HIV-I TEMAATIKAGA SEOTUD TEADMISED, HOIAKUD JA KÄITUMINE EESTI NOORTE HULGAS a uuringu tulemused AASTASED

Seotud dokumendid
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

TAI_meta_99x148_EST.indd

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

1

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

Monitooring 2010f

untitled

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Pealkiri

ARUANDE

Paikkonna tervisemõjurite uuringu küsimustik eesti keeles

ITK - suitsuvaba haigla 2014

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

Taustateadmisi haiguste kohta Fakte Mali kohta Pealinn: Bamako Iseseisvus: 22. september 1960 (Prantsusmaast) President: Amadou Toumani Toure (alates

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

liigtarvitamine_A5.indd

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

PowerPointi esitlus

Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus (elanike küsitluse põhjal)

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Mida me teame? Margus Niitsoo

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,

Dr Kristjan Pomm - Mees ja seksuaaltervis

Non-pharmacological treatment

KOOLITUSJUHENDI VALMIMISSE PANUSTASID JÄRGMISED EKSPERDID: Henrikki Brummer-Korvenkontio. Soome. Tervise ja Heaolu Instituut Lella Cosmaro. Itaalia. F

TET_seminar_Maripuu_

Projekt Kõik võib olla muusika

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine

PowerPoint Presentation

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

AASTAARUANNE

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

5_Aune_Past

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

PowerPoint Presentation

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Microsoft Word - Document in Unnamed

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Microsoft Word - EHR.docx

ET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Informeeritus ja meediakasutus.doc

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

Markina

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft Word - Document in Unnamed

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Faktileht-1.indd

Versioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat

Iluteenused_A5.indd

Kommunikatsioonisoovitused

Heli Ainjärv

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Kodu puhtus ja kord

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti HIV-positiivsete Võrgustik registrik

aruanne AT

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

Slide 1

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Dr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk

Ppt [Read-Only]

Õppekava arendus

Väljavõte:

HIV-I TEMAATIKAGA SEOTUD TEADMISED, HOIAKUD JA KÄITUMINE EESTI NOORTE HULGAS 2010. a uuringu tulemused 10-18-AASTASED Liilia Lõhmus 28.11.2011

Ü L E V A A D E U U R I N G U K O R R A L D A M I S E S T Kordusuuring: 2003, 2005, 2007, 2010 Eesmärk: Saada regulaarne ülevaade Eesti noorte HIVnakkusega seotud teadmistest, arusaamadest ja suhtumistest, seksuaalkäitumisest, kondoomi kasutamise harjumustest ja testimisest HIV-i suhtes. Pakkuda informatsiooni ennetustegevuse planeerimiseks ja riikliku strateegia tulemuslikkuse hindamiseks.

10-18-aastased: Ü L E V A A D E U U R I N G U K O R R A L D A M I S E S T Valim üldhariduskoolide 7.-12. kasside seas. Eraldi ankeet 10-13- ja 14-18-aastastele. Anketeerimine koolide külastamise käigus. Analüüsi kaasatud 3618 õpilase andmed.

Ü L E V A A D E V A L I M I S T Sugu 10-13 14-15 16-18 Noormees 989 411 357 Tütarlaps 987 427 447 Rahvus 10-13 14-15 16-18 Eestlane 1543 621 630 Venelane 358 175 146 Muu rahvus 75 42 28 Piirkond 10-13 14-15 16-18 Harjumaa 735 315 261 Ida-Virumaa 234 150 162 Muu Eesti 1007 373 381 Asustuse tüüp 10-13 14-15 16-18 Linn 1133 489 346 Maa 831 484 317

S Õ L T U V U S A I N E T E T A R V I T A M I N E Sõltuvusainete tarvitamine elu jooksul (%) 100 95,6 90,9 80 69,8 76,7 76,7 60 52,3 59,8 40 37,1 28,2 20 14,8 18,0 0 tarvitanud sigaretti joonud alkoholi olnud purjus tarvitanud narkootikume 2,4 10-13 14-15 16-18

