Euroopa kvaliteedimärkide väljatöötamine IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks Ettepanekud kvaliteedimärkide, seotud teenuste ja vahendite kohta Koostatud Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi tellimusel Werner B. Korte Tobias Hüsing Simon Robinson Lex Hendriks Jan Dirkx
Vastutuse välistamine Euroopa Komisjon ja komisjoni nimel tegutsevad isikud ei vastuta alljärgneva teabe kasutamise eest. Esitatud seisukohad on autorite seisukohad ega pruugi väljendada Euroopa Komisjoni seisukohti. Selle brošüüri sisu ei anna ühtki kaudset ega otsest tagatist. Tulemusi tuleks kasutada vaid suunistena, mis on osa üldisest strateegiast. Euroopa ühendused, 2013. Paljundamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale. Ilmumisandmed Selle brošüüri on Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi nimel koostanud empirica Gesellschaft für Kommunikations- und Technologieforschung mbh. See on Euroopa uuringu Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgid IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks publikatsioon. Koostajad Werner B. Korte, Tobias Hüsing empirica GmbH-st Kujundus ja küljendus: mediadesign-bonn.de Trükk: trükikoda Brandt, Saksamaa Lk 2
Taust Werner Korte empirica GmbH juhataja, Bonn, Saksamaa Hindame kõrgelt kõigi põhisidusrühmade entusiasmi ja äärmiselt positiivset tagasisidet meie e-oskuste kvaliteedimärgi väljatöötamise ettepanekute kohta. See aitab päriselt kõrvaldada IKT-alaste oskuste puuduse Euroopas. Euroopa e-oskuste kvaliteedimärkide väljatöötamine IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks Selles brošüüris tutvustatakse Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi tellimusel, empirica GmbH, Bonn (Saksamaa) läbiviidud ning EXIN-i (Holland) ja Euroopa e-oskuste valdkonna asjatundjate toetusel tehtud uuringu Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgid IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks peamisi tulemusi ja järeldusi. Põhieesmärk oli välja töötada ettepanekud Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgi kohta ning internetipõhised prototüüpteenused ja vahendid, mis aitaksid suurendada läbipaistvust ja annaksid IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise alal suunised. Kavandatav märk põhineb Euroopa e-pädevuse raamistikul ja Euroopa kutsehariduse- ja koolituse valdkonna kvaliteeditagamise võrdlusraamistikul ning üldine tulemus on mehhanism, mis võimaldab e-pädevuse raamistiku alusel eristada sertifitseerimise ja koolituse eri tüüpe. Lisaks on loodud uus teabe hankimise võimalus ning esitatud tõendid Euroopa e-oskuste pakkumise ja nõudluse kohta koos prototüüpteenuse ja -vahendiga, mis toetavad karjääri edenemist, tööle suunamist ja värbamist, andes suuniseid sertifitseerimise kohta. Edasisest arengust ja tõhustamisest huvitatud sidusrühmadele pakutakse veebikeskkonna, enesehindamise vahendi ja veebiportaali prototüüpi, et luua tööle suunamise, värbamise, e-oskuste arendamise ja sertifitseerimise turule täisväärtuslik teenus. Uuringu tulemusi tutvustati 24. jaanuaril 2013 Brüsselis toimunud konverentsil, millest võttis osa üle 220 osaleja. Lõpparuanne avaldati 2013. aasta märtsis. Selles brošüüris on esitatud kokkuvõte uuringu tulemuste kohta. Põhjalikumad aruanded on kättesaadavad elektroonilisel kujul veebilehel www.eskills-quality.eu. E-oskuste internetipõhine teenus ja enesehindamise vahend on kättesaadavad veebilehel www.eskillslandscape.eu. Lk 3
Eessõna Alates sellest ajast, kui finantskriisi mõju jõudis 2008. aastal tööturgudele, on Euroopas kadunud üle 5,6 miljoni töökoha. Teatises Töövõimalusterohke majanduse taastumine avaldab Euroopa Komisjon oma seisukoha, et sellest kaotusest on võimalik toibuda vaid siis, kui EL pöördub tagasi säästva majanduskasvu juurde, mis omakorda nõuab seda, et Euroopa tööstus- ja teenindussektor säilitaksid või taastaksid oma rahvusvahelise konkurentsivõime. Seetõttu muutub tööstuse ja teeninduse suutlikkus konkureerida ja areneda üha enam olenevaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) uudsest ja tõhusast kasutamisest. EL-i e-oskuste strateegia on tähtis Euroopa digitaalarengu tegevuskava ja tööhõivepaketi osa, mis aitab suurendada tööjõu konkurentsivõimet, tööviljakust ja hõivet. Euroopal on vaja tagada, et tööjõu sealhulgas, kuid mitte ainult IKT-ekspertide teadmised, oskused, pädevus ja leidlikkus vastaksid kõrgeimatele ülemaailmsetele standarditele ning et neid ajakohastataks pidevalt tõhusa elukestva õppega. Kõrgele töötuse määrale vaatamata suureneb IKT-sektoris oskuste nappus jätkuvalt. Olemasolevate oskuste ja tööturu vajaduste mittevastavuse probleem puudutab kõiki liikmesriike, isegi kui see mõjutab neid erineval määral. Nõudlus IKT-spetsialistide järele suureneb aastas tähelepanuväärselt ligikaudu 3% võrra, ületades pakkumist. 2015. aastaks prognoositakse 300 000 kuni 800 000 vaba töökohta, kusjuures paljud neist jäävad täitmata, kui ei pingutata rohkem selle nimel, et meelitada noori arvutiteadust õppima ja korraldada töötutele ümberõpet. Kõike seda arvesse võttes on IKT-valdkonna tööstuspõhine koolitus ja sertifitseerimine ilmselgelt üks osa võimalikust lahendusest. Kuid see eeldab mõningate takistuste ületamist. Nii karjääri alustades kui ka suurima nõudlusega aladel edasipürgimisel puutub IKT-spetsialist sageli kokku segadusse ajavalt paljude sertifikaatidega. Neis erinevates tehnilist koolitust hõlmavates sertifikaatides, mida pakuvad peaaegu et kõik IKT-teenuseosutajad ja teabehalduse ühingud, või ka tipptaseme sertifikaatides puudub läbipaistvus. Lisaks kehtivad need sertifikaadid samaaegselt, ent täiesti eraldiseisvalt ametlike kutse- ja kõrghariduse sertifikaatide kõrval. See on uuringu Euroopa kvaliteedimärgid IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks taust. Selles brošüüris on välja toodud uuringu põhitulemused, mida tutvustati Euroopa ekspertidele asjakohase arutelu saatel neljal seminaril ja ühel rahvusvahelisel konverentsil, mis tõi kokku üle 220 põhisidusrühma ja valitsuste esindaja. Tulemused said üleüldise heakskiidu ning üksmeelselt jõuti järeldusele, et üldtunnustatud kvaliteedimärk võib viia tulevasele oskuste puudusele keskendumise uuele tasemele. Sidusrühmade vahelised arutelud edasiste sammude kohta toimuvad suure IKT-töökohtade koalitsiooni konverentsil, mis toimus esmakordselt 4. 5. märtsil 2013 Brüsselis. Michel Catinat üksuse juhataja, põhiline progressi võimaldav tehnoloogia ja IKT, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, Euroopa Komisjon Lk 4
IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise üldine olukord Euroopas IKT-valdkonna tööstuspõhisel koolitusel ja sertifitseerimisel võib olla väga tähtis roll e-oskuste puuduse ja mittevastavuse vähendamisel Euroopas. Kuid kõigepealt tuleb jagu saada märkimisväärsetest pidurdavatest ja takistavatest asjaoludest. IKT-spetsialistina karjääri alustamist või suurima nõudlusega aladel edasipürgimist piirab tõik, et IKT-valdkonna sertifitseerimises puudub läbipaistvus. Kehtivad tuhanded sertifikaadid, alates tehnilistest (peaaegu et iga IKT-teenuseosutaja pakub mõnda) ja teabehalduse ühingute pakutavatest sertifikaatidest, lõpetades tipptaseme sertifikaatidega. Peale selle näib, et need sertifikaadid eksisteerivad kutseja kõrgharidusest täiesti eraldi maailmas. Pidevalt suurenev hulk IKTteenuste osutajaid pakub tuhandeid tööstuspõhiseid koolitus- ja sertifitseerimiskursusi. Vähe sellest, et praegu ei ole ülevaadet ja usaldusväärseid andmeid selle kohta, mida pakutakse, puudub ka põhjalik teave erinevate tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste sisu või selle kohta, kuidas need on üksteisega seotud või mil määral üksteisega kattuvad. Ametiredelil edasiliikumisest huvitatud IKT-spetsialistide, IKT-valdkonna töötajaid värbavate organisatsioonide ning noorte ja õppurite jaoks, kes soovivad IKT-alal karjääri teha, muudab niisugune selguse puudumine tegutsemisvõimaluste leidmise ja otsuste langetamise asjatult keeruliseks. Personaliosakonnad peavad toime tulema värbamisel, eriti piiriülesel värbamisel tekkivate probleemidega. Õppekavade arendajate seas valitseb ebakindlus, kuidas tagada huvitatud isikutele ja organisatsioonidele juurdepääsupunktid. Kuid kõige rohkem takistab see väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE-de) talendiotsinguid ning IKT-spetsialistid vajavad meeleheitlikult suunanäitajaid ja juhiseid, kuidas edasi toimida. Bernd Taselaar EXIN-i tegevjuht See algatus sobib väga hästi kokku meie missiooniga parandada teabe haldamist, andes spetsialistidele võimaluse arendada ja tõendada oma pädevusi. Olenematu akrediteerimis- ja sertifitseerimisasutus EXIN toetab Euroopa e-pädevuse raamistikku. Rahvusvaheliselt tunnustatud IKT-valdkonna koolituse ja sertifitseerimise kvaliteedimärgid muudavad IKT-sektori küpsemaks. See hõlbustab tööstuspõhiste sertifikaatide kasutamist kõrgemas kutsehariduses ja akadeemilises hariduses. Vahendid, mis võimaldavad e-oskusi tööülesannetega vastavusse viia, on väga tähtsad. Lk 5
E-oskuste nõudlus ja pakkumine Euroopas IKT-tööjõud on viimastel aastakümnetel Euroopas suurenenud ning kasv jätkub. IKT-valdkonna tööhõive aastane kasv on vaatamata kriisile seni jäänud kindlalt püsima. IKT-valdkonnas töötas 2011. aastal Euroopas ühtekokku 6,67 miljonit inimest s.o. 3,1% kogu tööjõust. 5,25 miljonit neist liigitub IKT-spetsialistide alla, 1,42 miljonit töötajat võib lugeda juhtimistasandil IKT-ekspertideks. Siia alla kuuluvad infotehnoloogia peaspetsialistid, IKT-operatiivjuhid, -projektijuhid ning IKT-töötajad, kes vastutavad planeerimise ja strateegia eest, näiteks ettevõtete IT-arhitektid, süsteemianalüütikud ja IKT-konsultandid. Kui selle hulka arvestada ka mehaanikute ja füüsilise töö tegijate IKT-oskused, kasvab IKT-valdkonna töötajate arv üle kaheksa miljonini ehk 3,7% Euroopa tööjõust, mõnes riigis lausa 6%-ni. Aastatel 2000 kuni 2010 suurenes IKT-valdkonna töötajate osakaal keskmiselt üle 4% aastas. Isegi Euroopat 2008. aasta lõpust alates mõjutanud majandus- ja finantskriisi ajal on kasv olnud keskmiselt 2,65% aastas. IKT-spetsialistide töökohakindlus on ilmselge tõsiasi. Tööturg on probleemideta vastu võtnud kõik IKT-eriala lõpetanud ning januneb veel rohkemategi järele. Peter Hagedoorn peasekretär, Euroopa infotehnoloogia peaspetsialistide liit (EuroCIO) EuroCIO on nii liikmesriikide kui ka EL-i tasandil e-oskuste valdkonnas aktiivselt tegutsenud juba aastaid. Infotehnoloogia peaspetsialistid peavad just hästi koolitatud ja õigete e-oskustega inimesi meie majanduse ja üleüldiselt võttes ühiskonna uuenduse ja digitaaliseerumise võtmeks. EuroCIO tunneb heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle muuta IKT-kutseala e-pädevuste ja tööprofiilide ühiste standardite, hea hariduse ja Euroopas kehtivate asjaomaste kvalifikatsioonisüsteemidega küpsemaks. Lk 6
IKT-tööjõu areng Euroopa riikides aastatel 2000 2010. Allikas: Eurostati tööjõu-uuring. Kitsas määratlus: 2000 2010 ISCO-88 rühmad 213, 312: informaatikud ja arvutispetsialistid. 2011. aasta murrang: ISCO-08 rühm 25: IKT-spetsialistid, 35: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tehnilised töötajad. Lk 7
Huvi IKT-alase hariduse ja karjääri vastu on Euroopas raugemas. 2005. aastast alates on informaatika eriala lõpetanute arv pidevalt langenud. IKT-eriala lõpetanute arv on kõikide prognooside järgi märgatavalt vähenemas ning ähvardab kaasa tuua suure oskuste puuduse. Samaaegselt IKT-erialal tööle asuvate töötajate arvu vähenemisega toimub ka IKT-spetsialistide erialalt lahkumine, mis suurendab oskuste puuduse ohtu veelgi. Informaatika eriala lõpetanute arv Euroopa riikides aastatel 2000 2010 Suurim langus on toimunud Ühendkuningriigis, kus 2009. aastal moodustas informaatika lõpetanute arv 2003. Aastaga võrreldes vaid 62%. Kuid üldist vähenemist on märgata enamikus riikides, ehkki märkimisväärsed erandid on Saksamaa ja Tšehhi Vabariik. 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 EL 27 70 976 83 459 91 604 103 343 113 580 123 111 124 999 118 942 119 786 113 929 113 281 Ühendkuningriik 21 918 24 992 27 009 30 767 27 670 29 557 28 239 25 156 23 802 19 154 19 180 Prantsusmaa 11 447 14 841 14 841* 16 081 16 081* 20 094 19 673 18 409 17 551 19 136 19 136* Saksamaa 5630 5860 6617 8368 11 090 12 767 14 238 16 092 16 515 17 194 16 800 Hispaania 10 963 13 727 16 152 19 323 19 718 18 559 17 298 15 760 14 551 15 071 15 068 Poola 1912 3542 4112 5879 10 681 13 116 14 788 14 209 13 023 12 406 12 535 Holland 1308 1454 1645 1620 3511 3902 4617 4385 4078 3918 3858 Tšehhi Vabariik 2328 2676 2734 1215 1498 1643 2133 2406 2909 3047 2939 Itaalia 1626 1519 2423 2843 3211 3459 3541 3385 2933 2870 2778 19 liikmesriiki 13 844 14 848 16 071 17 247 20 078 20 014 20 472 19 140 24 424 21 133 20 987 Lõpetajate absoluutarv 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 EL 27 57% 67% 73% 83% 91% 98% 100% 95% 96% 91% 91% Ühendkuningriik 71% 81% 88% 100% 90% 96% 92% 82% 77% 62% 62% Prantsusmaa 57% 74% 74% 80% 80% 100% 98% 92% 87% 95% 95% Saksamaa 33% 34% 38% 49% 64% 74% 83% 94% 96% 100% 98% Hispaania 56% 70% 82% 98% 100% 94% 88% 80% 74% 76% 76% Poola 13% 24% 28% 40% 72% 89% 100% 96% 88% 84% 85% Holland 28% 31% 36% 35% 76% 85% 100% 95% 88% 85% 84% Tšehhi Vabariik 76% 88% 90% 40% 49% 54% 70% 79% 95% 100% 96% Itaalia 46% 43% 68% 80% 91% 98% 100% 96% 83% 81% 78% 19 liikmesriiki 57% 61% 66% 71% 82% 82% 84% 78% 100% 87% 86% Lõpetajate protsent kõrgeima absoluutarvu alusel Allikas: Eurostat 2013. ISCED tasemed 5A ja 5B, mis annavad esimese kraadi. *: Andmed puuduvad. Lk 8
