9. Water Refer to Section 2.9 of the Guidance Note 9A. Present Situation Please complete the following table providing the most recent data that is available: Table 1: Benchmarking Data - Water Indicator Unit Year of Data Domestic usage (drinking water) - litres per capita 93,6 Litres/capita/day 2018 per day Total usage (drinking water) - litres per capita per day 134,7 Litres/capita/day 2018 Water loss in pipelines 14 % 2018 Percentage (%) of total annual generated waste water load, connected to waste water collecting system + urban waste water treatment plants (UWWTPs) 100 % 2018 No. of WWTP 1 Number 2019 Total design capacity (Population Equivalent - PE) 1 100 000 PE 2019 Total load received by UWWTP (PE) 532 777 PE 2018 Connection rate 99,9 % 2019 3. astme puhastus Treatment level which is applied in each UWWTP: (keemilisbioloogiline) secondary or more stringent; in this case, type of treatment: nitrogen and/or phosphorus removal, lämmastiku ja disinfection etc. fosfori eemaldus Waste water reuse (describe type of reuse) Water pricing (overall and split into water supply and waste water services, incl. taxes and service charges) Treatment level 2019 Reoveesette kasutamine kompostina; reovee töötlemisel % 2019 tekkiva metaani kasutamine kütteks 2,08 (eraisik) 4,84 (juriidiline isik) 1,14 (eraisik) 2,78 (juriidiline isik) /m 3 (overall) 2019 /m 3 (water supply)
0,94 (eraisik) 1,72 (juriidiline isik) /m 3 (waste water supply) Describe the present situation in relation to water management, including any relevant disadvantages or constraints resulting from historical, geographical and/or socio-economic factors which may have influenced this indicator. Describe the current general features of waste water treatment according to national requirements and the requirements of the Urban Waste Water Treatment Directive (UWWTD, 91/271/EEC), and the situation regarding drinking water quality and the requirements concerning the Drinking Water Directive 98/83/EC. Please provide information of the EU Water Framework Directive 2000/60/EC and its daughter directives regarding implementation. In detail, please make reference to: 1. Total water drinking water consumption (in cubic meters/year and litres/capita/year) including a breakdown for different sectors (e.g. households, industry, energy, agriculture, small business, tourism, public sector); describe plans currently in place to reduce water consumption and to improve water status 2. Proportion of urban water supply subject to water metering, both for domestic and non-domestic metering; 3. Source of water (surface water, groundwater) - make reference to aquifers and river basin management; 4. Quality of drinking water (e.g. how many days of non-compliance with the Drinking Water Directive?) - make reference to connection to large/small supplies; 5. Water loss in pipelines, leakage management and network rehabilitation; please provide information on leakage management and network rehabilitation; 6. Storm water management (including number of storm water overflows) and use of natural water retention measures (www.nwrm.eu) and/or sustainable urban drainage systems (SUDS); 7. How the links between water and energy consumption (water-energy nexus) if available provide data on yearly energy consumption (kwh/m 3 of distributed water); describe measures in place to reduce/optimise the energy