Rägavere Valla Leht Rägavere Vallavalitsus Mai 2007 Armas vallarahvas! Õppida ei ole kunagi hilja, ent alati on hea varakult alustada! Head kooliaastat kõigile! Vallavalitsus ja -volikogu Rägavere vallast lähevad I klassi: Põlula Kooli: Mari-Liis Annimäe, Veiko Arm, Gert Jõgiste, Anna-Liisa Kaasik, Laura Kens, Carol Roosipuu, Kristiina Taal, Julia Vihman, Liana Vihman, Aleksei Saks. Vinni-Pajusti Gümnaasiumi: Cen-Heinric Kull, Arvan- Johannes Lippasaar Sõmeru Põhikooli: Richard Linask. Vallavalitsuses 17.mai Tunnistati Ulvi hooldekodu-lasteaiahoone renoveerimise hanke vähempakkumine luhtunuks ja otsustai korraldada piiratud pakkumisega uus hange Ulvi hooldekodu-lasteaiahoone renoveerimiseks. 28.mai Kinnitati maikuu toimetulekutoetuse saajate nimekiri ja maksti toetust summas 1456 krooni ja täiendavaid peretoetusi summa 500 krooni. Kinnitati maa ostueesõigusega erastamine RT Vage OÜ-le Saekaatri 8528 m2; Anti nõusolek väikeehitise püstitamiseks Maie Bauvaldile Kantküla külas Uuetoa talu maadel. Kinnitati kohaliku omavalitsuse eelarvest mittetulundustegevuseks saadud toetuse kasutamise leping. Kinnitati hooldekodu-lasteaiahoone piiratud pakkumise tulemused ja hankevõitjaks ISTRUP OÜ tööde teostamise lõpptähtajaga 28.08.2007. Tunnustati Põlula kooli viielisi õpilasi ja toetati a 500 krooniga: Kirsi-Karoliine Järvist, Margit Bastigut, Heina Hannust, Ja-Erik Jõgistet, Martin Zuravljovi; Maksti valla 2007.a eelarvest arengutoetusi: MTÜ Hiiemäe 3000 kr Miila külaplatsil jaanitule pidamiseks ja 2835,23 krooni laste mänguväljaku ehitamiseks; MTÜ Viru-Kabala Küla Seltsile 3000 krooni jaanitule pidamiseks; MTÜ Rägavere Valla Huviklubi 13 540 krooni Ulvi tiigi silla ja saare paviljoni ehitamiseks. Toetati ERÕL Memento ühingut 1000 krooniga. 22.juuni. Kinnitati juunikuu toimetulekutoetuse saajate nimekiri ja maksti toetust summas 2503 krooni ja täiendavaid pere-toetusi: 8 ruumi küttepuid lapsi üksi kasvatavale emale. Vallavolikogus 22.veebruar Kinnitati valla 2007.a. lisaeelarve summas 1 755 358.08 krooni. Määrati katastriüksuste sihtotstarbed Reinu-Uuetoa Kantküla külas 5,78 ha ja 5193m2 maatulundusmaa ja Väike-Voore 20 000 m² elamumaa. Tunnistati peremehetuks 4 korteriga elamu Mõedaka külas. 21.juuni Kinnitati maa sihtotstarbed: Kantküla külas Jalaka 10648 m², elamumaa; Malaka - 32448 m²- maatulundusmaa; kinnitati sihtotstarbed Viru-Kabala külas: Ivaski II suurusega 2,95 ha - sihtotstarve maatulundusmaa, T-17120 Sämi-Sonda- Kiviõli 1 suurusega 1117 m² - sihtotstarve transpordimaa; Ivaski II suurusega 4,06 ha - sihtotstarve maatulundusmaa, T-17120 Sämi-Sonda-Kiviõli 2 suurusega 1034 m² - sihtotstarve transpordimaa; Torni suurusega 10,00 ha - sihtotstarve maatulundusmaa, T-17120 Sämi-Sonda-Kiviõli 4 suurusega 774 m-sihtotstarve transpordimaa; Raatma suurusega 11,02 hasihtotstarve maatulundusmaa, T-17120 Sämi-Sonda-Kiviõli 5 suurusega 568 m²- sihtotstarve transpordimaa, T-17120 Sämi- Sonda-Kiviõli 9 suurusega 1467m²- sihtotstarve transpordimaa. Tagasaare suurusega 18,12 ha - sihtotstarve maatulundusmaa, T-17120 Sämi-Sonda-Kiviõli 12 suurusega 2654 m² - sihtotstarve transpordimaa. Kastevälja suurusega 45,67 ha - sihtotstarve maatulundusmaa, T-17120 Sämi-Sonda-Kiviõli 13 suurusega 295 m² - sihtotstarve transpordimaa, T-17120 Sämi- Sonda-Kiviõli 13.1 suurusega 34m²- sihtotstarve transpordimaa. Haansalu suurusega 17,06 ha - sihtotstarve maatulundusmaa, T-17120 Sämi-Sonda-Kiviõli 14 suurusega 711 m² - sihtotstarve transpordimaa, T-17120 Sämi-Sonda- Kiviõli 14.1 suurusega 221m²- sihtotstarve transpordimaa. Haansalu suurusega 11,82 ha- sihtotstarve maatulundusmaa, T-17120 Sämi-Sonda-Kiviõli 15 suurusega 333 m² - sihtotstarve transpordimaa. Otsustati osaleda MTÜ-s Lääne-Viru Jäätmekeskus. Moodustati ajutine arengukomisjon Põlula kooli perspektiivide välja töötamiseks koosseisus: Raivo Valter, Rein Sinitamm, Priit Freienthal, Raivo Kens, lisaks 2 eksperti väljast. Kinnitati vallavanema puhkusegraafik: 26.06.- 15.07. ja 13.08.- 27.08. Kinnitati revisjonikomisjoni aastaaruanne, audiitori järeldusotsus ja valla 2006. majandusaasta aruanne. Anti vallavanem J. Landbergile volitused Hansapangaga sõlmima deposiitlepinguid. Moodustati ajutine komisjon A. Traksmaa 115.a. sünniaastapäeva korraldamiseks koosseisus: Ago Koldits, Arvo Jaakson, Ilmar Järg, Sirje Korka, Õilme Peeti. 9.august Volituste andmine vallavanemale Ulvi-Miila teelõigu remondiks summas kuni 730 000 krooni.
