LeoleJuuni

Väljavõte

1 Suure-Jaani valla ajaleht Nr 6 (123) Juuni 2010 LEOLE JUUNI Aastal 2010 Juuni - see on Suure-Jaanis traditsiooniliselt kuu täis muusikat. Aastast-aastasse korduvad tuttavad ettevõtmised loovad turvatunnet - et meie muutuvas maailmas on siiski ka midagi kindlat ja jäävat. Midagi, mida igal aastal oodata. Ja Suure-Jaani Muusikafestivali oodatakse ka kaugemal kui vaid Suure-Jaanis. Kes kord siia tee leidnud, see tuleb ikka ja jälle tagasi. See kehtib nii kuulajate kui esinejate kohta. Ka esinejate hulgas on aasta-aastalt ühe rohkem neid, kes ühel või teisel moel uuesti festivalile jõuavad. Mis on Suure-Jaani festivali magnetiks? Festivalil kavas olevad teosed mille hulgas on väga palju Eesti autorite loomingut? Esinejad - siia on jõudnud paljud Eesti tunnustatud muusikud? Publik - kelle maitset festival aastaid lihvinud? Huvitavad kontserdikohad - tühjalt seisvast kirikust ja õdusast kohvikust Arturi Juures Lõhavere linnamäe ja kesköise rabasaareni? Tavapärastele kontserditele lisanduvad interpreetide konkursid, fotonäitus, kohtumised heliloojate ja muusikutega lõunatundides, festivali lõpetav jaanitule süütamine? Ilmselt kõik need tegurid kokku. Sest just kõik see loob Suure-Jaani Muusikafestivali ainukordse näo. Oleme aastatega harjuda jõudnud, et suvi algab Suure-Jaanis muusikaga. Ja mida imestadagi - on ju Suure-Jaanist pärit terve plejaad heliloojaid. Kuid kas oleme mõelnud sellele, millise võimaluse annab siinsetele inimestele muusikafestival - kui paljud tuhande elanikuga linnad võivad öelda, et igal aastal on nende inimestel kohapeal võimalik kuulata ERSOt, RAMi, eesti klassikalise muusika esmaettekandeid? Kasutagem siis neid võimalusi. Ilusaid elamusi ja kaunist suve kõigile! Leili Kuusk leili@suure-jaani.ee Nooruse Laul 2010 Grand Prix Egle Adams Lauldes kevadesse Pisut sombune, kergelt vihmane, tuuline ja jahe 2. mai tõi Vastemõisa rahvamajja kokku elevil ja särasilmseid soliste kogu Suure-Jaani vallast, et pidada maha teist aastat toimuv lauluvõistlus Nooruse Laul. Pidulikult ehitud saali oli kokku tulnud 38 kooliealist laululast. Hubases valguses kõlas soojalt ja lõi väga hea meeleolu Mari Kassi ja Kait Tetsmanni esitatud lugu Leid - meeldivas koosluses kitarr ja akordion. Meeldiv ja asjalik oli ka konferansjeede Karmen Taigla ja Artur Kohvi esinemine. Öised lood Kuulajate ees on Jaan Golding Muuseumiöö - tegelikult küll õhtu kella seitsmest poole üheteistkümneni - oli Suure-Jaanis Heliloojate Kappide majamuuseumis rahvarohke. Kuulajaid-vaatajaid ja FOTO: Leili Kuusk FOTO: L eili Kuusk kaasategijaid oli igas eas ning neid jätkus kõigisse muuseumitubadesse ja õuegi. Kunstihuvilised noored joonistasid muuseumis nähtut, väikesed klaverimängijad Esimesena astusid publiku ette 7-8-aastased väikesed lauljad. Kõik 8 last olid tublid. Kohad jaotusid järgmiselt: 1. Laulu Lapse palve päikesele esitanud Gerda Ainsalu, kelle hääl kõlas eriti südamlikult ja kaunilt. Teiseks jäi Anete Tomson, kes oli lõbusas Pipi riietuses ja oli ühtlasi tubli laulja. Kolmanda koha võitis Dan-Denry Sarjas lauluga Kevad on õues aastaseid laululapsi oli kokku 12. Ilus lauluhääl, ilmekas esitus ning hea fraasitunnetus tõi esikoha Kaja Rusile. Ta esitas laulu Väikene laululind. esinesid õpituga, muusika- ja pillilugusid esitasid segakoor Ilmatar, Suure-Jaani Pasunapoisid, Jaan Golding ja Lihtsad Maapoisid Olustverest. Laululugudega üllatas kuulajaid ka kirikuõpetaja Kristi Sääsk. Räägiti oma mälestustest ja loeti ette teiste poolt kirjapandut ning luuletusigi. Poeesia radadel oli koos Hans Kapi tütardeks kehastunud daamidega ka Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu. Naivistliku kunsti konkursile "Nii nagu Kondas" saadetud tööde järgi räägiti, millist lugu keegi vaatajatest maalis näeb. Rääkijateks Kristi Sääsk, Vello Aleksejev, Helle Saluveer ja Uno Jürisson. Et pikaks veninud õhtu vastu pidada, said kõik end tublide perenaiste poolt kodus küpsetatud leiva ja muu suupärasega kostitada ning Hans Kapi proua retsepti järgi valmistatud kohvi mekkida. Leili Kuusk Südamlik ja intonatsiooniliselt puhas ettekanne tõi Mehis Suigusaarele lauluga Väike sõber 2. koha. Gerliin Ainsalul oli särav esitus, kena ja puhas hääl ning žürii tunnistas ta lauluga Lõoke 3. koha vääriliseks aastaseid lauljaid oli kohal 7. Väga nõudliku ja keerulise lauluga Näkilaul sai tublisti hakkama Maali Kukk, kes võitis 1. koha. Soojust ja südamlikkust pakkus kuulajatele Merli Mäevälja lauluga Kodu - tulemuseks 2. koht. Kolmandaks jäi Lylija Pollmann aastaste hulgas võistles kolm solisti. Siin žürii esimest kohta välja ei andnud. 2. koha võitis Sten Suigusaar lauluga Valgus. Laulja hääles oli mehisust ja intensiivsust, teksti välja laulmisel selget diktsiooni ning ülemised noodid särasid selgelt ja julgelt. Üldmulje oli väga hea. 3. kohale tuli Enely Lohu. Väga palju lauluilu pakkus selles vanusegrupis Fred-Arthur Neeme. Selle laulukonkursi reglement nägi aga ette eestikeelse laulu esitamise. Fred-Arthur on laulja, kelles on peidus looduse poolt kingitud talent, mida peaks edasi arendama, sealhulgas üles astuma teistelgi lauluvõistlustel. Fred-Arthur Neeme sai laulu Hallelujah eest igati tunnustust vääriva eripreemia. Viimasesse vanusegruppi kuulusid lauljad alates 16. eluaastast, ühtekokku 8 solisti. Ilusa dünaamikaga ning sooja, pehme tooniga kandis oma laulu Loobudes ette Gerda Tomson, kes sai esikoha. Kena klaverisaatega toetas teda Liisi Röömel. Meeldivat esitust pakkusid ka Kreete Mägi ja Liivi Kasela, keda žürii premeeris vastavalt 2. ja 3. kohaga. Väga hästi esines Mall Kallmann, kelle piano oli imeilus ja helisev. Nii pälvis ta südamliku lauluga Ööviiul eripreemia. Kõrgeima autasu Grand Prix pälvis Egle Adams, kes esitas Mihkel Ratti laulu Kes me olime varem. Teda saatis klaveril Aare Külama. Kõik korraldajad olid erakordselt tublid ning meeskonnatöö kõrgel tasemel. Ürituse hing ja süda on aga muusikaõpetaja Valli Pang. Tuhat tänu toreda lauluvõistluse eest! Ene Soolo muusikaõpetaja, žürii esimees Euroopa päeva tähistamiseks kohtusid Suure-Jaani vallavalitsuse inimesed 7. mail Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastega. Tõnu Aavasalu, Jüri Hansen, Veronika Ringo ja Ülo Köst rääkisid noortele teemal Euroopa algab koduvallast. Enamus kohtumisi toimusid gümnaasiumis, aga üheksandad ja viies klass käisid lisaks ka vallamajaga tutvumas. 5. klass vallavanema kabinetis. Aga kas teie teate, miks on Euroopa Liidu lipul 12 tähekest? FOTO: Leili Kuusk

2

3

4

5

6