consumption for waste water plants or water supply services; 8. Compliance with the EU Water Framework Directive and other EU/national/regional legislation applicable at the city level indicating status of water bodies relevant for the urban area within the city limits and relevance of measures enshrined in the applicable river basin management plans; this shall include the status of the relevant river basin (e.g. water bodies in good/bad status; if information on droughts, scarcity; expected future trends); 9. Compliance with the EU Water Framework Directive and link to the relevant Flood Risk Management plans; 10. Use of non-conventional resources and water recycling initiatives (rain water use and grey water or waste water reuse); 11. The scale of river restoration projects planned e.g. for resurfacing (lost) rivers, naturalising previous channeled rivers; 12. Projects to reconnect citizens with waterbodies e.g. creation of wetland parks, improving water
quality to allow for swimming. Include data and a short explanation for the following specific indicators. Provide explanation in the case of missing information. 1. Proportion (%) of total generated waste water load, not connected to waste water collecting systems and explanation of the type of waste water treatment applied to this fraction (reference to individual or other appropriate systems, i.e. IAS); 2. If the city is located in an EU Member State include data on waste water treatment obligations according to the UWWTD (based on city's size and nature of the area of discharge); 3. Waste water collecting systems: main type of collecting system (combined/separated) and annual proportion (%) of COD-loads discharged via storm water overflows; 4. UWWTPs: organic design capacity (PE), most advanced treatment level, annual incoming and discharged loads (load or concentration) of BOD 5, COD, Ntot and Ptot and treated waste water amounts (m³/annum) of all UWWTPs serving the city. If the city is located in an EU Member State, indicate whether the UWWTP complies with the treatment requirements under the UWWTD; 5. Annual amounts of generated sewage sludge (tonnes/year) and description of treatment/disposal pathways (% of total amount); 6. Further information (e.g. on treated waste water reuse, economic sustainability, use of integrated constructed wetlands or other GI/nature-based solutions) is highly appreciated. Please note: In case the city is served by a private, or public/private services company, or your regional/national authorities are responsible for the water services, please provide the information requested and describe the additional city activities. (max. 800 words and 5 graphics, images or tables) Tallinn tarbib vett 22146,04 tuh m 3 /aastas, sellest olme 15393,37 tuh m 3 /aastas ja tööstus 5266,40 tuh m 3 /aastas. Tallinna linn saab 88% vajaminevast veest linna külje all paiknevast Ülemiste järvest ning ülejäänud osa põhjaveehaarde puurkaevudest, valdavalt Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi põhjaveekihtidest. Ülemiste järve veevaru täiendatakse Pirita, Jägala ja Pärnu jõe valgalast moodustatud pinnaveehaardesüsteemist. Jõed on kanalitega ühendatud ühtsesse süsteemi. Ülemiste järve pindala on 9.8 km 2, kasutusmaht (reguleeriv) on 15,78 milj. m 3 ja kogumaht 32,87 milj. m 3. Järve valgala koos järve pindalaga on 99 km 2. Kogu Tallinna pinnaveehaarde suurus on 1772 km 2, mis paikneb väljapool Tallinna administratiivpiiri. Veemõõtjatega on varustatud kõik (100%) ühisveevärgiga liitunud ettevõtted ja eratarbijad (tabel 9.1). Tabel 9.1: Vee tarbimine (l) elaniku kohta Tallinnas (Keskkonnaagentuuri andmed) Aasta Kokku sh olme Kokku sh olme l/ööpäevas l/aastas 2009 124,2 91,2 45333 33288 2010 128 95 46720 34675 2011 127,8 95,2 46647 34748 2012 127,3 94,1 46464,5 34346,5 2013 122,8 91,1 44822 33251,5 2014 122,8 91,6 44807 33423,5
