Rannu valla leht 144

Väljavõte

1 Rannu Valla Leht Nr.144 Mu kallis Eesti emakeel, kuis kaunist kõlad sa, mu kallim ehe eluteel ja armsam saatija! Jaan Bergmann ( ) Rannu Kultuuri- ja Haridusselts on käivitamas projekti Loomekeskus Rannu valda. Projekti raames on toimumas õpitoad kogemustega juhendajate käe all. Disainer Lee Reinula õpetab masinal kuduma Alates septembrist on võimalik registreeruda Tööinspektsiooni korraldatavatele tasuta töökeskkonnaspetsialistide koolitustele Tartus. Tööinspektsioon korraldab aasta sügisperioodil Tartus kolm koolitust: 9-päevase koolituse töökeskkonnaspetsialistidele, 3-päevase koolituse väikeettevõtete esindajatele, 1-päevase valikmooduli koolituse töökeskkonnaspetsialistidele teemal Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine Töökeskkonnaspetsialistide koolitus on mõeldud töökeskkonnaspetsialistidele Töö kiidab tegijat Küllike Lõhmus Neid rohkem kui sajandivanuseid värsiridu lugedes tuleb tahtmatult silme ette kõrvalasuval fotol olev inimene. Seda kallist ja kaunist keelt on ta õpetanud, hoidnud ja kaitsnud juba üle 40 aasta siinsamas Rannu koolis. Ikka on ta oma õpilasi keelitanud kasutama puhast, risustamata emakeelt, mis kahjuks üha enam ja enam kipub alla vanduma peale tungivale slängile, küll omal ajal russismidele ja nüüd anglismidele. Tema enda sõnavõtud ja kõned on olnud nauditavad nii sisult kui vormilt, kantud ikka hingevalust ja -soojusest. Küllike Lõhmus on olnud Rannu kooli õpetaja alates aastast, mil ta noore neiuna seda teed alustas. Armastus emakeele vastu ja püüdlikkus ongi viinud selleni, et tema õpilased on saavutanud suurepäraseid tulemusi eksamitel ja ka loometeel. Ka tänavu oli Rannu kool lõpukirjandi hinnetega koduvabariigi absoluutses tipus, kummutades müüti suurte eliitkoolide üleolekust. Tema teine suur armastus on taidlus, kus olen tema tegemistega otseselt kokku puutunud üle 30 aasta. Mäletan teda ühena tantsutüdrukutest 80-ndate aastate Saagu Loomekeskus! ja käsitöömeister Kristel Habakukk rahvariideid õmblema. Kuna osalejate arv on paraku piiratud, siis tasub üsna kiiresti ühendust võtta. Õpitoad on osalejatele tasuta, nende toimumist rahastab Leader 1 Autori foto algul. Korduvalt on ta kokku pannud Võrtsjärve mängude taidluskava, folkloorikavu rahvatantsu- ja folkloorirühmale Kolumats, kelle juhendaja ta palju aastaid oli. Need kavad on ikka sisaldanud kohalikku vaimuvara ja lasknud kõlada mõnusal tartu murdel. Tema käe all on alustanud ja kuulsust kogunud noorte tantsurühm Õunake. Mõni aasta tagasi valiti Küllike ka Rannu vallavolikogusse, kus ta aktiivselt tegeleb haridus- ja kultuuriprobleemidega. Ja nüüd lõpuks on jõutud ammu välja teenitud tunnustuseni sel aastal valiti Küllike Lõhmus Tartumaa Aasta Õpetajaks koos veel 10 õpetajaga mujalt koolidest. Ja taas kord saab imestada meie regionaalpoliitikat ka ajakirjanduses isegi Tartu Postimees kui maakonna häälekandja avaldas vaid Tartu linna Aasta Õpetajate nimed, maakonna õpetajaid nagu poleks olemaski! Ma väga usun ja loodan, et minuga ühinevad paljud tema endised ja praegused õpilased, kolleegid ja lapsevanemad, soovides talle õnne ja edu alatiseks! Arvi Sepp tegevusgrupp MTÜ Võrtsjärve Ühendus. Materjalide eest tuleb aga tasuda juhendajatele. Liis Jaamets Tööinspektsiooni tasuta koolitused algavad taas ning see käsitleb enamlevinud töökeskkonnaga seotud teemasid (sh. töökeskkonna ohutegurid, riskianalüüs ja sisekontroll, valgustus, tervisekontrolli korraldus, esmaabi jne). Koolitus kestab üheksa päeva. Selle lõpetamise ja tunnistuse saamise eeldusteks on koolitusel osalemine, kodutöö esitamine ja eksami sooritamine e-õppe keskkonnas. Väikeettevõtete esindajate töökeskkonnaalane koolitus on mõeldud kuni 50 töötajaga ettevõtete esindajatele, kes täidavad töökeskkonnaspetsialisti kohuseid. Koolitus kestab kolm päeva ning selle lõpetamise ja tunnistuse saamise eelduseks on koolitusel osalemine ja eksami sooritamine. Töökeskkonnaspetsialistide koolituse valikmoodul on mõeldud kogemustega töökeskkonnaspetsialistidele. Koolituse eesmärgiks on anda tööks vajalikke täiendavaid teadmisi ja oskusi spetsiifilises töökeskkonna teemas. Koolituse lõpetamise ja tunnistuse saamise eelduseks koolitusel täies mahus osalemine. Täpsem informatsioon ja registreerumine Tööinspektsiooni kodulehel või telefonil (Lõuna inspektsiooni teabespetsialist).