Rägavere vald: vaikne kena kohakene, linnupesa sarnane Kevadesuvel tähistas väike Rägavere vald oma olemasolu 15.aastat. Vallarahvaga sai siis kokku lepitud, et küsime, mida nad arvavad oma valla tänasest ja homsest päevast. Polegi oluline, kes on ühe või teise arvamuse taga - on ju vald kogu oma rahva jaoks ja nii peaks tema arvamus korda minema. Mida arvate Rägavere valla seniste arengute kohta. Mis on hästi ja mis teeb muret? Pole sellel vallal häda midagi. Loomulikul saab asju teha teisiti ja võibolla paremini ja paremuse poole peabki püüdlema. Muret teeb inimeste negatiivne suhtumine kõike mis tehakse Viimasel ajal on saadud investeeringuteks raha hooldekodule-lasteaiale, Mõedaku spordibaasile ja Ulvi veevarustuse renoveerimiseks, are-nenud on külaseltside tegevus, moo-dustatud on korteriühistud. Muret teeb Ulvi mõisahoone seisukorra halvenemine ning põlevkivi kaevandamise oht. Hea on see, et külad on aktiivsed ja tahavad ise elu paremaks muuta. Muret teeb see, et tean ainult Uljaste ja Miila küla arengute kohta. Tore on, et valda on juurde tulnud ettevõtjaid ja seega ka uusi töökohti. Piisonifarm on hea kaubamärk, mille järgi teatakse pea üle Eesti, kus asub Rägavere vald. Hästi on ka see, et vallas leidub selliseid tublisid noori mehi, kes mitte ainult ei mõtle toredaid plaane välja, vaid need ka teostavad. Pean silmas külaplatse, Ulvi tiigile kerkivat silda ja saarekese kordategemist, korteri-ühistute moodustamisega muutus Ulvi küla heakord. Ilus on ka vallamaja esine lipuplats. Hea on see, et vallas on kool ja lasteaed, klubi ja kaks raamatukogu, perearst ja hambaravi, hooldekodu. Seega kõik eluks vajalik on kohapeal olemas. Muidugi on halb see, et kõik koolieelikud ei mahu lasteaeda. See tähendab, et vallas on tehtud valesid otsuseid. Tulevikus soovitaksin vallajuhil kuulata eriala inimeste soovitusi ja arvamusi Hea on, et Põlula Kool ja Viru-Kabala raamatukogu on remonditud, kuigi viimane vajaks juurdeehitust, et oleks arengu ruumi. On ju raamatukogu seal ainuke kooskäimise koht. Ka uued raamatud vajad ruumi. Uute riiulite jaoks aga ruum puudub. Ka Ulvi raamatukogu ootab uusi suuremaid ruume, mis ei ole tehtud lähemaks viieks aastaks vaid kindlasti järgmisteks aastakümneteks. Millisena näete valla perspektiive? Meeldiv, rahulik elukeskkond hästi toimiva teenuste infrastruktuuriga linnas tööl käiva elaniku jaoks. Rägavere vald on looduslähedase keskkonnaga väike vald, kus on võimalikud kõik vajalikud teenused: kool, lasteaed, hooldekodu, vabaaja veetmis- ja sportimisvõimalused. Vald välja ei sure! Nii nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, ei lõpe ka Rägavere valla areng. Arvan, et kõik talud on valla külades taastatud ja leidnud endale elanikud, sest Rägavere valla külad asuvad looduse keskel. Valla terri-tooriumil valitseb heakord nii elamute kui ka tootmishoonete ümber. Valla territooriumil on korras teed, vee- ja kanalisatsioonitrassid on uuendatud. Valla territooriumil tegutsevad nii põllumajandusettevõtted, kuid toimub ka tööstuslik tootmine. Valda on tulnud elama noored ja ettevõtlikud pered. nad rajanud siia oma kodu, sest siin on rahulik ja taskukohane elukeskkond. Valla objektidest. Millisena näete mõisahoone tulevikku? Mõisahoone olgu vallarahva kokku tulemise koht, kus on kaasaegsed võimalused harrastada meelepärast ajaviidet. Mitmeotstarbeline maja, kus oma koht oleks