Illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2019

Eesti Konjunktuuriinstituut Estonian Institute of Economic Research Illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2019 (elanike hinnangute alusel) Tallinn Mai 2020

Projektgrupi koosseis: Elmar Orro, Ülo Mattheus, Aet Vanamölder, Marje Josing, Lia Lepane, Mati Reiman, Kiira Martens, Ingrid Niklus, Viivika Savina, Eva Priedenthal Eesti Konjunktuuriinstituut Rävala 6 19080 Tallinn tel 668 1242 e-mail: eki@ki.ee http://www.ki.ee Copyright Eesti Konjunktuuriinstituut

SISUKORD 1. ILLEGAALSE ALKOHOLI TARBIMISE JA KAUBANDUSE UURING... 4 1.1. Legaalse alkoholi eelistamine... 5 1.2. Elanike eksperthinnangud alkoholi illegaalse kaubanduse kohta... 8 1.2.1. Illegaalse kaubanduse levik... 8 1.3. Illegaalse alkoholi isiklik tarbimine...13 1.3.1. Illegaalse alkoholi kättesaadavus ja ostukohad...13 1.3.2. Legaalse ja Illegaalse alkoholi hinnad...14 1.3.3. Illegaalse alkoholi ostmine...16 1.4. Illegaalse alkoholi osakaal kange alkoholi turul...20 Kokkuvõte...22 Lisa 1.1. Küsitlustulemuste protsentjaotused...24 Lisa 1.2. Küsitlustulemuste protsentjaotused sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes...27 Lisa 1.3. Küsitletud kogumi iseloomustus...32 2. ILLEGAALSETE SIGARETTIDE TARBIMISE JA KAUBANDUSE UURING...33 2.1. Tubaka ja nikotiinitoodete tarbimine...33 2.2. Sigarettide hankimine välismaalt...36 2.3. Elanike kokkupuude salasigarettide tarbijatega...38 2.4. Salasigarettide tarbimine...40 2.5. Legaalsete sigarettide eelistamise põhjused...43 2.6. Illegaalsete sigarettide tarbimine ja osakaal sigaretiturul...45 2.7. Illegaalsete sigarettide osakaal sigaretiturul... 48 Kokkuvõte...50 Lisa 2.1. Küsitlustulemuste protsentjaotused...52 Lisa 2.2. Küsitlustulemuste protsentjaotused sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes...57 Lisa 2.3. Küsitletud kogumi iseloomustus...63 3. ÜMBRIKUPALKADE UURING...64 3.1. Elanike hinnang ümbrikupalga probleemile...65 3.2. Ümbrikupalkade levik...70 3.2.1. Ümbrikupalga saamine...70 3.2.2. Ümbrikupalgaga rahulolu...73 3.2.3. Maksukaotus...74 Kokkuvõte...77 Lisa 3.1. Küsitlustulemuste protsentjaotused...78 Lisa 3.2. Küsitlustulemuste protsentjaotused sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes...82 Lisa 3.3. Küsitletud kogumi iseloomustus...88

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus 1. ILLEGAALSE ALKOHOLI TARBIMISE JA KAUBANDUSE UURING Kuigi alkoholi salakaubanduse mahud on pikka aega olnud langustrendis, ei ole must turg päriselt ära kadunud. Salaalkoholi tarbimine kaldub järgima üldist majanduskeskkonda kui majanduse kasvutempo pidurdub, siis must turg suureneb või kui majandus kasvab, siis illegaalse alkoholi tarbimine väheneb. Nii ulatus eelmisest majanduslangusest väljumise aastatel 2010 2011 salaalkoholi osakaal kuni neljandikuni kogu viina tarbimisest ja salaalkoholi tarbijad oli suhteliselt palju kuni 8 9% kõigist alkoholi tarbijatest. Majanduse headel aegadel, kui inimestel on tööd ja sissetulekud kasvavad, nõudlus salaalkoholi järele taas langeb, mida näitab illegaalse alkoholi tarbijate osakaalu vähenemine viimastel aastatel 3 5%-ni kõigist alkoholi tarbijatest. Positiivsele majandusolukorrale lisaks on salaalkoholi turgu survestanud ka Läti piirikaubandus, mis on loonud võimaluse hankida alkohoolseid jooke soodsamalt kui kodumaiselt turult. Alates 2016. aastast on oluliselt kasvanud Eesti elanike alkoholiostud Läti piiripoodidest, kuid see on toonud kaasa ka seadustega mitte päris kooskõlas olevaid tehinguid nagu alkoholi raha eest teistele ostmise või piiri tagant ostetud alkoholi edasimüümise. Niisugune tegevus ei ole seadusega kooskõlas, sest kuigi alkohol võib olla pärit teisest Euroopa Liidu liikmesriigist ja sellisel juhul on kaupade liikumine üle piiri vaba, tuleb aktsiisikaupu müügiks tuues maksta aktsiisi. Kui seda ei tehta, pole rahaline tehing lubatud. Samas ei saa Lätist toodud alkoholi ka otseselt salaalkoholiks pidada, sest tegemist pole madalakvaliteedilise surrogaadiga, vaid see alkohol on pärit legaalsest allikast ja riiki toodud seaduslikult. Ebaseaduslik on vaid sellise joogi edasimüük. Käesolevas illegaalse alkoholi uuringus analüüsitakse elanike kokkupuuteid alkohoolsete jookidega, millel on otsesed salaalkoholi tunnused nagu ebaseaduslik valmistamine ja päritolu, samuti alkoholiga, mis on riiki toodud üle lubatud koguse ja edasi müüdud. Salaalkoholi määratluses on lähtutud sellest, et ostja on ise teadlik tarbitava alkoholi illegaalsest olemusest. Töös uuritakse salaalkoholi tarbimise põhjuseid ja tuuakse välja hinnanguline illegaalse alkoholi turumaht ja osakaal kogu viina müügist, samuti arvestatakse välja alkoholi salakaubandusega riigile tekitatud maksukaotused. Uuringu aluseks olnud küsitlus viidi läbi 2019. aasta detsembris. Elanikel paluti anda hinnanguid salaalkoholi üldise leviku kohta ning iseloomustada isiklikku kokkupuutumist illegaalse alkoholiga. Lisaks küsitlustulemustele on töös kasutatud veel Rahandusministeeriumi, Statistikaameti ja Eurostati andmeid ning Maksu- ja Tolliameti ning alkoholitootjate infot. Elanike küsitlusele ja statistilistele andmetele tuginedes on välja arvestatud illegaalse alkoholi osatähtsus kange alkoholi (viina) müügist, samuti riigile tekitatud maksukaotused. Sarnaseid illegaalse alkoholituru uuringuid on Eesti Konjunktuuriinstituut teinud alates 1998. aastast. Kirjalikult saadetud ja veebiküsitluse teel läbi viidud küsitlusele vastas kokku 1313 Eesti elanikku vanuses 18 74 aastat. Representatiivsuse tagamiseks on tulemused vanuse, soo, rahvuse ja regiooni järgi kaalutud. Küsitlustulemuste üldjaotused on toodud lisas 1.1 ning sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes valikuliselt lisas 1.2. Küsitletud kogumi iseloomustus on esitatud lisas 1.3. 4

