Soome Vabariigi kohaliku omavalitsuse üksuste seadus (Kuntalaki)

Soome Vabariigi kohaliku omavalitsuse üksuste seadus (Kuntalaki) Soome parlamendi Eduskunta otsuse kohaselt sätestatakse: I OSA ÜLDSÄTTED 1. peatükk Üldsätted 1 Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eesmärgiks on luua kohaliku omavalitsuse elanikele eeldused enesekorralduse ning osalemis- ja mõjutamisvõimaluste realiseerumiseks omavalitsusüksuse tegevuses. Seaduse eesmärgiks on ühtlasi omavalitsusüksuse tegevuse plaanipärasuse ja majandusliku jätkusuutlikkuse edendamine. Kohaliku omavalitsuse üksus edendab oma elanike heaolu ja piirkonna elujõulisust ning korraldab elanikele vajalike teenuste pakkumise majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlikul viisil. 2 Rakendamissala Käesolevat seadust rakendatakse, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud, kohaliku omavalitsuse üksuse haldus- ja majandustegevuse korraldamiseks ning 6 lg 2 sätestatud omavalitsusüksuse tegevuses. Käesoleva seaduse omavalitsusüksuste liidu institutsioonide kohta kehtivaid sätteid rakendatakse sõltumata seaduses muus kontekstis omavalitsusüksuste liidu haldamise kohta sätestatule. 3 Kohaliku omavalitsuse üksuse liige Kohaliku omavalitsuse üksuse liige on: 1) isik, kelle elukoha omavalitsuseks on elukoha omavalitsuste seaduse (201/1994) mõistes kõnealune omavalitsusüksus (kohaliku omavalitsuse üksuse elanik); 2) ühendus ja sihtasutus, mille asukoht on omavalitsusüksuses; 3) isik, kes omab või haldab omavalitsusüksuses paiknevat kinnisvara. 1

4 Kohaliku omavalitsuse üksuse nimi Kohaliku omavalitsuse üksuse nime muutmise otsustab volikogu. Enne otsuse langetamist tuleb tellida eksperthinnang Kotimaisten kielten keskuselt /Soome kodumaiste keelte keskus/. Nime muutmisest tuleb teavitada rahandusministeeriumi. Kohaliku omavalitsuse üksus võib kasutada nimetust linn, kui omavalitsusüksus leiab, et vastab linnataolise üksuse kohta kehtivatele nõuetele. 5 Kohaliku omavalitsuse üksuse vapp Kohaliku omavalitsuse üksusel võib olla volikogu poolt heaks kiidetud omavalitsusüksuse vapp. Enne vapi kavandi heakskiitmist peab omavalitsusüksus tellima Riigiarhiivi eksperthinnangu. Vapi kasutamise üle teostab järelevalvet omavalitsusüksuse valitsus või kohaliku omavalitsuse põhimääruses sätestatud omavalitsusüksuse muu ametiasutus. 6 Omavalitsuskontsern ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus Ühendus, mis on Soome raamatupidamisseaduse (1336/1997) 1. peatükis 5 sätestatud korras kohaliku omavalitsuse üksuse kontrolli all, on omavalitsusüksuse tütarüksus. Omavalitsusüksus koos tütarüksustega moodustab omavalitsuskontserni. Käesolevas seaduses omavalitsusüksuse tütarüksuste kohta kehtivaid sätteid rakendatakse ka omavalitsusüksuse kontrolli all oleva sihtasutuse puhul. Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus hõlmab lisaks omavalitsusüksuse ja omavalitsuskontserni tegevusele ka osalemist omavalitsusüksuste ühistegevustes ning muid omandi, lepingute ja finantseerimisega seotud tegevusi. 2. peatükk Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded ja korralduslik vastutus 7 Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab enesekorralduse alusel endale võetud ülesannete täitmise ning tagab seadusega omavalitsusüksusele antud ülesannete täitmise. Seaduses on sätestatud ülesannete täitmise korraldamine koostöös teiste omavalitsusüksustega (seaduses sätestatud koostöö). Omavalitsusüksus võib lepingu alusel võtta enda vastutusele ka muid, mitte ainult enesekorralduse alla kuuluvaid avalikke ülesandeid. 2

8 Kohaliku omavalitsuse üksuse korralduslik vastutus Kohaliku omavalitsuse üksus võib täita üksusele seadusega ette nähtud ülesanded ise või leppida kokku korraldusliku vastutuse üle andmises teisele omavalitsusüksusele või omavalitsusüksuste liidule. Seadusest tuleneva koostöö puhul on korralduslik vastutus omavalitsusüksuse nimel teisel omavalitsusüksusel või omavalitsusüksuste liidul. Ülesannete täitmisel korralduslikku vastutust kandev omavalitsusüksus või omavalitsusüksuste liit vastutab korraldatavate teenuste ja muude toimingute: 1) võrdväärse kättesaadavuse; 2) vajaduse, mahu ja kvaliteedi määratlemise; 3) tagamise viisi; 4) tagamise järelevalve; 5) ametiisikule kuuluva pädevuse rakendamise eest. Kohaliku omavalitsuse üksus on vastutav oma ülesannete täitmise rahastamise eest ka siis, kui korralduslik vastutus on antud üle teisele omavalitsusüksusele või omavalitsusüksuste liidule. 9 Teenuste pakkumine Kohaliku omavalitsuse üksus või omavalitsusüksuste liit võib pakkuda teenuseid ise või osta teenused lepingu alusel teiselt teenusepakkujalt. Teenusekupongide kasutamine on sätestatud eraldi. Avaliku halduse ülesande võib kohaliku omavalitsuse üksus anda üle muule institutsioonile kui ametiasutusele ainult juhul, kui seadus seda võimaldab. Kui kohaliku omavalitsuse üksus või omavalitsusüksuste liit ostab seaduses sätestatud teenuseid muult teenusepakkujalt, jääb alles 8 lg 2 sätestatud korralduslik vastutus. Lisaks sellele määratletakse teenusepakkuja vastutus vastavalt sellele, mida on käesolevas seaduses või mujal sätestatud ning mida omavalitsusüksus või omavalitsusüksuste liit ja teenuste pakkuja on omavahel kokku leppinud. 3

3. peatükk Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhe 10 Kohaliku omavalitsuse üksuste järelevalve ja õiguspärasuse kontroll Rahandusministeerium teostab üldisel tasandil seiret kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse ja majandusliku olukorra üle ning hoolitseb selle eest, et omavalitsusüksuste enesekorralduse põhimõtet arvestataks omavalitsusüksusi käsitleva seadusandluse ettevalmistamisel. Riigi piirkondlik haldusasutus võib kaebuse alusel algatada menetluse, et selgitada välja, kas omavalitsusüksus on tegutsenud kehtivat seadusandlust järgides. 11 Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste läbirääkimismenetlus Kohaliku omavalitsuse üksuste tegevust reguleerivat seadusandlust, põhimõtteliselt olulisi ja laialdase mõjuga omavalitsusüksuste tegevust, majandamist ja haldamist käsitlevaid riigipoolseid protseduure ning riigi ja omavalitsusüksuste majandustegevuse kooskõlastamist käsitletakse riigi ja omavalitsusüksuste läbirääkimismenetluses 12 ja 13 sätestatud korras. Kohaliku omavalitsuse üksusi esindab läbirääkimismenetluses Suomen Kuntaliitto ry. 12 Kohalike omavalitsuste majandusprogramm Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste läbirääkimismenetluse ühe osana valmistatakse ette kohalike omavalitsuste majandusprogramm. Omavalitsuste majandusprogrammi ettevalmistamine on riikliku majanduskava ja riigieelarve projekti ettevalmistamise üks osa. Omavalitsuste majandusprogramm sisaldab riikliku majanduskava omavalitsuste majandust käsitlevat osa. Riiklik majanduskava on sätestatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, kooskõlastamise ning juhtimise ja haldamise lepingu seadusandlusse kuuluvate sätete kehtestamise ja lepingu rakendamise ning riigimajanduse mitmeaastastele raamsuunistele kehtestatud nõuete seadusega (869/2012) ja selle alusel. Omavalitsuste majandusprogrammis antakse hinnang rahaliste vahendite piisavusele omavalitsusüksuste ülesannete täitmisel (rahastamispõhimõte). Programmis antakse hinnang omavalitsusüksuste tegevuskeskkonna, teenuste nõudluse ja omavalitsusüksuste ülesannete muudatustele ning koostatakse hinnang omavalitsusüksuste majandusliku arengu kohta. Omavalitsuse üksuste majandusele antakse terviklik hinnang osana riigi rahandusest ja omavalitsusüksuste gruppide kaupa. Hinnangu andmisel eritletakse omavalitsusüksuste seadusandlikud ja muud ülesanded ning antakse hinnang omavalitsusüksuste tegevuse kuluefektiivsusele. Riigieelarve projekti raames antakse hinnang omavalitsuste majanduslikule arengule ning riigieelarve mõjudele omavalitsusüksuste majanduslikule toimetulekule. 4

