Rahvakultuuri Keskus Rahvakultuuri mentorprogramm Programmi kokkuvõte Tallinn 2017
|
|
- Andrus Liblik
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Rahvakultuuri Keskus Rahvakultuuri mentorprogramm Programmi kokkuvõte Tallinn 2017
2 Sisukord Sissejuhatus Mentorprogrammi rahaline maht Programmi koordineerimine Mõõdetavad tulemused mentorkoolituste arv mentorkoolituste arv koorimuusika, puhkpilli ja rahvatantsu ja -muusika lõikes eraldi atesteeritud mentorite arv mentorkoolituste läbinute arv mentorkoolitused maakonniti Mentorkoolituste mõjutegurid Rahastatavad kulud Kokkuvõte
3 Sissejuhatus Rahvakultuuri mentorprogramm on jätk maakondlike koori- ja tantsujuhtmentorite käivitamise pilootprojektile aastatel ning rahvakultuuri mentorprogrammile aastatel Rahvakultuuri mentorprogramm (edaspidi mentorprogramm ) on loodud rahvakultuuri eri valdkondade elujõulisuse tagamiseks läbi õpetajate õpetamise aastast kehtestati mentorprogrammile viie aastane periood, mis tõi kaasa iga-aastasele aruandlusele lisaks ka perioodi kokkuvõtte tegemise kohustuse. Samal aastal laienes mentorprogramm harrastusteatrite ning käsitöö valdkonnale, mida hakkasid teostama vastavad rahvakultuuri keskseltsid Eesti Harrastusteatrite Liit ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. Mentorprogrammi üldine eesmärk on aidata kaasa valdkonna arenguprotsesside elujõulisusele ja valdkonnas tegutsevate spetsialistide taseme ning oskuste tõstmisele. Tänu mentorprogrammile on koori- ning puhkpillimuusika ja rahvatantsu ning -muusika valdkonnas tõusnud õpetajate-juhendajate kui ka kollektiivide tase. Oluliselt on laienenud mentorkoolituste temaatika ning mentorite arv. Koolitajatel on tekkinud hea ülevaade regioonide olukorrast, erialastest liidritest ning lauljate/tantsijate/pillimeeste/käsitöömeistritre/harrastusnäitlejate võimekusest, mis aitab paremini planeerida üleriigilisi koolitusi. Mentorprogrammi kokkuvõtte koostamisele on kaasa aidanud mentorprogrammi nõukogu ja mentorprogrammi läbiviivad keskseltside esindajad. Kokkuvõtva analüüsi koostamine on olnud keeruline, kuna andmed ja valdkonnad ei ole omavahel võrreldavad. 1. Mentorprogrammi rahaline maht Tabel 1 mentorprogrammi rahaline maht Aasta Eelarve Jääk Jaotatud summa eurot 2012.aastal eurot eurot eurot 2013.aastal 9573 eurot eurot eurot eurot eurot eurot eurot eurot Programmi eelarve maht ei ole aastate jooksul kasvanud. Jäägid on tekkinud mentorprogrammi uutele tulijatele tekkinud käivitamisraskustest. Vastavalt kinnitatud programmdokumendile on aastate jooksul eraldatud summa jagunenud vastavalt: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (edaspidi ERRS) 30% Eesti Kooriühing (edaspidi KÜ) 30% Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (edaspidi ERKL) 20% Eesti Harrastusteatrite Liit (edaspidi EHL) 20% 3
4 2. Programmi koordineerimine Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus, kes hindab programmiperioodi lõpus programmi tulemuslikkust vastavalt dokumendis toodud mõõdetavatele tulemustele ja annab vajadusel kultuuriministrile aru programmis esitatud eesmärkide saavutamisest ning edastab nõukoja ettepanekuid programmi täiendamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Programmi elluviimist koordineerib Rahvakultuuri Keskuse direktori käskkirjaga moodustatud programmi nõukoda, kuhu kuuluvad esindajad Kultuuriministeeriumist, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, Eesti Kooriühingust, Eesti Harrastusteatrite Liidust, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust ja Rahvakultuuri Keskusest. 3. Mõõdetavad tulemused Vastavalt kinnitatud programmdokumendile vaadeldakse järgmises peatükis programmi arvnäitajaid. 3.1 mentorkoolituste arv Tabel 2 mentorkoolituste arv KÜ ERRS ERKL EHL arv tunnid arv tunnid arv tunnid arv tunnid kokku Mentorprogrammi aastate perioodi jooksul on toetatud kõigi valdkonna koolitusi kokku 1457 korral ja 8078 tundi. KÜ ja ERRS-i koolituste suur arv on põhjendatud laulu- ja tantsupeo (2014.a. oli Üldlaulu- ja tantsupidu ja a oli Noorte Laulu- ja tantsupidu) eelsel perioodil koolituste vajaduse suurenemisega. Kooriühingu koolituste arvu sees on ka koolitused puhkpilliorkestrite dirigentidele ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi koolituste hulgas on koolitused rahvamuusikaorkestrite juhendajatele. 4
