HOODTC LslULJU
///. Moorte laulik. Laulud noorerahwale. fttjlir ENSV vvfkoqu 50Z9AO Narwas^ Trükkitud G. Pihlaka trükikojas*
1. о&аінеіе waras. Siin kuulutame kõigile, Et eila tuli pidule Üks neiu, kes küll süüta näib. Kuid jüdameid ta wargil käib. Ta eila weel neid ära wiis, Kes teab kuhu kadus siis. Kuid nende tundemärkidest Wõib ära tunda neiukest. Ta juuksed kulla karwased Ja silmad taewa sinised, Tal puna palged mahedad Ja hambad walged tihedad. Suu weike, walmis musule, Ja rinnad tõuswad kõrgele. Jalg seitsme tolli pikune. Ja Щх pehme, siidine. Ta kerge käik on ilu täis Ja kuninglik ta tore seis. Ta pilgus arm ja igatsus, Tõest tal on ingli sarnadus.
N märgiks midagi weel muud Kui waras naerule jäeb suud, Siis sedamaid ta palgetest On näha kahte lohukest. WKüll igamees fest ise näeb, Kui kardetawaks tema saab: Ei üksi noorte poistele, Ka wanadele meestele. Seepärast kõiki palutaw Kes teda leiab ülesse, See püüdku armu paeltega Ta jäädwalt kinni pidada. Need, kelle südamed ta wiis, Et need saaks omad kätte siis. See mees, kes kinni püüdnud ta, Saab warastada warast ka. Neiukese albumist. 2. Armukesele. Armukene, miks sa mures. Miks su süda kurbtust täisz Sind ei jäta ma ka surres. Minu ilus eluõis! Kustuda wõiks kuu kums. Tähte hiilge taewa teel; Pimeks minna päikse jume. Äga mitte min«meel! Närtsida wõib leht ja rohi, Mitte arm mu südames Seda unusta' ei tohi Kus sa kõnnid iganes:
б ßWüdamesse olen pannud. Oma südamesse sind; Sellest sulle teatust annud: ' Miks weel mures sinu rind? Saada kaugel, saada ära Hirmupilwed hinge maaltz Oota õnne hilja, wara Armastuse roosiraalt! A. Reinwald. 3. Ära ilmal waln kaeba. Ara ilmal walu kaeba, Ära kaeba pisaraid; Ilm ei usu, et sa elust Nopid ainult ohakaid. Kui ka ilm näeb sinu walu, Uw tal on raudne rind; Küll ta pilkama ja naerma Igatahes walmis sind. Kaeba õhtul kuldse kuule. Ütle hõbe tahtele, Neil on osawõtlik süda Ginu wastu täieste. Kuldne kuu lööb kahwatama, Kurwalt kõnnib taewa all, Tähed hõbehelgil hüüdwad: «Jooda, õnn weel saadawal!" O. Grosschmid^
4. Üks ainus ainuke. Mull mõttes on üks amuke, Üks kallis ainuke! Oh kui ma selle piiga saaks: Ta on nii wirk ja wiisakas Nii wiisakas Ma elaks Eedenis. See tütarlapse tõesti, Ma kosiks endale! Tal ala lahke meeleke Ja nägus kui üks maalite, Kui maalite, Ja silm kui tuluke. Ja kui ma teda kaugelt näen, Rööb puna palgesse; Mui silda hakkab põksuma J«wesi weereb silmasse, Mui silmasse Gi tea mis lugu fee? Wtd reede õhtul wainu peäl Ta küsis minu käest: Oh ütle mull', mis wiga sul? Ei õige lugu ole sul? Ei ole sul?" Ma ohk'stn kõigest wäest! Ma oleks pidand rääkima, Oh miks ei rääkind ma! Oh oleksin ma rikas mees, Mul süda pisut kergem sees, Mul kergem fees. Ma räägiks temaga. Fr. R. Kreutzwald.