näiteks küladele, kes seda soovivad. Mõisahoone kultuuri- ja spordihoonena: ruumid isetegevus-, käsitööringidele, noortele, raamatu-kogule ja kaaluda võiks spordisaali rajamist. Mõte teha seltsimaja on super, koondada kogu kultuur ja raamatukogu ühte majja. Selleks tuleks aga leida inimene-entusiast, kes hakkaks asjaga tegelema, projekte kirjutama. Riik toetab selliseid projekte kahe käega, tuleb ainult osata küsida. Ega siin võluvitsa ei ole, aga kui on olemas lasteaed, kool, hea elukeskkond ja võib-olla veel midagi, mida praegu ei oskagi öelda siis peaks tekkima ju soov oma elamine meie valda soetada. Aga siin aitaks võib-olla mõttetalgud. Mõisahoone on saanud uue katuse ja seest ja väljast remondituna. Hoones tegutsevad klubi ja raamatukogu, kus on ruumi nii teavikutele kui ka külastajatele. Kohapeal lugemiseks, muusika kuulamisvõimalus, võimalus vaadata videofilme ja DVD-sid. Ruumid on mugavalt sisustatud. Ka teise korruse ruumid on remonditud. Seal on ruumi huviringidele. Ka kolmas korrus võiks olla remonditud ja katusealune välja ehitatud. Siis jaguks ruumi nii noortele kui ka vanadele. Mõisa keldrid on leidnud otstarbe. Endises baariruumis võiks tegutseda väike söökla-kohvik (ilma alkoholita), kus saaks lõunal suppi süüa. Supi võiks valmistada kooli söökla. Aga ülejäänud keldri ruumid võiksid olla sportmängude kohad. Kas Põlula koolil peaks olema spordisaal (maja)? Arvan, et seda peab väga hoolega kaaluma. Kindlasti on vaja sellist hoonet, kuid siis peab õpetama ka teisi valla elanike seda kasutama. Igal maakoolil võiks olla oma võimla, kui ainult leidub rahalist katet ka pärast saali haldamiseks. Ehk oleks suusavallana mõtet ühendada kooli kehalise kasvatuse tunnid Mõedaku spordibaasiga. Mõedakule oleks võimalik saal ehitada praeguste renoveerimist ootavate palliväljakute asemele. Haldamisega poleks ka nii suurt muret, kuna kasutajaid käib ka väljastpoolt valda. Saali kasutust eeskätt kooli ja vallarahva jaoks saaks ju lihtsalt reguleerida kasutusaegade piirangutega (kogemus ühest väikevallast väljaspool maakonda). Valla kõige suuremast külast ja kooli juurest oleks võimalik kohale tulla veel rajamata kergliiklustee kaudu. Lumisel ajal suuskadega, muul ajal jalgsi või rattaga. Paarikilomeetrine matk pole ju kontimurdev. Ka linnalapsed kõnnivad kilomeetri enne, kui staadionile tundi jõuavad. Võiks olla, aga kaaluda tuleks selle
Vallavalitsuses algus lk 1 Tunnistati kehtetuks hooldusleping osapoolte lepingu tingimuste mittetäitmise tõttu. Määrati Põlula Kooli atesteerimiskomisjoni valitsuse esindajaks Jüri Landberg. Suleti lasteaed ajutiselt alates 11. juunist kuni 27. augustini seoses renoveerimisega ja suvepuhkustega. Anti ehitusluba vallavalitsusele Ulvi hooldekodu-lasteaiahoone ruumide renoveerimiseks. eraldati reservfondist rahalisi vahendeid: AS Rakvere Haigla kulude osamaksuks 50 859 krooni; Kiiking Sport OÜ kiikede rent 01.06.07. 7080 krooni; naiskoorile Ulvi vormiriietuseks Soome- Eesti laulupeol 3010 krooni. 24.juuli Kinnitati juulikuu toimetulekutoetuse saajate nimekiri ja maksti toetust summas 3658 krooni. Anti ehitusluba Hardi Murulale üksikelamu ehitamiseks Uljaste külla. Anti kasutusluba OÜle Jaotusvõrk Aasuvälja TP-2 jaotusvõrgu elektri õhuliinile. Kinnitati maa ostueesõigusega erastamine Toomas Geidikule Ulvi külas Saeveski katastriüksusel tootmismaana. Otsustati sotsiaaltöötaja konkurss lugeda luhtunuks ja tehti volikogule ettepanek ühitada sotsiaaltöötaja ja hooldekodu juhataja ametikoht. Kinnitati korteriomandi seadmine Viru- Kabala külas Papli katastriüksusel asuvate korteriomanike kasuks. suuri ülalpidamiskulusid küttele jne, pluss personali jm kulusid. Kas just maja, aga spordisaal võiks vast kooli juures küll olla. Ja mitte ainult õpilaste kasutada, vaid kogu valla spordihuvilistele. Võiks parem teha spordisaali mõisahoone saali, siis leiaks mõisa-hoone suuremat rakendust, küttekulud on nagunii. Otse