The Climate Collage - ET-EE - Adults V7.2 04/11/2020 ET-EE. Täiskasvanutele

The Climate Collage - ET-EE - Adults V7.2 04/11/2020 ET-EE Täiskasvanutele

The Climate Collage - ET-EE - Adults V7.2 04/11/2020 Kuidas mängida? Mängimiseks on Teil vaja ühte kaardipakki 6-8 inimese kohta, 2m² mängu aluspaberit, pliiatseid, kustukummi, markereid ja kleeplinti või kleepepastat. Mängu eesmärgiks on meeskonnaga koostöös asetada kliimamuutuse tegureid esitlevad kaardid põhjus-tagajärg seoste põhjal aluspaberile ning seejärel neid seoseid arvesse võttes kaardid nooltega omavahel ühendada. Kaardid on jagatud viide pakki. Enne uue kaardikomplekti kasutamist asetage kõik eelneva kaardikomplekti kaardid põhjus-tagajärg seoses aluspaberile. Aeg: üks tund, et paigutada aluspaberile kõik kaardid, üks tund, et illustreerida kollaaž, üks tund, et esitleda tulemusi, nende üle arutada ja maailma muuta! Mõtlemine Loovus Esitlemine Arutlemine

1 Inimtegevused

1 www.climatecollage.org Siit algab kõik Set 1

Fossiilkütuste põletamine 9 GtC/aastas Eesmärk: nullida CO 2 heited aastaks 2070 5 Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC)

5 www.climatecollage.org Fossiilkütused on näiteks põlevkivi, kivisüsi, nafta ja maagaas. Neid kasutatakse peamiselt hoonete temperatuuri reguleerimiseks, transpordi- ja tööstussektoris. Põlemisel tekitavad nad CO 2 heiteid. Set 1

CO 2 heited Fossiilkütused 7 Metsade hävitamine

7 www.climatecollage.org CO 2 on olulisim antropoloogiline (inimtekkeline) kasvuhoonegaas (KHG). CO2 heited pärinevad peamiselt fossiilkütuste põletamisest ja metsade hävitamisest. Set 1

Lisa kasvuhoonegaasi efekt Infrapunakiirgus Päikesekiirguse imendumine 15 C Päikesekiirguse peegeldumine Kasvuhoone -efekt -18 C 13 C

13 Set 1 www.climatecollage.org Kasvuhoonegaas on tavapärane nähtus (muideks, kõige olulisem kasvuhoonegaas on veeaur). Ilma kasvuhoonegaasi efektita, planeet oleks 33 C külmem ja elu maal nagu me seda tunneme oleks võimatu Aga inimtekkeline süsinikdioksiid (CO 2 ) ja teised kasvuhoonegaasid (KHG) tugevdavad naturaalset kasvuhooneefekti ja viivad kliima tasakaalust välja.

Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) Temperatuuri tõus 21 + 1 C + 5 C + 2 C

21 www.climatecollage.org Siin viitame me keskmise õhutemperatuuri tõusule Maa pinnal. See on alates 1900. aastast tõusnud juba 1 C võrra. Olenevalt stsenaariumist tõuseb see 2100. aastaks 2 C - 5 C. Viimase jääaja lõpus (20 000 aastat tagasi) oli keskmine temperatuur ainult 5 C madalam kui täna... Ja selle sulamine kestis 10 000 aastat. Set 1

Merejää sulamine 18 Photo : NASA

18 www.climatecollage.org Merejää sulamine ei tekita merevee taseme tõusu (nagu jääkuubiku sulamine veeklaasis ei aja ka vett klaasis üle ääre). Seevastu muutub merejää sulamise tagajärjel Maa kogupindala tumedamaks ning imab rohkem päikesekiirgust. Set 1

Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) Merevee taseme tõus 80 cm 40 cm 22

22 www.climatecollage.org Alates 1900. aastast on merevee tase tõusnud 20 cm. See on kolme teguri tagajärg: 1) Merevee soojuspaisumine 2) Liustike sulamine 3) Mandrijää sulamine Set 1

2 Tööstus

2 www.climatecollage.org Tööstussektor kasutab fossiilkütuseid ja elektrit ning tekitab seeläbi 40% kogu kasvuhoonegaasi heidetest (KHG). Set 2

Ehitiste soojendamine ja jahutamine 3

3 Set 2 www.climatecollage.org Ehitiste (elumajade ja ärihoonete) soojendamiseks ja jahutamiseks kasutatavad fossiilkütused ja elekter tekitavad 20% kogu kasvuhoonegaasi heidetest (KHG).

