Uuemõisa raamatukogu. a. aastaaruanne Maakonna/linna nimi Elanike arv (01.12.18) raamatu kogude arv Haruko gude arv Teenindu spunktid e arv Uuemõisa raamatukogu Lääne maakonna keskraamatukogu harukogu; Kov: Haapsalu linn 1698 1 1. Põhilised tegevussuunad Alustan Uuemõisa raamatukogu aruannet. aastast lugeja arvamusega raamatukogust, enne jõulupühi. aastal: See on nagu toidupoes, sa mitte midagi ei taha, aga hakkad vaatama ja sul on kott täis. Oled hästi varustatud pikaks ajaks. Uusi pühasid oleks vaja, et saaks rohkem lugeda.. aastal oli Uuemõisa raamatukogu põhiliseks eesmärgiks kasvatada piirkonna lugejate arvu ja muuta lugejates arusaamist laenutatavatest teavikutest. Eesmärk oli pakkuda lugemiseks rohkem väärtkirjandust, mida on raamatukogus talletatud heal hulgal. Uuemõisa raamatukogu sidus väärtkirjandusega mitmedki oma näitused ja üritused. Kunstiprojektide raames vahendasime Läänemaa noorte kunstnike ja teiste, ka harrastuskunstnike, aga ka Läänemaa fotograafide töid. Oluline samm oli laste ja noorte lugejate raamatukogusse toomine, nii kirjanduse lugejate, raamatulaenutajatena kui ka interneti kasutajatena teadmiste omandamisel või õppetöö eesmärgil. Uuendasime kontakti Uuemõisa Lasteaed-algkooliga, nii õpetajate, sealse raamatukogu kui ka õpilaste ja nende vanematega. Uue suunana on ellu äratatud lugejate nõustamine, mis põhineb raamatukogu peaspetsialisti akadeemilisel kõrgharidusel ja ülikoolis läbitud kirjanduskursuste (vanem- ja noorem eesti, välis-, baltisaksa, ladina-ameeerika, soome-, rootsi jt kirjanduste) taustale ning põhjalikul ettevalmistusel lugejaid huvitavates teemavaldkondades, kirjanduse retsensioonide, edetabelite, väärtkirjanduse loetavuse ja hinnatud klassikakirjanduse soovitamisel, aga ka krimikirjanduse ja laste- ning noortekirjanduse põhjalikumal uurimisel igapäevase jooksva raamatukogutöö kõrvalt. Lugejateeninduse eesmärgiks on kasvatada lugejate arvu ja suurendada hea kirjanduse loetavust. See on kajastunud külastuste ja laenutuste arvu kasvus. Oma üritustele kaasame kogukonna inimesi, täiskasvanuid ja lapsi, samuti kutsehariduskeskuse õppureid. Nii said teoks Iirimaa ja Hiina reisimuljete õhtud, projektipäev õpilastele ja teised üritused. 2. Juhtimine. 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: Endised Ridala valla raamatukogud (Uuemõisa, Asuküla, Ridala,) on Haapsalu linna Lääne maakonna keskraamatukogu harukogudeks. Uuemõisa raamatukogus töötab alates aprillist uus peaspetsialist.
2.2 Eelarve. Uuemõisa raamatukogu raamatute ostu eelarve oli. aastal 4000 eurot, ja kulutati 4000.09 eurot. Sellest riigilt 2600 eurot ja kohalikult omavalitsuselt 1400 eurot. Võrdluses. aastaga, kus riigi laekumine oli 3686 eurot ja KOV raha 505 eurot, mis kokku moodustas. aastal 4191 eurot, oli siis raamatute raha mõnevõrra vähem. 2.3 Projektid 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng. aasta aprillist asus Uuemõisa raamatukokku tööle põhikohaga erihariduseta töötaja. Aasta algusest kuni aprillini teenindas lugejaid keskkogu töötaja. Raamatukogu on avatud kolmel päeval nädalas kolmapäeva ja neljapäeva õhtul kella kaheksani ja laupäeval kella kolmeni. Ka suvepuhkuste ajal on töö korraldatud nii, et raamatukogu töötab. Lugejad külastavad meeleldi raamatukogu laupäeviti. Ei ole päris kindel, kas on põhjendatud õhtune kella 20-ni lahtiolekuaeg, statistika põhjal, mis on tehtud augustist-detsembrini, külastas viimastel lahtiolekutundidel raamatukogu 1-2 inimest. 2.4.1 Ülevaade vabariiklikest täienduskoolitusest Uuemõisa raamatukogu peaspetsialist ei ole koolitustel osalenud, v.a. Lääne maakonna keskraamatukogu koolituse-ja infopäevad. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Muinasjutukonverents 20. mail oli päris sisukas. 2.4.3 Raamatukogutöötaja avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused. Kirjandusklubi, 12. september Lääne maakonna keskraamatukogus. 