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus 1.1. LEGAALSE ALKOHOLI EELISTAMINE Alkoholi müük on Eestis väheste riigi poolsete piirangutega ja enamikul täiskasvanud inimestest ei ole probleemi hankida oma kodu lähedalt legaalset alkoholi. Aastatel 2016 2018 tõsteti alkoholiaktsiisi väga kiiresti, mis suurendas märgatavalt alkoholi jaehindasid. Varimajandust see aga olulisel ei suurendanud, sest samal kasvasid oluliselt ka palganumbrid ja tekkis Läti piirikaubandus, kust oli võimalik soodsa hinnaga alkoholi osta. Seega on salaalkoholi turg oma tähtsust järjest kaotanud, mida kinnitavad ka elanike hulgas läbi viidud küsitluse tulemused. Küsitluse järgi tarbis Eesti elanikest 2019. aastal alkoholi 86%, ehk sama palju kui eelnenud aastalgi. Illegaalse alkoholi tarbijad moodustasid eelmisel aastal 2% kõigist alkoholitarbijatest, mis on väikseim näitaja kõigi toimunud küsitluste jooksul. Eelnevatel aastatel (2013 2018) jäi salaalkoholi ostjate osakaal vahemikku 3 5%, enne 2013. aastat aga veelgi kõrgemale (vahemikku 6 9%, vt joonis 1.1). Joonis 1.1. Legaalse ja illegaalse alkoholi vahel valiku tegemine (% alkoholi tarbijatest) Käesolevas uuringus on salaalkoholina käsitlenud kanget alkoholi, mis on kas ebaseaduslikult piiri tagant sisse toodud või ka ise valmistatud (puskar). Mitmel viimasel aastal on alkoholi piirikaubanduse tulemusena toimunud ka Lätist alkoholi raha eest kaasatoomist või siis edasimüümist, mida ei saa samuti pidada seaduslikuks, sest selle pealt ei maksta aktsiisimaksu. Samas ei saa Lätist toodud alkoholi otseselt pidada salaalkoholiks, kuna selle puhul on toote hankimine ja riiki toomine igati seaduspärane, ebaseaduslik on aga sell alkoholiga teostatud rahaline tehing ning sellega seotud maksude tasumata jätmine. Kuigi alkoholi tuuakse Lätist endiselt raha eest tuttavatele ja ka edasimüümiseks, vähenes seda teinud inimeste osakaal 2019. aastal oluliselt. Küsitluse järgi langes sõpradele-tuttavatele raha eest alkoholi toonud vastajate osakaal 18%-le ja edasimüügiks toonud vastajate osakaal 0,7%-ni (2018. aastal oli see vastavalt 27% ja 1,9%, vt joonis 1.2). 5

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Joonis 1.2. Lätist alkohoolsete jookide ostmise eesmärk (% Lätis alkoholi ostnutest) 45,0 40,0 38,7 36,4 2017 2018 2019 35,0 32,0 % 30,0 25,0 24,2 27,1 20,0 18,3 15,0 10,0 5,0 0,0 Sõpradele ja tuttavatele kingituseks Sõpradele ja tuttavatele raha eest 1,9 0,5 0,7 Edasimüügiks Järgnevalt uuriti põhjuseid, miks elanikud eelistavad legaalset alkoholi. Selleks esitati küsimustikus põhjuste loetelu, mis tuli järjestada vastavalt olulisusele. Kaks kõige levinumat argumenti on varasemates uuringutes olnud põhimõtteline hoiak mitte osta illegaalset alkoholi ja salaalkoholi ohtlikkus tervisele. Nii oli ka 2019. aastal, kui salaalkoholi tarbimisest hoidumise põhjustest olid esikohal selle kahjulikkus tervisele (nii vastas 74% legaalse alkoholi tarbijatest) ja põhimõtteline otsus salaalkoholi mitte osta (73% legaalse alkoholi tarbijatest, vt joonis 1.3). Sealjuures on just terviseohtu puutuva aspekti esiletoomine teinud suhteliselt suure tõusu (2018. aastal oli vastajaid 61%). Mõnevõrra vähem oli neid vastajaid, kes tõid välja, et salaalkoholi kvaliteet on halb (61%) ning üle poole legaalse alkoholi eelistajatest põhjendas oma eelistust asjaoluga, et salaalkoholi ostmisega toetatakse kuritegevust (57%) või ka piisava majandusliku võimekusega osta legaalset alkoholi (54%). Vähem kui pooled vastajatest ei osta salaalkoholi aga seetõttu, et sellega rikutakse seadust (43%) või kardetakse piirikontrollis vahelejäämist (39%). Kõige vähem mõjutab küsitluse järgi legaalse alkoholi tarbimise hoiakuid sõpruskonna halvustav suhtumine salaalkoholi tarbimisse (21%) ning ebamugavused salaalkoholi hankimisel (12% legaalse alkoholi tarbijatest). Üldiselt eelistati legaalset alkoholi valdavalt kõikides sotsiaal-demograafilistes gruppides (vt Lisa 1.2.1). 6

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Joonis 1.3. Legaalse alkoholi eelistamise põhjused (% legaalse alkoholi tarbijatest, kelle hinnangul oli põhjus väga oluline) Salaalkohol on tervisele ohtlik Põhimõtteliselt ei osta salaalkoholi 61 64 64 71 74 73 Salaalkoholi kvaliteet on halb 54 61 60 Salaalkoholi ostmisega toetatakse kuritegevust 41 46 57 Majanduslik olukord võimaldab osta legaalset 54 50 52 Salaalkoholi ostmisega rikutakse seadust 34 37 43 Piirikontrollis vahelejäämise risk 29 31 39 Sõpruskonna halvustav suhtumine salaalkoholi 21 18 24 2019 2018 Salaalkoholi pole kerge saada 9 9 12 2017 0 10 20 30 40 50 60 70 80 % 7

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus 1.2. ELANIKE EKSPERTHINNANGUD ALKOHOLI ILLEGAALSE KAUBANDUSE KOHTA Illegaalse alkoholikaubanduse ulatuse uurimiseks on võimalused piiratud, kuid kaudsete hinnangute saamiseks on EKI teinud elanikkonna hulgas spetsiaalseid küsitlusi. Nende küsitlustega selgitatakse välja inimeste hinnanguid ja seisukohti salaalkoholi leviku ja tarbimise kohta ühiskonnas. Nii kogutud informatsioon võimaldab hinnata illegaalse alkoholi tarbimise põhijooni, analüüsida salaalkoholi levikut ja tarbimist ning nendega toimunud muutusi ajas. Sarnaselt varasemate uuringutega käsitletakse ka käesolevas uuringus illegaalse alkoholina kanget alkoholi, mis on ebaseaduslikult valmistatud või riiki toodud. Lätist raha eest toodud alkohoolseid joogid antud kontekstis arvesse ei lähe. 1.2.1. Illegaalse kaubanduse levik Kuna alkoholi salakaubandus on varjatud olemusega ja täpseid andmeid on raske saada, tuleb järelduste tegemiseks kasutada kaudseid infokilde. Nii võib illegaalse alkoholikaubanduse levikut hinnata näiteks selle kaudu, kui palju puutuvad elanikud kokku illegaalse alkoholi ostjatega või teavad ise salaalkoholi müügikohti. Muutused nende näitajate osas lubavad teha järeldusi alkoholi salakaubanduse leviku ulatuse kohta ning analüüsida arenguid. 2019.aasta küsitluses kinnitas 9% vastanutest, et nende tutvusringkonnas on salaalkoholi ostvaid inimesi, samas kui 75% vastanutest ei teadnud mitte ühtegi salaalkoholi ostjat (vt tabel 2.1). Kui võrrelda eelmiste aastatega, siis vähenes salaalkoholi ostjaid tundvate inimeste osakaal 2019. aastal oluliselt (2018. aastal oli selliseid vastajaid 14%). Eriti hakkab silma nende vastajate osakaalu langus, kes teadsid vaid mõnda illegaalse alkoholi ostjat kui eelnevatel aastatel moodustasid sellised vastajad enam kui kümnendiku kõigist vastajatest, siis 2019. aastal oli neid vaid 8%. Vaadates pikemat perioodi on näha, kuidas salaalkoholi ostvate inimeste teadjaid on tunduvalt vähemaks jäänud nii oli neid 2005. aastal 41% ja veel 2010. aastalgi 23% vastajatest (vt joonis 2.1). Tabel 2.1. Illegaalse alkoholi ostjate teadmine (% vastanutest) 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Teab paljusid 4 1 1 3 5 2 1 Teab mõnda 14 15 12 11 12 12 8 Ei tea kedagi 66 67 76 69 68 70 75 Ei oska öelda 16 17 11 17 15 16 16 Kokku 100 100 100 100 100 100 100 8