2015 122,2 91,1 44603 33251,5 2016 123,4 92,0 45164 33672 2017 130,7 92,6 47699 33814 2018 134,7 93,6 49155 34167 Vee ja energiatarbimise vahel arvestatakse erikulu toodetud/pumbatud vee m 3 kohta. Puurkaevpumplate energiakulu on 0,84 kwh/m 3, veepuhastusjaamas - 0,48 kwh/m 3, astmepumplates 0,05 kwh/m 3, reoveepuhastusjaamas 0,38 kwh/m 3, reoveepumplates 0,19 kwh/m 3. Veekadu ühisveevärgi trassidest on 10-15 aastaga ligi 2 korda vähenenud: viimastel aastatel on veekadu olnud 14-16%. Vastavalt tehtud analüüsidele vastab veetorustikku antav vesi direktiivi 98/83/EÜ nõuetele (tabel 2). Tabel 9.2: Tallinna veepuhastusjaamast võrku antava joogivee kvaliteet aastatel 2009-2018 Näitaja Ühik 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Kuivjääk mg/l 280 263 258 256 261 261 271 256 264 259 ph 7,33 7,31 7,3 7,3 7,26 7,42 7,37 7,33 7,25 7,24 Elektrijuhtivus µs/c 385 368 381 374 435 373 366 366 373 381 m Üldkaredus mgekv/l 4,14 3,95 4,07 3,79 3,88 3,84 Kloriidid, Cl mg/l 27 26 25 26 26 25 26 27 30 30 Sulfaadid, SO4 mg/l 34 28 25 26 23 29 28 26 26 23 Kaltsium, Ca mg/l 68 65 66 67 67 69 65,5 61,5 65 64 Magneesium, Mg mg/l 8 7 7 7 7 7 7,8 8,05 8 8 Üldraud, Fe µg/l <10 <10 <10 <10 <10 <10 <10 <20 <20 <10 Mangaan, Mn µg/l 6,67 12,5 13,2 5,2 12,2 3,1 4,3 2,7 4,9 5,7 Enterokokid PMÜ/ 100ml 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Colilaadsed bakterid Escherichia coli PMÜ/ 100ml PMÜ/ 100ml 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Vastavalt tehtud analüüsidele vastab veetorustiku antav vesi iga päev kontrollitavate näitajate osas EL joogivee direktiivi nõuetele (EL NÕUKOGU DIREKTIIV 98/83/EÜ). Tallinna kanalisatsioonisüsteem koosneb 21 lahkvoolsest ja seitsmest ühisvoolsest valgalast. Ühisvoolne kanalisatsioon paikneb põhiliselt Tallinna vanemates linnaosades. Ühisvoolne kanalisatsioon suubub Tallinna reoveepuhastusjaama, lahkvoolselt kogutud sademevesi suubub valdavalt merre. Vett läbilaskvad pinnad katavad 63-66% Tallinna territooriumist. Tallinna linn täidab asulareovee direktiivi ja reoveesette direktiivi nõudeid, kuna 99,9 % tarbijatest on liitunud reoveekanalisatsiooniga, ülejäänud 0,1 % puhul pole see majanduslikult otstarbekas. Nendel on kohustus koguda reovesi vedelikukindlatesse mahutitesse, kust see purgitakse kanalisatsiooni. Tallinna reovesi voolab kahe peamise tunnelkollektoriga reoveepuhastusjaama (joonis 9.3). Reoveepuhastist juhitakse puhastatud heitvesi rannikust 2,8 km kaugusele ja 26 meetri sügavusele Tallinna lahte. Tallinn võtab vastu ja puhastab ka naaberomavalitsuste reovett (4% mahust).