2 VÕIMU VEERUD Maano Koemets, vallavanem istungitel otsustati: maksta matusetoetust kahe vallaelaniku surma korral summas 200 eurot; väljastada kasutusload Vehendi külas Toomase kinnistul rekonstrueeritud suvila ja samale kinnistule ehitatud uue suvilasaunamaja kasutamiseks; väljastada projekteerimistingimused Väike-Rakke külas Hermanni maaüksusele elumaja ehitusprojekti koostamiseks; maksta septembrikuus 3 taotlejale toimetulekutoetust summas eurot, puudega inimese hooldajatoetust 47 taotlejale summas eurot ja sotsiaalabitoetust 25 taotlejale summas eurot; tunnistada edukaks hinnapakkujaks OÜ Pilvero Rannu valla soojamajanduse arengukava koostamiseks. Kinnitati pakkumise hind summas 4920 eurot; maksta sünnitoetust 2 emale summas eurot; lõpetada seoses surmaga raske puudega inimese hooldus ja hooldajatoetuse maksmine; vabastada korraldatud jäätmeveost Utukolga külas Lille kinnistu omanik; sõlmida leping Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskusega ühe vallaelaniku igapäevaelu toetamise teenuse eest tasumiseks istungitel otsustati: maksta sünnitoetust kahele emale 255,64 eurot; muuta Rannu vallavalitsuse a. korralduse nr. 45 punkti 1.8 järgmiselt: Maaüksus Võrtsjärve hoiuala 3, pindalaga 17,25 ha, koha-aadress Tartu maakond, Rannu vald, Järveküla küla, Võrtsjärve hoiuala 3, sihtotstarve maatulundusmaa (011:M) ; maksta hooldustoetust 30 eurot kuus raske puudega vallaelanikule alates a.; maksta koolisõidutoetust 18 eurot ühele lapsevanemale isikliku sõiduauto kasutamisel; maksta vallaelanikule matusetoetust 100 eurot; väljastada projekteerimistingimused Järvekülas Kalda kinnistule abihoone ehitusprojekti, Rannu alevikus Mõisatalli kinnistule tee ja parkla ja Vallapalu külas Muru kinnistule üksikelamu kompleksi ehitusprojekti koostamiseks; väljastada ehitusluba Eesti Energia Jaotusvõrgu OÜ-le Rannu vallas Vehendi külas Lõuna-Vehendi AÜ 1 kinnistu liitumiseks elektrivõrguga; vabastada Neemisküla Kellamehe kinnistu omanik ja Vehendi küla Jakobi kinnistu omanik üheks aastaks jäätmeveost, põhjusel, et ei ela kohapeal; maksta vallaelanikule toetust Nupu lastehoius lapse hoidmise kulude kompenseerimiseks; määrata vallavanema õppereisi ajal Tšehhi Vabariiki a. kohustetäitjaks sotsiaalnõunik Sirje Erm. Häirenuputeenus - mis see on? Häirenuputeenus aitab eakal liikumisraskustega inimesel end oma kodus olles turvalisemalt tunda ja vajadusel ühe nupuvajutusega abi kutsuda. Häirenupp on Eestis juba poolteist aastat hättasattunuid aidanud. Häirenupu tööpõhimõte on väga lihtne. Inimesel ei pea selleks kodus olema ühtegi sidevahendit. Koju paigaldatakse spetsiaalne telefoniseade ja käel või kaelas kannab inimene veekindlat ning mugavat häirenuppu. Kui nupuomanikul kodus või selle lähiümbruses õnnetus juhtub, millest sagedased on kukkumised, ja selle tagajärjel vajatakse kõrvalist abi kasvõi uuesti püsti saamiseks, piisab enda küljes kantava nupu vajutamisest. Seejärel saab hoolekandetelefoni käed-vaba süsteemi vahendusel rääkida Medi kõnekeskuse operaatoriga juhtunust. Ööpäevaringne operaatorkeskus reageerib vastavalt tekkinud olukorrale ja helistab vajadusel hättasattunu usaldusisikule. Appi saadetakse nupuomaniku sugulane, naaber, sõber või hooldaja lähedane, keda ta tunneb ja usaldab ning kellel on võimalus abivajajale appi rutata. Vastavalt olukorrale kutsutakse koheselt välja ka kiirabi, päästeamet või politsei. Häirenuputeenust pakub Meditech Estonia OÜ, kes paigaldab inimesele koju vajalikud seadmed ja õpetab neid kasutama. Vajalikke seadmeid on võimalik osta või võtta rendile. Seadmete rentimisel tasub inimene 31 eurot kuutasu, lisaks seadmete paigalduse ja mahavõtmise kulud. Kümme minutit häirekõnesid on tasuta. Et häirenuputeenus on inimesele küllaltki kulukas, ei ole ta Eestis veel väga levinud. Vallavalitsus tahab pakkuda Hasartmängumaksu Nõukogust saadud toetuse abil kolmele valla abivajajale häirenuputeenust kaheks aastaks. See tähendab, et vallavalitsus võtab seadmed rendile ja pakub teenust inimesele täiesti tasuta. Palun teenuse saamiseks teha taotlus vallavalitsusele hiljemalt 01. novembriks. Kellele häirenupp rohkem huvi pakub, saab infot aadressil või vallavalitsusest. Ilusat sügist kõigile! Sirje Erm 2 Eesti lipu päevadest Sinimustvalge lipu heiskamisega muudame olulised sündmused ja tähtpäevad pidulikumaks. Näiteks heiskame Eesti lipu sünnipäevadel, kooli lõpetamise, abiellumise ja miks mitte ka pensionile jäämise puhul. Kuid peale perekondlike oluliste sündmuste on olemas ka meile kõigile ühiselt olulised rahvuslikud tähtpäevad, mil heiskame Eesti lipud. Inimesi seob kokku ühine minevikukogemus ja ühised väärtused. Selle ühtsustunde üheks väljendamisvormiks on lipu heiskamine neil ühiselt oluliseks peetavail päevadel. Riiklikud lipupäevad Riigikogu on kehtestanud 18 lipupäeva. Oma sisult võib need jagada kolme rühma: omariikluse, pereväärtuste ning kultuuriga seotud sündmused ja tähtpäevad. Kõige enam on meil omariiklusega seotud lipupäevi: Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, Tartu rahu aastapäev, iseseisvuspäev, Euroopa päev, võidupüha, taasiseseisvumispäev, Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimise päev ning rahvahääletuse