Tallinna Linnavalitsus Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn Telefon +372 640 4141 www.tallinn.ee
Sisukord Volikogu esimehe pöördumine 4 Linnapea pöördumine 5 Lühiülevaade linnast 7
Linna juhtimine 9 12 Finantsaruanded 41
Tallinna areng on viimastel aastatel olnud silmaga nähtav ja võib liialdamata väita, et elu edenemine pealinnas on hoogu andnud kogu Eesti kiirele arengule või seda koguni eest vedanud. Senise poliitilise praktika taustal on Tallinnas olnud väga pikk stabiilse linnavõimu periood see algas Keskerakonna võimuletulekuga juba mitu kuud enne 2005. aasta sügisel toimunud kohaliku omavalitsuse valimisi. Tuleb tunnistada, et linna kestva arengu seisukohalt on see väga hea, sest lubab mitmeid vajalikke algatusi ka lõpule viia. Kõige üldisemad linna arengusuunad on määratletud strateegilise dokumendiga Tallinn 2025 ja linna arengukavaga aastani 2021. Seega peaksime ka igapäevaotsuseid langetades enam kui tosin aastat ette vaatama. Võib öelda, et Tallinnas suudeti majandustõusu aastaid linnaelanike huvides hästi ära kasutada, pannes rõhku linnakeskkonna ning laste kasvu- ja õpitingimuste parendamisele, terviseedendusele, vaba aja veetmise võimalustele jms. Kui linna 2007. aasta eelarve kandis koondpealkirja Tallinn hoolib, siis vastas see päris täpselt strateegilistele eesmärkidele ja aastaks kavandatud suuremate ettevõtmiste sisule. Eelarveraha eraldati varasemast märksa enam laste, noorte perede ja teiste abivajajate heaks: remonditöid tehti 2007. aastal ligikaudu sajas lasteaias ja koolis, linnas lisandus kümneid uusi mänguväljakuid ja renoveeriti mitu spordiväljakut, uuenduskuuri läbisid Iru hooldekodu eluhoone ja munitsipaalelamu Koplis. Jätkus kirikuhoonete restaureerimine ja valmisid mitmed kultuuriobjektid. Korrastati parke, ehitati teid ja investeeriti ühistranspordi ajakohastamisse. Loetelu kõigest 2007. aasta jooksul tehtust saaks väga pikk. Eraldi väärib küll nimetamist, et linnaeelarvest palka saavate töötajate elu läks märksa paremaks ka seetõttu, et enamikul neist suurenes palk enam kui kümnendiku võrra, sh näiteks õpetajatel koguni 18% ja kultuuritöötajatel 15%. Kokkuvõtlikult võib öelda, et 2007. aastal oli Tallinna linnavõimu eesmärgiks kindlustada linnaelanike heaolu, kvaliteetne elukeskkond ja linna kui süsteemi jätkusuutlik toimimine pikemas ajaplaanis. Nii et oleks piisav turvavaru Tallinna ladusaks funktsioneerimiseks ka majanduse üldise jahtumise korral. Toomas Vitsut Linnavolikogu esimees 4
Aastat 2007 iseloomustab kõige paremini sõnapaar Tallinn hoolib. Linna möödunud aasta eelarves ning Tallinna arengukavas 2006-2021 kavandatu elluviimisega näitas linn, et hoolib igaühest, kõigist ja kõigest väärtustati lapsi, noori ja peresid, toetati abivajajaid, parandati elukeskkonda, edendati ettevõtlust. Jätkus linna tegevusvaldkondade tasakaalustatud ja igakülgne arendamine selge rõhuga sotsiaalsfääril. Kõike seda toetas linna aktiivne investeerimistegevus. Kavandatud objekte realiseeriti mahus üle 1,5 miljardit krooni, millest valdkonniti suuremad vahendid eraldati järgmiselt: teede ehitus ja remont - 608 miljonit krooni, haridus - 321 miljonit krooni, kultuur ja muinsuskaitse 171 miljonit krooni. Hästi läks ka linna elamuehitusprogrammi 5000 eluaset Tallinnasse 2007. aastaks püstitatud ülesannete täitmine. Linna selle valdkonna järjepidevust näitab ka asjaolu, et eelmisel aastal algatati Tallinna II elamuehitusprogrammi koostamine, mis on suunatud eelkõige noortele peredele. 2007. aasta läheb Tallinna ajalukku ka oluliste rahvusvaheliste sündmuste poolest. Eelmise aasta 16. novembril kinnitas Euroopa Liidu Nõukogu oma kultuuriministrite istungil Tallinna ja Turu Euroopa Kultuuripealinnadeks 2011. aastal. Tallinnas toimus Läänemere Arengufoorum, kus arutatu on oluliseks teetähiseks regiooni arenguvisiooni kujundamisel. Tallinn oli 2007. aastal Euroopa Liidu Pealinnade Liidu president, millega seoses korraldati Tallinnas liidu konverents ja peaassamblee. Kahjuks ei saa 2007. majandusaasta iseloomustamisel mööda minna ka teistlaadi sündmustest. Need on kurikuulsad aprillikuu sündmused seoses pronkssõduri teisaldamisega. Selle aktsiooni tagajärjed andsid valusa hoobi ka linna majandusele ja neid on tunda veel paljude aastate jooksul. Veelgi hullem on see, et need sündmused riivasid tugevasti linnaelanike turvatunnet ja seda pikaks ajaks. 2007. majandusaasta kohta võib öelda, et vaatamata kõigele oli see aasta Tallinnale edukas. Seda iseloomustab jätkusuutlik ja igakülgne linna erinevate tegevusvaldkondade tasakaalustatud areng. Tallinna positsioon Eesti riigi ja linnaregiooni majanduskeskusena tugevnes veelgi. Suurenes Tallinna rahvusvaheline tuntus ja konkurentsivõime, mis üha globaliseeruvamas maailmas on ääretult oluline. Edgar Savisaar Tallinna linnapea 5
6
Tallinn on Eesti suurim omavalitsusüksus. 7
Lühiülevaade linnast Eestis on 227 omavalitsusüksust, neist 33 linna ja 194 valda. On rõõmustav, et 2007. aasta lõpuks ületas Tallinna rahvaarv taas 400000 inimese piiri, kasvades aastaga 2276 inimese võrra. 2008. aasta 1. jaanuaril elas Tallinnas 401372 inimest, mis on 29,9% kogu Eesti elanikkonnast. Ka loomulik iive on Tallinnas alates 2005. aastast olnud positiivne. 2007. aastal registreeriti linnas 5855 sündi, seega Tallinn kasvab ja areneb jõudsalt. Tallinna kui Eesti olulisema majanduskeskuse osatähtsus Eesti sisemajanduse kogutoodangust on hinnanguliselt 46-48%. Tallinn on töökas linn. Kui 2007. aastal oli sisemajanduse kogutoodang Eestis elaniku kohta keskmiselt 181 tuhat krooni, siis Tallinnas ligi 286 tuhat krooni. Linnas on hästi arenenud hulgi- ja jaekaubandus, majutus- ja toitlustusteenused, finantsvahendus, veondus, laondus, side ja teenindus. Tööhõive on linnas pidevalt suurenenud. Statistikaameti andmetel oli 2007. aastal Tallinnas tööga hõivatud inimeste arv 215,1 tuhat inimest, kasvades aastaga 4,5 tuhande inimese ehk 2,1% võrra. Töötuse määr langes 2006. aasta 4,6%-lt 2007. aastal 3,5%-le. Keskmine palk kerkis Tallinnas aasta lõpuks 12950 kroonini kasvades aastaga 17,8%. Linna kui omavalitsusüksuse peamiseks ülesandeks on tagada seadusjärgsete ülesannete täitmine, luua oma territooriumil kvaliteetne elukeskkond ning ka soodne tegevuskeskkond ettevõtetele. Linnaorganisatsioon Linn osutab oma asutuste kaudu mitmesuguseid teenuseid väga erinevatele sihtrühmadele ning nende teenuste osutamiseks peab linn ülal pidama tohutul hulgal kulukaid põhivaraobjekte. Linna territooriumil asuvad suured infrastruktuuriettevõtted, kelle tegevuse jaoks on oluline linna infrastruktuuri toimivus ja kõrge kvaliteet. Elanikele pakub Tallinna linn põhimõtteliselt teenuseid kogu elutsükli jooksul sünnist surmani. Ühelt