loomulikult ja see peaks olema kasutamiseks kogu Rägavere valla rahvale. Küsiksin vastu, et mille taha asi üldse pidama jäi? Enne kohalike omavalitsuste valimisi lubas üks erakond, et kohe-kohe läheb kopp maasse. Valimised läbi ja teema võeti maha. Omavalitsuste probleemiks on inimeste lahkumine mujale. Millega meelitab (meelitaks) Rägavere vald inimesi valda elama asuma? Vallas püsivad need, kelle kodu siin on. Kuid uusi elanikke meelitab eeskätt ikkagi toimiv teenuste süsteem: head võimalused lastehoiuks, kool, vaba aeg, huvitavad tegevused tööst vabal ajal. Kõigil uutel elanikel ei ole ega tule kapsamaad, mida harida. Normaalne sissetulek tähendab elanikule vaba raha vaba aja veetmiseks. Kui siin võimalusi ei ole, ei tule siia ka keegi, sest peale tööle sõitmiseks mõeldud reisi teist korda sama teed linna vaba aega veetma sõita paljud ette võtta ei viitsi. Nii ongi lihtsam elada mõnusas aedlinnas, mitte linnast paarikümne kilomeetri kaugusel. Kool, lasteaed, hooldekodu, seltsimaja koos toimivate kultuuriüritustega, kõigile vallaelanikele kasutamiseks mõeldud spordisaali olemasolu, rahulik elukeskkond - inimesed siis vast ei läheks ära, tuleks ehk noori juurdegi. Eluase linnalähedal maal läheb moodi. Elada on siin ju mõnus ja rahulik. Rägavere vald meelitab elama ilusa loodusega, rahuga, madalamate kinnisvara hindadega. Kõigepealt võimalus kohapeal tööd leida. Selleks peaksid kohapeal olema ausad ja võimekad ettevõtjad, kes suudavad töötajale konkurentsivõimelist palka maksta. Vallavalitsus peaks lahendama hooldekodu ja lasteaia ruumide probleemid. Lasteaiaks ehitatud maja peaks jääma ikka lastele. Kui on lasteaias kohti, tulevad ja jäävad noored pered siia elama. Muidu lahkuvad needki, kes siia on tulnud. Võiks parandada ka ühistranspordi liiklust, et ka laupäeval ja pühapäeval oleks võimalik Rakveresse pääseda. Kõigil siiski pole isiklikku autot. Kindlasti reklaam. Vallal on koduleht, mis tuleks korralikult tööle panna. Kodulehelt peaks saama teavet vabade ja loodavate töökohtade kohta. Müügil olevate majade ja korterite kohta. Seal võiks olla üleval teave bussiliiklusekohta, kaupluse lahtioleku ajad, perearsti vastuvõtu aeg. Teave kodulehel peaks olema uus. Mida tahaksite veel valla ja tema inimeste kohta öelda? Kes tahavad teha, need teevad, kes tahavad leida kõikjalt negatiivsust, need seda ka leiavad. Nii on vist olnud ja ega see ei muutu. Väljastpoolt tulijana olen tähele pannud, et siin on igaüks tegus omaette. Inimestel on kõrge vaimsus ja eneseuhkus. Kui viimast natuke läbi koostöö elutervemaks muuta, liiguvad ka arengumõtted ladusamalt. Näen valda iseseisva haldusüksusena, kus on oma kool, lasteaed, hooldekodu, klubi, raama-tukogu jne. Rägavere peaks olema vald, kus on hea ja rahulik elada ja lapsi kasvatada, kus keskkonda säästev mõtlemine on tava, mitte erand. Vald on väike, aga tubli ja inimesed toredad. Muret tekitab inimeste passiivsus ja kadedus. Kel vähegi paremini läheb või kes midagi teeb, sellele tõmmatakse lihtsalt vesi peale. Kõige suuremad kritiseerijad on need, kes ise midagi ei tee. Tulge välja oma tugitoolidest ja näete, et elu siin on täitsa lahe, eriti veel siis, kui ise käed külge panete. Tore on, et vallas on palju toredaid lapsi, kes käivad Põlula koolis ja kes tahavad peale koolitöö veel midagi muud kah teha. Mis siin salata, koolist jääb inimesele meelde ikka rohkem see, millega peale koolitunde tegeldi. Pool kooli läheb suvel laulupeole ja teine pool on aasta läbi tublisti sportinud. Joonistusvõistlustelt tuleb meile pidevalt auhinnalisi kohti. Meil on tublisid jalgrattureid ja näitlejaid, maakonna parimad kodutütred jne. Ja mis kõige tähtsam, et leidub õpetajaid, kes tahavad peale õpetamise veel ringitööga tegeleda. Väga paljudes koolides selliseid inimesi enam ei leidu. Rägavere vald ei ole ainult Ulvi, vaid 14 küla, kus elavad ja töötavad nii noored kui vanad. Mida kaugemal keskusest, seda aktiivsemalt tegutse-takse. Uljaste, Miila ja Kantküla ja Viru-Kabala. Ka Ulvi küla tegutseb vaikselt ja järjekindlalt. Muidugi on Ulvi valla kõige suurem küla, kuhu jagub tegutsejaid, virisejaid ja lihtsalt pealtvaatajaid. Mina soovin, et Rägavere vallas oleks palju tegutsejaid ja vähem virisejaid. Soovin jõudu tublidele tegutsejatele, et pealtvaatajatest saaksid kaasalööjad ja virisejad mõtleksid enne, kui virisema hakkavad, mida on teinud tema Rägavere valla elu paremaks muutmiseks. Aitäh kõigile vastajaile!