toimumise päev. Pereväärtusi kätkevaid lipupäevi on neli: emade-, leina-, teadmiste- ja isadepäev. Meile ainuomase kultuuriga seotud lipupäevi on samuti neli: emakeelepäev, Eesti lipu, jaani- ja hõimupäev. Uus lipupäev Käesoleval aastal lisandus üks lipupäev hõimupäev. Seda tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval. Hõimupäev on soome-ugri rahvaste ühtehoidmise päev. Hõimupäeva eesmärgiks on teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre ning sellega väärtustatakse ühist pärandit aastal langetas Helsingis toimunud soome-ugri IV kultuurikongress otsuse hakata tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel hõimupäeva. Eestis tähistati 1930-ndatel aastatel hõimupäeva kontsertide, aktuste ja koosviibimistega kooli- ja vallamajades. Paljudes kohtades võis Eesti lipu kõrval näha Soome ja Ungari lippu lehvimas. Eesti okupeerimine katkestas hõimupäeva tähistamise traditsiooni. Taasiseseisvumise järel hakati taastama ka hõimupäeva tähistamist. Kui algselt leidis hõimupäev vastukaja ennekõike koolides, siis praeguseks on kaasa tulnud erinevad haridus-

3 ja kultuuriasutused ning kodanikuühendused. Riigikogu kehtestas hõimupäeva lipu- ja riikliku tähtpäevana 17. veebruaril aastal. Heiskamine südame sunnil Riigikogu kehtestatud lipupäeval ei ole lipu heiskamine kohustuslik. Samas ootab riik ja kaaskodanikud, et vähemalt kolmel päeval aastas iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval oleksid lipud heisatud kõikidele äri-, eluja büroohoonetele. Soovituslikult heiskame Eesti lipud ka kõikidel teistel riiklikel lipupäevadel. Lippude heiskamisega anname märku isiklikest rõõmu- ja kurbusepäevadest ning väljendame ka ühiseid väärtusi ja ideaale. Isiklikel tähtpäevadel heiska Eesti lipp oma koduõues, meile kõigile olulistel tähtpäevadel katame aga kogu Eestimaa sinimustvalgete lippudega! Gert Uiboaed Riigikantselei sümboolikanõunik 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid. 24. veebruar Eesti iseseisvuspäev Eesti iseseisvuspäev on riigi ja rahva pidupäev. Iseseisvuspäev märgib rahva enesemääramisõiguse teostumist. 24. veebruaril a. avaldas Päästekomitee Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, milles kuulutati välja Eesti Vabariik. 14. märts emakeelepäev Eesti keelde on talletatud meile ainuomane kultuuri- ja minevikukogemus. Emakeelepäev meenutab, et eesti keel vajab tähelepanu ning et eesti keele puhtus ja püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest endist. 9. mai Euroopa päev II maailmasõja lõpu viienda aastapäeva puhul pidas Prantsuse välisminister Robert Schuman kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning viib õitsengule. Maikuu teine pühapäev emadepäev Emadepäevaga austatakse ja väärtustatakse emade rolli ühiskonnas. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev. 4. juuni Eesti lipu päev Eesti lipp on eestluse kandja. Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Lipu heiskamine tähistab ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendab ühtekuuluvustunnet. 14. juuni leinapäev Leinapäeval meenutatakse okupatsioonivõimude poolt represseeritud ja okupatsioonivõimude tegevuse läbi hukkunud isikuid. Leinapäeval ei korraldata leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi. 23. juuni võidupüha Võidupüha märgib Eesti kaitsejõudude valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust. 23. juunil a. oli Vabadussõja üks murdepunkte: sel päeval võideti tagasi Võnnu. Pärast seda murti Saksa vägede vastupanu kogu rindel ja juuli alguses sõlmiti vaherahu. 24. juuni jaanipäev Jaanipäev on ürgne eestlaste pidupäev. Jaanipäev on kultuuriline side Põhjala ja muinas-eestlusega. Jaanipäev tähistab suvist pööripäeva, mil päike, soojus ja valgus on saavutanud võidu külma ja pimeduse üle. 20. august taasiseseisvumispäev Taasiseseisvumispäeval lõppes okupatsioon Eesti Vabariigis. 20. augustil tegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu koostöös Eesti Komitee esindajatega otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus. 1. september teadmistepäev 1. septembril algab traditsiooniliselt koolides õppetöö. Teadmistepäeval osutatakse erilist tähelepanu kooliteed alustajatele, kuid üldisemalt ka haridustöötajatele. Oktoobrikuu kolmas laupäev hõimupäev Hõimupäev on soome-ugri rahvaste ühtehoidmise päev. Sellega väärtustame ühist pärandit ning avaldame toetust soomeugri rahvaste kultuurilistele püüdlustele. Novembrikuu teine pühapäev isadepäev Isadepäevaga austatakse isasid ja tähtsustatakse isade rolli laste kasvatamisel. Isadepäev on kõigi isade ja perede ühine tähtpäev. Valimiste ja rahvahääletuse toimumise päev Valimised ja rahvahääletus on kõige otsesem demokraatia väljendus. Rahvas kui kõrgeima võimu kandja sekkub siis otsustusprotsessi. Tule kuulama ja arutlema töö ja ettevõtlusega seotud teemadel! Nii tööotsija kui ka töötav inimene, oled oodatud 3. novembril kell 13:00 Rannu rahvamajja. Räägime nendel teemadel: Muutused tööturul Töö otsimise võimalused Eesti Töötukassa tegevuste tutvustamine tööotsijale Ettevõtluse alustamine Karjäärinõustamine ja koolitused Nõustamisteenused (võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, nõustamine sõltlastele, sotsiaalne rehabilitatsioon) EURES Euroopasse tööle, kas ja kuidas Mobiilne nõustamine MOBI 2011 toimub Eesti Töötukassa ja kohalike omavalitsuste koostööna Tulekul on Elva tänavajooks Pühapäeval, 30. oktoobril toimub Elva tänavajooks, mis on ühtlasi Elva Jooksusarja III etapp. Start 5-kilomeetrisele põhidistantsile antakse 13.00, laste jooksud ( meetrit) algavad alates kella 12-st. Võistluse keskus asub Elva Kesk tänaval pubi Vapper Mäger ees. Registreerida on võimalik kas või siis kohapeal. NB! Eelregistreerides osavõtt on soodsam! Ohtralt auhindu Nike'ilt, Sportlandilt, Marepleksilt ja paljudelt teistelt, osalejatele supp ja tee! Oodatud ka kaasaelajad! Lisainfo Priit Simson, tel