poolt lasub linnal kohustus tagada kõige nõrgemate toimetulek, teisalt tuleb luua võimalused ka nõudlikumale tarbijale. Tallinna linna organisatsiooni koosseisu kuulub 24 linna ametiasutust ja 256 hallatavat asutust ning lisaks sellele on linn, eesmärgiga tagada linnakodanikele kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus, asutanud või omab osalust paljudes Linn Valitsev mõju Oluline mõju 8 Ametiasutused Tallinna Autobussikoondise AS Tallinna Prügila AS Linnavolikogu Kantselei Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS Tallinna Vesi AS Linnakantselei Tallinna Jäätmekeskuse AS Tallinna Matkamaja OÜ Elamumajandusamet AS Tallinna Soojus Nõmme Erahariduse SA Ettevõtlusamet Tallinna Linnahalli AS Haridusamet Termaki Autopargi AS Kommunaalamet AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kultuuriväärtuste Amet AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Linnaarhiiv AS Lasnamäe Tööstuspark ettevõtetes. Nii on linna valitseva Maa-amet AS Tallinna Diagnostikakeskus mõju all 11 äriühingut ja 11 sihtasutust, millest suurimateks on Perekonnaseisuamet OÜ Vabaduse Väljaku Parkimismaja Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Spordi- ja Noorsooamet Linnaplaneerimise Amet Transpordiamet Keskkonnaamet SA Tallinna Eluasemefond SA Lutreola SA Õpilasmalev Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA SA In Commune Bonum näiteks Ida- ja Lääne- Tallinna Keskhaiglad ning transpordiettevõtted Autobussikoondis ja Trammi- ja Trollibussikoondis. Lisaks linn omab olulist mõju veel Munitsipaalpolitsei Amet SA Tallinna Lastehaigla ka 3 äriühingus ja ühes sihtasutuses, Haabersti LOV SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid millest suuremad on Tallinna Vesi AS Kesklinna Valitsus SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus ja Tallinna Prügila AS. Kristiine LOV SA Tallinna Hambapolikliinik 2007. aastal töötas linna asutustes ja Lasnamäe LOV SA Tallinna Lauluväljak äriühingutes ning sihtasutustes kokku Mustamäe LOV SA Tallinn 2011 keskmiselt 19343 töötajat, sealhulgas Nõmme LOV 1340 ametnikku, kusjuures ligi 13000- Pirita LOV Põhja-Tallinna Valitsus st linna asutuste töötajast töötas ligi 10000 koolides ja lasteaedades. 256 hallatavat asutust
Lühiülevaade linnast Tallinna linna juhivad linnavolikogu ja linnavalitsus. 9
Linna juhtimine Tallinna linna juhivad linnavolikogu ja linnavalitsus. Tallinna Linnavolikogu valitakse linnaelanike poolt neljaks aastaks. Viimased volikogu valimised toimusid 16. oktoobril 2005. Linnavolikogu töötab täiskogu istungitena, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Linnavolikogu praeguses, VI koosseisus on 63 liiget. Volikogu koosseisu kuulub 4 fraktsiooni, sh Keskerakonna (32 liiget), Reformierakonna (13 liiget), Isamaaliidu (9 liiget) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (3 liiget) fraktsioonid ning lisaks fraktsioonidesse mittekuuluvad volikogu liikmed (6 liiget). Linnavolikogu on moodustanud 11 komisjoni: haridus- ja kultuurikomisjon, keskkonnakomisjon, korrakaitsekomisjon, lastekaitsekomisjon, linnamajanduskomisjon, linnavarakomisjon, rahanduskomisjon, revisjonikomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, tarbijakaitsekomisjon, õiguskomisjon. 2007. aastal pidas linnavolikogu 23 istungit, võttis vastu 309 otsust ja 58 määrust ning toimus 208 komisjoni koosolekut. Linnavolikogu asjaajamist korraldab Linnavolikogu Kantselei. Linnavalitsus on omavalitsusüksuse täitevorgan. Linnavalitsus täidab temale pandud ülesandeid õigusloome, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. Tallinna Linnavalitsus on seitsmeliikmeline, sh linnapea ja 6 abilinnapead. Iga linnavalitsuse liige juhib temale määratud linnaelu valdkondi. Linnavalitsuse organisatsioonilise ja tehnilise töö tagab Linnakantselei, mille tööd juhib linnapea poolt ametisse nimetatud linnasekretär. Linnavalitsuse istungid toimuvad reeglina kord nädalas. 2007. aastal toimus 59 istungit, millel võeti vastu 112 määrust ja 2331 korraldust. Linnavalitsus juhib linna asutuste (va linnavolikogu kantselei) tegevust ning osaleb aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Fraktsioonid: Keskerakonna fraktsioon (32 liiget) Reformierakonna fraktsioon (13 liiget) Isamaaliidu fraktsioon (9 liiget) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (3 liiget) Fraktsioonidesse mittekuuluvad volikogu liikmed (6 liiget) Linna asutused on: linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu linna ametiasutuste hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu Avalikkuse teavitamiseks linnaorganisatsiooni tegevusest ja vastuvõetud otsustest edastatakse regulaarselt pressiteateid meediaväljaannetele ning korraldatakse linnavalitsuse pressikonverentse. 2007. aastal jätkati ülelinnalise ajalehe Pealinn / Stolitsa ja piirkondlike ajalehtede väljaandmist. Infotehnoloogilistest lahendustest valmis 2007. aastal linna avalike teenuste andmebaas, milles on üle 500 teenuse ja mis on kättesaadav linna veebilehel. Linn peab ülal 45 avalikku wifi-ala, millest 5 lisandus 2007. aastal. Linnavalitsuse teenindusbüroo suhtles erinevas vormis enam kui 158000 kodanikuga. Elanikelt võeti vastu 12030 dokumenti, vastati enam kui 20000 telefonikõnele, registreeriti 42534 külastajat, väljastati 356 avaliku ürituse läbiviimise luba ning 187 avaliku koosoleku läbiviimise teatist. LINNAVOLIKOGU Komisjonid: Haridus- ja kultuurikomisjon Keskkonnakomisjon Korrakaitsekomisjon Lastekaitsekomisjon Linnamajanduskomisjon Linnavarakomisjon Rahanduskomisjon Revisjonikomisjon Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon Tarbijakaitsekomisjon Õiguskomisjon 10
Linna juhtimine Ülevaate linna asutuste struktuurist ja töötajate keskmisest arvust 2007. aastal annab järgnev joonis. Ametiasutus Asutuste arv Keskmine töötajate arv 2007. aastal Linnavolikogu Kantselei 1 37 Linnakantselei 1 206 Elamumajandusamet 1 22 Ettevõtlusamet 1 63 Haridusamet 1 126 Koolid 69 4543 Lasteaiad 132 4441 Huvikoolid 10 436 Kommunaalamet 1 43 Kadrioru park 1 23 Kultuuriväärtuste Amet 1 38 Teatri- ja kontserdiasutused 2 134 Loomaaed 1 176 Raamatukogu, muuseum 2 241 Rahvaülikool 1 5 Kultuurikeskused 4 55 Linnaarhiiv 1 25 Maa-amet 1 47 Perekonnaseisuamet 1 23 Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 1 35 Tervishoiuasutused 1 194 Sotsiaalhoolekandeasutused 8 624 Spordi- ja Noorsooamet 1 18 Noorsootööasutused 1 53 Spordiasutused 5 127 Linnaplaneerimise Amet 1 103 Transpordiamet 1 64 Keskkonnaamet 1 41 Botaanikaaed 1 44 Kalmistu 1 56 Munitsipaalpolitsei Amet 1 48 Haabersti Linnaosa Valitsus 3 65 Kesklinna Valitsus 2 103 Kristiine Linnaosa Valitsus 3 78 Lasnamäe Linnaosa Valitsus 3 189 Mustamäe Linnaosa Valitsus 3 123 Nõmme Linnaosa Valitsus 5 110 Pirita Linnaosa Valitsus 2 45 Põhja-Tallinna Valitsus 4 146 Kokku: 280 12950 11