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Joonis 2.1. Illegaalse alkoholi ostjate teadjaid ajavahemikul 2005 2019 (% vastanutest) Salaalkoholi ostjaid teadsid enam madalama haridustaseme- ja sissetulekuga elanikud, mehed ja 30 49 aastased isikud. Nii tundis salaalkoholiostjaid 13% meestest (naistest 5%) ja 10% 30 49-aastastest inimestest, neist seejuures paljusid 2%. Vastanute jaotused soo ja vanuse lõikes on ära toodud joonistel 2.2 ning lisas 1.2.2. Joonis 2.2. Illegaalse alkoholi ostjate teadmine soo ja vanus järgi (% vastanutest) 14 12 10 % 8 6 4 2 0 8 1 11 5 2 2 Keskmine Mehed Naised 18-29 aastased 6 8 30-49 aastased 8 50-64 aastased 9 65 aastased ja vanemad Jah, tean mõnda Jah, tean paljusid Sarnaselt salaalkoholi ostjatele omatakse vähem informatsiooni ka illegaalse alkoholi müüjate ja müügikohtade osas ning selliste inimeste osakaal, kes neid teadsid, on langenud viimase kahe aastaga enam kui kaks korda kui 2017. aastal teadis salaalkoholimüüjaid või müügikohti 9% vastanutest, siis 2019. aastal vaid 4% (vt tabel 2.2). Sarnaselt salaalkoholi ostjatega on ka teadlikkus illegaalse alkoholi 9

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus levitajatest ja turustamiskanalitest pikema perioodi võrdluses märgatavalt vähenenud. Nii oli kümme aastat tagasi (2009) salaalkoholi müügikohti või müüjaid teadvate inimeste osakaal 14% ning veelgi varasemal ajal, näiteks 2005. aastal koguni 26% (vt joonis 2.3). See viitab ühemõtteliselt salaalkoholi tähtsuse ja osakaalu vähenemisele üldises alkoholitarbimises. Tabel 2.2. Illegaalse alkoholi müügikoha või müüja teadmine (% vastanutest) 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Teab 9 10 8 8 9 6 4 Ei tea 91 90 92 92 91 94 96 Kokku 100 100 100 100 100 100 100 Joonis 2.3. Illegaalse alkoholi müügikoha või müüjate teadjaid ajavahemikul 2005 2019 (% vastanutest) Salaalkoholi müügikanalitest olid sagedamini informeeritud Kirde-Eesti ja ka Kesk-Eesti elanikud (vastavalt 8% ja 7% vastanutest), samuti ka muust rahvusest elanikud (6% vastanutest) ja vanemaealised inimesed (üle 65-aastastest 6%). Veel eristusid illegaalse alkoholi müüjate või müügikohtade enama teadmisega mehed (7%), aga ka madalama haridustasemega ning madalamasse tulugruppi kuuluvad inimesed (I ja II taseme haridusega vastajatest 6% ja kuni 500 eurot netosissetulekuga leibkonnaliikme kohta saanud vastajatest 8%). Vastanute jaotused sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes on ära toodud joonistel 2.4 ja 2.5. ning lisas 1.2.3. Vähenenud on illegaalse alkoholi osakaal kogu kange alkoholi tarbimisest see moodustas küsitletute eksperthinnangul 2019. aastal 20%. Salaalkoholi osatähtsus on langenud järjest kahel viimasel aastal, ning on ligi kolmandiku võrra madalam kui kümme aastat tagasi (2009. aastal oli see 28%, (vt tabel 2.3). Sellest veelgi varasemal perioodil on illegaalne alkohol elanike kange alkoholi tarbimisest moodustanud oluliselt suurema osa, nii näiteks 2001. aastal oli see 41%. 10

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Joonis 2.4. Illegaalse alkoholi müügikoha/müüja teadmine piirkonna järgi (% vastanutest) 9 8 7 6 5 % 4 3 7 8 2 1 4 3 2 4 0 Keskmine Põhja Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti Joonis 2.5. Illegaalse alkoholi müügikoha/müüja teadmine rahvuse ja vanuse järgi (% vastanutest) 7 6 5 % 4 3 2 4 4 6 5 4 6 1 2 0 Keskmine Eestlased Muu rahvus 18-29 aastased 30-49 aastased 50-64 aastased 65 aastased ja vanemad Tabel 2.3. Illegaalse alkoholi tarbimise osakaal üldises kangete alkohoolsete jookide tarbimises Eestis elanike eksperthinnangute alusel (vastanute keskmine) 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2018 2019 41% 32% 32% 28% 28% 28% 28% 24% 27% 22% 20% 11

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Järgnevalt paluti elanikel hinnata, millised abinõusid võiks riik rakendada, et võidelda tulemuslikumalt salaalkoholi leviku ja tarbimise vastu. Kõige efektiivsemaks on läbi aastate peetud karistuste karmistamist salaalkoholi tootjatele, vahendajatele ja müüjatele ning seda meedet pooldati kõige enam ka 2019. aastal (64% vastanutest). Järgmistest abinõudest peeti olulisemaks põhjendada inimestele rohkem salaalkoholi kahjulikust tervisele (52% vastanutest) ning piiri- ja politsei kontrolli tugevdamist (43% vastanutest). Kui eelnevatel aastatel soovitasid paljud vastajad kiire alkoholiaktsiisi tõstmise taustal salaalkoholiga võitlemiseks alkoholiaktsiise hoopis langetada, siis 2019. aasta küsitluse järgi see nii aktuaalne enam polnud ja alkoholiaktsiisi langetamist pidas salaalkoholi ohjamisel vajalikuks vaid 38% vastanutest (2018. aastal 59%, 2017. aastal 54%). Sama palju oli ka neid vastajaid, kes arvasid, et salaalkoholi ostjaid tuleks trahvida või siis peaks rohkem selgitama, et salaalkoholi ostmisega petetakse riiki ja toetatakse varimajandust. Ülevaade elanike hinnangutest salaalkoholi vastaste meetmete kohta 2019. aastal ja eelnevatel aastatel on tabelis 2.4. Tabel 2.4. Elanike hinnangud, mida tuleks teha salaalkoholiga võitlemiseks (% vastanutest, vastaja võis märkida mitu vastusevarianti) 2015 2016 2017 2018 2019 Suurendada karistusi salaalkoholi tootjatele, vahendajatele ja müüjatele Rohkem selgitada avalikkusele, et salaalkohol on kahjulik tervisele 68 65 59 61 64 44 45 47 45 52 Tugevdada kontrolli piiril 48 41 37 40 43 Suurendada politseikontrolli 44 42 36 36 43 Vähendada legaalse alkoholi aktsiise 29 37 54 59 38 Rohkem selgitada avalikkusele, et salaalkoholi ostmisega petetakse riiki ja toetatakse varimajandust 33 29 32 35 38 Trahvida salaalkoholi ostjaid 30 32 34 33 38 Mitte midagi ei tuleks teha 1 4 3 3 3 12

