KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele
|
|
- Rein Valge
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele
2
3 Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele
4 Eesti Ornitoloogiaühing 2018 Koostanud: Liis Keerberg Toimetanud: Veljo Volke Pildid: Liis Keerberg, Mike Langman (rspb-images.com), Josh Mc Gowan, Sveta Bogomolova, Raigo Rückenberg Kujundanud: Sveta Bogomolova MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing Veski 4, 51005, Tartu Juhend on koostatud projekti "Sand martin conservation in Estonian quarries" raames. Projekti rahastasid BirdLife International, Heidelberg Cement Grupp, AS Kunda Nordic Tsement ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5 Sisukord Eessõna Kaldapääsukese välimus ja sarnased liigid Elupaigad Kaitse ja arvukus Saabumine ja pesitsus Millisel juhul lindude pesitsemist vältida Kuidas kaldapääsukestele elupaika luua Milliseid reegleid järgida pesitsuse ajal Tegevus pärast pesitsusaega Kas karjääri lõplikul korrastamisel tasub kaldapääsukesele elupaika luua Kunstlikult rajatud pesitsuspaigad 21 Kirjandus 22
6
7 Eessõna Kaldapääsuke on Eesti ja Euroopa kõige pisem pääsuke, kes on jõekallaste ja liivakivipaljandite kõrval ammust aega pesitsenud ka liiva- ja kruusaaukudes. Mitmetes Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides on kaldapääsuke tänapäeval valdavalt kolinud karjääridesse, sest looduslikke elupaiku on jäänud jõesängide õgvendamise, tammide või kaldakindlustuste rajamise tõttu järjest vähemaks. Eestis pesitsevad kaldapääsukesed veel siiski ka looduslikes elupaikades, kuid inimtekkelised elupaigad on meie kaldapääsukeste jaoks samuti väga tähtsad. Karjäärides ja ehitusplatsidel satuvad linnud paraku sageli pesitsema aktiivsesse töötsooni, kuna parasiitide ja röövloomade vältimiseks eelistavad nad värskeid püstloodis nõlvu, mida pakub enamasti esi või ka värskelt rajatud vundamendiauk. Paljud ettevõtjad on pakkunud kaldapääsukestele oma karjäärides eluaset aastaid, ilma suuremate probleemideta. Aga leidub ka vastupidiseid näiteid, kus lindude ja inimeste huvid ootamatult ristuvad ning häid lahendusi ei tundu olevat. Selliste olukordade ennetamiseks on Eesti Ornitoloogiaühing koostanud juhendi, kust tarvidusel leiab infot kaldapääsukeste pereelu, sobilike pesitsustingimuste säilitamise või loomise ja pesitsuse ennetamise võimaluste kohta. Juhendi koostamisse andsid oma panuse 45 kaevandusettevõtjat, kes jagasid oma kogemusi, vastates aasta märtsis läbi viidud kaldapääsukese teemalisele küsitlusele. 7
8 1.1. Kaldapääsukese välimus ja sarnased liigid Kaldapääsuke on meie kõige väiksem, hallikaspruuni pealissulestiku, valkja kõhu- ja kurgualusega pääsuke, kellel on üle pugu kulgev pruun kaelus. Teda võib segi ajada räästapääsukese ja suitsupääsukesega, kuid viimaste pealissulestik on sinakasmust ja nad on kogult suuremad. Pääsukesteks peetakse sageli ka piiritajaid, kuid nende sulestik on üleni tumehall ja pääsukestele omane valge kõhualune puudub. Kirjeldatud liikidest uuristab pesakoopa pinnasesse ainult kaldapääsuke. Suitsu- ja räästapääsuke ehitavad pesa savist, mudast ja kõrtest. Piiritaja pesitseb katusealustes tühemikes, pesakastides või müüripragudes. Sarnased liigid: kaldapääsuke (vasakul), piiritaja (paremal). 8
9 1.2. Elupaigad Sarnased liigid: räästapääsuke (vasakul), suitsupääsuke (paremal). Kaldapääsukese looduslikud elupaigad on peamiselt veekogude kaldajärsakutes ning liivakivipaljandites. Liiva või muu sobiliku materjali sisse kraabivad pääsukesed umbes 70 cm pikkused pesakoopad ning nende lõppu pesakambri. Linnud pesitsevad seltsinguliselt ehk kolooniatena ja paaride arv koloonias võib ulatuda mõnest kuni sadadeni. Inimtekkelistest elupaikadest pesitseb kaldapääsuke kõige sagedamini liiva- ja kruusakarjääride järskudes nõlvades, puistangutes ja katendikuhjades. Kolooniaid on Eestis pesitsemas leitud ka paesõelmetes, graniidisõelmetes, põlevkivi avakaevanduse tranšee seinas või turbatootmisalade kuivenduskraavide pervedes. Karjääride kõrval võivad kaldapääsukesed hõivata ka näiteks ehitusplatsil asuva järsema nõlvaga liivakuhja, rajatava teetammi või hoone vundamendiaugu. 9