12
Turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane on üks Tallinna peamistest eesmärkidest. 13
2005.a 14 On oluline, et kõigile Tallinnas elavatele lastele oleks tagatud lasteaiakohad ja alushariduse omandamine, võimalused põhihariduse ning keskhariduse omandamiseks, samuti, et kutsehariduse omandamine lähtuks tööjõuturu vajadustest ning lastele ja noortele oleksid loodud mitmekesised huvihariduse ja -tegevuse võimalused. Seetõttu on ka linna haridusvaldkonna peamiseks eesmärgiks olnud hariduse omandamise võimaluste mitmekesisus ja lai kättesaadavus. 2007. aasta lõpu seisuga oli Tallinnas 125 lasteaeda, 4 lasteaed-algkooli, 1 lasteaed-põhikool ja 2 kooli lasteaiarühmadega, kus võimaldati kohti 19081 lapsele. 19081 20063 2007.a 2006.a 18161 2008.a 2007. aastal lisandus 813 uut lasteaiakohta, millest 88 loodi uue lasteaia avamisega, 356 uute rühmade avamisega olemasolevates lasteaedades, 277 laste arvu suurendamise teel olemasolevates rühmades ja 92 haridusasutuste ümberkorraldamise käigus. Lisaks toetas linn 16 eralasteaeda, võimaldades sellega lastehoidu veel 583 lapsele. Programmi Lasteaiakoht igale lapsele raames renoveeriti ning avati Tallinna Kelmiküla Lasteaed. Uute sõimerühmade avamiseks remonditi 23 rühmaruumi. 2007. aastal viidi lõpule lasteaedade akende vahetamise programm ning soojustati viimistleti 21 lasteaia fassaadid. 15074 2002.a Laste arv Tallinna munitsipaallasteaedades 16682 2003.a 2004.a 15655 16656 45103 47263 Koolieelsete lasteasutuste remonti, renoveerimisse ja sisustusse investeeriti 2007. aastal kokku 159,7 miljonit krooni, mis ületab 2006. aasta investeeringute mahu enam kui kahekordselt. Programmi Tuleohutu lasteaed raames paigaldati automaatne tulekahjusignalisatsioon 39 lasteaias. Osalisi remonte teostati 106 lasteaias. Kvaliteetne haridus on riigi üheks põhiliseks arengueelduseks. Tagamaks põhihariduse omandamist ning soovijatele ka keskhariduse kättesaadavust tegutses Tallinnas 2007. aastal 71 munitsipaalkooli, 11 era- ja 2 riigi üldhariduskooli. 2007/2008. õppeaastal õppis Tallinna koolides 45103 õpilast, sellest 4485 õpilast teistest omavalitsusüksustest. Demograafiliste arengute tõttu vähenes õpilaste arv võrreldes 2006. aastaga 1524 võrra. 2007.a 2006.a 43251 2008.a 2005.a 49895 Laste arv Tallinna koolides 2004.a 2002.a 52389 56643 2003.a 54480 Alates 2006. aastast tagab Tallinna linn põhikooliõpilaste tasuta toitlustamise. 2007. aastal kattis linn lisaks 31879 põhikooliõpilase toitlustamiskuludele ka 1009 pikapäevarühmaõpilase ja 441 vähekindlustatud perest pärit gümnaasiumiõpilase toitlustuskulud. Toitlustuskulude kompenseerimiseks eraldas linn 2007. aastal lisaks riigilt saadud vahenditele enam kui 19 miljonit krooni. Tallinna linna üheks olulisemaks eesmärgiks haridusvaldkonnas on tagada haridusasutustes tänapäevane õpikeskkond. Viimaks ellu 2005. aastal alustatud koolide remondikava, tehti 2007. aastal haridusasutuste renoveerimistöid nii linna eelarvevahenditest kui ka koostöös erasektoriga. Renoveeriti Pelgulinna Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Lasnamäe Vene Gümnaasium ning Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumihoone. Remont jätkus Tallinna Kunstigümnaasiumis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis ja Laagna Lasteaed- Põhikoolis. Kokku investeeris linn põhikoolide ja gümnaasiumide remonti, renoveerimisse ja sisustusse 137,6 miljonit krooni. Osalisi remonte teostati 21 koolis. Lisaks põhikooli ja gümnaasiumiharidusele pakub linn ka kutseõpet Tallinna linnale kuuluvas Kopli Ametikoolis, kus õppis 2007. aastal õppis eelkutseõppes 147 õpilast ning
kutseõppes 170 õpilast. Laiendatati ja parandati hariduse omandamise võimalusi põhikooli pooleli jätnud noortele. Kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks avati neli uut õppegruppi. Tööhõive suurendamiseks korraldati täiskasvanute koolitust ja ümberõpet 61 inimesele. Õpitingimuste kaasajastamiseks investeeris linn Kopli Ametikooli 3 miljonit krooni. Laste isiksuse arendamise, sotsialiseerimise ning vaba aja sisustamise eesmärgil pöörab linn olulist tähelepanu ka huvihariduse võimaluste loomisele ja tagamisele. Tallinnas tegutses 2007. aastal 12 munitsipaalhuvialakooli, kus õppis kokku 11947 last. Aastaga suurenes huvialakoolides õppijate arv 30%. Üldhariduskoolide juures tegutsevates huvialaringides osales 27923 last. Linn on taganud võimaluse tegeleda huviharidusega ka erahuvialakoolides ja ringides, kus 2007. aastal omandas huviharidust 2996 last ning mille toetuseks eraldas linn 5,7 miljonit krooni. Huvialakoolide renoveerimisse ja sisustusse investeeriti kokku 6,7 miljonit krooni. 15
16
Linna üks olulisi ülesandeid on sotsiaalse toimetuleku tagamine erinevatele linnaelanike gruppidele, abistades ja toetades nii eakaid kui ka puuetega inimesi, lapsi ja lastega peresid. 17
18 Hoolides kõigist abivajajatest on linn viimaste aastatega oluliselt panustanud sotsiaalhoolekandesse ja tervishoiuteenuste kättesaadavusse, mille tulemusena on laienenud pakutavate teenuste ring eelnimetatud valdkondades. Eesti ja ka Tallinna elanikkond vananeb jätkuvalt. Ka üksikuks jäänud vanurid vajavad hoolt ja abi, et tagada neile väärikas eluõhtu. Kõrvalist abi vajab Tallinnas 1200 eakat isikut. Iru Hooldekodus osutati üldhooldekoduteenust 385 hooldust vajavale isikule, teistes hooldekodudes üle Eesti sai teenust 450 hooldust vajavat isikut. Renoveeriti Iru Hooldekodu III elumaja. Käivitati sotsiaalvalve pilootprojekt Häirenupp Lasnamäe ja Mustamäe linnaosades, mis võimaldab üksi elavatel isikutel, kes ei ole võimelised liikuma, kutsuda vajadusel abi. On oluline, et kõik lapsed tunneksid ennast hoolitsetuna, kaitstuna ja abistatuna. Laste hoolekande eesmärgiks on võimaldada vanemliku hoolitsuseta lastele hooldamist lastekodus, varjupaiga- ja rehabilitatsiooniteenuse osutamist sõltuvushaigetele lastele ja noortele, nõustada lapsi kasvatavaid peresid ja osutada toetavaid sotsiaalteenuseid riskiperedele ning osutada abi lastega emadele, kes on perevägivalla ohvrid. Käivitati alaealiste emade ja rasedate nõustamine, alustati professionaalsete tugiisikute koolitamise ja töölerakendamisega. Uute teenustena käivitati puudega laste intervallhoolduse teenus ning noortekoduteenus, kus osutatakse tuge täiskasvanuks saanud lastekodu kasvandikele, et toetada vanemliku hoolitsuseta jäänud noori nende iseseisva elu korraldamisel. Linna vahenditest kompenseeriti lapsehoiuteenust 900 lapse hoiuks. Järelvalveta ja vanemliku hoolitsuseta lastele ja lastega emadele, kes on perevägivalla ohvrid, osutati laste ja perede varjupaigateenust Tallinna Lastekodus, kus on varjupaigakohti 26 lapsele ja 17 lastega emale. Varjupaiga- ja rehabilitatsiooniteenust osutati Tallinna Laste Turvakeskuses, kus on 30 kohta sotsiaalset rehabilitatsiooni vajavatele lastele ja 16 kohta varjupaigateenuse osutamiseks. Perekonnas oli hooldusel kokku 77 last ja noort. Lastekodus oli hooldamisel 292 vanemliku hoolitsuseta last ja noort, neist kuni 3-aastaseid ja puudega lapsi 125. 