KVYOA_17_02_11.indd
|
|
- Reet Aun
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 RIIGIKAITSE HALDAMISE PLANEERIMIS-, PROGRAMMIMIS- JA EELARVESTAMISSÜSTEEM 111 RIIGIKAITSE HALDAMISE PLANEERIMIS-, PROGRAMMIMIS- JA EELARVESTAMISSÜSTEEM Jaan Murumets Riigi kui sellise üheks tuumfunktsiooniks on oma elanikkonna sõjalise julgeoleku tagamine. Selle ülesande täitmiseks luuakse riigi täitevaparaadi osa riigikaitsestruktuur, mille tuumikuks on omakorda sõjalise sunnijõu rakendamiseks kohandatud organisatsioon kaitsevägi. Selline täitevaparaat peab olema suuteline täitma kompleksseid julgeolekuülesandeid kiiresti muutuvates tingimustes ning alluma seejuures ressursipiirangutele 1. Võtmenõudeks sellise aparaadi modus operandi le on tagada piiratud ressursside sihipärane kasutamine kõrgeima prioriteediga julgeolekuriskide maanda miseks. Nüüdisaegse riigikaitseökonoomika rajajad on märkinud, et majandusteadlase seisukohalt sõltub riigi julgeolek kolmest tegurist: 1) nii kohe kui ka tulevikus kättesaadavate riiklike ressursside üldine hulk; 2) riigikaitseks eraldatavate ressursside osakaal vahendite üldhulgast; 3) riigikaitsele eraldatud ressursside kasutamise tõhusus. Probleemi tuumaks on valida paljude võimaluste hulgast välja tõhusaim või ökonoomseim sõjaliste eesmärkide saavutamise viis. Nendeks valikuvõimalusteks võivad olla erinevad strateegiad, taktikad, erinevad väestruktuurid või relvasüsteemid. Üldjuhul on olemas lõpmatu hulk viise, kuidas sõjalisi eesmärke saavutada, kuid mõned neist on tõhusamad või ökonoomsemad kui teised 2. Viisiks, kuidas saavutada mõjusaimat riigikaitset, on püüda panna iga dollar sinna, kus see panustaks enim [riigikaitse] üldisse 1 Charles Hitch ja Roland McKean on ressursipiirangud määratlenud järgmiselt: väga lühikeses ajaraamis (nt lahinguolukorras, kus ülem peab kasutama vaid vahetult tema käsutuses olevaid jõude) tuleb ressursipiiranguid käsitleda kui spetsiifiliste sisendite koguseid. Pikemas ajaraamis, kus otsustused mõjutavad olukorda mitmeid aastaid, on peamisi ressursipiiranguid kõige parem vaadelda üldiste rahaliste piirangutena. Vt Hitch, C. J.; McKean, R. N The Economics of defense in the Nuclear Age. Cambridge: Harvard University Press, p. 43. [Edaspidi Hitch, McKean 1960] 2 Hitch, McKean 1960, pp ENDC Proceedings, Volume 17, 2013, pp
2 112 JAAN MURUMETS mõjususse, 3 on kirjutanud Alain Enthoven. Teisisõnu, piiratud ressurssidega väikeriigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika, mis ei ole seotud saadaoleva ressursiga ning mille sisuks ei ole ressursside eraldamine kõrgeima prioriteediga riskide maandamiseks, ei saa olla jätkusuutlik. Tõepoolest, kui riik vastutab oma elanike julgeoleku eest ja kui saadaolevad ressursid on suunatud kriitiliste julgeolekuohtude maandamisele, siis peavad kasutatavatele relvasüsteemidele esitatavad nõuded olema tuletatud riigi julgeolekueesmärkide täielikust ja kõikehõlmavast analüüsist ning nende eesmärkide saavutamiseks kavandatud strateegiast. 4 Järgmine küsimus ongi, milliste meetoditega sellist analüüsi teha, milli seid võtteid kasutada analüüsi ning järgnevate otsustus- ja rakendusprotsesside elluviimisel. Enthoven väidab, et avatud ja otsene lähenemine on parim viis käsitleda kaitsetemaatika läbivat määramatust. On mõistlikum selgelt tunnistada, et tulevik on määramatu ning kavandada oma strateegia määramatusest lähtuvalt, selle asemel, et välja valida teatud oletus ja tõlgendada seda kindla sündmusena 5. See väide loob ühelt poolt sideme võimepõhise planeerimisega planeerimismetoodikaga, mis on loodud töötamiseks määramatuse