2.4.4 Erialahariduse omandamine. Kindlasti on vajalik raamatukogunduse kursustel õppimine ja see on ka plaanis. Kuid siiski ei tohiks vähem või alahinnata raamatukogutöötaja akadeemilist kõrgharidust, sh põhjalikku kirjanduse tundmist. Akadeemilise kirjandushariduse puhul tuleks raamatukogutöötajat käsitleda täisväärtusliku liikmena nagu rahvusraamatukogus, kus on tööl nii humanitaarspetsialistid kui ka juhtivspetsialistid erinevate valdkondade lõikes ja lisaks ka bibliograafid. Rõhutan, et üksnes andmebaasidega toimetulek ei ole raamatukogutöö, vaid just raamatute, kirjanduse soovitamine, mis, kui seda südamega teha, kajastub ka lugejate ning laenutuste arvus. Lisaks on peaspetsialistil 20-aastane ajakirjanduskogemus, mis puudutab info väljaotsimist jmt. 2.4.5 Töötajate tunnustamine. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Raamatukogu ruumid asuvad Haapsalu Kutsehariduskeskuse hoones ja on hallatavad keskuse poolt. Ruumid on korras ja töötaja hinnangul ei vaja remonti. Tihendamist või välja vahetamist vajaks välisuks, sest külma ilmaga puhub sealt tugevalt külma. Kuna uudiskirjanduse riiul asub välisukse juures, on uute raamatute vaatamine ja valimine ebamugav. Nurgadiivani asemele perioodika nurgas paigutati kutsehariduskeskuse poolt kuus kott-tooli. Toolid on kaasaegsed ja noortepärased, kuid veidigi vanemale lugejale istumiseks liiga madalad. Suvel puhastati ja vahatati põrand.
Keskraamatukogu eelarvest sai Uuemõisa raamatukogu uue lauatelefoni. Suvel korraldati raamaturiiuleid ja tehti täiendavate riiulite ülevaade koos mõõtudega, et raamaturiiuleid paremini kasutada ja näitustele ruumi anda. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele. Juurdepääs liikumispuudega ja lapsekäruga inimestele on tagatud kaldteega, sissepääsu valgustamiseks on paigaldatud ukse kohale liikumisanduriga lamp. Puudega inimesed on kenasti raamatukokku pääsenud ja laenutavad teavikuid. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Avalikuks kasutamiseks on lugejatele ühised arvutid kutsehariduskeskusega. Interneti kasutamine toimub kutsehariduskeskuse arvutites, kuna need on privaatsema asukohaga ja laste sõnul saab neis mängida uuemaid mänge. Kuna aga HKHK on kasvanud hüppeliselt ja raamatukogus on pidevalt tunnid või isegi kaks tundi korraga, on sageli olukord, kus Uuemõisa raamatukogu kasutajale ei ole anda ühtegi vaba arvutit, ID-kaardi lugejast rääkimata. Selline olukord tuleks uue, ID-kaardi lugejaga varustatud arvutiga või kahe arvutiga ära lahendada ja leida eelarvest selline võimalus. 3. Kogud, komplekteerimine ja töötlemine. 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud). Raamatuid komplekteerib Lääne maakonna keskraamatukogu komplekteerimisosakond, arvestades komplekteerimispõhimõtteid, lugejate soove ja peaspetsialisti kirjandusteadmistele põhinevaid ettepanekuid. Lugejate soove oleme komplekteerimisosakonnale igakuiselt esitanud, see on toonud lugejatelt palju positiivset tagasisidet ja Uuemõisa raamatukokku tullakse meelsasti laenutama, mis omakorda kajastub ka lugejaarvu ning trükiste laenutamise kasvus. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) Raamatuid komplekteerisime juurde igakuiselt. Kokku saime aastas 344 raamatut, sellest iluja lastekirjandust 155. Jätkub ka RVL peakoguga ning teiste haruraamatukogudega. Ka järelkomplekteerimise soovid on täidetud. Aktiviseerunud on ilu- ja lastekirjanduse laenutused kokku 4689 () vers 4440 () ja kasvuga 5,4 %. Lapsed kuni 17, kasv 37% : 287 () vers 78 (), mis tulenes lastega ja lapsevanematega töötamisest, aktiivsest suhtlemisest, parimate lasteraamatute soovitamisest ja koostööst Uuemõisa Lasteaed-algkooliga. Sellele järgnevad reiskirjad, ajalugu, perioodika, mille laenutuste kasv on 55 protsenti., vastavalt 2072 () vers 1147 (). Perioodika laenutuse kasvu põhjuseks on perioodika hinnatõus lugejal ei ole mõtet seda enam koju tellida, soodsam ja hõlpsam on võtta perioodikat lugeda raamatukogust. Teiseks teeb rõõmu keskkonnasäästlikkus paljud keskkonnateadlikud lugejad võtavad nimelt raamatukogust perioodikat lugeda, säästes nii paberit kui metsa ja vähendades isiklikku keskkonna jalajälge kindlal eesmärgil. Raamatulaenutuste edetabelis olid esikohal järgmised raamatud, mis õigupoolest päris hästi kirjeldab ka laenutuste laadi. Jaanuarist detsembrini :
