MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Idapartnerluse Keskus registriko

Väljavõte

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: registrikood: tänava/talu nimi, Estonia pst 9 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: telefon: , e-posti aadress: eceap@eceap.eu veebilehe aadress:

2 Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Bilanss 5 Tulemiaruanne 6 Rahavoogude aruanne 7 Netovara muutuste aruanne 8 Raamatupidamise aastaaruande lisad 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9 Lisa 2 Raha 10 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 10 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 11 Lisa 5 Kasutusrent 11 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 11 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 12 Lisa 8 Annetused ja toetused 12 Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 13 Lisa 10 Tööjõukulud 13 Lisa 11 Seotud osapooled 13 Aruande allkirjad 14 Vandeaudiitori aruanne 15 2

3 Tegevusaruanne registreeritud ning Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste registrisse kantud Eesti Idapartnerluse Keskuse Sihtasutuse jaoks oli see kolmas tegevusaasta eraldiseisva sihtasutusena. Personali põhikoosseis jäi võrreldes eelmise aastaga arvuliselt samaks, kuid seoses töökoormuse ümberjagamise ja mõttekoja ülesannete olulisusega projektitegevuste tugevdamisel taastati vanemteaduri koosseisuline ametikoht, millisel alustas Aap Neljas. Märtsis ja detsembris vahetusid koosseisulised projektijuhid. Märtsis lahkus koosseisust Herol Marjak, kelle asemel alustas tööd Kaidi Tingas, kes töötas koosseisulise projektijuhina kuni novembri lõpuni. Veebruaris alustanud koosseisuväline projektijuhi assistent Paula Kolk alustas alates detsembrist tööd koosseisulise projektijuhina aasta lõpuks tegutses EIPK optimaalse personali arvuga, lisaprojektide kuraatorid palgatakse vajadusel uute projektide personalikulude arvelt. Kokkuvõtvalt võib märkida, et aasta oli EIPK-i jaoks väga intensiivne aasta, mille jooksul õnnestus kaasata uusi välisrahastajaid ja tutvustada EIPK-i tegevusi nii EL ja idapartnerluse riikides kui ka väljaspool. Eduka aastakonverentsi, mitmete seminaride ja viimasena detsembris Public Administration Paneeli läbiviimine sisulise ja vormilise korraldajana andis võimaluse tõestada, et EIPK saab püstitatud ülesannetega hakkama ja on usaldusväärseks partneriks ka teistele koostööorganisatsioonidele. Kõige olulisemaks saavutuseks aastal võib pidada seda, et suutsime senisest veelgi tõsisemalt keskenduda projektitegevuste läbiviimisele partnerriikide regioonides, leides ja kaasates kohapealt uusi partnereid, jagades neile enda kogemusi ja seeläbi tekitada laiema koostöövõrgustiku. EIPK kui Eesti Vabariigi välispoliitika teostaja arengukoostööprojektide vahendusel on lähtunud oma tegevuse kujundamisel ja projektide läbiviimisel ennekõike riigi välispoliitika prioriteetidest, mis idapartnerluse valdkonnas tähendab paljuski ka tegevusi idapartnerluse kriisipiirkondades, sh Ida-Ukrainas. Neis, n-ö ebamugavais piirkondades läbiviidud projektid on disainitud vastavalt kohalike elanike/omavalitsuste/vabakonna otsestele ja kiireloomulistele vajadustele, olles seeläbi eesmärgipärased ja kasutoovad kohalike elanike suhtes. EIPKi kui organisatsiooni ja selle tuleviku määratlemisel tuleks lähtuda küsimusest, mida me soovime tulevikus saavutada? Kas jääda endiselt efektiivseks mitmekesise ekspertide-võrgustikuga ja teadmistega n-ö allhankijaks või suurendada enda nähtavust ja saada n-ö tegijaks IP arengukoostöö valdkonnas partnerluses Euroopa Komisjoni ja teiste suuremate doonororganisatsioonidega? Ettepanek on liikuda edasi suuremate ambitsioonidega ja selle saavutamiseks oleme aastal juba astunud samme, tehes läbi kvaliteedijuhtimise auditi ja omandades ISO sertifikaadi. Ühtlasi oleme konkureerinud EL mestimisprojektides ja oleme seadnud 2019 eesmärgiks osaleda konsortsiumis teiste pakkujatega suuremahulises projektis. Seejärel oleks võimalik alustada nn 6-samba hindamise projektiga, mis annaks võimaluse vahetuks koostööks Euroopa Komisjoniga. Projektijuhtimise ja rahanduse haldamise kogemused selleks on EIPK-l olemas. Tarvilik oleks vaid kaasata pädevad eksperdid valdkonnajuhtidena, kes Eestis on õnneks olemas aasta aruandes märgitud ülesanded käesolevaks aruandeperioodiks said sisuliselt kõik täidetud. EIPK baasil on välja kujundatud idapartnerluse temaatikat ja tegevusi koondav keskus Eestis, mis kannab kaasaegseid organisatsioonikultuurilisi väärtusi ja valdkondlikku asjatundlikkust, kellel on kompetentne ekspertide võrgustik ning kes on atraktiivne ja usaldusväärne partner doonor-organisatsioonidele, mis võimaldab EIPK tegevust muuta efektiivsemaks. Eelmise tegutsemisaastaga võrreldes saime aastal tugevdada oluliselt ka enda akadeemilist ja mõttekoja võimekust väljaantavate uuringute näol. 3