,H. Oh wõiksin ma linnutiiwnl. Oh wõiksin ma linnutiiwul Su {uurde lennata: Ma wiibiksin ehawiiwul Su kõrwal õnnela. Su koduke käigiks kaugel, Sa ise silmale: Su lahust ou rõõmu mull laugel Ma ohkan sageste. Ehk waataksin üles taewa, Ka ingel ilmuks eel: Ei waigistaks ingel waewa, Miks mure paelus meel. Üks ainus mu kurbtust kaotab, Üks ingel inime: Kui armuga hellalt waotab Mind oma rinnale. Oh jõuaksid tulultiiewu Need tunnid tulema, Siis wiibiksin eluwiiwul Ta kaasas õnnela! J. Bergmam^ 8. Mu neiu on pahane. Mu neiu on pahane Ja nukker kui nott, Sest et ma nii waene Kui kiriku rott. Kui kosjas tal käisin. Siis: wälja, pankrott"! Ta karjus, sest kerge Mu rahade kott.
8 Ja sisse siis sammus Seal Orika-Ott: Tal' keha nii jäme Ja lõua all lott. Mu neiuke wastu Tal wadis kui rott. Sest Ottil on raha Tais kole suur kott. Ja minake pahane Ja nuzer kui nott: Küll ilmas teeb imet Suur rahade kott»! G. Õis. 7. WiiMaft ksvdtt. Wiimaü korda minu huuled Kallim, terwitawad sind! Wiimaft korda, sina kuuled Arma laulu laulwat mindl Wiimast karda silma waatb Sinu poole ssuawad Wiimse terwituse saates Wastu wõtma rõõmuga. Wiimast korda foowid tõuswad Minu kurwaft südamest, Unustust mli kallim nõuan Unusta mind igawes't Wiimast korda linnu tiiwul Sinu jaurde lendaks ma Wiimfe unenäo wiiwul Wiibiksin su rinnal ma.
Wiimast korda soowid jõudwad Minu kuiwast südamest. Wiimast korda minu süda Palwetad weel sinu eest! Wiimast korda mina püüan Õnne sulle soowida Wiimast korda mina hüüan: Õnnelikult ela sa! Rahwa suust. 8. Nein palwe. Oh noormees, kas ma tohin Sind omaks nimeta? Wõi on fee tuule kohin Mis wälja näitad sa? Meil ärgu tuuleks jäägu Me truim armastus. Waid kindlamaks weel saagu, Kui kalju mägedes. Kas meeles on need tambi Mil w'ga kõndsime? J«noormees sinu rinnal Ma tihti hingastu. Oh noormees, armas, mõtle Kui roosi murrad sa, Sest roosil on ka okkad Mis sind wõib haawata. Sa teda rinnal kanna Kui kallist warandust. Kui ta su! ära närtsib Täis walu, kurwastust.
10 Sest armastus on mitmed Ju haua põhja wiind, Ja minul, noorel neiul, Ka palju waewa teind. Rahwa ftmjl 9. Serenade. Mu kallim, kambrikses ülewal, Oh kuule minu healt, Mis igatsuses nii põlewal Sind hüüab uue pealt: Oh näita peakest, ma ootan sind, Ma palun, kallim, oh kuule mind; Mu kallim, kambrikses ülewal, Oh luule minu healt! Mu kallim, kambrikses ülewal, Nüüd ärka üles sa Sest täna hommikul ilusal Sull õnne soowin ma! Kas põlgab armastust sinu nnd, Ma seisan lauldes nagu lind: Mu kallim, kambrikses j. n. e. Mu kallim, kambrikses ülewal See laul on otsas ju, Ja aknal su peake nähtawal, Mu õnn on otsatu: Jah, sulle, kallim, tuksub mu rind, Oh tule alla, ma ootan sind; Mu kallim, kambrikses j. n. e. * * * Mu kallim, kambrikses ülewal. Ei kuule minu healt: Ta aknal pole weel nähtawal
Mi ärka une pealt; Nüüd usun, kallim ei armasta mind Ja otsatas malus lõhkeb rind: Mu kallim, kambrikses ülemal, Ei kuule minu healt! Wiimane salm lauldakse kui neiu aknale ei ilmu. 10. Neiu nii lõbus. Neiu nii lõbus, nii lahke ja noor, Ütles: Ma armastan sind!" Sõprusest laulis siis lindude koor, Kergeste kerkis mu rind. Mõõtmata kiirusel mööda läks aas^t. Armastus endiseks jäi. Roõmsaste laulis siis lindude koor, Taewas ka lahtiseks jäi. Neiu nii lahke, nii lõbus ja noor Ütles: Oh unusta mind!" Kurbtusest laulis siis lindude koor: Tema on jätnud nüüd sind!" Iial, iial ei unusta sind, Mnusta sina kui saad: Surmani sinule tuksub mu rind Teistel ei ole seal maad. Rahwa suust. 11. Jaani-ohtu laul. Jaani õhtul tule juures Nägin ma sind kiige peal, Seal ma kuulsin mitu laulu, Kuulsin sinu kallist healt.
