1
Töötasud TÖÖTASUDE ERINEVUSED VANUSEGRUPPIDES Noorte palgaootus on keskmisest madalam Noorte (16 24 aastaste) keskmine netopalgaootus oli 2018. aasta kevadel 1428 eurot, mis on teiste vanuserühmade palgaootusest märksa madalam. 25 34 aastased soovisid keskmiselt 1648 eurot ja 35 44 aastased 1732 eurot kätte teenida. Veidi madalam oli palgaootus ka 55 64 aastaste rühmas, kes soovisid keskmiselt 1598 eurot kätte teenida. Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu- ja palgauuringus küsitakse töötajate ja tööotsijate käest, millistel ametitel nad sooviksid töötada ning milline on nende netopalga ootus soovitud ametitel. Võrreldes teiste vanusegruppidega soovib noortest väga väike osa mootorsõidukijuhtide ning seadme- ja masinaoperaatoritena töötada. Graafikul on esitatud palgaootuse 1. kvartiil, millest 25% ootustest on madalamad, ning 3. kvartiil, millest 25% ootustest on kõrgemad. Võrreldes 2017. aasta kevadega on noorte palgaootus kasvanud 5%, samas kui 24 34-aastaste palgaootus on kasvanud 8% ja 35 44-aastastel 12%. Netopalgaootus vanuserühmade lõikes 1. kvartiil Keskmine 3. kvartiil 16 24 kevad 2018 1428 1700 850 1361 1500 800 1361 1500 25 34 kevad 2018 1100 1648 1519 1471 35 44 kevad 2018 1200 1732 1552 1497 45 54 kevad 2018 1662 1472 1435 1600 55 64 kevad 2018 1598 1430 1700 800 1271 1500 0 500 1500 2500 2
Töötasud Noorte töötasud on madalamad Palgaootus on seotud saadava töötasuga. Võrreldes teiste vanuserühmadega on noorte keskmine brutotöötasu madalam. Ühelt poolt tuleb see sellest, et noored töötavad sagedamini müügi- ja teenindustöötajatena, kelle töötasud on madalamad. Vaadates aga keskmisi töötasusid ametirühmade ja vanusegruppide lõikes, on näha, et noorte keskmine töötasu on kõigis ametirühmades madalam. Selle põhjus võib olla vähene töökogemus ja alles omandatavad erialased oskused. Graafikul on esitatud brutotöötasu 1. kvartiil, millest 25% ootustest on madalamad, ning 3. kvartiil, millest 25% ootustest on kõrgemad. Võrreldes 2017. aasta kevadega oli selle aasta kevadel noorte brutotöötasu 15% suurem. Enam vähem sama palju oli muutunud brutotöötasu ka 35 44 ja 45 54 aasta vanustel töötajatel. 25 34 ja 55 64 aastaste töötajate keskmine brutotöötasu suurenes aastaga 10%. Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu- ja palgauuringus osalejatelt küsiti, millisel ametil nad töötasid ja kui suur oli nende brutotöötasu aprillikuu töö eest. Iga amet kuulub taseme järgi ametirühma. Osalise tööajaga töötajate töötasu on vastavalt tööajale ümber arvutatud täistööajale. Brutotöötasud vanuserühmade lõikes 1. kvartiil Keskmine 3. kvartiil 16 24 kevad 2018 722 1080 1200 640 938 1146 604 924 1122 25 34 kevad 2018 1506 900 1371 1647 851 1263 1512 35 44 kevad 2018 947 1558 1900 834 1354 1639 762 1242 1512 45 54 kevad 2018 819 1328 1540 731 1138 1363 691 1075 1253 55 64 kevad 2018 730 1125 1340 638 1024 1223 604 961 1162 0 200 400 600 800 1200 1400 1600 3
Töötasud Naiste palgaootus ja töötasu on madalam kõigis vanusegruppides Lisaks erinevustele vanusegruppide lõikes, erinevad palgaootused ka sooliselt meeste palgaootused on kõigis vanusegruppides naiste omadest kõrgemad. Suuremad on meeste ja naiste palgaootuste erinevused 45 54 vanusegrupis. Teiselt graafikult on näha, et naiste brutotöötasud on meeste töötasudest madalamad kõigis vanusegruppides. Suuremad erinevused on 35 44 vanusegrupis. Naiste ja meeste palgaerinevused tulenevad suures osas erinevast tööde jaotusest tööturul ehk segregatsioonist. Netopalgaootus vanusegruppide ja soo lõikes 1. kvartiil Keskmine 3. kvartiil 16 24 mehed 1100 1711 16 24 naised 900 1328 