Barbery, Muriel Siili elegants / 821 Varrak 201216 Polly, Matthew Bruce Lee : elu / 791 Helios 15 Banner, Anneli Eesti aia ajalugu / 71/72 Hea Lugu 13 Pervik, Aino Kaetud lauad : [romaan] / 821.511.113 Tänapäev 201712 Chapin, Koduõpetaja : [romaan 821 Andrea William Shakespeare'ist] / Eesti Raamat 201611 Perrotta, Tom Allesjäänud / 821 Varrak 201510 Wassmo, Herbjørg Sada aastat : romaan / 821 Eesti Raamat 201110 A. Kuperjanov : Kuperjanov, Eesti taevas : uskumusi ja 398 Eesti Folkloori 20039 Andres tõlgendusi / Instituut [levitaja] Conley, Garrard Kustutatud poiss / 821 Pegasus 9 Coleman, Rowan Enne kui sind unustan / 821 Ersen 20178 Aarne Üksküla / 792 Fotosulg 20178 Oyeyemi, Helen Härra Fox / 821 Varrak 20158 Eesti vanaemade lood ja Maran, salatarkused : [100 vanaema 929 Pamela lood sõjast ja armastusest, Kuldnööbike 8 nipid ja retseptid] / Londoni võlus : väikesi kirju Kallas, Aino 821 Briti saartelt / Tammerraamat 20107 Galbraith, Robert Käo kukkumine / 821 Varrak 20147 Cranberry Point 44. [4. Macomber, romaan elust Cedar Cove'is] 821 Debbie / Ersen 20117 Lapena, Võõras sinu majas : põnevik 821 Shari / Eesti Raamat 7 Carr, Robyn Tõotus. 5. raamat / 821 Ersen 20157 Päris populaarsed olid ka Tõnu Õnnepalu triloogia Mujal kodus, aga ka Valede kataloog ja Inglise aed ning Varraku sarja Moodne aeg raamatud. Diana Gabaldoni Võõramaalane, Jojo Moyese triloogia, klassikast Lee Harperi Tappa laulurästast. Reisikirjandusest Minusarja raamatud, eriti Liina Mittermayri Minu Austria, Kärt Vildi Minu Itaalia, Marion Jõepera Minu Šotimaa, Heikki Võsu Minu Oslo, Susan Luitsalu Minu Dubai jt. Populaarsed olid ka Celeste NG Sädemest tõuseb leek, Elisabeth Norebäcki Ütle, et oled minu, Lauren Chateri Pitsikuduja. Vahur Afanasjevi Serafima ja Bogdan, Michelle
Obama Minu lugu. Samas soovitakse ka kohalugusid nagu Tiina Tammani Pärandus, samuti raamatuid Läänemaast, Hiiumaast, Noarootsist (Selirand, Pett jt). Loetud autorid olid Santa Montefiore ja tema Deverillide sari, krimi- ja põnevike autoritest olid esimeste hulgas Angela Marsons, Clare Mackintosh, Ruth Ware, M.C. Beaton, Robert Bryndza, Hjorth Rosenfeldt. Palju huvi on tuntud ka ulme ja populaarteadusliku, samuti ajalookirjanduse vastu. Tänu raamatufestivalile Head Read õnnestus lugejatele soovitada ka selliseid autoreid nagu Leila Slimani Hällilaul Punase raamatu sarjast, samuti Maailma ajaloo väljaandja, aga ka väga hea Briti kirjaniku Julian Barnesi raamatut Kui on lõpp sarjast Moodne aeg ning festivali Head Read külastanud Rootsi krimikirjaniku Emelie Scheppi krimitriloogiat Igaveseks märgitud, Delta väljakutse ja Valged jäljed, mis samuti sai lugejate poolt väga hästi vastu võetud. Sama tendents on toimunud ka aina enam küsitud noortekirjanduse (HKHK kasvamine on toonud hulganisti uusi lugejaid) ja neljakordselt kasvanud lastekirjanduse laenutusega, aga ka aianduskirjandusega Anneli Banneri Eesti aia ajalugu, mis kõik on eeldanud kirjanduse tundmist ja kirjandusteadmisi, samuti põhjalikku uurimistööd raamatukogu peaspetsialisti poolt ja oskust soovitada häid teoseid, suhtlust iga raamatukogu külastava lugejaga. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine. Perioodika komplekteerimisel ei olnud olulisi muutusi. Kokku osteti 19 nimetust ajakirju. Kuna Ekspress Meedia AS pakkus mitmele väljaandele soodsaid paketihindu, ei suurenenud hindade tõusust hoolimata märkimisväärselt perioodikale kulunud raha.. aastaks telliti lugejate soovil juurde ajakirjad Tervendaja, Naisteleht, 55+ ja 60+. Kuna kutsehariduskeskuse kooliraamatukogu on samas saalis rahvaraamatukoguga, on perioodika tellimisel arvestatud topelt-nimetuste mitte tellimisega. Ajakirjade valik on kahe väikese raamatukogu peale kokku hea aga vähene, sest komplekteerimisel on arvestatud HKHK ajakirjade valikut ja nimetusi ei pea dubleerima, kuna HKHK kogust saavad ka meie lugejad vabalt koju laenutada. Siiski on probleem, et perioodikat ei jätku piisavalt. HKHK-lt võetakse ajakirju Anne & Stiil (aga enamjaolt ei ole seda saada, see on kooli töötajate käes lugeda), Oma Maitse, Imeline Teadus, Imeline Ajalugu, National Geographic eesti, Horisont, Eesti Loodus, Raamatupidamisuudised, Personali Praktik ja LP. Perioodika laenutused moodustasid 25,8% () kojulaenutuste koguarvust võrreldes. aastaga, mil see oli 16%. See kasvanud protsent kinnitab veelkord 3.1.1. mainitud asjaolu ehk lugejate soodumust aina enam perioodikat laenutada. On lugejaid, kes laenutavadki ainult perioodikat ja käivad seda ka kohapeal lugemas. Endiselt laenutame koju ka viimase numbri. JrkPealkiri Laenutusi 1 Postimees : ajaleht / Postimees 256 2 Eesti Päevaleht : [ajaleht] / Eesti Ajalehed 187 3 Kroonika : ajakiri / Ajakirjade 146 4 Lääne Elu : [Lääne maakonna Lääne Elu ajaleht] / 122 5 Maaleht : maarahva nädalaleht / Maaleht 100 6 Naisteleht : ajakiri / Presshouse 91
7 Oma Maitse / Ajakirjade 74 8 Eesti Naine : suurim kuukiri Ajakirjade naistele / 68 9 Eesti Ekspress : sõltumatu Eesti Ekspressi 66 nädalaleht / Arter : [ajalehe Postimees 10 Postimees nädalalõpulisa] 61 Kodutohter : terviseajakiri kogu Ühinenud 11 perele / Ajakirjad 61 12 Nipiraamat / Presshouse 54 13 Tiiu : [ajakiri] / Fookus Meedia 54 Targu Talita : [ajalehe Maaleht 14 Maaleht lisa] / 51 National Geographic Eesti : 15 National Geographic Society AlmaliEst 49 ametlik väljaanne / 16 Tervendaja : ajakiri / R. Mõttus 47 Maakodu : aia-, suvila- ja 17 Maaleht majaomanike ajakiri / 46 18 Eesti Ajalugu / Fookus Meedia 46 19 Imeline Ajalugu : ajalooajakiri / Äripäev 43 20 Kodukiri : ajakiri / Ajakirjade 42 21 Verena : Mode. Maschen. Ideen Aenne Burda 34 GmbH & Co Imeline Teadus : skandinaavia 22 menukaim teadusajakiri nüüd Äripäev 30 Eestis! / 23 Anne & Stiil ajakiri / Ajakirjade 25 Kodu & Ehitus : TM : Ühinenud 24 Tehnikamaailma ehituslisa / Ajakirjad 20 25 Mari : väärtustades iseennast / Marikiri 3.1.3 Auviste komplekteerimine. Auviseid laenutati 1 korral. Nutimaailma, netikanalite jmt areng ja kerge kättesaadavus iga inimese kasutuses on teinud oma töö. 3.2 Inventuurid, mahakandmised. I poolaastal jäi kaduma kaks raamatut. Ühe eest tasus lugeja, et uus soetada. Teine läks maha kandmisele. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Tavalugeja jaoks ei ole haldusreformiga teeninduskorralduses otseselt midagi muutunud. Kasuks on lugejale tulnud Uuemõisa liitumine Urramiga, kuna see võimaldab näha otsingu
tulemusi üleriigiliselt, kodus reserveerida soovitud raamat või panna järjekorda. Seda on päris aktiivselt kasutatud. Lugejale soovitud raamatu toomine Uuemõisasse on lihtne ja paindlik, kuna töötaja töötab nii Uuemõisas kui keskkogus. Lugejad kasutavad aktiivselt võimalust Uuemõisas ka oma keskkogu kontol lasta toiminguid teha lisada järjekorda, reserveerida, pikendada, vaadata varasemaid laenutusi, kui neile ei meenu, kas nad on kõnesolevat raamatut juba lugenud või mitte. Ka saavad nad operatiivselt puuduva raamatu kohta infot, kas see on ostetud keskkogule, kui pikk on järjekord jne. Endiselt hästi toimis iseteenindus laenutuse kirjaliku registreerimisega vastavalt vormistatud lehel. Andmekaitseseadusest lähtuvalt uuendasime ka iseteeninduse registreerimise lehte, jättes ära laenutaja telefoni ja e-posti aadressi. Kokku vormistasime iseteeninduse kaudu umbes 163 laenutust, mis on 2% vers 4,8% () kogu laenutuste arvust ilmselgelt on vähenemine mõjutatud digimaailma arenemisest, sest laenutada, reserveerida saab ka Urrami kaudu. Väga hästi kasutati tagastuskasti, seda ka HKHK raamatukogu tagastusteks. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. Avalik teave oli kättesaadav avalike arvutite vahendusel kohalike omavalitsuste veebilehtede ja portaali e-riik kaudu, Eesti Vabariigis kehtivate seadustega tutvumiseks Riigi Teataja andmebaasis. Lisaks olid mitmel korral raamatukogus väljas omavalitsuste ettepanekute listid ja muud avalikud materjalid. Töötaja abistas alati vajadusel kasutajaid otsingul, printimisel, IDkaardi toimingutes, skaneerimisel. Paar kasutajat vajasid abi kinnisvaraportaali kasutamisel, mõned transpordigraafikute leidmisel ja piletite printimisel. Laupäeviti ja õhtusel ajal on alati saanud kasutada arvuteid ja printida ka HKHK raamatukogu kasutajad. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte. Raamatukogu Lugejad Lugejad Muutus (+-) Uuemõisa 260 45 (lapsed) 240 21 (lapsed) +20 +24 Raamatu- kogu Külastused Külastused Muutus (+-) Virtuaalkülast. Virtuaalkülast. Muutus (+-) Uuemõisa 4592 3889 +703 0 0 0 (625 lapsed) (314 lapsed) +311 Raamatukogu Laenut-d Laenut-d Muutus (+-) Päringud Päringud Muutus (+-) Uuemõisa 8027 7202 +825 94 54 +40
4689 (ilu ja laste) 2072 (ajalehed ajakirjad) 4440 (ilu ja laste) 1147 (ajalehed ajakirjad) +249 +925.aastal on registreeritud lugejate arv (+20/+24), külastuste (+703/311) ja laenutuste (+825/249/925) arv. Uusi lugejaid registreeriti HKHK õpilaste ja täiskasvanute gümnaasiumist aga raamatukogu lugejaks soovisid saada ka mitmed ümberkaudsed elanikud, vahel isegi perekonniti, samuti lugejad, kes soovisid Uuemõisast raamatut kiiremini kätte saada kui keskkogust (põhjuseks toodi pikad järjekorrad või et uusi raamatuid ei jagu). Kasvu põhjuseid võib olla veelgi mitmeid, raamatute soovitamine, raamatutest põhjalikult rääkimine, kirjanike tutvustamine, lugema õppimise õpetamise meetodid (paljude lapsevanemate soovil). Toodi ka esile, et Uuemõisa raamatukogus on hea ja mugav olla ja siia tullakse nagu koju. Lugejad külastavad meeleldi raamatukogu laupäeviti. Keskmine külastuste arv laupäeviti kujunes pisut üle 30. Peamiseks põhjuseks on tõenäoliselt see, et järjest rohkem inimesi on teadlikud Uuemõisa raamatukogu olemasolust ja suust suhu turundus on sotsiaalmeedia kõrval senini maailmas kõige efektiivsemaks turundusmeetodiks loetud. Teiseks see, et sageli saab Uuemõisast keskkokku kuulunud raamatu kätte hõlpsamalt või ka raamatut sinna tagastada. See on lugejale mugav nagu ka kiirem uute raamatute kättesaamine, mille puhul teeb keskkogu lugeja endale ka Uuemõisas konto ja lisab ennast (lühemasse) järjekorda. Reeglina jääbki ta ka Uuemõisasse laenutama. Perioodil on tulnud palju suhelda HKHK õppijate ja õppejõududega. Paljud õppejõud küsivad sisulist infot ilukirjanduse kohta ja kuulavad meelsasti väärtkirjanduse soovitusi, olles ka aktiivsed laenutajad. Õppejõudude seas on väärtkirjanduse laenutuste arv kasvanud. Tänu sellele tuli juurde mitmeid uusi lugejaid ja hulganisti laenutusi. Neli-viis lugejat laenutasid koju palju ajalehti ja vanemaid ajakirjade aastakäike. Lugejate statistika põhjal laenutavad kõige enam töötajad pisut üle poole kõigist laenutustest, järgnevad pensionärid, ligemale veerand laenutustest. Eraldi töö on teadmishuviliste lugejate ja eakamate lugejatega. Igale sihtgrupile tuleb leida oma väljund, ka teosed, mis huvi äratavad ja tagasisidet toovad. Väga paljud lugejad on tulnud tagasi sõnadega see oli nii hea soovitus või et, te oskate nii hästi soovitada, soovitage midagi. Infopäringud. Infopäringute arv kasvas 40 võrra. Näiteks uued ilmunud raamatud, nende sisu ja väärtuse kohta (nimekirjaga), kalatoidud, põnevike ja psühholoogiliste raamatute TOP, välisja Eesti ulmekirjanduse kohta, vana maja renoveerimine; kodu remont, psühholoogia, mõtteterad ja tsitaadid, naise elu probleemid, pensionile jäämine, suhteprobleemid, beebi toitmine, lastekirjanduse TOP, lapse lugema õpetamine (konkreetsed sarjaraamatud), lemmikloomad, koha- ja pärimuskirjandus, ajalookirjandus, venekeelne väärtkirjandus. jpm Lisamaterjaliks sai tuua keskkogust nii raamatuid kui ajakirjade artikleid. Päringud oli veel ravimtaimede, spordialade, meeste psühholoogia, erinevate turismi sihtkohtade, lemmikloomade kohta.