12 Ei sa läinud minu mõttest Ei mu süda jätnud sind, Mina soowisin kõik see ööfe: Armastaksid sina mind! Kui sa mulle kätt ei anna, Siis mu elu ots on käe" Ei mu silm ei enam nuta, Ei mul paista enam fcäe'! Pilliga silib wiidi koju Koju läks siis igamees, Üksi jäin ma kiige juurde, Olin suure mure sees. Nahw<smG 12. Noorus on ilus aeg... Pea õitswüd roosid, pea õitswadmed^ Pea õitseb lill,ira unusta mind." Ma ütlen weel üks kord: Noorus on ilus aeg Noorus ei tule iial tagasi! Ei tule, ei tule ta. Ei iial tule ta Noorus ei tule iial tagast! Meil kaswab wiinapuu, kellel on Warjas Kust jookseb wälja magust wein. Ma ütlen weel üts kordch^'- Noorus on ilus aeg, Noorus ei tule iial tagasid Ei tule, ei tule ta, Ei iial tule ta, Noorus ei tule iial tagasi! Rahwa suust.
13 13. Uühajsrwe loul» Metsa keskel kenaste: Tuli, tuli, tuli, tuli, 0H0! Seisab Pühajärweke, Tuli. tuli, tuli, 0H0. Laenekesed ladusad Lõbusaste laksu wadc :,:OH sa Pühajärweke, Ei too sa troosti küll minule:,: Tõuseb kuu seal taewa all, Tuli, tuli, tuli, tuli, oho! Laulab kaldal linnu suu: Tuli, tuli, tuli, oho. Imelise healega Südant täidab rõõmuga: :,:OH sa linnu laulu heäl; Gi too sa troosti küll minule:,: Järwe kaldal künka peäl. Tuli, tuli, tuli, tuli, oho! Minu arm see elab seal; Tuli, tuli, tuli oho! Tema peals mõtlen ma, Järwe kaldal palwega: Oh kui armas, õnnis fee. Kui musu andis ta minule. Oh kui armas õnnis see, Minu haige süda on terweks saand! Rahwa suust. 14. Püüdja heiti«õnge jõkke. Püüdja heitis õnge jõkke, Et ta saaks sealt kala katte;
Aga kõige püma sees Püüdis tühja kalamees. Alles siis, kui õhtu jõudis, Kalake weel süüa nõudis, Ajas õnge lõuast läbi, Hüüdis waljusta appi-appil Armas mees oh lase lahti! Minul waese! pole mahti! Ja mis kasu saad sa minust. Olen pisuke, ja sinust Loodan armu, elu weel, Olgu hale sinu meel! Mina elan welewoos. Kus mull' Jumal elu loos; Kuiwal maal on surm ja walu. Kingi mull' weel aastaks elu"! Mees siis ütles: mine wette, Aasta pärast tule ette! Siis ma wiin ja keedan sind: Kalapüük ju toidab mind. Aasta pärast, päewa peäl, Oli kala iälle seal, Tuli kalda, mehe ligi Kellega ta kauba tegi. Kala seisis, hüüdis wees: Oled siin, mu armas mees? Wõta nüüd ja keeda mind, Siin ma olen ootan sind! Täna näen weel wetewood. Homme on mul paljad tood. Armas on küll elu weel, Olen siiski surma teel!"