4 KOOLIUUDISED Meelika Aruots, huvijuht Oktoober tervitab meid jäise tuule, pidevate vihmahoogudega ja hommikuse kargusega mõnus eestimaine sügis. Koolis käib kibekiire töö: läbi on saamas juba I õppeveerand. Õppetulemusi saab lugeda järgmisest valla lehest. Rahulikku kooliellu sisseelamist septembris polnudki, sest kohe tuli kõigil kiiresti tegutsema hakata. Klassiväline tegevus oli septembris väga aktiivne. SEPTEMBRI SÜNDMUSED Õpilasesindus 9. septembriks esitasid klassid oma õpilasesinduse kandidaadid. Õpilasesindusse kuuluvad järgmised õpilased: Eret Ülper, Jakko Isup, Teele Volkov, Mait-Mario Seppor, Hele-Mai Luik, Martin Kisand, Krista Kaaver, Kristen Jaamets, Triinu Anton, Jarek Tigane, Merilin Kruuse, Gabriel Saarna. Õpilasesinduse presidendiks valiti Merilin Kruuse. Merilin, Triinu, Kristen ja Krista võtavad osa ka noortekonverentsist Lahe koolipäev, mis toimub 3. novembril Pärnus. Spordipäev 13. septembril toimus ülekooliline spordipäev. Võisteldi 60 m ja 300 m jooksus, palliviskes, kuulitõukes ning kaugushüppes. Kõiki spordipäeval osalejaid ootas päeva lõpus kosutav jäätiseamps. Tublimaid sportlasi autasustatakse I õppeveerandi lõpus aktusel. Kodanikukaitsepäev Meie I III klass võttis juba neljandat aastat osa Elvas toimuvast kodanikukaitsepäevast. Lapsed said teadmisi liiklus- ja tuleohutusest. Tutvuti sõjatehnikaga, tehti sõjamaalinguid ja söödi sõdurisuppi. Huvitav oli nii õpilastel kui õpetajatel. Kõik jäid päevaga rahule. Sügisnäitus sept. oli meil sügisnäituse nädal. Näitusele toodi väga erinevaid eksponaate: huvitava kujuga aedvilju, kompositsioone, joonistus- ja meisterdamistöid. Aitäh kõigile lastele ja nende vanematele, kes sügisnäituse õnnestumisele kaasa aitasid! Tänusõnad õp. Maijule! Sügisnäitusest osavõtjaid tänatakse I õppeveerandi lõpus aktusel. Õppekäigud 22. septembril oli meie 11. ja 12. klass õp. Liina Talgrega õpperetkel rabas. 23. septembril käis 6. klass koos õpetaja Meelikaga õppekäigul Elistvere Looduskeskuses. Tegemist oli RMK tasuta õppeprogrammiga Kohtume metsas! Õppekäigu teemaks oli mets elukeskkonnana, Eesti loodusvarad, loodus- ja keskkonnakaitse. Retk kestis 4 tundi. Õpperaja lõpus ootas meid aurav vaarikavartest tee ja singivõileivad. Õppekäik oli väga huvitav ja kasulik. Õpilased said juurde teoreetilisi teadmisi ja praktilisi kogemusi. Noorteprogramm ENTRUM 26. septembril oli klassi õpilastel võimalus saada osa noorte ettevõtlusprogrammi tutvustusest. Programm on suunatud noorte ettevõtlikkuse ja ettevõtluse suurendamiseks. Noortel on võimalus kandideerida programmi liikmeks ja seoses sellega on võimalus kohtuda ettevõtlike ja tuntud Eesti tegijatega, külastada põnevaid ettevõtteid ja projekte, saada teadmisi, kuidas käivitada ja ellu viia päris oma projekt. Täpsem info: Matkapäev 27. septembril toimud meie traditsiooniline matkapäev. I-IV klass matkasid VVVS giididega Vapramäel ja Vitipalus. V-XII klassil oli orienteerumispäev. Sel aastal tegime koostööd orienteerumisklubiga Ilves. Meie orienteerumispäeva viis läbi härra Raivo Rõõm. Toimumiskohaks oli Tartumaa Tervisespordikeskus. Rajal olid kontrollpunktid, rada tuli läbida koos klassiga. Kahe peale oli kaart, mille abil tuli kontrollpunktid üles leida ja kaardi äär ära komposteerida. Lisaks pidi iga klass täpsusviskevõistlusel osalema. Kell 11 ootas kõiki maitsev lõuna värskes õhus. 12. klass oli relvastatud kolme purgi marineeritud kurkide, pannkookide, moosi ja küüslauguleibadega. Seda kõike tuli neil muidugi kogu teekonna jooksul XII klassi matkapäeval M. Aruotsa foto kaasas tassida. Ka riietusele oli 12. klass erilist rõhku pannud. Tublid! Ilm polnud küll päikesepaisteline, aga rõõmu matkamisest ja värskest õhust said kõik. Lastevanemate üldkoosolek 28. septembril kell toimus lastevanemate üldkoosolek, millele järgnesid klassikoosolekud. Ennast tutvustas meie uus direktor härra Matti Orav. Hariduslike erivajadustega lastega tööst rääkisid koordinaator Heli Bunder ja sotsiaalpedagoog Evelin Aug, õppetööst rääkis õppealajuhataja Helle Kiik ja klassivälisest tegevusest Meelika Aruots. Kurvaks tegi tõsiasi, et koosolekust võttis osa vähe lapsevanemaid. Pildistamispäev 29. sept. toimus pildistamispäev IV XII klassi õpilastele. 30. sept. toimus see I III klassile. Pildistamist viis läbi nagu ikka OÜ Pildikompanii. Õppimisevõimalused välismaal Välismaal õppimise võimalusi tutvustati meie 11. ja 12. klassi õpilastele 30. septembril. Sport September tõi kaasa ka palju spordivõistlusi, palju medaleid-diplomeid. Osalesime järgmistel kergejõustikuvõistlustel: Elva kolm jooksuetappi, Elva kergejõustikuvõistlus, koolide KV kergejõustikus Ülenurmes, Tõrva kergejõustikupäev olümpialastega. Tänusõnad õp. Epule! Meie jalgpallipoisid osalesid järgmistel võistlustel: Palupera Cup, V koht, Ülenurmes maakoolide KV jalgpallis, vanem rühm sai I koha ja noorem III koha, Ülenurmes Tartumaa koolinoorte MV jalgpallis, meie võistkond sai III koha. 4

