Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013-2018 Vers. 8. märts 2013
Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013-2018 (TaKes) Koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 17. mai 2012 otsusega nr 73 "Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013-2018 koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine eesmärgiga viia ellu Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030. Arengukavas ettenähtud meetmed ja tegevused peavad tagama Tallinna keskkonna hea seisundi ning loodusressursside säästliku kasutamise. Keskkonnakaitse arengukavas määratletakse Tallinna linna prioriteetsed tegevused aastani 2018 Tallinna keskkonnastrateegias esitatud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.
Tallinna tugevused Palju rohelust ja elurikkust Kvaliteetne joogivesi ja säästlik veekasutus Elektritranspordi säilimine Keskselt korraldatud jäätmevedu Elanike keskkonnateadlikkus suhteliselt hea Aktiivsed ja pädevad asumiseltsid Paraja suurusega linn, et positiivseid muutusi ellu viia
Tallinna väljakutsed Haljastu säilitamine ja elurikkuse suurendamine linnaruumis (sh väljaspool kaitsealasid) Täiendavate polüfunktsionaalsete rohealade rajamine ja kohaliku kaitse alla võtmine Linnaruumi ümberjagamine keskustes Liikuvuse ja transpordi ning linnaplaneerimise ühildamine Autoliikluse ohjeldamine ning müra ja õhusaaste vähendamine Hoonete energiatõhususe parandamine Ökoinnovatsiooni toetamine Linnaametite vahelise ja sotsiaalsete partneritega koostöö tõhustamine
TaKes e koostamise põhimõtted TaKes peab olema ambitsioonikas, et tagada elanike hea elukvaliteet Tallinnas ja võimaldada Tallinnal kandideerida edukalt Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile. TaKes peab olema sillaks keskkonnastrateegia ja keskkonna valdkonna valdkondlike strateegiliste dokumentide vahel. TaKes pole pelgalt Tallinna Keskkonnaameti tööplaan, vaid pigem koostööplaan, sest eeldab eri osapoolte panust.
TaKes e koostamise tööplaan Lähtuti Tallinna keskkonnastrateegias aastani 2030 püstitatud lähteolukorrast, struktuurist, strateegilistest eesmärkidest ja meetmetest Arvestati Euroopa Roheliste Pealinnade uuringu tulemustega Analüüsiti 41 Tallinna linnas kehtiva arengudokumendi tegevusi ning lisati uusi, eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi Koostati tegevuskava, mis sisaldab tegevusi, mis on vajalikud keskkonnastrateegiliste eesmärkide saavutamiseks ja keskkonnastrateegias esitatud meetmete elluviimiseks Koostati arengukava seletuskiri Koostöös Tallinna ametitega täpsustati ja täiendati TaKes t Märts 2013 sisend sidusrühmadelt Aprill 2013 sisend avalikkuselt Mai-juuni 2013 linnavalitsuse valmistab TaKes e ette volikogule esitamiseks
TaKes e struktuur Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 Tallinna keskkonnakaitse arengukava aastateks 2013-2018 TaKese struktuur: - Valdkonnad (11) - Eesmärgid (29) - Meetmed (61) - Tegevused (240) Valdkondlikud strateegilised dokumendid
TaKes e valdkonnad Valdkonnad, eesmärgid ja meetmed põhinevad suures osas Tallinna keskkonnastrateegial aastani 2030 TaKese valdkonnad kattuvad osaliselt ERPi valdkondadega 1. Looduse mitmekesisus 2. Haljastus 3. Pinna- ja põhjavesi 4. Sademevesi ja rannikumeri 5. Välisõhk. Radoon. Müra 6. Jäätmed 7. Keskkonnaharidus 8. Linnaruumi planeerimine 9. Liikuvus ja transport 10. Keskkonnajuhtimine 11. Kliima ja energia
Tegevused Väljapakutud tegevused aitavad saavutada keskkonnastrateegilisi eesmärke (29) ja viia ellu meetmeid (61) TaKese tegevused (240) valdavalt täiendavad kehtivates strat.dokumentides olevaid tegevusi või loovad aluse uute strat.dokumentide koostamiseks Tegevuste detailsuse tase on pigem vajadustele osundav (lisauuringud, kavad, jms) kui konkreetsete projektide ja objektide loetelu