Joonis 9.3: Tallinna reoveepuhastusjaam (keskel) on kahest küljest ümbritsetud NATURA 2000 alade võrgustikku kuuluva Paljassaare hoiualaga (vasakul ja eesplaanil) Puhastusseadmeid läbiva heitvee kogus on kõikunud vahemikus 41-57 miljonit m 3 aastas, kuna see sõltub ühisvoolsesse kanalisatsiooni voolanud sademevee hulgast. Tabel 3. Reostuskoormus viimase 10 aasta jooksul (inimekvivalentides) 2017-2018 Aasta 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 295 467 308 833 272 383 282 567 311 542 434 773 464 749 425 937 484 580 532 777 Paljassaare reoveepuhastusjaamas on kasutusel mehaaniline ja keemilis-bioloogiline puhastustehnoloogia. Reovee bioloogilise puhastuse koosseisu kuuluvad aerotankid, järelsetitid ja biofilter (III puhastusaste). Umbes 0,3% Paljassaare reoveepuhastusjaama sisenevast heitvee kogusest on eelnevalt läbinud eelpuhasti (peamiselt õli-liiva- või rasvapüüduri). Paljassaare reoveepuhastusjaama projektparameetrid on järgmised: projektikohane heitvee vastuvõtu maht on 127,75 milj m 3 /a; BHT 7 10220 t/a; heljum 17885 t/a; N üld 2190 t/a; P üld 328,5 t/a. Reoveepuhastusjaamas on saavutatud kõrge puhastusefektiivsus: BHT 7 osas 98%, heljumil 98%, üldfosforil 93% ja lämmastiku efektiivsus 83-85%. Tallinnas on üle 50 sademevee väljalasu merre, mis koguvad vee tänavatelt-parklatest, tööstusterritooriumitelt ja sadamatest. Sademevee valdkonna arendamiseks on Tallinna linn kehtestanud Tallinna sademevee strateegia aastani 2030. Sademevee strateegias toodud põhimõtteid arvestab Tallinn planeerimis- ja ehitusprotsessis. Kus geoloogilised tingimused seda võimaldavad, nõuab linn projekteerimistingimustes sademevee ärajuhtimise asemel selle immutamist planeeringuala territooriumil. Kus immutamine pole võimalik, seal nõutakse sademevee äravoolu ühtlustustiikide või
mahutite kasutamist ja tippude tasandamist (kinnistult ei tohi sademevee äravool kanalisatsioonivõrku olla suurem kui 10 l/sek). Väiksemate parkimisalade planeerimisel eelistatakse vett läbilaskva pinnaga parklaid või parkimisalal tekkiva sademevee suunamist haljasalale. Eelistatud on kraavide kasutamine sademevee ärajuhtimiseks, sademevee kogumine kastmisveeks, katusehaljastuse rajamine jne. Üleujutusohuga seotud riskide hindamine on Eesti Keskkonnaministeeriumi ülesanne, kes on kaardistanud üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad ning kehtestanud üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad. Eesti on ratifitseerinud üleujutuste direktiivi 2007/60/EÜ. Tallinn on rannikulinn ja siingi asub 6 üleujutusohuga piirkonda kogusuurusega 170,05 ha. Mitmetes ettevõtetes kasutatakse vee korduvkasutust, nagu jahutusvee korduvkasutus või autopesulates masinate pesuvee korduvkasutus pärast puhastamist. Valminud on esimesed büroohooned, kus kokku kogutud sademevett kasutatakse tualettruumides. Aedades on sademevee kogumine kastmisveena väga levinud. Joonis 9.4: Tallinna lahe ääres Pirital paikneb üks linna populaarsemaid suplusrandasid, millele on antud ökomärgis Sinilipp 9B. Past Performance Describe the measures implemented over the last five to ten years for improving water management, including waste water management. Describe the baseline (situation) ten years ago and comment on which measures have been most effective and what progress has been achieved. With specific reference to waste water and drinking water, please note that if the city is located in an EU Member State, special reference should be given to non-compliance situation, exceedances and relevant infringement cases. Particular reference may be given to capacity building, measures for maintenance, management and restoration of waste water collecting systems and UWWTPs, as well as for water supply systems.