Pisut aega mees weel mõtles^ Aga kärmest" siis ta ütles:.armas kala. lasen sind, Sinu truudus noomib mind, Et sa olid ustaw mulle Siis mu süda puust ka pole! Sind ma lasen üsna priiks. Kui sind rahwa ette tonks, Ja need sinu truudust näeks Kuhu nende häbi jäeks?!" E. W. Freundlich. 15. Vorelei. Mu meel on nii kurb ja raske, Ja walus keeb mu rind, Ei suuda ma meelest laske Juttu, mis kohutab mind. Oö jahe ja looja lääb päike, Rein tasa woolamas, Ja päikese wiimans läige Mäe latwu on knldamas. Üks neiu nii ime ilus Seal kõrge kalju peal; Õrn käeke tal pilwede wilus Kuld juukseid silumas seal Neid kuldaset kammil ta silub Ja laulu laulab ta, Üht laulu, mis wäega köidab Küll iga kuulaja. Üks laewnik kes jõe peal sõidab, Ei märka kaljut wees
18 Nii nõiduslik laul ta wõidab. St kõik on unustand mees. Nüüd tean, et laened on katnud Meest kõige laewaga: Neid Lorelei woosfe matnud On oma lauluga. Heine järele O. Grosschmidt. 16. Saaniga söitftn ma sahinal. Saaniga sõitsin ma sahinal Külast läbi kiirega; Ara mu kinnas siis kadus seal, Läksin kinnast otsima. Talusse sisse ma sammusin, Wastu tuli neiuke. Neiu, kas nägid üht kinnast maas, Ütle mulle, hellake!" Ei ole näinud, ta kostis mull' Tahan teistelt küsida. Neiu mult häbeneks ära läks, Pea tuli jälle ta. Külamees, teegi su kinnast ei niünd, Palun wõtta wastu see! Kinda ma wõtsin ja sõitsin sealt, Sinna jätsin südame. Sõites sealt läbi siis iga kord Oli minul äpardust: Ratta pulk kadus wõi kukkus piits. Ikka leisin wiiwitust.,,isa, oh kunas mull'talu saab, Mil wõin tuua armusse? Neiu mul lõbus ja nägus on, Tahab pea mehele!
Nägu tal naerul, ial walge pea Silmad hellad, sinised; Mõnuslik mini sest neiust saab. Talitab, mis taiwitseb!" M. Weske. 17. Iõtta jn kangelta. Jõua ju kaugelta Mere laente laugelta, Paadikene, rannale, Las' mind armsa rinnale. Kus kallis, ЪххЪаЪ sai Laene ehk sind laewaga Mattis merde magama, Surmas sind su armuga? Oot, oot, mu tütreke! Homme saab ehki peuke Meie randa rändama, Soomest siia söudema. Küll õhkas neiu rind, Waikseks jäi ka weepind, Wood ja tuule hääledki, Peig ei tulnud ialgi... Rahwa suust. 18. Kiige lanl. Kus omad õied õitsemas, Seal lendamas, on liblikas, Kuid õite wahel oksa peäl Üks warblane end kiigub seal.