Christian Pagel Corporate Business Systemsi asepresident ja SGLCarbon SE infotehnoloogia peaspetsialist Üks tähtsamaid vastumeetmeid, mis aitaks vähendada üha kasvavat põhjalike IT-oskustega inimeste nappust, on luua üle-euroopaline nõudlusest lähtuv ning võrreldav oskuste ja pädevuste struktuur, mis edendaks asjakohaste oskuste ja haridusega inimeste liikuvust Euroopas. Kriisi lõppedes suureneb tõenäoliselt nõudlus IKT-töötajate järele märgatavalt, tuues kaasa järsu e-oskuste lünga suurenemise. IKT-valdkonna töötajate pakkumisest suuremat nõudlust on korduvalt toonitatud. 2012. aastal kaheksas Euroopa riigis infotehnoloogia peaspetsialistide ja personalijuhtide seas läbi viidud uuringu järgi on EL-is hinnanguliselt 255 000 vaba töökohta. Sellest ligikaudu 72 000 töökohta on IKT-juhtimise ja -ettevõtte IT-arhitekti oskustega töötajatele ning umbes 183 000 põhiteadmistega IKT-spetsialistidele ja muudele IKT-valdkonna tehnilistele töötajatele. Viimaste prognooside järgi võib täitmata nõudlus 2015. aastaks kasvada 372 000 kuni 864 000 töötajani. Nõudlus IKT-spetsialistide ja -ekspertide järele on viimaste aastate kasvufaasis märkimisväärselt ületanud pakkumise. Praegune kriis võib ajutiselt küll nõudlust vähendada, kuid sellest hoolimata jääb see EL-is ikkagi suureks. Üle kahe kolmandiku vabadest töökohtadest on VKE-de pakutavad, kellel on püsivalt raskem e-oskustega eksperte leida kui suurematel organisatsioonidel. Vabad töökohad IKT-spetsialisti ametikohale Euroopa riikides aastal 2012 (infotehnoloogia peaspetsialistide ja personalijuhtide seas 2012. aastal läbi viidud uuringu järgi) Muud teenused (sh finantsteenused) 13% Jaemüük, hulgimüük, transport ja logistika 11% Vabad töökohad eri sektorites Tootmine ja ehitus 28% Avalik sektor 4% IKT 44% Lk 9
John O Sullivan Euroopa Standardikomitee ekspert, Euroopa IKT-valdkonna sertifitseerimise ja sellele järgneva tegevuse projektijuht Euroopa e-oskuste kvaliteedimärk aitab õppuritel, nende tööandjatel ja klientidel hinnata koolituse ja sertifikaadi väärtust, kasutades ühise võrdlusalusena Euroopa e-pädevuse raamistikku. See aitab samaaegselt kehtivad akadeemilised ja kutsekvalifikatsioonid ühendada ja ühteainsasse elukestva õppe skeemi paigutada. Vabad töökohad IKT-spetsialisti ametikohale Euroopa riikides aastal 2012 (infotehnoloogia peaspetsialistide ja personalijuhtide seas 2012. aastal tehtud uuringu järgi) Vabad töökohad tööülesannete järgi Vabad töökohad ettevõtete suuruse järgi IKT-juhid, IT-arhitektuur ja analüüs 28% IKT spetsialistid 72% 10 249 töötajat 70% 250+ töötajat 30% Allikas: empirica: infotehnoloogia peaspetsialistide ja personalijuhtide seas tehtud uuring, 2012. Lk 10
Prognoosid näitavad, et tulevane nõudlus keskendub aina rohkem kõrgema taseme IKT-töökohtadele juhtimisele, planeerimisele ja strateegiale, IKT-arenguspetsialistidele ning vähem infrastruktuuriga seotud ametitele nagu IKT-alane tugi, teenuste osutamine ja tegevus. Clementina Marinoni üksuse juhataja, Fondazione Politecnico di Milano empirica ja IDC Europe i Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi nimel tehtud ühisuuring näitas, et kuna nõudlus e-oskuste järele kasvab pakkumisega võrreldes tunduvalt suuremaks, on 2015. aastaks IKT-valdkonnas 372 000 kuni 864 000 vaba töökohta. Nõudlus IKT juhtimis- ja IT-arhitektuuri tasandi ekspertide järele Digitaaltehnoloogia levimise ja üleilmastumise ajajärgul muutuvad kvaliteedi-standardid üha tähtsamaks. IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise strateegiline ülesanne suureneb ka väljaspool IKT-sektorit. Kliendid, kasutajad ja kodanikud nõuavad kõrget kvaliteeti ja väärtust. Kvaliteedi tunnustamine saab peamiseks teguriks, mis tagab võimaluse tegutseda ja konkureerida. suureneb eelduste järgi püsivalt nagu ka nõudlus IKT-spetsialistide järele, kuid viimane saab olema kõikuvam ja oleneb arengukäigust. 2015. aastal on nõudlus e-oskuste järele suures osas täitmata ning tasemel, mis ületab informaatika eriala nelja aasta pärast lõpetajate arvu kahekordselt (2011. aasta informaatika lõpetanute hulk). E-oskuste puudused: eeldatavad vabad töökohad Euroopas aastatel 2011 2015 1 000 000 900 000 800 000 864 000 700 000 600 000 676 000 500 000 400 000 300 000 200 000 255 000 205 000 363 000 220 000 487 000 259 000 372.000 100 000 0 2011 2012 2013 2014 2015 Kindluse tagasi saamine, vabad töökohad kokku Kindluse tagasi saamise stsenaarium IKT-spetsialistid Kindluse tagasi saamise stsenaarium IKT juhimisja IT-arhitektuuri tasand Ettevaatlik kasv, vabad töökohad kokku Ettevaatliku kasvu stsenaarium IKT-spetsialistid Ettevaatliku kasvu stsenaarium IKT juhimis- ja IT-arhitektuuri tasand Lk 11
Vajadus Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgi ja seotud vahendite järele Euroopa personalijuhid ja infotehnoloogia peaspetsialistid peavad IKT-valdkonna tööstuspõhist koolitust ja sertifitseerimist väga vajalikuks. Tööstuspõhistel koolitus- ja sertifitseerimiskursustel põhinevad sertifikaadid on mõnede IKT-valdkonna vabadele töökohtadele kandideerijate või valdkonnas ametikõrgenduse taotlejate jaoks hädavajalikud, nagu tõid välja 30% uuringus osalenud personalijuhtidest / infotehnoloogia peaspetsialistidest (kaalutud tööhõive järgi). 45% vastanutest peab sertifitseerimist tähtsaks väärtuseks. Tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste suhtes lähevad EL 27 piires arvamused lahku tähtsaimaks peab seda Ühendkuningriik, Prantsusmaa on vastupidisel arvamusel. Nõutud sertifitseerimistasemed on töövaldkonniti erinevad. Kõrgeimad nõudmised kehtivad IT-turvalisuse valdkonna töötajatele, kellele järgnevad tarkvaraarendajad, riistvara hooldajad ja IKT-juhid. Eesmärgiga muuta tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste turg läbipaistvaks ja pakkuda kvaliteediga seoses juhtnööre on kvaliteedimärgi loomise idee leidnud tugeva toetuspinna. Euroopa tööstus nõuab kindlalt e-oskuste kvaliteedimärgi ja sellega seotud toe väljatöötamist, et sektor saaks töötajate jaoks kindlaks teha ja valida kõige sobivamad sertifikaadid. Karjääri edenemisest huvitatud töötajad ja õppurid nõuavad tungivalt tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste turul valitsevates segadustes selgust toovaid asjakohaseid suuniseid, et nad oskaksid eristada hea kvaliteediga sertifikaate küsitava väärtusega sertifikaatidest. Susan Martin ülemaailmse sertifitseerimise direktor, SAP Sertifikaate pakkuvad IKT-teenusepakkujad on huvitatud märgist, mida saab tunnustada nende kvaliteedi tagatisena. Ning liikmesriikide ja Euroopa poliitikakujundajad, kes vastutavad tööhõive ning nõudluse ja pakkumise parema tasakaalu eest, pooldavad samuti valikuid, mis võivad aidata suurendada Euroopas tööhõive määra ja IKT-töötajate hulka. Kvaliteetne tööstuspõhine koolitus ja sertifitseerimine on peamine abivahend, millega EL-i e-oskuste valdkonna lünki edukalt täita. Kavandatav Euroopa e-oskuste kvaliteedimärk koos e-oskuste veebiteenuse keskkonna ja enesehindamise vahendiga on tähtis samm IKT-elukutse õppuritele huvipakkuvamaks muutmise ning võimalikele tööandjatele suurema läbipaistvuse pakkumise suunas. Lk 12
Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgid ja seotud vahendid Carsten Johnson Cisco Systems, Area Academy juht Euroopa e-oskuste kvaliteedimärkide väljatöötamine ning vahendid ja teenused, mis muudavad koolitus- ja sertifitseerimisturu läbipaistvaks ja annavad suuniseid. Need kvaliteedimärke käsitlevad ettepanekud ja prototüüpvahendid võimaldavad eristada sertifitseerimise ja koolituse eri tüüpe, kaardistades kvaliteedimärgid ja tööstuspõhised sertifitseerimis- ja koolituskursused e-pädevuse raamistiku järgi ning andes asjaomaste kursuste läbimisel kvaliteedimärke kooskõlas Euroopa Komisjoni 2009. aasta soovitusega Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQUAVET) loomise kohta kutsehariduse ja koolituse valdkonnas; pakuvad teavet ja tõendeid e-oskuste nõudluse ja pakkumise kohta Euroopas, kasutades selleks veebikeskkonna teenust, ning annavad ülevaate suure e-oskuste nõudlusega valdkondadest, aidates sellega kaasa e-oskuste nõudluse ja pakkumise tasakaalustamisele; pakuvad veebipõhise enesehindamise vahendi ja veebiportaali näol prototüüpi, milles keskendutakse enda või töötajate e-oskuste täiendavale aren damisele, et toetada töö leidmist ja värbamist ettevõtetes. See algatus pakub sertifitseerimise ja koolitamise tüüpide eristamise võimalust kvaliteedimärkide ja tööstuspõhiste koolituskursuste ning e-pädevuse raamistiku alusel kaardistatud sertifikaatidega. See ergutab sidusrühmi koolituste kvaliteeti jälgima ja kontrollima ning võimaldab töötajatel hariduse, kogemuste, sertifikaatide ja pädevuste alusel oma kutsealase profiili ise kokku panna. Tööstussektor saab kasu Euroopa tööturu läbipaistvuse suurenemisest. Lk 13
Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgid IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks Euroopa e-oskuste kvaliteedimärkide ettepanekud on välja töötatud selleks, et toetada sidusrühmade huvisid, perspektiive ja pühendumust. Kavandatav Euroopa e-oskuste kvaliteedimärk põhineb kolmel teguril: tingimused ja näitajad, protsessid ning korralduslikud struktuurid. Jutta Breyer Breyer Publico ja Euroopa Standardikomitee e-pädevuse raamistiku arengujuht Tööstuspõhiseid koolitus- ja sertifitseerimiskursusi käsitlevad ettepanekud on välja töötatud kooskõlas Euroopa Komisjoni 2009. aasta soovitusega Euroopa kutsehariduse- ja koolituse valdkonna kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQAVET) kohta. Peaeesmärk on IKT-spetsialistide e-oskuste omandamine ja arendamine, st oskuste, mida on pigem vaja IKT-süsteemide loomiseks, rakendamiseks ja hooldamiseks kui selleks, et inimesed saaksid olemasolevaid IKT-vahendeid tööprotsessides kasutada. Esmajoones on arvesse võetud VKE-de nõudeid. Ettepanekud põhinevad Euroopa Standardikomitee (CEN) IKT-alaste oskuste seminari tulemustel ning iseäranis tööstuspõhiseid koolitus- ja sertifitseerimiskursusi pakkuvate teenuseosutajate e-oskuste kursuste kaardistamisel e-pädevuse raamistiku järgi. Kavandatava Euroopa tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste kvaliteedimärgise väljatöötamine ja kasutuselevõtmine peaks andma selguse järgmistes punktides: 1. kvaliteedi määratlemise ja mõõtmise kriteeriumid ja näitajad; 2. kvaliteedimärkide andmise protseduur alates esmakordse taotluse esitamisest kuni uuendamiseni; 3. korralduslikud struktuurid, mis teevad kindlaks motiveeritud ja juhtimissuutlikud osalejad, kes osalevad kavandatavas süsteemis seetõttu, et nad on veendunud, et see on kasulik; neile pakub huvi mõistlik rahastamismudel; neil on vajalikud vahendid ja võimekad töötajad. Euroopa e-pädevuse raamistik toob kasu üha suuremale kasutajaskonnale üle kogu Euroopa. See algatus on märkimisväärne samm edasi. See näitab, kuidas IKT-valdkonna tööstuspõhine koolitus ja sertifitseerimine saab olla raamistikuga seotud nagu kõik teisedki IKT-valdkonna kvalifikatsioonid ja koolitused. EL-i e-oskuste keskkonna andmebaas on lootusrikas algus IKT-sertifikaatide rägastiku läbipaistvamaks muutmisel. Lk 14
Dr George Sharkov direktor, Euroopa tarkvarainstituut, Ida-Euroopa keskus Ida-Euroopa tarkvaratööstus on kindlal kasvuteel. Pidev kvalifikatsiooni parandamine nõuab soovitud erialale kinnitatud koolituskava ja usaldusväärset sertifitseerimissüsteemi. Euroopa e-pädevuse raamistikul põhinev Euroopa kvaliteedimärk kõrvaldab hariduse ja elukestva õppe sektori puudused, mis on äärmiselt tähtis selleks, et toetada piirkonna VKE-de arengut ja määrata kindlaks sektori nõudmised ajakohasele IT ja tarkvara kvalifikatsioonile. Kvaliteedimärgi väljatöötamisel on järgitud nö kahekordset struktuuri. Kvaliteedimärgid peavad vastama ootustele Kvaliteedisüsteem oleneb kindlaks määratud näitajatest ja osadest ning nõuete ja tulemuste selgusest, st selgusest selles suhtes, mida IKT-ekspert (või haridusprogrammi eest maksev organisatsioon) kellelt ootab. Koolituse sisu ja sihtrühm peavad olema juba eelnevalt selged, et õppurid saaksid enne kursusele registreerimist kindlad olla, et see on see, mida nad tahavad. Õpikogemus peab olema positiivne, materjalid ja teadmiste edasiandmine tõhus ning õppurit köitev. Kursuse lõpuks peaksid tulemuses kajastuma kursusele või programmile seatud eesmärgid, nii et see vastaks õppurite ootustele. Materjalide, juhendajate, keskkonna ja õpitulemuse üldine kvaliteet peab olema maksumuse vääriline, sest õppurid ja/ või hariduse ja koolituse ostjad tahavad raha eest saada väärtust. Kvaliteedimärgi väljatöötamisel on seega arvesse võetud kliendi vaatekohta. Programmi sisu kohta tuleb esitada järgmised põhiküsimused. Mis on eksami/koolituse eesmärk, mõeldes õpitulemustele? Kas see hõlmab väidetavat sisu? Kus see tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste maastikul paigutub? Kas õpitulemused vastavad tehnika tasemele? Kuidas see sobib kokku planeeritava karjääriga? Mil määral see vastab teenuse osutaja spetsiifikale? Kas eksamid ja sertifikaadid on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega? Koolituse pakkumise kohta tuleb esitada järgmised küsimused. Millisel tasemel on õpetajad/ koolitajad? Millisel tasemel on tehnilised vahendid? Kuidas koolitusel osaleda saab? Kas katsetamine vastab standarditele? Kuidas tegeletakse andmete turvalisuse ja andmekaitse küsimustega? Alljärgnevalt kujutatud kvaliteedimärgi kahekordse struktuuri kontseptsiooni järgi tuleks jälgida ja hinnata kahte põhiosa ning kui need leitakse olevat rahuldavad, peaks järgnema tunnustamine. Kavandatav kahekordne e-oskuste kvaliteedimärgi andmise struktuur EeEIQA haridusasutus Selle kriteeriumi võib anda erinevatele kvaliteedistandarditele vastavuse tõendamine, nt: ISO 9001, riigis kehtiv kõrghariduse või kutsehariduse kvaliteedistandard või tunnustatud vastavus rahvusvahelise kvalifitseerimis-/sertifitseerimis-kavaga EI1 EI7 ASUTUS ON TUNNUSTATUD Kvaliteedimärgi kriteeriumid EePQA haridusprogramm Seostamine/kaardistamine e-pädevuse raamistiku järgi, programmi väljatöötamine, programmi läbivaatamine/parandamine, sisu kohaldatavus, katsetamine/sertifitseerimine, kliendile orienteeritud teabevahetus. P1 P6 HARIDUS- PROGRAMM ON TUNNUSTATUD Sellest tulenevalt on ettepanekus välja käidud kaks eri tüüpi kvaliteedimärki, mida saab tunnustada nii eraldi kui ka üheaegselt. Lk 15