Kuidas WiMAX koju saada? Traadita internetiga saate liituda juba täna. Liitumissoovi saab edastada Norby Telecom AS-i klienditeeninduse telefonil 666 1 666. Interneti soovijalt küsitakse tema nimi, aadress ja telefoninumber. Peale seda helistab teile Norby tehnik ning lepib kokku aja, millal oleks võimalik kohale tulla. Tehnik paigaldab maja katusele väikesemõõtmelise antenni ja tuppa veelgi pisema siseseadme, millest saab vedada arvutisse internetikaabli või jagada internet õhu kaudu mööda majapidamist kõigile arvutitele. Kuna WiMAX signaali olemasolu ja tugevus majapidamise läheduses sõltub suuresti puudest, objektidest, mis paiknevad maja läheduses, siis enne kliendilepingu sõlmimist peab Norby klienditeenindaja hindama olukorda kliendi asukohas (kõrghaljastuse, ümbritsevate objektide paiknemist), et paigaldusmeeskond oskaks Augusti algul maavalitsuses toimunud maakonna internetiseerimisalasel nõupidamisel andsid traadita internetiteenuse (Wimax) pakkujad Elion Ettevõtted ASi ja Norby Telecom ASi esindajad omavalitsusjuhtidele ülevaate hetkeseisust. Oma tegemisi tutvustas uus teenusepakkuja Eesti Energia Televõrgud AS, kes tuli hiljuti turule mobiilse internetiteenusega KÕU. Maakonnas on aasta jooksul on liitujaid olnud 675 inimese ringis. Praeguseks on tehtud maakonna internetiseerimiseks ettenähtud nn standardlahendused. Probleemiks on aga teenusepakkujatele mitmed maapiirkonnad - Vajangu, Porkuni ja Vistla, Roela, Eisma ja Rägavere vallas Ulvi, mille traadita internetiühendusega varustamine nõuab erilahendusi. Nende rahastamine pidi kava kohaselt tulema teises etapis riigieelarvest. Praegu pole aga rahasid selleks eraldatud. vajadusel valmistuda eritöödeks ja et tellija oleks teadlik nende vajadustest. Liitumistasu arve saadame postiga kolme tööpäeva jooksul alates seadmete paigaldamise päevast. Norby WiMAX interneti püsiühenduse teenus avatakse kolme tööpäeva jooksul alates liitumistasu laekumisest. Norby Telecom AS-i andmeside äriliini juhi Ivo Saluoksa sõnul plaanitakse teha külades mitme majapidamise peale ise erilahendusi, et inimesed ikkagi ühenduse saaksid. Näiteks jagada ühte WiMAX ühendust keskse teleskoopmastiga mitme majapidamise vahel. Norby jaoks on oluline, et kõik soovijad annaksid liitumissoovist teada, siis on teada huviliste hulk ja lihtsam lahenduseni jõuda. See, et küla ühes kohas levi ei ole, ei tähenda veel, et kogu küla on levita. Levita alad fikseerime ja vaatame, mida teha annab, lisas Saluoks. Internetiseerimine ootab riigilt erilahenduste rahastamist Erilahendusteks mõeldud vahendid külmutati ootamaks ära Eesti Energia Televõrkude AS teenuse (Kõu) turuletulek. Praeguseks on selgunud, et uuel teenusel (Kõu) on paljude plusside kõrval siiski ka miinuseid. Näiteks vähendab internetiühenduse kiirust klientide arvu suurenemine masti piirkonnas. Seepärast tuleks erilahenduseks mõeldud rahalised vahendid siiski kasutusse võtta, et katta internetiühendusega vähemalt 95% maakonnast. Uue teenusepakkuja tulek on mõjutanud ka Elion Ettevõtted ASi ja Norby Telecomi Asi teenusega liitumist. Seetõttu on vaja teha turu-uuringud neis piirkondades, kui palju inimesi uue teenusepakkuja kasuks otsustavad. Eilon Ettevõtted AS on ehitanud Lääne- Virumaale juurde oma initsiatiivil juurde väljaspool riigihanget mitu tugijaama, näiteks Rakvere ja Hõbeda tugijaama. WiMAX interneti eelised. WiMAX internet