10 Tavaliselt eelistab kaldapääsuke pesitsemiseks aktiivselt kaevandatavat karjääriosa, kus leidub värskeid ja järske, 90-kraadiseid nõlvu. Sellise pesapaigavalikuga püüavad linnud vältida parasiite ja röövloomi. Kui leidub sobivaid tingimusi, võivad linnud samas paigas pesitseda järjepidevalt aastaid või ka aastakümneid. Elupaik kruusakarjääris. Elupaik liivakivipaljandis. 10
11 1.3. Kaitse ja arvukus Kaldapääsuke on kahaneva arvukusega kaitsealune liik. Kaldapääsukese kolooniat hävitada ei tohi. Vajadusel kasutage meetmeid pesitsemise vältimiseks. Kaldapääsuke on Eestis III kaitsekategooria linnuliik. Kolmandasse kategooriasse arvatakse looduskaitseseaduse kohaselt liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on sel määral vähenenud, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Kaldapääsukesi pesitseb Eestis senise hinnangu kohaselt paari, mis on ligi viis korda vähem kui 20 aasta eest. Liigi aastane suremus on kirjanduse andmetel üldiselt väga suur keskmiselt hukkub aastas 70% kõigist lindudest. Hukkumise põhjuseid võib olla mitmeid: pesitsusnõlvade varingud, pesade rüüstamine röövloomade poolt, jahedad putukatevaesed suved, pesaparasiitide rohkus, samuti ebasoodsad tingimused rändeteedel ja Aafrika talvitusaladel. Suurt suremust ja arvukuse langust arvestades on tähtis iga õnnestunud pesitsus. Looduskaitseseaduse järgi kohaldub väljaspool kaitsealasid III kaitsekategooria liikidele isendi kaitse ehk linde, nende pesi ja mune tahtlikult hävitada, kahjustada või kõrvaldada ei tohi. Samas ei tähenda kaldapääsukese pesitsema tulek seda, et karjääris tuleks kaevandamine täielikult lõpetada, sest kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku. Lahendused, mis võimaldavad nii plaanitud kaevandamistöid teha kui ka lindudel edukalt pesitseda, on võimalik leida tööde korralduses. 11
12 1.4. Saabumine ja pesitsus Enamik kaldapääsukesi saabub Aafrika talvitusaladelt mai keskel, jahedamal kevadel võib ränne ka nädala jagu hilineda. Kui ilmad on soojad ja toitumiseks vajalikke putukaid juba leidub, alustatakse pesakoobaste kaevamisega umbes nädal pärast rändelt saabumist. Kaldapääsukesed pesitsevad eelistatult samas nõlvas, kus nad on varem juba pesitsenud või ise koorunud. Kui seal on tingimused muutunud ebasobivaks (nt nõlv tasandatud või varisenud), siis otsivad linnud sobiva pesitsuspaiga lähikonnast. Isane hakkab alguses kraapima mitut pesakoobast. Emane valib nende seast sobivaima, millega võetakse ette tõsisem töö. Seetõttu on nõlvas alati ka kasutuseta ja lõpuni kaevamata pesakoopaid. Sõltuvalt pinnase struktuurist, kivide või juurte rohkusest kraabitakse urg valmis 2-15 päevaga. Linnud kaevavad pesakoopaid jalgadega, mille küljes on liiva väljapühkimist hõlbustavad harjakeste moodi suled. Kui pesaurg on valmis kraabitud, rajatakse selle lõppu pesakamber ning kantakse sisse pesamaterjal, enamasti heinakõrrekesed. Pesa vooderdatakse tavaliselt heledate sulgedega. Mune on tavaliselt 3-5, neid hautakse ca 14 päeva. Poegi toidetakse kuni lennuvõimestumiseni 21 päeva. Ka pärast lennuvõimestumist püsivad pojad tihti veel nädala jagu pesas ja lunivad vanematelt toitu. Sõltuvalt oludest (ilm, toidu kättesaadavus, elupaiga ja partneri leidmine, pesakoopa kraapimise keerukus jm) võib kaldapääsukese pesitsustsükkel väldata kokku ca päeva. Eesti ilmastikutingimustes jõuavad kaldapääsukesed suve jooksul üles kasvatada üldjuhul ainult ühe pesakonna poegi. Kaldapääsukese vanalind pesakoopas Pesitsushooaeg vältab maksimaalselt maist septembrini. Pesakoopad kraabitakse 2-15 päevaga. Pesitsustsükkel kestab päeva. 12