Kohalike omavalitsuste majandusprogrammi valmistab ette rahandusministeerium koostöös sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi, haridus- ja kultuuriministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi, töö- ja ettevõtlusministeeriumi ning vajadusel teiste ministeeriumidega. Omavalitsuseüksuse majandusprogrammi aluseks olevad majandusprognoosid ning hinnangu omavalitsusüksuste majandustegevuse arengule koostab rahandusministeerium. Omavalitsuste majandusprogrammi ettevalmistamises osaleb Suomen Kuntaliitto ry. 13 Kohaliku omavalitsuse üksuse majandus- ja haldustegevuse nõukogu Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste läbirääkimismenetlusse kuulub omavalitsusüksuste tegevust, majandust ja haldamist käsitlevate teemade arutelu rahandusministeeriumi juures tegutsevas omavalitsuseüksuste majandus- ja haldustegevuse nõukogus. Nõukogu ülesandeks on jälgida omavalitsusüksuste majanduse arengut ja anda selle kohta hinnanguid ning tagada, et omavalitsusüksustega seotud seadusandluse ja otsuste ettevalmistamisel järgitakse omavalitsusüksuste majandusprogrammi. Nõukogu ülesannete detailsem kirjeldus, koosseis ja osakonnad on sätestatud Riiginõukogu (valitsuse) määrusega. II OSA DEMOKRAATIA JA MÕJUTAMINE 4. peatükk Volikogu 14 Volikogu ülesanded Kohaliku omavalitsuse üksuses on volikogu, mis vastutab omavalitsusüksuse tegevuse ja majandustegevuse korraldamise eest ning kasutab omavalitsusüksuse otsustusõigust. Volikogu kehtestab oma otsustega: 1) omavalitsusüksuse strateegia; 2) põhimääruse; 3) eelarve ja majanduskava; 4) riigipoolse üldjuhtimise põhimõtted ja kontsernijuhised; 5) äriettevõtetele kehtestatavad äri- ja majandustegevuse eesmärgid; 6) finantshaldamise ja investeerimistegevuse alused; 5

7) sisekontrolli ja riskijuhtimise alused; 8) teenuste ja teiste soorituste hinnakujunduse üldised alused; 9) teise isiku võla eest käenduskohustuse või muu tagatise andmise; 10) omavalitsusüksuse tegevusorganitesse liikmete valimise, kui edaspidi ei ole teisiti sätestatud; 11) valitud isikutele ette nähtud rahaliste soodustuste alused; 12) audiitorite valimise; 13) aastaaruande kinnitamise ja vastutusest vabastamise; 14) teised volikogu otsustusõiguse alla kuuluvad ja määratud küsimused. 15 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised Volikogu liikmed ja asendusliikmed valitakse kohaliku omavalitsuse üksuses läbi viidavatel kohalike omavalitsuste volikogu valimistel. Volikogu ametiaeg on neli aastat ja see algab valimisaasta juunikuu alguses. Kohalike omavalitsuste valimised viiakse läbi otseste, salajaste ja proportsionaalsete valimistena. Kõikidel hääleõigusega isikutel on võrdne hääleõigus. Kohalike omavalitsuste valimised on sätestatud Soome valimisseaduses (714/1998) ja kohaliku omavalitsuse üksuse struktuuri seaduses (1698/2009). 16 Volikogu liikmete arv Volikogu liikmete arvu otsustab volikogu. Volikokku valitakse omavalitsusüksuse elanike arvust lähtuv paaritu arv liikmeid alljärgnevalt: Elanike arv Volikogu liikmeid vähemalt kuni 5 000 13 5 001 20 000 27 20 001 50 000 43 50 001 100 000 51 100 001 250 000 59 250 001 500 000 67 üle 500 000 79 6

Kui volikogu ei ole otsustanud volikogu liikmete arvu, valitakse volikokku seadusega ettenähtud minimaalne arv liikmeid. Volikogu otsusest valida volikokku suurem arv liikmeid või varasema otsuse muutmisest tuleb teavitada justiitsministeeriumi hiljemalt valimiste aastale eelneva aasta lõpuks. Volikogu liikmete arvu kohta tehtud otsuse võib pöörata täitmisele enne, kui vastav otsus on jõustunud. Otsuse täitmisele pööramist ei ole võimalik alustada, kui halduskohus on otsuste täitmisele pööramise peatanud. Käesolevas paragrahvis viidatud elanike arv määratakse Rahvastikuregistrikeskuse sertifitseerimisteenuste seaduse (661/2009) alusel rahvastikuregistri andmebaasis valimiste aastale eelneva aasta 30. novembril päeva lõpuks kehtivate andmete alusel. 17 Volikogu asendusliikmed Volikogu liikmetele valitakse iga kohalike omavalitsuste valimistel osalenud valimisliidu, erakonna ja ühisnimekirja esimestena mitte valituks osutunud kandidaatide hulgast volikogu liikmete arvule vastava arv, kuid vähemalt kaks asendusliiget. Ühisnimekirjast välja jäänud valimisliidu kandidaadina valituks osutunud kandidaadile asendusliiget ei nimetata. Kui volikogu liige on kaotanud valituks osutumise õiguse, vabastatakse ta oma ametikohalt või kui volikogu liige sureb, kutsub volikogu esimees tema asendajaks volikogu järelolevaks ametiajaks vastava valimisliidu, erakonna või ühisnimekirja järjekorras esimese asendusliikme. Kui volikogu kvoorumit ei saada kokku, kuna volikogu liikmed ja asendusliikmed ei saa oma ülesandeid täita, on omavalitsusüksuse keskvalimiskomisjon kohustatud valimiseaduse 93 lg 2 alusel nimetama volikogu esimehe taotlusel ametisse käesoleva paragrahvi lõike 1 sätete kohaselt uued volikogu asendusliikmed. Selliselt ametisse nimetatud volikogu asendusliikmed osalevad volikogu istungitel selliste küsimuste arutamisel, mille arutamisest volikogu liikmed ja asendusliikmed osa võtta ei saa. 18 Esimees ja aseesimehed Volikogu valib oma liikmete hulgas esimehe ja vajalikul arvul aseesimehi kogu ametiajaks, kui volikogu ei ole otsustanud, et nende ametiaeg on volikogu ametiajast lühem. Esimees ja aseesimehed valitakse ühe valimisprotseduuri käigus. Volikogu esimehel ja aseesimeestel on osalemis- ja sõnavõtuõigus omavalitsusüksuse valitsuse koosolekul. 19 Volikogurühm ja selle tegevuse toetamine Volikogu liikmed võivad moodustada volikogus töötamiseks volikogurühmi. Volikogurühma võib moodustada ka üks volikogu liige. 7