on kvaliteetne ning internetiühendus ei lase end halvast ilmast segada. WiMAX internet on kättesaadav neile, kellel puudub saatjamastiga otsenähtavus. WiMAX internetil on tagatud kindel ühenduskiirus. WiMAX internetiga saab kasutada soodsat telefoniteenust. Paigaldustingimused. Vastuvõtuseadme paigaldamine võtab aega ligikaudu tund. Et paigaldus sujuks plaanipäraselt, peavad olema kliendil täidetud järgmised tingimused: hoone külge kinnitatud või eraldiseisva antennimasti olemasolu. Kõrgus maapinnast vähemalt 5 meetrit. Võimalus vedada kaabel antennimastist toatingimustesse, vastava ava olemasolu hoone välisseinas. Toaseadme paiknemine nii, et vastuvõtja ja toaseadme vahelise võrgukaabli pikkus on kuni 15 meetrit. Hoone katusele pääsemise võimalus, nt redeli olemasolu. Lauri Levo Elion Ettevõtted ASi Lääne-Virumaa piirkonna esindaja Viktor Kruuse sõnul on uue masti ehitamine võimalik juhul, kui ühe masti piirkonnas on vähemalt kümme taotlejat. Tema andmeil oli 6.augusti seisuga Elion Ettevõtetega liitunuid 215 ning ootel taotlusi oli vaid mõni. Norby Telecom ASi esindaja Ivo Saluoks ütles, et nendega oli liitunud 8.augusti seisuga üle saja kliendi, agaramalt Haljala ja Sõmeru vallas. Paljudele soovijatele on tulnud neilgi ära ütelda, kuna standardlahendused paksus metsas asuvatele või kõrgete puude juures asuvatesse majapidamistesse jm põhjustel, mis vajavad erilahendusi, pole sobinud. Ettevõte on ka viivitanud suvel Sõmeru ja Vinni kandis teadlikult, et paigaldada masti otsa äsja turule tulnud uus seade, mille võimsus on vanast neli korda suurem. Siiski sõltub interneti lõplik jõudmine igasse maapiirkonda erilahenduste rahastamisest, mille peavad otsustama riigi IT arengu eest seisvad poliitikud. Hilje Pakkanen Palju õnne koolilõpetajatele! Tuult tiibadesse, Margo Grigorjev, Urmo Karu, Anne-Liis ja Kristi Koppel, Helen Külmäsu, Veronika Lapsina, Anne Perm, Aivi Puhilas, Ranno Rentik, Robert Väljur, Kertu ja Kaisu Külmhallik, Allan Aksiim, Helen Galkan, Triin Treimann, Kristjan Pulk, Birgit Mändlo, Märt Viisu, Ed Treimann, Külliki Valter, Kirsti Sooväli, Helerin Samma, Teet Kajala, Maret Liekis, Martin Nork, Kristiina Valter, Kaarel Kallip, Aivo Elken, Janar Eerik, Ragnar Nauka, Joosep Ulm, Marko Rääk, Liina Tölpt, Liana Bolbukova, Tõnis Tölpt! Eduka koolilõpetamise korral makstakse vallavalitsuse kassast kõigile lõpetajatele 500 krooni lõputunnistuse esitamisel.
Kuidas Rägavere rahvas sel suvel laulupeol käis Sel suvel toimus kaks laulupidu - Soome- Eesti laulupidu Poris ja koolinoorte laulupidu Tallinnas, kus osalesid ka meie valla koorid. Poris käis Ulvi segakoor ja Tallinnas Põlula kooli laste-, poiste- ja mudilaskoor. Kuidas segakoor üldse Soome laulupeole sattus? Asi sai alguse sellest, et naiskoorile tuli teade, et on võimalik osaleda Soome-Eesti laulupeol. Kuna naised olid hiljuti ühinenud meesansambliga ja kokku oli saanud segakoor, tuli selline hullumeelne mõte, et miks mitte proovida hoopis segakooriga laulupeole pääseda. Oli ka kahtlejaid, et kas ikka hakkama saame? Aga kus sa muidu tead, kui järele ei proovi. Lääne-Virumaalt julges selle ettevõtmisega ühineda ainult kolm koori: segakoor Viroonia Rakverest, Tapa kammerkoor ja meie. Kui noodid kätte saime, siis tekkis küll kahtlus, et kas ikka hakkama saame. Repertuaar oli ikka paras pähkel, isegi nii kõva pähkel, et mehed väheks ajaks lausa noodid nurka viskasid. Aga peale mõningast moosimist hakkas kõik jälle laabuma. Lõpptulemus - saime hakkama, ehkki ühte Veljo Tormise lugu ei saanud vist keegi isegi peo lõpuks päris selgeks. Eelproovi läbisime edukalt ja oligi laulupeo pilet taskus, tundus kuidagi uskumatu. Pidu iseenesest oli elamus omaette ja tõestas meile, et ka nii saab laulupidu läbi viia. Kuna olime reisi ise kinni maksnud (2000 krooni), tuli buss meile Rakveresse järgi ja sõit võis alata. Kuid Helsingis ootas meid üllatus. Porisse vaja sõita umbes 300 