5 3.2 mentorkoolituste arv koorimuusika, puhkpilli ja rahvatantsu ja -muusika lõikes eraldi Tabel 3 mentorkoolituste arv koorimuusika, puhkpilli ja rahvatantsu ja -muusika lõikes eraldi KÜ ERRS Aasta koorimuusika puhkpillimuusika rahvatants rahvamuusika arv tunnid arv tunnid arv tunnid arv tunnid kokku atesteeritud mentorite arv Tabel 4 atesteeritud mentorite arv KÜ ERRS ERKL EHL Iga valdkonna atesteeritud mentor vastab järgmistele nõuetele: - valdkonnas tegev tipp-professionaal; - metoodilist abi osutav õpetaja, metoodik ja nõustaja; - kõrgel tasemel ning oma oskusi tõestanud teoreetik ja praktik; - arvamusliider ja loominguline ideoloog. 3.4 mentorkoolituste läbinute arv Tabel 5 mentorkoolituste läbinute arv KÜ ERRS ERKL EHL kokku Mentorkoolituste läbinute arv on võrdsustatud osalejate arvuga, üks inimene võib osaleda mitmel koolitusel. Koolitustel osalejate arv sisaldab ka koolitusprotsessis osalenud näidiskollektiivide liikmete arvu. 5
6 3.5 mentorkoolitused maakonniti Tabel 6 mentorkoolitused maakonniti maakond koolituse toimumise koha järgi KÜ ERRS ERKL EHL kokku Harjumaa sh Tallinn Hiiumaa Ida-Viru Jõgevamaa Järvamaa Kihnu 6 6 Läänemaa Lääne-Viru Muhumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Setomaa 7 7 Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Vormsi 9 9 Võrumaa Välismaa 4 4 üleriigiline koolitus (Vigala laager jne) üleriigiline koolitus üleriigiline koolitus koostöös Rahvakultuuri Keskusega (Mäetaguse laager jne) üleriigiline koolitus Kõige rohkem toimus aruandeperioodil koolitusi: - Kooriühingul Tartu maakonnas 34 korda; - Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsil Harjumaal 49 korda (sh 3 koolitust Tallinnas); - Rahvakunsti ja Käsitöö Liidul Pärnumaal ning Valgamaal 14 korda, Harjumaa 14 koolitust jagunevad pooleks- 7 koolitust Tallinnas ja 7 koolitust teistes Harjumaa paikades. Koolitused toimusid ka Kihnus, Muhus, Setomaal ja Vormsil. - Harrastusteatrite Liidul Tartumaal 15 korda. Seega mentorkoolitus on regionaalselt kõigile soovijatele kättesaadav. Antud kokkuvõttev tabel ei anna ülevaadet koolituste kestvusest, eestvedaja(te) ning tegijate aktiivsusest. Valdkonnas tegutsemine sõltub piirkonna vajadusest ja valdkonna spetsiifikast ning võib vahel olla tsükliline. 6
7 4. Mentorkoolituste mõjutegurid Vaadeldaval perioodil on mentorprogrammi koordineerivate keskseltside poolt välja toodud järgmised positiivsed muutused: Eesti Kooriühing Koori- ja orkestrijuhtide koolitamiseks on aktiivselt kasutatud mentorprogrammi tuge. Selle tulemusena on tõusnud Eesti kooride tase ja paranenud kvaliteet: kui aastal 2002 oli laulupeo ettelaulmisel kategooria pälvinud koore 540, siis aastal 553 ja aastal 574. Mentorprogrammi abil on korraldatud nii ühekordseid kui ka jätkukoolitusi ning mentorid on aidanud kunstiliselt kujundada maakondlikke suuri ühislaulmisi, laulupäevi ja festivale. Mentorprogrammi toel on alates aastast koostöös Rahvakultuuri Keskusega korraldatud koorijuhtide baasoskuste koolitusi (kooritöö metoodika, dirigeerimine, vokaaltehnika alused), mida on kokku toimunud 9 korral ning seal osalenud 149 dirigenti. Tänu mentorprogrammile on Kooriühing saanud üles ehitada hästi toimiva täienduskoolitussüsteemi, mille 3 esimese astme rahastamisel on oluline osa mentorprogrammil: I ASTE - Kohalikule ja hetkevajadusele reageerivad koolitused - mentorkoolitused (vastavalt maakondade tellimusele) - kollektiivijuhtidele, kes vajavad abi mõne üles kerkinud probleemi lahendamiseks (kunstiline konsultatsioon laulupäeva kava koostamiseks, koolitus keerulisema