Juunikuu Oma Leht 2007.p65

Väljavõte

1 TAHKURANNA VALLA AJALEHT JUUNI 2007 NR. 118 Valla väikelapsepäev Tahkuranna vallas on toredaks traditsiooniks kujunenud kaks korda aastas emadepäeva ja isadepäeva paiku tähistada väikelapsepäeva, kuhu on palutud kõik aasta jooksul sündinud ja valda registreeritud pisipoisid ja -tüdrukud. Seekordne volikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtt toimus 15.mai õhtul Uulu Kultuuri- ja Spordikeskuse kohvikus. Vastuvõtule oli palutud need pisipõnnid koos vanematega, kes nägid ilmavalgust ajavahemikul november 2006 kuni mai Kutsutute nimekirjas oli seitseteist nime, mis on küll aegade suurim sündinud laste arv. Loodame, et ka isadepäeva paiku toimuval üritusel on väikeste vallakodanike arv sama suur. Muusikalise tervituse pisipõnnidele ja nende vanematele tõid Uulu lasteaia lapsed muusikaõpetaja Siiri juhendamisel. Vallavolikogu esimehe Kalmer Metsaoru ja vallavanema Eeri Tammiku tervitusi täiendasid suured karvased mänguasjad, millest ühe võis kohe päriseks endale valida. Emmed aga said lilleõie ja ümbriku hambarahaga. Pärast arutati ühiselt kõige üle, mis puudutab lapsi, peresid, toimetulekut ja valla arengut, elu-olu. Eriti heameelt tundsid vanemad kaasaegse lasteaia üle Uulus, mis nüüd on juba kasvanud nelja rühmaliseks. Kahjuks on aga lasteaias suur kohtade puudus, sest vanemad on leidnud lasteaia olema lapsele heaks kasvukohaks. Head meelt tundsid laste vanemad sellest, et vallajuhid tegelevad juba uue lasteaia kavandamise plaaniga ning Võiste lasteaia laiendamise kavaga. Tere tulemast vallakodanikeks Kärt Mihkelson, Otto ja Karl Kapp, Carmel-Eliise Vuht, Simo Virnhoff, Marko Mardiste, Teele Talu, Angeliina Maasing, Kevin Tammela, Anette-Marie Õis, Kahro Lääne, Freya Tamm, Mirelle Aasala, Marili Luntsi, Jan Jonathan Jõesalu, Kelly Aljasmets, Christelle Sepp. Tänavused lasteaia lõpetajad Tahkuranna vallas Tahkuranna lasteaiast saadame tänavu kooli 11 tublit ja hakkajat poissi-tüdrukut. Lasteaia aeg jääb seljataha Triin Liivarul, Maritte- Greteliis Saksal, Liisa Viirnal, Marliis Miilimäel, Michaela Aasalal, Riivo Kleinil, Marthen Tasalainil, Kaspar Merilahel, Jarek Mustal, Rain Raadikul ja Holger Hollandil. Uulu lasteaia Mesimummi rühmast saadeti kooli kümme tüdrukutpoissi: Merili Arumäe, Anet-Cathy Kängsepp, Cryslin Sinimäe, Karl- Endrik Kriis, Erko Kaur Närep, Markus Vihmann, Evert Saarnak, Martina Puusepp, Anette Eyland ja Andra Hunt.

2 Lk. 2 Tahkuranna valla ajaleht Juuni 2007 Vallavalitsuses otsustati: Vallavolikogus otsustati: 04.mail: Suunata välislähetusse 08.maist kuni 14.maini 2007.a. Taani Kuningriiki Tahkuranna vallavanem Eeri Tammik. Määrata vallavanema kohusetäitjaks 08.maist kuni 11.maini vallavalitsuse liige Raine Viitas Algatada Laadi külas paikneva Juhani kinnistu detailplaneering, mille eesmärk on lüpsilauda ümberehitamine, ning kinnitada selle lähteseisukohad. Algatada Juhani kinnistu detailplaneeringuga kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine Algatada Uulu külas paikneva Liisa kinnistu detailplaneering, mille eesmärk on elamukrundi eraldamine ning kinnitada selle lähteseisukohad Võtta vastu Uulu külas läbiviidav Ukuaru detailplaneering. Korraldada nimetatud detailplaneeringu avalik väljapanek ning avaldada teade ajalehes Pärnu Postimees Teha Vallavolikogule ettepanek tunnistada valla üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostajaks korraldatud hinnapakkumise parimaks pakkujaks Entec AS Võtta vastu Uulu külas läbiviidav Lillepõllu detailplaneering. Korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu avalik väljapanek ning avaldada teade ajalehes Pärnu Postimees Väljastada ehitusluba AS-ile Elion Ettevõtted Reiu külas Rae maaüksusele DLU konteineri paigaldamiseks Väljastada ehitusluba Maarika Hunt ile Laadi külas Käbi kinnistule üksikelamu püstitamiseks Väljastada kasutusluba OÜ-le Jaotusvõrk Tahkuranna külas Merimäe tee jaotusvõrgu elektriliinidele Väljastada kasutusluba osaühingule Bigasar, osaühingule PMC Ehitus, Kalle Laasme le, Hille Mätnikov ile ja Avo Miiter ile Reiu külas Viira tee kinnistul asuvale veetrassile Väljastada kasutusluba osaühingule Bigasar, osaühingule PMC Ehitus, Kalle Laasme le, Hille Mätnikov ile ja Avo Miiter ile Reiu külas Viira tee kinnistul asuvale tänavavalgustusele ja sidekanalisatsioonile Tühistada Tahkuranna Vallavalitsuse 27. märts 2007 korraldus nr 105 Kinnistu jagamine, sihtotstarbe määramine - Nõustuda Tahkuranna vallas Reiu külas Tukaotsa kinnistu katastriüksuse tunnusega 84801:001:0213 jagamisega eraldi katastriüksuseks ja määrata katastriüksuste nimed, aadressid ning maa sihtotstarve alljärgnevalt: Tukaotsa tee sihtotstarve transpordimaa 100% Tukaotsa sihtotstarve tootmismaa 100% Tukaotsa tee 2 sihtotstarve väikeelamumaa 100% Tukaotsa tee 4 sihtotstarve väikeelamumaa 100% Tukaotsa tee 6 sihtotstarve väikeelamumaa 100% - Seada vajalikud servituudid (servituutide alad on kantud Tukaotsa detailplaneeringu planeeringujoonisele) Kinnitada sotsiaalhoolekande ettepanekud (Toetuste maksmine) 16.mail Väljastada projekteerimistingimused Enn Song ile Tahkuranna külas Meri 20 kinnistule üksikelamu projekteerimiseks Väljastada projekteerimistingimused Sirje Saarts ile Reiu külas Raudsepa kinnistule kombainikuuri projekteerimiseks Väljastada projekteerimistingimused Andrus Lõõbas ele Reiu külas Reiu nr 32 kinnistule garaazi projekteerimiseks Väljastada kirjalik nõusolek Heli-Ly Reinhold ile Leina külas Pohla kinnistule abihoone püstitamiseks Väljastada kirjalik nõusolek Heli-Ly Reinhold ile Leina külas Pohla kinnistule auto varikatuse püstitamiseks Väljastada kirjalik nõusolek Maimu Ojala le Piirumi külas Kihnu kinnistule sauna püstitamiseks Väljastada ehitusluba OÜ-le Jaotusvõrk Reiu külas Vahe kinnistu liitumispunkti ehitamiseks Väljastada ehitusluba OÜ-le Lindamäe Leina külas Liivapõhja karjääri rekonstrueerimiseks Väljastada ehitusluba Sven Virak ile Tahkuranna külas Linnu kinnistule elumaja taastamiseks Väljastada ehitusluba Astrit Aljaste le Reiu külas Käära kinnistule üksikelamu püstitamiseks Väljastada ehitusluba Heli-Ly Reinhold ile Leina külas Pohla kinnistule üksikelamu püstitamiseks Väljastada ehitusluba Tahkuranna Vallavalitsusele Reiu külas Nõmmetee veetorustiku ehitamiseks Väljastada ehitusluba Tahkuranna Vallavalitsusele Reiu külas Nõmmetee kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks Väljastada ehitusluba Tahkuranna Vallavalitsusele Reiu külas Silla tee veetorustiku ehitamiseks Väljastada ehitusluba Tahkuranna Vallavalitsusele Reiu külas Silla tee kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks Väljastada ehitusluba Tahkuranna Vallavalitsusele Võiste alevikus veetorustiku ehitamiseks Võtta vastu Reiu külas läbiviidav Ly kinnistu detailplaneering. Korraldada nimetatud detailplaneeringu kooskõlastamine planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega Võtta vastu Reiu külas läbiviidav Pea detailplaneering. Korraldada nimetatud detailplaneeringu avalik väljapanek ning avaldada teade ajalehes Pärnu Postimees Võtta vastu Võiste alevikus läbiviidav Nuuri detailplaneering. Korraldada nimetatud detailplaneeringu avalik väljapanek ning avaldada teade ajalehes Pärnu Postimees Nõustuda Tahkuranna vallas Lepaküla külas LOHU kinnistu katastriüksuse tunnusega 84801:004:0144 jagamisega eraldi katastriüksuseks ja määrata katastriüksuste nimed, aadressid ning maa sihtotstarve alljärgnevalt: Viru tee sihtotstarve transpordimaa 100% Viru tee 5 sihtotstarve väikeelamumaa 100% Viru tee 7 sihtotstarve väikeelamumaa 100% Viru tee 9 sihtotstarve väikeelamumaa 100% Viru tee 11 sihtotstarve väikeelamumaa 100% Lohu tee sihtotstarve transpordimaa100% Lohu sihtotstarve maatulundusmaa 100% Lohu tee 1 sihtotstarve väikeelamumaa 100% Lohu tee 2 sihtotstarve väikeelamumaa 100% Lohu tee 3 sihtotstarve väikeelamumaa 100% Seada vajalikud servituudid (servituutide alad on kantud Lohu Esimene detailplaneeringu Servituutide ja haljastuse skeemile) Nõustuda Tahkuranna vallas Lepaküla külas JÕEKÄÄRU kinnistu katastriüksuse tunnusega 84801:004:0121 jagamisega eraldi katastriüksuseks ja määrata katastriüksuste nimed, aadressid ning maa sihtotstarve alljärgnevalt: Jõekääru sihtotstarve maatulundusmaa 100% Urakääru sihtotstarve maatulundusmaa 100% Tunnistada projekti RAE puhkepiirkonna arendamine ja arendamisele eelduste loomine läbi puhkeala juurdepääsuteede rekonstrueerimise ja parklate (parkimistaskute) taotluse esitamisel EAS-i Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programmile hinnapakkumise parimaks pakkujaks Nurme Teedeehitus OÜ pakkumishinnaga ,84 krooni. Taotluse rahastamise korral esitada pakkumine kinnitamiseks vallavolikogule 23.mail: Kinnitada sotsiaalhoolekande ettepanekud (hooldaja mittemääramine. Toetuste maksmine) Väljastada projekteerimistingimused Aina Henning ule Uulu külas Linnumaja kinnistu endise Linnumaja ümberehitusprojekti koostamiseks elumajaks Väljastada projekteerimistingimused OÜ-le Arboris Uulu külas Opmani kinnistul asuva endise rahvamaja hoone ümberehitusprojekti koostamiseks ridamajaks Väljastada ehitusluba Astrit Aljaste le Reiu külas Käära kinnistu elektrivarustuse ehitamiseks Väljastada ehitusluba OÜ-le Frinteel Tahkuranna külas Sonni tee 3 kinnistule üksikelamu püstitamiseks Väljastada ehitusluba Tõnu Pupp ile Reiu külas Lupiini kinnistule üksikelamu püstitamiseks Väljastada ehitusluba Tõnu Väljaäär ele Reiu külas Pulga tee 11 kinnistule üksikelamu püstitamiseks Väljastada kasutusluba OÜ-le Jaotusvõrk Reiu külas Kalevi Puiestee põik kaabelliinile ja jaotuskilbile Väljastada kasutusluba OÜ-le Jaotusvõrk Võiste alevikus Kaare t 3 asuva Vikerkaare kinnistu kaabelliinile ja