Volikogurühmade tegevuse eelduste parandamiseks võib omavalitsusüksus toetada rahaliselt volikogurühmade sisemist tegevust ning toiminguid, mille abil volikogurühmad edendavad omavalitsusüksuse elanike osalemis- ja mõjutamisvõimalusi. Toetuse määramisel tuleb määratleda toetuse kasutuseesmärk. Igale volikogurühmale määratava toetuse suurus tuleb märkida omavalitsusüksuse aastaaruandesse. 5. peatükk Kohaliku omavalitsuse üksuse elanike osalemisõigus 20 Hääleõigus kohaliku omavalitsusüksuse valimistel Hääleõigus kohaliku omavalitsuse üksuses läbi viidavatel valimistel on Soome või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi, Islandi või Norra kodanikul, kes on hiljemalt valimispäeval saanud 18-aastaseks ning kelle elukoht on elukohajärgse omavalitsusüksuse mõistes rahvastikuregistri andmetel olnud 51. valimiste päevale eelneva päeva lõpu seisuga vastavas omavalitsusüksuses. Hääleõigus kohaliku omavalitsuse üksuse valimistel on muul eespool nimetatud tingimustele vastaval välisriigi kodanikul, kui tema elukohaks on kaks aastat olnud vastav Soome omavalitsusüksus. Hääleõigus kohalike omavalitsuste valimistel on lisaks Euroopa Liidu või Soomes tegutseva rahvusvahelise organisatsiooni teenistuses oleval isikul ja tema pereliikmel, kes hiljemalt valimiste päeval saab 18-aastaseks ja kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel olnud 51. valimiste päevale eelneva päeva lõpuks vastavas omavalitsusüksuses, kui: 1) tema andmed on isiku enda soovil salvestatud rahvastiku andmebaasi Rahvastikuregistrikeskuse sertifitseerimisteenuste seaduses sätestatud viisil; 2) ta on kirjalikult teatanud rahvastikutoimingute eest vastutavale asutusele hiljemalt 52. valimispäevale eelneval päeval enne kella 16.00, et soovib kasutada oma hääleõigust kohalikel valimistel või ei ole oma varem esitatud teadaannet kirjalikult tühistanud. 21 Hääletusõigus omavalitsusüksuse rahvahääletusel Kohaliku omavalitsuse üksuses läbi viidaval rahvahääletusel osalemise hääletusõiguse osas rakendatakse 20 kohalike omavalitsuste valimistel hääleõiguse kohta sätestatut. Hääletusõigus omavalitsusüksuse teatud piirkonda puudutaval rahvahääletusel on vaid sellisel isikul, kelle elukoht on omavalitsusüksuse vastavas piirkonnas. 8

22 Osalemis- ja mõjutamisvõimalused Kohaliku omavalitsuse üksuse elanikel ja teenuste kasutajatel on õigus osaleda ja mõjutada kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust. Volikogu peab tagama mitmekesise ja mõjutava osalemise ning mõjutamise võimalused ja viisid. Osalemist ja mõjutamist võivad edendada eeskätt: 1) aruteluks ja ülevaate andmiseks mõeldud kohtumiste ning omavalitsusüksuste elanike arutelufoorumite korraldamine; 2) enne otsustusprotsessi elanike ja omavalitsusüksuses regulaarselt või pikemat aega elavate või viibivate teenuste kasutajate arvamuste küsimine; 3) valides teenuste kasutajate esindajad omavalitsusüksuse institutsioonidesse; 4) pakkudes võimalusi osaleda omavalitsusüksuse majandustegevuse planeerimises; 5) planeerides ja arendades teenuseid koostöös teenuste kasutajatega; 6) toetades elanike, organisatsioonide ja teiste kogukondade omaalgatuslikku erinevate toimingute planeerimist ja ettevalmistamist. 23 Algatusõigus Kohaliku omavalitsuse üksuse elanikul ning omavalitsusüksuses tegutseval organisatsioonil ja sihtasutusel on õigus teha algatusi omavalitsusüksuse tegevust puudutavates küsimustes. Algatuse esitajat tuleb teavitada algatusest lähtuvate toimingute teostamisest. Kui lõikes 1 nimetatud algatuse tegijateks on vähemalt kaks protsenti omavalitsusüksuse elanikest, tuleb asi menetlusse võtta kuue kuu jooksul asja esitamise hetkest alates. Lisaks sellele on teenuse kasutajal õigus teha algatusi kõnealuse omavalitsusüksuse teenust puudutavas küsimuses. Volikogu tuleb teavitada vähemalt kord aastas volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes esitatud algatustest ning nende tulemusel teostatud toimingutest. 24 Kohaliku omavalitsuse üksuses toimuv rahvahääletus Volikogu võib otsustada, et kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse kuuluval teemal viiakse läbi rahvahääletus. Volikogu otsust, mille alusel rahvahääletus läbi viiakse, ei ole võimalik vaidlustada. 9

Rahvahääletus on nõuandev toiming. Rahvahääletuse võib läbi viia kogu omavalitsusüksuse või mõne omavalitsusüksuse piirkonna raames. Omavalitsusüksuse piirkonnaks on sellisel juhul üks või mitu valimisseaduses nimetatud hääletuspiirkonda. Kõikidel hääletusõigusega isikul on võrdne hääletusõigus. Hääletus on salajane. Rahvahääletuse läbiviimist on lisaks sätestatud nõuandvatel omavalitsusüksuse rahvahääletustel järgitava menetluskäigu seaduses (656/1990). 25 Rahvahääletuse algatus Algatuse rahvahääletuse läbiviimiseks võib teha vähemalt neli protsenti 15-aastaseks saanud omavalitsusüksuse elanikest. Volikogu on kohustatud viivitamatult otsustama, kas algatuses nimetatud rahvahääletus läbi viiakse. 26 Noorte volikogu Noorte osalemis- ja mõjutamisvõimaluste tagamiseks peab omavalitsusüksuse valitsus kutsuma kokku noorte volikogu või vastava noorte volikogu mõjutajarühma (noorte volikogu) ning hoolitsema selle tegevuseks vajalike eelduste loomise eest. Noorte volikogu võib olla ka mitme omavalitsusüksuse ühine volikogu. Noorte volikogule tuleb anda võimalus kaasa rääkida omavalitsusüksuse erinevate tegevusvaldkondade tegevuse kavandamises, ettevalmistamises, teostamises ja jälgimises selliste küsimuste puhul, mis on olulised omavalitsusüksuse elanike heaolu, tervise, õpingute, elukeskkonna, elamise või liikumise osas ning ka muudes küsimustes, mis on noorte volikogu hinnangul laste ja noorte seisukohalt olulised. Noorte volikogu tuleb kaasata laste ja noorte seisukohtade omavalitsusüksuses ära kuulamise edendamisse. Laste ja noorte osalemine ja nende seisukohtade ära kuulamine on sätestatud noorsooseaduses 1285/2016 24. 27 Eakate nõukogu Eakama elanikkonna osalemis- ja mõjutamisvõimaluste tagamiseks kutsub omavalitsusüksuse valitsus kokku eakate nõukogu ja tagab selle tegutsemise eeldused. Eakate nõukogu võib olla mitme omavalitsusüksuse ühine nõukogu. Eakate nõukogule tuleb anda võimalus rääkida kaasa kohaliku omavalitsuse üksuse erinevate tegevusvaldkondade tegevuse kavandamises, ettevalmistamises, teostamises ja jälgimises sellistes küsimustes, mis on olulised kohaliku omavalitsuse üksuse eaka elanikkonna heaolu, tervise, kaasatuse, elukeskkonna, elamise, liikumise või igapäevaste toimingutega toimetuleku osas või neile vajalike teenuste seisukohalt. 10