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus 1.3. ILLEGAALSE ALKOHOLI ISIKLIK TARBIMINE Elanike eksperthinnangutele lisaks uuriti ka inimeste endi kokkupuutumist illegaalse alkoholiga, sealhulgas ostukäitumist, illegaalse alkoholi tarbimise või mittetarbimise põhjuseid, informeeritust müügikohtade ja hindade suhtes ning joogieelistusi. Taolise personaalse info kogumine nõuab diskreetsust ja neile vastamine võib olla ka paljudele vastumeelne, kuid siiski lubab otse tarbijatelt saadud informatsioon küllaltki täpselt hinnata salaalkoholi tarbimismustreid, kättesaadavust, hindu jm salaturuga seotud eripärasid. 1.3.1. Illegaalse alkoholi kättesaadavus ja ostukohad Teatavasti piiratakse elanike riskikäitumise vähendamiseks legaalse alkoholi kättesaadavust hindade ning tarbimis- ja müügipiirangute kaudu. Nii on alkohoolsetele jookidele kehtestatud aktsiisimaks, mis suurendab jookide lõpphinda ja viidud sisse üleriiklik müügikeeld kauplustes ajavahemikul kella 22-st kuni 10-ni. Alkoholiaktsiise tuleb reeglina perioodiliselt tõsta, seda eriti majanduskasvu tingimustes, kui elanike sissetulekud suurenevad. See tagab, et alkoholi hind suureneb käsikäes koos tarbijate kasvava ostujõuga. Eestis toimus ajavahemikul 2015 2018 väga kiire alkoholiaktsiiside suurenemine, mis tõi kaasa aktiivse Läti piirikaubanduse. Piirikaubanduse laienemisega koos kasvas lisaks enda tarbeks mõeldud alkoholi ostudele ka raha eest teistele alkoholi kaasatoomine. Selline tegevus pole aga seaduslik, sest maksmata jäetakse riigile aktsiisimaks. Samas ei ole teisest Euroopa Liidu riigist toodud alkoholi näol tegemist klassikalises mõistes salaalkoholiga, sest selle päritolu ja riiki toomine iseenesest on igati seaduslik, ebaseaduslik on vaid selle edasimüümine. Seetõttu on siinses uuringus vaadeldud tarbimiskäitumise külje pealt traditsioonilist illegaalset alkoholi, mis on riiki smugeldatud või ebaseaduslikult valmistatud ning mida on teadlikult tarbitud. Kui tavaolukorras oleks kiirest alkoholiaktsiiside kasvust tulenev alkohoolsete jookide jaehinna tõus toonud kaasa salaalkoholi tarbimise suurenemise, siis Eestis seda ei juhtunud kiirelt arenenud Läti piirikaubanduse tõttu. Läti piiripoodidest saadav alkohol osutus sobivaks asenduseks odavamate alternatiivide soovijatele. Eestis 2019.aasta juulist rakendunud 25%-ne aktsiisilangetus kangele alkoholile, õllele ja lahjale alkoholile soodustas enne Lätist oste teinud tarbijate tagasipöördumist Eesti legaalsele turule. Siiski toimib teatud määral edasi ka salaalkoholi turg, kuigi piirikaubandusest ja Eesti aktsiisilangetusest tulenev turusituatsioon on sundinud salaturu hinnataset allapoole tulema. Samas ei ole hinnalangus salaalkoholi kaubitsejatele ka suuremaks takistuseks, sest makse nende jookide pealt ei tasuta niikuinii. Salaturu täielik kadumine ei ole tõenäoline, sest alati võib leiduda inimesi, kes otsivad vaid soodsaimat hinda ega hooli joogi päritolust ega kvaliteedist. Illegaalse alkoholi hankimiseks on välja kujunenud teatud kohad, kuid nagu eelpool välja tuli, on salaalkoholi ostukohtade ja müüjate kohta info omajate osakaal järjest vähenenud. Läbi aastate on kaks kõige levinumat salaalkoholi ostmiskohta olnud kas tänavad või müüja kodud. Nii oli ka 2019. aastal, kuid selgelt on näha, et eelistuseks on kujunenud tänavamüük ja 43% illegaalse alkoholi ostjatest tegi oma ostud käest-kätte tänaval. Müüja kodudest salaalkoholi hankinud tarbijate osakaal on aga jäänud väiksemaks. Mõnevõrra eksisteerib salaalkoholi kaubandust veel ka kauplustes, kioskites ja turgudel, kus 13

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus on salaalkoholi hankinud umbes kümnendik selle tarbijatest. Salaalkoholi on veel soetatud baaridest ja pubidest, aga ka sotsiaalmeedia gruppidest, kuid nendest kanalitest on jooke hankinud siiski vaid mõni protsent illegaalse alkoholi ostjatest. 1.3.2. Legaalse ja illegaalse alkoholi hinnad Ametlikult müüdavat alkoholi maksustatakse peale käibemaksu ka aktsiisimaksuga. Aktsiisimaksu rakendamisega soovib riik suurendada alkohoolsete jookide müügihindu, et piirata tarbimist, lisaks on aktsiis koos käibemaksuga üheks riigieelarve tulude allikaks. Alkoholi aktsiisimäärasid on Eestis reeglina tõstetud kord iga aasta alguses ja enne 2015. aastat oli tõusumääraks 5%. Aastatel 2015 2016 suurenes kange alkoholi aktsiisimäär 15% võrra aastas ja 2017. aastal kasvas see 10% (samal aastal suurenes aga õlle aktsiisimäär kokku 87% ja lahja alkoholi aktsiisimäär 60%). Selleks ajaks oli Läti piirikaubandus saavutanud laia leviku, mille piiramiseks 2018. aastal aktsiisimäärade tõusu otsustati pidurdada ja kange alkoholi aktsiisimäärasid suurendati vaid 5% ehk poole vähem võrreldes plaanituga. See mõjutas olukorda piirikaubanduses aga vähe ja seetõttu jäeti 2019. aasta algul alkoholi aktsiis üldse tõstmata ning sama aasta juulist langetati nii kange kui lahja alkoholi aktsiisimäärasid 25% võrra. Selliste meetmete tulemusel hakkas alkoholi hind Eesti siseturul 2019. aasta teises pooles ka langema. Samas näitab analüüs, et näiteks viina jaehind ei langenud sama palju kui oleks eeldanud aktsiisilangetus kui võrrelda aktsiisi osakaalu viina keskmise hinnaga, siis on näha, et kui eelnevatel aastatel moodustas aktsiis selgelt üle poole viina lõpphinnast, siis peale aktsiisilangetust alla poole. Nii moodustas alkoholi aktsiis viina jaehinnast aastatel 2014 2018 51 55%, 2019.aasta teisel poolel aga vaid 46% (vt joonis 3.1). Sellegipoolest muutis aktsiisimäärade langetamine legaalse alkoholi võrreldes piiritaguse alkoholiga ja ka salaalkoholiga konkurentsivõimelisemaks. Joonis 3.1. Aktsiisi suurus ja osakaal 40% kangusega viinas ja Eestis müüdud legaalse viina keskmine jaehind 2014 2019 (eurot 0,5 liitrise pudeli kohta ja protsent) euro 12,00 10,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0,00 aktsiis jaehind aktsiisi osakaal jaehinnas 53 54 54 55 54 8,84 9,11 9,36 51 8,07 8,15 7,10 6,45 46 4,78 5,02 5,02 4,34 3,78 3,76 3,29 2014 2015 2016 2017 2018 2019 I pa 2019 II pa 56 54 52 50 48 46 44 42 40 % 14

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Järgnevalt võrdleme lähemalt legaalse ja illegaalse viina hinnatasemeid. Legaalse alkoholi osas on aluseks EKI poolt kauplustes tehtud hindade vaatlus, mida viiakse läbi neli korda aastas. Illegaalse alkoholi hinnad on saadud küsitluse käigus salaalkoholi ostjatelt. Parema ülevaate saamiseks konkureerivatest hindadest on võrdlusesse lisatud ka odavamate viinade keskmised jaehinnad Läti piiripoodides, mis on kogutud piirikaupluste kodulehekülgedelt. Nagu eelpool kirjeldatud, hakkas viina jaehind langema peale 2019. aasta juulis toimunud aktsiisimäära langetust. Seni, isegi 2019. aasta esimesel poolel, kui aktsiise enam ei suurendatud, jätkas viina hind ikka veel kasvamist. Kokkuvõttes aga möödunud aastal viina hinnad langesid, seejuures madalama hinnaklassi viina hinnad langesid keskmise hinnaklassi viinadega võrreldes pisut enam, vastavalt 16,1% ja 10,4% (vt joonis 3.2). Kui illegaalse alkoholi hinnad püsisid viimastel aastatel suhteliselt paigal, siis aktsiisilangetusest tulenev viinade jaehinna langus sundis allapoole tulema ka salaviina hindu. Nii väheneski illegaalse viina keskmine hind 2019. aastal viiendiku võrra, tasemele 6,99 eurot liitri eest ( 21%). Selline hinnatase oli salaviinal viimati kümme aastat tagasi. Illegaalse ja legaalse viina hinnaerinevus on kasvanud alates 2016. aastast. Kui madalama hinnaklassi legaalne viin maksis 2015. aastal salaviinast 23% enam, siis 2019.aastal oli see juba 85% kallim. Illegaalse alkoholi turukonkurentsi ja seeläbi ka salaalkoholi hinda on mõjutanud kindlasti ka Läti piirikaubandus. Kuigi hinnad Läti piiripoodides on aastatega kasvanud, on need jäänud siiski madalamaks kui Eesti jaekaubanduses. Sarnaselt Eestiga vähendas ka Läti valitsus 2019. aasta teises pooles kange alkoholi aktsiise ja seetõttu muutusid ka neil viina hinnad mõnevõrra odavamaks. Võrreldes Eesti madalama hinnaklassi viinadega, olid 2019. aasta lõpus Läti piiripoodides müüdavate odavamate viinade hinnad 21% odavamad, samas salaalkoholiga võrreldes 46% kallimad (2018. aasta lõpus oli Läti viin Eesti viinast 34% odavam ja salaviinast 15% kallim). Joonis 3.2. Alkohoolsete jookide keskmised hinnad (eurot liitri kohta) 24,00 euro/liiter 20,00 16,00 12,00 16,67 18,78 20,38 20,78 * 18,62 11,69 13,44 14,76 15,42 * 12,94 2015 2016 2017 2018 2019 9,50 10,58 8,85 8,89 9,18 10,21 * 10,18 8,00 6,99 4,00 - - 0,00 Legaalne Eesti viin keskmine hinnaklass Legaalne Eesti viin madalam hinnaklass Salaviin Viin Läti piiripoes (Laua Viin) * Keskmine hind novembris 15