jaotuskilbile Tühistada Tahkuranna Vallavalitsuse 30.jaanuari 2007 korraldusega nr 38 väljastatud Tammehiie kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne. Kinnitada Tahkuranna Vallavalitsuse 30.jaanuari 2007 korraldusega nr 38 algatatud Tammehiie kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad Võtta vastu Laadi külas läbiviidav Männiku II detailplaneering. Korraldada nimetatud detailplaneeringu avalik väljapanek ning avaldada teade ajalehes Pärnu Postimees Kinnitada Tahkuranna vallas Reiu külas asuvate Nõmmetee detailplaneeringuala kinnistute müügitingimused esitatud kujul 29.mail: Tühistada Tahkuranna Vallavalitsuse korraldus nr 426 Maa ostueesõigusega erastamine Väljastada ehitusluba Kaie Pärnaste le Reiu külas Oja kinnistul asuva elamu rekonstrueerimiseks Tunnistada Rool 2 elamurajooni vee- ja kanalisatsiooniprojekti koostamiseks korraldatud hinnapakkumise parimaks pakkujaks Pärnu EKE Projekt AS pakkumishinnaga Tunnistada teede pindamiseks korraldatud hinnapakkumise parimaks pakkujaks ÜLE OÜ Anda luba vallavanemale haljastustööde lepingu sõlmimiseks OÜ-ga Vesoka Kinnitada sotsiaalhoolekande ettepanekud (toimetulekutoetuse saajate nimekirja kinnitamine, toetuste maksmine) Kinnitada Uulu kooli söökla ruumide kasutamise hinnaks krooni tund. 25.mail: Kinnitada Uulu Lasteaia põhimäärus esitatud kujul Kinnitada Tahkuranna valla ehitusmäärus Muuta Tahkuranna Vallavolikogu otsuse nr 118 Isikliku kasutusõiguse seadmine punkti 1.5 ja kehtestada see alljärgnevas redaktsioonis: 1.5 Asukohaga Tahkuranna vald, Reiu küla, Rae kinnistul katastritunnusega 84801:001:1347, kinnistusraamatusse kandmata maa, munitsipaliseerimisel, koormatava ala pindala m²;. Vallavanem Eeri Tammikul sõlmida 30.jaanuaril 2007 notariaalselt sõlmitud kokkuleppe muudatuskokkulepe Kehtestada Reiu külas läbiviidud Heinaru kinnistu detailplaneering, mille eesmärk on detailplaneeringualale uue elamu ehitamine Kehtestada Tahkuranna külas läbiviidud Briis 26 kinnistu detailplaneering, mille eesmärk on kinnistule teise elamu ehitamiseks äralõike tegemine ja sellele ehitusõiguse andmine Algatada Reiu külas paikneva Tammetõru detailplaneering, mille eesmärk on puhkekompleksi väljaehitamine ja kinnitada selle lähteseisukohad Kooskõlastada Saarde valla üldplaneering Kinnitada Tahkuranna Vallavolikogu a. otsusega nr 70 algatatud Rapu maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud). Nimetada Rapu detailplaneering Ülejõe kinnistu osaliseks detailplaneeringuks Suurendada Tahkuranna Vallavolikogu a. otsusega nr 57 algatatud Uuejõe kinnistu osalise detailplaneeringu planeeringuala Tunnistada Tahkuranna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostajaks korraldatud hinnapakkumise parimaks pakkujaks Entec AS pakkumishinnaga krooni. Vallavanem Eeri Tammikul sõlmida leping üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamiseks AS-ga Entec kui parima pakkujaga Kinnitada Uulu Kultuuri- ja Spordikeskuse põhimääruse uus redaktsioon esitatud kujul Muuta Tahkuranna valla arengukava alljärgnevalt: Peatükk 5. TEGEVUSKAVA 5.3 HARIDUS 1. Lasteaia kohtade arvu suurendamine Uulus, Reius ja Võistes. 1.1.Uulu uue lasteaia ehitus ja/või olemasoleva laiendamine, vajadusel Uulu või selle lähiümbrusse lastaia krundi soetamine Reiu lasteaia asukoha valik ja ehitus 1.3. Võiste lasteaia laiendamine (1 rühm) 2.Uulu kooli juurdeehituse projekteerimine ja ehitamine. 3.Uute katete paigaldamine Uulu kooli palliplatsidele. 4.Pedagoogide töö väärtustamine. 5.4 NOORSOOTÖÖ 1.Tahkuranna Avatud Noortekeskuse laiendamine. 5.6 ARENDUSTEGEVUS, PLANEERINGUD JA MAAKASUTUS 1. Uue üldplaneeringu koostamine. 2. Sotsiaalobjektide, transpordimaa ja puhkealade tarbeks maade taotlemine munitsipaalomandisse. 5.9 SPORT 1.Jõulumäe Tervisekeskuse sportimise ja liikumisharrastuste võimaluste laiendamine (hooldemaja, suusatunnel ja sõudekanal). Peatükk 6. INVESTEERINGUD Ptk. Objekt Aastad Planeeritud Finantseerimis- (min aastas allikad 6.1 Uulu lasteaia ehitus või olemasoleva laiendamine, vajadusel krundi soetamine VE. F 6.1 Reiu lasteaia krundi valik (2007) ja ehitus 2010 ja hiljem VE. F. RE 6.1 Võiste lasteaia laiendamine VE. F 6.1 Uulu kooli juurdeehitus VE. F. RE 6.1 Tahkuranna Avatud Noortekeskusele ruumide remont VE. F 6.1 Uulu kooli palliplatsidele uute katete paigaldamine VE. F 6.2 Vallateede ehitus ja kapitaalremont vastavalt teehoiukavale VE. R. F ( ) 6.1 Kergliiklusteede ja -sildade ehitamine VE. R. F Võtta vastu kingina Tahkuranna valla omandisse OÜ Saxum omandisse kuuluvad kinnistud alljärgnevalt: - Tõllapulga tee 17 kinnistu (pumpla) katastritunnusega 84801:001:1209 suurusega 143m²; - Pulga tee katastritunnusega 84801:001:1174 suurusega 7035m² koos sellel asuvate tehnorajatistega. Vallavalitsusel korraldada kingi vastuvõtmine ja sellega kaasnevad toimingud. Kinkelepingu sõlmimisega kaasnevad kulud kannab kingi saaja Toimus Tahkuranna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks muutmise I lugemine Tunnistada vallateede remontimiseks korraldatud hinna- (Järg 3. lk)

3 Juuni 2007 Tahkuranna valla ajaleht Lk. 3 ÜLDPLANEERINGUST Mis on üldplaneering? Kehtiv planeerimisseadus ütleb, et üldplaneering on dokument, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Seadus määrab üldplaneeringu 17 eesmärki nende hulgas on üldiste maakasutustingimuste, tiheasustusalade, põhiliste tehnovõrkude trasside, teede ja tänavate asukoha määramine. Miks on Tahkurannale uut üldplaneeringut vaja? Hetkel kehtiv valla üldplaneering kehtestati aastal See koostati aasta perspektiivist lähtudes. Viimaste aastate ehitustegevus on näidanud, et väga palju soovitakse ehitada maale, mida üldplaneering on ette näinud maatulundusmaana. Tundub, et 90-ndate lõpus ei osatud ette näha, et elamuehitus võib hoogustuda sellisel määral, et on tekkinud puudus üldplaneeringukohastest elamuehitusmaadest. See omakorda on tekitanud nappuse lasteaiakohtadest ja lahendamata on mitmed teeomandi ja veevärgiküsimused. Jaanuarikuus algatati Tahkuranna valla uus üldplaneering. Üldplaneeringu lähteülesandes on märgitud suurimad probleemid, mis vajavad hetkel meie vallas lahendamist. Näiteks peab üldplaneeringuga määrama üleujutusalad, uued kaitsealad, uued elamualad, liikluskorralduse põhimõtted Uulus, Via Balticaga paralleelsete teede asukohad ja kergliiklusteede asukohad. Kuidas näeb välja planeerimisprotsess? Üldplaneering algatati volikogu poolt jaanuari lõpus, lähteülesanne kinnitati märtsikuisel volikogu istungil. Ettepanekuid on laekunud alates aasta algusest. Aprillis on tehtud hinnapärimised mitmetelt planeerimisfirmadelt. Maikuu volikogus kinnitati üldplaneeringu teostajaks AS Entec, kes on koostanud ka valla eelmise üldplaneeringu. Peale lepingu sõlmimist saab planeerimisega alustada koostöös vallavalitsuse ja planeerijaga valmib esialgne eskiisvariant, mille tutvustamiseks korraldatakse avalikke arutelusid. Maaomanike ettepanekuid ja soove kuulates saab koostada kõiki osapooli rahuldava planeeringu. Seejärel kooskõlastatakse planeering riigiasutuste ja naaberomavalitsustega ning võetakse vastu avalikuks väljapanekuks, mis kestab 4 nädalat. Selle aja jooksul on oodatud kõigi asjasthuvitatute ettepanekud. Peale väljapaneku lõppemist vastab vallavalitsus kõigile kirjalikele ettepanekutele ning korraldab nende arutamiseks avaliku koosoleku. Lahendamata jäänud vaidlused lahendab maavanem. Kui kõik vaidlused on saanud lahenduse, saab planeeringu volikogu poolt kehtestada. Mis on kogu protsessi lõpptulemus? Kogu planeerimisprotsessi lõpptulemuseks on dokument, mis koosneb tekstiosast ja kaartidest. Sisuliselt hakkab üldplaneering juhtima valla järgmiste aastate ehitustegevust ja üldist maakasutust. Kuidas saab vallaelanik oma sõna sekka öelda? Kui vallaelanik tunneb, et hetkel kehtiv üldplaneering on kuidagi kitsendanud ta võimalusi oma maad kasutada, on just nüüd õige aeg teha oma ettepanekuid. Samuti on oodatud kõik ettepanekud, mis puudutavad avalikuks kasutamiseks mõeldud objekte. Mis on hetkel Tahkuranna vallas sellist, mis takistab igapäevaelu? Loomulikult ei saa tahta, et üldplaneering lahendab kõik vanad naabritevahelised kraavitülid või annab hetkega juurde piisavalt lasteaiakohti. Kuid mida enam on kosta vallaelanike häält, seda kindlam on, et tekkiv dokument on tõeliselt abiks igapäevase elu korraldmisel. Kui planeering sünnib vaid planeerija mõttetöö tulemusena ja vallaelanikud on passiivsed, võib planeering osutuda mõttetuks dokumendiks, mis hoopis takistab valla loomulikku arengut. Ükski planeerija ei tunne Tahkuranna valda nii hästi kui Tahkuranna valla elanik ise. Seetõttu ongi oodatud kõigi Tahkuranna valla elanike ja maaomanike ettepanekud, mida saaks uude üldplaneeringusse sisse viia. Ettepanekuid saab esitada Tahkuranna vallavalitsusele i teel tahkuranna@tahkuranna.ee või tavapostiga Tahkuranna vald, Uulu küla Maia-Liisa Kasvandik planeerimisnõunik Vallavolikogus otsustati: (Algus 2. lk) pakkumise edukaimateks pakkujateks OÜ Valicecar (Minnulaane tee, Tanevi tee ja Linnu-Leina tee) ning OÜ Remning (Karjamõisa tee). Vallavanem Eeri Tammikul sõlmida lepingud OÜ-ga Valicecar ja OÜ-ga Remning kui parimate pakkujatega Tunnistada Uulu Põhikooli tööõpetuse maja renoveerimistööde teostajaks korraldatud hinnapakkumise parimaks pakkujaks OÜ Baum pakkumishinnaga krooni. Vajadusel eraldada nimetatud summa reservfondist. Vallavanem Eeri Tammikul sõlmida leping Uulu Põhikooli tööõpetuse maja renoveerimistööde teostamiseks OÜ-ga Baum kui parima pakkujaga. NB! Arengukava terviktekstiga saate tutvuda valla raamatukogudes ja avalikud dokumendid. Arendustegevusest Tahkuranna valla omandis olevatel maadel/ 2 Viimasel ajal kuuleme järjest sagedamini, et vald takistab erainvestorite arendustegevust maade kruntimisel elamuehituse tarbeks, nõuab suuri krunte, tehes ise väikeseid, ei soovi valda uusi elanikke ja nõuab avalike alade jätmist. Vallavolikogu on kehtestanud valla maadele 7 detailplaneeringut, neist ühega moodustati Reiu külas kaks tootmismaa krunti, millega loodi võimalused uute töökohtade tekkeks. 