TaKes e tegevuskava ülesehitus Valdkond/meede/tegevus Ühekordne/Korduv tegevus Tegevuste prioriteetsus ERP saavutamiseks Mõõdikud tegevuste täitmise hindamiseks Oodatavad tulemused tegevuste täitmisel Tegevuste prognoositavad maksumused (sh 0, x) Tegevuste elluviimise ajagraafik Täitmise korraldaja Kaasatud asutus või koostööpartner Rahastusallikad
11 valdkonna täiendavate tegevuste prognoositav maksumus 2013-2018 Valdkond/Eesmärk/Meede 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Valdkond kokku % I LOODUS 58600 101000 59000 68500 62000 75000 424100 9,59 II HALJASTU 52000 87600 59000 48000 18000 5000 269600 6,10 III PINNA- JA PÕHJAVESI 22000 53600 55600 36600 17600 11600 197000 4,46 IV SADEMEVESI JA RANNIKUMERI 28000 42000 38000 48000 53000 64000 278000 6,29 V VÄLISÕHK. RADOON. MÜRA 222884 138000 107000 135000 95000 93000 790884 17,89 VI JÄÄTMED 51000 82000 71000 62000 50000 41000 357000 8,08 VII KESKKONNAHARIDUS 96660 151600 100600 121100 113100 152100 735160 16,63 VIII LINNARUUM 20000 81000 42000 6000 6000 6000 161000 3,64 IX LIIKUVUS JA TRANSPORT 56000 120500 88500 217500 13000 12000 507500 11,48 X KESKKONNAJUHTIMINE 73200 124200 98200 35200 35200 35200 401200 9,08 XI KLIIMA JA ENERGIA 27000 72000 37000 114000 27000 22000 299000 6,76 707344 1058500 755900 891900 489900 516900 4420444 100,00 Kogumaksumus: 4 420 444 EUR, sh ERP tegevuste maksumus 3 368 244 EUR
VALIK TEGEVUSI TALLINNA KESKKONNAKAITSE TEGEVUSKAVAST
1. Looduse mitmekesisus Looduse mitmekesisuse säilitamine ja elurikkuse suurenemine Tallinna elurikkuse tegevuskava Linnaliste biotoopide kaart Elurikkust säästvad linnaplaneerimis- ja ehitusvõtted Kohaliku tasandi kaitsealad Tallinna elurikkuse tutvustamine
2. Haljastu Tervikliku ja optimaalse haljastuse kujundamine Haljastuse infosüsteem Rohealade kättesaadavuse, sidususe ja jalutajasõbralikkuse uuring Kaitse- ja külastuskorraldus- ning hoolduskavad Haljastuse parima praktika projektid (nt haljaskatused, sademeveesüsteemid jms) Haljastuse parimate praktikate propageerimine
3. Pinna- ja põhjavesi Tallinna suuremate veekogude ökoloogilise ja füüsikalis-keemilise seisundi parandamine Põhjaveevarude säilitamine ning nende kaitstuse ja kvaliteedi tagamine Tallinna väikeveekogude ja rabade tegevuskava Tallinna pinnaveehaarde valgala veekaitse ja kasutamise kava Hüdraulilise veevõrgu mudel Puurkaevude seisundi kaardistamine Jääkreostusobjektide uuring
4. Sademevesi ja rannikumeri Sademevee käsitlemine loodussressursina Sademevee suublate rannikumere ja linna siseveekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamine aastaks 2021. Sademevee strateegia elluviimine Jätkusuutliku sademeveesüsteemi näidisprojektid Suplusvee kvaliteedi tagamine
5. Välisõhk. Radoon. Müra (1) Tallinna välisõhu kvaliteedi pidev parendamine. Välisõhu saastatuse tasemele kehtestatud piir- ja sihtväärtuste vastavuse tagamine Peenosakeste algallikate uuring Välisõhu näitajad infotabloodel Radooniohutu elukeskkonna tagamine Radooniriski kaart Siseõhu Rn-uuringud linnahoonetes
5. Välisõhk. Radoon. Müra (2) Elanikkonnale tervisliku elukeskkonna tagamine, keskkonnamüra ohjeldamine Välisõhu strateegiline mürakaart ja keskkonnamüra vähendamise tegevuskava Kohaspetsiifilised lahendused enim müra piirnorme ületavates piirkondades Kesklinnas, linnaosade keskustes ja elamukvartali sisestel tänavatel lubatud piirkiiruse vähendamise uuring
6. Jäätmed Jäätmetekke vältimine ning jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine Korraldatud jäätmeveo tõhus toimimine Regulaarne sortimisuuring ja jäätmevoogude analüüs Pakendipunktide ja jäätmejaamade võrgustiku laiendamine Jäätmekorralduskeskuse loomine ning jäätmeveoteenuse pakettide väljatöötamine Jäätmeteavitusalaste projektide jätkamine ja kaasajastamine