Ja minu Mbite kallike Kui liblikas, kui warblane. Noor weri tema soontes keeb, Tal kiikumine lõbu teeb Kiigu, mu kallike, kiigu Hellasti kiigel sa: Hõlju ja helju ja liigu Laulu sul laulan ma. Inglike, lase ma lükkan Kiigel sind päikseni: Kui sind heljumas silman Siis näen kui taewast wallali! Mu kallil ilus jalaks Ja jalas siidi sukake, Mis kena roosa paelaga On pealtpoolt põlwe sidund ta. Mis nägin, öelsin kallile; Kuis nii?" ja kuidas?" hellale Mult küsis ise kohkunud Ma öelsin: Kiik ei pea suud!" Kiigu, mu kallike kiigu Hellasti kiigel sa: Hõlju ja helju ja liigu Laulu sul laulan ma. Inglike, lase ma lükkan Kiigel sind paikseni; Kui sind heljumas silman Siis näen kui taewast wallali! Kui kewüdifel õhtul ma Laen kodu oma kalliga, Siis kõige lõbusam on see Kui kaenlas kiigub kallike; Seal weri tuksub kärmesti Ja mõistusgi kaob koguni: Jah uskuge mind armastus
19 On hea ja magus joowastus. mu kallike, kiigu jne. Saksa keelest O. Grossschmldt. 19. Neiu puna suukene. Neiu puna suukene, Lahke sini silmale Sa mu armas neiukene Ikka käid mu mõtesfe! Igaw on mul täna õhtu, Sinu juurde tahaks ma, Kahekesi kambrikeses Juttu westa sinuga. Huulte peale wajutakstn Sinu weitest, walget kätt, Silma weega niisutasin, Sinu weitest walget ätt. 29. Tule, tule, tuikel Tule, tule, tuike, Kuku minu kaenlasse! Rõõm sind täitku Mulle näitku Sinu silm end lahkeste. Rohkeste end rõõmustan, Kui sind iial näha saan; Sinu ligi Tööd ja higi Walu, waewa unustan.
20 Iga päew^mu ihaldus Sinu järele on uus. Smd ma nõuan, Sulle jõuan Sinu on mu armastus; ; ^^ Sinust mõtlebjminu^meel^ Sulle laulab lustil keel; Päewal, öödel, Seisul, töödel On su pilt mul silma eel. Kui siis mullejuled sa ~ Kaenlasse sind wõtan ma! Oh sa wilu, Seda ilu Siis mu önn on otsata! K. A. Hermann. 21. Ara nsetud. Äraneetud olgu elu, Äraneetud armastus! Äraneetud, noormees, sina Ja su armu tõotus. Äraneetud walu rinnas. Äraneetud süda sa Äraneetud igatsusest, Tormas weri soontes ka! Äraneetud lille ilu raneetud kewade, raneetud, söstrasilmad, Iga ilus lilleke! Äraneetud kõik siin ilmas» Olgu üheainsa sees!
Äraneetud leegid rinnas WaluShked südames! Mis ta kõik nüüd ära salgas Mis ta enne tõotas! MM nii palawasti suudles, Wale mõtel armastas. Oh, ta on mu elu rööwel» Ja mu õnne riisuja, Äraneetud olgu tema Ja ma ühes temaga. Neiukese albumist. 22. Ma nägiv orus lillekest Ma nägin orus lillekest, Nii walge ouliafe. Ei seda lille enam näe Sest walu kipub südame, Mu waese südame. Oh lilleke, oh lilleke Mil saan, mil saan Su õitele! Oh lilleke, oh lilleke Mil saan su õitele! Mu lille juurde laske mind Ta sarnast polegi, Ta peäle nutan pisarad, Ta ette langen põlwili Ma langen põlwili! Oh lilleke jne.
22 32. Ära unustud. Ma südames üht peiut Küll armsaks pidasin Ja tema peale lootsin Nii hellalt armastin. Nüüd mind ta ära tõukas Mu tõige kallim, mind, Ja tema kullakeseks On hoopis wõõras neid. Oh asjata ma omal Ta pilti kujutand, Ja kustumata tahtel Ta nime kirjutand. Ta esimene armas Mui oli ilma peäl Nüüd musta kriipsu tõmbas Mu elust läbi teal. See armastus on wiinud, Koik rahu südamest; Ma pole enam uämud Wu endist peiukest Seal lootus ikka uuest' Tõi sõnu salaja, Gt peiukene mõtleb Mu peale armuga. Nüüd seegi lootus lõpnud Ma walust wäsinud! Mu süda murest murtud, Miks mind on unustud! Ma nägin orus lille Mis marust purustud. See tuletab mu meelde, Et olen unustud.