13 1.5. Millisel juhul lindude pesitsemist vältida? Maist septembrini kasutuses oleva materjali nõlvadele andke soovitavalt enne 1. maid kraadine kalle. Küsimuste korral konsulteerige Keskkonnaameti ja Eesti Ornitoloogiaühinguga. Lindude pesitsemist karjääris või ehitusplatsil tuleks vältida juhul, kui kõik nõlvad, puistangud ja pinnasekuhjad on eeloleval pesitsushooajal (1. mai 30. august) kaevandamiseks või tootmiseks vajalikud ja kasutuses. Siis tuleb enne pesitsushooaega, soovitavalt enne 1. maid, mil saabuvad kõige varasemad kaldapääsukesed, tasandada vertikaalsed nõlvad kraadini, et linnud neisse pesitsema ei tuleks. Kui nõlva ei ole võimalik tasandada, siis võib proovida selle katta näiteks geotekstiili või muu sarnase materjaliga, millest linnud läbi ei pääse. Kui kaevandamis- või tootmistegevuses aktiivselt kasutatavad nõlvad või puistangud ei ole tasandatud ja linnud on karjääri ootamatult pesitsema asunud, konsulteerige Keskkonnaametiga ( Vajadusel saab nõu küsida Eesti Ornitoloogiaühingust ( NB! Enne iga pesitsushooaega tasub juba varakult selle aasta plaanid läbi mõelda ja otsustada, millised nõlvad tasandatakse ja millised jäetakse pääsukestele. Ettevõtte töötajatele ja alltöövõtjatele on otstarbekas saata iga-aastaselt aprilli algul teemakohane märgukiri. 13
14 1.6. Kuidas kaldapääsukestele elupaika luua Kui karjääris või ehitusalal leidub puistanguid, nõlvu, katendi- või pinnasekuhjasid, kust perioodil 1. mai 30. august (varaseim ja hiliseim pesitsusaeg) ei ole vaja materjali võtta, saab sinna luua pääsukestele elupaiga. Sobilikum on pesitsusnõlv luua alale, kus parajasti väga aktiivset tegevust ei toimu. Näiteks ammendatud või hetkel mitte kasutuses oleva karjääriosa serva (vt joonis 1). Nõlv on soovitavalt lõunakaartesse avatud, järsk ja kõrgusega vähemalt 2,5 meetrit. Nõlvaesine peaks olema lage, kuid nõlva lagi pigem taimestunud. Joonis 1. Järsk taimestunud laega nõlv karjääri servas. 14
15 Kui elupaik luuakse puistangusse, peab andma selle tagaküljele piisava kalde, mis võimaldaks sademevee äravoolu. Vastasel juhul võib nõlv erosiooni toimel variseda (vt joonis 2). Samas peaksid puistangu ülejäänud nõlvad olema siiski piisavalt järsud, et röövloomad neid mööda üles laele pesi lahti kaevama ei pääseks. Puistangus olevat materjali on soovitav veidi ka kokku pressida, et see oleks tihedam. Nii on varisemise oht väiksem. Joonis 2. Vertikaalse nõlvaga puistang karjääris või ehitusplatsil. 15
16 Olulised tingimused elupaigale: Järsk 90 kraadine värskelt lõigatud liiva-, mulla- või kokkupressitud sõelmete nõlv, mis on avatud lõunakaartesse ja püsib stabiilsena, kuid on pesakoobaste uuristamiseks siiski piisavalt pehme. Nõlva kõrgus peaks olema vähemalt 2,5 meetrit. Vahetult veekoguga külgnev nõlv võib olla madalam, kuid pesitsusperioodil tuleb tagada, et vesi ei ulatuks pesakoobasteni. Nõlva laius minimaalselt 3 meetrit, ideaalis meetrit. Võimalusel tuleks kujundada nõlva ülemine kolmandik pisut eenduvana, kuna sellisel juhul on röövloomadel altpoolt nõlvale keerulisem ligi pääseda. Nõlvaesine peab olema lage ja avatud ilma rohttaimede, puude ja põõsasteta; Nõlva all ja ees ei tohi olla varisenud materjali, mida mööda röövloomad pesi rüüstama pääsevad. Kui nõlv paikneb karjääri servas, tuleks jätta selle laele soovitavalt kasvama taimed, kuna paljandunud nõlvalae kraabivad rebased üsna hõlpsasti lahti ja rüüstavad pesad ära, aga taimejuurte vahelt kaevamine on keerulisem. Nõlva lael ei tohiks aga olla rippuvaid ronitaimi, mis kasvades pesaavad ära katavad ja lindude ligipääsu takistavad. 16