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus 1.3.3. Illegaalse alkoholi tarbimine Salaalkoholi tarbimise suurimaks motivaatoriks on alati olnud soodsam hind. Nii pidas ka 2019. aastal salaalkoholi odavamat hinnataset võrreldes legaalse alkoholiga väga oluliseks ostupõhjuseks 69% illegaalse alkoholi ostjatest (vt joonis 3.3). Mõnevõrra oluliseks pidas salaalkoholi soodsamat hinda 25% ja ebaoluliseks vaid 6% illegaalse alkoholi ostjatest. Samas on illegaalse alkoholi madalat hinnataset tähtsustavate tarbijate osakaal näiteks ülemöödunud aastaga võrreldes langenud (2017. aastal oli soodsam hind väga oluliseks ostupõhjuseks 94%-le illegaalse alkoholi ostjatele). Suhteliselt kõrgelt hindasid illegaalse alkoholi ostjad ka salaalkoholi müüja usaldusväärsust, mida pidas ostmisel väga oluliseks 62% illegaalse alkoholi ostjatest. Alla poole (45%) oli neid illegaalse alkoholi ostjaid, kes pidasid väga oluliseks ostupõhjuseks seda, et salaalkohol kvaliteet on samaväärne legaalse alkoholiga. Nimetatud arvamine on küll viimaste aastatega kahanenud 2018. aastal oli selliseid tarbijaid 48% ja 2017. aastal 71%. Vähenenud on ka salaalkoholi kerge kättesaadavus ostuargumendina 2019. aastal pidas seda väga oluliseks vaid 17% illegaalse alkoholi ostjatest (2018. aastal 28% ja 2017. aastal 33%). Joonis 3.3. Illegaalse alkoholi ostmise põhjused (% illegaalse alkoholi ostjatest, kes pidasid põhjust väga oluliseks) % 100 90 80 70 60 50 40 30 94 77 71 33 67 65 48 28 69 62 45 Salaalkohol on odavam Salaalkoholi müüja on usaldusväärne Legaalse ja illegaalse alkoholi kvaliteet on sama 20 10 17 Salaalkohol on kergesti kättesaadav 0 2017 2018 2019 Kui analüüsida illegaalse alkoholi ostjate osakaalu alkoholi tarbijatest, siis on see eelnevatel aastatel jäänud stabiilselt 3 5% vahele. 2019. aasta küsitluse järgi on salaalkoholi tarbijate osakaal alkoholitarbijatest aga veelgi langenud, moodustades viimasest 2% ja kellest pooled ostsid salaalkoholi väga harva ja pooled vahetevahel (vt joonis 3.4). Oluliselt enam oli salaalkoholi tarbijaid varasematel perioodidel nagu ajavahemikul 2009 2011 (7 8%) ning 2000-ndate aastate alguses (näiteks 2003. aastal 13%). 16

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Joonis 3.4. Illegaalse alkoholi ostmine (% alkoholi tarbijatest) % 14 12 10 8 6 4 2 0 2 Ostis pidevalt Ostis vahetevahel 4 1 Ostis väga harva 3 1 2 2 7 1 1 3 1 6 6 1 1 4 3 3 1 2 2 2 1 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2018 2019 Võrreldes varasemate perioodidega on viimastel aastatel olnud kaduvväike selliste tarbijate osakaal, kes tarvitavad salaalkoholi pidevalt. Valimi keskmisena oli salaalkoholi pidevaid ostjaid viimati arvestataval määral 2013.aastal (1%). Salaalkoholi tarbisid teistest mõnevõrra enam mehed (3%), vanemaealised (üle 66-aastastest 3%) ja madalama haridustasemega elanikud (I ja II taseme haridusega vastajatest 3%). Saamaks informatsiooni selle kohta, kas illegaalse alkoholi ostmine on olnud enda initsiatiiv või rohkem juhuslikku laadi, küsiti käesoleva uuringu käigus küsiti illegaalse alkoholi ostjatelt selle kohta, mil viisil illegaalse alkoholi ostmiseni jõuti. Antud vastustest selgus, et enamjaolt näidatakse salaalkoholi ostmisel ise aktiivsust üles. Nii otsis illegaalse alkoholi ostmiseks ise ostuvõimalusi 48% salaalkoholi ostjatest, neile lisandus veel 25% tarbijaid, kes ise ostmise kõrvalt ostsid ka müüa pakutud salaalkoholi. Natuke üle neljandiku (27%) oli neid vastajaid, kes ise ostuvõimalusi ei otsinud ja ostsid vaid müüa pakutud salaalkoholi (vt joonis 3.5). Joonis 3.5. Illegaalse alkoholi ostmine ostuviisi järgi (% illegaalse alkoholi ostjatest) Otsisin ise ostuvõimalusi ja pakuti ka müüa 25% Otsisin ise ostuvõimalusi 48% Pakuti müüa 27% 17

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Välismaalt toovad inimesed alkoholi kaasa küll peamiselt enda tarbeks, aga esineb ka selle toomist teistele raha eest. Kuigi lubatud piires välismaalt toodud alkoholi toomine on lubatud, ei tohi seda teistele edasi müüa. Küsitlusest selgus, et tuttavate poolt välismaalt toodud alkoholist oli 2019. aastal kõige sagedamini ostetud teisi kangeid alkohoolseid kooke (5,2% alkoholitarbijatest), selle joogigrupi ostjate osakaal kasvas aastaga ka kõige enam (2018. aastal ostis teisi kangeid alkohoolseid jooke 3,4% alkoholi tarbijatest, vt joonis 3.6). Joonis 3.6. Teiste kaudu välismaalt alkohoolsete jookide ostmine (% alkoholi tarbijatest) 7,0 6,0 5,3 5,2 2018 2019 % 5,0 4,0 3,0 3,9 4,1 3,2 3,4 2,8 2,7 2,0 1,0 1,8 1,2 0,4 0,6 0,0 Õlu Viin Teised kanged alkohoolsed joogid Vein, vahuvein Siider Long drink, kokteilid Teiste välismaalt toodud joogigruppide ostmine vähenes, välja arvatud long dringid. Kui 2018.aastal oli enim õlle ostjaid (5,3%), siis 2019. aastal vähenes eraisikute poolt välismaalt toodud õlle ostjate osakaal 3,9%-ni. Reeglina on neid inimesi väga vähe, kes tarbivad ainult salaalkoholi. Ikka tarbitakse salaalkoholi kõrval vähem või rohkem ka legaalset alkoholi, mida on kinnitanud kõik senised uuringud. Salaalkoholi tarbimismahu hindamiseks annab alust teadmine, kui suure osa moodustab illegaalne alkohol kogu kange alkoholi tarbimisest. Salaalkoholi ostjate poolt antud hinnangute keskmisena oli see 2019. aastal 29% (vt tabel 3.1). Kui vaadata pikemaajalist trendi, siis on salaalkoholi osakaalu kogu kange alkoholi tarbimisest hinnatud väga ebaühtlaselt ja see on erinevatel aastatel moodustanud nii viiendiku, neljandiku kui ka ligi poole tarbimisest. Üldises plaanis võib märgata tendentsi, et salaalkoholi osakaal on olnud kõrgem nõrgema majanduskasvuga aegadel (näiteks aastatel 2009 2011), samas kui tugevama majanduskasvu aastatel on see madalam (näiteks aastatel 2013 2015). 2017. aasta illegaalse alkoholi osakaalu kõrge tase oli mõnevõrra erandlik, mida mõjutas ilmselt tippu jõudnud Lätist müügiks toodud alkoholi tarbimine. Teisest küljest on viimastel aastatel kange alkoholi tarbimine ise olnud langustrendis, mistõttu kujunebki illegaalse alkoholi osakaal mõnevõrra kõrgemaks. Lähemalt on illegaalse alkoholi turuosast ja selle muutustest juttu 1.4. peatükis. 18