2007.aastal valmis ka Laste Turvakeskuse uus osakond. Rahvastikuregistri andmetel elab Tallinna linnas 18 000 puudega isikut, neist 11 000 raske või sügava puudega. Puuetega inimeste hoolekandeteenuste arendamine on suunatud teenuste kättesaadavuse tagamisele. Linn toetab puuetega inimeste toimetulekut ühiskonnas transporditeenuste, isikliku abistaja teenuste, töö- ja rakenduskeskuse teenuste osutamisega ning päevategevuse ja -hoiu korraldamisega. Paranes invatranspordi vedude kvaliteet kolme uue tõstukitega bussi soetamisega. Puuetega lastele tagati päevategevus kõikidel koolivaheaegadel, 70 last viibis ööpäevaringsetes laagrites. Isikliku abistaja teenust osutati rohkem kui esialgselt kavandatud.. Päevakeskuses Käo käivitati kauaoodatud teenusena intervallhoid sügava ja raske vaimuvõi liitpuudega isikutele, et toetada nende perede toimetulekut ja võimaldada peredel puhata. Jätkati puuetega inimeste hooldajatoetuse maksmist. Paratamatult leidub linnas ka inimesi, kellel ei ole õnnestunud toime tulla ei ühiskonnas ega eraelus toimunud muutustega. Sellise sotsiaalselt tundliku sihtgrupi suurus Tallinnas on 1000 isikut. Linna eesmärgiks on selle sihtgrupi sotsiaalse tõrjutuse ennetamine, isikute iseseisva toimetuleku soodustamine ja öömaja või varjupaiga teenuse osutamine. Aktiivset osavõttu ühiskondlikust elust pakuvad linnaosade päevakeskused. Linnaosad osutavad koduteenuseid ka eakatele ja puuetega isikutele, kes teenuse puudumisel vajaksid hooldust sotsiaalhoolekandeasutuses. Linn ei osta enam öömaja/varjupaiga teenust kolmandatelt isikutelt, vaid seda hakati täiendavalt osutama linnale kuuluvas Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses. 2007. aastal valmis ka Põhja- Tallinna Sotsiaalkeskuse uus filiaal. Aasta aastalt on linn täiustanud sotsiaaltoetuste maksmise süsteemi. 2007. aastal maksti lastega perekondadele ja eakatele sotsiaaltoetusi enam kui 126 miljonit krooni. Sünnitoetuse maksmine laienes üliõpilasemadele ning kolmanda ja enam lapsi sünnitanud emadele. Jätkati ühekordse toetuse maksmist hinnatõusu kompenseerimiseks enam kui 90 tuhandele pensionärile. Väga oluline on tagada kõigile linlastele ka tervishoiuteenuste kättesaadavus. Tervishoiuvaldkonnas jätkati linna eelarvest ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulude katmist, tasustatakse pikaaegse kroonilise haigusega patsiendi koduõendushooldusteenused, osutatakse õendusteenust linna sotsiaalmajades. Jätkus ka perearstide tegevuse toetamine, milleks 2007. aastal maksti toetusi kogusummas 7986 tuhat krooni. Tervist väärtustava ja soodustava eluviisi ning käitumisharjumuste kujundamiseks organiseeriti 2007. aastal hulgaliselt tervisepäevi ja -nädalaid linnaosades, asutustes, koolides ja koolieelsetes lasteasutustes ning ülelinnalisi kampaaniaid (südamenädal, leivanädal, südametervise- ja vaimse tervise päev, suitsetamisvastased kampaaniad, piimafestival ja maijooks). SA Tallinna Lastehaiglas jätkas linna eelarveliste vahendite toel tegevust uimastisõltlaste osakond, kus viibis ravil 113 last. Osakonna tegevuse eesmärgiks on edasine uimastite kasutamise vältimine ning laste ja noorukite taasintegreerimine tavaellu. Kuna opiaatsõltuvus areneb heroiinist võrreldes teiste narkootikumidega välja märgatavalt kiiremini kui teiste narkootikumide puhul, loodi linna initsiatiivil AS Lääne-Tallinna Keskhaigla baasil metadoonasendus- ja võõrutusravi ambulatoorne osakond, kus on pideval ravil kuni 60 patsienti. Käivitati ka narkobussi
tegevus ning toetati erinevate mittetulundusorganisatsioonide poolt läbiviidavat uimastiennetustegevust. Tallinna linna asutusena tegutseb ka Tallinna Kiirabi, mis on kiire ja professionaalne erakorralise meditsiini teenistus. Tulenevalt Tallinna Kiirabi kõrgest tööintensiivsusest jätkas linn ka 2007. aastal kiirabi autopargi uuendamist. 19
20
Lähiaastate peamiseks eesmärgiks on projekti Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011 edukas ettevalmistamine ja läbiviimine ning sellega kaasneva investeerimisprogrammi elluviimine. 21
Linlaste kultuuritegevust võimaldab linn läbi paljude kultuuriasutuste nagu raamatukogud, muuseumid, etendus- ja kontsertasutused, kultuurikeskused jpm. Kultuuripealinna aasta tähendab suursündmust kogu Eestile. Sündmust aitab ette valmistada ja kultuuriprogrammiks vormistada aprillis asutatud sihtasutus Tallinn 2011. Kultuuripealinna sihtasutus on uus iseseisev organisatsioon, mille ülesandeks on kultuuripealinna programmi planeerimine, ideede ja mõtete kogumine, sõelumine ja hindamine selleks, et Tallinnas toimuks 2011. aastal põnev, eriline ja kõrgetasemeline kultuuriaasta. Vaba aja veetmiseks ning kontsertide, etenduste ja näituste korraldamiseks tegutses Tallinnas 10 kultuurikeskust. Korraldati enam kui 2 tuhat kultuuriüritust, harrastusringide tegevusse oli kaasatud 7571 erineva vanuse ja huvidega inimest. Jätkati Salme Kultuurikeskuse ja Vene Kultuurikeskuse rekonstrueerimist. Tallinna Päeva tähistati 2007. aastal kuuendat korda. Erakordse rahvusvahelise tunnustuse osaliseks sai Pirita kloostri varemetes toimunud Birgitta festival. Eesmärgiks on arendada festival Tallinna nimiürituseks ja oluliseks kultuuriturismi sündmuseks Eestis. Linnaosad korraldasid arvukalt piirkondlikke kultuuriüritusi. Linn toetas kultuurialast mittetulundustegevust 14,1 miljoni krooniga, sh 239 kultuuriprojekti, vähemusrahvuste kultuuriseltse ning laulu- ja tantsupeol osalenud kollektiive. Toetati Tallinna Lauluväljaku laulukaare rekonstrueerimistöid. Tallinna Linnateater andis 379 etendust 59676 vaatajale. Teatri repertuaari lisandus 6 uuslavastust. Alustati Tallinna Linnateatri uue saali projekteerimist. Tallinna Filharmoonia korraldas 82 kontserti, sellest 24 koostööprojekti ja 8 kontserti välismaal. Kontserte külastas enam kui 26 tuhat inimest. Tallinna linnas tegutses 19 raamatukogu, mida külastas rohkem kui miljon inimest. Registreeritud lugejate arv oli üle 80 tuhande. Külastajatele avati Kalamaja ja Nurmenuku raamatukogud ning alustati Kopli raamatukogu rekonstrueerimist. Linlasi hakkas teenindama raamatukogubuss Katarina Jee. 70. tegevusjuubelit tähistanud Tallinna Linnamuuseumi külastas enam kui 97 tuhat inimest. Muuseumi ekspositsioon täienes veebruari lõpus avatud Ingeri ja Rootsi