33 Ei enam wõi ma olla Nüüd enam õnnelik Sest hirmutaw ja tume On minu tulewik. Rahwa suuft. II. Meremehe öde. Siidi lipp ja hõbe purje Kuldne laew läks merele.:,: Laew fee laenteft randa jõudis Ankur lasu meresse.:,: Laewa peäl olid noored mehev Keda hüüti madrusteks.:.: Seal tuli imeilus neiu Oma wenda otsima.:,: Kuulge kulla noored mehed, Nägite minu wenda siin?:,: Ütle, imeilus neiu, Kuidas wend sul wälja пагььк Wennal olid puna palged Lokis juuks ja kübar peas.:,: Ütle imeilus neiu Mis sina lubad leidjale?:,: Esimese siidi räti Teisel kullast sõrmusse.:,: Kolmandale, nooremale Luban iseenest.:,: Tahan talle eluajaks Jääda purje pesejaks.:,: Rahwa fuujl
25. Kurwal tunnil. Miks wiibid neiu mures, Ja ohkad üksinda. Kas elu lained laiad, On riisund kallima. Oh jäta muret, leina Sa armas neiuke, Sest ära kuiwand heina Ei keegi haljaks tee. Ei läe kõik mõtted täide, Mis meeles mõlguwadl Kõik laewad ei jaa randa, Mis merel fõidawad. Ei jäädwalt õilmitsema, Jää ükski roosipuu m Ja terwe eluaja, Ei kesta õie kuu. Seft armastus küll muutub, Siin ilmas teisiti, Ja truudust ära wõidab Ja murrab südame. Rahwa suust. 26. Hele taht. Hele täht sa maitselt wilgud, Sinetawast taewast pilgud. Ara peida minu eest, Oma lahket silmakest Sinu juurde üles sõuda Soowikfin siit ilmast jõuda. Sealt siis armsamalt ma ka Paistaks hele tähena.
25 Paistaks üle umwa.ilma, Kallimale sini silma. Sinna laulust peletaks Oma armu seletaks. Räägiks talle walust, waewast, Räägiks talle õnne taewast Kuni waikselt uinuks ta, Une hõlma magama. Aga pisar, pisar läigib laugel, Hele täht an minust kaugel, Kaugel taewa küljes ta. Ei mu laulu kuule ka Istun üksi waatan üles. Tähekene taewa küljes Kaugel täht on taewa teel, Kaugemal mu kallim weel. Am otsi õnne sealt. Ialgi sa sini silmast, Ara otsi õnne sealt Kes nii wäga näha pealt. spetlik sinisilma sära. üdamest wiib rahu ära. ige õnn ei asu all, Waid on kõrgel ülewal. Rahwa suust. 27. Mälestuseks. Mõtle mu peäl, kui rõõmu elu elcch Ja rõõmustad end hulga lilledest. Ja rõõmsast armsast suisest ajast, Oh ära unusta siis mitte rnrnbij Mõtle mu peäl, kui kukulinnud laulmo Ja päike kuldsest ehtest walgustab.
Ei ole mul ka siiski rntfo rõõmu. Waid waikselt mwu süda nutab sees. Mõtle mu peäl, kui südant oled leiomch^ Kes armastuses sinu wastu keera, Siis ole rahul, ela õnnes, rõõmus, Ma soowin sulle kõige paremat. Mõtle mu peat, kui teist sa oled lsidmch. Kes armastuses sinu wastu truu. Siis ela rõõmus ja siis ela õnnes, Ma soowin head, mind oled kurwastand. Mõtle, mu peäl, kui altri ees sa Mab, Ja oma südant lubad teisel seal. Mõtle mis kurbtust tood sa seega muve' Sa surud surma krantsi pähe mue. Mõtle mu peäl, mi kaua kui sa elab. Mõtle mu veal kui hauas hingan ma Mõtle mu peäl, kui enam mind ei ole, Mõtle mu peäl, see pärast suren ma. Rahwa suult. 28. Lillepärg. Ma annan täna sinule üht kena pärjakeft, Õh pane temas tähele Neid kolme lillekest: Üks lill on helepunane Ta warjul ilu, kroon: See kõige õrnem õieke Mis sulle kingiks toon. Ja teist sa leiad pärja seest Mis kena, sinine: Ta wärw ei muuda tules, wees, Щ kustu iial see.