1500 25 34 mehed 1300 1903 2200 25 34 naised 1501 35 44 mehed 1300 1952 2400 35 44 naised 1607 45 54 mehed 1300 1965 2500 45 54 naised 1517 55 64 mehed 1200 1884 2200 55 64 naised 1428 1700 0 500 1500 2500 3000 Brutotöötasud vanusegruppide ja soo lõikes 1. kvartiil Keskmine 3. kvartiil 16 24 mehed 793 1194 1441 16 24 naised 712 1028 1167 25 34 mehed 1167 1748 2149 25 34 naised 900 1340 1600 35 44 mehed 1200 1886 2399 35 44 naised 870 1343 1600 45 54 mehed 998 1630 45 54 naised 778 1191 1416 55 64 mehed 850 1298 1600 55 64 naised 700 1050 1259 0 500 1500 2500 3000 4
Vanusegrupid Vanusegrupid Tööturukäitumine KAVANDATUD STAAŽ JA SOOVITUSINDEKS Uuringust selgus, et veerand (24%) noortest ei kavatse üle aasta oma tööandja juures töötada ning vaid iga kümnes kuni 24-aastane töötaja plaanis oma praeguse tööandja juures töötada kauem kui viis aastat. Vanusegruppide lõikes ei osanud 45 54 aastastest pea pooled (44%) öelda, kaua nad oma praeguse tööandja juures töötada kavatsevad. Noorte seas oli kõige vähem (18%) neid, kes ei osanud öelda, kaua nad oma praeguse tööandja juures töötada plaanivad. Kui võrrelda praeguse tööandja juures kavandatud staaži ja keskmist tööandja soovitusindeksit, on näha, et noored soovitavad oma tööandjat suurema tõenäosusega, kuigi väga pikka staaži tööandja juures ei kavanda. Kavandatud tööstaaž tööandja juures Alla aasta 1 2 aastat 3 4 aastat 5 ja rohkem aastat Ei tea, ei oska öelda 16 24 24% 28% 19% 11% 18% 25 34 9% 16% 18% 26% 31% 35 44 7% 10% 12% 32% 39% 45 54 6% 8% 9% 33% 44% 55 64 4% 7% 15% 38% 36% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Keskmine tööandja soovitusindeks kavandatud staaži ja vanusegrupi järgi Alla aasta 1 2 aastat 3 4 aastat 5 ja rohkem aastat Ei tea, ei oska öelda 16 24 5,52 6,71 7,23 7,30 8,59 25 34 4,65 5,78 6,60 6,86 7,75 35 44 3,65 5,35 5,69 6,33 7,37 45 54 3,12 4,63 5,29 5,95 6,79 55 64 3,36 5,09 5,21 5,74 6,61 0,00 1,00 2,00 3,00 4,00 5,00 6,00 7,00 8,00 9,00 10,00 5
Tööturukäitumine TÖÖKOHA VAHETAMISE AJENDID Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu- ja palgauuringus osalejatelt küsiti, kas ja milliste tingimuste muutumise korral vahetaksid nad töökohta, kui töötasu suurus oleks praegusega võrreldes sama. Graafikul on võrrelatud 16 24 ja 55 64 aastaste vastuseid, kes märkisid, et nad kindlasti vahetaksid töökohta toodud tingimuse muutumisel. Noorematest vastajatest vahetaksid 40% töökohta, kui neile pakutakse huvitavamat tööd, paremaid tööalaseid arenguvõimalusi, paindlikumat töökorraldust, sh kodus töötamist, ning võimalust töötada oma ala tippudega. Vanemad, 55 64 aastased vastajad ei ole nii altid töökohta vahetama. Veerand (25%) neist vahetaks töökohta, kui neile pakutaks suuremat iseseisvust oma töö korraldamisel. Töökohta vahetama ajendaks neid ka juhtide lugupidavam suhtumine töötajatesse ning paremad võimalused lisatasude teenimiseks. Suuremad erinevused nooremate ja vanemate vastajate töökoha vahetamise ajendites on rahvusvahelise karjääri võimaluste, oma ala tippudega töötamise ning tööalaste arenguvõimaluste osas, mis noori rohkem töökohta vahetama ajendavad. Töökoha vahetamise ajendid Kindlasti töökohta vahetada kaaluvate töötajate osatähtsus vanusegrupis Huvitavam töö Paremad tööalased arenguvõimalused Paindlikum töökorraldus Võimalus töötada koos oma ala tippudega Juhtide lugupidavam suhtumine töötajatesse Sobivam tööaeg Rohkem vaba aega Paremad võimalused lisatasude teenimiseks Paremad täienduskoolituste võimalused Rahvusvahelise karjääri võimalus Parem juhtimiskvaliteet Mulle erialaselt paremini sobiv töö Sobivam töökoormus Sobivam töö asukoht Suurem iseseisvus oma töö korraldamisel Mõnusam füüsiline töökeskkond, sh tööruumid jms Minu eelistustele paremini vastavad soodustused Paremad töövahendid Organisatsiooni parem maine tööandjana Organisatsiooni paremad majandustulemused 25% 17% 31% 16% 31% 9% 30% 22% 29% 16% 29% 16% 29% 19% 29% 15% 29% 6% 27% 19% 10% 17% 18% 25% 24% 23% 22% 12% 20% 12% 19% 15% 19% 12% 19% 13% 17% 14% 37% 40% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 6
