Peipsi järve kalavarude seisund ja prognoos ning kalavarude hindamise metoodika

Peipsi järve kalavarude seisund ja prognoos ning kalavarude hindamise metoodika

PEIPSI JÄRV Euroopa viies järv, 3555 km 2, 25 km 3, 7,1 m Peipsi järv 2611 km 2 (Eestile 55 %) 8,3 m Lämmijärv 236 km 2 (Eestile 50 %) 2,5 m Pihkva järv 708 km 2 (Eestile 1,4 %) 3,8 m Suur ja madal, avatud, kihistumata ja hästi läbisoojeneva veega Kõrge toitainete sisaldus Vähene vee läbipaistvus Hapnikupuudust tavaliselt ei esine Rikkalik zooplankton, zoobentos, kalastik Kalanduslikelt eeldustelt vastab kohajärve tunnustele

Kalastik 37 kalaliiki, sealhulgas Tööndus- ja harrastuspüügikalad -koha, latikas,särg, ahven, kiisk, haug, luts, peipsi siig, tint, säinas, nurg, roosärg, viidikas, linask, angerjas Jõekalad -jõeforell, harjus, tippviidikas, võldas, trulling Kaitsealused liigid -harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas, võldas Sissetoodud liigid -hõbekoger, sasaan, valge amuur, siberi tuur, (kaug-ida unimudil) Ogaliku esinemine vähetõenäoline, kunagi elas ka abakala Ava- ja kaldavööndi kalastik Kaldavööndis teib, rünt, hink, koger, hõbekoger, luukarits, vingerjas, turb

Muutused kalastikus ja praegune seisund Jahedaveeliste ja vähetoiteliste vete liigid on asendunud soojaveeliste ja rohketoiteliste vete kaladega Kalasaakide langus, seotud tindi-, rääbise- ja peenkalasaakide (püügihuvi langus) vähenemisega, saakide mittetäielik registreerimine Planktontoiduliste (tint, rääbis, siig) kalade osakaal vähenenud ja röövtoiduliste (koha) osakaal suurenenud Muutused olnud nii pikaajalised kui ka järsud, kalastik (saagid) on reageerinud väikse viivitusega elupaiga abiootiliste ja biootiliste tingimuste, samuti püügireziimi ja surve muutustele. Kõige enam ohustab järve kalastikku praegu eutrofeerumine, eriti ebasoodsa ilmastikuga (madal veetase ja kõrge veetemperatuur) aastatel ja ülepüük. Järve kalastik on hetkel tasakaalust väljas, arvukale kohale ja ahvenale ei jätku tema esmast saakkala-tinti, koha- ja ahvenakarjad ise on samuti ebastabiilses seisus

100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% Muud Särg Ahven Luts Koha Latikas Haug Siig Rääbis Tint 0% 1970-1979 1980-1989 1990-1999 2000-2007 Peipsi kalasaagi koosseis 1970-2007. aastal

Eesti kalasaagid Peipsi ja Lämmijärvest 2000ndatel aastatel Kalaliik 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Keskmine Koha 622 450 911 1765 895 673 1083 900 622 880 Ahven 538 281 230 600 388 374 492 345 746 444 Haug 111 123 145 111 72 64 100 113 55 99 Latikas 135 231 324 251 242 328 332 395 370 290 Särg 223 213 261 188 199 232 220 202 204 216 Tint 1104 623 2214 187 30 169 83 0 0 490 Siig 9 9 11 6 2 1 1 2 1 5 Rääbis 2 0 0 0 0 0 0 1 1 0 Luts 34 32 37 31 46 17 18 34 25 30 M. liigid 11 12 18 16 7 3 16 17 65 18 Kokku 2788 1975 4150 3155 1881 1862 2346 2009 2089 2473

Kalavarude seisund 2009. aastal ja võimalikud muutused KOHA Soojalembene, rohketoiteliste ja vähese läbipaistvusega vete kala, röövkalana etendab järve toiduahelas väga tähtsat rolli, reguleerib teiste kalade arvukust ja tagab ökosüsteemi stabiilsuse, viimaste kümnendite peamine ja väärtuslikuim töönduskala (tulu ~ 40 milj.) Pikka aega allasurutud seisundis, saagid paarsada, isegi vaevalt paarkümmend tonni aastas, arvukus ja saagid tõusid plahvatuslikult 1980. aastate lõpus, viimastel aastatel saagid 2000 tonni ringis Mutnikupüügi ümberkorraldamisel avanesid kohal võimalused oma sigimispotentsiaali realiseerimiseks, seda protsessi toetas järve eutrofeerumine (vee läbipaistvuse vähenemine) ja rikkalik toidubaas Koha arvukus sõltub nii püügist kui eri põlvkondade arvukusest, viimane võib veetemperatuurist sõltuvalt kõikuda enam kui 1000 korda

Püük on väga intensiivne, koha püsib saagis vaevalt 6-7 eluaastani, viimaste aastate kõrged saagid on tulnud aga noorkalade arvelt Tindipuuduse tingimustes ei kasva koha enam nii kiiresti kui varem (40 cm ja 1 kg nelja suvega), varu ja saagid hakkavad paratamatult langema Juba praegu töönduslik varu alla keskmist taset, põhiosa moodustavad ühe, 2005.a. põlvkonna kalad, vanemaid kalu on püügi tõttu ja nooremaid kalu toidupuuduse tõttu vähe (aeglane kasvutempo, kõrge suremus), varu käekäik sõltub 2005.a. põlvkonna kalade kasutamise stsenaariumist Kohakarja tulevik sõltub suuresti sellest (peale looduslike tingimuste), kui efektiivselt reguleeritakse ja järgitakse peenesilmaliste püünistega (eelkõige põhjanoodad) püüki järvel, kohapüügi alguse nihutamine neljanda eluaasta sügiseni annaks ilmselt märkimisväärset efekti nii saagi suuruse kui väärtuse osas.