Suitsetamine, viimane 4 nädalat (%) 100 8,0 1,3 13,2 16,4 80 19,9 21,0 60 40 90,6 67,0 62,6 20 0 10-13 14-15 16-18 mitte kordagi mitu korda nädalas või harvem iga päev

alkoholi Alkoholi tarvitamine, viimane 4 nädalat (%) tarvitamine purju joomine 16-18 14-15 10-13 16-18 14-15 10-13 33,7 47,4 53,6 68,5 86,6 94,5 32,5 32,5 26,2 19,5 33,8 20,2 12,1 3,4 2,1 20,1 9,5 3,9 0 20 40 60 80 100 mitte kordagi harvem kui üks kord nädalas üks kord nädalas või sagedamini Joonud alkoholi: 10-13 - 13% 14-15 - 53% 16-18 - 66% Olnud purjus: 10-13 - 6% 14-15 - 32% 16-18 - 46%

Sõltuvusainete tarvitamine 10-13-aastaste hulgas, viimane 4 nädalat küsitlusaastate võrdlus (%) 40 30 20 13,3 13,5 14,4 13,5 10 8,1 6,7 6,6 9,4 0 4,6 5,1 5,2 5,5 2003 2005 2007 2010 suitsetas jõi alkoholi oli purjus

Sõltuvusainete tarvitamine 14-15-aastaste hulgas, viimane 4 nädalat küsitlusaastate võrdlus (%) 80 60 51,5 50,5 54,3 52,6 40 33,3 31,8 31,5 33,0 20 27,5 33,4 35,5 31,5 0 2003 2005 2007 2010 suitsetas jõi alkoholi oli purjus

Sõltuvusainete tarvitamine 16-18-aastaste hulgas, viimane 4 nädalat küsitlusaastate võrdlus (%) 100 80 60 40 20 74,5 76,5 68,8 51,9 56,0 41,1 39,6 39,0 41,5 66,3 46,4 37,4 0 2003 2005 2007 2010 suitsetas jõi alkoholi oli purjus

T E A D M I S E D STLI-de vältimise meetodid (%) Meetod 10-13 14-15 16-18 Mitte seksimine (jah) 58,4 - - Kondoom (jah) 68,7 95,8 98,9 Rasestumisvastased tabletid (ei) 36,5 72,5 86,9 Emakasisene spiraal (ei) - 26,4 59,3 Katkestatud suguühe (ei) - 35,5 66,1 KORREKTSED TEADMISED 21,9 14,7 46,6

Korrektsed teadmised STLI-de vältimise meetoditest, küsitlusaastate võrdlus (%) 50 40 34,6 44,3 40,8 46,6 30 20 10 17,0 13,2 24,6 21,7 21,9 16,9 16,9 14,7 0 2003 2005 2007 2010 10-13 14-15 16-18

HIV-nakkuse levikuteed (%) 10-13 14-15 16-18 Kas HIV-i nakatumise riski on võimalik vähendada kasutades iga seksuaalvahekorra ajal kondoomi? (jaatav vastus) Kas HIV-i nakatumise riski on võimalik vähendada olles seksuaalvahekorras vaid ühe nakatumata ja sulle truu partneriga? (jaatav vastus) Kas inimene võib nakatuda HIV-i süstides süstlaga, mida keegi enne teda on kasutanud? (jaatav vastus) 62,6 90,7 94,6 38,3 69,2 85,1 76,7 91,1 97,1 Kas inimene võib nakatuda HIV-i sääsehammustuse kaudu? (eitav vastus) 34,8 38,9 42,1 Kas inimene, kes näeb terve välja, võib olla nakatunud HIV-i? (jaatav vastus) 65,0 83,5 92,2 KORREKTSED TEADMISED 5 küsimust 4 küsimust 7,4 21,8 21,5 54,2 33,9 76,6

Arusaamad HIVi levikust olmekontaktides (%) 10-13 14-15 16-18 Ei nõustu, et kasutades HIVi nakatunud inimesega ühist WCd, võib ka ise nakatuda HIVi 23,2 39,3 56,6 Ei nõustu, et süües samadest toidunõudest HIVi nakatunud inimesega, võib ka ise nakatuda HIVi 21,9 43,5 63,2 Ei nõustu, et kallistades HIVi nakatunud inimesega, võib ka ise nakatuda HIVi 36,5 82,7 92,9 Ei nõustu, et ujudes basseinis koos HIVi nakatunud inimesega, võib ka ise nakatuda HIVi 28,8 61,0 75,0 EI OMA VÄÄRARUSAAMU 5,9 24,1 42,3