Prof dr Peter Weiß teenuste haldusjuhtimine, ISS ärikool IKT-valdkonna sertifitseerimise ja koolituse pakkumised peavad vastama ühistele kvaliteedistandarditele, mis on nö lahutamatu osa viljakast ökosüsteemist, pakkudes IKT-valdkonna elukutsetele asjakohast koolitust ja sertifitseerimist. E-oskuste kvaliteedistandarditel põhinev paindlik süsteem saab üleüldise tunnustuse, toob vastastikust kasu ning pakub IKT-s karjääri alustamiseks häid väljavaateid. 1. Haridusasutus ja selle teadmiste edasiandmise protsess > Euroopa e-oskuste haridusasutuse kvaliteeditunnustus 2. Haridusprogramm ja selle sisu > Euroopa e-oskuste haridusprogrammi kvaliteeditunnustus Kavandatav kvaliteedimärk hõlmab tervet rida kriteeriume, mis on kokku võetud alljärgnevas tabelis. Kvaliteedimärgile kehtiv peamine tingimus on Euroopa e-pädevuse raamistiku järgi kaardistamine. Tööstuspõhiste e-oskuste sertifikaatide kaardistamine e-pädevuse raamistiku järgi muudab märgi arusaadavamaks järgmiste asjaosaliste jaoks: Kavandatava e-oskuste kvaliteedimärgi kriteeriumid Asutustele kehtivad kriteeriumid EI1 Teadmiste edasiandmise kvaliteet ning õpetajate ja koolitajate kvaliteet EI2 Õpikeskkonna tehniline kvaliteet EI3 Juurdepääsetavus EI4 Katsetamine/sertifitseerimine (olemasolul) EI5 Institutsiooniline kvaliteedi tagamine EI6 Turvalisus ja andmekaitse EI7 Tugi-teenused Haridusprogrammile kehtivad kriteeriumid P1 Seostamine e-pädevuse raamistiku kui tunnustatud raamistikuga P2 Programmi väljatöötamine P3 Programmi läbivaatamine ja parandamine P4 Sisu rakendatavus (kui asjakohane) P5 Katsetamine/sertifitseerimine (olemasolul) P6 Kliendile orienteeritud teabevahetus IKT-eksperdid, kes otsivad koolitusja sertifitseerimisvõimalusi, et täiendada oma oskusi ning suurendada karjääriväljavaateid; töötajaid palkavad organisatsioonid (eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad; eri e-oskustega konsultandid, koolituse pakkujad ja e-oskuste haridusprogramme välja töötavad või eri tööülesanneteks ettevalmistavad sertifitseerimisasutused; tööhõive- ja värbamisasutused ning personalisektor. E-oskuste sertifikaatide kaardistamisest e-pädevuse raamistiku järgi võib sündida uus teenus. Lk 16
Alljärgnevalt kirjeldatud veebipõhise e-oskuste keskkonna teenuse ja enesehindamise vahendi kontseptsioon võiks anda sertifitseerimisteenuse osutajate abiga ajakohast teavet tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste kohta. See aitaks täita IKT-valdkonna spetsialistide ja tööandjate tungiva vajaduse juhtnööride järele, millest e-oskuste sertifitseerimise maastikul juhinduda. Kaardistamistulemusi sisaldav andmebaas oleks samuti tähtis enesehindamise vahendi osa. Uuringus välja töötatud käsitlus on ühise raamistiku prototüüp, mis uurib süsteemi teostatavust ja selle kasutamist enesehindamise vahendis. Selles võetakse arvesse IKT-valdkonnaga seotud ülesandeid organisatsioonides, mille jaoks sertifikaadid võivad olla tähtsad, võrreldes sertifikaatide e-pädevuse profiili Euroopa IKT-profiilidega (Euroopa Standardikomitee IKT-alaste oskuste seminari kokkulepe nr 16458). Kaardistamismeetod ning soovituslikud eeskirjad ja dokumentide vormid on ära toodud käsiraamatus. Richard Coady Certiporti Euroopa müügijuht Strateegiliseks ja operatiivjuhtimiseks on juhtmudelina välja käidud kahetasandiline juhtstruktuur. Olgu rõhutatud, et alljärgnev struktuur ei ole muud kui ettepanek, mille üle võiks arutleda. Samad eesmärgid on saavutatavad ka muude lahendustega. Praegune ettepanek näeb ette strateegilise juhtimise nõukogu loomise, kuhu kuuluvad erinevate sidusrühmade, sealhulgas kõrg- ja kutsehariduse ning koolituse pakkujate, IKT-teenusepakkujate, Euroopa Komisjoni ja IKT suure nõudlusega valdkondade mõjukad esindajad. Laiaulatuslik esindatus aitab tagada kõikide IKT-valdkonna arengust huvitatud osapoolte seisukohtadega arvestamise. Peamiseks ajendiks oleksid ühised huvid suurendada läbipaistvust ja tõendada Euroopa e-oskuste kvaliteeti. Üks esimesi ülesandeid oleks koostada süsteemi juhtivate riiklike organisatsioonide valimise ja ametisse nimetamise ettepaneku vorm. Asjaomased organisatsioonid võivad olla nii kvaliteedijuhtimise süsteemide ja/või sertifitseerimise alal kogenud ning sobiva infrastruktuuriga äriühingud kui ka kasumit mittetaotlevad valitsusvälised organisatsioonid. Nõuetele vastavuse määraksid praktilised kogemused ja menetluslik Certiport toetab täielikult asjaomast algatust ning tunneb heameelt sektoris tunnustust leidvate ja asjakohaste IKT-kvalifikatsioonide üle, mis on paigutatud selgesse raamistikku, et toetada õppureid, õpetajaid ja sektorit asjakohaste IKT-alaste oskuste rakendamisel majanduse, tööstuse ja tööhõive eesmärkide täitmiseks. suutlikkus kvaliteedi tagamise valdkonnas (nt 5-aastane kogemus tunnustatud kvaliteeditagamise sertifikaatide väljastamises mis ei pea olema ilmtingimata IKT-valdkonnas) ning suutlikkus luua usaldusväärne koostöövõrgustik ekspertidega, keda rakendataks tehnilise hinnangu andmiseks. Nõukogu liikmeks nimetatud peaksid saama asjaomaste e-oskuste valdkonnas osalejate heakskiidu. Euroopa Komisjon peaks protsessi jälgima ja selles osalema. Ametisse nimetamise ja tunnustamise kokkulepetega ei tohiks kaasneda avaliku sektori kulusid. Tegevuskulude hüvitamine peaks toimuma kindlaks määratud regulaarsetest maksetest, st kvaliteedimärgi andmise menetluses osalevate taotlejate makstud tasudest saadud sissetulek peab katma kulud. See kahetasandiline struktuur looks tasakaalu süsteemi usaldusväärsuse ja eetilisuse ning ärilise orientatsiooniga juhtimise eeliste vahel. Järgmisel leheküljel toodud diagrammil on üldjoontes kujutatud võimalikku vastutuste esialgset jagamist. Lk 17
Karl-Heinz Hageni poliitikasekretär, IG Metalli juhataja Kavandatav e-oskuste kvaliteedimärgi haldusstruktuur Kvaliteedimärgi juhtorgan Kvaliteedimärgi haldusstruktuur Ühised pädevuse ja kvalifikatsiooni raamistikud ja standardid nagu Euroopa e-pädevuse raamistik on suurema liikuvusega Euroopa tööturu eesmärgi saavutamise hädavajalik eeltingimus. IG Metall on EL-i e-oskuste strateegias ja teenusepakkujatest olenematu IKT-valdkonna koolituse ja sertifitseerimise arendamises (tööprotsessile orienteeritud IT-alane täiendusõpe (APO-IT)) kaasa löönud aastaid. Meil on vaja ametlikku haridust ja IKT-teenusepakkujate sertifitseerimissüsteeme ühendavat silda. IG Metall ühendas jõud Ciscoga ning andis töötajatele pakkumisega Cisco meets APO võimaluse omandada kahekordne kvalifikatsioon. Kvaliteedimärgi haldusstruktuur Juhtstruktuur Kvaliteedisüsteemide üldine heakskiitmine Hinnastruktuur Tunnustuse kinnitamine Kinnituse tühistamine Tunnustamise tingimused Kvaliteedisüsteemide hindamine Haridusprogrammide hindamine Tagasisidemehhanism Vaidluse lahendamine Alusteabe haldamine Tühistamisettepanekud Soovitused tunnustamise kohta Turustamine ja tutvustamine Kvaliteedimärgile kehtiv peamine tingimus on Euroopa e-pädevuse raamistiku järgi kaardistamine. Kogu ahela toimimiseks, sealhulgas taotluse esitamiseks, hindamiseks, tunnustamiseks, suhtlemiseks ja märgi uuendamiseks on alljärgnevas tabelis toodud soovitused menetluste, osalejate, meetodite ja nõutud panuse kohta. Märgi taotlejad oleksid tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste pakkujad (koolituse pakkujad, kutseõppeasutused, või ülikoolid) või kursuste, kvalifikatsioonide või sertifikaatide arendajad ja pakkujad. Haldusorgan koosneks ühest või mitmest riiklikul tasandil kvaliteeditagamise kogemustega asutusest (nt Dekra või Cert-IT) ja/ või globaalsete programmide eest vastutavast keskorganisatsioonist. Kvaliteedimärgi taotleja Tasulise taotluse esitamine Tõendite esitamine Nõukogu koosseis oleks EL-i tasandil tasakaalustatud (mh näiteks Euroopa e-oskuste ühing, Euroopa infotehnoloogia peaspetsialistide ühing, CIONET, CEPIS, Euroopa Standardikomitee IKT-alaste oskuste seminar, IKT-teenuseid osutavate ettevõtjate ühisettepanek ning Euroopa IKTkõrgharidusasutuste ühing). Lk 18