Make reference to: 1. Technical, nature-based, economic and institutional measures adopted and their effectiveness in achieving reduction of total water consumption or improvement of water status; 2. Bye-law implementation in relation to efficiency in water usage, tariff and metering systems and water quality; 3. Citizen engagement and public awareness initiatives; 4. Actual and projected improvements (in %) of water status/potential compared to 2009, when the first river basin management plans were to be in place. Describe actions and activities carried out by the city (or service provider) over the last ten years to improve the situation (e.g. information of citizens, public activities such as flyer or public information desk). (max. 1,200 words and five graphics, images or tables) Tallinn on viimase 10 aasta jooksul ellu viinud mitmeid tegevusi Tallinna joogivee kõrge kvaliteedi saavutamiseks. Tähtsaim investeering on olnud veetorustiku rajamine seni veel ühisveevärgiga haaramata piirkondadesse, mis on maksma läinud üle 55 miljoni euro. Tallinna linna veevõrgu väljaehitamine viidi lõpule 2011. aastal ning praeguseks on 99,5% tarbijatest ühisveevärgiga ühendatud (tabel 9.5). Ülejäänud 0,5% territooriumist pole see majanduslikult otstarbekas. Veetrasside kogupikkus Tallinnas on 1098,73 km. Tabel 9.5: Ühisveetorustike rajamine ja rekonstrueerimine 2009-2018. aastal 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 K o k k u Ehitatud uut veetorustikku (km) 7,85 11,3 11,9 2,5 0,08 0 0 0,44 1,2 0,39 3 5, 6 6 Rekonstrueeritud veetorustikku (km) 23,8 21,2 5,12 5,17 5,28 5,6 5,2 6,8 5,1 5,8 8 9, 0 7 Samaaegselt on toimunud vanade amortiseerunud torustike asendamine uutega (tabel 9.5). Vastavalt vee-ettevõtjate ja linnaga sõlmitud lepingutele renoveeritakse igal aastal ligikaudu 5-6 km veetorustikke. Ülemiste järve ja tema 1772 km 2 suuruse valgala hea seisund on Tallinna suure tähelepanu all: - Tallinna veepuhastusjaamas Ülemiste järve ääres on rekonstrueeritud mitmesuguseid tehnoloogilisi seadmeid, mahuteid ja reservuaare. Suurimad investeeringud on tehtud joogivee reservuaaride suuremahulisel rekonstrueerimisel ja põhjalikul selitite rekonstrueerimisel, tegemist on mitmeaastaste investeeringutega. Riskide maandamise ja ohutuse tagamise
eesmärgil on tehtud ka mitu investeeringut elektrivarustuse uuendamisse, suurim neist on peaalajaama väljavahetus ning väiksema jaotla uuendamine. Välja on vahetatud veetootmise automaatjuhtimise süsteem (SCADA). - 2011-2012. aastal viidi ellu Ülemiste järve kaldakindlustuse tammi rekonstrueerimise ja pikendamise projekt, mille eesmärk oli suurendada madala Ülemiste järve reguleeritavat mahtu, vähendada vee eutrofeerumist, peatada lainetusest põhjustatud kaldaerosiooni ning tagada järve haldamiseks ja kontrolliks liikumine mööda kindlustuse peale rajatud teenindusteed. - Ülemiste järve ökoloogilise seisundi parandamiseks on läbi viidud ka biomanipulatsiooni projekt, et panna järves toimima toiduahel. Selleks teostati järves lepiskalade väljapüüke, asustati röövkalade maimusid ning seirati kalastiku populatsiooni ja järve biomassi muutusi. - 2019 aastal on ehitamisel Ülemiste järve alternatiivveehaare, mis võimaldaks Ülemiste veepuhastusjaamal eriolukordades võtta pinnavett pinnaveehaarde süsteemist enne selle suubumist Ülemiste järve. - Ülemiste järve valgalal on oluliseks tegevussuunaks olnud punktreostusallikatest tuleneva reostuskoormuse piiramine. Uuselamurajoonidest ja maanteedelt pärineva sademeveekoormuse vähendamiseks ja veekvaliteedi parandamiseks on rajatud täiendavaid puhveralasid teede ja järve valgala vooluveekogude ristumiskohtadel. Suurte magistraalteede rekonstrueerimisel on rakendatud täiendavaid meetmeid keskkonnakahjustuste riskide vähendamiseks õnnetuste korral. - Seni