tingimustes. Teiselt poolt rõhutab avatud ja otsene lähenemine vajadust edendada strateegiate sõnastamisel ning kaitse planeerimisel ja elluviimisel osalushaldamist. Mida rohkem on otsutusprotsessis osalejaid (poliitiline juhtkond, kaitseametnikud, strateegilise ja väeliigi tasandi ülemad), seda rohkem oskusteavet on kaasatud teadlike ja vastutustundlike otsuste langetamisele. Tõsi, laiema osalushaldamise seisukohalt on selge, et võib küll olla üldine jagatud arusaam, millised on riigi julgeolekueesmärgid, kuid eriarvamused selle suhtes, kuidas neid saavutada. Samuti võivad suuresti erineda hinnangud selle suhtes, missuguseid vahendeid on eesmärkide saavutamiseks vaja. Seega muutub julgeolekueesmärkide saavutamisel oluliseks vajadus siduda eesmärgid nende saavutamiseks vajamineva ressursiga 6. Planeerimisprotsessi keskmes on seega esmalt vajadus luua konsensus üldaktsepteeritud julgeolekueesmärkide saavutamise viisi suhtes ning teiseks hinnata kehtestatud 3 Enthoven, A. C.; Smith, W. K New Concepts and Tools To Shape the Defense Program. Defense Requirements and Resource Allocation. Ed. by William McNaught. Washington, D. C.: National Defense University, p. 7. [Edaspidi Enthoven, Smith 1989] 4 Puritano, V PPBS at the Beginning of the Reagan Administration. Defense Requirements and Resource Allocation. Ed. by William McNaught. Washington, D. C.: National Defense University, p. 56 [Edaspidi Puritano 1989] 5 Enthoven, Smith 1989, pp Perdue, C.; McNaught, W Determining the Size of the Defense Sector: How Much is Really Enough? Defense Requirements and Resource Allocation. Ed. by William McNaught. Washington, D. C.: National Defense University, p [Edaspidi Perdue, McNaught 1989]
3 RIIGIKAITSE HALDAMISE PLANEERIMIS-, PROGRAMMIMIS- JA EELARVESTAMISSÜSTEEM 113 tegutsemisviiside elluviimiseks vajalike ressursside mahtu. Selles protsessis pole strateegia, tehnoloogia ja ökonoomika mitte kolm sõltumatut kaalutlust, millest igale anda eriomane osakaal, vaid sama probleemi eri tahud, mis on vastastikku seotud ja üksteisest sõltuvad. Strateegiad on sõjaliste eesmärkide saavutamiseks eraldatud eelarvete või ressursside kasutamise viisid. Tehnoloogia määrab ära, millised strateegiad on võimalikud. 7 Kontseptuaalselt tuleb seega nõustuda Charles Perdue ja William McNaughtiga, et esimene samm riigikaitse ressursivajaduse määratlemisel on piiritleda riigi julgeolekuhuvid ja -kohustused. Teiseks sammuks on hinnata neid huve ähvardavaid ohte, kolmandaks on sõnastada tulevikuolukordade vastustamiseks sobiv kaitsepoliitika ja -strateegia ning lõpuks on vaja muretseda poliitika ja strateegia elluviimiseks vajalikud vahendid. 8 Mitmetes NATO riikides on eeltoodud kriteeriumidele vastava, tõhusaima eesmärkide saavutamise viisi väljavalimise metoodikana juurdunud planeerimis-, programmimis- ja eelarvestamissüsteem (Planning, Programming and Budgeting System, PPBS). Sellise süsteemi kontseptuaalsed alused töötati välja RAND Corporationis aastatel ning need juurutas USA kaitseministeeriumi kaitse-eelarve planeerimisel ja halda misel Robert McNamara aastal 9. Kuigi praktilised lahendused on riigiti eri nevad, tuginevad need ometi samadele alusideedele ning täidavad kahte peamist eesmärki. Ühelt poolt peab süsteem toetama teadlikke ja vastutus tundlikke otsustusi, mis aitaksid eraldada kriitiliste julgeolekuohtude tõrjumiseks vajalikke vahendeid. Hitch on öelnud, et moodsate relvade ülim tehniline komplekssus, nende pikk väljatöötamisaeg, hirmuäratav lahinguvõime ja tohutu maksumus on muutnud riigikaitse ressursieralduse teljeks relvasüsteemide valiku. Seega peavad need otsused olema otseselt seotud riigi julgeoleku eesmärkidega. 