laulupeorepertuaari õpetamiseks, lauluõpetaja juhendamine vokaalsete probleemide lahendamiseks mõnes kooriliigis jne). I astme koolitusel on mentoril võimalik märgata koorijuhte, kes vajaksid süsteemsemat abi ning suunata neid II astme koolitusele. II ASTE - Regulaarne baasteadmiste koolitus koostöös Rahvakultuuri Keskusega - kuuepäevane jätkukoolitus koorijuhtidele, kes vajavad abi põhioskuste arendamisel (dirigeerimine, vokaaltöö, kooritöö metoodika). III ASTE - Iga-aastane koorijuhtide suvekool, mis vältab 5 päeva. Koolituskava pannakse suuremas osas kokku osalejate eelmise aasta soovide ja tagasiside põhjal, mida analüüsib ning lisaettepanekuid teeb Kooriühingu muusikanõukogu. Koolituse maht on reeglina tundi ning see sisaldab oluliste osadena välislektori meistriklassi, uue heliloomingu tutvustust, erinevaid õpitube aktuaalsetel teemadel, laulupeolaulude dirigeerimise rühmatunde ja õpetamise metoodikat (iga konkreetse laulupeo eel selle peo kava baasil), seminarikoori ning individuaaltundide võtmise võimalust dirigeerimises ja hääleseades. Igal aastal osaleb suvekoolis koorijuhti. Ka seal on võimalik märgata ja suunata II astme koolitusele enamat abi vajavaid koorijuhte. IV ASTE - Rahvusvahelised koolitusreisid kõrgel tasemel kooride juhtidele, kes valdavad inglise keelt ning tunnevad huvi laias maailmas toimuva vastu, soovivad osaleda rajatagustes õpitubades ja meistriklassides ning arendada oma oskusi enam, kui see Eestis võimalik oleks. See aste on ainus, mis mentorprogrammi abi ei kasuta, rahvusvaheliste koolitusreiside korraldamiseks saab Kooriühing abi Kultuurkapitalilt ning osalevad dirigendid oma omavalitsuselt, koolidelt ja kooridelt aasta detsembrikuu seisuga on koorijuhtidel 70 kehtivat kutsetunnistust. Kutse andmise süsteem hakkas tööle aastal. Kokku on väljastatud kutsetunnistusi 302, aga tunnistused kehtivad 5 aastat ja seega tuleb selle aegumisel uuesti tõendada oma kompetentse. 7
8 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Rahvatantsu osas: Harrastajate arv on pidevalt kasvanud. Samuti on pidevalt kasvanud üleriigiliste tantsupidudele pürgivate kollektiivide arv. Tagatud on tantsurühmade kvaliteet ja pidude kõrge tase. Paranenud on koolituste kättesaadavus kohapeal. Mentorprogramm toetab uute sisenejate tulekut (sh tantsija kasvab juhendajaks, algklasside õpetajad võtavad juhendaja rolli). Palju on uusi tantsujuhte juurde tulnud (põlvkondade vahetus, harrastajate arvu kasv). Kuna koolitus on kättesaadav, siis see julgustab ja motiveerib noorte juhendajate pealekasvu. Hoiab ja arendab õpetamise taset, selle läbi on rühmadel parem kvaliteet ja pidu ka jätkuvalt hea kvaliteediga. Mentorprogrammi toel toimuvad koostöös Rahvakultuuri Keskusega tantsujuhtide suvekursus, sügisesed ja kevadised õppepäevad ning Rahvatantsujuhtide kool. Mentorid on andnud oma panuse maakondlike suurpidude lavastusmeeskondade koolitamisse ning on abiks maakondades toimuvate tantsujuhtide baaskoolituste läbiviimisel. Tabel 7 Tantsupeol osalejate arvu muutused programmiperioodil Noortepeod muutus (tõus) Tantsijaid ,4 % Rühmi % Üldpeod muutus (tõus) Tantsijaid % Rühmi % Rahvamuusika osas: Noortepidude muusikute ja ansamblite juurdekasv on märgatav, kuid pillipidudel osalevate muusikute ja ansamblite hulk on pisut vähenenud. Tabel 8 Rahvamuusikute osalejate arvu muutused programmiperioodil Noortepeod muutus (tõus) Muusikuid ,6 % Ansambleid % Üldpeod (Pillipidu) muutus (langus) Muusikuid ,7 % Ansambleid % Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Mentorkoolitus on käsitöövaldkonna jaoks väga oluline, sest loob võimaluse tõsta tähelepanu keskmesse käsitöö valdkonnale olulisi teemasid ning toetab vajadusel aastateemade läbiviimist. Mentorprogramm toetab eelkõige rahvuslikke traditsioonidega seotud koolitusi. Mentorkoolituste tellimused näitavad paikkonna vajadusi. Paikkondade teemade tellimused nõuavad uute mentorite leidmist ja sellega kaasneb võimalus kaasata neid ERKL uutesse projektidesse. ERKL aastateemad nõuavad paikkondadelt suuremat süvenemist erinevatesse valdkondadesse. Mentorkoolituste kaudu aidatakse populariseerida aastateemasid (2013-maavillane, 2014-meistrite aasta, 2015-loomast loodud, 2016-eesti-keha-kate2, 2017-tulest tulnud). Aastateemade puhul 8