bastioni käikudega. Loomaaias oli võimalik tutvuda kollektsiooniga, millesse kuulus 5834 isendit 520 liigist. Aasta jooksul külastas loomaaeda ligi 329 tuhat inimest. Jätkusid elevandimaja rekonstrueerimistööd ja alustati lumeleopardi ekspositsiooni ehitamist. Jätkus 2001. aastal algatatud Tallinna ajaloolisi asumeid väärtustav kampaania Vana maja korda!. Kampaania raames koostati 2007. aastal välisviimistluspass 50 hoonele ja toetati ka 56 hoone korrastamist. Miljööväärtuslikku asumit tutvustava ja propageeriva Uue- Maailma festivali korraldamine pälvis 2007. aastal Tallinna kultuuriteo tiitli. Pikaajalise projekti Tallinna kirikurenessanss raames toetas linn 13,2 miljoni krooniga 9 kiriku restaureerimist, ennistamist ning uurimist. Jaani kiriku oreli restaureerimiseks eraldati 300 tuhat krooni. Toetati Meistrite Hoovi hoonete restaureerimist. Lõpetati J. Poska tn 8 asuva mälestise restaureerimine, mille kogumaksumuseks kujunes 32,2 miljonit krooni. Linn sai endale silmapaistva esindushoone, kus tegutseb ka Jaan Poska muuseum. Alustati Kiek in de Köki suurtükitorni ühendamist Ingeri ja Rootsi bastioni käikudega. 22
23
24
Selleks, et tallinlane oleks elurõõmus ja terve, peab ta olema ka kehaliselt aktiivne. 25
26 On oluline, et linn tagaks linlastele mitmekesised sportimisvõimalused ja pakuks mitmesuguseid spordiürituste külastamise võimalusi. Linn on seadnud eesmärgiks laiendada linna elanikkonna ja eriti noorte võimalusi tegeleda nii huvitegevuse kui ka harrastus- ja saavutusspordiga. Harrastus- ja saavutusspordiga tegelemise võimaldamiseks on linnal kokku 16 spordibaasi ja -rajatist, kus on võimalik harrastada ligi 30 erinevat spordiala. 2007. aastal korraldati ligi 200 spordivõistlust ja üritust. Toimusid Tallinna meistrivõistlused, kus meistritiitleid jagati 31 spordialal. Toetati ka Tallinna sportmängude esindusvõistkondi ning tunnustati ja autasustati linna parimaid sportlasi, sportmängude võistkondi, juuniorsportlasi, olümpiaveterane ja suurürituste korraldajaid. 2007. aastal valmis ka Haabersti Vaba Aja Keskus, kus linlastele on avatud 25-meetrine 6 rajaga ujula koos lastebasseini ning saunadega, kaks jõusaali koos olmeruumidega ja raamatukogu. Renoveeriti Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi staadion, Tallinna Tehnikagümnaasiumi spordiväljakud, Lasnamäe Vene Gümnaasiumi staadion, Tallinna Kopli Kunstigümnaasiumi staadion, Tallinna 21. Kooli spordiväljak, Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi spordiväljak ning spordiväljakud Pirita ja Nõmme linnaosas. Sporditegevuse propageerimiseks ja sportimisharjumuste juurutamiseks noorte seas eraldati toetusi 212 spordiklubile, mis andis võimaluse tegeleda spordiga enam kui 19 tuhandel kuni 19-aastasel harrastajal ning puudega inimesel. Lisaks toetati ka eraspordibaaside tegevust. Liikumisharrastuse edendamiseks ja elanikkonna tervise parendamiseks käivitati toetusprogramm Tallinn liigub. Terviseliikumisprogrammi kuuluvaid üritusi oli 206. Korraldati arvukalt piirkondlikke spordiüritusi, -võistlusi ja tervisepäevi linnaosades. Noorsootöö eesmärgiks on hoida noored tänavatelt eemale ning kujun- dada laste ja noorte tervislikke eluviise. Noorsootöö teenuseid pakuti läbi 9 piirkondliku noortekeskuse, infokeskuse, teabe- ja nõustamiskeskuse. Jätkus linna noorsooasutuste materiaaltehnilise baasi kaasajastamine ja tehniliste vahenditega sisustamine. Noortekeskuseid külastati kokku üle 78 tuhande korra. Tuleviku eesmärgiks on rajada noortekeskused igasse linnaossa. Väga populaarseks on osutunud noorte infoportaal, mille külastatavus kasvas 2007. aastal 566 624 külastuseni ehk 50% võrreldes eelmise aastaga. Alustati Järve raudteejaamahoone ümberehitamist Järve Noortekeskuseks. Noortekeskuse valmimisega 2008. aastal saab Järve asum lastele ja noortele vajaliku keskuse vaba aja veetmiseks. Hoonesse tulevad ringiruumid ning arvutiruum. 2007. aastal korraldati 284 noorteüritust, millest võttis osa üle 13 tuhande noore. Edukas oli linna programm Tallinna Noorteaasta 2007, mille kaudu toetati 30 projekti ja korraldati üle 160 ürituse, millel osales üle 34 tuhande noore. Toetati 132 noorteprojekti ning koolivaheaegadel toimuvaid noortelaagreid, lisaks toetati 15 tegutsevat noorteühingut. Linnapoolsete toetuste abil moodustati 77 õpilasmaleva rühma, milles osales kokku 1262 noort.
Linnaelanikele on oluline elamisväärne ja roheline elukeskkond, kus üheks eesmärgiks on ka loodussõbraliku eluviisi propageerimine. 27
28 Linna hooldada on üle 4000 ha haljastuid. Parkidesse ja haljasaladele istutati 2007. aastal rohkem kui 1500 puud, üle 20000 muu istiku ja põõsa ning kevad- ja suvelilli. Traditsioonilisest heakorrakuu kampaaniast võttis osa üle 5000 inimese. Alustati linnametsade korrastamist Järvel ja Pirital, et muuta metsad linnakodanikele atraktiivsemaks. Kadrioru pargis rekonstrueeriti Luigetiigi piirkond ning avati informatsioonipunkt. Trepi tänava ja Nõelasilma värava rekonstrueerimisega viidi lõpule Harju tn haljasala rajamine. Ehitati 6 ja rekonstrueeriti 3 purskkaevu. Jätkus ka loodusmajade rekonstrueerimine Aegna saarel ja Botaanikaaias ning Paljassaare puhkeala kujundamine. Supelrannana avati esmakordselt Pikakari rand. Suvehooajal teostati rannapäästeteenust kõikides avalikes randades. Eesmärgiga parandada linna heakorda hooldati laste mänguväljakuid ja koerte jalutusväljakuid. Jätkus uute laste mänguväljakute ehitamine ning mänguelementide paigaldamine juba olemasolevatele mänguväljakutele. Jäätmemajanduse põhieesmärgiks on jäätmete taaskasutamise suurendamine ja elanikele paremate võimaluste loomine jäätmete eraldi kogumiseks ja nende taaskasutusse andmiseks. Korraldatud jäätmevedu rakendus Põhja-Tallinnas, Kesklinnas, Kristiines ja Haaberstis. Jäätmekäitlus toimib Tallinnas eraettevõtluse baasil. Tallinnas töötab 4 jäätmejaama taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumiseks elanikkonnalt, s.t 1 jäätmejaam 100000 elaniku kohta. Tallinnas on üle 20 ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti, mis teeb 1 punkti 20000 elaniku kohta. Tallinnas on ca 400 avalikku pakendijäätmete konteinerit, so 1 konteiner 1000 elaniku kohta. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt toetatav Pääsküla prügila sulgemine jõudis lõppjärku. Linna kohustuseks on edaspidi teostada prügila keskkonnaseisundi monitooringut. Projekti Hoovid korda raames korrastasid 120 korteriühistut oma hoovid. Projekt on kogunud korteriühistute seas üha enam populaarsust ning selles osaleda soovijate arv on aasta - aastalt kasvanud. Lõppes Pärnamäe kalmistu haldushoone remont, rajati kalmistujäätmete kompostimise ja sorteerimise väljak ning rekonstrueeriti kalmistu kastmisveetrassid.