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Tabel 3.1. Isiklik illegaalse alkoholi tarbimise osakaal kangete alkohoolsete jookide kogutarbimises (illegaalse alkoholi tarbijate hinnangute keskmine) 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 25% 26% 17% 26% 25% 19% 16% 48% 29% Läbi aastate on illegaalse alkoholi ostudest suurima osa moodustanud viin, salapiiritust ja puskarit on ostetud aga vähem (vt joonis 3.7). Salaviina ostjad moodustasid 2019. aastal 55% kõigist illegaalse alkoholi ostjatest, puskariostjad 29% ja salapiirituse ostjad 16%. Kahel viimasel aastal on olnud täheldatav varasemaga võrreldes puskariostjate osakaalu suurenemine, mis on tulnud salaviina ostjate arvelt. Puskari ostjad moodustasid ligikaudu kolmandiku illegaalse alkoholi ostjatest, samas kui salaviina ostjad umbkaudu poole. Varasematel aastatel on salaviina eelistajaid olnud kuni 80% ja isegi üle selle. Joonis 3.7. Illegaalse alkoholi ostude jaotus jookide lõikes (% illegaalse alkoholi ostjatest) 100% 80% 23 15 10 11 18 28 21 5 12 12 23 6 13 19 8 29 29 Puskari ostjad 60% 40% 20% 25 52 67 62 68 83 65 81 73 19 16 52 55 Salapiirituse ostjad Viina ostjad 0% 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2018 2019 19

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus 1.4. ILLEGAALSE ALKOHOLI OSAKAAL KANGE ALKOHOLI TURUL Illegaalse alkoholi turgu ei ole lihtne hinnata, sest erinevalt legaalsest majandustegevusest ei kajastu illegaalse turu tegevused ametlikus statistikas ning seetõttu jääb üle infot koguda vaid elanikelt. Samas ei pruugi elanikelt saadud andmed olla objektiivsed, arvestades ühiskonna taunivat hoiakut illegaalse tarbimise suhtes, mis mõjutab kindlasti teatud määral elanike antud hinnanguid ja seisukohti. Käesolevas uuringus esitatud illegaalse alkoholi tarbimismahu analüüsi aluseks on niisiis elanike käest küsitluse teel saadud hinnangud, mis peegeldavad vastajate isiklikke kogemusi salaalkoholi tarbimisel, samuti ekspertarvamusi illegaalse alkoholi tarbimise ja leviku kohta ühiskonnas üldisemalt. On eeldatud, et vastajatelt saadud isikliku tarbimisega seotud hinnangud väljendavad elanike poolt teadlikult tehtud otsuseid ja käitumisviise illegaalsete alkohoolsete jookide tarbimisel. Sellele lisanduvad siiski ka Lätist toojate käest ostetud alkohoolsed joogid, mida tarbija tavaliselt illegaalseks ei pea (ja mis seda kvaliteedi mõttes ei olegi). On arusaadav, et selline küsitluse teel saadud informatsioon subjektiivne ja arvestama peab, et vastused võivad sisaldada reaalse olukorra peegeldamise kõrval ka soovmõtlemist ja probleemide mahavaikimist. Nii ongi küsitluses haaratud kaks vaadet: vastaja enda käitumine ja vastaja hinnang teiste inimeste tarbimisele. Küsitlusega saadud info põhjal on tuletatud salaalkoholi võimalik turumaht nii koguselises kui ka rahalises ekvivalendis, samuti võrreldud seda kogu viinaturuga. Traditsiooniline salaturg põhineb kangel alkoholil ja see on ka käesolevas uuringu subjektiks. Kanget salaalkoholi tarbitakse peamiselt legaalse viina asemel ja seepärast võrreldakse siin töös illegaalse alkoholi turuosa kogu viinaturu mahuga (legaalne ja illegaalne viin kokku, sh ka Lätist toodud viin). Lisaks teadlikele ostudele on illegaalse kaubanduse mahtudes ja maksukaotustes võetud arvesse ka see kange alkohol, mida hangiti mitteteadlikult (juhtumid kus enda hinnangul salaalkoholi mitte ostnud isik märkis ankeedis, et oli teise isiku käest ostnud välismaalt toodud alkoholi). EKI hinnangul vähenesid Eesti elanike ostetud illegaalse alkoholi kogused 2019. aastal märgatavalt, moodustades kokku 0,8 miljonit liitrit. Tabel 4.1. Kange alkoholi illegaalse kaubanduse maht ja arvestuslik maksutulukaotus Näitaja Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Illegaalse kaubanduse osakaal viina turumahust Illegaalse kaubanduse maht % 20 24 20 24 17 21 17 22 17 21 19 22 18 22 12 14 mln l 1,8 1,7 1,4 1,4 1,2 1,3 1,2 0,8 mln 14,2 13,0 10,8 13,5 13,1 11,7 10,7 5,8 Riigieelarvesse laekumata aktsiis mln 9,4 9,4 8,2 9,6 9,6 11,3 10,8 6,6 Riigieelarvesse laekumata käibemaks mln 4,4 4,2 3,6 4,3 4,3 4,3 4,1 2,4 20

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Arvestades salaviina turumahu vähenemist ja legaalne siseriikliku viinamüügi kasvu 2019. aastal, langes illegaalse viina osakaal kogu tarbitud viina suhtes tasemele vahemikus 12 14%. Selline tase on ligemale kolmandiku madalam võrreldes eelmiste aastate näitajatega. Varasemate aastate hinnangud ning illegaalset alkoholiturgu iseloomustavad näitajad on toodud tabelis 4.1. Illegaalse alkoholi turumahu võrdlusbaasiks on legaalse viina siseriiklik müük, millest on maha arvestatud turistide poolt kaasa ostetud ja kohapeal tarbitud viinakogused ning millele on juurde lisatud Eesti elanike viinaostud välismaalt. EKI andmetel müüdi Eestis 2019. aastal legaalselt 7,9 miljonit liitrit viina, millest turistid ostsid kauplustest ja laevadelt 4,4 miljonit liitrit, lisaks sellele tõid Eesti elanikud välismaalt kaasa 2,3 miljonit liitrit viina. Salaalkoholi tarbijate osakaal langes 2019. aastal märgatavalt ja see tõi kaasa ka illegaalse alkoholi mahtude vähenemise. Salaalkoholi turumaht langes esmakordselt miljonist liitrist allapoole, moodustades 0,8 miljonit liitrit. Koos mahtudega vähenes ka illegaalse alkoholi rahaline käive, mida mõjutas lisaks veel salaalkoholi müügihindade langus. Illegaalse alkoholituru tõttu jäävad riigil saamata maksututulud, mis muidu oleks alkoholimüügi pealt laekunud. Kui salaalkoholi asemel oleks tarbitud legaalset alkoholi, oleks riigieelarvesse täiendavalt laekunud 9 miljonit eurot maksutulu (6,6 miljonit eurot alkoholiaktsiisi ja 2,4 miljonit eurot käibemaksu) 1. Riigieelarvesse laekunud alkoholiaktsiisist moodustas salakaubanduse tõttu laekumata jäänud aktsiis 2019. aastal natuke alla 3%. 1 Laekumata maksusummade arvestuse aluseks on võetud illegaalse alkoholituru osakaalu vahemikhinnangu alampiir. 21