4 Aruandlusperioodi peamiseks saavutuseks on EIPK-i tuntuse saavutamine rahvusvaheliste doonorite hulgas, mis võimaldas avalikul konkursil kandideerida tulemuslikult mitmele rahastusele, millekohaste projektide elluviimine on EIPK-i peamiseks tegevuseks aastal. Välisministeeriumi poolt eraldatud tegevustoetus ja arengukoostöövahendite kaasatus rahvusvahelistes projektides pakuvad selleks väga head tuge, sest rahvusvahelised doonorid peavad meiega koostöös vajalikuks ka Eesti riigi poolset kaasatust ja riigi rahalist toetust aasta tegevuse peamiseks eesmärgiks on traditsiooniliselt projektide jätkamine rahvusvaheliste doonorite kaasamisel. EIPK nõukogu koosseisus toimus aasta jooksul kaks muudatust - Martin Rogeri asemel asus Nõukogu liikme kohuseid täitma Priit Turk ja vabale Nõukogu liikme ametikohale asus Hannes Hanso. Viimasega sai täidetud ka 2017 aastal püstitatud eesmärk, kaasata ühiskondlikult aktiivne valdkondlik ekspert, kes on varem töötanud EL välisteenistuses ja kellel on igakülgselt hea ülevaade IP riikides toimuvatest protsessidest. Nõukogu koosolekud toimusid aasta jooksul regulaarsusega kord kvartalis. Kõik sihtasutuse asjakohased otsused ja tegevused on eelnevalt kooskõlastatud nõukoguga kas koosolekutel või meilitsi. SA EIPK organisatsioonilise töökorralduse ja tegevuse planeerimisel ning läbiviimisel aastal lähtuti Eesti Vabariigi Valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika lähtealustest EL Idapartnerluse poliitika elluviimisel, Välisministeeriumi suunistest ja headest tegutsemistavadest ning valitsuse poolt kinnitatud EL Nõukogus eesistumisperioodi prioriteetidest järgmiste kriteeriumite alusel: Idapartnerluse partnerriikide poolt väljendatud vajadused ja soovid koolitusteks ning sihtotstarbelisteks tegevusteks; Eesti poolt pakutav kõrgetasemeline valdkondlik ekspertiis, lähtuvalt meie huvidest EL Idapartnerluse poliitikate arendamise raames; EL institutsioonide poolt avaldatud vajadused ja seisukohad seoses Idapartnerluse arendamise ja sellega kaasnevate praktiliste tegevustega; Eesti positsioonide ja ekspertiisi tutvustamine ja tugevdamine EL Idapartnerluse poliitikate raames nii idapartnerluse riikides kui ka väljaspool; EL Idapartnerluse poliitikate elluviimine Eesti EL Nõukogus eesistumise perioodil, vajaduste analüüs, tegevuste planeerimine; EL liikmesriikide seisukohad ja praktiline tegevus idapartnerluse poliitika kujundamisel ja elluviimisel, praktiliste arengukoostööprojektide koordinatsioon ja koostöövõimaluste hindamine EL-siseselt. Tegevuste elluviimisel on olnud määravaks olemasolev eelarve ning ka EIPK enda absorbeerimisvõime lisarahastuse hankimisel, mis aastal oli võrreldes varasemaga suurem. Eelkirjeldatud raamides läbiviidud EIPK tegevused tuginesid EIPK nõukogu vastavatele suunistele ja otsustele. Sisuliselt poolelt võib aasta tegevust kokku võttes märkida, et õnnestus kaasata lisarahastust välisdoonoritelt ja võrreldes varasemaga märkimisväärselt suurendada enda esindatust IP-teemalistel rahvusvahelistel üritustel aasta tõi kaasa varasemalt kavandamata tegevusi, mis olid seotud 2017 EL Nõukogus eesistumise Idapartnerluse-teemaliste tegevuste ja tippkohtumise kõrvalürituste ettevalmistamisega. Eraldi mainimist vajab EIPKi osalus FAO (Food and Agriculture Organization of the UN) ja Eesti Maaülikooli korraldatud rahvusvahelisel 11. Landnet foorumil novembris, mis võimaldas kaasata ka idapartnerluse riikide esindajad ja oli loogiliseks jätkuks 2016 aastal toimunud EIPK-i ja Euroopa Komisjoni korraldatud idapartnerluse maareformi konverentsile. Peame vajalikuks ka edaspidi leida sihitatud projekte, et leida koostöövõimalusi ÜRO raames. 4