5 detailplaneeringuga on moodustatud uued elamukrundid. Eelmises lehes oli juttu kruntide suurustest. Seal oli näha, et valla poolt moodustatud krundid on olnud enamus ca 2000 m², mõned suuremad ja mõned üksikud ka väiksemad. Üks detailplaneering oli välja jäänud, aastal 2002 kehtestati Võistes Õpetajate maja detailplaneering, millega moodustati 4 uut krunti suurustega kõik ca 2300 m². Olemasoleva 3 korteriga maja juurde jäeti maad 4859 m². Käesolevas lehes avalikest aladest: Valla maadel on detailplaneeringutega moodustatud elamukruntidele ja teedele lisaks kergliikluse teede maid ja jäetud puutumatut metsa. Uulu küla, Väljaotsa, 2002.a. 8 uut krunti. Planeeriti kergliikluse teed, sh.lepaküla suunas, sel ajal avalikud alad veel ei olnud päevakorras aga olemasoleva maja tagune kasetukk muu kõrghaljastus jäeti alles ja sinna ei planeeritud ehitusala. Võiste alevik, Õpetajate maja, 2002.a., 4 uut krunti. Avaliku ala ei jäetud, ehitusala ei planeeritud kogu alale. Suuremale krundile olemasoleva maja juurde ei planeeritud ehitusala. Avaliku ala vajadust ei ole kuna naabruses asub suveaed ja riigi mets. Reiu küla, Suksumetsa, 12 krunti, 2003.a. teeala on jäetud piisava laiusega ja sinna on võimalik rajada kergliiklustee. Majade taha 700 m ulatuses on jäetud kruntidega piirnev valla mets kus piiranguteta liikumisvõimalus. Reiu küla, Ponimetsa, 2004.a. 18 krunti, sama seis kui Suksumetsas. Enamus krunte vastu valla metsa, kaks krunti 40 m metsast. Reiu küla, Silla Elamud, 2006.a. kõikide kruntide kõrvale jäetud vabad metsatukad või tulevased haljasaalad. Koostöös naaberdetailplaneeringu koostajaga planeeriti jõe äärde lisaks puhkeala. Reiu küla, Nõmmetee, 2006.a. neljal krundil mõlemal pool teed valla mets, kahel ühel pool ja kahel 40 m kaugusel Kokkuvõttes on valla poolt arendatud elurajoonides jäetud elanikele piisavalt privaatsust, jalutamise ja puhkamise ruumi, rohelust. Selline avalike alade planeerimine annab igale tulevasele elurajoonile lisaväärtust. Loe ka järgmisest OMA LEHEST. Siis on teemaks valla poolt müüdud kruntide kulud-tulud ja raha kasutamine valla objektide ehitamisel. Eeri Tammik, vallavanem Scanfil OÜ on rahvusvahelise kontserni Scanfil OYj tütarfirma. Kontserni peamisteks tegevusvaldkondadeks on telekommunikatsiooni, tööstuselektroonika ja lehtmetalli toodete valmistamine. Seoses tootmismahu suurenemisega otsime oma Pärnus asuvasse töökasse meeskonda täiskohaga või suvisele praktikale: * pulbervärvimisliini abitöölisi (2 vahetuses) * seadmekappide mehhaanilisi koostajaid (2 vahetuses) * painutuspingi operaatoreid (2 vahetuses) * laotöötajaid (1 vahetuses) Sobiv kandidaat eeltoodud ametikohtadele on õppimisvõimeline meesterahvas, kes on valmis tegema ka füüsilist tööd. Väljaõpe kohapeal. Samuti otsime elektroonikatoodete koostajaid. Töö eeldab rutiinitaluvust. Sobib naistele. Tööajad: ühes vahetuses töötades ning kahes vahetuses töötades / Töökoht asub Pärnus, Vana-Sauga 40. Kandideerimiseks saata CV ja avaldus posti teel või e-postiga aadressil heli.kubar@scanfil.com. Vajadusel jagab lisainfot personalijuht Heli Kübar telefonidel või WiMAX internet levib Tahkuranna vallas Maapiirkondade internetiseerimise programmi Külatee 3 rajatud traadita interneti levialades oodatakse uusi liitujaid. Ligi aasta on möödumas sellest, kui Külatee 3 raames liideti Järvamaal traadita internetiga esimene klient. Tänaseks on WiMAX traadita interneti kasutajaid üle Eesti juba tuhandeid ning neid tuleb liitumiste kaudu aina juurde. Tänu WiMAX-ile on internet jõudnud piirkondadesse, kus tavaline internet ei levinud või oli halva kvaliteediga. WiMAX interneti signaal levib õhu kaudu kuni 15 kilomeetri kaugusele mastist. Heaks näiteks on Norby klient Riigi Metsamajandamise Keskus, mis asub mastist 12 kilomeetri kaugusele sügaval metsas, kuid internet on seal olemas ja töötab laitmatult. Traadita interneti signaal on jahimajas tugev ning jahiseltskonnad saavad küttimispausidel oma e-kirju lugeda või internetis end uudistega kurssi viia. Kliendid ühendusega rahul Riigimetsa Majandamise Keskuse jahimajandi juhataja Lauri Valdur on WiMAX internetiühendusega väga rahul. Kui Valdur internetiühenduse võimaluste otsimisega tegelema hakkas, tundus asi lootusetu, sest lahendused olid väga kallid. Sellepärast loobuti pidevalt ühenduse loomisest. Oma sõpruskonnas muret kurtes pakkus keegi selle võimaluse välja Norby hakkab sellist teenust Järvamaal pakkuma, ütles Valdur. Asja edasi uurides jõudsime kokkuleppeni, mis meile ja ka teistele asutustele meie vallas sobis. Tänase päevani on asi väga hästi toiminud. Valduri jaoks oli Rähkmäe jahimaja internetti ühendamine suur samm, sest paljud tööasjad sai aetud kohapealt, rääkimata meie vanadest püsiklientidest, kes olid väga meeldivalt üllatunud ja nüüdseks kannavad kaasas oma rüperaale ja tegelevad vabal ajal tööasjadega. Külaliste reaktsioone on eriti huvitav jälgida kuidas nii kaugel metsas ja eemal asustusest on internetiühendus võimalik? lisas ta. Norby Telecom alustas WiMAX internetilevialade ehitamist aasta septembris, kui avati esimene traadita interneti leviala Tallinna külje all Tabasalus. Tänaseks on Norby WiMAX internetiga kaetud Järvamaa, Viljandimaa, Pärnumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Lisaks on rajatud suured levialad Tartus Ihastesse ning Ülenurmele ja Tallinnas Tabasalu elupiirkonda. Kuidas WiMAX koju saada? Traadita internetiga saate liituda juba täna. Liitumissoovi saab edastada Norby Telecom AS-i klienditeeninduse telefonil Interneti soovijalt küsitakse tema nimi, aadress ja telefoninumber. Peale seda helistab teile Norby tehnik ning lepib kokku aja, millal oleks võimalik kohale tulla. Tehnik paigaldab maja katusele väikesemõõtmelise antenni ja tuppa veelgi pisema siseseadme, millest saab vedada arvutisse internetikaabli või jagada internet õhu kaudu mööda majapidamist kõigile arvutitele. Kuna WiMAX signaali olemasolu ja tugevus majapidamise läheduses sõltub suuresti puudest, objektidest, mis paiknevad maja läheduses, siis enne kliendilepingu sõlmimist peab Norby klienditeenindaja hindama olukorda kliendi asukohas (kõrghaljastuse, ümbritsevate objektide paiknemist), et paigaldusmeeskond oskaks vajadusel valmistuda eritöödeks ja et tellija oleks teadlik nende vajadustest. Liitumistasu arve saadame postiga kolme tööpäeva jooksul alates seadmete paigaldamise päevast. Norby WiMAX interneti püsiühenduse teenus avatakse kolme tööpäeva jooksul alates liitumistasu laekumisest. Norby Telecom AS-i andmeside äriliini juhi Ivo Saluoksa sõnul plaanitakse teha külades mitme majapidamise peale ise erilahendusi, et inimesed ikkagi ühenduse saaksid. Näiteks jagada ühte WiMAX ühendust keskse teleskoopmastiga mitme majapidamise vahel. Norby jaoks on oluline, et kõik soovijad annaksid liitumissoovist teada, siis on teada huviliste hulk ja lihtsam lahenduseni jõuda. See, et küla ühes kohas levi ei ole, ei tähenda veel, et kogu küla on levita. Levita alad fikseerime ja vaatame, mida teha annab, lisas Saluoks. Lisainfo: WiMAX interneti eelised: WiMAX internet on kvaliteetne ning internetiühendus ei lase end halvast ilmast segada. WiMAX internet on kättesaadav neile, kellel puudub saatjamastiga otsenähtavus. WiMAX internetil on tagatud kindel ühenduskiirus. WiMAX internetiga saab kasutada soodsat telefoniteenust. Paigaldustingimused: Vastuvõtuseadme paigaldamine võtab aega ligikaudu tund. Et paigaldus sujuks plaanipäraselt, peavad olema kliendil täidetud järgmised tingimused: Hoone külge kinnitatud või eraldiseisva antennimasti olemasolu. Kõrgus maapinnast vähemalt 5 meetrit. Võimalus vedada kaabel antennimastist toatingimustesse, vastava ava olemasolu hoone välisseinas. Toaseadme paiknemine nii, et vastuvõtja ja toaseadme vahelise võrgukaabli pikkus on kuni 15 meetrit. Hoone katusele pääsemise võimalus. Näiteks redeli olemasolu. Norby Telecom AS Eesti kapitalil põhinev telekommunikatsiooniettevõte Norby Telecom AS pakub Baltimaades uuenduslikke ja paindlikke kommunikatsioonilahendusi nii eraisikutele kui suurfirmadele. Norby Telecomi peamisteks tegevusvaldkondadeks on IP-telefoniteenus ja selle sidumine olemasolevate infosüsteemidega, laia levipiirkonnaga traadita WiMAX Internet ning suure läbilaskevõimega andmesidelahendused. Norby Telecom on välja ehitanud Baltikumi esimese ja suurima WiMAX Interneti leviala. Lauri Levo