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Kokkuvõte Illegaalse alkoholi suurema tarbimise ajad on jäänud möödunud sajandisse ja juba üheksakümnendate aastate lõpust alates hakkas alkoholi salaturg kiiresti vähenema. Näiteks kui 1998. aastal oli salaalkoholi ostnud 36% alkoholitarbijatest, siis 2007. aastal oli salaalkoholi tarbijate osakaal langenud 3%-ni. Järgnenud majanduskriis tõstis 2010. aastaks salaalkoholi ostjate määra 9%-le, kuid seejärel langes see uuesti tasemele 3 5%. Küsitluse järgi oli 2019. aastal illegaalset alkoholiostnud 2% alkoholitarbijatest ning ülejäänud 98% olid ostnud vaid legaalset alkoholi. Salaalkoholi leviku vähenemisele on kaasa aidanud nii tarbijate parem elujärg kui ka suurenenud teadlikkus, mis hoiab inimesi eemal tundmatu päritoluga ja tihti ebakvaliteetsest alkoholist. Nõudlust salaalkoholi järele on vähendanud ka Läti piirikaubandus, mis on laialt levinud ja pakub soodsat alternatiivi traditsioonilisele salaturule. Siiski on ka piirikaubandus teatud määral seotud ebaseadusliku alkoholikaubandusega, näiteks kui tuttavatele tuuakse raha eest alkoholi kaasa või kaasatoodud alkoholi müüakse edasi. Ehkki Lätist kui Euroopa Liidu liikmesriigist võib suurtes kogustes alkoholi sisse tuua, ei või seda edasi müüa ega teha teisi tehinguid, kui riigile ei tasuta aktsiisimaksu. Seda aga eraisikud ei tee ning seega ei ole Lätist raha eest alkoholi toomine ega selle edasimüümine seaduspärane. Samas ei saa Lätist raha eest toodud alkoholi pidada otseselt ka illegaalseks alkoholiks, nagu on salaja kolmandatest riikidest sisse toodud viin või omavalmistatud puskar. Enamasti pole inimesed teadlikudki sellest, et Lätist toodud alkoholi võidakse käsitleda illegaalsena ja nii peegeldavad käesoleva uuringu tulemused peamiselt elanike teadlikke ja teadvustatud seoseid salaalkoholiga. Kõige rohkem mõjutab salaalkoholi ostmist madalam hind võrreldes legaalse alkoholiga ja seda on näidanud ka viimased küsitlused. 2019. aastal pidas salaalkoholi odavust väga oluliseks ostupõhjuseks 69% illegaalse alkoholi ostjatest. Salaalkoholi ostuargumentidest järgnes müüja usaldusväärsus, mida hindas väga oluliseks 62% salaalkoholi ostjatest. Alla poole ehk 45% oli neid tarbijaid, kes ostsid illegaalset alkoholi põhjusel, et pidasid selle kvaliteet samaväärseks legaalse alkoholiga. Kõige vähem mõju avaldas illegaalse alkoholi ostmisele selle kerge kättesaadavus (17%). Salaalkoholi tarbijaid oli teiste piirkondadega võrreldes natuke enam Kesk-Eestis (4% alkoholitarbijatest). Enam oli salaalkoholi tarbijaid veel üle 65-aastaste (3%), meeste (3%) ja madalama haridustasemega elanike hulgas (3% I ja II haridustasemega alkoholitarbijatest). Illegaalsest alkoholist tarbiti 2019. aastal endiselt kõige rohkem salaviina, mille ostjad moodustasid 54% kõigist salaalkoholi ostjatest (puskariostjad moodustasid 30% ja salapiirituse ostjad 16%). Kuna tavapärast alkoholiaktsiisi tõusu 2019. aasta alguses ei toimunud ja juulis langetati kange alkoholi aktsiisi omakorda 25%, siis mõjutas see ka viina jaehindu kauplustes. Aktsiisipoliitika tulemusel langesid odavama hinnaklassi viina hinnad kauplustes keskmiselt 16% ja keskmise hinnaklassi viina hinnad 10%. Samas tõi legaalse viina hinnalangus kaasa salaviina keskmise hinna alanemise neljandiku võrra ( 21%) ja see muutis legaalse ja illegaalse viina hinnavahed varasemaga võrreldes suuremaks. Salaalkoholi levinuimateks ostukohtadeks on olnud tänavad ja müüjate kodud. Ka 2019. aastal osteti nendest kanalitest salaalkoholi kõige enam, kuid olulisemaks on kujunenud tänavamüük, kus salaalkoholi oli hankinud 43% kõigist illegaalse alkoholi ostjatest (2018. aastal 53%). Seevastu on märgatavalt kahanenud salaalkoholi ostmine müüjate kodudest (2019. aastal 17% illegaalse alkoholiostjatest, 2018. aastal 47% illegaalse alkoholi ostjatest). 22

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Elanike vähenenud kokkupuutumist illegaalse alkoholi valdkonnaga näitab ka see, et oma tutvusringkonnas teatakse harvem salaalkoholi ostjaid ja omatakse vähem informatsiooni illegaalse alkoholi müügikohtadest. Nii langes salaalkoholi ostjaid teadvate vastanute osakaal 2019. aastal 9%-ni (2018. aastal oli see 14%), illegaalse alkoholi müügikohti või müüjaid teadvate elanike osakaal langes aga 4%-ni (2018. aastal oli see 6%). Vaadates pikemaajalist trendi, on langustendents märkimisväärne, sest kümne aastaga (alates 2009. aastast) on salaalkoholi ostjaid tundvate inimeste osakaal langenud 23%-lt 9%-ni ja illegaalse alkoholi müügikohti teadvate elanike osakaal 14%-lt 4%-le. Käesolevas töös võrreldi illegaalse alkoholi tarbimist viina sisetarbimisega (sh salaalkohol ja välismaalt toodud viin), millest on turistide alkoholitarbimine välja jäetud. EKI hinnangul moodustas 2019. aastal illegaalne alkohol viina turumahust 12 14% (nii Eestis ja välismaalt ostetud kui ka illegaalsest viinast kokku), mis tulenes ühelt poolt salaviina koguste vähenemist, kuid teiselt poolt legaalse viina müügimahtude suurenemisest. Illegaalset alkoholi müüdi hinnanguliselt kokku 0,8 miljonit liitrit ja võrreldes eelneva aastaga langesid müügikogused kolmandiku võrra. Salaalkoholi käive moodustas hinnanguliselt 5,8 miljonit eurot ja riigil jäi alkoholi salakaubanduse tõttu maksudena saamata 9 miljonit eurot. 2016. aastal alanud Läti piirikaubandus muutis põhjalikult alkoholi turustamiskanaleid Eestis ja väljakujunenud ostuharjumusi. Piirikaubandus on pakkunud illegaalsele alkoholiturule tõhusat konkurentsi ja sundinud salakaubandust koomale tõmbuma. Kindlasti mängib salaturu kahanemisele kaasa ka elanike teadlikkuse kasv salaalkoholi kahjulikkuse kohta, samuti riigi tõhusad ja pidevad kontrollimeetmed illegaalse alkoholituru üle. 23

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus küsitluse vastuste jaotustabelid Küsitlustulemuste protsentjaotused Lisa 1.1 SALAALKOHOLI KAUBANDUS EESTIS KAS TEIE TUTVUSRINGKONNAS ON INIMESI, KES OSTAVAD SALAALKOHOLI? (% vastanutest) Jah, tean paljusid 1 Jah, tean mõnda 8 Ei tea kedagi 75 Ei oska öelda 16 KUI SUUREKS TE HINDATE SALAALKOHOLI (viina, piirituse, puskari) OSA EESTI ELANIKE ÜLDISES KANGE ALKOHOLI TARBIMISES? Osakaal tarbimises 0% 10 % 20 % 30 % 40 % 50 % 60 % 70 % 80 % 90 % 100 % 7% 38% 26% 17% 6% 3% 1% 1% 0% 0% 0% Vastanute jaotus Vastajate keskmine: 20,1% KAS TEIE ISIKLIKULT TEATE MÕNDA PIDEVALT TEGUTSEVAT SALAALKOHOLI MÜÜGIKOHTA VÕI MÜÜJAT? (% vastanutest) Jah 4 Ei 96 MIDA TULEKS TEIE HINNANGUL TEHA SALAALKOHOLIGA VÕITLEMISEKS? (% vastanutest; vastaja võis märkida mitu vastusevarianti) Suurendada karistusi salaalkoholi tootjatele, vahendajatele ja müüjatele 64 Rohkem selgitada avalikkusele, et salaalkohol on kahjulik tervisele 52 Tugevdada kontrolli piiril 43 Suurendada politseikontrolli 43 Vähendada legaalse alkoholi aktsiise 38 Rohkem selgitada avalikkusele, et salaalkoholi ostmisega petetakse riiki, toetatakse varimajandust 38 Trahvida salaalkoholi ostjaid 38 Mitte midagi ei tuleks teha 3 24