7. Keskkonnaharidus Keskkonnahariduslike tegevuste jätkusuutlikkuse tagamine. Keskkonnahariduse arendamine kõikidel haridustasanditel ning täiskasvanuhariduses Keskkonnahariduse ümarlaud Tallinna loodusväärtuste tutvustus- ja külastusprogramm Tallinna ökosüsteemi tutvustav trükiste sari Linlaste keskkonnateadlikkust ja -käitumist käsitlev uuring
8. Linnaruum Keskkonna kujundamine ja ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab maj., sots. ja kult. keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi Keskkonnasäästliku ehituse ja jätkusuutliku linnaplaneerimise näidisala Juhised elustiku hoidmiseks ja rikastamiseks planeeringualadel Kesklinna rohevõrgustiku ja kergliikluse teemaplaneering Uuring asumi-ja linnaosatasandi ning ülelinnalise tähtsusega rohealade kättesaadavuse, sidususe ja jalutajasõbralikkuse kohta Analüüs ajutise puhke-, spordi-, õppe-, kultuuri- või roheala funktsiooni leidmiseks kasutuseta aladele ja jäätmaadele
9. Liikuvus ja transport Linnaruumi säästlikumaks, ohutumaks ja inimkesksemaks muutmine, sh autoliikluse ohjeldamine linnas tervikuna Tallinna linna liikuvuse arengukava Parkimispoliitika muutmine jätkusuutliku linnaplaneerimise põhimõtteid arvestavaks Analüüs tänavaruumi ümberjaotamiseks kesklinnas ja linnaosade keskustes ning haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste lähiümbruses ÜT ja koolibusside liinivõrgu optimeerimine
10. Keskkonnajuhtimine Keskkonnahoidliku tegutsemise põhimõtete rakendamine linnavalitsuses ja allasutustes Rohelise Pealinna tiitli saavutamine aastaks 2018 Keskkonnahoidliku kontori põhimõtete rakendamine Keskkonnahoidlike riigihangete juurutamine Keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaadi taotlemine linnaasutustele Liikuvuskorralduskava koostamine linnavalitsusele ja allasutustele, sh haridusasutustele Tallinna ökoinnovatsiooni tegevuskava koostamine Indikaatorid keskkonnanäitajate täitmise jälgimiseks
11. Kliima ja energia Kliimamuutuse ulatuse ja mõjude välja selgitamine 2021. aastaks energiatarbimise efektiivsuse suurendamine 20%, taastuvenergia osakaalu tõstmine energiatarbimises 20%-ni ja keskkonnaheitmete vähendamine 20% võrra Uuring ja stsenaariumid kliimamuutuse mõjude kohta Kliimamuutusega kohanemise tegevuskava Uuring Tallinna süsiniku-neutraalsuse saavutamisest Energiaaudit linnale kuuluvates hoonetes
ETTEPANEKUD JA ARUTELU
1. Looduse mitmekesisus 1. MTÜ Putukamaailm: - ebaproportsionaalselt palju vahendeid ette nähtud tegevuskava ja uurimiskava koostamiseks võrreldes elustiku uuringute ja seiretööde eelarvega - Putukate (mardikad, tolmeldajad jt) uuringu tegemine 2. Eesti Lepidopteroloogide Selts: - Tallinna liblikate nimestiku koostamine 3. Nõmme Tee Selts ja Nõmme Heakorra Selts: - Harku metsa kohaliku tasandi kaitseala moodustamine
2. Haljastu Terviseameti Põhja Talitus - Meetmetesse võiks lisada õigusakti loomine haljastu kohta, mis oleks aluseks üld-ja detailplaneeringute hindamisel Andres Levald: - Ei saa nõustuda roheala kitsa, vaid loodusliku taimkattega siduva aegunud definitsiooniga (lk 5). Loodusliku taimkattega rohealasid linnades praktiliselt ei esine. Roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasulas, sh linnametsad; pargid; haljakud; aiad; kalmistud; ettevõtete, liiklussoonte ja infrastruktuuriobjektide ümber paiknevad puhvervööndid; jäätmaad jt taimkattega alad. Asula piires paiknevad rohealad moodustavadki ökoloogiliselt toimiva haljastu (lk 6), mis tekib ja areneb inimtegevuse ja looduslike protsesside koosmõjul.
2. Haljastu (2) Andres Levald: - Kust on tulnud visiooni osas eesmärk, et on säilinud Tallinnale iseloomulikud looduskooslused ja rohealad, millest 90% linlastest elab vähem kui 400m kaugusel. Millest tuleneb ja millega on põhjendatud suurus 400 m ning milliseid rohealasid selle juurdepääsetavuse all käsitletakse?
