab sihtasutuse nõukogu uue investeerimisdeklaratsiooni redaktsiooni, millega määratakse kindlaks portfellihalduri tegevuse piirid deposiitidest väljumiseks ja vahendite paigutamiseks muudesse väärtpaberitesse. Sihtasutuse usalduskogu otsusega (nr ) on väljaspool Danske Capitali juhitavat vara paigutatud eurot AS Baltimere Invest võlakirjadesse, mis kannavad intresse (2012.a eurot) vähemalt investeerimisdeklaratsiooni tingimustel ja mille lunastamistähtaeg on aastal. 7. Üldise makromajandusliku tegevuskeskkonna ja muud mõjud Tegevuskeskkonna üldine makromajanduslik areng mõjutab e majandustulemust investeerimiskliima jahenemise kaudu. e põhitegevus ei ole hooajaline ning sihtasutuse majandustegevus ei ole tsükliline. e majandustegevusega ei kaasne olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid. Majandusaasta jooksul ega ka aruande koostamise perioodil ei ole ilmnenud valuutakursside ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske. Pangadeposiitide intressimäärade langusega seonduvad riskid on sihtasutus maandanud pikemaajaliste positsioonide võtmise kaudu. 8. Nõukogu liikmete ja juhatuse liikme aruandeaastal saadud tasud Sihtasutuse nõukogu liikmed oma töö eest aastal tasu ei saanud. Sihtasutuse tööjõukulud aastal olid eurot, sh. töötasu (koos puhkustasuga) eurot ja sotsiaalmaksud eurot. Sihtasutuses töötas ajavahemikus palgalisena ametilepingu alusel ainult juhatuse liige. 9. Peamised finantssuhtarvud majandusaastal ja sellele eelnenud aastal 2012.a a. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) ROA % (Return on Assets) ROE % (Return on Equity) Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused ROA = Tulem / Varad * 100 ROE = Tulem / Netovara *100

8 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss Lisa nr Varad Käibevara Raha Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Kokku käibevara Põhivara Finantsinvesteeringud Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja netovara Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Kokku kohustused Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses Aruandeaasta tulem Kokku netovara Kokku kohustused ja netovara

9 Tulemiaruanne Lisa nr Tulud Netotulu finantsinvesteeringutelt Muud tulud Kokku tulud Kulud Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Kokku kulud Põhitegevuse tulem Aruandeaasta tulem

10 Rahavoogude aruanne Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud korrigeerimised Kokku korrigeerimised Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus Kokku rahavood põhitegevusest Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

11 Netovara muutuste aruanne Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses Akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Muud muutused netovaras Aruandeaasta tulem Muud muutused netovaras

12 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon e aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Tulude-kulude aruanne on esitatud RTJ 14 alusel. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes nõudmiseni hoiuseid pankades ja tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakurssidega. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Finantsinvesteeringud Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse väärtuspäeval s.t päeval, mil sihtasutus saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle. Õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade ostu ja müügi arvestusel kajastatakse soetatavate varade tehingu-ja bilansipäeva vahelisel perioodil toimunud väärtuse muutust aruandeperioodi kasumi või kahjumina. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse (kaasa arvatud võlakirjadesse) kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid väärtpabereid, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui sihtasutus kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui sihtasutus ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi tulemiaruandes. Muude õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt (st. vara soetamise hetkest kuni vara realiseerimise hetkeni ühesuguselt) kasumi või kahjumina aruandeperioodi tulemiaruandes. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste investeeringutena aktsiatesse ja väärtpaberitesse ning pikaajaliste nõuetena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva, ning antud laenud, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse finantsvarad alla järgnevalt: 12

13 (a) Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (näiteks nõuded ja lunastustähtajani hoitavad võlakirjad) hinnatakse alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga); (b) Soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (aktsiad ja muud omakapitali instrumendid, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav) hinnatakse alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtus (diskonteerituna turu keskmise tulususemääraga sarnaste finantsvarade suhtes); (c) Õiglase väärtuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla nende õiglasele väärtusele. Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse tulemiaruandes kuluna. Väärtuse languse tühistamised: (a) Juhul, kui eelnevalt alla hinnatud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis on madalam (1) finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtusest ja (2) bilansilisest jääkväärtusest korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil juhul, kui allahindlust ei oleks eelnevalt toimunud. Allahindluste tühistamisi kajastatakse tulemiaruandes. (b) Nende finantsvarade puhul, mida kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt määratav, allahindlusi ei tühistata. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 639 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 639 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Põhivara arvelevõtmise alampiir 639 EUR Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Masinad ja seadmed Kasulik eluiga 2-4 aastat Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita. Varade väärtuse langus Piiramatu kasuliku elueaga vara (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid, raamatud) ei amortiseerita vaid 13