28 Erivajadustega inimeste nõukogu Erivajadustega isikute osalemis- ja mõjutamisvõimaluste tagamiseks peab omavalitsusüksuse valitsus kutsuma kokku erivajadustega inimeste nõukogu. Erivajadustega inimeste nõukogu võib olla mitme omavalitsusüksuse ühine. Erivajadustega inimestel ja nende lähedastel ning organisatsioonidel peab olema erivajadustega inimeste nõukogus piisav esindatus. Omavalitsusüksuse valitsus peab hoolitsema erivajadustega inimeste nõukogu tegevuse eelduste tagamise eest. Erivajadustega inimeste nõukogule tuleb anda võimalus rääkida kaasa kohaliku omavalitsuse üksuse erinevate tegevusvaldkondade tegevuse kavandamises, ettevalmistamises ja jälgimises sellistes küsimustes, mis on olulised erivajadustega inimeste heaolu, tervise, kaasamise, elukeskkonna, elamise, liikumise või igapäevaelu toimingutega toimetuleku või neile vajalike teenuste seisukohalt. 29 Kommunikatsioon Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevusest tuleb teavitada elanikke, teenuste kasutajaid, organisatsioone ja teisi institutsioone. Omavalitsusüksus peab andma piisavalt teavet omavalitsusüksuse poolt korraldatud teenuste, majanduselu, omavalitsusüksuses ettevalmistamisel olevate küsimuste, nendega seotud plaanide, küsimuste menetlemise, tehtud otsuste ning otsuste tagajärgede ja mõjude kohta. Omavalitsusüksus on kohustatud teavitama, millisel viisil on otsuste ettevalmistamises võimalik osaleda ja mõjutada. Omavalitsuse üksus on kohustatud hoolitsema selle eest, et institutsioonide menetlusse saadetud küsimuste ettevalmistamise kohta antakse pärast päevakorra valmimist üldise teavitamise seisukohalt olulist teavet avaliku andmevõrgu kaudu. Omavalitsusüksus on kohustatud veebikommunikatsioonis tagama, et ei edastataks avalikku andmesidevõrku salastatud teavet ning isikuandmete käitlemisel oleks tagatud tundlike isikuandmete kaitse. Kommunikatsioonis tuleb kasutada selget ja hästi mõistetavat keelt ning arvestada kohaliku omavalitsuse üksuse erinevate elanike gruppide vajadusi. 11

III OSA INSTITUTSIOONID JA JUHTIMINE 6. peatükk Kohaliku omavalitsuse üksuse institutsioonid 30 Kohaliku omavalitsuse üksuse institutsioonid Kohaliku omavalitsuse üksuses peab lisaks volikogule olema omavalitsusüksuse valitsus ning revisjonikomisjon. Volikogu võib lisaks neile kutsuda kokku: 1) omavalitsusüksuse valitsuse alluvuses tegutsevaid nõukogusid või nende asemel komisjone, mis täidavad püsiva iseloomuga ülesandeid; 2) juhtgruppe äriettevõtete või ülesande täitmiseks; 3) allüksusi omavalitsusüksuse valitsusse, nõukogudesse, komisjonidesse ja juhtgruppidesse. Omavalitsusüksuse valitsus ja volikogu otsuse alusel ka muu institutsioon võib kutsuda kokku toimkonna teatud ülesande täitmiseks. Kakskeelses omavalitsusüksuses määratakse haridusvaldkonna haldamiseks eraldi institutsioon mõlema keelegrupi jaoks või ühine institutsioon, mis jaguneb vastavalt keelerühmadele allüksusteks. Institutsiooni või allüksuse liikmed tuleb valida vastavasse keelerühma kuuluvate isikute hulgast. Omavalitsusüksuse valitsuse, nõukogu, komisjoni ja juhtkonna allüksuste osas rakendatakse vastava institutsiooni tegevust reguleerivaid sätteid. 31 Otsustuskogude koosseis Volikogu võib otsustada, et: 1) omavalitsusüksuse valitsusse ja nõukogusse võib valida ainult volikogu liikmeid ja asendusliikmeid, sellisel juhul nimetatakse nõukogu komisjoniks (komisjonimudel); 2) omavalitsusüksuse valitsuse liikmed valitakse nõukogude või komisjonide esimeesteks (esimehe mudel); 3) muu otsustuskogu kui volikogu valib juhtkonna liikmed või osa liikmetest; 12

4) juhtkonna liikmed või osa selle liikmetest valitakse volikogu poolt määratletud alustest lähtudes omavalitsusüksuse elanike, omavalitsusüksuse personali või teenuste kasutajate ettepanekute põhjal; ja 5) kakskeelse kohaliku omavalitsuse üksuse muu kui 30 lg 4 nimetatud otsustuskogu moodustatakse allüksus mõlema keelegrupi jaoks ning sellisel juhul tuleb allüksuse liikmed valida vastavasse keelegruppi kuuluvate inimeste hulgast. Allüksuse liikmeks võib olla ka otsustuskogu asendusliige. Volikogu võib otsustada, et allüksuse liikmeks, kuid mitte esimeheks, võib valida muu isiku kui ainult institutsiooni liikme või asendusliikme. Otsustuskogude liikmetele valitakse individuaalsed asendusliikmed, kelle puhul kehtivad samad sätted nagu korraliste liikmete puhul. Naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse kohta otsustuskogude liikmete valimisel sätestatakse eraldi. 32 Otsustuskogude liikmete ametiaeg ja valimine Otsustuskogude liikmed valitakse volikogu ametiajaks, kui volikogu ei ole otsustanud, et nende ametiaeg on volikogu ametiajast lühem või kui allpool ei ole teisiti sätestatud. Kui otsustuskogu valib allüksuse liikmed, otsustab otsustuskogu ühtlasi ka nende ametiaja pikkuse. Eespool 30 lõikes 3 nimetatud toimkonnad kutsutakse kokku maksimaalselt need moodustanud otsustuskogu ametiajaks. Omavalitsusüksuse valitsuse, revisjonikomisjoni, teiste nõukogude ja komisjonide liikmed valitakse juunis peetaval volikogu koosolekul. 33 Otsustuskogu esimees ja aseesimehed Volikogu või muu valimise eest vastutav institutsioon valib liikmete hulgast otsustuskogu esimehe ja vajaliku arvu aseesimehi. Esimees ja aseesimehed valitakse sama valimisprotseduuri käigus, kui volikogu ei ole teinud otsust esimehe mudeli kohta. Volikogu võib otsustada, et volikogu esimees, omavalitsusüksuse valitsuse juht ja aseesimehed ning nõukogude ja komisjonide esimehed tegutsevad põhikohaga või osalise töökoormusega valitud isikutena. 34 Valitud isikute tagasikutsumine ametiaja kestel Volikogu võib kutsuda kohaliku omavalitsuse üksuse, omavalitsusüksuste liidu ja kohaliku omavalitsuse üksuste ühisesse otsustuskogusse valitud isikud tagasi ametiaja kestel, kui valitud 13