3. Pinna- ja põhjavesi Saue vallavalitsus: - Teeme ettepaneku lisada eesmärgi 7.3 (Pinna ja põhjavesi) alla järgmine meede: Pääsküla jõe valgalade kaitse ja hea seisundi tagamine koostöös naaberomavalitsustega (Saue vald, Saku vald).
4. Sademevesi. Rannikumeri Andres Levald: - Sademevee puhul vajab kindlasti nimetamist kõvakattega alade suurt osakaalu, kust sademevesi ei immutata pinnasesse vaid juhitakse veekogudesse.
5. Välisõhk. Radoon. Müra Tallinna transpordiamet: Välja jätta järgmised tegevused: 13.2.2. Analüüsi koostamine elektril töötava ühistranspordi (troll, tramm, elektrirong) osakaalu suurendamiseks 13.3.3. Lamellrehvide kasutamise propageerimine linnasõitudel 15.2.1. Uuringu läbiviimine lubatud piirkiiruse vähendamiseks kesklinnas, linnaosade keskustes ja elamukvartali sisestel tänavatel 15.2.2. Ummikumaksu ja madala heitmega tsooni kehtestamise vajaduse ja võimaluste uuringu läbiviimine 15.2.3. Kaubaveologistikas uuenduslike lahenduste elluviimine koostöös logistikaettevõtetega, et vähendada müra, õhusaastet ja ummikuid Vanalinnas, kaubanduskeskustes ja teistes raskeveokite koondumiskohtades
6. Jäätmed Andres Levald - Jäätmete osas 4.6 tuleb nimetada, et jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine jäätmete masspõletamise tingimustes vajab täiesti uut mõtestamist. Jäätmetest on saamas jäätmekütusena energeetiline ressurss, mis sunnib kogu Eesti jäätmekäitlussüsteemi ümber vaatama.
7. Keskkonnaharidus
8. Linnaruum Andres Levald: - Rohealade teemaplaneeringu menetlemist ja rakendamist vajab Tallinn tervikuna, mitte niivõrd eraldi kesklinna teemaplaneeringu algatamist. Loomulikult tuleb rohealade aspekti täpsustada linnaosade kaupa. Osa tegevusi kuulub järgmisesse alajaotusesse.
9. Liikuvus ja transport 1. Tallinna transpordiamet Tegevuste aja- ja finantsplaani täpsustamine: - 25.1.1., 25.1.3., 25.1.4., 25.2.1., 25.4.2., 25.4.3., 25.5.1., 25.5.2., Välja jätta: - 25.1.5. Liikuvuse- ja logistikaalaste IT-lahenduste kava koostamine - 25.2.4. Parkimispoliitika muutmine Tallinna parkimise korralduse arengukavas jätkusuutliku linnaplaneerimise põhimõtteid arvestavaks // - 25.3.1. Uuringu koostamine ühistranspordi prioriteedisüsteemi vajaduse ja asukoha kohta - 25.3.3. Uuringu koostamine alternatiivkütustel (sh biogaasil) töötavate ühissõidukite kasutusele võtmise kohta - 25.3.4. Uuringu koostamine trammivõrgustiku laiendamise vajaduse kohta - 25.4.3. Koolibusside süsteemi optimeerimisuuringu koostamine
10. Keskkonnajuhtimine Andres Levald: - Keskkonnajuhtimise (4.10) all tuleb kindlasti nimetada, et paljude linnaasutuste tegevuseesmärkide ja ülesannete hulgas (loodus- või ehitatud) keskkonna kvaliteet puudub. - Keskkonnatulemuslikkust mõõtvate indikaatorite süsteemi väljatöötamise eesmärk (lk 11-2) on äärmiselt kriitiline või isegi hilinenud, kuna keskkonnatulemuslikkuse tegelikuks hindamiseks (2015) on jäänud vaid paar loetud aastat.
11. Kliima ja energia Andres Levald: - 7.11 all oleks asjakohane energiatarbimise eesmärgi täpsustamine aastaks 2018.
Kuidas edasi? 28. märts Täiendavad ettepanekud palume saata ylle.luiks@tallinnlv.ee U. 5. aprill 3. mai (?) U. 23. aprill (?) Uus avalik arutelu Mai Juuni Täiendatud TaKese avalik väljapanek ja võimalus esitada ettepanekuid 1. ja 2. vooru ettepanekutele vastamine TaKese kehtestamine