9 oluliseks sihtgrupiks on ka noored, kes omandavad uusi teadmisi, töövõtteid ning neist kujunevad edasised õpetajad. ERKL on aidanud kaasa käsitöö valdkonnas kannete esitamisele vaimse kultuuripärandi nimistusse ning ergutanud mentorprogrammi koolituste kaudu uusi võimalikke kande koostajaid. Järjest süvenev huvi rahvarõivaste valmistamise vastu koolituste kaudu annab oma osa laulu- ja tantsupeo sisulisele jätkusuutlikkusele ja kvaliteedile. Suunatud mentorkoolituste pakkumised on loonud pinna vajadusele korraldada rahvuslikke käsitöötraditsioone hoidvaid koolitusi ja anda välja teemaga kaasnevat kirjandust. Koolituste käigus on taastatud vanu unustatud käsitööoskusi. Mentorprogrammi koolitustel osalenud õpetajad on aidanud kaasa paikkondlike käsitöökeskuste ja -poodide loomisele-kujundamisele (näituste korraldamine, poodide, meistrikodade sisustamine). Mentorprogrammi raames toimunud koolitused on kvaliteetsed tänu tipptasemel mentoritele ning annab tõuke edaspidiste koolituste uuteks tellimusteks. Samuti annavad mentorprogrammi koolitused võimalused elukestvaks õppeks. Eesti Harrastusteatrite Liit Mentorprogramm on loonud aluse teatrikunsti alaste oskuste saamiseks harrastusteatri valdkonnas. Mentorprogramm hõlmab kahte suuremat teemat 1) näitleja koolitus ja 2) lavastaja koolitus sh lavastuse tehnilise teostuse koolitused. Lavastaja koolituste kaudu on valdkonda tulnud uusi tegijaid. Mentorprogrammi läbinud harrastusteatrite pikaaegsete juhendajate hulgas on märgata nende lavastajaoskuste kvalitatiivse taseme tõusu. Mentorprogrammi perioodil on toimunud igal aastal Külateatrite festival. Samuti on toimunud harrastusteatrite riigifestivalid aastatel 2014 ja Festivalide tagasisidest lavastustele ja kokkuvõtetest on selgunud, et harrastusteatrite lavastused on muutunud lavastaja kontseptsiooni keskseteks. Tõusnud on repertuaarivaliku tase. Harrastusteatrite trupid mängivad täna repertuaari omadramaturgiast kuni maailmaklassikani. Lavastused on oma ülesehituselt täpsed ning etenduse peasündmused on kindlaks määratud. See viitab materjali analüüsi põhjalikkusele ning lavastaja meisterlikkuse tasemele. Suurenenud on omadramaturgia loomine kohapõhistest paikadest, inimestest ning nende eludest. Maakondlikele teatripäevadele ning riigifestivalidele pääsevad läbi mitmete voorude parimatest parimad lavastused. Elavnenud on harrastusteatrite ringreisid tänu usalduse tekkimisele etenduste kvaliteedi osas. Teatri professionaalide kaasamine mentoritena on soodustanud koostööd harrastajate ja professionaalide vahel. Mentorprogrammi koolituste ajel on nii mõnedki harrastusteatris tegutsejad saanud innustust õpinguteks teatrikunsti aladel kõrgkoolis. Paljude kooliteatrite noorte soov on õppima minna nii näitleja, lavastaja kui teatrikunsti tehnilistele erialadele. Toetudes eelnevatele järeldustele, saame kokkuvõtlikult öelda, et mentorprogramm on äärmiselt vajalik. Probleemiks on tagasiside kogumine koolitustel osalenutelt ning sageli ka mentoritelt. Koolituse korraldaja, maakonna kuraator ning mentor annavad tagasisidet, kuid sageli jääb sealt saadud andmetest napiks, et teha põhjapanevaid järeldusi ning hakata ellu viima muudatusi. Mentorite tagasiside ei pruugi kajastada valdkonda tervikuna. Mentorprogrammi koordineerivate keskseltside jaoks on ressursipuudus suureks miinuseks. Samuti on programmi eelarve ebapiisav, et tagada kulude katmine ruumide rendile. 9