Siis kolmandama leiad sealt Üht walget lillekest, Ja tema õrna õite peält Loed: Sõber igawest!" Arm, truudus, jüütus ueed onffiin Kolm õrna metest, Neid pärja fees sull' kingiks wiw Ja soowin südamest: Koik eluaja olgu need Kui Püha warandus: Õnn ehib siis su eluteed" Ei kustu armastus! Rahwa suust. 29. Õnne aim. Kas õnne aim su oma rinda j] Weel iial pole wäristand. Kas salaarmastuse hinda Sa pole iial tunda saand? l Kas tõest' su hing nii lihtne, wäga Weel iial pole armastand? Ehk ainult kuulu jutu järel' Sa oled seda tunda saand? Nüüd usun ma ja tunnen ära Et ühe õnnelikule Õn süda taewalikku sära Su walmistanud rohkeste Oh Jumal, miks sa mulle loonud Nii armastaja südame. Oh armastus, mis sa mull' toonud Üht kurbtust kurwa hingele!
Oh tule surm ja $Шіа minu, Gt lahti saaksin elust ma: Sind surres armastan ma ikka Jah, armus tahan suredck Rahwa suust. 30. Oja ääres. Oja ääres puuds wilus, Lillerikka aasa peäl. Leidsin lille, mis nii ilus Ei teist sarnast polnud seal. Ilust lille ihaldades Lähemale läksin ma, Kätt ju wälja sirutades Teda tahtsin noppida. Aga rohust roomas wastu Uss ja ütles minule: Ara lähemale astu, ^Ei see õitse sinule"^ 31. Aurmal meelel konntn mina. ^Kurwal meelel kõnnin mina, Süda rinnus rõõmuta, Selgest waatab taewa sina, Aga mind ei tröösti ta. Lustil linnu laulu helin Kostab kõrwu minule, Aga rõõmus keelte kõlw Kurwemaks teeb südame. ^ Kui on teistel rõõmu tujud, Seisan mina jilmawees,
Kurwastusz leinakujud WZtwad aset minu ees. Kõi? mu õnn ja õitfew lootus Lõppes ära olemast, Sest mul langes ainus lootus Külma hauda,haledast. K. A. Hermann. 32. gtohaf ese mafa Sealt ju, mu kullake, paistab su тф; Kuuled, kuis kutsub ftit metsast sind kaja: Oh^minu linnuke, oh, minu kullake. Kuid et tule ju, kuid et tule ju! Räen ka seal majas su silmade säilh Nõidnud need silmad mu südame ära. Oh minu linnuke, oh minu kullake, Kuid et tule ju, kuid et tule ju! Sinuta igawus elus ja olus, Linnud sind kurdawad kuusiku salust Oh minu linnuke, oh minu kullake, Kuid et tule ju, kuid et tule ju! Kadund on igawus, waatan su Щтси Päikene loojas ju, tule mu hõlma, Oh minu linnuke, oh minu kullake; Kuid et tule ju, kuid et tule jul C. R. IccklMm. II. Waata, lilled wärifewad. Waata, lilled wärisewad Ohtu wilu tuule käes. Hinged waluft kärisewad
30 Kui on lahkumine käes: Oh jää mul sa, mu süda wait, See olgu sinu armsam puhkepaik! Ei seal wõeral kohal kaugel Inimesed ole head, Pisar seisab tihti laugel, Kus sa mõttes seisma jääd: Oh jää mul sa, mu süda wait. See olgu sinu armsam puhkepaik! 34. Prundi pärg. Me pruudi pärga punume, Sull' kaunil' roosi lillel' Ja tantsule sind saadame ШШ kenal pulma pillil. Ilus haljas, ilus haljas Ilus haljas, pruudi pärg. Mul aias kaswab kauniste Küll mirta mitmet sugu! Kus wiibib armas peiule, Kas neist ei peeta lugu? Ilus haljas, ilus haljas, Ilus haljas, pruudi pärg. Pruut ketras seitse aasta teed Kuldlõnga wärwal walmis, Km hebemed nii peenik'fed Ta ehted kudus, palmis. Ilus haljas, ilus^ haljas, Ilus haljas pruudi pärg. Kui seitse aastat mööda said, Siis tuli koju peiu, Ja et ta pulmad kaasa tõi, Meilt pärja pärib neiu.