4 Transport

4 www.climatecollage.org Transpordisektor on tugevalt naftast sõltuv ning tekitab seeläbi 15% kogu kasvuhoonegaasi heidetest (KHG). Set 2

6 Metsade hävitamine

6 www.climatecollage.org Metsade hävitamine tähendab puude raiet või maha põletamist ulatuses, mis ei võimalda metsa iseseisvat taastumist. 80% metsade hävitamist tehakse põllumajanduslikul otstarbel. Set 2

8 Põllumajandus

8 www.climatecollage.org Põllumajandus toodab vähesel määral süsinikdioksiidi (CO 2 ) heiteid, kuid toodab palju metaani (CH 4 ) - eriti veisekasvatuse ja riisi tootmise tõttu ja palju lämmastikdioksiidi (N 2 O) - peamiselt väetiste kasutamise tõttu. Kokku põhjustab põllumajandus 25% kasvuhoonegaasidest (KHG), kui arvestada ka sellest tulenevat metsade hävitamist. Set 2

Muud kasvuhoonegaasid 9

9 www.climatecollage.org Süsinikdioksiid (CO 2 ) ei ole ainuke kasvuhoonegaas, sellesse gaaside gruppi kuuluvad veel peamiselt põllumajanduse tagajärjel tekkivad metaan (CH 4 ), lämmastikdioksiid (N 2 O) ja veel mõned teised gaasid. Set 2

Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) CO 2 kontsentratsioon (ühik: miljondikosa) 1000 miljondikosa 410 miljondikosa 280 miljondikosa 400 miljondikosa 11

11 www.climatecollage.org Umbes pool CO 2 heidetest püüavad kinni looduslikud süsiniku sidujad, teine pool jääb aga atmosfääri. CO 2 kontsentratsioon on tõusnud 280-lt 410-le ppm (miljondikosa). Set 2

Source : GIEC Looduslikud süsiniku sidujad Ookean 1/4 12 Atmosfäär Fotosüntees 1/2 1/4

12 www.climatecollage.org Pool iga-aastastest CO 2 heidetest lendub atmosfääri ja teine pool imendub looduslikesse süsiniku sidujatasse: - 1/4 vegetatsiooni (fotosüntees) - 1/4 ookeani. Set 2

Ookeani hapestumine erinevates RCP stsenaariumites (ühik: ph) Ookeani hapestumine 24 Source : GIEC

24 www.climatecollage.org Kui CO 2 lahustub ookeanis, saab temast H 2 CO 3 ja siis HCO 3 - need on happe ioonid. Selle reaktsiooni tagajärjel ookeani ph tase langeb ehk ookean hapestub. Set 2

10 Aerosoolid

10 www.climatecollage.org Ei, mitte aerosool-pihustid, mis teile ilmselt esimesena pähe tulid. Aerosoolid on atmosfääris hõljuvad imepisikesed tahked või vedelad osakesed, mis tekivad fossiilkütuste mitte täielikul põletamisel. Aerosoolid ohustavad inimeste tervist ja panustavad negatiivselt kiirgusbilanssi (jahutades kliimat). Set 3

Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) Energiaeelarve 0,93 Ookean 14 0,03 0,03 0,01 Jää sulamine Pinnasesse hajumine Atmosfäär

14 Set 3 www.climatecollage.org See graafik selgitab, kuhu tasakaalust väljas kiirgusbilansi tagajärjel Maale kogunev lisaenergia neeldub: see soojendab ookeani, sulatab jääd, hajub maapinda ja soojendab atmosfääri.