17 1.7. Milliseid reegleid järgida pesitsuse ajal? Vältige linde ohustavaid tegevusi vähemalt 10 meetri raadiuses kolooniast. Pesitsuse ajal on oluline, et nõlv, selle alune või lähedane maapind ei väriseks, kuna see võib kaasa tuua nõlva varingu ja lindude hukkumise. Seega tuleb kolooniast vähemalt 10 meetri raadiuses vältida tegevusi, mis võivad põhjustada nõlva varingut näiteks raskete masinatega sõitmine, kaevandamine, lõhkamine, tasandamine. Muud majandustegevust karjääris peatama ei pea. Inimeste ajutine liikumine ja kaevandusmüra linde ei häiri. Tähtis on, et karjääris töötavad inimesed oleksid pääsukeste pesitsemisest informeeritud ja teaksid, kuidas on töö sel perioodil korraldatud. Kui nõlva alla tekib materjali varisemisest kalle, on soovitatav see võimalusel eemaldada, et röövloomad pesadele ligi ei pääseks. Joonis 3. Kui nõlva alla tekib materjali varisemisest kalle, tuleb see võimalusel eemaldada, et röövloomad pesadele ligi ei pääseks. Pesi rüüstatakse ka nõlva paljandunud lae kaudu. 17
18 1.8. Tegevus pärast pesitsusaega Kui nõlv, milles pääsukesed pesitsesid, oli kaevandamiseks või tootmiseks vajalik, jälgige, millal pääsukesed poegade toitmise on lõpetanud ja pesadest lahkunud. Osades kolooniates toimub lindude pesitsemine umbes samal ajal, teistes on aga pesitsus väga erinevalt ajastatud. Kui üks pesakond on juba lennuvõimeline, siis teistel võivad olla pesas alles haudumisel munad või äsja koorunud pojad. Seetõttu tuleb enne pesitsusnõlva kaevandamist või tasandamist lindude tegevust vaadelda ja veenduda, et kõik pääsukesed on pesitsemise lõpetanud. Vajadusel võib kutsuda appi eksperdi Eesti Ornitoloogiaühingust, kes aitab pesi endoskoopkaameraga kontrollida. Kui teil pole vaja materjali, milles linnud eeldatavasti edukalt pesitsesid, majandustegevuses kasutada ja see võib jääda kaldapääsukestele pesitsemiseks ka järgmistel aastatel, siis on soovitatav nõlva kevadel enne pesitsusperioodi umbes meetri jagu tagasi lõi- Enne kaevandamist veenduge, et kõik linnud on pesadest lahkunud. Pesade kontrollimine endoskoop-kaameraga. 18
19 gata. Seda võiks teha kas iga-aastaselt või paari-kolme aasta tagant. Nii püsib elupaik lindudele sobivana ja ei kasva kinni. Juhul, kui pesi rüüstas rebane, tuleks nõlv kujundada nii, et röövloomad sellele ligi ei pääseks. Kui rüüstamise riski pole võimalik vähendada, siis tasub nõlv pääsukeste säästmiseks tasandada. Rebase rüüstatud nõlv. Taimestunud nõlv. 19
20 1.9. Kas karjääri lõplikul korrastamisel tasub kaldapääsukesele elupaika luua? See sõltub kaevandatava materjali koostisest ja struktuurist. Võimalust pesituspaiga rajamiseks või säilitamiseks tuleks kindlasti kaaluda karjäärides, kus kaevandatava liiva koostis tagab stabiilsemad nõlvad (nn klaasliiv). Järsu nõlva ohutumaks muutmiseks saab selle laele istutada piirava heki ja püstitada hästi nähtavad infotahvlid. Kuna stabiilsete nõlvadega karjääre leidub vähe, on pesitsusnõlvade säilitamine karjääri korrastamisel, kui kaevandamine on juba lõppenud, üldjuhul siiski problemaatiline. Tasandamata jäetuna võivad nõlvad erosiooni mõjul ajapikku variseda ja tekkivat kallet pidi saavad pesadele hõlpsasti ligi röövloomad. Samuti hakkab rusukaldele üsna pea kasvama taimestik ja hiljem ka võsa, mis takistab lindude liikumist pesakoobastesse. Ilma järelhoolduseta säilivad sobivad tingimused ca 2-3 aastat. Seega, kui tegeletakse lõplike korrastamistöödega, pole üldjuhul mõistlik kaldapääsukesele pesitsuseks tingimusi luua. Pigem tuleks turvalised pesitsusvõimalused tagada aktiivses kasutuses olevate karjääride nendes osades, mida kas ajutiselt ei kaevandata või mis on ammendatud. Elupaiga loomist karjääri lõplikul korrastamisel tasub kaaluda järskude stabiilsete nõlvadega karjäärides. 20