isikud või osa neist on kaotanud volikogu usalduse. Tagasi kutsumise otsus kehtib kõikide otsustuskogusse valitud isikute kohta. Volikogu võib tagasi kutsuda volikogu ja valitud otsustuskogude esimehe ja aseesimehe ametiaja kestel, kui nemad või osa neist on kaotanud volikogu usalduse. Tagasi kutsumise otsus kehtib kogu juhtkonna kohta. Volikogu võib tagasi kutsuda linnapea või aselinnapea tema ametiaja kestel, kui ta on kaotanud volikogu usalduse. Küsimus algatatakse omavalitsusüksuse valitsuse ettepanekul või vähemalt neljandiku volikogu liikmete poolt koostatud algatuse põhjal. 35 Ajutine komisjon Kui 34 sätestatud valitud isikute tagasi kutsumist puudutav küsimus või 43 nimetatud omavalitsusüksuse juhi vallandamise või teisele tööle suunamise küsimus on menetlusse võetud, võib volikogu kutsuda kokku ajutise komisjoni, mille ülesandeks on küsimuse arutelu ette valmistada. Komisjoni liikmeteks on volikogu liikmed või asendusliikmed. Ajutise komisjoni võib kutsuda kokku hinnangu andmiseks ja haldusküsimuste analüüsimiseks. Ajutine komisjon küsib ettevalmistatavate küsimuste lahendamiseks omavalitsusüksuse valitsuse arvamust. Kui omavalitsusüksuse valitsuse liikmed ja asendusliikmed ei saa oma omavalitsusüksuse valitsuse liikme 38 või 39 sätestatud ülesandeid täita ning omavalitsusüksuse valitsus ei ole sellest tulenevalt otsustusvõimeline, kutsub volikogu kokku ajutise komisjoni, mis korraldab need omavalitsusüksuse valitsuse pädevuses olevad küsimused, mida omavalitsusüksuse valitsuse liikmed ja asendusliikmed ei saa tekkinud takistuste tõttu lahendada. Selle ülesande täitmiseks kokku kutsutud komisjoni liikmete valimistel kandideerimise õiguse kohta kehtivad omavalitsusüksuse valitsuse liikmete valimisel kandideerimise õiguse kohta kehtivad sätted. Ajutise komisjoni puhul rakendatakse muus osas omavalitsusüksuse valitsuse kohta kehtivaid sätteid. Ajutise komisjoni ametiaeg lõpeb, kui selle kokku kutsumiseks ajendi andnud küsimuste arutamine on omavalitsusüksuses lõppenud. 36 Piirkondlik otsustuskogu Volikogu võib nimetada piirkondlikke nõukogusid või juhtkondi edendama kohaliku omavalitsuse üksuse piirkonna elanike mõjutamisvõimalusi. Volikogu võib otsustada, et piirkondliku otsustuskogu liikmed või osa liikmetest valitakse omavalitsusüksuse vastava piirkonna elanike ettepanekul. Piirkondliku otsustuskogu ülesandeks on rääkida kaasa kohaliku omavalitsuse üksuse otsustusprotsessis ning kohaliku omavalitsuse üksuse piirkonna arendamises. Piirkondlikule otsustuskogule tuleb luua võimalus oma seisukoha avaldamiseks omavalitsusüksuse strateegia 14

ning eelarve ja majandusplaani ettevalmistamisel ning küsimustes, mille lahendamisel võib olla märkimisväärne mõju omavalitsusüksuse elanike ja teenuste kasutajate elukeskkonnale, töötamisele või muudele oludele. Piirkondliku otsustuskogu muud ülesanded ja pädevus sätestatakse põhimääruses. 7. peatükk Kohaliku omavalitsuse üksuse juhtimine ja omavalitsusüksuse valitsus 37 Kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava Kohaliku omavalitsuse üksuses peab olema omavalitsusüksuse arengukava, milles volikogu otsustab omavalitsusüksuse tegevuse ja rahastamise pikas perspektiivis kehtestatud eesmärgid. Omavalitsusüksuse arengukavas tuleb arvestada: 1) omavalitsusüksuse elanike heaolu edendamist; 2) teenuste korraldamist ja pakkumist; 3) omavalitsusüksuse ülesandeid käsitlevates seadusandlikes aktides kehtestatud teeninduseesmärke; 4) omanikupoliitikat; 5) personalipoliitikat; 6) omavalitsusüksuse elanike osalemis- ja mõjutamisvõimalusi; 7) elukeskkonna ja piirkonna elujõulisuse arendamist. Omavalitsuse üksuse arengukava aluseks peab olema omavalitsusüksuse hetkeolukorra ning tegevuskeskkonna tulevaste muudatuste ning nende poolt omavalitsusüksuse ülesannete täitmisele avaldatava mõju kohta antud hinnang. Omavalitsusüksuse arengukavas tuleb määratleda ka strateegia teostatavusele ja teostamise jälgimisele hinnangu andmise kord. Omavalitsusüksuse arengukava arvestamist omavalitsusüksuse eelarve ja majandusplaani koostamisel sätestab 110. Omavalitsusüksuse arengukava vaadatakse üle vähemalt üks kord volikogu ametiaja jooksul. 38 Kohaliku omavalitsuse üksuse juhtimine Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust juhitakse volikogu poolt heaks kiidetud omavalitsusüksuse arengukava kohaselt. Omavalitsusüksuse valitsus juhib omavalitsusüksuse tegevust, haldamist ja majandust. 15

Omavalitsusüksuse juht juhib omavalitsusüksuse valitsuse alluvuses omavalitsusüksuse haldust, majandustegevust ja muud tegevust. Volikogu võib otsustada, et omavalitsusüksuse juhi asemel juhib omavalitsusüksust linnapea. 39 Kohaliku omavalitsuse üksuse valitsuse ülesanded Omavalitsusüksuse valitsus on kohustatud: 1) vastutama omavalitsusüksuse haldamise ja majandustegevuse korraldamise eest; 2) vastutama volikogu otsuste ettevalmistamise, täitmise ja seaduslikkuse järelevalve eest; 3) tagama omavalitsusüksuse huvide kaitse ning kui põhimääruses ei ole teisiti sätestatud, esindama omavalitsusüksust ja kasutama omavalitsusüksuse sõnavõtuõigust; 4) esindama omavalitsusüksust tööandjana ja vastutama omavalitsusüksuse personalipoliitika eest; 5) vastutama omavalitsusüksuse tegevuse kooskõlastamise eest; 6) vastutama omavalitsusüksuse tegevuse üldjuhtimise eest; 7) hoolitsema omavalitsusüksuse sisekontrolli ja riskide juhtimise korraldamise eest. 40 Kohaliku omavalitsuse üksuse valitsuse juht (kunnanhallituksen puheenjohtaja) Omavalitsusüksuse valitsuse juht juhib poliitilist koostööd, mida omavalitsusüksuse valitsuse ülesannete täitmine eeldab. Omavalitsusüksuse valitsuse esimehe teised ülesanded sätestatakse põhimääruses. 41 Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevjuht (kunnanjohtaja) Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevjuhi valib volikogu. Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevjuhi võib valida kas tähtajatult või tähtaegselt ning ta tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuse alluvuses. Kui omavalitsusüksuse tegevjuhi valmimisel ei ole ükski kandidaat saanud üle poole antud häältest, viiakse läbi uus hääletamine kahe kõige suurema häältearvu saanud kandidaadi vahel. Selliste valimiste puhul loetakse valituks suurema häältearvu saanud kandidaat. Omavalitsusüksuse tegevjuhil on õigus kasutada sõnavõtuõigust omavalitsusüksuse valitsuse nimel ning saada omavalitsusüksuse ametiisikutelt teavet ja tutvuda dokumentidega, kui salastatuse sätetes ei ole teisiti sätestatud. 16