Kiirgusbilanss Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) Kasvuhoone -efekt 2,3 W/m² Aerosoolid 15

15 www.climatecollage.org Kiirgusbilanss on näitaja, mis mõõdab igal sekundil maale jõudva ja maalt tagasi kiirguva energiahulga vahet. Kiirgusbilanss on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside tõttu positiivne (3,1 W/m²) ja aerosoolide tõttu negatiivne (-0,8 W/m²), seega kokku 2,3 W/m². Set 3

16 Liustike sulamine

16 www.climatecollage.org Peaaegu kõik liustikud on massi kaotanud ja sajad neist on juba täielikult kadunud, tõstes sulades merevee taset. Need samad liustikud mängivad olulist rolli magevee allikatena. Set 3

17 Veetemperatuuri tõus

17 www.climatecollage.org Ookean imab 93% maale kogunenud energiast. Seega on tema temperatuur kasvamas, eriti ülemistes kihtides. Soojenedes suureneb ka vee maht. Set 3

Mandrijää 19 + 7m + 54m Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC)

19 www.climatecollage.org Mandrijää ehk suure paksuse ja pindalaga liustikud asub Gröönimaal ja Antarktikas. Kui nad täielikult sulavad, kergitavad nad merevee taset Gröönimaa puhul 7 m ja Antarktika puhul 54 m. Set 3

Veeringe häired 20 RCP stsenaariumi 8.5 ennustatav sademete koguse muutus aastatel 2081-2100 võrreldes perioodiga 1986-2005.

20 www.climatecollage.org Aurustumine ookeani pinnalt kasvab kui ookeani ja atmosfääri temperatuur tõusevad. Seeläbi tekib rohkem vihmapilvi ja sademeid. Samasugune aurustumise fenomen eksisteerib ka maapinna ja õhu vahel, kuivatades maapinda ja tekitades põudasid. Set 3

noaa Lupjumisprobleemid 23

23 www.climatecollage.org Kui ph langeb, muutub eksoskelettide teke keerulisemaks. Set 4

Maapealne bioloogiline mitmekesisus 25

25 www.climatecollage.org Temperatuuri ja veeahela muutused mõjutavad loomasid ja taimi: nad migreeruvad või surevad välja, harvematel juhtudel võivad nad ka vohada. Set 4

26 Ajutised üleujutused

www.climatecollage.org 26 Veeahela häirimine võib tekitada veetaseme tõusu või langust. Veetaseme tõusu korral võib tekkida ajutine üleujutus. Kui maapind on eelnevalt põua poolt kuivatatud, siis on üleujutuse tagajärjed hullemad, sest vesi jookseb mööda maapinda selle asemel, et maapinda imbuda. Set 4

Mere bioloogiline mitmekesisus 27

27 www.climatecollage.org Kuna pteropoodid ja kokolitofoorid on toiduahela alus, siis nende kadumisel on kogu mere bioloogiline mitmekesisus ohustatud. Olulist rolli mängib ka ookeani soojenemine. Set 4

34 Tsüklonid

34 www.climatecollage.org Tsüklonid kasutavad ookeani pinnal olevate soojade vete energiat. Nende jõud on kliimamuutuste tõttu suurenenud. Globaalse soojenemise tõttu muutuvad nad tugevamaks. Set 4

29 Pteropodid ja kokolitofoorid

29 www.climatecollage.org Pteropoodid on zooplanktonid ja kokolitofoorid on fütoplanktonid. Nendel mikroorganismidel on lubjarikas koor. Set 4

30 Põuad

30 www.climatecollage.org Veeahela häirimine võib põhjustada Maa üldise veekoguse tõusu või langust. Kui need häired põhjustavad veetaseme langust, on tegemist põuaga. IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu) teadlased on hinnanud, et põuad võivad tulevikus sageneda. Set 4

33 Kestvad üleujutused

33 www.climatecollage.org Tsüklonid ja ilmastikuhäired toovad kaasa tuule (seeläbi ka lained) ja madala rõhu. 1 hektopascali suurune rõhulangus tähendab aga 1 cm suurust veetaseme tõusu. Seetõttu võib see põhjustada rannikualade üleujutamist, mida süvendab globaalse soojenemise põhjustatud merepinna tõus. Set 4