Linna kui terviku huvides on väga oluline sihipärane eluasemepoliitika koos munitsipaalelamufondiga, samuti säästlik linna maakasutus, mis arvestab nii avalikke kui erahuvisid. 29
Linna ülesandeks on jätkuvalt omandireformi elluviimine. Aastalõpu seisuga oli katastrisse kantud 31,5 tuhat katastriüksust, mis moodustab 67% linna pindalast. Elamumajanduse valdkonnas oli jätkuvalt peaeesmärgiks sundüürnike ja vähekindlustatud isikute, kes ise ei suuda endale eluruumi tagada, eluasemeküsimuse lahendamine. Elamumajanduse areng aastate lõikes on olnud stabiilne ja arvele võetud eluruumitaotlejate arv on aasta - aastalt vähenenud. 2007. aastal alustati Erika 13a krundile uue 136 korteriga munitsipaalelamu ehitamist kogumaksumusega 160 miljonit krooni ning Loopealse elurajooni teede, tänavate ja trasside ehitamist kogumaksumusega 70 miljonit krooni. Endistele sundüürnikele, kes leidsid ise lahenduse oma eluasemeprobleemile, maksis linn jätkuvalt kolimistoetust. Linna haldamisel oli 2007. aastal 28 tervikelamut. Kodutute resotsialiseerimiseks on Tallinna linnal kaks sotsiaalmajutusüksust. Ühelt poolt võimaldavad need resotsialiseerida kodutuid, kes soovivad oma elu muuta ja teiselt poolt ei lase tänavale sattuda inimestel, kes munitsipaalpinnal majanduslikult toime ei tule. Linn jätkas elamumajandusega seotud mittetulundustegevuse toetamist ja korteriühistute toetamist koolitustoetusega. Kolmandat aastat töötas korteriühistute infopunkt. 30
Peamine eesmärk on ühitranspordisõbraliku linnaruumi kujundamine. 31
Linnaelanike transport on korraldatud eeskätt linnale kuuluvate transpordiettevõtete kaudu 56 autobussi-, 4 trammi- ja 8 trolliliinil. Tööpäeva tipp-tundidel töötab liinidel 316 bussi, 65 trammikoosseisu ja 98 trolli, kokku 479 ühissõidukit. Aastaga tagati liiniläbisõit 33198 tuhat kilomeetrit ja teenindati 125 miljonit sõitjat. Tihenes koostöö Tallinna naaberasumitega Viimsi, Harku ja Saue valdadega ning Maardu linnaga. Jätkus ka projekti Pargi ja reisi elluviimine, samuti käivitati koolibussi projekt, mis on leidnud positiivset vastukaja nii lastelt kui nende vanematelt. Jätkuvalt investeeriti linna äriühingute kaudu uutesse bussidesse, trollibussidesse ja trammidesse. Liiklusohutuse suurendamiseks ja turvalisuse tagamiseks rajati 21 jalakäijate ülekäigurada, paigaldati fooriobjektidele 51 helisignaali ja Kesklinnas kahele fooriobjektile sekundilugejad. Rajati ühistranspordiradasid Pirita teel, Sõpruse puiesteel ja Narva maanteel, uuendati teekattemärgistust ja parendati liikluskorraldust Ülemiste ristmikul. 32
Peamine eesmärk on tasakaalustatud linnaplaneerimine ja inimkeskse linna loomine. 33
Planeeringuid toimetatakse läbi üldplaneeringute, teemaplaneeringute ja detailplaneeringute. Vastavalt Tallinna arengukavale jätkus üldiste planeerimisdokumentide koostamine Tallinna linnaruumi terviklikuks ja jätkusuutlikuks arendamiseks. Lõpetati Lasnamäe elamualade üldplaneeringu koostamine. Valmis kaks teemaplaneeringut: Kõrghoonete paiknemine Tallinnas ja Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Oluliseks tegevuseks on ka ehitusjärelevalve teostamine ja ehitiste vastuvõtu korraldamine. Vilgast ehitustegevust linnas iseloomustab 2007. aastal väljaantud 2548 ehitusluba. 34
Peamisteks eesmärkideks on liiklussõlmede, ristmike ja tänavate rekonstrueerimine, korrashoid ja puhastamine, et muuta linnaliiklus sujuvamaks ja ohutumaks ning parandada elukeskkonda. 35
Tallinna linnas on 1410 teed ja tänavat kogupindalaga 11,6 miljonit ruutmeetrit. Teede ja tänavate sõidetavuse tagamiseks teostati teerajatiste puhastustöid 9,1 miljonil ruutmeetril, millele lisandus teemaal asuva haljastuse hooldus 4,3 miljonil ruutmeetril. Teerajatiste jooksvat remonti tehti 339 tuhandel ruutmeetril. 2007. aastal valmisid suurematest teeobjektidest Sõpruse puiestee ja Vilde tee ristmik, Suur-Sõjamäe tänav, Nõmme tee (Kotka - Tedre tänavate vaheline lõik), Pirita tee ühistranspordirada, Sõpruse puiestee (Vilde tee - Keskuse tänava vaheline lõik), Mustamäe tee (Tammsaare tee - Keskuse tänava vaheline lõik). Tehnika ja Veerenni tn ühendustee ehitustööde käigus valmisid Vana- Lõuna ja Tehnika tn ristmik ning Veerenni - Filtri ühendustee ristmik. Jalgrattateed valmisid Muugal ja Nõmme linnaosa vanal raudteetammil. Koostati Ülemiste liiklussõlme ja Peterburi tee rekonstrueerimise eelprojekt. Linna teede ja tänavate valgustamiseks on paigaldatud 45934 valgustit. Tänavavalgustustöid teostati 50 objektil, mille käigus paigaldati 3599 uut valgustit. 2007. aastal said valgustatud kõik teeregistris olevad tänavad. 36
Peamisteks eesmärkideks on arendada ettevõtluskeskkonda, suurendada ettevõtete konkurentsivõimet ja Tallinna kui turismikoha tuntust ning korraldada tarbijakaitset ja reklaamialast tegevust. 37
Ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks ja tööhõive parandamiseks osutas Tallinna linn stardiabi 55 ettevõtjale. Lisaks rahastati koolitustoetuse, praktikajuhendaja toetuse, uute töökohtade loomise toetuse jt toetuste taotlusi. Käivitati toetus väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele messidel osalemise kulude katmiseks. Korraldati hulgaliselt koolitusi ja toetusmeetmetest teavitavaid infoüritusi, millest võttis osa kokku 579 ettevõtjat. Lisaks töötas aktiivselt ettevõtja infopunkt, kus registreeriti 4800 pöördumist. Tallinna Ettevõtluspäeva raames korraldatud üritustest võttis osa üle 2800 inimese. Soodustamaks ettevõtetevahelist ühistegevust jätkus koostöö erialaliitude ja ühendustega. Toetati erialaliitude poolt korraldatavaid seminare, foorumeid ja messe. Programmi Tallinna Noor Ettevõtja raames toetati või algatati noorte ettevõtlikkuse suurendamisele suunatud ideekonkursse, noortekonverentse, seminare, Eesti õpilasfirmade innovatsioonilaata jm üritusi. Eesmärgiga tõsta alustavate firmade läbilöögivõimet töökeskkonna ja toetavate teenuste pakkumise kaudu, avati Ülemiste ettevõtlusinkubaator. Turismiturunduse eesmärk on Tallinna kui turismikoha sihipärane tutvustamine potentsiaalsetele turistidele ja turismiteenuste vahendajatele väljastpoolt Eestit ning Tallinna kui atraktiivse turismikoha imago kujundamine. Selleks osaleti 25 rahvusvahelisel puhketurismi turundusüritusel. Tallinna Turismiinfokeskuses teenindati 162600 külastajat ja vastati 136800 infopäringule. Viru Keskuse aatriumis avas uksed Tallinna teine turismiinfokeskus. Tallinna külastajatele on linna ajaloo- ja kultuuripärandiga tutvumisel abiks Tallinn Card, mille kasutajatele pakutakse ligi 90 võimalust vaba aja veetmiseks. Aastas müüdi 17700 Tallinn Card i, millega tehti ligi 100000 külastust muuseumides, vaatamisväärsustes, ekskursioonidel jm. Soosituimad külastuskohad olid teletorn ja Kadrioru loss ning paljud osalesid ka linnatuuril. 38
Linna turvalisuse tõstmiseks on oluline avaliku korra tagamine ja järelevalve teostamine kehtestatud eeskirjade täitmise üle, samuti häiritud liikluse korral ajutine liikluse reguleerimine ja sisevalveüksuse ülesannete täitmine. 39