21 2. Kunstlikult rajatud pesitsuspaigad Kaldapääsukestele rajatud pesitsusnõlv Inglismaal. Lääne-Euroopas on kaldapääsukestele rajatud ka kunstlikke pesitsuspaiku, alates lihtsamast puitkonstruktrsioonidega toestatud liivanõlvast kuni ehitusplokkidest rajatud majadeni, millesse paigutatakse spetsiaalsed betoonist pesakoopad. Näiteid kunstlikest elupaikadest leiab Internetist märksõnade Artificial sand martin nest site kaudu. Kunstlike pesitsuspaikade rajamise praktikat on tänaseks analüüsitud ja leitud, et nende rajamine ja hooldus on kulukas. Seniste tulemuste põhjal ei saa ka öelda, et need suures plaanis lindude seisundi paranemisse panustaksid. Kunstlikke pesitsuspaiku võib kindlasti luua eksperimendi või teadusprojekti korras, kuid need ei saa mingil juhul asendada kaldapääsukese tüüpiliste karjäärielupaikade asjakohast majandamist. Pigem näitavad tulemused, et parim ja kuluefektiivseim viis on kaldapääsukesele elupaikade loomine karjäärides olemas olevast materjalist, kohandades kaevandustegevust lindude pesitsustsükliga. See nõuab mõningat planeerimist, tööde korraldamist ja hooldust, kuid on täiesti teostatav. 21
22 Kirjandus Bachmann, S., B. Haller, R. Lötscher, U. Rehsteiner, R. Spaar & C. Vogel (2008): Leitfaden zur Förderung der Uferschwalbe in der Schweiz. Praktische Tipps zum Umgang mit Kolonien in Abbaustellen und zum Bau von Brutwänden. Stiftung Landschaft und Kies, Uttigen, Fachverband der Schweizerischen Kies- und Betonindustrie, Bern, Schweizer Vogelschutz SVS/BirdLife Schweiz, Zürich, Schweizerische Vogelwarte, Sempach. Link: Uferschwalbe.pdf Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M. & Pehlak, H. (2013) Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus a. Hirundo, 26, Heneberg, P. (2009) Soil penetrability as a key factor affecting the nesting of burrowing birds. Ecological Research, 24: Hopkins, L. (2001). Best Practice Guidelines. Artificial Bank Creation for Sand Martins and Kingfishers. The Environment Agency. Link: website/artificial_bank_creation.pdf Looduskaitseseadus (vastu võetud , muudetud, täiendatud, viimati jõustunud ). Riigi Teataja [WWW] akt/ ?leiakehtiv ( ). Pannach, G. (2006) Die Uferschwalbe Riparia riparia. Die neue Brehm-Bücherei 655. Westarp-Wissenschaften, Hohenwarsleben. Veromann, H. (1978) Pääsukesed. Tallinn. 22
23
24
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemBIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017
BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemFIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja
FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti
RohkemPAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei
PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemDUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei
DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage
RohkemMakett 209
Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
RohkemSlide 1
Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa
RohkemSõnajalad
1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,
RohkemPowerPointi esitlus
Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemPuitpõrandad
Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
RohkemPlant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis
Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemPowerPointi esitlus
Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemJuhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp
Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel
RohkemR4BP 3 Print out
Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemKASPAR MÖLDER
KASPAR MÖLDER SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM 9. KLASS KORMORANI VAENAMISEST SAAREMAAL JUHENDAJAD INGE VAHTER, MART MÖLDER JA MATI MARTINSON SISSEJUHATUS Kormorani vaenamine tähendab kormorani vastu tehtud vaenutegevust.