28 Haigusevektorid

28 Kliima soojenemise tagajärjel migreeruvad loomad. Mõned neist kannavad haigusi ja levitavad neid migreerudes aladele, kus elanikkond ei ole neile haigustele immuniseeritud. www.climatecollage.org Set 5

31 Mageveevarud

31 www.climatecollage.org Mageveevarusid mõjutavad muutused vihmasajus ja liustike kadumine, millel on veevoolu liikumises regulatiivne roll. Set 5

Põllumajanduse saagikuse langus 32

32 www.climatecollage.org Toidu tootmist võivad mõjutada temperatuur, põuad, äärmuslikud ilmastikuolud, ajutised ja kestvad üleujutused (nt Niiluse delta). Set 5

35 Metsatulekahjud

35 www.climatecollage.org Forest fires start more easily during droughts and heat waves. Set 5

36 Kuumalained

36 www.climatecollage.org Üks temperatuuri tõusu ilmingutest on kuumalainete tihenemine. Set 5

37 Näljahäda

37 www.climatecollage.org Näljahädade põhjuseks võib olla põllumajanduse saagikuse langus ja mere bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Set 5

38 Inimeste tervis

38 www.climatecollage.org Näljahäda, haigusvektorite paigast nihkumine, kuumalained ja relvastatud konfliktid võivad mõjutada inimeste tervist. Set 5

39 Kliimapagulased

39 www.climatecollage.org Kujutage ette, et elate kohas, mis on kliimamuutusest imeliselt säästetud. Mitu miljardit inimest võivad tulevikus tahta seda kohta teiega jagada. Set 5

40 Relvastatud konfliktid

40 www.climatecollage.org Nii ei tohiks me lasta sel lõppeda Set 5

41 Igikelts

41 www.climatecollage.org Igikelts tähendab püsivalt külmunud maad. Hetkel näeme, et see hakkab sulama, vabastades õhku maa all ladustuvat metaani (CH 4 ) ja süsinikdioksiidi (CO 2 ). Kui kliima soojeneb üle + 2 C, voib see protsess kiireneda ja see voib omakorda tekitada kliimamuutuse ahelreaktsiooni. Set 5

42 Metaanhüdraadid

42 www.climatecollage.org Metaanhüdraadid (või metaanklatraadid) on ookeani põhjas mandri nõlvadel moodustunud jäävorm, mis sisaldab metaanimolekule. Üle + 2 C temperatuuritõus võib nad ebastabiilseks muuta. Set 5

11 13 15 1 4 10 2 5 Korrektsioon 8 9 3 6 https://prezi.com/view/tjjywcxs12lz9cxcngmh/ 41 25 42 14 21 36 28 20 30 35 18 19 16 17 34 31 22 33 26 37 38 Korrektsioon 27 32 39 40

The Climate Collage - ET-EE - Adults V7.2 04/11/2020 Kliimakollaaži töötas välja Cédric Ringenbach ja selle levitamisega tegeleb Kliimakollaaži MTÜ. Kasutuslitsents mitteäriliseks otstarbeks on Creative Commons BY- SA-NC. Igasuguse ärilise kasutamise puhul tuleb maksta MTÜ-le Fresque du Climat 10% saadavast tulust voi 3 mängija kohta kui mängujuht ja korraldaja on ettevotte / asutuse töötajad. Litsentsi täpne kirjeldus on saadaval siin: https://fresqueduclimat.org/licence/ Mängu tulu eest tuleb maksta MTÜ-le Fresque du Climat siin: www.fresqueduclimat.org/droits/ Kliimakollaaži autori Cédric Ringenbach-i kontaktandmed: +33 7 54 57 86 65 / contact@carbone-bi.com MTÜ Fresque du Climat kontaktandmed: +33 7 52 10 59 44 / contact@climatecollage.org ET-EE Eesti keel Skäneerige, et meieni jõuda!