Koolinoored, kellele ei ole väärarusaamu HIVi levikust olmekontaktides, küsitlusaastate võrdlus (%) 60 40 39,2 45,6 43,5 42,3 23,4 27,4 26,1 24,1 20 8,6 8,9 6,6 5,9 0 2003 2005 2007 2010 10-13 14-15 16-18

Suhtumine HIVi nakatunud inimestesse (%) 10-13 14-15 16-18 Ei lõpetaks toiduainete ostmise kauplusest, kus müüja on nakatunud HIVi 28,6 57,9 70,1 Ei lõpetaks oma tuttava või sõbraga suhtlemist, kui ta on nakatunud HIVi 56,9 82,3 89,7 Õpetaja, kes on nakatunud HIVi, võib koolis edasi töötada 18,3 45,3 64,0 Oleksin nõus õppima ühes klassis HIVi nakatunud õpilasega 29,0 65,4 81,1 Oleksin nõus sööma ühes lauas HIVi nakatunud inimesega 20,5 50,7 71,4 TOLERANTNE SUHTUMINE 6,4 26,1 47,7

Tolerantne suhtumine HIVi nakatunud inimestesse, küsitlusaastate võrdlus (%) 60 47,7 40 37,1 40,0 20 20,9 24,5 27,3 26,1 13,6 8,0 6,7 6,4 0 5,5 2003 2005 2007 2010 10-13 14-15 16-18

Koolitundides põhjalikult käsitletud teemad (%) 10-13 14-15 16-18 Murdeiga ja muutused murdeeas Meeste ja naiste vahelised suhted HIV ja AIDS Seksuaalsel teel levivad haigused Kondoomi kasutamise vajalikkus 44,6 72,8 67,2 33,8 47,8 46,6 16,1 40,2 46,7 22,3 43,5 47,3 16,3 49,5 61,6 Narkootikumide kahjulikkus 60,6 73,4 64,4 Narkootikumidest keeldumine 52,3 51,0 42,4

Oma tuttavatega teemadest rääkimine (%) Kondoom ja rasestumisvastased vahendid 10-13 14-15 16-18 Õpetaja 16,9 24,6 28,9 Spetsialist 13,6 19,6 33,0 Oma poiss või tüdruk 14,2 34,1 60,0 Sõbrad 53,0 71,0 82,8 Õde või vend 11,6 17,9 24,1 Vanemad 31,4 43,4 47,3 HIV ja AIDS 10-13 14-15 16-18 Õpetaja 30,9 43,0 46,5 Spetsialist 16,3 28,0 37,1 Oma poiss või tüdruk 10,4 25,8 40,7 Sõbrad 45,6 72,1 79,0 Õde või vend 14,2 22,4 26,0 Vanemad 47,3 54,0 53,3

S E O S E D Noored, kellel on korrektsed teadmised HIVi tegelikest levikuteedest, peavad vähem võimalikuks HIV-i nakatumist igapäevastes olmekontaktides. Noortel, kel on tolerantne suhtumine HIVi nakatunutesse, on vähem väärarusaamu HIVi levikust olmekontaktides ning paremad teadmised nakkuse tegelikest levikuteedest. Noorte hulgas, kellele on koolis HIVist ja AIDSist põhjalikult räägitud, on rohkem HIV-nakkuse levikuteedega seotud korrektsete teadmistega õpilasi. Lisaks: 10-13-aasaste puhul on paremad teadmised seotud ka STLIde käsitlemisega ning 14-15-aastaste puhul kondoomi kasutamise vajalikkuse teema käsitlemisega. 10-13-aastaste hulgas, kes on oma tuttavatega (vanemad, sõbrad, oma poiss või tüdruk, spetsialist) HIVist ja AIDSist rääkinud, on rohkem HIV-nakkuse levikuteedega seotud korrektsete teadmistega õpilasi. Olulist erinevust ei ilmne õpetajaga rääkimise ja teadmiste vahel. 14-15-aastaste grupis sellist tendentsi esile ei tule. 16-18-aasaste puhul on positiivne seos korrektsete teadmiste ja sõpradega HIVist rääkimise vahel.