4 Lk. 4 Tahkuranna valla ajaleht Juuni 2007 Norby ootab interneti avaldusi Teatavasti Norby Telecom AS pakub alates aasta algusest Pärnumaal WiMaxi interneti püsiühenduse teenust. Seadmed on interneti püsiühenduse pakkumiseks paigaldatud 11 masti: Libatse, Tammaru, Varbla, Tõstamaa, Audru, Seljametsa, Häädemeeste, Kilingi-Nõmme, Selja, mais Lepakülla ning juunis ka Vändra masti. Sügisel loodetakse pakkuda interneti püsiühendamise teenust ka Surju valla Jaamakülas. Üle 150 interneti soovija on saanud interneti püsiühenduse teenust Pärnumaa külades ning tööde järg on selline, et mõnes piirkonnas peaksid tehnikud jõudma kliendi juurde vähem kui kuu aja jooksul sooviavaldamisest. Norby Telecom AS pakub interneti püsiühenduse teenust järgmiste hindadega: Kuutasu 345 kr allalaadimiskiirus 512 Kbps Seadmete igakuine kasutustasu 150 kr Liitumistasu 990 kr. Liitumistasu sisaldab seadmete paigaldamiseks teostatavaid töid, kaableid ja võrgutarvikuid ning transpordikulusid. Lisaks on võimalik hakata kasutama kas tasuta või soodsamate kõneminuti hindadega lauatelefoni (VoIP) kuumaksuga 49 kr. Tasuta saab rääkida ükskõik kellega ja ükskõik kui kaua, kellel on ka Norby võrgus töötav lauatelefon, st Norby Telecomi AS võrgusisesed kõned on tasuta olemata, mis külas või riigis ollakse. Interneti ühenduse saamise soovist saab teatada: 1) Norby Telecom AS telefonile või 2) täita avaldus internetis sooviavaldus või 3) saata kiri oma andmetega (nimi, telefon, elukoha aadress) Norby e-posti aadressile wimax@norby.ee. Täiendavate soovide korral on hinnad vastavalt Norby Telecom AS hinnakirjale. Kui Norby Telecom AS tehnikutel ei õnnestu konkreetsele interneti soovijale teenust pakkuda standarttingimustel, siis firma esindaja pakub välja lahenduse näiteks hoonele kõrgema masti paigutus, mille siis interneti soovija võimalusel ise finantseerib - või kantakse interneti soovija andmed erilahenduste tabelisse koos põhjusega, miks ei õnnestunud teenust pakkuda ja milline oleks võimalik lahendus. Kui Teil on küsimusi või probleeme interneti saamisega, siis võite julgelt mulle helistada või saata kiri e-posti aadressile ave.aun@ria.ee. Soovi korral saan Teie interneti soovi Norby Telecom AS le edastada. Lugupidamisega Ave Aun Kasutajatoe juht Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. Tel , ABB kutsub Häädemeestele tööle! ABB AS on osa rahvusvahelisest suurettevõttest. Eestis oleme tegutsenud juba 15 aastat. Hetkel töötab Eestis ABB erinevates üksustes kokku ligemale 900 töötajat. Üks ettevõtte tegevusaladest on tööstusseadmete hooldus, remont ja korrashoid. ABB hooldada on tootmisseadmed ühtekokku Eesti 6 tuntud ettevõttes nagu näiteks Kunda Nordic Tsement, Rakvere Lihakombinaat, Keila Kaabel, maxit Estonia jne. Lisaks on suured remonditöökojad Tartus ja Jüris. Maxit Estonia kergkruusatehases alustasime tööd seadmete korrashoiu alal 2005 aastal. Meie meeskond koosneb 13 inimesest, kellest enamus on endised maxiti remondimehed. Tegemist on väikese ja tööka kollektiiviga, kelle ülesandeks on tagada kergkruusa tootmiseks vajalike seadmete korrasolek. Peamine osa tööst on seadmete hooldus ja remont. Tuleb aga teha ka täiesti uusi seadmeid, olemasolevaid ümber ehitada ja paigaldada ostetud seadmeid. ABB on suur ja korralik ettevõte, kus hoitakse oma töötajaid ja hoolitsetakse nende eest. Igakuine kindel palgapäev ja tervisekindlustuse olemasolu on iseenesest mõistetavad. Normaalne palk, preemiasüsteem, töölesõitmise kulutuste kompenseerimine, tasuta tööriietus, dušširuumid, head olmetingimused, kõik see on vaid osa soodustusi, mida töötajatele pakutakse. Meile on oluline iga inimese töötulemus. Selleks oleme loonud kõik vajalikud tingimused igale töötajale oma töö tegemiseks. Kasutusel on korralikud, kvaliteetsed tööriistad ning abivahendid, on olemas varuosade ladu ja töökoda. Võimaldame töötajatele täiendõpet ja koolitusi. Kui soovid saada meie meeskonna liikmeks, siis võta meiega ühendust, sest meil on sulle pakkuda tööd Häädemeestel, maxit Estonia kergkruusa tehase seadmeid hooldavas korrashoiukeskuses! Võtame tööle VAHETUSE LUKKSEPA Viimane kooliveerand paneb paljud õppurid mõtlema sellele, kuidas saabuv suvi meeldivalt, kuid samas kasulikult mööda saata. Üks võimalus on leida endale taskuraha teenimiseks sobiv töökoht. Sealjuures tuleb silmas pidada seda, et alaealiste tööaega, tööohutust jne reguleerivad mitmed seadused ja määrused, millega saad tutvuda Tööinspektsiooni kodulehekülje kaudu: Töötamise ja palga saamisega kaasnevad aga ka maksukohustused. See tähendab, et Eesti tulumaksuseaduse kohaselt peavad kõik tulu (sh palka) saanud isikud maksma tulumaksu. Tööl käiv laps maksab tulumaksu samamoodi nagu täiskasvanu ja talle kehtivad samasugused maksusoodustused. Kui asud suvel tööle Eestis Tulumaksu ja makse(te) arvestamine ja palgast kinnipidamine on tööandja kohustus, seega ei ole sinul vaja maksude tasumise pärast muretseda. Küll aga peaksid sa teadma, kuidas see käib ja kui suur on sinu palgasumma peale maksude arvestamist. Maksuvaba tulu Eesti elanikele kehtib maksude tasumisel maksusoodustus maksuvaba tulu. See on osa töötasust, millelt tulumaksu ei arvestata. Sel aastal on tulumaksuvaba summa 2000 krooni kuus ( krooni aastas). Et tööandja teaks sinu palgast maksuvaba tulu arvestada, tuleb sul tööandjale Suvel töötavale õpilasele kirjutada avaldus maksuvaba tulu rakendamiseks. Ilma avalduseta ei tohi tööandja maksuvaba tulu arvestada. Maksud ja maksed Tulumaks Palgasumma, mis ületab 2000 krooni, maksustatakse tulumaksuga. Tulumaksu arvestatakse palgalt tulumaksuseaduses sätestatud määra kohaselt aastal on tulumaksumäär 22%. Maksed, mis palgalt kinni peetakse. Lisaks pead teadma, et tööandja peab sinu palgalt kinni pidama ka töötuskindlustusmakse (0,6% palgast) ja kohustusliku kogumispensioni makse (2% palgast). Kogumispensioni makse peetakse kinni juhul, kui said eelmisel aastal 18- aastaseks või oled juba vanem kui 18-aastane. See tähendab, et kui said 18-aastaseks aastal, siis sel aastal sinu palgast kogumispensioni makset ei arvestata, kui sinu 18. aasta sünnipäev oli eelmisel aastal (2006), siis arvestatakse. Kogumispensioni makse kantakse sinu isiklikule pensionikontole pensionifondis ja see on raha, mis sinu pensioni hakkab suurendama. Pensionifondi valikust loe lähemalt Pensionikeskuse kodulehelt: Näide 1 Kui oled noorem kui 18 ja sinu brutopalk (palk, millest maksud on maha arvamata) on 3000 krooni, siis arvestab tööandja sinu palgalt tulumaksu ja töötuskindlustusmakse järgnevalt: 11. mail kõlasid Uulu Kultuuri- ja Spordikeskuses Laulud Emadele, mida esitasid Toomas Volli laululapsed Töötuskindlustusmakse: 3000 x 0,6%= 18 krooni Tulumaksuga maksustatakse: =982 krooni Tulumaks: 982 x 22% = 216 krooni Sinu netopalk (palk, mille kätte saad) on 2766 krooni ( ). Näide 2 Kui oled vanem kui 18 ja sinu brutopalk on 3000 krooni, siis arvestab tööandja sinu palgalt tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispension makse järgnevalt: Töötuskindlustusmakse: 3000 x 0,6%= 18 krooni Kogumispensioni makse: 3000 x 2% = 60 krooni. Tulumaksuga maksustatakse: =922 krooni Tulumaks: 922 x 22% = 203 krooni Sinu netopalk on 2719 krooni ( ). Tuludeklaratsiooni esitamine Kui tööandja on sinu töötasult tulumaksu kinni pidanud, siis sa tuludeklaratsiooni esitama ei pea. Samuti ei pea tuludeklaratsiooni esitama juhul, kui sinu palk ühes kuus on väiksem kui 2000 krooni. Kui sinu töötasu on aasta jooksul olnud väiksem kui krooni ja sinu töötasult on tulumaks kinni peetud, siis ei pea sa samuti tuludeklaratsiooni esitama, kuid deklaratsiooni esitamisel on sul õigus kogu kinnipeetud tulumaks tagasi saada. Kui sa ei ole teinud tööandjale avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks, siis arvestab tööandja tulumaksu kogu sinu palgalt. See tä- hendab, et sa oled maksnud tulumaksu rohkem kui seaduses ette nähtud ja sul on õigus enammakstud tulumaks tagasi saada. Tulumaksu tagastab Maksu- ja Tolliamet ja tulumaksu tagasisaamiseks tuleb sul Maksuja Tolliametile a esitada tuludeklaratsioon, kus näitad, palju sa a teenisid ja kui palju palgalt maksu kinni peeti. Tuludeklaratsiooni esitamise aeg ja võimalused Tuludeklaratsiooni esitamise aeg on ajavahemikus 1. jaanuarist 31. märtsini, kusjuures alates 15. veebruarist saab seda teha Interneti teel (Maksu- ja Tolliameti elektroonses teeninduskeskkonnas). Elektroonilist deklaratsiooni saad esitada siis, kui oled Interneti-panga klient. Tuludeklaratsiooni on võimalik esitada ka paberil, kuid mugavam on seda teha Internetis, kuna tööandjad peavad andmed oma töötajatele makstud palga ja maksude kohta Maksu- ja Tolliametile esitama ja nii saab Maksu- ja Tolliamet deklaratsiooni Internetis sinu eest ära täita. Kui oled nende andmetega nõus, jääb sul üle ainult deklaratsiooni esitamiseks üks hiireklõps teha. Iga tulusaaja esitab tuludeklaratsiooni ise, see tähendab, et lapsevanem oma tuludeklaratsioonil lapse tulusid deklareerida ei saa. Kui oled noorem kui 18- aastane, siis peab deklaratsioonile alla kirjutama kas ema, isa või seaduslik esindaja (hooldaja vmt). Vajadusel küsi julgesti nõu ja abi Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost või infotelefonilt Tööülesandeks on tootmisseadmete esmane hooldus ja remont. Vajalik praktiline lukksepa töö oskus. Täiendav väljaõpe vajadusel kohapeal. Eeldame traktoriga sõidu oskust, valmisolekut vahetustes töötamiseks, kohusetundlikku töössesuhtumist Kasuks tulevad keevitaja oskused ja traktoristi load. Lisainformatsiooni saab helistades Indrek Liis i telefonil mail toimus Uulu Kultuuri- ja Spordikeskuses järjekordne tervisepäev