10 PPB-süsteemi üheks põhiideeks oligi luua kaitseministrile võimalus valida erinevate alternatiivide vahel, kus maksumust, vägesid ja strateegiaid vaadeldakse koos 11. Teisisõnu, PPB-süsteemi kaugem eesmärk on anda väeülemate käsutusse olemasolevaid eelarvelisi piiranguid arvestades parim võimalik vägede, varustuse ja toetuse kombinatsioon. Kuigi paljud peavad PPB-süsteemi väljundiks kaitse-eelarvet, on 7 Hitch, McKean 1960, p Perdue, McNaught 1989, p Resource allocation Volume I. The Formal Process. Ed. by S. O. Key, E. N. Nyberg, D. P. Smith. U. S. Naval War College. Newport, R. I., p [Edaspidi Resource allocation 1998] 10 Hitch, C. J Decision-Making for Defense. Berkeley and Los Angeles: University of California Press; p. 23. [Edaspidi Hitch 1967] 11 Enthoven, Smith 1989, p. 9.
4 114 JAAN MURUMETS viimane vaid vahend. PPB-süsteemi eesmärk on välja töötada rakenduskava, mis tagaks riigi sõjalise strateegia elluviimiseks vajalikud väed ja võimed 12. Teiselt poolt, julgeolekukeskkonna määramatusest tingitud osalushaldamise vajaduse seisukohalt on PPB-süsteem strateegilistes eesmärkides ja prioriteetides konsensuse saavutamise institutsionaalne mehhanism 13. Alain Enthoven on sõnastanud PPB-süsteemi kuus alusideed. Esimene idee on rahvuslike huvide kui otseste kriteeriumide rakendamine kaitseprogrammide eesmärkide ja sellega seotud ressursieralduste otsustusprotsessis (vastandina kompromisside otsimisele erinevate institutsio naalsete, kolklike ja muude põlistunud huvide vahel). Seega algab protsess igale loodavale kaitseprogrammile selgete, avalikkuse ees kaitstavate määratluste otsimisega. Seejärel töötatakse välja alternatiivlahendused nende eesmärkide saavutamiseks ning võistlevate alternatiivide vahel valimiseks kehtestatakse kriteeriumid. 14 Teisisõnu, teadlike otsuste toetamiseks loob süsteem programmide raamistiku, mis suunab riigi eesmärkide saavutamise alternatiivsete viiside määratlemist ja täiustamist selgelt sõnastatud kriteeriumide alusel. Teine PPB alusidee on käsitleda sõjalisi vajadusi ja nende maksumust ühtse tervikuna. Teisiti öeldes, vägede ja eelarvega seotud otsused tuleb langetada koos, sest eraldi ei oleks see otstarbekas 15. See idee lähtub Hitchi ja McKeani algsest kontseptsioonist, mis suunas PPB esialgse protseduurilise raamistiku loomist: eelarve või eesmärgi kõigil tasanditel on iga valik, mis suurendab eesmärgi saavutamise võimalust selle eelarve raames, sama, mis vähendab eesmärgi saavutamise maksumust. Sellesama printsiibi on sõnastanud ka kaitseminister Robert McNamara: poliitilised otsused tuleb varem või hiljem väljendada eelarveotsustuste vormis, mille kaudu määratakse, kui palju ja millele kulutada 16. Jätkates esimese alusidee ümbersõnastust: PPBprogrammide raamistik peab suunama ka riiklike eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite loomist ja nende ülalpidamist. PPB kolmas alusidee on alternatiivsete lahenduste väljavalimine kõr geimal otsustustasandil. Alternatiivide all mõistetakse siin probleemi tasa kaalustatud ja jätkusuutlikke lahendusi, mitte aga uitmõtteid, millega proovitakse algatava staabi lemmikideele suuremat kaalu anda 17. Teisiti öeldes, PPB-protseduurid 12 Resource allocation 1998, pp Reed, J. W Congress and the Politics of Defense Reform. Defense Requirements and Resource Allocation. Ed. by William McNaught. Washington, D. C.: National Defense University, p [Edaspidi Reed 1989] 14 Enthoven, Smith 1989, p Ibid., p Viidatud Enthoveni, Smithi 1989 lk 7 järgi. 17 Enthoven, Smith 1989, p. 9.