10 5. Rahastatavad kulud Kokkuvõtte tegemisel on jagatud rahastatavad kulud kaheks: 1) mentorite töötasu (sh transport, majutus ja mentorite koolitus) 2) halduskulud (sh projektijuhi töötasu, side- ja kontorikulud, ruumi rent, korraldus, raamatupidamine) Tabelis kajastatud tegelikud kulud võivad sisaldada ka oma panust, sest riigitoetus on väiksem kui kõik kulud kokku. Tabel 9 Eesti Kooriühingu mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes KÜ kokku summa % summa % summa % summa % summa % summa % Mentorite töötasu Halduskulud kokku Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud eurot Kulud kokku: eurot Organisatsioon on panustanud mentorprogrammi toimimisse omavahenditest eurot. Joonis 1 Toetuse jaotumine kululiikide lõikes KÜ kasutas kogukulust mentorprogrammi haldamiseks 26% ja mentorite töötasudeks 74% programmile vajaminevast eelarvest. Tabel 10 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes ERRS kokku summa % summa % summa % summa % summa % summa % Mentorite töötasu Halduskulud kokku
11 Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud eurot. Kulud kokku: eurot. Organisatsioon on panustanud mentorprogrammi toimimisse omavahenditest eurot. Joonis 2 Toetuse jaotumine kululiikide lõikes ERRS kasutas kogukulust mentorprogrammi haldamiseks 35% ja mentorite töötasudeks 65% programmile vajaminevast eelarvest. Tabel 11 Eesti Harrastusteatrite Liidu mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes EHL kokku Mentorite töötasu Halduskulud kokku Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud eurot Organisatsiooni siseselt on kokku lepitud, et programmi vahendid kasutatakse otseselt ainult mentori töötasuks, sõidukuludeks, majutuseks ja koolituseks. Tabel 12 Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu mentorprogrammi kulude jaotus aastate lõikes ERKL kokku summa % summa % summa % summa % summa % summa % Mentorite töötasu Halduskulud kokku Aruandlusperioodi jooksul kokku on toetust eraldatud eurot Kulud kokku: eurot Organisatsioon on panustanud mentorprogrammi toimimisse omavahenditest eurot 11
12 Joonis 3 Toetuse jaotumine kululiikide lõikes ERKL kasutas kogukulust mentorprogrammi haldamiseks 44% ja mentorite töötasudeks 56% programmile vajaminevast eelarvest. Vaadeldaval perioodil oli mentoritasu reeglina 10 tund (bruto). Erandkorras oli võimalik maksta lähtuvalt koolituse spetsiifikast (näiteks õppematerjalide koostamine, mis on konkreetselt nähtav, hinnatav ja aruandluses kajastatav), võis mentorile erandjuhul maksta kuni 20 eurot tund (bruto). Kontsertmeistri töötasumääraks (see puudutab vaid KÜ ja ERRS) oli 6,50 tund (bruto). Juhul, kui koolituse saatemuusika spetsiifika nõudis olulise mahuga ettevalmistustööd maksti erandkorras kuni 10 tund (bruto). Mentori sõidukulu kompensatsioon oli kuni 0,26 eurot kilomeetri eest mandril ja 0,32 eurot kilomeetri eest saartel. Kontsertmeistrile hüvitatakse transpordikompensatsiooni (see puudutab vaid KÜ ja ERRS) pool mentori transpordikompensatsiooni määrast ehk siis vastavalt 0,13 eurot kilomeetri eest mandri piires ja 0,16 eurot kilomeetri eest sõidul saarte ja mandri vahel (eelduseks on, et kontsertmeister sõidab koolituskohta mentoriga koos ja sama transpordiga). Kui kontsertmeister peab sõitma eraldi oma autoga, võib talle kohandada sama transpordikompensatsiooni määra, mis mentorile (vastavalt 0,26 eurot km ja 0,32 eurot km). Kui koolitus toimus sellistel kellaaegadel, mis nõudis mentori majutamist, kehtis majutuse hinnale piirmäär 20 eurot öö, mida võis ületada juhul, kui samas piirkonnas ei leidunud soodsamat mõistliku kvaliteediga öömaja. Otsustamisõigus oli keskseltsil ning konkreetseid juhtumeid arutati eraldi. Paraku on valdkonna parimad tipp spetsialistid-professionaalid hakanud loobuma mentori tööst, sest töötasu ei ole motiveeriv ega vastavuses mentori tööpanuse ja ajakuluga ning kõrgkoolide tasustamise põhimõtetega. Programmi perioodi jooksul ei ole mentorite töötasu tõstetud ning mentorite palk ei ole konkureeriv koolitusturu hindadega. Koolitus Eestimaa äärealadel nõuab koolitajalt lisaaega kohalesõiduks ja sageli ka ööbimist. Koolituspäev koolitatavas valdkonnas nõuab mentorilt sageli pikka ettevalmistust, mida kahjuks ei ole võimalik tasustada, kuna viimaseks ei jätku programmist raha. Ettepanekud: 12