5 Juuni 2007 Tahkuranna valla ajaleht Lk. 5 EESTI VABARIIK PÄRNU MAAKOND TAHKURANNA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Uulu 25.mai 2007 nr 6 Tahkuranna valla ehitusmääruse kinnitamine Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 29, Planeerimisseaduse 5 ning Ehitusseaduse 19 lg 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Määruse reguleerimisala (1) Valla ehitusmääruses kehtestatakse: 1) kohalikke olusid arvestades valla või selle osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja nõuded; 2) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 3) projekteerimistingimuste avalikustamise kord; 4) ajutise ehitise ehitamise kord ja alad; 5) valla omavalitsusorganite ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 6) õigusaktidega kehtestatud nõuete rakendamise täpsustamine 2.peatükk Mõisted Üldplaneering planeering, mille põhieesmärgiks on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning millega määratakse maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused ning detailplaneeringu koostamise kohustusega alad. Osaüldplaneering üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering valla osa, küla või piirkonna kohta. Teemaplaneering üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering, mille teema määratakse vastavalt planeerimisseadusele sätestatud üldplaneeringu eesmärkidele. Detailplaneering maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringu kohustusega aladel. Lähteülesanne valla lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseerimiseks ja vormistamiseks. Planeering tekstilisest ja graafilisest osast koosnev dokument. Tiheasustusala maa-ala, mis on tiheasustusalaks määratud valla üldplaneeringuga. Hajaasustusala maa-ala, mis ei ole määratud tiheasustusalaks. Ehitusprojekt Eesti Vabariigi standarditele vastav dokumentide kogum, mille alusel ehitatakse hoone või rajatis. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitamine ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine või ehitise lammutamine. Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel. Ehitise rekonstrueerimine piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine. Krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus, millele on määratud ehitusõigusega kasutamise sihtotstarve. Krundi ehitusõigus tingimuste kogum, millega on määratletud kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete lubatud suurim arv krundil, suurim ehitusalane pindala ja suurim kõrgus. Ehitusalune pindala ehitise alune pind.sh. ehitise väljaulatuvate osade projektsioon maapinna suhtes Hoone (ehitis) maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis. Rajatis maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. Üksikelamu ühel krundil asetsev ühe korteriga üksikelamu. Kaksikelamu e. paariselamu kahest külgnevas/plokistatud, omaette sissepääsudega ja on ehitatud ühele krundile või kahele kõrvutiasetsevale krundile. Ridaelamu ehk korterelamu kolmest või enamast külgnevast/plokistatud korterist koosnev elamu. Korruselamu kolme või enam korrusega elamu. Korrus elamiseks, majandus või äriruumideks kasutatav hoone korrus sh.garaaz, parkla ja katusekorrus. Katusekorrus korrus, mille osad ei ulatu täiskorruse kontuurile lähemale täiskorruse räästajoonest hoone keskkoha suunas tõmmatud 45º mõttelisest joonest Täiskorrus korrus, mis ulatub mistahes osas hoone ehitusaluse pinna välisparameetrini ning mis ei ole katusekorrus. Hoone kõrgus maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe. Ehitusluba vallavalitsuse nõusolek ehitustegevuse alustamiseks kinnisasja või hoonestusõiguse omanikule. Kasutusluba vallavalitsuse nõusolek ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kohaselt valminud ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks vastavalt kasutamise otstarbele. Kirjalik nõusolek vallavalitsuse nõusolek m² ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamiseks või ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Roheala haljasala, park, metsaala vmt. Abihoone hoone mis ei täida põhihoone funktsioone (garaaz, saun, kuur, laut jms.). Põhihoone hoone, mille peamine kasutusotstarve on määratud krundi kasutamise sihtotstarbe järgi kehtestatud planeeringus. Ehitusjärelvalve ehitustegevuse nõuetele, kehtestatud normidele, detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrollimine. Avalik väljapanek vastavalt Planeerimisseadusele planeeringu väljapanek määratud ajaks avalikkusele tutvumiseks ja ettepanekute ning vastuväidete esitamiseks. Üldkasutatav maa maa-ala, mis on avatud kõigile vabaks kasutamiseks, näiteks haljasala, park vmt. roheala, spordivõi mänguväljak, koerte jalutamisplats jne. 3. peatükk Valla või selle osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded 2. Üldplaneeringu kohane ehitamine (1) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta. (2) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. (3) Üldplaneeringut täpsustatakse vajadusel teema- või osaüldplaneeringutega. 3. Detailplaneeringu kohane ehitamine (1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla territooriumi osa kohta. Kui üldplaneeringusse ei ole sätestatud teisiti on detailplaneeringu ala suuruseks hajaasustuses maatulundusmaa puhul minimaalselt 15 ha, Maa-ala võib olla väiksem juhul kui see piirneb varem planeeritud aladega, sh. olemasoleva elamuvõi tootmismaaga või kui sellel on kindlad looduslikud piirid, näiteks avalikult kasutatavad teed, veekogu või riigi metsamaa ja selle maa-ala piires on võimalik lahendada kommunikatsioonid. Ehitamiseks mitteplaneeritav ala jääb senise sihtotstarbega ja sellele ei teostata topo-geoaluse mõõdistamist. (2) Detailplaneeringu lähteülesandega täpsustatakse detailplaneeringu koostamise eesmärgid. (3) Ehitamine peab toimuma vastavalt kehtestatud detailplaneeringule, kui see on olemas või kui selle olemasolu on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti lähtealusena nõutav. (4) Kinnistu jagamine detailplaneeringu alusel ehituskruntideks on lubatud kui jagamise tulemusena tekib: 1) minimaalselt 2200 m² üksikelamu krunt tiheasustusalal, 2)minimaalselt 5000 m² üksikelamu krunt hajaasustusaladel; 3) Tiheasustusalas paarismaja ehk kahe korteriga elamu krunt: 2 x 0,75 minimaalset üksikelamu krundi suurust, m². 4) Tiheasustusalas ridaelamu ehk kortermaja krunt: sektsioonide/korterite arv x 0,5 minimaalset üksikelamu krundi suurust m² 5) korruselamu krundi suurus analoogne naabruses asuvate korruselamute kruntide suurustega ühe korteri kohta 6)metsamaale planeerimisel minimaalne krunt kahekordne käesoleva lg 3 p 2, 3. (5) Maakonna teemaplaneeringuga määratud väärtuslikele maastike kruntide suuruse määrab maastikumiljöö; (6) Detailplaneeringuga moodustatavate väikeelamumaa sihtotstarbega kruntidel täpsustatakse detailplaneeringus elamu tüüp: ühepereelamu, 2 korteriga elamu ehk paarismaja, ridaelamu ehk korruselamu ja korterelamu. Ridaelamu ja korterelamu puhul märgitakse ka korterite arv. (7) Korterelamuid, korruselamuid, ridaelamuid või paarismaju saab planeerida vastavate elamuliikide vahetusse naabrusse või vastavalt üldplaneeringus määratletud aladele; (8) Detailplaneeringuga moodustatud krunte väiksemaks ei tükeldata; (9) Detailplaneeringute algatamised, mille lähteülesanded aeguvad ja mille koostamisele ei ole asutud, tühistatakse omavalitsusorgani poolt. (10) Detailplaneeringukohase tee, üldkasutatava haljastuse, puhkealade või mänguväljakute, välisvalgustuse, sadeveekanalisatsiooni, tehnovõrkude kuni planeeritavate ehituskruntideni ja lepivad detailplaneeringu koostamise taotleja, planeerija ja vallavalitsus kokku asjakohase lepinguga. Lepinguga lahendatakse ka detailplaneeringu alale juurdepääsu tee ehitamine kui see puudub. (11) Üle 3 krundiga elamuala moodustamisel tuleb tagada vähemalt 10% detailplaneeringu alast üldkasutatavaks maaks. (12) Detailplaneeringu algatamise taotluse vormi kinnitab vallavalitsus. (13) Maanteeäärsete aladele uute elamute planeerimisel rakendatakse maanteede sanitaarkaitsevööndi ulatust vastavalt tee klassile. 4. Detailplaneeringu koostamise kohustuslikkus (1) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik: 1) Võiste aleviku ning Uulu küla olemasolevatel selgelt piiritlevatel kompaktse asustusega territooriumi osadel ja miljööväärtuslikel aladel; 2) kui kruntimisega jääb alla 1 ha suurune katastriüksus; 3) teenindus-, kaubandus-, tööstus- ja üle 60 m 2 üldpinnaga laohoonete ning sadamate ehitamiseks; 4) kõikvõimalike suuremate s.o. üle 300 m 2 üldpinnaga või rohkem kui 2-korruseliste hoonete püstitamiseks; 5) üldplaneeringuga määratud aladel ja juhtudel; 6) põhjendatud vajadusel volikogu otsusel. (2) Detailplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik kui: 1) soovitakse olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja ehitise püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimise põhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 2) koostatakse ehitusprojekt millega soovitakse laiendada olemasolevat hoone maapealse osa kubatuuri üle 33 %. 3) soovitakse ehitada hajaasustuses krundile vastavuses üldplaneeringule kokku kuni 5 kõrvalhoonet, tiheasustuses 2 kõrvalhoonet; 4) soovitakse ehitada kuni 20 m² ehitusalase pindalaga väikehoonet; 5) jagatakse mitme hoonega hoonestatud krunt nende hoonete omanike vahel ja kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi 6) kui jagamise tulemusena tekib transpordimaa; 5. Miljööväärtuslik ala (1) Tahkuranna valla miljööväärtuslikuks alaks on: 1) 500 m laiune mereäärne ala 1) Üldplaneeringuga määratletud hoonestusalad. 2) Pärnumaa teemaplaneeringuga määratud väärtuslikud maastikud. (2) Miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded on toodud käesoleva määruse 8 6. Väikeehitiste ehitamine (1) Väikeehitis on kuni 60 m 2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale Energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale kuuluva liitumispunktiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikatsiooniteenuse osutajale kuuluva liinirajatisega telekommunikatsiooniseaduse tähenduses. (2) Väikeehitise ehitamiseks on vaja vallavalitsuse kirjalikku nõusolekut, välja arvatud juhul, kui ehitatakse kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikeehitist. 7. Väikeehitise kasutamine (1) Väikeehitisel ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks. (2) Käesoleva määruse -s 4 nimetatud aladel ja juhtudel püstitatud väikeehitisest tuleb ehitise omanikul teavitada vallavalitsust, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates. 4. peatükk Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused 8. Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused (Järg 6. lk.)