Tööturukäitumine TÖÖANDJA VALIKU KRITEERIUMID Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee 2017. aasta sügisel korraldatud tööturu- ja palgauuringus osalejatel paluti hinnata, millised tegurid on nende jaoks olulised tööandja kasuks otsustamisel, kui neil on võimalus valida. Graafikul on võrreldud 16 24 ja 55 64 aastaste vastuseid, kes märkisid, et nimetatud tegur on nende jaoks väga oluline. Tööandja valikukriteeriumid olid jaotatud seitsmesse gruppi: organisatsiooni maine, soodustused ja hüved, väärtused, meeskond, töökorraldus, innovatsioon ning õppimine ja areng. Nii nooremate kui vanemate vastajate jaoks oli kõige olulisem tööandja valikukriteerium see, et organisatsioon oleks stabiilne ja kindel tööandja, samuti oli mõlema vanusegrupi jaoks oluline, et tööandja investeeriks kaasaegsetesse töövahenditesse. Vähem olulised kriteeriumid olid kultuuritarbimise ja huvihariduse toetamine ning heategevusse panustamine. Nooremate vastajate jaoks oli oluline veel see, et neile jääks piisavalt vaba aega hobide, pere jms tegelemiseks ning et tööandja väärtustaks töötajate erialast arengut. Vanemate vastajate jaoks oli oluline, et organisatsioonis töötaksid oma ala professionaalid, rahvusvahelise karjäärivõimalused olid aga vähem olulised. Kõige suuremad erinevused nende kahe vanusegrupi hinnangutes olid kriteeriumi osas tööandja toetab organisatsioonisisest karjääri, mis oli noorematele märksa olulisem. Organisatsiooni maine osas erinesid 16 24 ja 55 64 aastaste vastused kõige enam väite osas organisatsioonis töötamine suurendaks minu väärtust tööturul, mis oli suurema hulga nooremate vastajate jaoks olulisem. Tööandja valikukriteeriumid: organisatsiooni maine Organisatsioon on stabiilne ja kindel tööandja 72% 64% Organisatsioonis töötamine suurendaks minu väärtust tööturul 40% 61% Organisatsioonil on hea maine tööandjana 43% 53% Organisatsioonil on stabiilselt head majandustulemused Saaksin olla uhke, et töötan selles organisatsioonis Mulle meeldivad organisatsiooni tooted ja/või teenused Organisatsioon on avalikkuses laialdaselt tuntud 31% 36% 28% 24% 29% 44% 49% 51% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 7
Tööturukäitumine Soodustuste ja hüvede osas olid nooremate ja vanemate vastajate hinnangud üsna sarnased. Nooremate hulgas oli rohkem neid, kelle jaoks on tööandja valikul väga oluline mugav töökeskkond, ligi poolte vanemate vastajate jaoks oli aga väga oluline, et tööandja toetaks töötajate tervise edendamist. Väärtuste olulisus tööandja valikul on võrreldavates vanusegruppides samuti sarnane. Suuremad erinevused olid töötaja- ja peresõbralikkuse väärtustamisel, mis oli noorematele olulisem. Vanematele vastajate seas oli mõnevõrra rohkem neid, kes hindas väga oluliseks organisatsiooni majandustulemustele orienteeritust. Tööandja valikukriteeriumid: soodustused ja hüved Tööandja investeerib kaasaegsetesse töövahenditesse Tööandja on loonud mugava töökeskkonna Tööandja toetab töötajate tervise edendamist 62% 58% 61% 54% 40% 48% Tööandja toetab spordiga tegelemist Tööandja toetab tööga mitteseotud huviharidust Tööandja toetab kultuuritarbimist 30% 24% 21% 16% 20% 21% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Tööandja valikukriteeriumid: väärtused Tööandja väärtustab töötaja- ja peresõbralikkust Organisatsioonis pingutatakse klientide rahulolu nimel 44% 46% 46% 54% Tööandja väärtustab keskkonnahoidu Organisatsioon on majandustulemustele orienteeritud Organisatsiooni tegevusel on laiem ühiskondlik tähendus Tööandja panustab heategevusse 34% 36% 24% 32% 24% 23% 20% 17% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 8