13 1) oma ala parimate spetsialistide kaasamiseks mentoriks on vajalik mentori tunni töötasu tõsta 25 euroni bruto; 2) transport ja majutus kaetakse kulupõhiselt. 13
14 Kokkuvõte Rahvakultuuri tuleb kogu aeg juurde noori uusi tegijad, kes vajavad professionaalset koolitust oma ala parimatelt spetsialistidelt. Samuti toimub juhendajate hulgas põlvkondade vahetus ning selleks peab neid järjepidevalt koolitama. Mentorkoolitused on pidev protsess, mis vajab riigipoolset materiaalset tuge. Vaadeldes Rahvakultuuri Keskuse andmekogu ja mentorprogrammi koordineerivate keskseltside andmete põhjal valdkonnas toimunud muutusi, täheldame, et aastatel on rahvakultuurikollektiivide hulk kõigis maakondades kokku olnud järgmine: Tabel 13 Kollektiivide arv valdkonniti Kollektiivide valdkonnad muutus % Koorimuusika tõus 0,7 % Puhkpillimuusika langus 6 % Muu vokaalmuusika langus 2 % Rahvatants tõus 8,5 % Rahvamuusika langus 10 % Käsitööseltsid tõus 4,6 % Harrastusteater langus 3,4 % Kollektiivide kasvule on kaasa aidanud süsteemselt toimuvad mentorprogrammi koolitused. Mõnes valdkonnas on kollektiivide arv kahanenud. Vähenemise põhjusteks võivad olla järgmised mõjutegurid: - huvi ja juhendajate puudus kohapeal; - instrumentide ja töövahendite puudus; - kollektiivide vaheline konkurents; - kollektiivide tulemuste kvaliteedi kasvades on vähem edukamad kollektiivid lõpetanud tegevuse. Mentorprogramm on üks lüli suurest valdkondlikust liikumisest rahvakultuuris. Mentorprogrammi toel on tagatud kvaliteetne õpetamine, mis omakorda toob juurde teadlikumaid rahvakultuuris osalejaid. Eesti Kooriühing Mentorprogramm on koorijuhtide ja muusikaõpetajate jaoks hetkel ainus tasuta või väga väikese omapanusega täienduskoolitus võimalus, mis on valdkonna eripära arvestades hädavajalik. Praeguse seisuga on 50 % koorijuhtidest vanuses 50+, järelkasv on vähene ning eriti nooremas kooliastmes juhatavad koore ilma erialase kõrghariduseta dirigendid. Seega vajavad nad väga täienduskoolitust, et õpetada kooridele laulupeorepertuaari vajalikul tasemel. Kuna aga koorijuhtide palgad on äärmiselt tagasihoidlikud, pole neil võimalik koolituse eest omavahenditest tasuda. Suurt tähelepanu tuleb järgnevate aastate koolitustel pöörata kooritöö metoodikale, vokaalsele tööle ja dirigeerimistehnikale, aga ka dirigendi praktiliste teadmiste täiendamisele (tööks vajalikud õigusaktid, lepingud jms). 14
15 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Valdkonna arengu seisukohast on oluline juhendajate ja teiste liikumises osalejate järjepidev koolitamine. Kõikidest tantsujuhtidest on erialase haridusega 39% juhendajatest. Erialase täienduskoolituse on läbinud 24% tantsujuhtidest. Erialane haridus või läbitud täienduskoolitused puuduvad 37% rahvatantsujuhtidest (allikas: Laulu- ja tantsupeo register, 2016), kes ei ole osalenud mentorkoolitustel. Harrastajate arv pidevalt kasvab ning samal ajal on toimumas tantsujuhtide põlvkondade vahetus. Mentorprogrammi jätkumine on kriitilise tähtsusega, et erialase koolituseta juhendajate osakaal ei kasvaks. Selleks, et hariduslikku lõhet vähendada, peaks pakutavate koolituste maht ja kohapealne kättesaadavus olema veelgi suurem. Kuna koolitatavate sihtrühm on hinnatundlik, siis mentorprogrammi olemasolu parandab oluliselt koolituste kättesaadavust. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Mentorkoolitus on käsitöövaldkonna jaoks väga oluline, kuna meil puudub igasugune toetus paikkondlike koolituste korraldamiseks. Mentorprogramm loob võimaluse fookustada käsitöö valdkonnale olulisi teemasid ja toetab vajadusel aastateemade läbiviimist. Samuti on mentorprogrammi koolituste kaudu nõustatud vaimse kultuuripärandi nimistusse kannete tegijaid. Probleemiks on mentorkoolituse väike maht käsitöövaldkonna jaoks. Probleem on samuti mentorite tasustamine, sest mentori palk ei ole konkureeriv koolitusturu hindadega. Koolitus Eestimaa äärealadel nõuab koolitajalt lisaaega kohalesõiduks ja sageli ka ööbimist. Koolituspäev meie valdkonnas nõuab koolitajalt sageli pikka ettevalmistust, mida kahjuks ei ole võimalik tasustada, kuna viimaseks ei jätku programmist raha. Eesti Harrastusteatrite Liit Harrastusteatri valdkonnas on endiselt olukord teatriharidusega nõrk. Lastele ja noortele on teatriringid huvihariduses tasulised. Ainus kõrgkool, kus saab harrastusteatri alast teatriharidust omandada on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Päevases õppes on harrastusteatrihuvilisel vähe võimalust osaleda. Mentorprogramm on ainus Eestis toimiv haridusprogramm, mis annab harrastusteatri tegijale võimaluse ennast teatrikunsti alaselt arendada ja uusi teatrivorme omandada. Mentorprogramm loob võimaluse arendada teatrikunsti alaseid teadmisi piirkondade võimalusi ja vajadusi arvestades. Harrastusteatri valdkonnas on peamine probleem ajas. Inimesed on väga hõivatud oma põhitööga. Õhtutel on aga hõivatud teatri professionaalid oma tööga. Meie koolitused toimuvad eelkõige nädalavahetustel ja see piirab ehk aega õppimises jääb väheks. Lavastaja koolituses on mentori töö mahukas, sest see sisaldab ka ettevalmistavat tööd, et tutvuda valitud näidendite, dramatiseeringute ja algtekstidega. 15
16 Kokkuvõtvalt saame öelda, et mentorprogrammi läbiviivad keskseltsid soovivad programmi jätkumist vähemalt samas mahus. Koolituste kvaliteedi säilitamiseks ja tõstmiseks on aga vajalik suurendada programmi eelarvet. Mentorprogrammi toel on laulu-ja tantsupeole pürgijate arv on pidevalt kasvanud. Tagatud on omandatud repertuaari kvaliteet, mis kindlustab peo kõrge taseme. Mentorprogrammi abil on korraldatud nii ühekordseid kui ka jätkukoolitusi, mis on kaasa aidanud kunstiliselt kujundada maakondlikke suuri ühislaulmisi, laulupäevi, tantsupidusid ja festivale. Paranenud on koolituste kättesaadavus kohapeal, mis toetab uute sisenejate tulekut valdkondadesse ning annab võimaluse põlvkondade vahetusele. Vaatamata sellele ei motiveeri see sageli noorte juhendajate pealekasvu. Mentorite tagasiside on suureks abiks valdkonna koolitusvajaduste väljaselgitamisel ning ka koolitustele suunamisel. Erinevate piirkondade teemade tellimused seavad sageli keskseltsidele kohustuse uute mentorite leidmiseks valdkonnas. See annab võimaluse edaspidi kaasata uusi tegijaid valdkonna teistesse projektidesse, aga ka mentorite põlvkondade vahetusse. Mentorprogramm on valdkondades tegutsevatele juhendajatele vajalik oma teadmiste, oskuste ja kogemuste täiendamisel. See aitab kaasa positiivse mõjuna valdkondade arengule. Kokkuvõte on koostatud koostöös Kultuuriministeeriumi, Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ja Eesti Harrastusteatrite Liidu esindajatega. Kokkuvõtte koostas Margit Salmar märts jaanuar
Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx
Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:
RohkemKOOSOLEKU PROTOKOLL Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma koosolek nr 1-5
KOOSOLEKU PROTOKOLL Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma koosolek 10.09.2018 nr 1-5/207 Algus kell 13:00, lõpp kell 14:30 Juhatas: Protokollis:
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemPowerPoint Presentation
Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemRahvuskaaslaste programm rakendusplaan
Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti
RohkemMicrosoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks
Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste
RohkemMicrosoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08
Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
Rohkem(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)
KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemRKT Lisa.tabel
Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemSiseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis
Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
Rohkemm
Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemOrbiidile! hooaja info
Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemTuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste
Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis
RohkemÜlevaade Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevustest ja projektidest arengukava eesmärkide täitmiseks 2014 aastal EESTI RAHVATANTSU JA RAHVAM
Ülevaade Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevustest ja projektidest arengukava eesmärkide täitmiseks 2014 aastal EESTI RAHVATANTSU JA RAHVAMUUSIKA SELTSI ARENGUKAVA 2012-2016 MISSIOON ERRSi missioon
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemKUTSESTANDARD Tantsuspetsialist, tase 8 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste j
KUTSESTANDARD Tantsuspetsialist, tase 8 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemEESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmär
EESTI PURJELAUALIIDU (SURFILIIDU) ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD Identiteet... 2 Missioon... 2 Väärtuspakkumine... 2 Visioon... 2 Väärtused... 2 Eesmärgid ja fookusvaldkonnad... 3 Eesmärgid aastaks 2020...
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn
RohkemProgrammi Teater maal 2012 Kokkuvõte Programm Teater maal on loodud eesmärgiga muuta professionaalne teatrikunst kättesaadavamaks Eesti maaregioonides
Programmi Teater maal 212 Kokkuvõte Programm Teater maal on loodud eesmärgiga muuta professionaalne teatrikunst kättesaadavamaks Eesti maaregioonides. Programmi eelarvevahenditest eraldatakse toetust professionaalsetele
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND
ÜLERIIGILISE KÄSITÖÖ, KODUNDUSE JA TEHNOLOOGIAÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND 2014/2015. õ.-a. 17. aprillil 2015.a. korraldab Tallinna Ülikooli Tööõpetuse kond üldhariduskoolide õpilastele üleriigilise käsitöö-,
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemKA kord
KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80330728 tänava/talu nimi, Vaksali tn 17a maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemMicrosoft Word - MKM74_lisa2.doc
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM
Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus
RohkemMicrosoft Word - NM2018_vo?istlusjuhend_graafiline-disainer_draft.doc
NOOR MEISTER 2018 3.-4.05.2018 Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides GRAAFILISE DISAINERI kutsemeistrivõistlus VÕISTLUSJUHEND Individuaalne võistlus kutseõppeasutuste õpilastele. Ühest koolist
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemPealkiri / Headline
Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide analüüs simulatsioonimeetodi abil Magnus Piirits Tartu Ülikool/PRAXIS magnuspiirits@gmail.com Juhendaja Andres Võrk Ettekande kava Aktuaalsus
RohkemSisukord
SISUKORD Sissejuhatus... 3 EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIT... 4 Olulisemad tegevused aruandeaastal... 7 Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigalerii näitused 2018... 23 2018. aasta mentorkoolitused maakondades...
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemMääruse kavand
Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemKARU
Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemFaktileht-1.indd
eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
Rohkem„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus
Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises
RohkemPowerPoint Presentation
Koostöökogemus ja nõuanded Eesti-Läti programmi projektidelt Green Public Events ja Energy Advice Eeva Kirsipuu-Vadi Tartu loodusmaja 7. märts 2019 Keskkonnasõbralikud avalikud üritused Kestus: 1.03.2017
RohkemÕppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter
Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald
Rohkem