S E K S U A A L S U H T E D J A K O N D O O M I K A S U T A M I N E Seksuaalvahekorra kogemus vanuse lõikes (%) 80 60 58,1 40 43,3 45,1 27,1 20 14,1 0 14 15 16 17 18 Seksuaalvahekorras on olnud: 14-15-aastastest 20% 16-18-aastastest 48%

Seksuaalpartnerite arv, viimane 12 kuud (% 12 kuu jooksul vahekorras olnutest) 14-15 61,4 13,9 12,1 12,7 16-18 60,1 17,9 9,2 12,8 0 20 40 60 80 100 1 2 3 4 ja rohkem

Rohkem kui ühe seksuaalpartneriga noored, viimane 12 kuud, küsitlusaastate võrdlus (% 12 kuu jooksul vahekorras olnutest) 60 55,2 40 45,3 47,5 42,4 38,6 38,5 36,4 39,9 20 0 2003 2005 2007 2010 14-15 16-18

Seksuaalpartnerite tüüp, viimane 12 kuud (% 12 kuu jooksul vahekorras olnutest) 14-15 61,2 23,3 15,5 16-18 65,0 18,7 16,2 0 20 40 60 80 100 püsipartner juhupartner juhu- ja püsipartner 14-15-aastased: 84% püsipartneriga; 50% juhupartneriga 16-18-aastased: 86% püsipartneriga; 43% juhupartneriga

Kondoomi kasutamine esimese seksuaalvahekorra ajal, küsitlusaastate võrdlus (% vahekorras olnutest) 100 80 71,2 75,1 78,1 60 59,0 58,8 61,8 69,1 76,9 40 20 0 2003 2005 2007 2010 14-15 16-18

Iga kord kondoomi kasutamine, viimane 12 kuud (% vastavas vahekorras olnutest) 16-18 43,0 59,7 14-15 52,4 67,0 0 20 40 60 80 juhupartner püsipartner

Alkoholi tarvitamine enne viimast seksuaalvahekorda (% 12 kuu jooksul vahekorras olnutest) 14-15 46,9 27,0 26,1 16-18 53,3 25,5 21,2 0 20 40 60 80 100 ei veidi mõõdukalt või palju

Positiivne suhtumine kondoomi kasutamisse (%) 14-15 16-18 HIV ei ole Eestis nii levinud, et mina peaksin juhuslikes seksuaalvahekordades alati kondoomi kasutama (mittenõustumine) Ma ei julgeks juhusliku partneriga kondoomi kasutamisest rääkida (mittenõustumine) Maksimaalne mõnutunne on vahekorras olulisem kui kondoomi kasutamine (mittenõustumine) 76,8 89,2 66,1 80,3 67,4 82,1 POSITIIVNE SUHTUMINE 45,9 67,0

Mitme partneriga vahekorras olnud noored on alustanud seksuaaleluga varem S E O S E D Mitme partneriga vahekorras olnud noorte seas on rohkem neid, kes tarvitasid enne viimast vahekorda alkoholi Juhuvahekorras olnud noorte seas on enam neid, kes tarvitasid enne viimast vahekorda alkoholi Juhupartneriga alati kondoomi kasutanute hulgas on suhtumine kondoomi kasutamisse positiivsem Juhusuhetes kasutavad palju enam kondoomi noored, kes tegid seda oma esimese vahekorra ajal Teadmiste taseme ja kondoomi kasutamise vahel kooliõpilaste hulgas seoseid ei ilmne.