rakendatud meetmed on olnud piisavad: Ülemiste järve veehaardesüsteemist võetava toorvee kvaliteet vastas 2015. aastal direktiivi 75/440/EÜ klass A2 nõuetele. Nõuetele vastavuse tagamiseks analüüsitakse üks kord päevas toorvee kvaliteedinäitajaid veepuhastussüsteemi sissevoolul. Toorvee reostusnäitajaid (üldfosfor, üldlämmastik jm) kontrollitakse üks kord nädalas. Lisaks tehakse ühel korral kuus toorvee süvaanalüüsi. Lisaks pinnaveehaardele on Tallinn investeerinud ka põhjaveehaardesse, rajades mitmetele puurkaevpumplatele veetöötlusseadmed, ennekõike ülemäärase raua ja mangaani eemaldamiseks. Tallinna põhjavee varustuses kasutatakse enim Kambriumi-Vendi põhjaveekihi vett, mis kuulub valdavalt joogivee II-III kvaliteediklassi ja vajab töötlemist. Probleemseteks komponentideks on suur Fe 2+, Mn 2+ ja NH 4+ sisaldus. Lisaks kasutatakse veetöötlusseadmetes pöördosmoosi toorvee puhastamiseks radionukliididest. Tallinn on seadnud piiranguid ja erinõudeid planeeringute ja projektide menetlemisel, et hoida põhjavee kvaliteeti, tasandada sademevee vooluhulkasid, vältida üleujutusi ja puhastada sademevett. Ligikaudu 60% Tallinna territooriumil on põhjavesi looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud ning neil aladel ei ole võimalik tegeleda potentsiaalselt keskkonnaohtlike tegevustega. Muudel juhtudel aga nõutakse võimalusel sademevee kogumist, immutamist pinnasesse ning kõvakattega pindade minimeerimist. Tallinna kanalisatsioonitorustike kogupikkus on 1043,82 km. Tallinn lõpetas 2010. aastal seni veel ühiskanalisatsiooniga haaramata piirkondade kanaliseerimise, mille tulemusena on praegu ühiskanalisatsiooniga haaratud 99,9% elanikkonnast. Viimasel viiel aastal on Tallinna põhitähelepanu olnud pööratud kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimisele, sest suur osa kanalisatsioonitorudest on ületanud kasutusea: üle 50 aastaseid torustikke on ca 100 km. Aastatel 2011-2018 rekonstrueeritakse igal aastal 5-6 km kanalisatsioonitorustikke. Tallinnas on viimaste aastate jooksul rekonstrueeritud kõik esimese prioriteetsusastmega reoveepumplad. Tallinnas on üle 100 reovee ja sademevee pumpla, sellest seitse on esimese prioriteetsusastmete pumplad. Neis asunud amortiseerunud seadmed on nüüdseks välja vahetatud. Mitmetesse pumplatesse paigaldati sagedusmuundurid, et vältida survetorude purunemisi võimalike
hüdrauliliste löökide tagajärjel. Paljudesse reoveepumplatesse, sh kõikidesse esimese prioriteetsusega pumplatesse, on paigaldatud kaugvalve süsteemid. 2011. aastal anti Tallinna reoveepuhastusjaamas käiku biofilter, mis on ehitatud olemasoleva reoveepuhasti tehnoloogilise protsessi osana, et tagada jätkusuutlik ja olemasolevast efektiivsem reovee puhastus (joonis 1). Tegemist on järel-denitrifikatsioonprotsessil töötava biofiltriga, mis vähendas täiendavalt toitainete (BHT, N üld, P üld) kontsentratsiooni jaamast väljuvas vees. Praegu on puhastusefektiivsus BHT 7 osas 98%, heljumil 98%, üldfosforil 93% ja lämmastiku eraldamise efektiivsus biofiltri kaasabil 83-85%. Tallinna reoveepuhastist väljuva heitvee näitajad vastavad Asulareovee direktiivile (92/271/EMÜ) ja rahvusvahelistele HELCOM-i komisjoni soovitustele. Joonis 9.6: Paljassaare reoveepuhasti biofilter tagab veelgi efektiivsema reovee puhastuse Viimase 10 aasta jooksul on läbi viidud mitmeid uuringuid, et leida reoveesettele sobilikke kasutusviise (joonis 9.7). Tallinna reoveepuhastusjaamas tekib aastas 400-450 tuh tonni reoveesetet, millest saab ca 35 000 tonni jääkmuda. Jääkmuda segatakse vahekorras 1:1 turbaga ja pärast aastast seismist saab sellest kasvumulla. Selliselt valmistatud kasvumuld vastab agronoomiliselt väetiseks sobivatele toodetele püstitatud kvaliteedinõuetele. Praegu kasutatakse reoveesettest valmistatud kasvumulda laialdaselt haljastuses.