Kavandatavad e-oskuste kvaliteedimärgi andmise menetlused Menetlus Alammenetlus Kes vastutab? Meetod Nõutud panus Eeltöö, et tagada menetluste üldine kooskõla ja tõhusus (hinnatakse ainult siis,kui tähtis kogu ärimudelile) Eeltöö Kvaliteedisüsteemide hindamine (asutustele) Kokkulepe tunnustatud kvaliteedistandardite loendi kohta (EL-i ja riigi tasandil / olenevalt süsteemist) Kvaliteedimärgi nõukogu palgatud välisekspert Asjaomase loendi süstemaatiline uurimine ja väljatöötamine enne kvaliteedimärgi kasutuselevõttu Esialgsed kulud Eeltöö Haridusprogrammide hindamine (programmi puhul) Üksikasjalikuma dokumendi vormi väljatöötamine, et tagada kirjeldamisel ja e-pädevuse raamistiku kaardistamisel ühtne metodoloogiline lähenemine Taotluse esitanud asutuse kvaliteedisüsteemide hindamine Kvaliteedimärgi nõukogu palgatud välisekspert Asjaomase dokumendi vormi süstemaatiline uurimine ja väljatöötamine enne kvaliteedimärgi kasutuselevõttu Esialgsed kulud Taotlemine Tõendite toomine selle kohta, et asutus on tunnustatud Kvaliteedimärgi taotleja Dokumentide esitamine elektrooniliselt või posti teel Olenevalt taotlejast Hindamine Esitatud dokumentide läbivaatamine Dokumentide läbivaatamine töö arvutis 1,5 tundi Soovitus kvaliteedimärgi nõukogule Standarditud vorm 15 minutit Tagasilükkamine või vastuvõtmine Kvaliteedimärgi nõukogu juhtorgani soovituse alusel Olenevalt menetluse korraldusest Tunnustamine Soovitused tunnustamise kohta sisene Standarditud vorm 15 minutit juhtumi kohta Tunnustuse kinnitamine Kvaliteedimärgi juhtorgan Olenevalt menetluse korraldusest Teabevahetus ja muud küsimused Vaidluse lahendamine sisene Olenevalt juhtumist Alusteabe haldamine sisene Veebipõhine andmebaas 15 minutit juhtumi kohta Tühistamisettepanekud sisene Olenevalt juhtumist Turustamine ja tutvustamine sisene Erinevad kanalid Jätkuvad pingutused, olenevalt kvaliteedimärgi haldusorganist Haridusprogrammi hindamine Taotlemine a) Tõendite esitamine selgelt liigendatud õpitulemuste kohta Kvaliteedimärgi taotleja Dokumentide esitamine elektrooniliselt või posti teel Olenevalt taotlejast b) Tõendite esitamine materjali asjakohasuse kohta, võttes aluseks kursuse kirjelduse Kvaliteedimärgi taotleja Dokumentide esitamine elektrooniliselt või posti teel Olenevalt taotlejast c) Tõendite esitamine jätkuva läbivaatamise ja parendamise kohta Kvaliteedimärgi taotleja Dokumentide esitamine elektrooniliselt või posti teel Olenevalt taotlejast Lk 19
Kavandatavad e-oskuste kvaliteedimärgi andmise menetlused Menetlus Alammenetlus Kes vastutab? Meetod Nõutud panus (hinnatakse ainult siis,kui tähtis kogu ärimudelile) d) Tõendite esitamine täpse kursuse-eelse teabe kohta Kvaliteedimärgi taotleja Dokumentide esitamine elektrooniliselt ja posti teel Olenevalt taotlejast e) Tõendite esitamine seose kohta e-pädevuse raamistikuga Kvaliteedimärgi taotleja Dokumentide esitamine elektrooniliselt ja posti teel Olenevalt taotlejast Hindamine Punkti c) läbivaatamine sisene Töö arvutis 0,5 tundi Punktide a), b), d) ja e) läbivaatamine välisekspert 3 tundi Tunnustamine Soovitused tunnustamise kohta sisene Standarditud vorm 15 minutit juhtumi kohta Tunnustuse kinnitamine Kvaliteedimärgi juhtorgan Olenevalt menetluse korraldusest Teabevahetus ja muud küsimused Vaidluse lahendamine sisene Olenevalt juhtumist Alusteabe haldamine sisene Veebipõhine andmebaas 15 minutit juhtumi kohta Tühistamisettepanekud sisene Olenevalt juhtumist Turustamine ja tutvustamine sisene Erinevad kanalid Jätkuvad pingutused, olenevalt kvaliteedimärgi haldusorganist Uuendamine Tõendite esitamine selle kohta, et kvaliteedimärgi nõuded on endiselt täidetud Kvaliteedimärgi taotleja Olenevalt taotlejast Tõendusmaterjali läbivaatamine sisene või väline Uuendamise soovitused sisene Uuendamise kinnitamine Kvaliteedimärgi juhtorgan Olenevalt menetluse korraldusest Lk 20
E-oskuste veebikeskkond ja enesehindamise vahend E-oskuste keskkonna teenus (www.e-skillslandscape.eu) on prototüüpvahend, mis põhineb Euroopa e-pädevuse raamistikul ja Euroopa Standardikomitee IKT-profiilidel ning IKT-tööstuspõhiste sertifikaatide kaardistamisel nende mõlema järgi. Selle prototüüpvahendiga seotud kavandatava veebipõhise teenuse eesmärgid võib kokku võtta järgmiselt: tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste valdkonnas läbipaistvuse pakkumine; nõudluse ja pakkumise kohta teabe jagamine; sidusrühmade ja ekspertide kokkuviimine. Veebiportaali prototüüp annab teavet järgmiste teemade kohta: Euroopa e-pädevuse raamistik, Euroopa IKT-eriala profiilid, e-oskuste kvaliteedimärgid, e-oskuste kvaliteedimärgi projekt, e-oskuste nõudlus ja pakkumine, sh statistika osa, tööstuspõhise sertifitseerimise profiilid. Ühtlasi sisaldab see koolituste lihtotsingut, enesehindamise vahendit, e-oskuste kvaliteediga tegelejate osa koos foorumi ja vikiga. Lk 21
Enesehindamise vahend on veebikeskkonna teenuse üks tähtsamaid osi, kuna see annab vahendid, millega saab eri tüüpi koolitusi ja sertifikaate kvaliteedimärkide alusel eristada. Veel üks vahend, mille väljatöötamisest olemasoleva prototüübi põhjal võivad sidusrühmad huvitatud olla, on vahend, mis avab töötajatele ning töötajaid värbavate ja edutavate organisatsioonide ees uued võimalused. Nad saavad hariduse, kogemuste, sertifikaatide ja pädevuste põhjal ise kas personaalse või erialase profiili koostada. Nad saavad sellest välja otsida kõige paremini sobivad IKT-profiilid ning valida sertifikaadid, mis võiksid aidata neil oma sihtide poole pürgida. Vahend võib edendada inimeste meelitamist IKT-sektorisse, andes selged juhtnöörid selle kohta, kuidas pädevusi, kogemusi jne töökohtadega kokku sobitada, ning osutades seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikele sammudele. Prototüüpvahend paneb personaalse kutsealase profiili kokku, võttes aluseks järgmised sisestatud andmed/andmeväljad: isikuandmed (nimi, amet, haridus, rahvus...); kogemused (IKT-profiilide alusel); kaastöötamine: kaastöötajad annavad oma tööpanuse enne töö lõpetamist ja lõpetamise kinnitamist. Nad on aktiivsed osalejad, kes on tööprot sessiga kursis. Mitu inimest võib olla üheaegselt ühe üleantava töö kaastöötajaks; vastutajad: tegijad on need, kes vastutavad töö tegemise eest. Nad peavad täitma ülesande või eesmärgi või langetama otsuse. Mitu inimest võib üheaegselt vastutada ühe üleantava töö eest; vastutav isik: vastutavaks isikuks olemine tähendab töö ainuomanikuks olemist. Omanik peab ülesande või eesmärgi täitmist või otsuse tegemist allkirjaga või suuliselt kinnitama. Ta peab tagama, et vastutused kõigi seotud tegevuste eest oleksid kindlaks määratud. Iga üleantava töö eest vastutab vaid üks omanik; pädevused; omandatud sertifikaadid. IKT-ekspert või -spetsialist saab kasutada vahendit selleks, et teha kogemuste ja sertifikaatide põhjal kindlaks oma pädevused; otse sisestada mis tahes täiendavaid pädevusi; uurida, millised pädevused ja kogemused parandaksid saavutusi või teha kindlaks sertifikaadid, mis võiksid muuta pädevused näiteks vastava IKT-alase tööprofiiliga seoses paremini märgatavaks. Ettevõtted võiksid töötajate värbamise või karjääri edendamise ja edutamise korraldamisel kasu saada enesehindamise vahendiga olemasolevate töötajate profiilide (pädevuste, kogemuste, sertifikaatide alusel) määratlemisest ning karjääri edendamiseks ja eesmärkide seadmiseks sobivaimate meetodite väljaselgitamisest. Tööhõive- ja värbamisasutuste / personalisektoris tegutsejate kasu oleks lasta kandidaatidel uuele ametikohale kandideerimisel teha enesehinnang. Võttes aluseks sisestatud sertifikaadid, kogemused ja pädevused, kalkuleeritakse Euroopa Standardikomitee IKT-ekspertide tööprofiilidele tuginedes sobivaimad rollid ning antakse isiklikud punktid, mis näitavad, kui suur protsent nõutud pädevustest on juba olemas. Puuduste analüüs võimaldab saada juhiseid selle kohta, kuidas sihiks võetud töökoha jaoks vajalikke erinevaid sertifikaate ja/või töökogemusi saada. Sobiv algoritm võimaldab välja arvestada enesehinnanguks sisestatud andmete ja personaalse kutsealase profiili ning andmebaasis olevate IKT-profiilide ja sertifitseerimise profiilide suhte. Lk 22