Koha arvukus traalpüügil Peipsi järves 2001.-2008. aastal Vanusrühm Püügiaasta 0+ 1+ 2+ 3+ 4+ >4+ Kokku 2001 852 40 102 3 11 2 1010 2002 125 654 16 16 0 0 812 2003 0 88 258 5 0 0 351 2004 130 1 60 39 1 0 230 2005 1424 28 0 11 2 0 1466 2006 0 902 16 0 4 1 923 2007 148 0 209 2 0 1 359 2008 552 9 0 102 1 0 664

TINT-varu olematu, taastumine võib võtta veel palju aega, põhjus koha ja ahvena üheaegses, väga tugevate põlvkondade tekkes 2005.aastal; võimalikud ka muud põhjused (zooplanktoni vähesus, suvine suremus) SIIG, RÄÄBIS, LUTS-varu madalal tasemel, kudetingimused järjekordselt halvad; siia ja rääbise noorjärgud koha toiduks, lutsul tugev püügisurve (mõrrapüük), varud jäävad ka lähitulevikus väikesteks LATIKAS, SÄRG, KIISK-varu heas või keskmises seisus, muutusi pole ette näha, kudetingimused head, püügisurve ainult teatud perioodidel, kuid lubatu piires, särg ja kiisk senisest rohkem koha toiduobjektid AHVEN-varu heal tasemel, kuid koosneb suurelt osalt 2005.a. sündinud kaladest, kudetingimused head, lähiaastatel varu ei vähene HAUG- varu alla viimaste aastate keskmise, kuid tõuseb lähitulevikus (kõrgem veetase, kudetingimused on olnud head, palju noorkalu)

Kalavaru uuringud ja varu hindamise metoodika Eestis TÜ EMI, KIK-i leping Kalavarude uuring ja haldamise soovitused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Venemaal GosNIORH Pihkva osakond Ühisuuringute eesmärgiks on kalavaru hindamine ja soovituste andmine püügikvootide ning püügireziimi (püüniste piirarvud, püügiajad) osas Kalavaru hindamine (töönduskalade varu suurus (arvukus ja biomass), koosseis ja jaotus) toimub katsetraalimiste teel, lähtuvalt saadud ja kooskõlastatud andmetest määratakse rahvuslikud püügikvoodid (teatud protsent olemasolevast varust, sõltuvalt liigist kõigub see 25-75 %), mõnede liikide (luts, kiisk) püügikvoodid määratakse kalapüügistatistika alusel (keskmiste väljapüükide järgi), lisaks kogutakse ja analüüsitakse andmeid töönduspüükide (mutnikud, võrgud, mõrrad) kohta, mis on abiks püügireziimi väljatöötamisel 2010.a. prognoosi koostamine alles käib, sorry!

Год рождения поколения Возраст Масса 1 экз., г Общий и промысловый запас на 2009 г. тыс. шт. т год рожде ния покол ения Общий допустимый улов (ОДУ) в 2009 г. возраст тыс. шт. т 2004-2006 3+ 5+ 190-567 3095.8 1278.3 2004-2006 3+ 5+ 175.0 79.1 2004 5+ 567 690.7 391.6 2004 5+ 103.6 58.7 2003 6+ 781 464.6 360.5 2003 6+ 115.4 90.1 2002 7+ 1043 1791.7 1791.7 2002 7+ 483.8 504.6 2001 8+ 1274 1066.7 1359.0 2001 8+ 288.0 366.9 2000 9+ 1590 306.2 486.9 2000 9+ 82.7 131.5 1999 10+ 1935 240.2 240.2 1999 10+ 64.8 125.4 1998 11+ 2362 164.3 388.1 1998 11+ 44.4 104.9 1997 12+ 2669 60.6 161.7 1997 12+ 16.4 43.8 1996 13+ и стар ше 3100 8.0 24.8 Общий запас 7885.8 6784.4 1996 и старше 13+ и стар ше 2.2 6.8 Промысловый запас ОДУ с учетом непромысловой части стада 4790.0 5506.1 1201.3 1432.7 1376.3 1511.8

Peipsi ja Lämmijärve püügikvoodid 2007.-2009. aastal sh. rahvuslik kvoot sh. rahvuslik kvoot sh. rahvuslik kvoot Vene Eesti Vene Eesti Vene KALALIIK 2007 2008 2009 Eesti Siig 20 10 10 14 7 7 14 7 7 Rääbis 2 1 1 2 1 1 2 1 1 Tint 200 100 100 10 5 5 10 5 5 Latikas 1300 650 650 1400 700 700 1200 600 600 Koha 2200 1100 1100 2000 1000 1000 1200 600 600 Haug 220 110 110 190 95 95 190 95 95 Luts 100 50 50 100 50 50 100 50 50 Ahven 2000 1000 1000 1500 750 750 1500 750 750 Särg 1000 500 500 950 475 475 720 360 360 Kiisk 1000 500 500 600 300 300 600 300 300 Teised liigid 100 50 50 100 50 50 100 50 50 Kokku 8142 4071 4071 6866 3433 3433 5636 2818 2818 Teised liigid- säinas, linask, nurg, vimb, angerjas; rääbisekvoot katsepüügiks Kvoodid on antud seisus enne vahetusi poolte vahel

Aitäh!