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus ELANIKE KOKKUPUUTUMINE SALAALKOHOLIGA KAS TE OSTSITE 2019. AASTAL SALAALKOHOLI? (% alkoholi tarbijatest) Ei ole ostnud 98 Ostsin väga harva 1 Ostsin vahetevahel 1 Ostsin pidevalt 0 KUIDAS TE SALAALKOHOLI OSTSITE? (% illegaalse alkoholi ostjatest, vastaja võis märkida mitu vastusevarianti) Otsisin ise ostuvõimalusi 48 Pakuti ostmiseks 27 Otsisin ise ostuvõimalusi ja pakuti ka müüa 25 KUI TE EI OSTNUD 2019. AASTAL SALAALKOHOLI, SIIS KUI OLULISED ON TEIE JAOKS JÄRGMISED PÕHJUSED? (% legaalse alkoholi tarbijatest) Väga Mõnevõrra Ei ole Ei oska oluline oluline oluline öelda Salaalkoholi pole kerge saada 12 9 51 28 Salaalkoholi kvaliteet on halb 61 8 13 18 Salaalkohol on tervisele ohtlik 74 8 9 9 Minu sõprusringkond suhtuks sellesse halvustavalt 21 18 41 20 Salaalkoholi ostmisega rikuksin seadust 43 22 23 12 Piirikontrollis vahelejäämise risk 39 17 23 21 Majanduslik olukord võimaldab osta legaalset alkoholi 54 22 14 10 Pean endast lugu ja põhimõtteliselt ei osta salaalkoholi 73 9 11 7 Salaalkoholi ostmisega toetaksin kuritegevust 57 17 15 11 KUI TE OSTSITE 2019. AASTAL SALAALKOHOLI, SIIS KUI OLULISED ON TEIE JAOKS JÄRGMISED PÕHJUSED? (% illegaalse alkoholi ostjatest) Väga Mõnevõrra Ei ole Ei oska oluline oluline oluline öelda Salaalkohol on odavam 69 25 6 0 Salaalkohol on minu jaoks kergesti kättesaadav 16 41 18 25 Legaalse alkoholi ja salaalkoholi kvaliteet on sama 45 44 0 11 Salaalkoholi müüja on usaldusväärne 62 18 0 20 25

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus KUI TE OSTSITE 2019. AASTAL SALAALKOHOLI, SIIS MIDA KONKREETSELT? (% illegaalse alkoholi ostjatest; vastaja võis märkida mitu vastusevarianti) Viina 54 Piiritust 15 Puskarit, hansat 28 MILLISE OSA MOODUSTAS SALAALKOHOL TEIE KANGE ALKOHOLI KOGUTARBIMISEST VIIMASEL POOLAASTAL? Osakaal kogutarbimises 0% 10 % 20 % 30 % 40 % 50 % 60 % 70 % 80 % 90 % 100 % 0% 45% 21% 13% 6% 0% 0% 0% 0% 11% 4% Illegaalse alkoholi ostjate jaotus Illegaalse alkoholi ostjate keskmine: 29,23% KUST TE TAVALISELT SALAALKOHOLI OSTATE? (% illegaalse alkoholi ostjatest; vastaja võis märkida mitu vastusevarianti) Käest kätte (tänavalt) 43 Turult 10 Kauplustest, kioskitest 14 Baaridest, pubidest 3 Müüja kodust 17 Sotsiaalmeedia gruppidest 3 MILLISE HINNAGA TE OSTSITE VIIMATI SALAALKOHOLI? Viina 0,5-liitrine pudel keskmiselt 3,50 eurot Piiritust 1,0-liitrine pudel keskmiselt 4,74 eurot Puskar 0,5-liitrine pudel keskmiselt 4,03 eurot 26

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Küsitlustulemuste protsentjaotused sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes Lisa 1.2 Illegaalse alkoholi ostmine 2019. aastal (% alkoholi tarbijatest) Lisa 1.2.1 Ei ostnud Ostis väga harva Ostis vahetevahel Ostis pidevalt Keskmiselt 98 1 1 0 Regioon Põhja-Eesti 99 1 0 0 Kesk-Eesti 96 2 2 0 Kirde-Eesti 99 1 0 0 Lääne-Eesti 98 0 1 1 Lõuna-Eesti 99 1 0 0 Rahvus eestlased 98 1 1 0 mitte-eestlased 98 1 0 1 Vanus 18 29 aastased 100 0 0 0 30 49 aastased 99 1 0 0 50 64 aastased 99 1 0 0 65 74 aastased 97 1 1 1 Sugu naised 99 1 0 0 mehed 97 1 1 1 Haridus I II taseme haridus 97 1 1 1 III taseme haridus 99 1 0 0 Leibkonnaliikme netosissetulek kuus kuni 500 97 1 2 0 501 800 99 1 0 0 801 1200 100 0 0 0 üle 1200 97 1 0 2 27

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Illegaalse alkoholi ostjate teadmine (% vastanutest) Lisa 1.2.2 Teab paljusid Teab mõnda Ei tea kedagi Ei oska öelda Keskmiselt 1 8 75 16 Regioon Põhja-Eesti 1 5 83 11 Kesk-Eesti 2 10 64 24 Kirde-Eesti 1 11 73 15 Lääne-Eesti 1 14 67 18 Lõuna-Eesti 1 8 69 22 Rahvus eestlased 1 8 73 18 mitte-eestlased 1 8 79 12 Vanus 18 29 aastased 0 6 74 20 30 49 aastased 2 8 75 15 50 64 aastased 0 8 77 15 65 74 aastased 0 9 75 16 Sugu naised 0 5 79 16 mehed 2 11 71 16 Haridus I II taseme haridus 1 10 69 20 III taseme haridus 1 6 79 14 Leibkonnaliikme netosissetulek kuus kuni 500 1 10 74 15 501 800 0 7 76 17 801 1200 1 6 73 20 üle 1200 1 9 80 10 28

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Pidevalt tegutseva illegaalse alkoholi müügikoha või müüja teadmine (% vastanutest) Lisa 1.2.3 Teab Ei tea Keskmiselt 4 96 Regioon Põhja-Eesti 3 97 Kesk-Eesti 7 93 Kirde-Eesti 8 92 Lääne-Eesti 2 98 Lõuna-Eesti 5 95 Rahvus eestlased 4 96 mitte-eestlased 6 94 Vanus 18 29 aastased 2 98 30 49 aastased 5 95 50 64 aastased 4 96 65 74 aastased 6 94 Sugu naised 2 98 mehed 7 93 Haridus I II taseme haridus 6 94 III taseme haridus 4 96 Leibkonnaliikme netosissetulek kuus kuni 500 8 92 501 800 4 96 801 1200 3 97 üle 1200 4 96 29

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Illegaalse alkoholi ostukohad (% illegaalse alkoholi ostjatest. Vastaja võis märkida mitu vastusevarianti) Lisa 1.2.4 Käestkätte (tänavalt) Turult Kauplustest, kioskitest Baaridest, pubidest Müüja kodust Sotsiaalmeedia gruppidest Keskmiselt 43 10 14 3 17 3 Regioon Põhja-Eesti 21 23 12 0 12 10 Kesk-Eesti 53 0 0 0 48 0 Kirde-Eesti 45 0 55 0 0 0 Lääne-Eesti 63 0 0 0 0 0 Lõuna-Eesti 43 17 17 17 38 0 Rahvus eestlased 50 4 12 4 25 5 mitte-eestlased 31 21 18 0 0 0 Vanus 18 29 aastased 100 0 0 0 0 0 30 49 aastased 53 7 16 7 26 0 50 64 aastased 24 0 30 0 25 12 65 74 aastased 0 37 0 0 0 0 Sugu naised 81 7 11 7 7 0 mehed 22 11 16 0 22 5 Haridus I II taseme haridus 26 18 4 0 18 8 III taseme haridus 38 6 28 6 21 0 Leibkonnaliikme netosissetulek kuus kuni 500 38 0 21 0 19 8 501 800 70 0 0 0 14 0 801 1200 28 0 0 0 0 0 üle 1200 35 36 24 10 24 0 30