6 Lk. 6 Tahkuranna valla ajaleht Juuni 2007 (1) Hooneid ei tohi püstitada lähemale krundi piirist: 1) 5 m olemasoleva hoonestuse puhul, 10 m uute elamukruntide moodustamise puhul, v.a. metsamaa kruntimise korral 25 m moodustatava krundi servast. (2) Ehitamisel olemasoleva hoonestuse vahele või kõrvale järgitakse hoonete sobivust miljöösse. (3) Muud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused sh. ehitusalune pind määratakse detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega. (4) Miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded: 1) Säilitatakse väljakujunenud maastikumuster; 2) Hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente; 3) Uute ehitusalade planeerimisel säilitada maastiku olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega maastikumiljöösse nii paigutuselt kui suuruselt ja arvestatakse maakonna teemaplaneeringu rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride paiknemisega; (5) Akende jaotust on lubatud muuta vaid kogu hoonel korraga, rikkumata sealjuures hoone välisilmet. Akende jaotuse muutmine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine. (6) Korterelamute rõdusid ja hoone fassaadi võib muuta vaid kogu hoonel korraga ehitusloa alusel. 5. peatükk Projekteerimistingimuste avalikustamise kord 9 Projekteerimistingimused (1)Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. (2) Projekteerimistingimused väljastatakse ehitiste püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu. 10 Projekteerimistingimuste avalikustamise kord (1) Projekteerimistingimused avalikustatakse valla veebilehel. 6. peatükk Ajutise ehitise ehitamise kord ja alad 11. Ajutine ehitis Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. 12. Ajutise ehitise ehitamine (1) Ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik ehitusluba, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul. (2) Üle 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik kirjalik nõusolek (3) Kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks ei ole vaja kirjalikku nõusolekut ega ehitusluba. 13. Ajutise ehitise ehitamise alad Ajutisi ehitisi võib püstitada samadel tingimustel kui kõiki teisi ehitisi, välja arvatud seaduse -st 11 tulenevad erisused. Käesoleva määrusega ajutiste ehitiste püstitamise aladele lisatingimusi ei seata. 7. peatükk Tahkuranna valla omavalitsusorganite ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel 14. Valla omavalitsusorganite ülesanded (1) Vallavolikogu ülesanded on: 1) valla üldise planeerimis- ja ehituskorralduse kujundamine ja suunamine 2) üld-, detail- ja teemaplaneeringute kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 3) üld- ja teemaplaneeringute algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine; 4) detailplaneeringute algatamine ja lähteseisukohtade väljastamine, kui algatatav detailplaneering on vastuolus kehtestatud üldplaneeringuga; 5) põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamine aladel ja juhtudel, mille korral ei ole planeerimisseaduses ja käesoleva määruse -s 4 sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 6) ehitusjärelevalve tegemise pädevusega ametikohtade määramine. 7) maakonna planeeringute ja teiste omavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 8) detailplaneeringu algatamine valla omanduses olevale maale. (2)Vallavalitsuse ülesanded on: 1) volikogu poolt kujundatud ja suunatud valla üldise planeerimis- ja ehituskorralduse elluviimine 2) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) ehituslubade väljaandmine; 4) kasutuslubade väljaandmine; 5) kirjaliku nõusoleku andmine; 6) projekteerimistingimuste väljastamine; 7) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 8) vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 9) vajadusel ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 10) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvega tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 11) vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 12) vajadusel ettekirjutuste tegemine; 13) üld-, teema- ja detailplaneeringute koostamise korraldamine; 14) detailplaneeringu algatamine ja lähteülesannete kinnitamine, kui algatatav detailplaneering ei lähe vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga; 15) lepingute sõlmimine detailplaneeringu koostamise ja/ või rahastamise ning tehnovõrkude rajamise kohta kinnisasja omaniku või teiste detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga; 16) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemuste säilitamine; 17) kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine; 18) ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 19) kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 20) kasutusloa väljastamisele eelnevalt ehitise ülevaatuse tegemine; 21) vajadusel ehitise ülevaatuse teostamisele kaasata pädevaid isikuid ja institutsioone; 22) ehitusseaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetlemine ja ettekirjutuste tegemise pädevusega ametiisikute määramine; 23) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine; 24) projekteerimistingimuste avalikustamine. 25) lähteülesandele vastava detailplaneeringu vastuvõtmine avalikuks väljapanekuks. 26) planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud pleneeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtinud detailplaneeringut. 27) detailplaneeringu algatamise taotluse vormi kinnitamine; 28) esitatud naaberomavalitsuste detailplaneeringute kooskõlastamine nende esitamisel; 29) detailplaneeringu lihtsustatud korra kasutamise otsustamine; 30) maavanemale ja katastripidajale vajalike planeerimisdokumentide esitamine; 31) tähtaja määramine inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise lammutamiseks või muul viisil likvideerimiseks; 32) tähtaja määramine õigusliku aluseta püstitatud ehitise lammutamiseks; 33) tähtaja määramine ajutise ehituse lammutamiseks või muul viisil likvideerimiseks; 34) inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise ning õigusliku alustea püstitatud ehitise lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise korraldamine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras; 35) tellija või hankija funktsiooni täitmine ja riigihangete pakkumiste korraldamine munitsipaalehituste ehitamisel ja remondil; 36) muude kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, mis ei ole antud volikogu ainupädevusse 15. Tähtajad Vallavalitsuse ülesanneteks on: 1) anda kirjalikku nõusolekut või keelduda selle andmisest kümne päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 2) kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 3) väljastada ehitusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates; 4) ehitusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 5) tunnistada ehitusluba kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 6) väljastada kasutusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viima-se dokumendi esitamise päevast arvates; 7) kasutusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keel-dumise aluse selgumise päevast arvates; 8) tunnistada kasutusluba kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 9) ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 10) ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 11) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine vastavalt esitamise korras määratud tähtajale; 12) projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 13) projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates; 14) kuni 60 m 2 suuruse väikeehitise kohta, kui sellele ei taotleta kasutusluba, esitab ehitise püstitaja ehitise teatise viie päeva jooksul ehitise püstitamise päevast alates. 15) detailplaneeringute avalikustamine viie tööpäeva jooksul peale nende kehtestamist. 8. peatükk Rajatised supelrannas 16. Supelranda teenindavate rajatiste iseloom ja paigutus (1) Supelranda paigutatakse rajatised ajutiste ehitustena arvestades looduskeskkonnaga nende sobivusel ja saastamise vältimise ennetamisel; (2) Muudel juhtudel koostatakse detailplaneering 9.peatükk 17. Määruse rakendamine menetluses olevate detailplaneeringute puhul (1)Enne käesoleva määruse kehtima hakkamist algatatud detailplaneeringute puhul väljastab omavalitsusorgan vajadusel uued lähteülesanded kui vastav planeering ei ole esitatud esmatutvustusele kusjuures kehtima jäävad lähteülesandes sätestatud kruntide suurused. Juhul, kui lähteülesandes ei ole sätestatud kruntide suurusi, siis viiakse lähteülesandesse sisse muudatused vastavalt käesolevas määruses toodud kruntide suurustele. 10.peatükk Rakendussätted 18. Määruse jõustumine (1)Tühistada Tahkuranna Vallavolikogu 30.detsembri 2002 määrusega nr 2 kinnitatud Tahkuranna valla ehitusmäärus. (2) Käesolev määrus jõustub a. Vana eterniidi lõhkumine Vana eterniit sisaldab asbesti. Kui eterniiti ei töödelda, lõhuta, purustata, siis see materjal ei ohusta inimesi. Katus las olla katus! Asbestist tuleneb terviserisk ainult siis, kui asbestikiud eralduvad õhku. Asbesti peamine mõju seisneb selles, et tema kiud ladestuvad sissehingamise teel kopsudesse ja tekitavad seal soodsa pinna ohtlike bakterite eluks. Kiud on imepeenikesed õngekonksu kujulised (700 korda juuksekarvast peenemad), mis sissehingatuna jäävad kopsu igaveseks. Kiud põhjustavad patoloogilisi protsesse ja tervisekahjustusi asbestoosi (kopsukoe difuusne fibroos), kopsuja kopsukelmevähki. Asbestist põhjustatud kasvajad võivad tekkida ka mujal organismis. Sattudes süljega seedeorganeisse, võib tekkida kõri-, mao-, peen- või jämesoolevähk. NB! Teadmatusest täidavad inimesed nendega teeauke! Vähiohtlikumat ümbruskonda oma lastele luua ei saagi. Imepeened asbestikiud lendavad laiali iga kord, kui auto sealt üle sõidab, ning need hõljuvad õhus veel nädalaid. Ja kiud ainult kuhjuvad organismis, kuni oleme tõsiselt haiged. Kaitske ennast asbestitolmu eest. Kui teil on plaan katust vahetama hakata, siis võtke ühendust oma ala spetsialistidega, kes on saanud selleks eraldi väljaõppe. Raine Viitas