5 Võistkonna pani kokku ja oli sportlastega kaasas õp. Risko Nuuma. Aitäh treener Andres Bõkarevile! Oktoobris on algamas ka võrkpallihooaeg. 19. okt. astuvad Nõos võistlustulle klassi poiste ja tüdrukute võistkond. Novembris alustab Kalevi Kooliliiga võrkpalli I etapp. Novembri alguses toimuvad rahvastepalli MV klassile, millest võtab osa ka meie kool. Jõudu nii treeneritele kui tublidele sportlastele! OKTOOBRI SÜNDMUSED GPS-õppepäev 4. okt. toimus 9. ja 11. klassile GPSõppepäev. GPS-süsteemi tutvustas firma 360º. Kõik õpilased said GPS-ga orienteerumist läbi proovida ka praktiliselt. Orienteeruti koolimaja-rahvamaja ümbruses. Õpetajate päev 5. oktoobril tähistasime õpetajate päeva. Kell 8.00 oli traditsiooniliselt aktus, kus toimus kontsert ja ametite üleandmine ehk võim läks koolis õpilaste kätte. Uueks direktoriks sai 12. klassi õpilane Andre Käos ja õppealajuhatajaks Gabriel Saarna. Tunde andsid sel päeval lasteaias ning algklassides 11. klassi õpilased, IV IX klassile 12. klassi õpilased. Abijõuks oli sel päeval koolis Rannu vallavolikogu esimees härra Heino Gottlob. Aitäh Sulle, Heino! Õpetajad käisid samal ajal väljasõidul Viljandimaal. Külastasime Eesti Pärimusmuusika Keskust AIT ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli. Võib öelda, et oli huvitav, kogemusterohke ja rõõmus päev. Aitäh 11. ja 12. klassile ning õp. Lõhmusele. E-viktoriin 6. oktoobril toimus ettevõtlusnädala raames üle-eestiline majandusteemaline e- viktoriin. Osales ka meie kooli 9. klass. Osalejaid kokku oli 472. Välja valiti 321 parimat, kes saavad osaleda ka II ja III etapil. Meie parimad: Krista Kaaver (138. koht), Maarjaly Lääne 180. koht), Mariliis Palo (207. koht), Katrin Kaaver (208. koht), Piia Pärn (214. koht), Sander Lepik (220. koht), Sander Ilves (228. koht), Sander Kuragin (296. koht) ja Angelika Soll (301. koht). Detsembris toimub II etapp, kus võisteldakse võistkondlikult. Õpilasesinduse koosolek 7. okt. toimus õpilasesinduse töökoosolek. Kuna meie kool muutub põhikooliks, siis juba sel õppeaastal võtsime ÕEsse ka nooremate klasside õpilasi. Seega tuli teha sellekohane muudatus ka õpilasesinduse põhimääruses. Muude küsimuste all arutasime ka õpilaste rõõme ja muresid. Osa muredest on tänaseks päevaks juba ka lahenduse leidnud. 13. okt. tuleb ennast tutvustama OÜ Autosõit. Võimalus B-kategooria juhiluba taotleda. Peale kooliõpilaste on oodatud ka vallarahvas! 17. okt. kell 8.45 toimub karjäärinõustamine IX klassile. Õpilased sooritavad kutsesobisvustesti. Testi viib läbi Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse spetsialist Rena Pent. Kell koolimuusika raames külas pianist Mihkel Poll. Kontsert-loeng toimub Rannu Rahvamajas. 19. okt. kell toimub IX XII klassile Eesti Kaitseväge tutvustav loeng. Loeng toimub Rannu Rahvamajas. 20. okt. on meil Tagasi kooli projektipäev. Tunde annavad külalisõpetajad. Lähemalt tuleb sellest juttu järgmises lehes. 21. okt. kell I õppeveerandi lõpuaktus. Tublide õppurite, sportlaste, sügisnäitusest osavõtjate ja matkajate premeerimine. Koolivaheaeg: okt. Ilusat sügist! Õpetajate päev: õppealajuhataja Saarna tööhoos Spordiradadelt Epp Alekõrs Elva meejooks 25. septembril osalesid rannukad Elva traditsioonilisel meejooksul. Kuni 5-aastaste poiste arvestuses: 3. koht Robi Luik. Tüdrukud D-vanuseklass: 4. koht Jane-Ly Jalakas, 6. koht Carlota Melisa Dõrda. Poisid D-vanuseklass: II koht Reimo Klopets, 4. koht Alan Väli, 7. koht Randen Sakson, 11. koht Kaur Karjus. Tüdrukute C-vanuseklassis: II koht Elina Luik, 4. koht Jaana-Liis Jalakas, 5. koht Ariel Hiir, 9. koht Helen Ülper. Poisid C-vanuseklass: 4. koht Maidu Klopets, 7. koht Otto Norman Assafrei, 10. koht Mait Lensment. Tüdrukud B-klass: I koht Hele-Mai Luik, 4. koht Melody Mai Mägi. Selle võistluse parimatele olid vastavalt jooksu nimetusele auhinnaks meepurgid. Helme kergejõustikupäev IV Helme kergejõustikupäev olümpialastega toimus 17. septembril Tõrvas Tõrva Gümnaasiumi staadionil. Võistlustules olid kuni 12-aastased mitmevõistlejad. Alad: 60 m jooks, kaugushüpe, pallivise. Kuni 6-a. tüdrukute hulgas III koht Kaile Ülper, 5. koht Janelle Mia Jalakas. 7 8-aastastest poistest I koht Randen Sakson, 4. koht Maidu Mägi aastastest tüdrukutest oli nii kaugushüppes kui 60 m jooksus parim Anett Tammist, üldarvestuses aga Annetile 5. koht, 9. koht Jane-Ly Jalakas aastaste poiste hulgas noppis kindla võidu üle 100-punktilise eduga Oliver Kruuse. 6. koht Kristo Kauts, 7. koht Mait Lensment aastaste tüdrukute hulgas oli 7. Jaana-Liis Jalakas, 8. Elina Luik, 9. Ariel Hiir. Võistlustel osalesid veel Karita Karjus, Kaur Karjus, Heli Himmaste, Elisa Angeelika Veskimäe, Helen Ülper, Janely 5