R A S E S T U M I S E S T H O I D U M I S E M E E T O D I D Efektiivsed rasestumisvastased vahendid (tabletid, plaastrid, rõngas, emakasisene spiraal, kondoom, spermitsiidid) 14-15-aastased 83% 16-18-aastased 81% Ebaefektiivsed meetodid (kalendrimeetod, katkestatud suguühe, tupeloputus) 14-15-aastased 6% 16-18-aastased 8% Ei kasutanud midagi 14-15-aastased 6% 16-18-aastased 8%

H I V - T E S T I T E G E M I N E Teadmised testi tegemise kohtadest (%) 10-13 14-15 16-18 AIDSi nõustamiskabinet 44,3 51,7 56,6 Noorte nõustamiskeskus 17,2 16,6 25,6 Perearsti vastuvõtt - 31,3 26,9 Eriarsti vastuvõtt - 79,6 80,7 Arsti vastuvõtt 46,6 - - HIVi suhtes on ennast testinud: 14-15-aastastest 1% 16-18-aastastest 6% Oleks vaja HIV-testi teha (seksuaalvahekorras olnutest): 14-15-aastastest 16% 16-18-aastastest 14%

S O O G A S E O T U D E R I N E V U S E D Noormehed on tütarlastest enam sõltuvusainetega kokku puutunud 10-13: Poiste seas rohkem neid, kes on viimasel kuul suitsetanud ning elu jooksul narkootikume tarvitanuid 14-18: Noormeeste seas on rohkem igapäevasuitsetajaid Erinevused teadmistes: 10-13: Poiste seas on rohkem neid, kellel on korrektsed teadmised HIV-nakkuse levikuteedest 14-18: Tütarlastel on paremad teadmised STLIde vältimise meetoditest Tütarlapsed on HIVi nakatunud inimeste suhtes sallivamad. Tütarlastel on positiivsem suhtumine kondoomi kasutamisse. Noormeestel on rohkem seksuaalpartnereid ja juhusuhteid. Noormehed kasutavad nii püsi- kui juhusuhetes enam kondoomi. Noormeeste seas on rohkem neid, kes on tarvitanud enne seksuaalvahekorda alkoholi. Tütarlapsed teavad paremini, kus on võimalik testida HIVi suhtes.

R A H V U S E G A S E O T U D E R I N E V U S E D 14-18: Eestlased tarvitavad sagedamini alkoholi ning suurem hulk neist on proovinud elu jooksul narkootikume Eestlastel on paremad teadmised HIV-nakkuse levikuteedest ja STLI vältimise meetoditest 10-13: Erinevus tuleb esile seoses STLIde vältimise meetoditega. 14-18: Erinevused tulevad esile kõikide mõõdetud teadmiste osas. Eestlased on HIVi nakatunud inimeste suhtes sallivamad. Eestlastel on positiivsem suhtumine kondoomi kasutamisse. Kondoomi kasutamises erinevusi ei esine. Eestlaste hulgas on rohkem neid, kes kasutasid viimase seksuaalvahekorra ajal rasestumise vältimiseks efektiivseid meetodeid. Mitte-eestlaste seas rohkem neid, kes arvab, et neil on vaja testida ennast HIVi suhtes.

P I I R K O N N A G A S E O T U D E R I N E V U S E D 14-18: Harjumaa noorte hulgas on mõnevõrra rohkem sõltuvusainete tarvitamist. Narkootikumide tarvitamine elu jooksul: kõrgem võrreldes Ida-Virumaa ja muu Eestiga Alkoholi tarvitamine: tarvitanud sagedamini võrreldes muu Eestiga Muu Eesti noortel on paremad teadmised HIV-nakkuse levikuteedest ja STLI vältimise meetoditest 10-13: Erinevus tuleb esile seoses STLIde vältimise meetoditega. 14-18: Erinevused tulevad esile kõikide mõõdetud teadmiste osas (erinevus tuleb esile võrreldes Ida-Virumaaga). Ida-Virumaa noored on HIVi nakatunud inimeste suhtes vähem tolerantsed. Harjumaal on rohkem seksuaalvahekorra kogemusega noori. Harjumaal on positiivsem suhtumine kondoomi kasutamisse. Kondoomi kasutamises erinevusi ei esine. Ida-Virumaal on vähem neid, kes kasutasid viimase seksuaalvahekorra ajal rasestumise vältimiseks efektiivseid meetodeid ning rohkem neid, kes ei kasutanud mingeid meetodeid. Teadmised HIV-testi tegemise võimalustest: 10-13: Ida-Virumaal teatakse enam AIDSi nõustamiskabinette, mujal Eestis arsti vastuvõttu 14-18: Ida-Virumaal teatakse rohkem AIDSi nõustamiskabinette ja Noorte nõustamiskeskuseid