5 RIIGIKAITSE HALDAMISE PLANEERIMIS-, PROGRAMMIMIS- JA EELARVESTAMISSÜSTEEM 115 peavad tagama tippotsustajatele usaldusväärse analüütilise toe, et oleks võimalik valida tasakaalustatud ja jätkusuutlike alternatiivide vahel. Sellest lähtub PPB neljas alusidee: analüütikute aktiivne kasutamine kõrgeimal otsustustasandil. Analüüs peab integreerima väeliikide relvasüsteemid, andmestiku ja ideed selliselt korrastatud väepakettideks, et kaitseminister näeks, milliseid väevõimeid välja pakutakse ning kuidas need seostuvad üldiste vajadustega 18. Ilmselt oleks siinkohal sobilik tuua näide. Otsus hankida teatud arv F-16 hävituslennukeid peab tulenema tervest hulgast strateegilistest otsustest, mis käsitlevad ohuanalüüsi, vastase kasutuses olevate sõjaliste võimete hinnangut, doktriini valikut, otsuseid väestruktuuri kohta ning lõpuks alternatiivsete relvasüsteemide tüüpe ja arvu puudutavaid valikuid 19. Analüütiline lähenemine oli tähtsal kohal juba algses PPB-versioonis. Riigitasandi süsteemianalüüs kujutab endast pidevat sõjaliste eesmärkide defineerimist, nende saavutamiseks alternatiivsete süsteemide väljatöötamist, alternatiivide hindamist tõhususe ja maksumuse seisukohast, analüüsi eelduste ülevaatamist, uute alternatiivide väljatöötamist ja uute sõjaliste ees märkide püstitamist 20. Lawrence Korb on selle kohta kirjutanud: analüüs ja hindamine on PPB-protsessi lahutamatu osa, ilma nendeta on PPB vaid tühi kest. Analüüs ja hindamine käsitlevad eesmärke ja nende saavutamise vahendeid, tuleviku julgeolekukeskkonda, võimalikke kriisiolukordi ning vastumeetmeid. Kuivõrd kaitseplaneerimisel ja -eelarvestamisel peab vaatama pikalt ette tulevikku, peavad tuleviku määramatused olema selgelt teadvustatud. 21 PPB-le esitatud nõue olla suuteline käsitlema tulevikumääramatusi loob silla võimepõhise planeerimisega: planeerimismetoodikaga, mis on loodud määramatusega tegelemiseks. Seega, jätkates eelnevat ümbersõnastust: tipptaseme otsustajatele antav analüütiline tugi peab vaatama mitmeid aastaid ette tulevikku ning keskenduma eeldatavalt väeliigiüleste väepakettide väljund võimetele kogu esmaülesannete spektri ulatuses, selle asemel, et tegeleda paratamatult operatsioonikeskkonnaga piiratud, väeliigikesksete valikutega. Viies PPB alusidee on plaan, mis ühendab väed ja nende maksumuse ning projitseerib tehtavate otsustuste eeldatud tagajärjed tulevikku. Selline plaan ei pea olema mitte paindumatu tegevuskava või iga hinna eest saavutada tulevate eesmärkide kogum. Pigem peaks see olema tehtud otsustuste tagajärgede 18 Ibid., pp Reed 1989, p Hitch 1967, p Korb, L. J The Budget Process in the Department of Defense, Defense Requirements and Resource Allocation. Ed. by William McNaught. Washington, D. C.: National Defense University; pp
6 116 JAAN MURUMETS projektsioon tulevikku, kogum ametlikke planeerimiseeldusi ja lähtepunkt igikestvaks arendustööks 22. PPB-protsessi selgrooks peab seega olema kõikehõlmav plaan, mis vaatab mitmeid aastaid ette tulevikku, seob võtmetähtsusega tegevused ja teetähised programmide raamistikku ning esitab väljundile suunatud analüüsi põhjal jooksvate otsuste elluviimise koordi neeritud kava. Mitmeaastane plaan, mis käsitleb vägesid ja nende maksumust kompleksselt, on vajalik, kui kaitseminister soovib võtta aktiivset rolli riigi julgeolekupoliitika kujundamisel. Enamgi, selline plaan on tervikliku ja järjekindla poliitika elluviimiseks vältimatu 