6 Tensok, Carlota-Melisa Dõrda, Otto Norman Assafrei. Auhindu jagas meie kettaheitekuulsus Aleksander Tammert. Jooksusari Elva Sügis 2011 koosnes kolmest etapist. Kiitus neile, kes oma laupäevad ja pühapäevad jooksuvõistlustele pühendasid. Tulemused olid suurepärased. Rannu lapsed viisid koju 7 karikat ja hulgaliselt loosiauhindu. Osalejaid oli igal alal kahekümne ringis. Alates noorematest: E-vanuseklassis 5. koht Robi Luik. Tüdrukute D-vanuseklassis II koht Jane- Ly Jalakas. Poiste D-vanuseklassis II koht Alan Väli, 5. koht Randen Sakson, 7. koht Kaur Karjus. Tüdrukute C-vanuseklass II koht Elina Luik, III koht Ariel Hiir, 4. Jaana-Liis Jalakas, 7. Helen Ülper, 11. Karita Karjus Poiste C-vanuseklass I koht Otto Norman Assafrei, 4. koht Mait Lensment, 5. koht Anty Leppik. Tüdrukute B-vanuseklass I koht Hele- Mai Luik, II koht Melody Mai Mägi. Projekti Võlanõustamine Tartu maakonnas tähtaeg pikenes Augustis 2010 alguse saanud projekti, mis annab Tartu maakonna inimestele võimaluse pöörduda tasuta abi saamiseks võlanõustaja poole, tähtaega on pikendatud aasta novembri lõpuni. Projekti eesmärk on majanduslanguse tingimustes võetud laenude või muude rahaliste kohustuste täitmisel raskustesse sattunud inimeste mitterahaline abistamine. Nagu paljude raskuste korral, on ka võlgade tekkimisel oluline probleemiga võimalikult kiiresti tegelema hakata ja mitte jääda ootama, et olukord kuidagi iseenesest laheneb. Võlan õusta ja pool e või ks jul gelt pöörduda juba siis, kui võlad alles hakkavad tekkima see võimaldaks ära hoida olukorra halvenemise ja võlakoormuse suurenemise. Makseraskustesse sattunud inimesed ei tohi kindlasti pead kaotada, vaid peavad asuma otsima lahendusi. Lahendusvariante võib olla mitmeid ja võlanõustajaga neid läbi arutades on sobiva lahenduse leidmine kergem. Näiteks võib ajutiste makseraskuste tekkimisel olukorda parandada kohustuste täitmise järjestamine, maksegraafikute muutmine või maksepuhkus. Suuremate võlgnevuste korral võib abi olla aprillis kehtima hakanud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusest. Nimetatud seadus võimaldab võlgade ümberkujundamist tähtaja pikendamist, kohustuste Toredaid tulemusi ka edaspidiseks! Kergejõustikuhooaja lõpetamine täiskäigul võisteldes 21. septembril toimusid Tartumaa koolide karikavõistlused kergejõustikus. Nii neidude kui ka noormeeste põhikooli arvestuses saavutati 4. koht. Kahel alal oli II Ats Reitsnik (kuul, ketas). Samuti kahel alal saavutas III koha Mari Tuvikene (100 m, oda), II koha kettaheites sai Hele-Mai Luik ja noormeeste odaviskes oli II Roomet Pitilimov. Kõrgushüppes saavutas neidude hulgas III koha Merili Sutt, noormeeste kaugushüppes oli samuti III Tom Illus. III koht tuli ka noormeeste väike rootsi teatejooksus ( m). Võisteldi koosseisus Ott Alekõrs, Tiitus Tiivel, Tauri Talve, ja Tom Illus. Samal alal neidudele sai 4. koha võistkond koosseisus Hele-Mai Luik, Mari Tuvikene, Katrin Kaaver ja Merili Sutt. Lisaks saavutas suurepärase kettakaare meie pesamuna Jakko Isup, kes endast 3 4 aastat vanemate tegijate hulgas oli paremuselt 4. kohal.(28.88). vähendamist või osadena täitmist kohtu kaudu. Püsiva maksejõuetuse ja suure võlakoormuse korral võib võlgniku jaoks lahenduseks olla eraisiku pankrot, mille tulemusel on võimalik võlakohustustest 3 7 aasta pärast vabaneda. Tartumaa elanikel, kes soovivad pöörduda võlanõustaja poole, palutakse sellest teada anda kohaliku omavalitsuse sotsiaalnõunikule või otse MTÜ Majandamisnõustaja võlanõustajatele e-posti aadressil majandamine@hot.ee. Nõustamine toimub kohaliku omavalitsuse ruumides. Projekti rahastab Tartumaa Omavalitsuste Liit. Ester Saag, MTÜ Majandamisnõustaja 7 töösuhete alast nõuannet 1) Kirjutasin tööandja survel lahkumisavalduse, olen töötu, aga miks ma ei saa Töötukassalt toetust? Töötukassast toetuse saamise eelduseks on sunnitud, mitte vabatahtlik töötus. Sunnitud töötus tekib tööandja algatusel, olgu selleks siis töö ümberkorraldamisest või töö lõppemisest tingitud koondamine, ettevõtte pankrot või töölepingu erakorraline ülesütlemine mõnel muul põhjusel. Silmas tuleb pidada seda, et kui töötaja lahkub pahandusega, näiteks usalduse kaotuse või varguse tõttu, siis ei ole Töötukassast midagi loota. 2) Pärast euro tulekut makstakse vähem palka, kas nii võib? Euro käibeletulek ei muuda töölepingut ega saa olla ettekäändeks töölepingu (töö tasustamise aluste) muutmiseks. Töölepingus kokku 6 Rannu Keskkooli spordipäev sai peetud vaatamata väga vihmasele ilmale. Võisteldi mitmevõistluses: 60 m jooks, kaugushüpe, pallivise või kuulitõuge ja 300 m jooks. Arvestust peeti TV 10 olümpiastardi punktitabeli järgi. Võistlejateks klass. Klasside parimad olid: 6. klass tütarlastest I koht Jaana-Liis Jalakas 1801 punkti, poistest I koht Magnus Pallon 1646 punkti. 7. klass: tüdrukutest I koht Melody-Mai Mägi 2293 punkti. poistest I koht Tiitus Tiivel 2565 punkti; 8. klass neidudest I koht Merili Sutt 2830 punkti, noormeestest I koht Tauri Talve 3244 punkti; 9. klass: neidudest I koht Mari Tuvikene2812 punkti. noormeestest I koht Mart Tikkerbär 2760 punkti. Keskkool: neidudest I koht Silva Koemets 2102 punkti, noormeestest I koht Kusti Muri 3252 punkti. lepitud kroonipalka tuleb edasi maksta, ainult valuuta on vahepeal muutunud - nüüd makstakse seda eurodes. Veelgi enam seni, kuni kroonipalk on eurodesse ümber arvestatud kursiga 15,6466, ei ole vaja isegi töölepingut muuta ega sinna europalka sisse kirjutada. Juhul, kui eurole üleminekuga on tehtud ümberarvestamise tagajärjel ümardamisi, peaks selle kohta tehtama töölepingu muudatus, mida saab loomulikult teha ainult poolte kokkuleppel. 