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemP-05-11/13 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja rikutud maa korrastamise projekt
Р-05-11/17 ENEFIT KAEVANDUSED AS AIDU KARJÄÄRI KAEVANDAMISE LÕPETAMISE JA KAEVANDATUD MAA KORRASTAMISE PROJEKT MÄEERALDIS AIDU KARJÄÄR Maavara kaevandamise luba nr KMIN-075 KAEVADAMISLOA OMANIK, KAEVANDAJA,
RohkemSINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS
SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemSlide 1
Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemLisamaterjal lisa3_seletuskiri_sinise_kopsurohu_PEPid.docx
Keskkonnaministri määruse Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõikele 2 kehtestab keskkonnaminister
RohkemOsmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava
KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 12.12.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/14 Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2019 2028 Keskkonnaamet 2018 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 6 1.1. Ala iseloomustus...
RohkemTallinna patsient valikute ristmikul
Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)
Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine
RohkemSUITSUPAASUKE - AASTA LIND 2000 Mati K o s e Eesti Ornitoloogiaijhing, pk. 227, Tartu Kokkuv6te. Suitsupaasuke (Hirundo r~~stica) valiti Eesti O
SUITSUPAASUKE - AASTA LIND 2000 Mati K o s e Eesti Ornitoloogiaijhing, pk. 227, 50002 Kokkuv6te. Suitsupaasuke (Hirundo r~~stica) valiti Eesti Ornitoloogiaiihingu poolt 2000. aasta linnuks, Kaesolevas
RohkemSuira käitlemine
Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks
RohkemTõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava
KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tavalise või madala lävepakuga. Soovitav on ukse tellimise ajal käiguukse vajadus ning ning lävepaku
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemUulu-Võiste seletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Uulu-Võiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala
RohkemArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus
PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi
RohkemA5_tegevus
AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.
Rohkem(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8
(Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemHarku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt
Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi
Rohkemvv05lah.dvi
IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemEesti kõrgusmudel
Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
RohkemPolünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x
1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi
Rohkem6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE
6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC
RohkemMAARDU FOSFORIIDILEIUKOHT
MAARDU FOSFORIIDILEIUKOHT 1. Maavarad Ala võib nimetada ka Rebala fosforiidilevilaks, kus on eristatavad Ülgase kaeveväli, ja Maardu kolmeosaline kaeveväli: allmaakaevandus, põhjakarjäär ja lõunakarjäär.
RohkemMicrosoft Word - Bose_SoundLink_around-ear_Kasutusjuhend.docx
Bose SoundLink Around- ear II Kõrvaklapid ETTEVAATUSABINÕUD Pikaajaline vali heli võib kahjustada Teie kõrvakuulmist. Vältige kõrvaklappide kasutamist autoga sõitmise ajal. Kõrvaklappide ohutuimaks kasutamiseks
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemEDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj
EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.
RohkemPimeda ajal sõitmine
Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
Rohkemest_002575_DM-FC indd
(Estonian) DM-FC0001-00 Edasimüüja juhend FC-M820 / FC-M825 SM-BB71 / SM-CR82 OLULINE MÄRKUS See edasimüüja juhend on mõeldud eelkõige professionaalsetele jalgrattamehaanikutele. Kasutajad, kes ei ole
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemP-05-11/13 Eesti Energia Kaevandused AS Aidu karjääri kaevandamise lõpetamise ja rikutud maa korrastamise projekt
MRT: mäetööde projekteerimine KP 00001 projekteerimine EP10032389-0001 elektritööde projekteerimine EL 10032389-0001 Р-05-11/13 EESTI ENERGIA KAEVANDUSED AS AIDU KARJÄÄRI KAEVANDAMISE LÕPETAMISE JA KAEVANDAMISEGA
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
RohkemMälumäng Vol 3.
Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T
1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa
RohkemloogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd
. Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemHoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa
Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööaknas leia Windows Update 4.Lase arvutil kontrollida
RohkemMicrosoft Word - Suure thermori pass2.doc
PAIGALDAMINE KASUTAMINE HOOLDUS SUUREMAHULISED 500-3000 L VEEBOILERID Need on sukel-ja keraamilise küttekehaga elektrilised veesoojendid. Võimalikud on variandid kus täiendavalt küttekehale on ka kesküttesüsteemiga
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
Rohkem