2003. aastal moodustatud munitsipaalpolitsei näol on Tallinnas tekkinud turvalisust tagav ja linnaruumi kvaliteeti hoidev korrakaitseüksus, kelle ülesannete hulka kuulub heakorraeeskirja, jäätmehoolduseeskirja ja kaevetööde eeskirja üle järelevalve teostamine, samuti linnas liiklemisel abiks olemine. Alates 1. jaanuarist 2007 tegutseb munitsipaalpolitsei linna ametiasutusena, kusjuures munitsipaalpolitseiüksus tegutseb igas linnaosas. Turvalisuse tagamisel teeb linn koostööd ka Põhja Politseiprefektuuriga, toetab kodanikeühendusi ja -organisatsioone. 40
Tallinn - jätkusuutlik ja erinevaid tegevusvaldkondi tasakaalustatult arendav linn. 41
finantsaruanded KONSOLIDEERIMATA BILANSS Tuhandetes kroonides 31.12.2007 31.12.2006 Varad Käibevara Raha ja pangakontod 579 481 767 609 Finantsinvesteeringud 65 000 106 847 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded ning ettemaksed 458 787 307 787 Laenunõuded 3 280 4 166 Muud nõuded ja ettemaksed 207 107 183 054 Tuletisinstrumendid 19 289 11 700 Varud 267 1 068 Müügiootel põhivara 87 524 12 037 Käibevara kokku 1 420 735 1 394 268 Põhivara Osalused sihtasutuses 136 639 136 639 Osalused tütarettevõtjates ja sidusettevõtjates 1 606 750 1 732 930 Pikaajalised finantsinvesteeringud 3 967 7 Pikaajalised maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 208 57 Pikaajalised laenunõuded 1 187 5 597 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 35 175 0 Kinnisvarainvesteeringud 1 372 575 1 604 221 Materiaalne põhivara 14 231 858 13 310 358 Immateriaalne põhivara 9 060 11 490 Põhivara kokku 17 397 419 16 801 299 Varad kokku 18 818 154 18 195 567 Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad hankijatele 329 789 207 403 Võlad töövõtjatele 253 172 169 629 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 135 141 125 114 Eraldised 6 847 20 433 Laenukohustused 214 991 249 343 Lühiajalised kohustused kokku 939 940 771 922 Pikaajalised kohustused Võlad hankijatele 0 1 627 Pikaajalised kohustused ja saadud ettemaksed 407 1 331 Laenukohustused 1 938 918 1 755 117 Pikaajalised kohustused kokku 1 939 325 1 758 075 Kohustused kokku 2 879 265 2 529 997 Netovara Reservid 0 1 800 Riskimaandamise reserv 18 044 11 786 Akumuleeritud ülejääk 15 920 845 15 651 984 Netovara kokku 15 938 889 15 665 570 Kohustused ja netovara kokku 18 818 154 18 195 567 Tallinna linna 2007.a konsolideeritud majandusaasta aruannet auditeeris audiitorbüroo Ernst&Young Baltic AS, kes andis linna aruannetele positiivse järeldusotsuse. Linna konsolideeritud majandusaasta aruanne on avalikustatud Tallinna ametlikul veebileheküljel www.tallinn.ee 42
finantsaruanded KONSOLIDEERIMATA TULEMIARUANNE Tuhandetes kroonides 2007 2006 Tegevustulud Maksud 3 957 926 3 205 752 Müüdud tooted ja teenused 827 579 760 438 Saadud toetused 1 060 012 1 093 521 Muud tulud 150 819 983 640 Tegevustulud kokku 5 996 336 6 043 351 Tegevuskulud Antud toetused -582 781-524 401 Tööjõukulud -2 110 682-1 769 963 Majandamiskulud -2 210 751-1 948 416 Muud kulud -464 026-417 306 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -988 850-965 898 Tegevuskulud kokku -6 357 090-5 625 984 Aruandeperioodi tegevustulem -360 754 417 367 Finantstulud ja -kulud Intressikulu -78 228-57 783 Tulem osalustelt -15 705-31 083 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 35 158 24 012 Muud finantstulud ja -kulud 801-131 Finantstulud ja -kulud kokku -57 974-64 985 Aruandeperioodi tulem -418 728 352 382 43
finantsaruanded KONSOLIDEERIMATA RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudsel meetodil) Tuhandetes kroonides 2007 2006 Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem -360 754 417 367 Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon ja mahakandmine 988 850 965 898 Kasum/kahjum põhivara müügist, antud mitterahalisest sihtfinantseerimisest -81 418-889 329 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -91 020-174 409 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0-32 086 Ebatõenäoliselt laekuvate laenude muutus -3 217 1 417 Käibevara netomuutus -133 109 21 960 Kohustuste netomuutus 197 732-10 141 Rahavood põhitegevusest kokku 517 064 300 677 Rahavood investeerimisest Tasutud põhivara eest (va finantsinvesteeringud ja osalused) -1 111 723-1 259 779 Laekunud põhivara müügist (va finantsinvesteeringud ja osalused) 149 695 1 191 511 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -629-193 984 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 97 810 96 920 Tasutud osaluste omandamisel -62 860-87 612 Laekunud osaluste müügist ja aktsiakapitali vähendamisest 8 000 0 Laekunud dividendid 76 162 54 729 Tagasi makstud laenud 8 771 3 632 Laekunud intressid ja muud finantstulud 36 602 21 016 Rahavood investeerimisest kokku -798 172-173 567 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud võlakirjade emiteerimisest 399 990 646 204 Tasutud võlakirjade lunastamisel -103 069 0 Laenude tagasimaksed -85 781-298 288 Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid -1 771-8 847 Tagasi makstud faktooringlepingute alusel -59 920-74 666 Laekunud põhivara sihtfinantseerimine 74 314 54 757 Makstud intressid ja muud finantskulud -82 041-64 021 Riskimaandamise reservi muutus 6 258 11 786 Rahavood finantseerimisest kokku 147 980 266 925 Puhas rahavoog -133 128 394 035 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 777 609 383 574 Raha ja selle ekvivalentide muutus -133 128 394 035 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 644 481 777 609 EELARVE TÄITMISE ARUANNE Tallinna linna 2007. aasta eelarve kinnitati 2006. aasta detsembris (linnavolikogu 14. detsembri 2006 määrus nr 75). 2007. aastal võeti vastu kaks lisaeelarvet, esimene lisaeelarve juunis (linnavolikogu 21. juuni 2007 määrus nr 27) ja teine lisaeelarve novembris (linnavolikogu 1. novembri 2007 määrus nr 32). Lisaks täpsustati eelarvet linnavolikogu poolt antud volitusega eelarveaasta jooksul linnavalitsuse korraldustega, millega jaotati riigieelarvest eraldatud assigneeringud, annetused ja lepingute alusel Tallinna linnale eraldatud sihtotstarbelised eraldised linna asutuste lõikes (linnavalitsuse korraldused 21. veebruarist 2007 nr 320-k, 4. aprillist 2007 nr 604-k, 20. juunist 2007 nr 1190-k, 17. oktoobrist 2007 nr 1802-k ja 27. detsembrist 2007 nr 2325-k) ja kanti 2006. eelarveaastast ülekantavad kulud 2007. eelarveaastasse (linnavalitsuse 28. märtsi 2007 korraldus nr 561-k). Eelnimetatud linnavolikogu määruste ja linnavalitsuse korralduste tulemusena moodustus lõplik linnaeelarve, mille täitmisest on toodud ülevaade alljärgnevalt. 44