km, aga Rakvere kandi rahvale bussi polnudki. Istusime siis koos Viroonia kooriga oma pampude otsas sadamas ja ootasime tunde, kui lõpuks meid paarikaupa hakati busside peale panama, nii et kõik koos me Porisse ei sõitnudki. Kui öötundide alguseks kõik õnnelikult sihtpunkti olid jõudnud, viidi meid ööbimispaika koolimajasse. Koolimaja hämmastas meid sellega, et klassidel aknaid ei olnudki, oli ainult paar katuseakent. Pumpasime oma kummimadratsid täis ja väsimus võttis oma. Järgmisel päeval oli peo avamine ja proovid. Mis meile, kui laulupeorahvale jällegi väga kummaline tundus. Pidu avati Pori linnavalitsuse ees sõnadega, et hakkame nüüd peoga peale ja laulame selle ja selle laulu. Ei mingeid avasignaale, tuld ega suurt tseremooniat. Eestlased, kes selle kõigega harjunud, olid hämmingus. Proovid toimusid sama stsenaariumi järgi, et tulge nüüd lavale laulame laulud läbi. Minul tekkis küll kahtlus järgmise päeva peo kordamineku suhtes. Pühapäeval oli rongkäik, kus aga omakorda soomlased vaatasid suud lahti tee ääres, kuidas eestlane rongkäiku teha oskab. Kui rongkäik laulupeopaika Arenale jõudis, algas kõik jälle samamoodi, et hakkame nüüd peoga peale. Kõik kooriliigid laulsid oma repertuaari ette, ei mingit lava ega laulukaart, tuld ega emotsioone. Pidu lõppes hümnide laulmisega ja oligi kõik. Ei tänamisi ega eestlaslikku mitteäraminemise tahtmist. Kõik hakkasid oma busse otsima, neid oli umbes 40 ja nad paiknesid väga suurel territooriumil. Kui pooletunnise otsimise peale oma bussi üles leidsime, võiski alata kodutee, koolimajast pakid peale ja Helsingi poole. Et sadamasse jõudsime mitu tundi enne laeva väljumist, siis lihtsalt istusime maas keset ootesaali ja laulsime. Laev väljus täpselt südaööl. Kui öösel kahe paiku Tallinnasse jõudsime, kordus sama stsenaarium: länevirukatel polnud taas bussi. Vihmases Tallinnas kulus enne hea jupp aega, kui meile buss leiti. Hommikul, kui Rakveresse jõudsime olime väsinud, aga siiski õnnelikud. Oli selline uhke tunne, et oleme eestlased ja eestlastele laulupeo korraldamises küll maailmas vastast ei ole! Seda näitas ka 1. juulil toimunud koolinoorte laulupidu, millist mina oma eluajal veel näinud ei olnud. See oli super! Kuidas Põlula kooli lapsed suvel laulupeol käisid Et laulupeole pääsesid ainult parimatest parimad, näitas kontserdi hea tase. Mul on väga hea meel, et nende parimatest parimate hulka kuulusid ka Põlula kooli laste-, poisteja mudilaskoor. Eesti noorte- ja koolikooride tase on tõesti väga kõrge ja kontserdil tulid kõik laulud tõeliselt hästi välja. Ülim hetk oli muidugi Tõnis Mägi Palve, mis ainsa lauluna läks kordamisele. Kogu lauluväljak, see tohutu rahvamass, seisis püsti, lehvisid Eesti lipud ja laval olev koor laulis vapustavalt ja pisarad aina voolasid. Seda on sõnades raske kirjeldada. Mis tunne oli nende noorte südames, kes laulsid? Praegugi sellele mõeldes tuleb klimp kurku. Ja minu 33-aastase laulupeostaa i ajal ei ole noortepeol veel nii hästi esitatud Gustav Ernesaksa laulu Mu isamaa on minu arm. See näitab, et ei ole meie noorsugu kõik veel hukas, need on lapsed, kelle peale võib kindel olla. Käisime vaatamas ka tantsupeokontserti, mida võib kirjeldada ka ainult ülivõrdes. Arvan, et Põlula lastele jäi laulupeolkäigust küll kustumatu mälestus. Minu eluajal ei ole nii pealtvaatajaterohket laulupidu küll varem olnud. Aitäh teile lapsed selle ilusa peo eest! Selliste hetkede nimel tasub seda tööd teha. Lood pani kirja Merje Kallip ÕÕÕÕÕÕÕÕÕ! Õnnitleme! Laps on kauneim kink, mida elu saab iil anda MIHKEL PUUSIK - 7.mail Enelin Suutre ja Peep Puusik perre Nurkse külas ROXANA TSEBOTARJOVA - 27.juulil Oksana Rubljova ja Raimond Tšebotarjovi perre Mõedaka külas
