concert.ee Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Andrus Siimon Orelil Ene Salumäe Vahetekstid Alo Rammo R 30. mai 2014 kell 19 Valga Jaani kirik hooaja peatoetaja
Aleksander Saebelmann-Kunileid Sind surmani (1845 1875) Sõnad: Lydia Koidula Friedrich August Saebelmann (1851 1911) Sõnad: Peeter Ruubel Aleksander Eduard Thomson (1845 1917) Sõnad: rahvaluule Aleksander Läte (1860 1948) Sõnad: Martin Lipp Aleksander Läte Sõnad: Karl Eduard Sööt Eduard Tubin (1905 1982) Tauno Aints (1975) Sõnad: Doris Kareva Andres Lemba (1968) Pärt Uusberg (1986) Sõnad: Indrek Hirv Kaunimad laulud Kannel Kostku laulu eesti keeles Pilvedele Ave Maria Võrratuid viise on Jumalat kiita Gloria Siis tahaks olla kiriktorn vee taga Hugo Lepnurm Emakeel meeskoorile ja orelile (1914 1999) Sõnad: Kristjan Jaan Peterson, ood Kuu Aleksander Saebelmann-Kunileid Mu isamaa on minu arm Sõnad: Lydia Koidula
Jānis Cimze (1814 1881) oli läti pedagoog, rahvalaulude koguja ja harmoniseerija, organist ja koorijuht, pedagoogika ning koorilaulukultuuri alusepanija Lätis ja Eestis. Tema juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar tegutses aastatel 1839 1849 Valmieras ja 1849 1890 Valgas. Jānis Cimze seminaril oli oluline osa rahvusliku ärkamise ajal Liivimaal ja Eestimaal. Cimze seminaris sai hariduse üle saja eesti noormehe, sealhulgas Carl Robert Jakobson, Ado Grenzstein, Anton Jürgenstein, Hans Rebane, Joosep Kapp, Andres Erlemann, Mihkel Kampmaa (Kampmann), Hans Einer ja ka tänasel kontserdil kõlavate laulude autorid Aleksander Saebelmann-Kunileid, Friedrich August Saebelmann, Aleksander Thomson, Aleksander Läte. Seminari kasvandikud nii lätlased kui ka eestlased asutasid aktiivselt laulukoore ja seltse, mis lõi eeldused Eesti esimese üldlaulupeo korraldamiseks 1869. aastal Tartus. Cimze seminar andis põhjaliku muusikalise ettevalmistuse. Õpiti koorijuhtimist, harmooniat, komponeerimist jne, olulisel kohal oli oreli- ja klaverimänguoskuse arendamine. Seminaris oli oreliõppe tase kõrge ja nii tekkis vajadus uue oreli ehitamiseks.1867. aastal telliski Jānis Cimze kuulsalt saksa orelimeistrilt Friedrich Ladegastilt Valga Jaani kirikusse uue oreli. Ene Salumäe on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ja Helsingi Sibeliuse Akadeemia koorijuhtimise, kirikumuusika ja oreli erialal ning täiendanud end klavessiini, oreliimproviseerimise ja varajase muusika alal. Ta esineb regulaarselt kodu- ja välismaal nii solisti kui ka kammermuusikuna erinevate vanamuusikaansamblite, kooride, solistide ja orkestritega. Salumäe on tegutsenud organist-koorijuhina mitmetes kogudustes Eestis ja Soomes, oreli- ja kirikumuusika õppejõuna ning laste oreliõppe propageerija ning orelikursuste pidajana. Ta on olnud mitmete kirikumuusika-alaste ettevõtmiste initsiaator ja korraldaja ning kontserdisarjade kunstiline juht. Andrus Siimon on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi (praegune Tallinna Ülikool) kultuurhariduse teaduskonna koorijuhtimise eriala 1989. aastal Ants Sootsi õpilasena ja Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise eriala 1996. aastal Jüri Rendi klassis. Andrus Siimon on Eesti Teaduste Akadeemia naiskoori ja meeskoori, Virumaa Noorte Meeskoori ja Eesti Koorijuhtide Naiskoori peadirigent. Oma
kooridega on ta võitnud mitmeid auhinnalisi kohti vabariiklikel ja rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Alates 1991. aastast töötab Andrus Siimon Eesti Rahvusmeeskooris lauljana ning aastast 1997 ka koormeistri ja dirigendina. Selle kooriga on ta juhatanud arvukalt kontserte ja on koormeistrina teinud vokaalsümfooniliste suurvormide ettevalmistamisel koostööd paljude tuntud dirigentidega nii Eestis kui ka välismaal. Andrus Siimon on olnud paljude vabariiklike laulupäevade dirigent, samuti on ta juhatanud noorte laulupidudel (aastatel 2002, 2007 ja 2011) ning oli XXV üldlaulupeo dirigent. Alates 1996. aastast õpetab Andrus Siimon Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise osakonnas dirigeerimist. Aastatel 2001 2012 kuulus Andrus Siimon Eesti Koorijuhtide Liidu juhatusse. Aastast 2008 on ta Eesti Naislaulu Seltsi juhatuse liige ja muusikatoimkonna esimees. Ta on ka Eesti Kooriühingu muusikanõukogu liige ja Eesti Kooriühingu mentor. Andrus Siimoni tööd on tunnustatud 2006. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga ja 2011. aastal omistati talle Arvo Ratassepa mälestusauhind. 2011. aastal valis Eesti Kooriühing Andrus Siimoni aasta dirigendiks. Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) asutas 1944. aastal koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Algselt a cappella repertuaari laulev meeskoor on kasvanud kogu maailmas tuntud professionaalseks kollektiiviks, mille tegevuses on tähelepanuväärne osa suurvormide ettekannetel. Koor teeb regulaarselt salvestusi Eesti Rahvusringhäälingule, koostööd on tehtud firmadega Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, Alba Records, Virgin Classics ja GB Records. Viimase viie aastaga on valminud seitse plaati, nende seas Mu isamaa on minu arm (Ernesaksa teosed), Silva Caledonia (Bryars, Tulev), Tulelaul (Sink, Lepik, Marguste), Oma saar (valik 19. ja 20. sajandi eesti heliloojate muusikast) ja In paradisum (Galina Grigorjeva). 2004. aastal võitis RAM koorimuusika kategoorias Grammy auhinna. Selle teenis plaat Sibeliuse kantaatidega (Virgin Classics), kus Paavo Järvi juhatusel musitseerivad RAM, Ellerhein ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Sama koosseisuga salvestatud Edvard Griegi Peer Gynti valis BBC Music
Magazine 2005. aasta parimaks orkestrimuusika albumiks. Eesti Rahvusmeeskoori pikemaajalisteks dirigentideks on olnud Olev Oja, Kuno Areng, Ants Üleoja, Uno Järvela, Harald Uibo, Ants Soots ning Kaspars Putninš Lätist. Alates hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja. Koori repertuaar ulatub renessansist 21. sajandi muusikani, eesti heliloojate kõrval on RAMile kirjutanud sellised maailmanimed nagu Šostakovitš, Taktakišvili, Bryars ja Bonato. Eesti Rahvusmeeskoor on oma pika ajaloo jooksul andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes ning mitmel pool Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Lõppeva hooaja kontserdireiside sihtpunktideks on olnud Saksamaa mainekad festivalid. Mullu esineti augustis Schleswig-Holsteini muusikafestivalil, septembris Berliinis ning oktoobris Usedomi muusikafestivalil. RAMi viimane kontserdireis sai teoks selle aasta maikuus, kui lauldi Peterburi Jaani kiriku hooaja lõppkontserdil. Järgmisel hooajal tähistab RAM oma 70. sünnipäeva. Eesti Rahvusmeeskoor Peadirigent ja kunstiline juht Mikk Üleoja Direktor Indrek Umberg Toimetaja Anu Huntsaar I tenor Arvo Aun Aivar Kaldre Andrus Kirss Jaan Krivel Mart Kroon Priit Lehto Lennart Mängli Valnar Neidre Madis Reinsoo Valter Soosalu Mati Valdaru II tenor Aleksander Arder Reio Blond Ero Esko Olev Koit Indrek Kost Ants Reinhold Grigori Rutškin Kaido Tani Erkki Targo Kaarel Telgmaa Mati Tuisk Margus Vaht Margus Vellmann Bariton Peeter Hillep Hanno Hint Ott Indermitte Rene Keldo Benjamin Kirk Mareks Lobe Mait Männik Igor Nikiforov Hideyuki Nishimura Andrus Poolma Alo Rammo Andrus Siimon Bass Andres Alamaa Jüri Eensoo Rasmus Erismaa Juhan Heinapuu Ülo Krigul Aare Kruusimäe Geir Luht Joosep Sang Juss Tamm Lembit Traks Endel Valkenklau Jaan Viks
Tulemas: L 31. mai Valka laululava Liivimaa laulupidu Cimze kood RAM, Eesti Kaitseväe orkester, solistid Dirigent Peeter Saan Kavas René Eespere teose Ante lucem esiettekanne N 19. juuni kell 18 Tornimäe kirik R 20. juuni kell 19 Torma kirik L 21. juuni kell 20 Halliste kirik P 22. juuni kell 14 Suure-Jaani kirik RAM, dirigent Mikk Üleoja Cyrillus Kreek, Giovanni Gabrieli, Galina Grigorjeva, Mart Jaanson, Arvo Pärt
concert.ee