3) Firma omanikud ja nimi muutusid, kas minuga sõlmitakse nüüd uus tööleping? Vastavalt Töölepingu seadusele omanike vahetus, ettevõtte üleminek või jagunemine ei muuda kehtivat töölepingut. Uus omanik võtab kehtivad lepingud muutmata kujul üle. Uuel omanikul võib küll olla soov teha ümberkorraldusi, kuid midagi ei muutu enne, kui töötaja millelegi alla kirjutab (nõustub). Ka siis, kui töötaja on olude sunnil valmis kehvemate töötingimustega uue omaniku juures, tuleks nõuda olemasoleva lepingu muudatust, mitte nõustuda uue lepingu sõlmimisega, sest võimaliku koondamise korral tulevikus sõltub Töötukassast saadava koondamishüvitise suurus tööstaažist tööandja juures. Uue töölepingu sõlmimise korral hakkab tööstaaž nullist lugema ja vana lepingu alusel varem töötatud aastaid koondamishüvitise määramise juures ei arvestata. 4) Kas puhkusetasu makstakse ette? See on tõesti tööandja poolne seadusejärgne õigus. Puhkus, mille pikkus on

7 üldjuhul 28 kalendripäeva, antakse jooksva kalendriaasta eest. Kui seda ei anta just aasta viimasel kuul, siis paratamatult osa puhkusest on töötaja saanud avansina ette. Töölt ära minnes tuleb aga võlg tagastada, ehk siis ettepuhatud osa tööandjale tagasi maksta. Toome näiteks, et töötaja puhkas maikuus 28 päeva ja soovib 30. juunil töölt ära minna. Sellisel juhul peab tööandja töötaja lõpparvest II poolaasta ettepuhatud 14 päeva tasu kinni. Et asi võrdne oleks, on tööandjal samamoodi kohustus lahkuvale töötajale hüvitada väljateenitud, kuid veel kasutamata puhkus. 5) Firma kolib tehase linnast välja, kas pean seal tööl hakkama käima? Siinkohal aitab töölepingu lugemine, kus peab olema kirjas töö tegemise koht. Tavaliselt on see määratletud kohaliku omavalitsuse täpsusega ja kui uus asukoht jääb samasse piirkonda, siis tuleb töötajal töölepingut täita. Praktikas on vaidluste korral siiski arvestatud, kas asukohavahetus põhjustab töötajale ebaproportsionaalselt liiga suuri logistilisi ebamugavusi. Näiteks võib tuua olukorra, kus tööpäev teises linna servas algab varem, kui avatakse lasteaed, kuhu töötaja peab oma lapse viima. Teisalt on mul siiralt kahju tööandjast, kes kirjutab töölepingusse töö tegemise koha sisse aadressi täpsusega ja otsustab siis kõrvaltänavasse kolida. 6) Ületundide eest soovin saada lisatasu, selle eest antakse hoopis puhkepäevi, kas nii võib? Tegelikult käitub tööandja igati seaduskuulekalt. Meie töölepingu seadus on oma mõttelt Eesti tänasest elatustasemest natukene ees. Nimelt eeldab seadus Euroliidu heaoluühiskonna vaimus, et inimese vaba aeg on rahast tähtsam ja seetõttu on tööandjal kohustus ületunnid eelkõige vaba ajaga hüvitada. Kui see võimalik ei ole ja töötaja nõustub, siis võib ületunnid 1,5-kordselt hüvitada. Paraku on meie elatustase veel selline, et enamasti vajame raha rohkem, kui vaba aega. 7) Töötasin 2 kuud, kirjalikku töölepingut ei ole, raha ei ole seni saanud, mida teha? Kuni kahenädalase töösuhtega ei ole kirjalik tööleping nõutav, samas kirjaliku lepingu korral on lihtsam töösuhet tõendada ning see annab kindlustunde kokkulepitud tasu ja töötingimuste suhtes. Juhul, kui kahest nädalast pikema töötamise korral puudub kirjalik tööleping, ei tee selle vorminõude rikkumine töölepingut olematuks. Kui tööandja hakkab töösuhet eitama, võib töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni, kuid enne peab ta koguma ja esitama tõendeid oma töötamise kohta tööandja juures. Selleks võivad olla tunnistajate ütlused, meilivahetus tööandja meiliaadressilt, töökäsud, sõidulehed, tööajagraafikud jne. Kui töösuhe on tõestatud, tekib töötasu maksmise küsimus, sest ka see võib vajada tõestamist. Samas tuleb siin jällegi appi Töölepingu seadus, mis määrab, et töötasu tõendamata jätmise korral arvestatakse töötasuks summa, mis harilikult selle töö eest selles piirkonnas makstakse. Soovime kõigile võit-võit lahendusi töösuhetes! Kokkuvõte on koostatud nõuandekeskuses tööõiguse küsimuse-vastuse alusel. Sealt saab lugeda arvukalt teisi tööõigusalaseid nõuandeid ning keeruliste probleemide korral tasub uurida kodulehel pakutavaid võimalusi. Merike Mihkelson, Tiit Kruusalu Per son a l it een used, t ööõi gusa bi Elva Tarbijate Ühistu peab juubelit Väärikat 90. tegutsemisaastat tähistanud Elva Tarbijate Ühistu premeeris oma kliente juubeliloosi ning üheksaprotsendilise hinnalangusega. Elva Tarbijate Ühistu juhatuse esimehe Hando Ivaski sõnul oli oluline, et seekordsetest juubelipidustustest saaksid osa võtta kõigi omavalitsuste elanikud, kus meie ühistu poed on. «Kümme aastat tagasi pidasime juubelilaata Elvas, kõigil pole aga võimalust sinna kohale tulla,» selgitas Ivask. Tema meelest on tähtis, et kõik saaksid läbi oma kodupoe väikestviisi Elva Tarbijate Ühistuga koos pidutseda. Elva Tarbijate Ühistu kauplustest said septembril säästukaartide