Frank Mockler programmistandardite juht, ECDL Foundation Dublin Thomas Michel FBCS, Cert-IT tegevjuht Toetame täielikult kvaliteedimärgi ideed, mis aitab kvaliteetsed tööstuspõhised koolitused ja sertifikaadid kooskõlas Euroopa e-pädevuse raamistikuga selgelt ära tunda. ECDL Foundation on sügavalt veendunud, et e-oskuste kvaliteediprojekti raames kavandatav süsteem on koolitus- ja sertifitseerimislahenduste keerukas keskkonnas orienteerumisel otseselt kasulik nii spetsialistidele kui ka organisatsioonidele. See projekt annab ette kvaliteedi võrdlusalused, ent on samas piisavalt paindlik, et tuua tööstuspõhisesse koolitusse ja sertifitseerimisse mitmekesisust ja innovatsiooni. Lk 23
Euroopa e-oskuste lisandväärtuse teenused ja vahendid E-pädevuse raamistik ja Euroopa e-oskuste kvaliteedimärk võivad aidata muuta IKT-valdkonna hariduse ja koolituse rohkematele inimestele huvipakkuvaks. Kavandatavad teenused ja vahendid võivad anda hädavajaliku läbipaistvuse ja toetada vahendeid, mis aitavad inimese pädevusi ja kogemusi ettevõtte töötajate värbamis- ja edutamisprotsessiga sobitada. Veebiportaal võib ühtlasi pakkuda põhjalikku statistikat e-oskuste tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise nõudluse ja pakkumise kohta Euroopas. Kaalutletud mehhanismid garanteeriksid huvitatud osapooltele, et kvaliteedimärgiga tunnustatud sertifikaatide puhul on tagatud vastavus asjakohastele standarditele ja kvaliteeditingimustele. Lisaks kvalifitseeruksid e-oskuste veebiteenuse keskkonnas ja enesehindamise vahendis kasutuskõlblikeks vaid need tööstuspõhised e-oskuste sertifikaadid, mida on tunnustatud Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgiga. Lk 24 Arendamisest ja prototüüpide väljatöötamisest tegudeni. Koos töötamise vajadus. Nende prototüüpide turul teenustena pakkumine eeldab peamistelt osalistelt Euroopa eri sidusrühmi hõlmavaid partnerlussuhteid. Pakutavad teenused peaksid põhinema e-pädevuse raamistikul ning hõlmama järgmisi ülesandeid ja tegevusi: e-pädevuse raamistiku tutvustamine Euroopa ja globaalsel turul; tööstuspõhiste IKT-valdkonna sertifikaatide kaardistamine e-pädevuse raamistiku järgi; Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgi kasutuselevõtmine ja tunnustamine; e-oskuste veebikeskkonna ja enesehindamise vahendi pakkumine, tuginedes ühisele e-pädevuse raamistikule; Euroopa tööstussektori abistamine töötajate värbamisel, oskuste ajakohastamisel ja ettevõttesisesel edutamisel; IKT-spetsialistide abistamine karjääri edendamisel ja oskuste ajakohastamisel, võttes arvesse sektori nõudlust; õppuritele võimaluse andmine võrrelda oma ootusi, kogemusi, pädevusi ja õpitud oskusi IKT-vald konna kindlate tööprofiilidega; tööhõive- ja värbamisasutuste ning personalikonsultantide abistamine töötajate tööle suunamisel; üksikisikute abistamine enda ning oma oskuste ja pädevuste kohta profiili koostamisel ning oskuste ja pädevuste kaardistamisel turu nõudluse järgi, tuginedes ühisele pädevuse raamistikule; e-oskuste veebikeskkonna ja enesehindamise vahendi edasiarendamine ja haldamine; Euroopa e-pädevuse raamistiku edasiarendamine ja haldamine; muud kohandatud teenused, reageerimaks konkreetsetele vajadustele. Partnerlus soovitatakse luua selliselt, et kõik selle pakutavad e-oskuste teenused põhineksid e-pädevuse raamistikul (ja seotud IKT-eriala profiilidel); e-oskuste kvaliteedimärkidega tunnustataks vaid neid tööstuspõhiseid koolitus- ja sertifitseerimiskursusi, mis vastavad etteantud tingimutele (sh edukas (ja kontrollitud) kaardistamine e-pädevuse raamistiku järgi); ainult auditeeritud tööstuspõhiseid koolitus- ja sertifitseerimiskursusi võib rakendada lõplikus veebipõhises enesehindamise vahendis.
Kevin Marshall Microsoft Iirimaa koolitusjuht See algatus pakub sertifitseerimise ja koolituse tüüpide eristamise võimalust Euroopa e-pädevuse raamistiku alusel kaardistatud kvaliteedimärkide ning tööstuspõhiste sertifitseerimis- ja koolituskursustega. Selles algatuses kaasa lüües võib Microsoft välja töötada selgelt esitletava karjäärikavaga talentide suunanäitaja, et inimesed saaksid oma potentsiaali ära kasutada. Kooskõlastatud tegevust ja põhisidusrühmade partnerlust oleks vaja haldusja juhtstruktuuride loomiseks. Oodatav tulemus on meelitada rohkem inimesi IKT-spetsialistide ja -ekspertide erialale, aidata neil oma teadmisi täiendada ja edasipidi edendada nende karjääri selliselt, et see vastaks sektori e-oskuste ja e-juhtimise alaste oskuste üha suurenevale nõudlusele. Asjaomase sektori ettevõtted ning tööhõive- ja värbamisasutused / personalisektoris tegutsejad saavad sellest kindlat kasu ka oma värbamise ja tööle suunamise protsessis. Euroopa tööstusettevõtjatel tuleks paluda tugineda töötajate värbamisel ja edutamisel Euroopa e-pädevuse raamistikule. See võib luua Euroopa tasandil nö silla riikides ja ettevõtetes kehtivate raamistike vahel, kirjutades IKT-valdkonnaga seotud erialased oskused lahti pädevuste ja tasemetega, mis oleks mõistetav kogu Euroopas ning mida saaks tutvustada ja kasutada ka rahvusvahelisel tasandil. Arutlemiseks: eri sidusrühmi hõlmavad partnerlussuhted võiks luua kahetasandilise mudeli järgi, kus on olemas nii juht- kui ka rakendustasand, mida täiendab riigi sidusrühmade võrgustik. Osalejate hulka võiksid kuuluda: sektoris tegutsevad (e-oskuste nõudluse pool) ning IKT-valdkonna koolituse ja sertifitseerimisega tegelevad ettevõtjad (e-oskuste pakkumise pool); Euroopa IKT-ühingud (nt CEPIS, DIGITALEUROPE); haridus- ning kutseharidus ja -koolitussektor, teenusepakkujatest olenematud sertifitseerimis- ja katsetamisasutused; riiklikud tööhõiveasutused; personali- ja värbamissektoris tegutsevad ettevõtjad jne; e-oskuste kvaliteedimärgi andmise akrediteeringuga riikliku tasandi sidusrühmad. Alustava mittetulundusühenduse jätkusuutlikkuse saavutamiseks oleks vaja piisavaid tuluvooge. Sissetulekuallikad võivad muu hulgas olla järgmised: 1. liikmemaksud; 2. e-pädevuse raamistiku järgi kaardistamise teenus või IKT-valdkonna teenuseosutajate kaardistamistulemuste kontrollimine; 3. e-oskuste kvaliteedimärgi andmine riiklike partnerasutuste kaudu; 4. teenuste projektid oma liikmetele, riikide valitsustele, põhisidusrühmadele, Euroopa Komisjonile, Euroopa Standardikomiteele; 5. Euroopa Standardikomitee kaudu ühenduse toetus eriülesannete täitmiseks, näiteks e-pädevuse raamistiku edasiarendamiseks; 6. enesehindamise vahendi asutuse- või ettevõttesisese kasutamise litsentsitasud tööhõiveasutustelt, personalisektoris tegutsejatelt ja suurkorporatsioonidelt. Lk 25