Kui omavalitsusüksusse valitakse linnapea ja omavalitsusüksuse tegevjuhi ametikoht on linnapea ametiaja algamisel täidetud, otsustab volikogu omavalitsusüksuse tegevjuhi üle viimise temale sobivale teisele ametikohale või lepingulisse töösuhtesse. Tähtajaliselt ametisse määratud omavalitsusüksuse tegevjuht viiakse järel olevaks ametiajaks teisele ametikohale või teise lepingulisse töösuhtesse. Teisele ametikohale või teise lepingulisse töösuhtesse üle viidud omavalitsusüksuse tegevjuhil on õigus saada selle juurde kuuluvad hüved kujul, mis ei ole ebasoodsamad kui omavalitsusüksuse juhi ameti juurde kuuluvad hüved. 42 Juhileping Kohaliku omavalitsuse üksuse ja omavalitsusüksuse tegevjuhi vahel sõlmitakse juhileping, milles lepitakse kokku omavalitsusüksuse juhtimise tingimused. Juhilepingusse võib lisada sätteid omavalitsusüksuse tegevjuhi ja omavalitsusüksuse valitsuse esimehe tööjaotuse kohta üksuse juhtimisel, arvestades kohaliku omavalitsuse määruse sätteid. Juhilepingusse võib lisada sätteid menetlusviiside kohta, mille alusel omavalitsusüksuse tegevjuhi ametiülesannete täitmise tõttu tekkivad lahkarvamused lahendatakse 43 sätestatud menetluskäigu asemel. Juhilepingus võib kokku leppida omavalitsusüksuse tegevjuhile makstavas ametikohalt tagasi astumise hüvitises, sellisel juhul peab leping saama volikogu heakskiidu. 43 Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevjuhi vallandamine või üle viimine teisele tööle Volikogu võib vallandada omavalitsusüksuse tegevjuhi või viia ta üle teisele tööle, kui ta on kaotanud volikogu usalduse. Menetlus algatatakse omavalitsusüksuse valitsuse ettepanekul või kui vähemalt neljandik volikogu liikmetest koostab ja esitab vastava algatuse. Menetlust ettevalmistavas faasis tuleb omavalitsusüksuse tegevjuhti teavitada sellest, milles tema suhtes usalduse kaotamine seisneb ning talle tuleb anda võimalus omapoolse seisukoha avaldamiseks. Eespool lõikes 1 nimetatud otsuse tegemiseks on nõutav, et selle poolt hääletakse kaks kolmandikku kõikidest volikogu liikmetest. Otsuse võib kohe täitmisele pöörata. Ühtlasi võib omavalitsusüksuse tegevjuhi vabastada ka kõikide muude ülesannete täitmisest. 44 Linnapea (pormestari) Linnapea on valitud omavalitsusüksuse ametiisik, kes tegutseb omavalitsusüksuse valitsuse esimehena. Linnapea valib volikogu. Linnapeaks võib valida ka isiku, kellel puudub õigus kandideerida omavalitsusüksuse valitsusse ja nõukogusse. Volikogu võib otsustada, et linnapea peab olema 17

vastava omavalitsusüksuse volikogu liige. Isik ei kaota õigust kandideerida volikogusse selle tõttu, et ta valitakse linnapeaks. Linnapea võib valida maksimaalselt volikogu ametiajaks ja ametiaeg jätkub seni, kuni uus linnapea või omavalitsusüksuse juht on valitud. Linnapea valimine viiakse läbi enne omavalitsusüksuse valitsuse valimist, kui valimistel ei ole keegi saanud üle poole antud häältest, viiakse läbi uued valimised kahe kõige enam hääli saanud kandidaadi vahel. Selliste valimiste puhul loetakse valituks suurema häälte arvu saanud kandidaat. Linnapeal on õigus kasutada sõnavõtuõigust omavalitsusüksuse valitsuse nimel ning saada omavalitsusüksuse ametiisikutelt teavet ja tutvuda dokumentidega, kui salastatuse sätetes ei ole teisiti sätestatud. 45 Abilinnapea Lisaks linnapeale võib omavalitsusüksusel olla abilinnapeasid. Abilinnapea on valitud isik, kelle valimise, ametikohale kandideerimise õiguse ja ametiaja pikkuse kohta rakendatakse 44 lg 2 ja 3 linnapea kohta kehtivaid sätteid. Abilinnapea ülesanded kehtestatakse omavalitsusüksuse põhimääruses. Nõukogu esimehe ülesannetes tegutseva abilinnapea valimine viiakse läbi enne nõukogu liikmete valimisi. 46 Üldjuhtimine Üldjuhtimine tähendab toiminguid, mille abil kohaliku omavalitsuse üksus kui omanik või liige saab kaasa aidata ettevõtte ja muu ühenduse haldamisele ja tegevusele. Toimingud võivad seostuda näiteks asutamislepingute, põhikirja sätete, muude lepingute, isikuvalimiste, juhiste andmisega omavalitsusüksust erinevates ühendustes esindavatele isikutele ning muu omavalitsusüksuse otsustusõiguse kasutamisega. 47 Kohaliku omavalitsuse üksuse tütarüksuse tegevus ja kontsernijuhis Üldjuhtimise kaudu tuleb hoolitseda selle eest, et kohaliku omavalitsuse tütarüksuse tegevuses on arvestatud omavalitsuskontserni terviklikke huvisid. Omavalitsusüksuse tütarüksuse valitsuse koosseisus tuleb arvestada ühenduse tegevusalast tulenevat piisavat asjatundlikkust majanduse ja ettevõtluse valdkonnas. Kontsernijuhist rakendatakse kohaliku omavalitsuse üksuse tütarüksuste ning rakendatavuse piires osalusettevõtete üldjuhtimises. 18

Kontsernijuhises antakse vajalikud suunised vähemalt: 1) omavalitsuskontserni majanduse ja investeeringute planeerimiseks ja suunamiseks; 2) kontsernijärelevalve ja aruandluse ning riskide juhtimise korraldamiseks; 3) teavitamisest ja omavalitsusüksuse valitud isikute teabe saamise õiguse tagamiseks; 4) kohustuse kohta taotleda omavalitsusüksuse seisukohta konkreetses küsimuses enne selles otsuse tegemist; 5) kontsernisisesteks teenusteks; 6) omavalitsusüksuse tütarüksuste valitsuste koosseisu ja ametisse nimetamise kohta; 7) omavalitsusüksuse tütarüksuste haldamis- ja juhtimisviisi kohta. 48 Kontsernijuhtkond Kohaliku omavalitsuse üksuse kontsernijuhtkonda kuuluvad omavalitsusüksuse valitsus, omavalitsusüksuse juht või linnapea ja teised halduseeskirjas nimetatud ametnikud. Kohaliku omavalitsuse määruses sätestatakse kontsernijuhtkonna ülesanded ja pädevuse jagunemine. Kontsernijuhtkond on omavalitsusüksuse kontsernis vastutav üldjuhtimise teostamise ning kontsernijärelevalve korraldamise eest, kui põhimääruses ei ole teisiti sätestatud. 8. peatükk Omavalitsusüksuste vaheline koostöö 49 Koostöövormid Omavalitsusüksused ja omavalitsusüksuste liidud võivad vastava lepingu alusel oma ülesandeid ühiselt täita. Omavalitsusüksuste avalik-õigusliku koostöö vormid on ühine institutsioon, ühine ametikoht, kokkulepe ametialaste ülesannete täitmiseks ning omavalitsusüksuste liit. Omavalitsusüksuste liitude avalik-õigusliku koostöö vormid on ühine ametikoht, kokkulepe ametialaste ülesannete täitmiseks ning omavalitsusüksuste liit. 19

50 Koostöö lähtudes riigihangete seadusest Kui omavalitsusüksus lepib 8 sätestatud viisil kokku, et seadusest tulenevalt omavalitsusüksuse vastutusel oleva ülesande täitmise vastutus antakse edasi teisele omavalitsusüksusele või omavalitsusüksuste liidule, ei rakendada ülesannete üleandmisel riigihangete ja kasutusõiguslepingute seadust (1397/2016), edaspidi nimetatud hankeseadus. Omavalitsusüksuste koostöös ei rakendata hankeseadust ega vee- ja energiavarustuse, transpordi ja postiteenuste alal tegutsevate üksuste hangete ja kasutusõiguslepingute seadust (1398/2016), edaspidi nimetatud teatud valdkondade hankeseadus, kui koostöö puhul on tegemist hankeseaduse 15 sätestatud viisil omavalitsusüksuse või omavalitsusüksuste liidu hankega selle sidusüksuselt või 16 sätestatud viisil omavalitsusüksuse või omavalitsusüksuste liidu hankega teiselt hankeüksuselt või teatud valdkondade hankeseaduse 25 nimetatud sidusüksuselt, 26 nimetatud teise ametiasutuse hankeüksuselt, 27 nimetatud sidusettevõttelt või 28 nimetatud ühisettevõttelt või kui koostöös ei rakendata muus osas eespool nimetatud seadusi. 51 Ühine otsustuskogu Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada oma ülesannete täitmise ühe või mitme omavalitsusüksuse eest selliselt, et omavalitsusüksustel on ühine otsustuskogu, mis vastutab ülesande täitmise eest. Ülesannet täitvat omavalitsusüksust nimetatakse vastutavaks omavalitsusüksuseks. Omavalitsusüksused võivad kokku leppida, et teised omavalitsusüksused valivad osa ühise otsustuskogu liikmetest. 52 Kokkulepe ühise otsustuskogu kohta Ühise otsustuskogu kohta sõlmitud lepingus tuleb kokku leppida vähemalt: 1) ühise otsustuskogu ülesannetes ning vajadusel 8 sätestatud korraldamisvastutuse üleviimises; 2) ühise otsustuskogu koosseisus ja teiste omavalitsusüksuste õiguses valida otsustuskogu liikmeid; 3) kulude alustes ja jagunemises; 4) lepingu kehtivuses ja lõpetamises. Lepingus võib kokku leppida ka selles, et vastutava omavalitsuseüksuse valitsusel ei ole õigust võtta menetlusse ühise otsustuskogu otsusega kinnitatud küsimust. 20

53 Ühine ametikoht Omavalitsusüksused ja omavalitsusüksuste liidud võivad kooskõlastatud otsustega luua ühiseid ametikohti. Vastaval kohal töötaval ametnikul on töösuhe kõikide kõnealuste omavalitsusüksuste ja omavalitsusüksuste liitudega. Selles töökorralduses osalevad omavalitsusüksused ja omavalitsusüksuste liidud peavad kokku leppima vähemalt tööandja kohustuste täitmises, vastutavas omavalitsusüksuses või omavalitsusüksuste liidus ning kulude tekkimise alustes ja jagunemises. 54 Kokkulepe ametiasutuse ülesannete täitmiseks Kohaliku omavalitsuse üksusele, omavalitsusüksuste liidule või selle ametnikule seadusega antud ülesande, milles pädevuse võib üle anda ametiisikule, võib lepingu alusel anda ametikoha vastutuse alusel täitmiseks teise omavalitsusüksuse või omavalitsusüksuste liidu ametiisikule. Lepingusse tuleb märkida vajalikud sätted vähemalt ülesande sisu, ülesande täitmise järelevalve, kulude tekkimise aluse ja jagunemise ning lepingu kehtivuse ja lõpetamise kohta. 55 Omavalitsusüksuste liit Omavalitsusüksuste liit luuakse omavalitsusüksuste vahelise volikogude poolt kinnitatud lepinguga (alusleping). Omavalitsusüksuste liidu nimes peab sisalduma sõnaühend omavalitsusüksuste liit. Omavalitsusüksuste liit on juriidiline isik, mis võib omada õigusi ja võtta kohustusi ning kasutada sõnavõtuõigust kohtus ja teistes ametiasutustes. Äriettevõtteüksuste liidu kohta on sätestatud 65. Äriettevõtteüksuste liidu puhul rakendatakse omavalitsusüksuste liidu kohta kehtivaid sätteid. 56 Omavalitsusüksuste liidu alusleping Aluslepingus sätestatakse vähemalt: 1) omavalitsusüksuste liidu nime, asukoha ja liikmete kohta; 2) omavalitsusüksuste liidu ülesannete ning vajadusel 8 nimetatud korraldamisvastutuse ülemineku kohta; 21

3) üldkoosoleku saadikute või ühendvolikogu või muu kõrgeimat otsustusõigust kasutava kogu liikmete arvu ja hääleõiguse aluste kohta; 4) omavalitsusüksuste liidu teiste institutsioonide ning nende ülesannete, otsustusõiguse ja kokkukutsumise kohta; 5) selle kohta, milline omavalitsusüksuste liidu institutsioon teostab järelevalvet omavalitsusüksuste liidu huvide kaitse üle, esindab omavalitsusüksuste liitu ja sõlmib liidu nimel lepinguid ning selle kohta, kuidas otsustatakse omavalitsusüksuste liidu nimel allkirja andmise õigus; 6) liikmeskonna osast omavalitsusüksuste liidu varades ning vastutuse kohta liidu võlgade eest ning muude omavalitsusüksuste liidu majandustegevust puudutavate küsimuste kohta; 7) omavalitsusüksuste liidu haldamise ja majandustegevuse kontrollimise kohta; 8) omavalitsusüksuste liidust välja astuva liikmeskonna ja tegevust jätkavate liikmeskondade positsiooni kohta; 9) omavalitsusüksuste liidu laiali saatmise ja lõpparuande koostamise kohta; 10) toimimisviisi kohta, millega kaetakse omavalitsusüksuste liidu puudujääk olukorras, kus liikmeskond ei ole heaks kiitnud 119 lõikes 2 nimetatud lepingut omavalitsusüksuste liidu majandustulemuse tasakaalustamiseks; 11) majandustegevuse ja tegevuse jälgimissüsteemi ning liikmeskonna ees aruandluse kohta. Aluslepingus võib ühtlasi kokku leppida, et omavalitsusüksuste liidu muu institutsiooni kui üldkoosoleku liikmed ja asendusliikmed peavad olema liikmeskondade volikogude liikmed ja et lepingus nimetatud küsimustes otsuse langetamiseks on vajalik häälteenamus. 57 Aluslepingu muutmine Kui aluslepingus ei ole teisiti kokku lepitud, võib aluslepingut muuta, kui vähemalt kaks kolmandikku liikmeskonnast on seda soovinud ja nende liikmete elanike arv on vähemalt pool kõikide liikmeskonna üksuste kokku liidetud elanike arvust. Seadusest tulenevas koostöös ei saa liikmeskonda ilma temapoolse nõusolekuta kohustada osalema uute vabatahtlike ülesannete täitmises ja nendest tekkivate kulude katmises. 58 Omavalitsusüksuste liidu institutsioonid Omavalitsusüksuste liidu otsustusõigust kasutab ühendvolikogu või üldkoosolek. Edaspidi 61 nimetatud ühe institutsiooni omavalitsusüksuste liidus jaguneb otsustusõigus liikmetest omavalitsusüksuste ja omavalitsusüksuste liidu institutsiooni vahel aluslepingus kokkulepitud viisil. 22