RÄSo mängud peetud ÕÕÕÕÕÕÕÕÕ! Palju õnne! Palju õnne hällipäevaks! Et kodukoldes tuli põleks, et soojust elus palju oleks, Et kauneid hetki elus veelgi ja roose leiduks eluteelgi! Juunikuus: 90 Meeta Saare, 81 Aleksandra Juhanson, 80 Maria Dmitrijeva, 75 Vilma Kivioja, Erna-Vilhelmine Rentik, 65 Leo Järvis, Hants Poopuu, 60 Tõnu Tarto, 55 Olev Kuldma. Juulikuus: 88 Leonhard Vahi, 82 Vambola Andre, 80 - Hilja Eglit, 75 Malle Laud, 65 Arvo Jaakson, 55 - Koidula Papp, 50 Zarah Davõdov, Krista Vällmann. Augustikuus: 89 Leida Aster, 82 Hilja-Marie Lepik, 75 Marta Andre, 70 Elgi Noorlind, Valve Noormägi, 65 Laine Luige, 60 Udo Kelk, 50 Väino Arm, Margus Mäekivi, Peeter Trutsi Rägavere ja Sonda valla ühised mängud peeti 11. augustil Uljaste Linnamäel. Ilm oli imeilus ja tänu sellele kulges ka kogu üritus kenasti, sest mis siin salata, väliürituste kordaminek sõltub ikka suuresti ilmast. Mängud avati lippude heiskamise, hümni, vallavolikogu esimeeste ja vallavanemate saatel. Samal ajal seadsid oma töötoad üles Rägavere sepp Aado Tõevere, kelle juures sai ehtsat rauda taguda, ja Sonda hakkajad naised, kes õpetasid kauneid vahaküünlaid valmistama. Kohale jõudnud Pipi hakkas kohe lastega tegelema. Kahju ainult, et lapsi nii vähe oli, enamik oli kohale jõudes kohe Uljaste järve ujuma läinud. Esimesena asusid mõõtu võtma VIPide kolmeliikmelised võistkonnad. Tooreste munade viskamine ja kinnipüüdmine, tühjadel autokummidel turnimine ning torudes pallide veeretamine nõudsid parasjagu osavust ja meeskonnatööd. Sellest võistlusest väljusid võitjatena Rägavere VIPid. Ümber Linnamäe toimunud lastejooksudes oli võistlejaid vähevõitu, sest olid lapsed ikka järves, kuid parimad olid kohal. Kõiki võistlejaid ootas magus suutäis, võitjaid diplom ja auhinnad. Tulemused: kuni 7-a, 316 m: 1. Maarja Pehk, 1.31, 2.Andero Eiche, 1.33, 3. An elika Bi ilja 2.01, kõik Sondast. 8-11a P, 586 m: 1.Ranner Alloja 2.13, Sonda. 2.Siim Videvik, 2.18, Rägavere. 3.Genrih Vähk 2.25, Sonda. 8-11a T 586 m: 1.Gerda Salk 2.10, Sonda, 2.Miina Part, 2.50 Rägavere. 3.Annett Timmer 2.56 Sonda. 1213a P, 586 m: 1.Verner Koppel 2.01, Rägavere. 2.Taavi Adamson 2.17, Sonda. 3.Mehis Rebane 2.27, Rägavere. 1415a P 902 m: 1.Mikk Ulm 4.00, Rägavere. 2.Mihkel Ulm 4,01, Rägavere. 14-15a T, 902 m: 1.Annemarie Randosevskaja, 3.44. 16-17a T 1172 m: 1.Mari-Liis Rääk 5.00, Rägavere. Võrkpallis võistlesid Sonda ja Uljaste küla võistkond. Võitjapunktid sai siit Sonda ja Rägavere jäi üldse ilma punktita. Kuhu jäi Rägavere võrkpallivõistkond? Edasi läks põnevaks, sest algas kauaoodatud koduõlle degusteerimine. Parima koduõlle oli sel aastal valmistanud Riho Koppel Rägaverest. Vahepalaks pakkusid silmailu Rägavere tantsijad, Sonda lauljad ning kõhutantsijad Tallinnast, lapsi rõõmustas batuut. Maitsva lõunasupi olid valmistanud Mõedaku suusabaasi kokad ja seda võis süüa niipalju kui kõhtu mahtus. Perevõistlusel osalenud neljast perest väljus võitjana perek. Alloja Sondast. Meestevõistluse võitsid Sonda mehed ja individuaalselt Ants Räis Sondast. Naistevõistluse võitsid Rägavere naised, individuaalselt hularõnga keerutamise Anne Kaasik Rägaverest ning mustrijoonistamise Anne Sondast. Jäi veel ainult köietõmbamine. See jäi kokkuvõttes valdade vahel viiki, sest lastetõmbe võitis Sonda, meeste- ja naistetõmbed Rägavere ja pooletonni tõmbe (kummaski võistkonnas 500 kg jagu inimesi) Sonda. Kui lõpuks punktid kokku loeti, selgus, et Rägavere on mõne punniga Sondat edestanud ja võitjakarika võttis vastu Rägavere vallavanem Jüri Landberg. Jagati veel auhindu ja tänukirju ning päevale võis joone alla tõmmata. Oli ilus päev, aga pisut pikale venis, arvasid osalejad. Järgmine kord võiks päev hiljem alata ning muttidele võiks olla kepikõnd ümber mäe, arvas üks rõõmsameelne proua. Korraldajad püüavad kahe aasta pärast ettepanekuid arvesse võtta. Korraldajate meelest oleks rahvast võinud rohkem olla. Aga eks ilus rannailm ja mitmed teised sel päeval toimunud üritused tegid oma töö. Õhtut jäi lõpetama ansambel, mille saatel kohalolnud rahvas tantsu keerutas. Suur tänu kõikidele korraldajatele ja kohtume kahe aasta pärast.