23. Poliitilisi eesmärke, nende saavutamiseks vajalikke tegevusi ja nende maksumust integreeriva mitmeaastase plaani lisaväärtuseks on, et selle väljatöötamine pakub tagasisidet poliitika kujundamisele. Kui valitsus ei soovi või ei suuda kanda oma julgeolekupoliitika elluviimise ja strateegiliste eesmärkide saavutamise kulusid, peab ta oma eesmärgid üle vaatama ning viima need vastavusse selle eelarvega, mida soovib ja saab riigikaitsele eraldada 24. Teisisõnu, kui plaan näitab vastuvõetud poliitika elluviimise hinda kõrgemana, kui valitsus endale lubada saab, on veel aega kohandada eesmärgid tegelike võimalustega. Viimaseks PPB alusideeks on avatud ja sõnaselge analüüs. See tähendab, et kogu analüütiline materjal tuleb teha kättesaadavaks kõigile asjast huvitatud osapooltele, nii et nad saaksid uurida kalkulatsioone, andmeid ja eeldusi ning jälgida järelduseni jõudmise viise 25. See alusidee tugevdab osalushalduse rakendamise nõuet ning nagu eespool öeldud, tagab spetsiifilise oskusteabe ja kõigi osalevate organisatsioonide panuse. Kokkuvõttes võib PPBS-i kontseptsiooni sõnastada järgmiselt: süsteemi aluspõhimõtteks on selgelt sõnastatud ja rahvuslike huvidega seostatud kriteeriumidele tuginevad kaitseprogramme puudutavad otsustused, mis on vastandiks erinevatest institutsionaalsetest ja kolklikest huvidest lähtuvatele kompromissotsustustele. PPB-süsteem rõhutab ka reaalsete alternatiivide kaalumist, vajadust käsitleda võimenõudeid ja nende maksumust ühtse tervikuna, vajadust mitmeaastase väearendus- ja finantsplaani järele, analüütikute regulaarset kasutamist tipptasandi otsustusprotsessi toetamiseks ning kohustust teha analüüsid kättesaadavaks 26. Tippotsustaja seisukohalt on PPB-süsteemi vaadelnud endine USA kaitseminister Harold Brown. Sellest vaatenurgast otsustab kaitseminister 22 Enthoven, Smith 1989, p Ibid., p Ibid., p Ibid., p Ibid., pp
7 RIIGIKAITSE HALDAMISE PLANEERIMIS-, PROGRAMMIMIS- JA EELARVESTAMISSÜSTEEM 117 kõigepealt koos väeliigi ülematega sõjalise strateegia. Seejärel määratleb PPB-süsteemi valitud strateegia elluviimiseks optimaalse väestruktuuri. Siis kavandatakse nende vägede loomiseks ja kõige tasuvamal viisil ülalpidamiseks mitmeaastane plaan, mida uuendatakse igal aastal, nihutades planeeritavat mitmeaastast ajaraami aasta võrra edasi. Pärast seda eelarvestatakse programmide aastaosad. PPB-süsteem võrdleb väealternatiive nende esmaülesannete, mitte väeliigilise kuuluvuse alusel ja võtab esialgse soetamismaksumusega piirdumise asemel arvesse programmi kogukulu, kaasa arvatud personali- ja käitamiskulud. 27 Teisisõnu, tuginedes ülaltoodud kuuele alusideele, koosneb USA algne PPB-süsteem kolmest faasist. Planeerimisfaasis seatakse sõjalised ja tsiviileesmärgid ning visandatakse nende saavutamiseks vajalikud väed ja vahendid. Programmimisfaasis töötatakse välja ja kinnitatakse eesmärkide saavu tamise programmid. Eelarvestamisfaasis kalkuleeritakse ja hinnatakse kinnitatud programmide sisendid järgnevaks eelarveaastaks suurima võimaliku täpsusega 28. Olulise vahepalana on asjakohane luua kontseptuaalne alusarusaam ning selgeks teha sageli segadust tekitavad ning vääriti kasutatud mõisted planeeri mine ja programmimine. Kontseptuaalselt on planeerimine ja programmimine üksteisele järgnevad tegevused. Praktikas pole nendevaheline üle minek aga sugugi üheselt selge või ühesuunaline ning mõlemad tege vused on ülimalt interaktiivsed. Sageli tuleb