Tööturukäitumine Meeskonna puhul erinesid 16 24 ja 55 64 aastaste vastused kõige enam selles osas, et nooremate seas oli rohkem neid, kes pidasid tööandja valikul väga oluliseks uute tuttavate ja sõprade leidmise võimalust. Vanemad vastajate seas oli aga rohkem neid, kes hindasid väga oluliseks, et organisatsioonis töötaks oma ala professionaalid. Töökorralduse juures oli kahe kolmandiku (65%) noorte jaoks väga oluline, et neile jääks piisavalt vaba aega hobide, pere jms tegelemiseks. Vanematest vastajatest hindasid seda kriteeriumit väga oluliseks alla pooled. Noortega võrreldes oli 55 64 aastaste seas rohkem neid, kes pidas oluliseks, et nad saaksid ise vastutada oma töökorralduse ja tulemuste eest. Tööandja valikukriteeriumid: meeskond Töötajad on kaasatud otsustusprotsessidesse ja nende arvamus loeb 38% 46% Organisatsioonis töötavad oma ala professionaalid 43% 55% Organisatsioonis töötades leiaksin uusi tuttavaid ja sõpru 21% 36% Organisatsioonis on ühised traditsioonid ja tavad 31% 30% Organisatsioonis korraldatakse ühisüritusi, sh koos peredega 26% 30% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Tööandja valikukriteeriumid: töökorraldus Mul jääb piisavalt vaba aega hobide, perega jms tegelemiseks 45% 65% Töökorralduses arvestatakse, et töö oleks huvitav ja arendav 43% 51% Olen iseseisev oma tööaja ja -koha korraldamisel 41% 41% Vastutan ise oma töökorralduse ja tulemuste eest 37% 47% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 9
Tööturukäitumine Innovatsioon. Nooremate vastajate seas on rohkem neid, kelle jaoks oli väga oluline, et organisatsioon oleks arenev, väärtustaks uusi ideid ja algatusi ning nad saaksid rakendada oma loomingulisust. Õppimise ja arengu võimalused on noortele olulisemad kui vanematele töötajatele. Suuremad erinevused vastajate hinnangutes olid organisatsioonisiseste ja rahvusvahelise karjäärivõimaluste osas, mis on üsna suurele osale noortest väga olulised tööandja valikukriteeriumid. Tööandja valikukriteeriumid: innovatsioon Organisatsioon on arenev 49% 58% Organisatsioonis väärtustatakse uusi ideid ja algatusi 39% 49% Saan rakendada oma loomingulisust 36% 41% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Tööandja valikukriteeriumid: õppimine ja areng Tööandja väärtustab töötajate erialast arengut 50% 63% Tööandja toetab organisatsioonisisest karjääri 32% 56% Organisatsioonis toetatakse tasemehariduse omandamist 39% 47% Tööandja pakub rahvusvahelise karjääri võimalusi 16% 34% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 10
Uuringu korraldus TÖÖTURU- JA PALGAUURING 2X2 UURING Uuringu korraldus Palgainfo Agentuur tegutseb 2013. aasta kevadest iseseisva ja sõltumatu uuringuagentuurina, pakkudes töö ja tasustamise infot nii tööandjatele kui ka töötajatele. Uuringuid korraldatakse kaks korda aastas aprilli ja oktoobri töötasude kohta. Andmeid kogutakse kahest allikast organisatsioonidelt ja töötajatelt. Lisaks töötasude suurusele ja toimunud muutustele uuritakse ka muutuste põhjuseid ning töötasu komponente. Töötasude andmebaas Agentuur avaldab värsked töötasude andmed oma kodulehel töötasude andmebaasis kahe nädala jooksul pärast