31 Ilus haljas, ilus haljas, Ilus haljas, pruudi pärg. Rahwa suust. 35. SHifft haual Roosililled õitswad Liisa haua peäl: See mu südant suures mures Lõhki käristab Oh kuis mõtlen mina Liisa sinu peäl, Kuid sind on tige isa Minust lahutand. Siis ei wõi mu süda Tõesti mõteda: Kui et ma su pärast, Liisa, Pean surema. Kui mull' riiki antaks Nagu keisrile: Kõike põlgaks mina ära Wõtaks, Liisa, sind! Ei kõik ilma rõõmud Wõi mind rõõmusta» Sest et sa, mu Liisale ne, Hmgad hauas nüüd. Surm fee on küll hirmus Mis kõik lõpetab. Aga üksnes surma läbi Saan su juurde ma.
Armas Jumal taewas, Saada inglid sa: Kes mu kurwa hinge wiiwad Liija juurde siit. Nahwa suust. 36. Laewnik. Üks laewmk sõudis Ja kaldale jõudis Küll laenete wäest, Kuid laene käib kõrgel. Pea tormide wörgel. On Nõrkumas jõud. Mu Issanda hoolde Ja wette woolde Annan ma end :,: Pea wette юио - seal siis kandsid Ja Zrnaste, hellas!r р:.>:ц\ъ Ш Z Ta õitswa rannale:,: M. LGig.
:..ш,9.т On ilmunud Eestlaste laulikud, kus kõik rahwuslisea isamaa, armastuse, rõemu ja mängu laulud sees on. Oh laula ja hõiska. 40 kop. Laulgem neiud, laulgem peiud. Neiude ja peiude laulik 20 Noorte laulik. Laulud noorerahwale.. 10 Neiude laulik. Kõige ilusamad lauldawamad armastuse, isamaa jne. laulud. 20 Lõbus Rahwa laulik........ 30 _ Armastuse laulik 10 kop. Eesti Laulu-poiss ehk Rõõmus laulja... 10 Laewameeste laulik _. 15 Meremeeste laulik 15 Pidu-laulik 15.. flun, Elise, Kibuwitsa õied II....... 20 kop. Eisen, M. J., Karskuse laulik 5 Grünfeldt, Р., Яга unusta mind (ilmalik). Mälestuse raamat- aasta päewade jaoks.. 1.20 Pea mind meeles. 50 Hermann, К. Я., Salmikud II. 30 Lembit, Ilulugemised 30 II. paremal paberil... 35 Lermontow, Demon 30, Liiw, Jakob, Püna kuju........ 15 Laulud, Wiru kannel III 25 Kirjatööd II. jagu 1.50 Nooli, fl., Mag., Minu laulud....... 20 Peterson, Adam, Laulud. 20, Punisson, Orult ja mäelt 20 Saat, Artur, Õhtused tuled 75 Tombach, Л. L., Kaljuwald, Luuletused I... 25 Weske, Dr. M., Laulud 40 Wöhrmann, Ed. L.» Nõmme-j"" ' ^.......тілли f\,.. rx,,,..,, i,.. j.ees: JKOGU Üksti, A. M., Wälkuwad kiir! Hind 1 1 0100 00042837 1 J. A. Paalmann. Tallinas.