Eri sidusrühmi hõlmavate üle-euroopaliste partnerlussuhete kavandatav mudel Tööstuspõhise koolitusja sertifitseerimiskursuse (IBTC) pakkuja Tööstuspõhised koolitusja sertifitseerimiskursused = menetlus (vajab kindlaksmääramist) = kliendid / teenuse kasutajad / kasusaajad = juht- + haldusorgan, tagab üldise teenuste pakkumise E-pädevuse raamistik IKT-valdkonna tööprofiilid E-pädevuse raamistiku järgi kaardistamine E-oskuste kvaliteedimärk Enesehindamise vahend Veebiteenuse keskkond Nõudlus + pakkumise statistika Tööstuspõhise koolitus- ja sertifitseerimiskursuse kliendid/üksikisikud Tööstuspõhise koolitus- ja sertifitseerimiskursuse kliendid/ettevõtted Värbamisettevõtted IKTspetsialistid Tööhõiveasutused, personalisektor e-pädevuse raamistik, e-oskuste kvaliteedimärk + e-oskuste teenuste majandamise partnerlus, mille üle teeb järelevalvet nõukogu Tutvustamine ja teadlikkuse tõstmine Eespool toodud skeemi tuleks käsitleda ettepanekuna. See annab ülevaate ja ettekujutuse võimalikest peamistest alustaladest ja sellest, kuidas need võiksid omavahel seotud olla. Euroopa Komisjoni roll võiks selles mudelis olla Euroopa Standardikomitee kaudu toetuse andmine e-pädevuse raamistiku ja seotud teenuste edasiarendamiseks. E-oskuste puuduse probleemi lahendamise ühisalgatuse teema kerkis päevakorda 24. jaanuaril 2013 Brüsselis toimunud konverentsil. See tõi kokku sektori esindajad, IKT-teenusepakkujad, haridussektori esindajad, olenematud sertifitseerimis- ja katsetamisasutused, riikide tööhõiveasutused ja personalisektori esindajad ning ametnikud Euroopa Komisjoni neljast tähtsast peadirektoraadist: ettevõtluse ja tööstuse, hariduse ja kultuuri, tööhõive ja sotsiaalküsimuste ning kommunikatsioonivõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat. Üheskoos võeti vastu põhimõtteline otsus töötada välja e-oskuste kvaliteedimärgid, vahendid ja teenused, mis võiksid suurendada Euroopa tööhõivet ja tööalast konkurentsivõimet. Erinevates sektorites töötavad probleemiga kokku puutuvad eksperdid olid ühel nõul, et IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise kvaliteedimärk aitaks tuua läbipaistvust praegusesse keerulisse olukorda, kus on palju pakkumisi erinevatelt teenusepakkujatelt. See võib ühtlasi edendada IKT-ekspertide liikuvust ja meelitada IKT-kutsealale uut andekat inimressurssi. Selle tulemusena võib oskuste puudus järsult taanduda kiire areng, mis peab toimuma, kui tahetakse lahendada praegust IKT oskuste ja nõudluse mittevastavuse probleemi, sest vastasel juhul tabab 2015. aastast EL-i veelgi tõsisem oskuste puudus. Üksmeelselt jõuti järeldusele, et üldtunnustatud kvaliteedimärk võib viia tulevasele oskuste puudusele keskendumise uuele tasemele. See põhineks Euroopa Standardikomitee (CEN) välja töötatud Euroopa e-pädevuse raamistikul ning annaks koos veebipõhise enesehindamise vahendiga keerulisel IKT-valdkonna sertifitseerimise maastikul orienteeriumise juhised, toetades IKT-alal selge karjäärikava väljatöötamist ning andes IKT-valdkonna ekspertidele uue ja täpsema profiili. Sidusrühmade vahelised arutelud edasiste sammude kohta algasid suure IKT-töökohtade koalitsiooni konverentsi raames, millega tehti ametlikult algust 4. 5. märtsil 2013 Brüsselis. Lk 26
Tänuavaldused John McGlinchey CompTIA Euroopa ja Lähis-Ida asepresident Selle uurimuse tellis Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat. Meie kontaktisik oli kogu uuringu vältel peamise progressi võimaldava tehnoloogia ja IKT-üksuse vanemametnik André Richier. Projekt ei oleks saanud teoks ilma paljude ekspertide lahke osalemiseta: eriti Jutta Breyer (Breyer Publico) ja Terry Hook (Clock-IT-Skills), aga ka Fabianne Ruggier ja Daniela Busuttil Dougall (Talent Consulting), Clementina Marinoni (Fondazione Politecnico die Milano), Fiona Fanning (CEPIS), Dudley Dolan (CEN-i e-oskuste alase seminari juhataja), Frank Mockler (ECDL), Roberto Bellini (AICA) ja Andrea Parola (Euroopa e-oskuste ühing). Täname toetuse ja abi eest korralduskomiteed, kuhu kuulusid Frits Bussemaker (CIONet), Carsten Johnson (Cisco Networking Academy programm), Milton Goldschmidt (CompTIA), Thomas Michel (CERT-IT), George Sharkov (Euroopa Tarkvarainstituudi Ida-Euroopa keskus), Martin Sherry (Innovation Value Institute (IVI)) ja Peter Weiss (ISS, rahvusvaheline teenuste majandamise ärikool). Tänusõnad kuuluvad Gabriella Cattaneole, Marianne Koldingule ja Rosanna Litontile IDC Europe ist ning 24. jaanuaril 2013 Brüsselis toimunud üleeuroopalisel konverentsil Euroopa e-oskuste kvaliteedimärkide väljatöötamine IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks osalenud ekspertidele ja osalejatele, eriti sõnavõtjatele ja moderaatoritele: Geobani ettevõttetehnoloogia direktor ja Madriidi IE ärikooli IKT-programmide direktor Silvia Leal, AIRBUS-i IKT-koolitusjuht Wilfried Berlin, Cisco Systemsi ettevõtte arendusjuht Gert De Laet, PIN SME peasekretär Sebastiano Toffaletti, Müncheni Tehnikaülikooli professor dr Helmut Krcmar, Euroopa CompTIA asepresident John McGlinchey, Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi üksuse juhataja Ana-Carla Pereira, DIGITALEUROPE i direktor Jonathan Murray, CompTIA toetab Euroopa e-pädevuse raamistikku. Meil on hea meel algatuse üle luua e-oskuste kvaliteedimärk ning veebipõhine enesehindamis- ja nõustamisvahend, mis aitab kindlaks teha sobivaima karjääri ja seotud IT valdkonna sertifikaadid. Neid vahendeid on vaja selleks, et muuta tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste turg läbipaistvaks, koondada IT-sidusrühmi ning toetada Euroopa e-pädevuse raamistiku edukat rakendamist. IT-töötajate töölevõtmisel usaldavad tööandjad sertifikaate, sest sertifitseeritud töötajad suudavad paremini mõista uusi ja keerukaid tehnoloogiaid, on produktiivsemad ning lisavad töökohal probleemide lahendamisse taiplikkust. Euroopa infotehnoloogia peaspetsialistide ühingu peasekretär Peter Hagedoorn, IG Metalli esindaja Karl-Heinz Hageni, Euroopa Informaatikaseltside Nõukogu (CEPIS) peasekretär Fiona Fanning, Saksamaa föderaalse tööhõiveameti Euroopa esinduse direktor dr Wolfgang Müller, Randstadi infotehnoloogia ülemaailmne direktor Richard Narine, Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraadi üksuse juhataja Wallis Goelen, Euroopa Komisjoni kommunikatsioonivõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi ametnik Martin Ulbrich. Oleme samuti eriti tänulikud väärtusliku teabe eest, mille andsid meile enam kui 100 intervjuud ekspertide ja spetsialistidega ning erinevad veebipõhised küsitlused, millele vastas üle 220 eksperdi. Täname neid paljusid eksperte, kes võtsid aega oma seisukohtade jagamiseks. Lk 27
Kontaktandmed Täiendava teabe saamiseks ja selle brošüüri koopiate tellimiseks võtke meiega ühendust: Euroopa Komisjon Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat Põhilise progressi võimaldava tehnoloogia ja IKT-üksus D4 1040 Brüssel, Belgia Faks: (32-2) 2967019 E-post: ENTR-KET-AND-ICT@ec.europa.eu empirica GmbH Oxfordstr. 2 53111 Bonn, Saksamaa E-post: info@empirica.com Veebileht: www.eskills-quality.eu Õpime koos: