Põllumajanduslik hajureostus ja selle ohjamise viisid viie Läänemere riigi näitel Kaja Peterson Säästva Eesti Instituut 7. November 2011
Põllumajanduslik hajureostus mis see on? Põllult hajusalt ja veekogusse ärakantavad väetised ja taimekaitsevahendid, mis lõpuks jõuavad merre Mõju suurus ja ulatus veekeskkonnale sõltub mullalõimisest, põllu asukohast (reljeef), väetiste ja taimekaitsevahendite manustamise viisist ning kultuurist Raske mõõta ja seirata ning kontrollida
Hajureostuse ohjamine Hajureostuse ohjamiseks on olemas eesmärgid (VPRD vee hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine aastaks 2015, Läänemere hea seisundi saavutamine aastaks 2021) ja veemajanduskavad (ja nendes meetmekavad) ning Maaeluarengukava toetused Eesmärkide saavutamise eelduseks veemajanduse, põllumajanduse ja maaelu ning looduskaitse ühtne korraldus (MAK+VMK+KIK+Natura) Olulisel kohal see, mida ja kuidas toetada
Põllumajanduskeskkonnatoetused MAKist 2003 ja 2008, EUR/ha Berninger, 2011
Veekaitsemeetmete osakaal põllumajanduskeskkonnameetmetest MAKis, 2008 Eesti 20 Soome % Põhimeetmed 67 Lisameetmed 90 Erimeetmed 46 Leedu 50 Poola 33 Rootsi 38 Berninger, 2011
Meetodeid põllumajandusliku hajureostuse ohjamiseks Otsesed meetodid: Regulatiivsed meetodid: rangemad normid, tundlike alade määramine (veelgi rangemad normid) Töövõtete muutmine: täpsusväetamine ja pestitsiidide täpsusmanustamine, mis arvestavad kultuuri iseloomu, mulla lõimist ja asukohta (reljeefi) Talunike teadlikkuse suurendamine Eeldused rakendamiseks: põllumassiivi tasemel mulla- ja reljeefikaardid; manustamise tehnoloogiad; taluniku teadlikkus/huvi ning valmisolek ja võimalused investeeringuteks
Lämmastikväetise täpsusmanustamine Yara N sensor http://www.yara.co.uk/fertilizer/tools_and_services/n_sensor/how_it_operates/index.aspx
Meetodeid põllumajandusliku hajureostuse ohjamiseks Kaudsed meetodid: Mahepõllundus Teadlikkuse suurendamine Otsese ja kaudse meetodi vahepealsed meetodid: Märgalade rajamine, settetiikide rajamine Eeldused rakendamiseks: taluniku ja tarbija teadlikkus
Veemajanduskavade arv Vesikonna tasemel Muud Eesti 3 Pandivere põhjavee alamvesikond; NTA Soome 7+1 (Ăland) Rootsi 5 Leedu 4 Poola 10 Vesikonnad ei järgi administratiivpiire, vaid looduslikke piire
Vesikonnad Poolas ja Leedus
Nemunase vesikond, kus hajureostuse ohjamiseks nähakse ette erimeetmed
Vesikonnad Soomes ja Eestis
Pandivere põhjavee alamvesikond ja Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA
Põllumajandusmeetmete osatähtsus kõigi veekaitsemeetmete seas VMK meetmekavades
Põllumajandusest lähtuval N ja P on oluline kaal Mäenpää & Tolonen, 2011
Veemajanduskavade rakendamine Soomes
Veemajanduskavade juhtimine Soomes
Veemajanduskavade rakendamine Rootsis 7% 1% Acidification 7% 7% Eutrophication 16% 62% Environmental chemicals Physical environment Drinking water protection Others Veekaitsemeetmete osakaal kõigi meetme hulgas
Veemajanduskavade juhtimine Eestis
Hajureostuse eesmärgid on erinevad vesikonna ja alamvesikonna tasemel 3 vesikonna tasemel kokku 8 alamvesikonna tasemel kokku
Hajureostuse ohjamise meetmed Eesti VMKdes hea põllumajandustava järgimine, põllumajandustootjate teadlikkuse tõstmine; veekogude tervendamine, kuivenduse negatiivse mõju vähendamine; sisekoormuse vähendamine (veekogudesse kogunenud toitained, muda); turbakaevanduse mõju vähendamine; kanaliseerimata elanikkonna ühendamine kanalisatsioonivõrku; sademetevee kogumissüsteemi koos sadevee puhastuse rajamisega.
NTA tegevuskava põllumajandusliku hajureostuse ohjamiseks
Kokkuvõtteks Lämmastiku ja fosfori väljakanne pole peatunud, seire metoodika vajab ühtlustamist Kuna VMK-d on VPRdirektiiviga ette nähtud, siis on nendel tugev õiguslik staatus, kuid nende rakendamine eeldab tugevamat sidustamist teiste poliitikate, direktiivide ja määrustega (MAK, ND, LoD, üleujutusd, Läänemere tk jt), et saavutada hea veeseisund aastaks 2015 Põllumajandusmeetmete eelarve on VMK meetmekavades suuruselt teine, nt Soomes 34%, Rootsis, 20%, Eestis 15% Hajureostuse ohjamine on prioriteet: nt pm hajureostuse ohjamisele on ettenähtud Soomes 100% ja Eestis 79% põllumajandusmeetmete eelarvest vesikonna tasemel VMK administreerimine on kas PM (Rootsi, Soome) või KeM (Eesti) haldusalas, kuid vajaks paremat institutsionaalset koostööd ja erinevate toetuste sidustamist
Erinevate toetuste sidustamine
Tänan tähelepanu eest! Rohkem teavet projekti Baltic Compass kohta: http://www.balticcompass.org/