finantsaruanded TULUD 2007. aasta eelarve tulude mahuks kinnitati 5 740 498 tuhat krooni, lisaeelarvetega suurenesid eelarve tulud 347 295 tuhat krooni ning lõplikuks eelarve tulude mahuks kujunes 6 087 793 tuhat krooni. 2007. aasta eelarve tulud täideti kogumahus 100,1%, s.o summas 6 094 540 tuhat krooni. Tulude struktuur 2007. aasta eelarve täitmises Tegevuskulude valdkondlik struktuur 2007. aasta eelarve täitmises Haridus 39,1% Linnatransport 14,2% Sotsiaalhoolekanne 8,8% Teed ja t änavad 7,1% Linna juhtimine ja tugiteenused 7,0% Kultuur 5,5% 64,9% 2,0% 12,5% 18,0% 1,3% 1,2% Riiklikud ja kohalikud maksud Muud (s.h. finantstulu) Tulud majandustegevusest Saadud toetused Vara müügi tule m Dividendid Insenerivõrgud 3,6% Sport ja vaba aeg 3,5% Heakord 2,4% Tervishoid 2,3% Linnamajandus 2,2% Linnaplaneerimine 1,2% Ettevõtluskeskkond 1,2% Avalik kord 0,7% Noorsootöö 0,6% Keskkonnakaitse 0,5% Muud kommunaalkulud 0,3% TEGEVUSKULUD 2007. aasta täpsustatud eelarve, s.o kinnitatud eelarve koos lisaeelarvetega, tegevuskulude mahuks oli 5 254 100 tuhat krooni, millele lisandus 2006. aastast 2007. aastasse ülekantud kulusid summas 41 291 tuhat krooni. 2007. aasta tegevuskulude täitmiseks kujunes 5 120 548 tuhat krooni, mis on 96,7% lõplikust eelarve mahust. 2007. aastal kasutamata ja eelarves ülekantavaks määratud tegevuskulusid kanti 2008. eelarveaastasse üle summas 52 201,6 tuhat krooni (Tallinna Linnavalitsuse 19.03.2008 korraldus nr 483-k). INVESTEERIMISTEGEVUS Linna investeerimistegevus on põhiliselt seotud mittefinantsvarade soetuse kui ka renoveerimisega. Mittefinantsvaraks on põhiliselt kinnisvara, muu põhivara ja seadmed. Lisaks hõlmab linna investeerimistegevus ka linnale finantsvarade soetamist osalusteks linna tütar- ja sidusettevõtetes. 2007. aasta eelarves nähti ette investeeringuprojekte mahus 1 399 071 tuhat krooni. Lisaeelarvetega suurendati investeeringuprojektide mahtu 81 053 tuhande krooni võrra, lisaks suurenes maht toetuste arvelt riigieelarvest 21 651 tuhat krooni ning 2006. eelarveaastast 2007. aastasse ülekantud investeeringute võrra summas 201 386 tuhat krooni. Seega kujunes 2007. aastaks ettenähtud investeeringuprojektide lõplikuks mahuks 1 703 161 tuhat krooni (sellest kapitaliseeritav osa 1 375 851 tuhat krooni). 2007. aasta investeeringuprojekte täideti summas 1 477 166 tuhat krooni, s.o 86,7%. 45
finantsaruanded Lisaks suurendati linna transpordiettevõtete aktsiakapitali eelarves kavandatud mahus, s.o 61 460 tuhat krooni. Kokku kujunes investeerimistegevuse mahuks 2007. aastal 1 538 626 tuhat krooni ehk 87,2% kavandatust. 2007. aastal lõpetamata jäänud investeeringuprojekte jätkatakse 2008. aastal, mistõttu kanti nende teostamiseks ettenähtud vahendid üle 2007. eelarveaastast 2008. eelarveaastasse summas 224 547 tuhat krooni. Investeerimisprojektide valdkondlik struktuur 2007. aasta eelarve täitmisel 41,2% 22,0% 11,3% 7,4% 5,1% 4,3% 2,7% 2,4% 1,7% 1,6% 0,1% Teed ja t änavad Haridus Kultuur ja muinsus kaitse Heakord Elamumajandus Sport ja noorsootöö Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Linna tugiteenused Linnamajandus Veemajandus Muud (Tansport, avalik kord ja turvalisus) LINNA LAENUTEGEVUS Tallinna linna krediidireiting on A3 stabiilse väljavaatega (Moody's), alates 2007. aastast uuendatakse reitingut igaaastaselt. Vastavalt valla- ja linnaeelarve seaduse 8 lõikele 3 võib linn võtta laenu, kasutada kapitalirenti ja emiteerida võlakirju linna arengukavas ettenähtud investeeringuteks. 2007. aasta finantseerimistehingute täitmise netomaht (võetavad laenud laenude tagastamine ja kapitaliliisingu maksed) oli 152 949 tuhat krooni, mis tähendab, et linna laenukohutused kasvasid aastaga 152 949 tuhat krooni. Linn emiteeris 2007. aasta eelarves ettenähtud investeeringute katteks pikaajalised võlakirjad mahus 25,56 miljonit eurot ehk 400 000 tuhat krooni tähtajaga 20 aastat, intressimarginaaliga 0,055%. Võlakirjade lunastamine toimub iga-aastaste võrdsete maksetena, mis lõpevad aastal 2027. Emissiooni korraldajaks oli Dexia Banque Internationale, kes on korraldanud ka linna 2005. aasta võlakirjaemissiooni. Ka 2008. aastal on linnal eelarves ettenähtud investeeringute katteks kavas kaasata võõrvahendeid mahus 500 miljonit krooni ehk 32 miljonit eurot. 2007. aastal moodustasid võlakohustuste tagasimaksetest suurema osa eelarvelaenude tagasimaksed summas 185 325 tuhat krooni ning Viru väljak 6 viimaste faktooringumaksete tasumine summas 59 920 tuhat krooni. Kapitaliliisingute tagasimaksed moodustasid võlakohustuste tagasimaksetest kokku 1 796 tuhat krooni. ÜLEVAADE LINNA LAENUDEST Ülevaate linna laenustrateegiast annab linnavolikogu kinnitatud eelarvestrateegia, mis on avalikustatud linna veebilehel. Laenude võtmise ja võlakirjade emiteerimise eesmärgiks on olnud linna investeeringute stabiilsuse tagamine. 2007. aasta lõpul oli linna eelarvest tagasimakstavaid võlakirju ja laene kokku üheksa (vaata tabel 1). Linna laenuportfelli kaalutud keskmine eluiga oli seisuga 31.12.2007 12,3 aastat. 46
finantsaruanded Tabel 1. Linna laenuportfell seisuga 31.12.2007 Laenuandja/ emissiooni korraldaja Laen/ võlakiri Algus Lõpp Maht (tuhandetes) Valuuta Maht (tuhandetes kroonides) Põhiosa jääk (tuhandetes kroonides) SEB Eesti Ühispank laen 2002 2008 205 700 EEK 205 700 22 852 6 k Euribor 0,60% Nordic Investment Bank laen 2003 2021 20 000 EUR 312 932 174 810 6 k Euribor 0,15% Nordea Bank Finland Plc laen 2003 2021 10 000 EUR 156 466 87 405 6 k Euribor 0,20% Hypovereinsbank võlakiri 2004 2014 28 755 EUR 449 918 389 929 16 k Euribor 1 0,25% SEB Eesti Ühispank laen 2005 2009 2 9190 EUR 45 674 22 837 6 k Euribor 0,20% Svensk Exportkredit laen 2005 2015 22 369 EUR 350 000 350 000 33 k Euribor 2 0,09% Dexia Banque võlakiri 2005 2015 6 391 EUR 99 997 99 997 56 k Euribor 3 0,09% Svensk Exportkredit võlakiri 2006 2021 41 300 EUR 646 205 603 124 6 k Euribor 0,07% Dexia Banque võlakiri 2007 2027 25 564 EUR 400 000 400 000 6 k Euribor 0,06% Kokku: 2 150 955 Kaalutud keskmine marginaal: 0,12% Intressibaas Marginaal TALLINNA LINNA VÕLAKOORMUS Vastavalt Valla- ja linnaeelarve seadusele ei tohi kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest ja muud sihtotstarbelised eraldised. Tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. Eelnimetatud piiranguid ei kohaldata välisabi sildfinantseerimiseks võetavatele laenudele. Linna võlakoormus ja selle prognoos edasisteks eelarveaastateks on toodud tabelis 2. Tabel 2. Linna võlakoormus ja selle prognoos 2007-2012 Tuhandetes kroonides 2007 2008 2009 2010 2011 2012 täitmine eelarve prognoos prognoos prognoos prognoos Tulud kokku 6 094 540 6 919 175 7 670 885 8 532 185 9 144 894 9 723 153 Sihtotstarbelised eraldised 262 680 275 814 289 605 304 085 319 289 335 253 Puhastulud 5 831 860 6 643 361 7 381 280 8 228 100 8 825 605 9 387 900 Võlakohustuste põhiosa tagastamine 247 151 213 992 227 947 250 612 284 794 319 177 Intresside tasumine ja muu finantskulu 77 673 113 655 113 900 115 600 126 800 136 700 Kokku põhiosa ja intressid 324 824 327 647 341 847 366 212 411 594 455 877 % puhastuludest 5,57% 4,90% 4,60% 4,50% 4,70% 4,90% Võlakoormus aasta lõpu seisuga 2 879 265 3 166 917 3 439 970 3 690 358 3 906 564 4 088 387 Võlakohustuste põhiosa jääk 2 153 909 2 440 917 2 713 970 2 964 358 3 180 564 3 362 387 Muud linna lühiajalised kohustused 724 949 725 000 725 000 725 000 725 000 725 000 Muud linna pikaajalised kohustused 407 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 Võlakoormus (% puhastuludest) 49,40% 47,70% 46,60% 44,90% 44,30% 43,50% 1 Intressibaas fikseeritud 28. märtsil 2006 intressiswapi lepinguga 5 aastaks tasemel 3,618%. 2 Intressibaas fikseeritud 28. märtsil 2006 intressiswapi lepinguga 5 aastaks tasemel 3,567%. 3 Intressibaas fikseeritud 28. märtsil 2006 intressiswapi lepinguga 5 aastaks tasemel 3,669%. 47
48