5 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss Lisa nr Varad Käibevarad Raha Nõuded ja ettemaksed Kokku käibevarad Kokku varad Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused Kokku lühiajalised kohustised Kokku kohustised Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Kokku netovara Kokku kohustised ja netovara

6 Tulemiaruanne Lisa nr Tulud Annetused ja toetused Muud tulud Kokku tulud Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Muud kulud -8 0 Kokku kulud Põhitegevuse tulem Intressitulud 0 33 Muud finantstulud ja -kulud Aruandeaasta tulem

7 Rahavoogude aruanne Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus Laekunud intressid 0 33 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest Muud rahavood põhitegevusest Kokku rahavood põhitegevusest Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Valuutakursside muutuste mõju Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

8 Netovara muutuste aruanne Kokku netovara Akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Aruandeaasta tulem

9 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti Finantsaruandluse Standardist. Eesti Finantsaruandluse Standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne ja aruande lisad on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja rahaturufondi osakuid. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud põhitegevuse tulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju. Investeerimistegevuse rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid tehingu toimumise päeval. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeval ümber eurodesse Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel, mis kehtisid bilansipäeval. Samadel põhimõtetel hinnatakse ümber ka õiglases väärtuses kajastatavad mittemonetaarsed finantsvarad ja kohustused. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Nõuded ja ettemaksed Ostjatelt laekumata arveid on hinnatud bilansis lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuete hindamisel on vaadeldud iga nõuet eraldi. Nõuded, mille kohta on teada, et nad on lootusetud, on bilansist välja kantud. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded)kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenõoliselt laekuvas summas. Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised varade omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kasutusrendi maksed rentnikuna kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetamismaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Seotud osapooled Ettevõte loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Sihtasutus käsitleb seotud osapooltena: tegev- ja kõrgemat juhtkonda; eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nendega seotud äriühinguid. 9

10 Aruandekuupäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamise päeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes. Lisa 2 Raha Raha pangas Kokku raha Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed kuu jooksul Lisa nr Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud nõuded Viitlaekumised Ettemaksed Muud makstud ettemaksed Kokku nõuded ja ettemaksed kuu jooksul Lisa nr Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud nõuded Viitlaekumised Ettemaksed Tulevaste perioodide kulud Kokku nõuded ja ettemaksed Viitlaekumistena on kajastatud laekumata toetused 10

11 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks Sotsiaalmaks Kohustuslik kogumispension Töötuskindlustusmaksed Ettemaksukonto jääk Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad Lisa 5 Kasutusrent Aruandekohustuslane kui rentnik 2018 Kasutusrendikulu Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest kuu jooksul Lisa 6 Võlad ja ettemaksed kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Muud viitvõlad Kokku võlad ja ettemaksed kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Muud viitvõlad Kokku võlad ja ettemaksed

12 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Varad bruto soetusmaksumuses Saadud Tulu Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Eesti Riik Teised EL riigid kokku USA Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Saadud Tulu Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Välisministeerium Rahandusministeerium Sida Emergent Donors Fund GIZ Government of Flanders DANIDA E-Riigi Akadeemia SA Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Välisministeeriumilt on saadud toetust mitmete projektide jaoks ning seisuga oli nõue Välisministeeriumile eurot (kajastatud nõuetes viitlaekumisena) ja kohustus eurot. Rahandusministeeriumi poolt rahastatud projekti osas jäi seisuga üles nõue eurot, mis on kajastatud nõuetes viitlaekumisena. Viitlaekumised on avalikustatud lisas 3. Lisa 8 Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Toetused tegevuskuludeks Kokku annetused ja toetused sh eraldis riigieelarvest sh. eraldised teistelt doonoritelt Rahalised ja mitterahalised annetused

13 Rahaline annetus Kokku annetused ja toetused Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud Lisa nr Transpordikulud Üür ja rent Mitmesugused bürookulud Lähetuskulud Koolituskulud Tööjõukulud Raamatupidamisteenus, auditeerimine Muud korralduskulud (üritused, koolitused) Muud Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud Lisa 10 Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksud Kokku tööjõukulud Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 8 6 Lisa 11 Seotud osapooled Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused Arvestatud tasu