7 Juuni 2007 Tahkuranna valla ajaleht Lk. 7 Nimepäeva ajakava Laupäeval, 09.juunil METSAKÜLA VÕISTLUSPLATSIL K. Pätsi ausamba juurde viiva tee ääres asuval kinnistul (platsil, mille kõrval asub OÜ Weiss noorlooma laut) Kalapüük. Kogunemine 6.30 Metsaküla parklasse Registreerimine Metsaküla võistluspaltsil, kogunemine platsiga piirnevale teele. Autod parkida selleks ettenähtud kohtadele. Platsiga piirnev tee jääb vabaks Võistluste avamine Metsaküla võistlusplatsil Pendelteatejooks Indiaca Kabemäng Külapere mitmevõistlus Laste võistlused erinevatele vanusegruppidele Smirre tähe kokkupanek Lõunasupp Metsaküla võistlusplatsil Külade Naisvõimlejate show Pensionäride mitmevõistlus Jõumehe võistlus Traktori kummi lappamine Üllatusprogramm Autasustamine, loosimine (ainult kohalolijate vahel) ja võistluspäeva lõpetamine. TRANSPORT: Kell Rae bussipeatuse juurest Metsaküla võistlusplatsile võttes peale kõik teeäärsed ootajad. Kell Võiste PMÜ poe juurest Metsaküla võistlusplatsile võttes peale kõik teeäärsed ootajad. Peale üritust tagasi Uulu poole ja Võistesse. Perejaanituli peetud tule ühisjaanitulele lõbutsema r 24. JUUNIL (vallamaja kõrval aasal) kell Süttib Uulu Küla J a a n i t u l i Kes ei tule jaanitulele, sellel kasvavad odrad ohakased, kaerad kasteheinased, linad hullusti tutri täis ja lühikesed. NB! Kui sul jäi eelmisest aastast mõni kompott või kurgi-, seenepurk keldris üle, too JAANIPÄEVA LAUALE teistele ka maitsta! a Head Uulu inimesed ja kõik huvilised kogu vallast! Pühapäeval, 17.juunil kell peetakse Uulu kirikus altari pühitsemise ja Uulu kiriku sihtasutuse (või MTÜ) asutamise jumalateenistus. Mis on kogu asja mõte? Peaasjalikult selles, et saaksime koduvallas teha kõik talitused (ristimised, matused jm.) oma elukohas. Kõik inimesed vajavad sellist teenust nagu hingehoid, mille kõige lihtsamaks käsitluseks on tarve käia pühapäeviti kirikus. Eestimaal on taastatud mitu kirikut milliste seas on kaks silmapaistvat: Halliste ja Tori kirikud. Nendega võrreldes on meie Uulu kirik väga heas seisus Ootame vallarahava aktiivset osavõttu! Raimo Saar Laadi küla elanik aastast Sünnid KELLY ALJASMETS 27.aprill 2007 Gerli Vaska ja Ivo Aljasmetsa peres 1.laps CHRISTELLE SEPP 30.aprill 2007 Pille Sommeri ja Ivo Seppa peres 1.laps ROBIN RITS 25.aprill 2007 Margit ja Avo Rits i peres 3.laps KEN-RICO TEKI 24.mai 2007 Reelika Lehiste ja Ivo Teki peres 1.laps ERKI KUUSE 22.mai 2007 Merle Melts a ja Kaido Kuuse peres 2.laps TEATED Uulu postkontor vajab puhkuse ajaks 02.juuli 01.august 2007 autojuht-kirjakandjat. Info või Uulu raamatukogu juhataja otsib puhkuseasendajat ajavahemikuks Täpsem info Alates 11. juuni a. hakkab Invaru Teeninduspunkt tööle uuel aadressil Liiva 2C Telefon ja tööajad esialgu endised. Loodan ikka heale koostööle ja kõigile kaunist suve ja muidugi kena puhkust. Lugupidamisega klienditeenindaja Aili Kaun Liiva 2C tel esmaspäeval kell teisipäeval kell kolmapäeval kell neljapäeval kell Lastelaager 40 lapsele toimub ka sellel suvel 13. augustist kuni 17.augustini. Täpsemalt laagri kohta järgmises OMA LEHES. Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Kaunimad õied, mis kevad saab luua, tahame Teile sünnipäevaks tuua. Põimida neisse tahame päikese, õnnesoovi nii suure kui väikese! Mai kuu 03. mai Salme Virak mai Paul Krüger mai Salme-Elviine Joala mai Grete Kaldmäe mai Helmut Pulst mai Erich Martinson mai Valve Vilk mai Vendo-Johannes Kvell mai Elmi Voor-Voort mai Mihkel Talu mai Aita Selter mai Richard Salmu mai Mare Mihkelson mai Albert Sibrik 60 Surnuaiapüha Võiste kalmistul on 24. juunil kell Pärast teenistust surnuaial on soovijaile EELK Tahkuranna kiriku käärkambris kaetud armulaud. PAKUN TÖÖD Palkmaja firma Uulus vajab tootmisse palkmaja ehituse puuseppa. Tel Väljaandja: Tahkuranna Vallavalitsus, tel Lehe makett: Tiiu Sommer, tel , tiiu.sommer@tahkuranna.ee Trükkis: AS PAJO

8 Lk. 8 Tahkuranna valla ajaleht Juuni 2007 KOOLIUUDISEID KOOLIUUDISED Tahkuranna koolist Kauaoodatud koolivaheaeg on lõpuks käes ja päikseline ning teguderohke suvi ootamas. Enne aga veel väike kokkuvõte õppeaasta viimastest sündmustest: 22.mai kooli spordipäev Jõulumäel jooksime, hüppasime, viskasime palli, võistlesime. Oli tore päev! 25.mai oli ekskursioon. Seekord külastasime Siimusti potitehast ja Palamusel osalesime vanaaja koolitunnis, mille lõpetamisel kõik osalejad ka tunnistuse omanikeks said. 28.mail jalgrattapäev, mille käigus said soovijad (III VI klassini) sooritada ka jalgrattaeksami (nii teoorias kui praktikas). 31.mail kooli jalgrattamatk, mille ka traditsiooniks kavatseme võtta. 1.juuni kell toimus pidulik õppeaasta lõpetamine, kus õnnitlesime oma VI klassi lõpetajaid. Tuult tiibadesse ja olge ikka tublid! Selle aasta õpilaseks valiti V klassi õpilane Rait Madissoo. Ja nüüd selle õppeaasta parimad: Kiituskirjaga lõpetasid: II klass Indrek Eesnurm Johanna Kaldas Rando Klein Kairit Merilaht Elery Must III klass Kristo Karl Aedma Anna-Maria Vassiljev IV klass Brigyta-Renata Piiri V klass Rait Madissoo VI klass Eliisa Toots Mari Viirna Hindele 5 ja 4 õppisid: II klass Marte-Kristiine Õis Reimo Madissoo III klass Marleen Metsaoru V klass Merit Holland Kairo Kivis Kristel Mere Ken Madissoo Ketrin Oeselg Kristjan Põlluste VI klass Marily Kikkas Karl Saat. Ainekiituskirjaga tunnustati: Brigyta-Renata Piiri matemaatikas, Kairit Merilaht kehalises kasvatuses, Mari Viirna eestikeeles ja matemaatikas. Kiitsime tublisid lapsi kooli esindamise eest aktustel ja muudel pidulikel üritustel: Karl Saat, Mari Viirna, Eliisa Toots, Marily Kikkas, Kristel Mere, Ketrin Oeselg, Rait Madissoo, Merily Kikkas, Anna- Maria Vassiljev, Marleen Metsaoru, Kristo-Karl Aedma, Kalvin Oeselg. Kiitsime aasta jooksul tublilt esinenud sportlasi: Kristo Krüger, Kermo Kivis, Ott Liivaru, Brigyta-Renata Piiri, Merily Kikkas, Laura Krapp, Marleen Metsaoru, Kristo-Karl Aedma, Reimo Madissoo, Rando Klein, Elery Must, Kristel Mere, Ketrin Oeselg, Kairo Kivis, Rait Madissoo. Õpi nüüd linnu päält, koolikell, kullapai, kevadlinnu häält, koolikell, kullapai. Sinul on oma hool, koolikell, kullapai, helista lõppema KOOL - koolikell, kullapai. /Ellen Niit/ Kaunist suvepuhkust ja lubame, et koolikell heliseb rõõmsalt ka järgmisel aastal! Terje Eesnurm Maikuu tegemisi Tahkuranna lasteaias Emadele pühendatud peod olid meil kõik ühe katuse alla viidud, nimelt pidutsesime koos kooliga. Laudade peal oli kodust kaasa toodud mõningast maitsvat näksimist, mis aitas pikka kontserdi vaatamist nautida. (Kuuldavus vanematele polnud tõenäoliselt just kõige parem, aga see ei olnudki antud hetkel peamine peaasi, et laps end hästi tundis. Ühel teisipäeval tulid Annabeli ema ja meie Maike tädi autodega ning me sõitsime koolimajja. Seal vaatasime Nipitiri nukuteatri etendust Sinisaba. Kuigi sisu ununes peagi, nautisime vahvaid nukkusid ja lava. Valla eelkooliealiste spordipäev oli vahva päev Uulus, Uulu Põhikooli staadionil. Tunne, et tore on olla külaline, meeldis meile väga. Saime enda jooksu- ja hüppejalad uues keskkonnas proovile panna, kuigi oma võimeidki ei tea veel. Lastele väga meeldis, nad tundsid end vabalt. Musa mängis staadionil, tuttavad tantsupalad paitasid kõrvu, mis meid muidugi ka särtsakamaks tegi. Kõik oli positiivne ja hästi korraldatud esimene kord ikkagi. Ilm oli ilus, mis sa hing veel tahad. Üllatus Kukk oli ka vahva, kes meid seal usinasti lõbustas. Oli üllatusi küll lastele, küll ka meile endile. Paljudele lastele oli ka uudne ja põnev ühine bussisõit. Ka sel aastal käis vanem rühm tuletõrjeolümpial Pärnus, kust tõime ära hüpper-supper viienda koha. Meie lasteaeda esindasid järgmised sportlased: Riivo, Jarek, Triin, Kaspar, Maritte-Greteliis, Marthen, Caspar ja Oliver. Võistlustules oli 24 lasteaeda. Maikuu eelviimasel nädalal käisid Rannakarbid jalgratta matkal Võiste hallhaigrute koloonias, hullasime mänguväljakul ja nautisime merd Kihnu laius. Pidasime ka pisikest grillipidu ning suvised sünnipäevalapsed kostitasid kaaslasi suure rosinase ja šokolaadise kringliga. Kooli saadame lasteaiast tänavu tervelt 11 tublit ja hakkajat poissi-tüdrukut. Lasteaia aeg jääb seljataha Triin Liivarul, Maritte-Greteliis Saksal, Liisa Viirnal, Marliis Miilimäel, Michaela Aasalal, Riivo Kleinil, Marthen Tasalainil, Kaspar Merilahel, Jarek Mustal, Rain Raadikul ja Holger Hollandil. Soovime kõigile peagi algava suve algust! Lasteaiaõpetajad Uulu lasteaia tegemisi Kolmas õppeaasta Uulu lasteaias on kevadesse jõudnud. Huvitavaid tegemisi on kõigile jätkunud. Maipüha eelsel hommikul tulid lapsed emade-isade kõrval lasteaiauksest sisse nagu tavaliselt, aga rühmatuppa saatis iga lapsevanem kes nõia, kes mereröövli, vahva looma või raamatutegelase. Kogu lustakas lasteaiavägi siirdus seejärel spordikeskuse lavale trallima, tantsima ja trikke tegema. Emadepäeva puhul kutsusime emad pidudest osa saama. Liblikate rühma lapsed otsisid pilve tagant päikese üles, Oravarühma poisid-tüdrukud etendasid loo Lõvi Lõrrist ja Jänes Jassist, kus kõlama jäi sportliku aususe põhimõte. Lepatriinud õppisid Jussikese näidendi kaudu nädalapäevad päris selgeks ja rõõmsalt lustides näitasid etendust emmedelegi. Mesimummid kinkisid oma emadele põhjaliku kontserdi, kus rühma orkester esitas päris keerulise pilliloo. Ülevallalisel spordipäeval osalemine andis lastele enesekindlust ja saavutustahet. Iga rühm koges sel kevadel midagi vahvat. Liblikad sõitsid Lisettele sünnipäevaks külla Soometsa Kärbi tallu. Seal sai hobuse seljas ratsutada ning hanede ja kitsedega sõbruneda. Kevadet mindi avastama õpetaja abi Ene koju, kõnniti jalgsi tublilt üle kolme kilomeetri. Oravate rühm tegi väljasõidu Pihlaka tallu. Seal tutvuti küülikute ja kitsedega, kraasiti ise villa ja jahvatati vilja. Tagasiteel käidi tere ütlemas ka Audru hülgele. Lepatriinud on tihti matkanud ümbruskonna looduses. Kõige enam jäi aga meelde külaskäik Pärnu Linna raamatukogu lasteosakonda. Mesimummide kevad on üsna sportlik olnud. Hakatuseks tutvuti keha arendamise võimalustega Uulu spordikeskuses, kus juhataja Anu, korraldas rühmale tugeva pallitrenni peeglisaalis. Mesimummide 8-liikmeline võistkond osales tegusalt ka Pärnu Tuletõrjeolümpial, kus saavutati parem tulemus kui eelmisel aastal. Pärnu Loodusmaja giidi juhendamisel matkati Tolkuse rabas. Karl- Endriku pere kutsus kogu rühma enda juurde koju ja korraldas seal mõnusa maastikumängu. Kooliga tutvuti samuti, sest 10 mesimummi hakkavad sügisel koolilasteks. Maikuu lõpetaski koolisaatmispidu, kus laste eeskavas oli loodushoiu teemaline näidend ja pärast lõbustasid lapsi vanemate kutsutud meeleolukad üllatuskülalised. Traditsiooniliselt oli ka sel kevadel meie lasteaia lastel üks vahva õpetajatevaba päev. Lasteaia personal saadeti maakonna lasteaedu uudistama ja rühmadel hoidsid silma peal hoopis tegusad emmed, keda siinkohal täname. Soovime kõigile ilusat suve. Lasteaiaõpetajad Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium alustab õpilaste vastuvõttu Lembitu tänaval ja lõpetab Noorteväljakul Rege rauta suvel, vankrit talvel. Sellest vanasõnast lähtudes on just kooliaasta lõpul aeg mõelda õpingute jätkamisele. Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium pakub põhi- ja keskhariduseta täiskasvanutele järgmisi võimalusi: põhihariduse omandamine: kui oled vähemalt 17-aastane ja põhikool lõpetamata, siis meie koolis on võimalik alustada õpinguid alates IV klassist. Vanuse ülempiiri ei ole. Lõppeval õppeaastal olid vanimad põhiharidust omandama asunud õpilased 30-aastased. Keskhariduse omandamine: vanuse alam- ja ülempiiri ei ole. Mööduval õppeaastal oli vanim X klassi astunu 47-aastane. Õpilasel on vastavalt oma töö- ja elugraafikule võimalik osaleda õppetöös kas hommikul või õhtul. Gümnaasiumis on võimalik õppida ka üksikuid õppeained. Kui täiskasvanu leiab, et näiteks tema matemaatikaalased teadmised vajavad täiendamist, siis on võimalik läbida gümnaasiumi matemaatika kursused, sooritada koolieksam ja saada ainetunnistus. Üksikuid õppeaineid võivad asuda õppima ka inimesed, kellel on õpingud gümnaasiumis jäänud pooleli mitterahuldavate aastahinnete tõttu. See on võimalus poolelijäänud klassi lõpetamiseks. X klassi on õppima oodatud ka kõik need põhikooli lõpetajad, kes tahavad haridust omandada täiskasvanulikus õppekeskkonnas. Vastuvõttu teostab nõustaja, kes aitab õpilasel valida tema võimalustele ja eelnevatele õpitulemustele vastava õppevormi. Kuna kool vahetab asukohta, toimub vastuvõtt juunis aadressil Lembitu 1a ja augustis aadressil Noorteväljak 2. Vestlusele nõustajaga on vajalik eelnev registreerumine. Telefon jääb muutumatuks. Info vastuvõtu tingimuste kohta kooli kodulehel TEADMISEKS 22. juunini toimub registreerimine Tahkuranna õpilasmalevasse, kus on veel mõned vabad kohad. Õpilasmalevasse on oodatud 13 18aastased noored. Malev toimub kahes vahetuses: ning Malevlased saavad tööd Weiss Aiandis ning Tahkuranna Avatud Noortekeskuses heakorratöödel. Pärast neljatunnist tööpäeva saavad malevlased süüa ning pärast lõunat jätkub malevapäev põnevate tegevustega. Malevapäeva alustame kell 9.00 ja koju lähevad malevlased toimub Pärnumaal Valgerannas suur malevarühmade kokkutulek, kuhu oodatakse ka Tahkuranna maleva noori ning kus on erinevad võistlused ja muud põnevad tegevused alates malevatraditsioonide tutvustamisest lõpetades diskoga. Õhtul toob buss noored Tahkuranna valda tagasi. Kui tahad oma aega veeta kasulikult ja huvitavalt, leida uusi sõpru ning saada uusi kogemusi, tule õpilasmalevasse! Kristina Papsejeva Tahkuranna valla noorsootöö juht Tel: kristina@tahkuranna.ee