14 kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või sihtasutusel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Seotud osapooled Tartu Ülikooli SA aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: 1)tegev- ja kõrgemat juhtkonda; 2)eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Tulud Tulu (fondidesse tehtud sissemaksete ühekordsed haldustasud e. märkimistasud ja toetuste vahendamise ning projektijuhtimise teenustasud) kajastatakse tekkepõhisel alusel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Usalduskogu otsusega lubatud fondide haldustasu kuni 3,5% keskmiselt netovaralt aastas (tegevuskulude katteks) kajastatakse tekkepõhiselt ning arvestatakse aastalõpu seisuga Sihtasutuse tegevustulemile Usalduskogu otsusega aastaaruande kinnitamisel. Investeerimistegevust kajastatakse Sihtasutuse põhitegevusena, mitte finantstulude ja -kulude koosseisus. Eraldisfond moodustub sihtasutusele tehtavatelt annetustelt arvestatud haldustasudest. Haldustasu arvestatakse sõltuvalt annetuse suurusest ja saamise viisist 8-25%. Eraldisfondi kasutatakse sihtasutuse kulude, mille aluseks on kuludokumendid, katmiseks. Netovara muutuste aruanne Sihtkapitali moodustavad sihtasutuse juures asuvad fondid ja stipendiumid. Aruandeperioodi alguses kantakse eelmiste perioodide tulem sihtkapitali. Sissemaksed fondidesse ja kogu fondide liikumine kajastatakse sihtkapitali muutusena. Netovara muutuste aruandes kajastatakse fondide ja stipendiumite sissemaksed ja väljamaksed aasta jooksul ning tulemi jaotus fondide vahel. Tulemi jaotus kajastatakse lähtudes usalduskogu vastavast otsusest. Printsiip on proportsionaalne jaotus vastavalt fondi osakaalule aasta keskmises netovaras. 14

15 Lisa 2 Raha Arvelduskontod Tähtajalised hoiused Kokku raha Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud Kokku Muud Soetamine Müük müügihinnas või lunastamine Soetamine Muud Lühiajalised finatsinvesteeringud summas eurot ( ) koosneb tähtajalisest deposiidist, mille tähtaeg on Seisuga oli tähtajalisel hoiusel eurot. Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Muud nõuded Intressinõuded Ettemaksed Tulevaste perioodide kulud Kokku nõuded ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Muud nõuded Intressinõuded Kokku nõuded ja ettemaksed

16 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad Maksuvõlg Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks Sotsiaalmaks Kohustuslik kogumispension Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad Lisa 6 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud Kokku Võlakirjad Pikaajalise finantsinvesteeringuna on arvele võetud soetatud AS Baltimere Invest 450 võlakirja nominaalväärtusega 63,91 eurot tükk ja lunastamistähtajaga 2014 aasta. Võlakirjad kannavad intressi. 16

17 Lisa 7 Materiaalne põhivara Kokku Masinad ja seadmed Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Amortisatsioonikulu Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus aastal kanti kinnistusregistris e omandisse Liisa Kolumbuse Mälestusfondi poolt annetatud 5 kinnistut, mis tagastati omandireformi käigus. Kinnistute väärtust pole atesteeritud kinnisvarahindajate poolt hinnatud, mistõttu ei ole kinnistute bilansilisel kajastamisel õiglase väärtuse meetod rakendatav. Kinnistute bilansiline väärtus on bilansipäeva seisuga 0 aga seetõttu, et tegu on annetatud varaga, mille soetusmaksumus on 0. 17

18 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Kokku võlad ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Kokku võlad ja ettemaksed Lisa 9 Võlad töövõtjatele Töötasude kohustus Puhkusetasude kohustus Kokku võlad töövõtjatele Lisa 10 Netotulu finantsinvesteeringutelt Kasum (kahjum) finantsinvesteeringute müügist Intressitulud Kasum (kahjum) valuutakursi muutusest Kokku netotulu finantsinvesteeringutelt

19 Lisa 11 Muud tulud Eraldisfondist kulude katteks Kokku muud tulud Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud Üür ja rent Mitmesugused bürookulud Lähetuskulud Koolituskulud Väärtpaberite haldamisega seotud kulud Kinnisvaraga seotud kulud Esinduskulud Raamatupidamisteenused Audiitorteenused Isikliku sõiduauto kompensatsioon Side- ja postiteenused Reklaamikulud Muud Kokku mitmesugused tegevuskulud Lisa 13 Tööjõukulud Lisa nr Palgakulu Sotsiaalmaksud Kokku tööjõukulud Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 1 Lisa 14 Seotud osapooled Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused Arvestatud tasu Isikliku sõiduauto kompensatsioon