Suurematele kirjandushuvilistele oleme otsinud raamatu või antud kirjandusnähtuse kohta täiendavaid artikleid ja saatnud neid e-kirjaga lugeda. See on toonud väga head lugejapoolset vastukaja. 4.3 RVL teenindus. RVL oli lugejateeninduse igapäevane osa. Arvuliselt laenutati välja 146, sellest 120 ilu- ja lastekirjanduse teavikut. RVL toimus peamiselt keskraamatukogu ja HKHK raamatukoguga, Ridala ja Asuküla raamatukoguga. Mõned raamatud laenutas meilt Asuküla raamatukogu. Kõik perioodika laenutused HKHK raamatukogust on vormistatud RVL laenutustena. 4.4 Laste- ja noorteteenindus. 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Laste- ja noortekirjandus on hästi komplekteeritud, seda tuleb ainult paremini välja panna. Uute raamatute vastu tunnevad huvi nii lapsed kui ka lapsevanemad. Ka mitmed vanavanemad laenutavad regulaarselt lastekirjandust oma lapselastele. Üheks populaarseimaks lasteraamatuks Uuemõisas oli R.R. Russelli Luuseri päevikud, kõik 9 osa, aga õnneks ka paljud. aastal ilmunud uued lasteraamatud parimaks lasteraamatuks tunnustatute TOPist. Mitmed heades sarjades olevad raamatud on pikisilmi oodatud ja neid küsitakse. Kahjuks ja enamasti ei jagu kohustuslikku kirjandust või siis raamatuid, mida soovitatakse lugeda näiteks raamatulugemise konkursiga seoses. Uuemõisa raamatukogu positsioon on siin muutunud ka täiskasvanute gümnaasiumist kutsehariduskeskusesse ümber kolinud õppurite soove lahendades. Meil ei ole piisavalt kooli kohustuslikku kirjandusklassikat, aga võiks olla. Õnneks saime komplekteerida Suvelugemise perioodiks päris hea valiku raamatuid ja neid käidi ka hästi laenutamas. Mõnedest lastest, kes algul soovisid pigem arvutimänge mängida, on kujunenud nüüdseks raamatulugejad. Nii on toodud ka sõpru raamatukokku kaasa. Palju huvi pakub noorematele vanematele oma lapse lugema õpetamine ja innustamine. Ei teata, kuidas seda teha ja siin on peaspetsialist palju vanemaid ja peresid nõustanud. Selleks on hea olnud Loen ise sari oma erinevate variantidega trükitähed, kirjatähed jm. Lugema õpetamine ongi eeldanud selliste raamatute eraldi paigutamist, et soovi korral oleks lapsel nende seast mugavam valida. Lugemisharjumuse kujundamine on teine teema, mis vanemaid huvitab. Raamatukogutöötaja soovitusel on lapsevanemad saanud selleks individuaalkoolitust, kuidas erinevas vanuses lapsi lugema innustada. Samas on tore, et Uuemõisa raamatukogus on jagunud lasteraamatuid, kui ka Tallinnas ei jagu ja siis tullakse Uuemõisa raamatukogusse laenutama nii on laenutamas käinud Gustav Adolfi ja Rocca al Mare kooli ja Reaalgümnaasiumi õpilased. Väga edukalt läks kevadsuvine projektipäev Uuemõisa raamatukogus. Koostöös lasteraamatukogu juhiga viisime läbi lastele mitmeid mänge ja raamatuleidmise orienteerumist, samuti Kahooti, raamatute tähestikulist järjestamist jpm. Projektipäev sai palju tagasisidet, osa võttis u 40 last ja ürituse lõppedes märgiti meid ära linnavalitsuse aukirjaga. Väga tublid lugejad tulevad Hiiumaalt. Noored, kes asuvad õppima HKHK-sse teevad end kohe ka lugejaks ja laenutavad regulaarselt raamatuid, eeskätt noortekirjandust, aga ka majandusõpikuid, filosoofilist kirjandust, mõnevõrra ka psühholoogiaalast kirjandust.