omanikud kõikidelt kaupadelt üheksa protsenti hinnaalandust. «See kampaania tõstis meie külastajate arvu viiendiku võrra, oli tore, et meiega tuldi tähistama,» sõnas Ivask. Lisaks hinnaalandusele korraldasime ka juubeliloosimise. Loosis osalesid 9. kuni 30. septembri vahemiku sees sooritatud ostude tšekid, mille väärtus oli vähemalt üheksa eurot ning millele ostja oli märkinud oma nime ja telefoninumbri. Kokku loositi välja 90 väiksemat kinkekotti kogu ühistu peale. Juubeliloosi peaauhindadest, milleks olid Go Traveli 500-eurosed reisikinkekaardid, kaks rändasid Rannu valla elanikele, kes ostsid kaupa Rannu A ja O-st, võitjad olid Argo Salu ja Malle Timm. Üks peaauhind läks õnnelikule, kes sooritas ostu Otepää Konsumist Aivo Piho. Väiksemaid auhindu võitsid Rannus 16 ostjat: Roland Pallon, Anu Pleskovski, Triin, Aire Mesi, Arvo Lillo, Anu Saarepera, Arvo Raudsepp, Andres Meos, Eda Madiste, Tõnis Keres, Andres Jaanson, Triin Tanin, Moonika Põldoja, Aili Mürk, Anneli Suits ja Arvo Aednik. Samuti selgusid ka ETK Grupi «August on püsikliendikuu» auhinnasaajad. Peaauhinna, milleks oli 1000 euro eest ETK Grupi kinkekaarte, võitis Ott Tambets Nõost. Loosis osalemiseks pidid Säästukaartide omanikud augustikuu jooksul ETK Grupi kauplustest ostma kaupa vähemalt 120 euro eest. Kokku osales loosimises klienti. Sellel aastal on ühistu poodidel pakkuda veel mitmeid sooduskampaaniaid ja detsembrikuus tutvustame meie klientidele uuenenud säästukaarti. Nii et nii mõndagi põnevat on ees, kinnitab Ivask. Külliki Kull Malle Timm ja Hando Ivask Võrtsjärve Külastuskeskuses Seminariruum, kohvipaus, lõunasöök al. 15 /in maret@vortsjarv.ee Võrtsjärve piirkonna omavalitsustele seminariruumi rent -50% Maret Kallejärv Võrtsjärve SA turismikorraldaja

8 Tasuta koolitused Rannu raamatukogus! 27. oktoobril kell Geni (internetipõhine sugupuu) koolitus. Koolitajad Ene Raid ja Jelena Kraus Tartust 9. novembril kell Liiklusseaduse muudatustest liiklusohutuse võtmes. Koolitaja Maanteeameti Lõuna regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Kai Kuuspalu. Registreerimine ja küsimused tel , raamatukogu@rannu.ee Eelregistreerimine väga oluline, sest vähese huvi korral jäävad koolitused ära! Ostame ja viime ära vanametalli! Vajadusel võtame raskesti äraveetavad/ kättesaadavad konstruktsioonid osadeks. Samuti aitame ära viia vanu autoakusid. Raha kohe! (Transport tasuta) Info: AS Lihameister võtab täiskohaga tööle TOOTMISTÖÖLISE ja LIHALÕIKA- JA. Väljaõpe kohapeal. Info või Avaldus saata lihameister@peregrupp.ee või tulla ise kohapeale aadressil: Kobilu küla, Konguta vald, Tartumaa AS Sangar võtab tööle kutsega õmblejaid. Erialase täiendkoolituse võimalus. CV saata krista.tonisson@sangar.ee või tulla isiklikult kohale aadressil Sõpruse pst. 2, Tartu (tel ) EELK Rannu Püha Martini koguduse kirikuteated 23. oktoober kell 14 jumalateenistus 2. november kell 14 hingedepäeva palvus 13. november kell 14 mardipäeva jumalateenistus, koguduse nimepäev, isadepäev 20. november kell 14 surnute mälestuspüha jumalateenistus, kirikuaasta viimane pühapäev 27. november kell 14 jumalateenistus, advendiaja 1. pühapäev, advendiküünla süütamine Jumalateenistused toimuvad reeglina üle pühapäeva algusega kl. 14. Armulaud jumalateenistustel on vastavalt vajadusele ja soovijatele. Kiriklike talituste soovi korral võtke julgesti ühendust. Kontaktandmed: EELK Rannu Püha Martini kogudus, Neemisküla, 61103, Tartumaa. Koguduse vaimulik Maarja Sokk, tel , e-post maarja.sokk@eelk.ee Koguduse perenaine Vaike Puidak, tel , oktoobril kell Rakvere Teater esitab spioonikomöödia 39 astet Pääse 8 ja oktoobril kell Heakorra talgud Rannu pargis 2.novembril kell Peterburi tsirkus Pääse 2 RANNU RAHVAMAJAS 12.novembril kell Tantsuõhtu ansambel Veskikivi Pääse 4 18.novembril kell Vana Baskini Teater esitab Jäägu meie vahele Pääse 8 ja 10 Rannu Maanaiste Selts korraldab 12. novembril kell Rannu Rahvamajas sügisese TAASKASUTUSLAADA Ootame teid ostma, müüma, vahetama laste ja täiskasvanute riideid, jalanõusid, uiske, suuski jms. Töötab kohvik Oriflame toodete tutvustus. Info ja eelregistreerimine tel ; Ostame metsamaad ja metsa raieõigust! Info: Respom Auto OÜ pakub tööd kogemustega autoremondilukksepale ning autoelektrikule Elvas. Tel Virnastatud võsa ja raiejäätmete ost. Samas teeme teie kinnistud võsast puhtaks ja ostame metsakinnistuid. Tel info@ktenergy.ee Head peremeest ja kindlat kodu vajavad suure koera 2-kuused kutsikad, välimus saksa lambakoera tunnustega. Tel Järgmise lehe materjalide esitamise viimane tähtaeg on 11. november. Hilinenud kaastööd jäävad avaldamata. Uued vallakodanikud Elle ja Ainar Kinsigo perre sündis a. poeg Rainer Janne Kasela ja Andrei Makarevitši perre sündis a. poeg Kris ÕNNITLEME! Juta Loide Aino Täkker Eduard Vajakas Laine Kütt Helju Negolts Vladimir Leontjev Linda Neevits Olev Kukk 80 Rannu vald mälestab Endla Jaadla Olev Luhamaa Rannu Valla Lehte annab välja Rannu Vallavalitsus, toimetaja Arvi Sepp. Leht ilmub 20. kuupäevale lähimal neljapäeval. Kirju saab saata e-posti aadressil vallavalitsus@rannu.ee, toimetajale arvi.sepp@rannu.ee või tuua vallasekretärile. Leht avaldatud ka valla koduleheküljel Tasuta. Trükiarv