9 Juuni 2007 Tahkuranna valla ajaleht Lk. 9 Uulu Põhikoolist 2. mai klass käisid Jõulumäel abiks välikorrastustöid tegemas 3. mai matemaatika tasemetöö oli 3. klassil 4. mail toimus Jõulumäel jooksukross mai lahtiste uste nädal Uulu Põhikoolis 8. mai matemaatika tasemetöö 6. klassis 11. mai Emadepäeva hommikukontsert 4. klassil toimus koolis kevadõhtu koos lastevanematega 16. mai Kooli spordipäev 17. mai Pärnumaa suur Teatejooks Koolicanto Sindis 18. mai Koolilehe ring ja 8. klass käisid Pärnu Postimehe toimetuses 19. mai 4H kunstipäev 21. mai Käidi Jurmalas 23. mai 8. klassil arvestustöö matemaatikas 24. mai 7. klassil emakeele arvestustöö 25. mai Kevadkontsert Kevadnäitus Comeniuse näitus 26. mai 4. klassil jalgrattamatk Uulu Surju Soometsa. Telkimine 28. mai Alglasside ekskursioon Tallinna Loomaaeda 29. mai 8. klassil inglise keele eksam Karu Kati Karu Mati spordimängud Jõulumäel 30. mai Parimate õppurite ekskursioon Haapsallu. Kooli spordipäev Vanuseklasside parimad KOOLIUUDISEID KOOLIUUDISED klass tüdrukud Palliviskes, kaugushüppes ja 300 meetri jooksus parim Mariann Krõõt Mätas 3. klass 60 meetri jooksu võitis Doris Akker 3. klass klass poisid Kõikide alade (60m, 300m,kaugushüpe, pallivise) parim oli Siim- Sander Pihu 3. klass klassi tüdrukud Kõikide alade (60m, 600m, kaugushüpe, pallivise) parim Sandra Savvest 5. klass klassi poisid 60m, ja 600m jooksu ja kaugushüppe parim oli Janis Pihu 5. klass Palliviske võitis Daniel Leemet 5. klass klassi tüdrukute hulgas jätkus võite erinevatele lastele. Mari Liis Luhka võitis kaugushüppe, Liis Simson 60 meetri jooksu, Mae Pihlaste palliviske, Marta Jõumees 600 meetri jooksu, Laura Holter kuulitõuke ja kõrgushüppe Kerle Taats klassi poisid Kõikide alade tublim (pallivise, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 60 m ja 1000 m jooks) Sander Soobik klassi tüdrukud Kõige tublimad oli Merlin Ööpik (kuulitõuge, kaugushüpe, kõrgushüpe, 600 m jooks) ja Marta Toomla (pallivise, 60 m jooks) klassi poiste hulgas jätkus erinevaid võite: Taavi Arnek (Kõrgushüpe, pallivise 60 m jooksu parim Venno Akker 1000m jooksu võit läks Oliver Stimmerile Kaugushüppe võitis Raimond Savvest Kuulitõuke tublim oli Alar Rõa 29. mail toimusid Pärnu maakoolide algklasside spordimängud Karu Kati Karu Mati. Uulu Põhikooli esindas kaks võistkonda. Neil läks väga hästi. Uulu I võistkond koosseisus Madis Arumäe, Sten Pihu, Silver Salusoo, Kermo Kiviselg, Arle Uus, Karolin Stimmer ja Margit Priidik saavutasid kombineeritud teatevõistlusel ja pendelteatejooksus II koha. Samadel aladel saavutas Uulu II võistkond koosseisus Kelly Hunt, Katariin Kiviselg, Argo Linnaste, Kert Pulst, Anneli Sommer, Mariann-Krõõt Mätas, Siim-Sander Pihu ja Stener Tiits kolmandad kohad. Individuaalselt saavutas Siim-Sander Pihu 60 meetri jooksus I koha, samas jooksus saavutas Sten Pihu III koha. Arle Uus sai kaugushüppes II koha. Kaja Stimmer Suvi Varsti käes on suveaeg, suveaeg on vaheaeg. Lähme merre ujuma, pärast seda telkima. Piia Prii Uulu kooliõpilaste sportlikud saavutused 4.mail toimus Jõulumäel Pärnu Maakoolide kevadkross. Suurte põhikoolide hulgas tuli Uulu põhikool 1.kohale. Parimatest parimad olid: Sander Soobik - 1.koht Siim-Sander Pihu - 1.koht Stener Tiits - 5.koht, Janis Pihu - 5.koht Marjann-Krõõt Mätas - 8.koht, Piia Prii - 8.koht mail toimusid Viljandis vabariigi meistrivõistlused võrkpallis U-16 noormeestele. Vabariigi meistriks tuli Pärnu VK meeskond, kelle koosseisus mängisid ka Oliver Stimmer ja Kristjan Allik. Märtsis saavutas Silver Salusoo vabariigis Hansapanga suusavõistlustel 3.- koha, mis oli ülihea tulemus! Aitäh kõigile, kes on esindanud kooli. Jõudu, tublid sportlased! Kaja Stimmer Võhivõõrastest sõpradeks Comeniuse projekt,, Mis meil on ühist partneritega Poolast, Tšehhist ja Saksamaalt on nüüdseks lõppenud ja kokkuvõtteks võib öelda, et õnnestus väga hästi. Küsimus: Mis meil on ühist? saatis meid kolm kooliaastat, leidmaks vastuseid koostöös koolidega Krakowist (Poola), Prachaticest (Tšehhi) ja Tittlingist (Saksamaa). Esimene kohtumine toimus jaanuaris, 2004 Tittlingis. Esmaseks ülesandeks sai projektile ühise teema leidmine, konkreetsete ülesannete seadmine ja projekti valmiskirjutamine. Otsustati rohkem tähelepanu pöörata praktilisele osale, mitte teoreetilisele osale. Järgnesid kaks kohtumist Krakowis ja Tittlingis, üks kohtumine Tšehhis ja Eestis. Nagu hiljem projekti käigus kõik partnerid tunnistasid, oli algul kahtlejaid kõikides koolides. Näiteks oli algselt probleemiks perede leidmine külaliste vastuvõtuks, kuid kui viimasele kohtumisele Poola sõitsime, tuli paljude tahtjate seast välja valida tublimatest tublimad. Üha rohkem ja rohkem huvitusid inimesed üksteisest, samuti sai üha selgemaks, et meid seovad ühised huvid, elustiil, kultuur, ajalugu, usk, traditsioonid, vaba aja veetmine ja igapäevased probleemid. Helide- ja laulurikas lehekuu Ega ööbik pole loll lind teab täpselt millal laksutama hakata. Ikka siis kui toomingas õites ja piibeleht oma CHANELL i lehvitamas. Uulu kooli laululastele kujunes maikuu teguderohkeks ja emotsionaalseks. Vallamajas toimus 11. mail emadepäevale pühendatud hommikukontsert. Soe publik ja siiras õhustik lõid tõelise pidupäeva tunde. Laval astusid üles lisaks T. Volli laulukooli laululastele (Pärnu) ka Uulu Põhikooli erinevatel maakondlikel ja vabariiklikel konkurssidel silmapaistnud solistid: Elise Kukk, Tauno Tamm, Annika Koppel ja Marta Toomla. Nii mõnegi laulu lõppedes oli emadel ja vanaemadel silmanurgas märgata liigutuspisaraid. 25. mail kogunes vallamaja suurde saali hulgaliselt pealtvaatajaid-kuulajaid, et Aeglaselt, kuid kindlalt langes müür ida ja lääne vahel, ametlikest kohtumistest kasvasid välja sõprade kokkusaamised. Alanud sõprus kestab edasi e vahetades, telefoniga suheldes ja üksteisel külas käies. Ametlikud kohtumised said lõppenuks maikuus Tittlingis, kus tehti eeltööd ühise filmi, raamatu ja slaidishow valmimiseks. Huvitatutel on võimalus tutvuda materjalidega Comeniuse projekti kodulehel õige pea. kaasa elada traditsioonilisele kooli kevadkontserdile. Pikale traditsioonile andis uudsusesära Vallavalitsuse poolt värskelt soetatud helitehnikasüsteem. Aja märk kas pole?! Tohutult hea akustikaga saalis olid sõnad selgelt äratuntavad ja helid läbipaistvamad kui kunagi varem. Esinejaid jagus klassini. Suuremaks kollektiiviks oli mudilaskoor (juhendaja L. Rinaldo), kes osaleb ka 1. juulil X noorte laulu- ja tantsupeol Tallinnas. Algklasside (1.-3.klass) numbrid valmistas ette õp. Lehte Rinaldo, vanema astme (4. 9. klass), aga esinemisküpseks seadis õp Toomas Voll. Laulude vahel olid heaks lõõgastuseks ja silmarõõmuks õp. Sirje Kõresaare vahvad mudilaste tantsunumbrid, kus sageli esitantsijaks õpetaja Sirje ise. Plaksutused võtsid hoogsad Peale ametlike kohtumiste ja töiste ülesannete andis viimane projektikohtumine võimaluse ka lõbusamalt aega veeta. Üks õhtutest veedeti väikeses mägimajas Baierimaa metsas ühiselt lauldes ja näideldes. Viimaseks täpiks i-le oli reis lähedalasuvasse Salzburgi linna, kus külastasime piiskopilinnust, Mozarti sünnikohta ja Salzburgi lossi, enne kui asusime jälle koduteele. Lahkuti pisarsilmi, sest Alpid äikesetormi ootel Salzburgi linnusest pildistatuna Pühapäeval, 17. juunil kell toimub Uulu Kultuuri- ja Spordikeskuses Uulu Põhikooli lõpuaktus tuurid üles kui mikrofoni hoidsid oma käes Annika, Tauno, Marta ja Elise. Omamoodi huvitavad olid õpetaja Andrus Ostovi klaveriõpilaste uljad ja närvivabad esitused. Pianistideks olid mehisema poole esindajad Heino Sass ja Tauno Tamm. Kontsert lõppes sedakorda SUURE PAUGUGA laval kaifeeris ja rokkas 9. klassi noormeeste bänd: Arvi Tamm, Venno Akker, Tauno Kuusik, Egon Paluoja ja Tanel Hunt. Kaks viimati mainitut on meie kooli vilistlased. Tänud Anudele Kersalule ja Nõmmele, kes lehekuu ürituste õnnestumisele kaasa aitasid. Muusikaõpetaja Toomas Voll kunagi üksteisele võõrastest inimestest on nüüdseks saanud sõbrad ja headest sõpradest on ju ikka kahju lahkuda. Et töid ja tegemisi jätkata, töötame juba praegu koos Saksamaa Tittlingi kooliga uue projekti kallal. Projektist osavõtnute üksmeelne arvamus: Euroopa ei ole ainult sõnakõlks või loosung, vaid võimalus igaühele, kui leidub sellele teele astujaid. Marikka Metsis

10 Juuni 2007 Tahkuranna valla ajaleht Lk. 10 Esimene ülevallaline eelkooliealiste laste spordipäev sai teoks 22. mail oli Uulu Põhikooli staadion vaniku- ja lipuehtes ning üle asula rõkkas kaasakiskuv muusika. Spordipäev algas rõõmsa rongkäiguga vallamaja eest. Staadionil kõlas hümn ja toimus pidulik lipuheiskamine. Võistlejaid tervitasid meie valla populaarne sportlane Sirje Kõresaar ja vallavalitsuse esindaja Maia- Liisa Kasvandik. Võistest olid spordipäevale sõitnud Tahkuranna lasteaia poisid ja tüdrukud ja kohal olid samuti kõik Uulu lasteaia rühmad. Osalema saabus ka koduseid lapsi, kelle vanemad pakkusid tänuväärt abi tulemuste fikseerimisel. Noori sportlasi oli staadionile lõbustama ja ergutama tulnud uhke punast värvi Kukk, kes lõi kaasa igal spordialal ning soojenduseks korraldatud aeroobikatrennis. Ergutuskoor Uulu Põhikoolist aitas ülal hoida võistlusmeeleolu. Kavas olid 30meetri jooks, kaugushüpe ja poole staadioniringi jooks suurematele lastele. Iga osaleja sai janukustutuseks kõrrejoogi ning diplomi, kus isiklik tulemus kirjas. Spordipäeva idee pakkus välja Uulu lasteaia juhataja Krista Pulk, kes suure osa korraldustööst enda õlgadele võttis. Toreda spordipäeva kordamineku eest hoolitsesid veel Anu Nõmm spordikeskusest, noorsootöötaja Kristina Papsejeva ja mõlema lasteaia personal. Tahkuranna Lasteaed-Algkooli direktor Krista Saarse avaldas arvamust, et sellisele võistlusele tasuks järgmisel aastalgi tulla. Laste rahulolevad näod j särasilmad väljendasid tänu vahva päeva eest. Ilmataatki soosis sporditegijaid. Siiri Metsamägi Uulu lasteaia liikumisja muusikaõpetaja