planeerimisotsuseid programmi mise käigus üle vaadata, kui kuluhinnangud täpsustuvad või poliitiline olukord muutub 29. Et planeerimisel ja programmimisel vahet teha, tuleb meeles pidada, et planeerimisfaas tegeleb sellega, mida luua, sellal kui programmimis faas tegeleb sellega, kuidas seda luua. Selles seisnebki planeerimise ja programmi mise kõige põhilisem erinevus: planeerimine loob lahendi, mida programmida, programmimine loob kava, kuidas seda lahendit luua ja ülal pidada 30. Kui nende kahe faasi tulemid on erinevad, peavad seda olema ka nende peamised ülesanded. Planeerimise ülesanne on lahendada otsustusi mõjutavad määramatused (nt muutujad, alternatiivid, eelistused) viisil ja ulatuses, mis toetab programmitavat otsust. Programmimise eesmärk on välja töötada programm, mis lahendaks tõhusalt kava mõjutavad määramatused (nt ajakasutus, kogused, eraldused). Edukuse kriteeriumid võib seega sõnastada järgmiselt: hea planeerimine tegeleb tõhusalt otsustusi 27 Vt Barney, William C Foreword. Defense Requirements and Resource Allocation. Ed. by William McNaught. Washington, D. C.: National Defense University, p. ix. 28 Puritano 1989, p Builder, C. H.; Dewar, J. A A Time for Planning? If not Now, When? Parameters, pp [Edaspidi Builder, Dewar 1994] 30 Ibid.
8 118 JAAN MURUMETS mõjutavate määramatustega, millest paljusid ei saagi lahendada. Hea programmimine keskendub kõigile kava mõjutavatele määramatustele, millest enamikku on võimalik lahendada hoolika planeerimise, koordineerimise ja detailidele tähelepanu pööramise abil. 31 Siinkohal on kohane defineerida planeerimise põhimõtted: planeerimise otstarve on tagada analüütiline tugi otsustele, mida programmida; planeerimise töö on selgelt eristuv ja tegeleb otsustusi mõjutavate määramatustega; kui see, mida programmida, on teada ja selle elluviimist mõjutavad määramatused on lahendatud, on planeerimine lõpetatud 32. Eeltoodu jätkuks on asjakohane ära märkida ka mõned tüüpvead, mis toovad endaga kaasa planeerimisprotsessi läbikukkumise. Kuivõrd planeerimise eesmärk on tagada analüütiline tugi otsustele, mida programmida, siis on planeerimine läbi kukkunud järgmistel juhtudel: ei otsustata, mida programmida (nt planeerimisprotsess päädib keskkonna või tuleviku kirjeldusega, kuid selles ei määratleta ettevõetavaid tegevusi); loobutakse käsitlemast (mitte ilmtingimata lahendamast) olulisi määramatusi või muutunud asjaolusid (nt külma sõja lõpp ja kahanev kaitseeelarve) ettevõetavate tegevuste määratlemisel; kõrgemale juhtkonnale ei edastata kavandatavate tegevuste asjaolusid ja põhjendusi piisavalt selgelt; ei jälgita planeerimise tulemusi nendega ühilduvasse programmimisse ning lastakse programmijatel ajada n-ö oma asja, kui neile ei meeldi planeerimisotsused või nad ei mõista neid; ei määratleta teadaolevatele asjaoludele vastavaid tegevusi (nt soovmõtlemine asendab planeerimise); aetakse segamini, kelle jaoks planeeritakse (nt maavägi planeerib riikliku julgeoleku, mitte maaväe jaoks), mistõttu aetakse segamini huvid ja eesmärgid ning sageli ka vastutus ja pädevus. Eeltoodud loetelu juures tasub tähele panna järgmist: siin pole käsitletud võimalust, et juhtkond loobub planeerimise tulemusena määratud tegevustest. Kui planeerimisel on asjakohased tegevused määratletud ja selgelt edastatud ning juhtkond need tagasi lükkab, siis pole läbi kukkunud mitte planeerimine, vaid juhtimine Ibid. 32 Ibid. 33 Builder, Dewar 1994.