4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Rmtk Lug-d Lug-d Muutus (+-) Külast-d Külast-d Muutus (+-) Laenut Laenut Muutus (+/-) Uuemõisa 240 260 +20 ehk 8% 314 625 +311 ehk 50 % 104 432 328 ehk 76 % 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine. Lastekirjanduse laenutamine on aastal väga hästi tasakaalus komplekteerimisega. Laste laenutused moodustasid tugeva tõusutrendi, olles neljakordselt kasvanud. See on eeldanud tööd iga lugejaga, olgu ta siis laps või lapsevanem. Lastekirjanduse aina usinam laenutamine on loonud olukorra, kus kogu värske lastekirjandus läheb lugejate kätte. Lisaks laenutatakse riiulitest järjeraamatuid, koomikseid jm. Sellega seoses aga võiks ka poiste kirjandust rohkem olla, sest paljud lastest laenutajad on poisid. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused. aasta kevad algas kohe lastele mõeldud lihavõtteraamatute väljapaneku ja munade värvimise traditsiooni tutvustamisega. Mitmed lapsed rääkisid, et kodudes sellist traditsiooni pole enam ja võtsid hea meelega sellest vanast tavast osa. Järgnes projektipäev, millest oli juttu punktis 4.4. Ka suvelugemise, kohustusliku kirjanduse (kolmandad klassid) ja jõulukuu lasteraamatute väljapanek köitis lapsi, mitmeid jõuluteemalisi raamatuid laenutati koju ja. aasta lõpp oli selle poolest eriline, et ilmus imekauneid ja hiljem ka preemia pälvinud lasteraamatuid, mida oli tore jõuluväljapanekule panna ja mis köitsid lapsi kogu jõuluvaheaja ja hiljemgi. Nende seast enim küsitud oli Anu Auna Eia seiklused Tondikakul. Samas on heameel, et lapsed veedavad Uuemõisa raamatukogus aega laupäeviti, vahel mitmeid tunde. Mõnikord tundub, et nad ei vajagi alati organiseeritud tegevust, vaid vaikset ja hubast kohta, kus omavahel koos olla. Tüdrukud joonistavad ja mõnikord mängivad siin oma rollimänge. Poisid teevad ettekandeid, referaate. Koolipäeval tulevad lapsed siia peale kooli õppima või muidu aega veetma. Nad on omavahel tuttavad ja paratamatult tekitab suhtlemine müra ja jooksmist, mis ei sobitu siinse akadeemilise õhkkonnaga ja tekitab kooliraamatukoguga pingeid. Kui arvutimängude mängijaid oli vähe, lubasime lastel HKHK arvutites mängida. Kui aga mängijate hulk kasvas ja ulatus juba kümnekonnani, tekitas see HKHK poolt arusaadavalt rahulolematust ja mängimine tuli keelata. Sellega kadus ka suur osa poisse, kes olid igapäevased raamatukogu külastajad. Uue projektina plaanisime lugemishuvi toetamiseks kaasata lasteosakonna suvelugemise programmiga ka Uuemõisa raamatukogu lapsed, mis ka realiseerus. Suvelugemise programmi eesmärk oli panna lapsi rohkem lugema. Raamatukogu andis lugejatele ette teemad ja juurde soovitusliku raamatute nimekirja, mida erinevate teemade all lugeda. Suvelugemise programmis osales kümmekond last, lõpetas üks, aga põhiline oli, et lapsed üldse lugesid ja külastasid raamatukogu.
4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused algatatud AS Hoolekandeteenused Lääne piirkonna ja raamatukogu koostöö realiseerus. Hoolekandeteenused on käinud trükiseid laenutamas, samuti on kodu elanikud käinud raamatukogus internetis ja ka raamatuid laenutamas. Osaleti ka joonistamisel ning lihavõttemunade värvimisel. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 4.6.1 kohalikul tasandil: Üritusi oli. a. vähem. Projektide kirjutamiseks puudus oskus ja laenutuste tiheduse arvult kasvanud põhitöö kõrvalt ka aeg. Esinejateks palusime vabatahtlikud oma kogukonna inimesed. Ürituse korraldamisel oli oluline, kuid aeganõudev osavõtjate kutsumine isikliku kontakti teel, sest ainult reklaamiga tuleb rahvast vähe. Ürituste tagasiside on olnud alati positiivne. Kõige rahvarohkem oli mais 40 osavõtjaga projektipäev. Uuemõisa raamatukogu ruumides toimus TÕNi koordinaatori poolt Läänemaa TÕN-i Õpitegu TÕN-liikmete arutelu ja valiti välja Läänemaa parima tiitlisaaja. Üritusel osales kümmekond TÕN-i liiget. Raamatukogu peaspetsialisti sellest üritusest eelnevalt ei informeeritud ega kaasatud ka arutelusse, mis toimus samas ruumis, osalema. Uuemõisa raamatukogu 1. Märts Emakeelepäev näitus-väljapanek, näituselt laenutamine 2. Aprill Noorte kunstnike näitus 10 vaatajat 3. Aprill Lihavõtted näitus ja munade värvimine lihavõtteraamatute näitel, kokku 12 osalejat 4. Mai Näitus- loeng kevadsuvised aiandustööd. 