andmete kogumise lõppemist. Põhiandmebaasi kasutajakonto on kõigile töötasude uuringus osalejatele tasuta. Profiandmebaasi kasutajakonto on uuringus osalejatele soodushinnaga. Uuringus on esindatud üle 400 ametinimetuse. Tööde süstematiseerimiseks kasutab Palgainfo Agentuur sarnaselt statistikaametitega Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soovitatud rahvusvahelist ametite klassifikaatorit (ISCO). Töötasude põhiandmebaasis saab vaadata organisatsioonidelt ja töötajatelt kogutud töötasusid 10 ametirühma kohta, kasutades filtreid, nagu näiteks organisatsiooni töötajate arv või tegevusala. Profiandmebaasis saab vaadata ja võrrelda üle 400 ameti (ISCO nelja- või kuuekohaline kood) töötasude andmeid. Päringuid saab teha erinevate filtrite abil, korraga saab kasutada mitut filtrit. Töötasude andmed kuvatakse graafiku ja tabelina. Andmeid saab eksportida tabeli, pildi ja PDF-formaati. Vaadake lähemalt: Töötasude andmebaas Töötasude analüüsid 11
Uuringus osalejad 2X2 TÖÖTURU- JA PALGAUURINGUS OSALEJAD Palgainfo Agentuur kogub tööturu- ja palgauuringu andmeid selleks, et pakkuda töötasude turuvõrdlust ning töötajate tööturukäitumise, rahulolu ja motiveerituse võrdlusandmeid. Analüüsi tulemusi ei laiendata kogu Eestile. Andmete esinduslikkust hinnatakse eelkõige ametite ja/või võrdlusgruppide kaupa. Kokku osales kevadel 2018 korraldatud organisatsioonide veebiküsitluses 519 organisatsiooni esindajat. Tegevusalade lõikes oli rohkem töötasude andmeid riigivalitsemise ja -kaitse, hariduse, tööstuse ja kaubanduse tegevusaladelt, kuid ka mitmed teised valdkonnad on hästi esindatud. Organisatsioonide uuringus osalejate seas on ülekaalus suuremad tööandjad ja need, kes teadlikumalt palkasid ja tööjõukulusid kujundavad. See mõjutab ka töötasude tasemeid. Töötajate uuringu kaudu kogutakse üsna palju andmeid ka väiksematest ettevõtetest ja organisatsioonidest, mis aitab analüüsi tulemusi tasakaalustada. Töötajate ja organisatsioonide uuringutega kogutud andmeid võrreldes on suuremad erinevused juhtide ja tippspetsialistide töötasudes. Töötajate uuringus osales 2018. aasta mais 9067 inimest, neist 86% ehk 7811 oli aprillis tööga hõivatud, 14% ei töötanud. Kokku koguti töötasude andmeid 36 179 töötaja kohta. Ametirühmade lõikes on rohkem andmeid tippspetsialistide, keskastme spetsialistide ning müügi- ja teenindustöötajate kohta. Töötasude uuringus esindatud töötajate arv ametirühmade lõikes Juhid 2164 Valdkonnajuhid ja projektijuhid 682 Tippspetsialistid 11 532 Esmatasandi juhid 523 Keskastme spetsialistid ja tehnikud 6790 Ametnikud 2394 Müügi- ja teenindustöötajad 7492 Oskustöötajad ja käsitöölised Seadme- ja masinaoperaatorid Mootorsõidukite ja liikurmasinate juhid Lihttöölised 1368 521 523 1611 0 4000 6000 8000 0 1 14000 12
OSALEGE SÜGISESES 2X2 TÖÖTURU- JA PALGAUURINGUS Palgainfo Agentuur kutsub kõiki tööandjaid, töötajaid ja tööotsijaid osalema 2018. aasta sügisel korraldatavas tööturu- ja palgauuringus. Uuringu ajagraafik Oktoober 2018 Tööandjate veebiküsitlus: põhipalkade muutused, lisatasud ja soodustused Vastata saab SIIT. November 2018 Organisatsioonide palgauuring: ametite töötasud, sh lisatasud Töötajate tööturu- ja palgauuring (veebiküsitlus): töötasud, lisatasud, soodustused ja ootused tööandjale Palgauuringus osalejale pakume: Tasuta uuringu tulemuste kokkuvõtet. Palgainfo põhiandmebaasi kasutajakontot. Vaadake lähemalt. Töötasude analüüse soodushinnaga. Vaadake näidiseid. Agentuuri profipaketti soodushinnaga. Vaadake profipaketi pakkumist. Soodushinnaga osalemist uuringu tulemuste tutvustusüritusel. Registreerun uuringusse 13