9 RIIGIKAITSE HALDAMISE PLANEERIMIS-, PROGRAMMIMIS- JA EELARVESTAMISSÜSTEEM 119 Kokkuvõtteks PPB-süsteemi eesmärk on toetada teadlikke ja vastutustundlikke ressursieraldusotsuseid, sealhulgas tagada, et kaitseminister saaks valida erinevate alternatiivide vahel, mille maksumust, kaasatud jõude ja rakendatavaid strateegiad on hinnatud koos. Samuti on PPB-süsteemi eesmärk luua konsensust strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide suhtes. Nende eesmärkide saavutamiseks valitud vahend on programmeelarvesta mine, mis tagab riigikaitseorganisatsiooni orienteerituse kvantitatiivsetele väljunditele pikemas ajaraamis. PPB-süsteem tugineb järgmistele aluspõhimõtetele. Rakendatakse kaitseprogrammide raamistikku, mis selgelt väljendatud kriteeriumidest lähtudes suunab riiklike eesmärkide saavutamise alternatiivsete viiside ja vahendite määratlemist, arendamist ja tagamist. Tagatakse usaldusväärne analüütiline tugi tippotsustajatele, et neil oleks võimalik valida tasakaalustatud ja kättesaadavate lahenduste vahel. Selline analüüs peab vaatama pikalt ette tulevikku ning keskenduma eeldatavalt väeliigiüleste väepakettide väljundvõimetele kogu esmaülesannete spektri ulatuses, selle asemel, et tegeleda väeliigikesksete valikutega. Protsessi selgrooks on kõikehõlmav plaan, mis vaatab mitmeid aastaid ette tulevikku, seob võtmetähtsusega tegevused ja teetähised kaitseprogrammide raamistikku ning esitab väljundile orienteeritud analüüsi põhjal jooksvate otsuste elluviimise koordineeritud kava. Süsteemi käitamine tugineb osalushaldamisele ja tsentraliseeritud otsustusprotsessile. PPB-süsteem koosneb kolmest faasist. Planeerimisfaas käsitleb riigi julgeoleku- ja kaitseproblemaatikat keskpikas ajaraamis. Planeerimisfaasis määratletakse laiemad riiklikud ja nendest tuletatud sõjalise julgeoleku eesmärgid ning nende saavutamise viisid, töötatakse välja määratletud julgeolekuohtude sõjalised vastumeetmed, kehtestatakse määratletud eesmärkide saavutamiseks kohandatud sõjalise organisatsiooni parameetrid ja prioriteedid. Seejärel järjestatakse kehtestatud tegutsemisviiside ja strateegiate elluviimiseks tegevused, mille abil vajalikke sõjalisi võimeid luua ja säilitada. Programmimisfaas käsitleb esmalt väeliikide rahaliselt piiratud programmi ettepanekuid, mis kujutavad endast planeerimisfaasi tulemusena sõnastatud, väeliigi esmaülesande täitmiseks vajalike nõudmiste kõikehõlmavat ja detailset väljendust. Teisalt hõlmab programmimine erinevate programmi ettepanekute analüüsi, mille eesmärk on tagada vastavus poliitilise juhisega ning sõjalise väljundi järgi optimeeritud ressursikasutus.