Omavalitsusüksuste liidul võib olla ka teisi aluslepingus kokku lepitud institutsioone. Omavalitsusüksuste liidu muude kui lõike 1 nimetatud institutsioonide koosseis tuleb kokku leppida selliselt, et see vastaks liikmesüksuste volikogudes esindatud erinevate gruppide kohalike omavalitsuste valimistel saadud häälte arvule omavalitsusüksuse piirkonnas valimisseaduses sätestatud relatiivsuspõhimõtte kohaselt. 59 Ühendvolikogu Ühendvolikogu osas rakendatakse volikogu kohta kehtivaid sätteid. Ühendvolikogu liikmed valib omavalitsusüksus aluslepingus kokkulepitud viisil. 60 Üldkoosolek Kui omavalitsusüksuste liidu otsustusõigust kasutab üldkoosolek, tuleb koosolek korraldada vähemalt kaks korda aastas. Üldkoosoleku saadiku eraldi igale koosolekule valib liikmeskonna omavalitsusüksuse valitsus või liikmeskonna volikogu poolt otsustatud muu omavalitsusüksuse institutsioon. Üldkoosoleku ülesandeks on vähemalt: 1) langetada otsus omavalitsusüksuste liidu eelarve ja majandusplaani üle; 2) kinnitada omavalitsusüksuste liidu põhimäärus; 3) valida omavalitsusüksuste liidu institutsioonid; 4) otsustada valitud isikute rahaliste soodustuste aluste üle; 5) valida audiitorid; 6) otsustada aastaaruande kinnitamise ja vastutusest vabastamise üle. Üldkoosoleku avalikkuse kohta rakendatakse volikogu koosoleku avalikkust käsitlevaid 101 sätteid. Üldkoosolekule valitud saadiku huvide konflikti kohta rakendatakse volikogu liikme huvide konflikti kohta 97 sätestatut. 61 Ühe otsustuskoguga omavalitsusüksuste liit Muus kui seadusest tulenevas koostöös võivad omavalitsusüksused otsustada, et omavalitsusüksuste liidul on ainult üks otsustuskogu. Sellisel juhul jaguneb omavalitsusüksuste liidu otsustusõigus liikmesüksuste ja omavalitsusüksuste liidu otsustuskogu vahel aluslepingus 23

kokku lepitud viisil. Otsustuskogu vastutab omavalitsusüksuste liidu tegevuse, haldamise ja majandustegevuse korraldamise eest. Ühe otsustuskoguga omavalitsusüksuste liidus peavad liikmesüksused: 1) valima liikmed lõikes 1 nimetatud institutsiooni; 2) valima revisjonikomisjoni liikmed ja audiitorfirma; 3) otsustama vastutusest vabastamise üle aluslepingus kokku lepitud viisil. Ühe institutsiooniga omavalitsusüksuste liitu puudutavas aluslepingus tuleb lisaks 56 sätestatule kokku leppida selles, kuidas korraldatakse omavalitsusüksuste liidu otsustusprotsess olukorras, kus liikmesüksused ei ole teinud kokkulangevaid otsuseid liikmesüksuste otsustusõiguse alla kuuluvas küsimuses. 62 Omavalitsusüksuste liidust lahkumine Liikmesüksus võib lahkuda omavalitsusüksuste liidust. Kui aluslepingus ei ole teisiti kokku lepitud, toimub lahkumine kalendriaasta lõppedes ning eeldusel, et liikmesüksus on teavitanud liidust lahkumisest vähemalt aasta varem. 63 Lepingust tuleneva lahkarvamuse lahendamine Koostöölepingust tulenevad lahkarvamused lahendatakse haldusküsimustena halduskohtus haldusküsimuste kohtumenetluse seaduses sätestatud korras 808/2019. 64 Kohaliku omavalitsuse üksuse kohta kehtivate sätete rakendamine omavalitsusüksuste liidus Omavalitsusüksuste liidu osas rakendatakse omavalitsusüksuse kohta 2, 6, 7, 10, 14, 18, 19, 22, 23 ja 29, 6. peatükis 39, 40, 46, 47 ja 48 ning 9.-16. peatüki sätteid. Omavalitsusüksuste seadusest tuleneva koostöö puhul ei rakendata 10 lg 2 sätteid. Ühendvolikogu ja üldkoosoleku osas rakendatakse 34 volikogu kohta kehtivaid sätteid. Omavalitsusüksuste liidus, milles ei ole ühendvolikogu, algatatakse menetlus ühendvalitsuse või liikmesüksuse ettepanekul. Omavalitsusüksuste liidu juhtiva ametiisiku töölepingu lõpetamise või teisele töökohale üle viimise kohta sätestatakse omavalitsusüksuse juhi kohta kehtivaid 43 sätteid. Otsuse tegemiseks on vajalik, et otsuse poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku kõikide liikmesüksuste ja aluslepingu alusel kokku liidetud häältearvust. 24

Omavalitsusüksuste liidu ametiisiku ja omavalitsusüksuste liidu vahel sõlmitava juhilepingu puhul rakendatakse juhilepingu kohta 42 toodud sätteid. Juhilepingusse võib lisada tingimusi menetlusviiside kohta, mille alusel lahendatakse omavalitsusüksuste liidu juhtiva ametiisiku ametiülesannete täitmisega seotud erimeelsused 43 kirjeldatud menetluse asemel. Juhilepingus võib kokku leppida omavalitsusüksuste liidu juhtivale ametiisikule makstavas lahkumishüvitises, sellisel juhul kinnitab lepingu omavalitsusüksuste liidu kõrgeim otsustusõigusega institutsioon. 9. peatükk Omavalitsusüksuse hallatav ettevõte 65 Omavalitsusüksuse hallatav ettevõte ja selle ülesanded Kohaliku omavalitsuse üksus või omavalitsusüksuste liit võib ärimajanduslikest põhimõtetest lähtudes asutada omavalitsusüksuse hallatava ettevõtte, kui allpool ei ole teisiti sätestatud. Omavalitsusüksuse hallatav ettevõte tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuse või omavalitsusüksuste liidu osana. Ettevõtte asutamine eeldab vastava otsuse langetamist. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt asutatud ettevõtte kohta kasutatakse nimetust omavalitsusüksuse hallatav äriettevõte ning omavalitsusüksuste liidu poolt asutatud ettevõtte kohta nimetust omavalitsusüksuste liidu hallatav äriettevõte. Ettevõtte nimes peab sisalduma sõna äriettevõte. Omavalitsusüksuste ja omavalitsusüksuste liidu poolt üheskoos asutatud omavalitsusüksuste ühisasutuse, mille ülesandeks on omavalitsusüksuse hallatava äriettevõtte haldamine, kohta kasutatakse nimetust omavalitsusüksuste hallatavate äriettevõtete liit. Sellise äriettevõtte nimetuses peab olema sõna äriettevõtete liit. Omavalitsusüksuse äriettevõtte, omavalitsusüksuste liidu äriettevõtte ning äriettevõtete liidu nimetust võib kasutada ainult selline omavalitsusüksuse hallatav ettevõte, mis on asutatud käesolevas seaduses sätestatud äriettevõttena. Omavalitsusüksuse või omavalitsusüksuste liidu äriettevõtte ülesanded sätestatakse põhimääruses. Äriettevõtete liidu ülesannetes lepitakse kokku aluslepingus. Kui äriettevõtete liidu liikmeks on omavalitsusüksuste liit, tuleb äriettevõtete liidu aluslepingus kokku leppida aluslepingu muutmises. Äriettevõtete liidu osas rakendatakse käesolevas seaduses omavalitsusüksuste liidu kohta kehtivaid sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole teisiti sätestatud. 66 Äriettevõtete liidu üldkoosolek Äriettevõtete liidu otsustusõigust kasutab üldkoosolek. Äriettevõtete liidu liikmeks olevas omavalitsusüksuste liidus valib üldkoosoleku saadiku 56 lg 1 p 5 nimetatud omavalitsusüksuste liidu institutsioon. Üldkoosoleku ülesannete puhul rakendatakse 60 lõikes 3 punktides 1 ja 2 ning punktides 4-6 üldkoosoleku ülesannete kohta sätestatut. Lisaks sellele on äriettevõtete liidu üldkoosoleku ülesandeks valida äriettevõtete liidu juhtkond, kontrollikomitee ja muud institutsioonid, mille valimine ei ole määruses edasi antud juhtkonnale. 25