8 osalejat Jagasime aiandusteavet, juhiseid (paberil) aiakultuuride kasvatamiseks ja taimede looduslikuks tõrjeks 5. Mai Haapsalu algklasside projektipäev üle 40 osaleja, Kahoot, raamatumängud jpm 6. Mai Iirimaa muljed rääkisid loodusgiidid. Kuulamas 13 inimest. 7. Juuni-juuli-august Suvelugemine lastele koos preemiaüritusega piiskopilinnusesse 8. August Harrastuskunstnik Irina Ovchinnikova näitus. Vaatamas kümmekond inimest, osa pilte osteti ära. 9. Oktoober Krista Kumbergi loeng noortekirjandusest HKHK-s. Raamatunäitus Krista Kumbergi soovituste põhjal. Lugejate ja noortekirjanduse laenutuse oluline kasv. 10. Oktoober Uuemõisa algkool kohustusliku kirjanduse näitus-väljapanek ja laenutus 11. Oktoober raamatukogunädal näitus Lääne Elu 30. Üllatavalt suur huvi, kohapeal käis vaatamas üle mitmekümne inimese, uuriti, meenutati. 12. November Ole IT-vaatlik, üks koolitus IV kvartal. 13. November Reisimuljed Hiina õhtu koostöös Uuemõisa raamatukogu peaspetsialisti ja kutsehariduskooliga. Üritusest võttis osa 13 inimest. Sama ürituse raames Hiina tee loeng ja maitsmine 5 inimest. 14. November, detsember raamatuvahetus november, detsember koostöös kutsehariduskooliga. Raamatuvahetus käivitas Uuemõisa lugejad kohal käis ja raamatuid vahetas mitukümmend inimest. 15. Lasteraamatute jõuluväljapanek pooled raamatud laenutati väljapanekult kaasa.
4.6.2 rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelisel tasandil oli raamatukogu pidevalt välikülaliste huviorbiidis. Iga kord kui kutsehariduskeskuse külalised külastasid raamatukogu, kõneles Uuemõisa raamatukogu peaspetsialist neile kohaliku raamatukogu tööst ja tegevusest ja tutvustas väljapanekuid vastavalt külaliste suhtluskeelele siis inglise, saksa, vene, rootsi ja soome keeles. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele. TÕN-i raames oktoobris toimus sügisel TÕN-i Läänemaa koordinaatori tugigrupi nõupidamine. Individuaalkoolitusteks oli arvutitutvustus. Salvestasime mitmele lugejale kohapeal paroolid, tegime läbi otsingu. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded. Peamine kanal raamatukoguteenuste tutvustamiseks ja ürituste reklaamimiseks oli Uuemõisa raamatukogu Facebooki konto, aga isiklik suhtlus nii kohalike elanike, koolide töötajate ja õpilaste ja teiste sihtgruppidega on viinud raamatukogutöö aktiivse suhtluse tasandile. Plakatid ürituste ja infoga panime välja Kutsehariduskeskusesse, kooli ühiselamusse. 4.9 Andmebaasid. 5. 2020. aasta tegevused Uuemõisa raamatukogu tegeleb lastega, et suunata neid lugema, aga ka kohalike elanike ja märksa suuremal arvul kutsehariduskeskuse päevaõppe ja täiskasvanuõppe õpillastega. Fondi osas on plaanis lisada mõnele liigile täpsemaid alaliike, näiteks ajalugu, aiandus, meditsiin, toiduvalmistamine. Mõned liigid panna tähestikku. Metallist liigieraldajatel on osa silte lahti tulnud. Kõik sildid peaks tegema korrektsuse mõttes uuesti väiksema ja ühtlase kirjaga ja kasutama kinnitamiseks matti kilet. Osa perioodika silte vajavad uuendamist. Puhastada on veel vaja ka fondi ja tekitada ruumi juurde noorte- ja tarbekirjandusele. Vanema perioodika hoidmiseks on ruumi vähe, ilmselt tuleb maha kanda ka osa vanemaid heade ajakirjade aastakäike. Võrrelda leidumust ja täiendada alalist vahetuskogu keskkogu topelteksemplaridest, lisaks tuua jooksvalt uuemat kirjandust, mida Uuemõisa ei ole ostetud. Suveks tuleks muretseda Tallinna maantee poolsele küljele parkla algusesse lahtiolekuaegadega raskem harkjalg. Raamatukogu peab hoidma oma väljakujunenud kohta Uuemõisa kultuurielus. Uuel aastal on plaanis jätkata koostööd HKHK-ga, reisimuljete õhtuid (Uus-Meremaa, Aafrika), viia läbi laste suvelugemise programm, harida lugejaid kirjanduse ja erinevate autorite teemal. Jätkub töö Uuemõisa Lasteaed-algkooliga, planeerimisel on lasteüritused nendega. Realiseerus idee tasuta raamatute vahetuseks Uuemõisas, mis tekitas lugejates väga elavat positiivset vastukaja ja see jätkub. Koostaja: Svea Talving 26.02.2020