10 120 JAAN MURUMETS Eelarvestamisfaas käsitleb ressursinõudmiste konverteerimist kõikehõlma vaks kaitse-eelarveks, mis lähtub kinnitatud keskpikast plaanist ning võtab arvesse viimased finants- ja poliitilised otsused. Lõpetada võib siinkohal aasta Nobeli preemia laureaadi Thomas C. Schillingi aastal kirja pandud tähelepanekuga: PPBS võib olla hiilgav vahend, mis aitab tippjuhtkonnal otsuseid langetada, kuid selleks peab olema tippjuhtkond, kes tahab otsuseid langetada. 34 Kirjandus Barney, W. C Foreword. Defense Requirements and Resource Allocation. Ed. by William McNaught. Washington, D. C.: National Defense University. Builder, C. H.; Dewar, J. A A Time for Planning? If not Now, When? Parameters, pp Enthoven, A. C.; Smith, K. W New Concepts and Tools To Shape the Defense Program. Defense Requirements and Resource Allocation. Ed. by William McNaught. Washington, D. C.: National Defense University, pp Hitch, C. J.; McKean, R. N The Economics of defense in the Nuclear Age. Cambridge: Harvard University Press. Hitch, C. J Decision-Making for Defense. Berkeley and Los Angeles: University of California Press. Korb, L. J The Budget Process in the Department of Defense, Defense Requirements and Resource Allocation. Ed. by William McNaught. Washington, D. C.: National Defense University, pp Perdue, C.; McNaught, W Determining the Size of the Defense Sector: How Much is Really Enough? Defense Requirements and Resource Allocation. Ed. by William McNaught. Washington, D. C.: National Defense University, pp Puritano, V PPBS at the Beginning of the Reagan Administration. Defense Requirements and Resource Allocation. Ed. by William McNaught. Washington, D. C.: National Defense University, pp Resource allocation Volume I. The Formal Process. Ed. by S. O. Key, E. N. Nyberg, D. P. Smith. U. S. Naval War College. Newport, R. I. Reed, J. W Congress and the Politics of Defense Reform. Defense Requirements and Resource Allocation. Ed. by William McNaught. Washington, D. C.: National Defense University, pp JAAN MURUMETS, PhD (strateegilised uuringud) KVÜÕA rakendus uuringute keskuse vanemteadur 34 Viidatud Enthoveni, Smithi 1989 lk 17 järgi.
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemMaakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,
REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,
RohkemKol-ltn_Rasmus_Lippur_KVPS
19.10.2011 1 Riigikaitse Kol-ltn Rasmus Lippur Sõda Sõda on maailmale vajalik (Martin Luther) Parim sõda on pidamata sõda (Sun Zi) Sõda on jõu kasutamine, et sundida vastast alluma meie soovile (Carl von
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemSlide 1
Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemMicrosoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]
Eesti topograafiline andmekogu ja geoandmebaasi põhine topograafiliste andmete uuendamine Olev Veskimäe Topoandmete osakond Maa-amet Sisukord Geoandmebaas Uuendamine Kvaliteedi tagamine Vigade haldamine
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemMicrosoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc
Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemEesti kõrgusmudel
Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS
EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA
RohkemHNS-i kontseptsioon v1
Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a korralduse nr 498 Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse kontseptsiooni kinnitamine lisa 1. Kontseptsiooni eesmärk Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse kontseptsioon
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemEUPL v 1 1-all versions _4_
Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemPowerPoint Presentation
Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik
RohkemRiigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra
Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)
RohkemPealkiri
Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp): Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objekt Andres Kollist 05.10.2015 Tartus Eesti e-varamu ja kogude säilitamine Eesti e-varamu on u htne e-keskkond,
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemMicrosoft PowerPoint - KESTA seminar 2013
Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala
RohkemSuunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET
Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4
RohkemLisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v
Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemTA
8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
RohkemVõrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener
Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)
RohkemAMETIKIRJELDUS
KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika
RohkemMicrosoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx
Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemAM_Com_LegReport
Euroopa Parlament 2014-2019 Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2018/0254(COD) 11.10.2018 MUUDATUSTEPANEKUD 36 200 Raporti projekt Antonio López-Istúriz White (PE627.566v01-00) Ettepanek võtta vastu Euroopa
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemKuidas ärgitada loovust?
Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemWord Pro - digiTUNDkaug.lwp
/ näide: \ neeldumisseadusest x w x y = x tuleneb, et neeldumine toimub ka näiteks avaldises x 2 w x 2 x 5 : x 2 w x 2 x 5 = ( x 2 ) w ( x 2 ) [ x 5 ] = x 2 Digitaalskeemide optimeerimine (lihtsustamine)
Rohkem