A S U S T U S E T Ü Ü B I G A S E O T U D E R I N E V U S E D 14-18: Linnanoorte seas on rohkem neid, kes elu jooksul narkootikume tarvitanud ning kes suitsetasid küsitlusele eelnenud kuu jooksul. 14-18: Maal elavate noorte hulgas rohkem neid, kellel ei ole ekslikke arusaamu HIVi võimalikust levikust olmekontaktide kaudu. Linnanoorte hulgas on rohkem seksuaalvahekorra kogemusega noori. Linnanoortel on rohkem seksuaalpartnereid 14-18: Linnanoorte hulgas on rohkem neid, kes teavad, et HIV testi saab teha AIDSi nõustamiskabinetis ja Noorte nõustamiskeskuses

K O K K U V Õ T T E K S Iga kümnes 10 13-aastane laps tarvitas eelmisel kuul alkoholi ja suitsetas. Iga kümnes 14 15-aastane on igapäevasuitsetaja ning iga teine jõi eelmisel kuul alkoholi. Iga neljas 16 18-aastane on narkootikume proovinud. Intensiivne sõltuvusainete tarvitamine on püsinud kooliõpilaste seas muutumatu probleemina läbi küsitlusaastate ning see seostub seksuaalkäitumisega. Pooled seksuaaleluga alustanud kooliõpilased tarvitasid enne viimast seksuaalvahekorda alkoholi. Alkoholi tarvitanutel on rohkem juhupartnereid. See suurendab STLIdesse ja HIVi nakatumise riski. HIV-nakkuse ennetustööga seotult tuleks tähelepanu pöörata ka sõltuvusainete tarvitamise teemale. Eesti noored on hästi kursis sellega, kuidas HIV-nakkus levib ning vanusega teadmiste tase suureneb. Aastate jooksul on paranenud teadmised STLide vältimise meetoditest. Samas aga on nakatumise ning rasestumise vältimise meetodina üsna levinud katkestatud suguühe. Oluline hulk usub, et emakasisene spiraal kaitseb nakkuste eest. Noori tuleks informeerida, millised meetodid ei kaitse nakkuste eest. Õpilased märgivad, et koolitundides räägitakse neile eelkõige narkootikumidest ja murdeea muutustest. Lisaks tuleks enam keskenduda seksuaaltervisele ja sellega seotud käitumisele.

K O K K U V Õ T T E K S Iga kümnes 14-aastane on olnud vahekorras; edasi kasvab seksuaalelu alustanute osakaal vanusega kiiresti. Info turvalise seksuaalkäitumise kohta peaks noorteni jõudma enne 14. eluaastat. Kolmandik juhuvahekorras olnud 14 15-aastastest, nelikümmend protsenti 16 18-aastastest seadis ennast viimasel aastal nakatumise ohtu, kuna ei kasutanud juhusuhtes kondoomi. Vaatamata sellele, et juhusuhetes kondoomi kasutamine ei ole veel heal tasemel, on seitsme aasta jooksul toimunud positiivsed muutused esmavahekorras kondoomi kasutamise osas. Neidude suhtumine kondoomi kasutamisse on positiivsem. Samuti on nende teadmised mitme teema osas paremad. Samas kasutavad aga noormehed enam seksuaalvahekorras kondoomi. Et naiste suurem valmidus kondoomi kasutada ka turvalise seksini viiks, oleks vaja mõtelda, milliste sõnumite ja ennetustegevustega on võimalik motiveerida naisi seda tegema

K O K K U V Õ T T E K S Valdav enamus kooliõpilastest ja üle poole täiskasvanud noortest ei suhtu HIV-i nakatunud inimestesse tolerantselt. Sallivat suhtumist on teistest piirkondadest vähem Ida-Virumaal ehk regioonis, kus nakkuse levik on kõige ulatuslikum ning HIV-i nakatunutega puutub reaalselt kokku kõige rohkem inimesi. Väärarusaamad nakkuse leviku võimalikkusest olmekontaktides on seal samuti enam levinud. Seega tuleks arusaamade ja hoiakute kujundamise osas rohkem tähelepanu pöörata just suurema HIV-nakkuse levikuga piirkondadele.

http://www.tai.ee/ AITÄH! ILUSAT PÄEVA!