Joonis 9.7: Reoveemuda kompostimisaunad Paljassaare reoveepuhastusjaamas Tallinn on viimase 10 aasta jooksul vähendanud ühisvoolse kanalisatsiooniga alade pindala ning ehitanud juurde 30 km sademeveekanalisatsiooni trasse. Sademeveekanalisatsiooni trasside kogupikkus on praegu 595 km. Sademeveetrasside rajamine ühisvoolse kanalisatsiooniga aladel on vähendanud sademevee osakaalu reoveepuhastisse suunatavas reovees ja on parandanud puhasti töörežiimi ja efektiivsust. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (endise nimega Tallinna Keskkonnaamet) on üle 15 aasta läbi viinud sademevee väljalaskude ja suublate seiret, et jälgida nende mõju veekogudele. Selle aja jooksul on selgelt nähtavad linna kanaliseerimise mõjud, kuivõrd reostusainete juhtimine sademeveesüsteemidesse on vähenenud ja sademevee kvaliteet on paranenud. 2013. aastal valmis Ülemiste liiklussõlme sademevee äravoolu ehitus, mille eesmärk oli vähendada uue liiklussõlme sademevee löökkoormust kanalisatsioonitorustikule. Ülemiste liiklussõlme eelnevalt puhastatud sademevesi on suunatud ajaloolisesse Kadrioru parki, kus see toidab sealseid kanaleid. Tööde käigus taastati ajalooline ringkanal poolkaare kujulisena Kadrioru lossi ees, rajati parki sademeveerajatisi, kaskaad viie astmega, paistiik ning sademevee väljalask merre.
Joonis 9.8: Ülemiste liiklussõlme sademevesi on suunatud Kadrioru parki. Sademeveesüsteemi põhimõtteid on rakendatud ka Life+ projektis Citywater, mille raames rekonstrueeriti ja korrastati 2015. aastal lähedalasuvast eramurajoonist Tallinna Botaanikaaeda suunduv Lepiku kraav. Rekonstrueerimise põhieesmärk oli Natura 2000 alal paiknevasse Pirita jõkke voolava Lepiku kraavi veekvaliteedi parandamine, rakendades jätkusuutliku sademeveesüsteemi põhimõtteid. Tööde käigus loodi uued kasvukohad vee- ja kaldataimedele, sealhulgas ohustatud ja kaitstavatele taimedele ning heakorrastati ala. Käsil on praegu (2018-2021) EL Kesk-Läänemere programm HEAWATER Läänemere valgala väikeste jõgede tervendamine toite ning ohtlike ainete sissevoolu ärahoidmise kaudu, kus Tallinn on peapartner. Tallinnas rajatakse Mustjõe ojale erosiooni tõkestamiseks kaldakindlustus pikkusega 700 m ja pilootinvesteering oja tervendamiseks sobiliku taimestiku leidmiseks. Eesmärgiks on vähendada toitainete kannet Mustjõe oja kaudu Läänemerre 10 %. Tallinn on oluliselt investeerinud ja panustanud oma viie supelranna korrashoidu, mida külastab heade rannailmadega paarkümmend tuhat inimest päevas. Viimasel neljal (2014-2017) aastal on kahele rannale Pikakari ja Pirita omistatud rahvusvaheline kvaliteedimärk Sinine lipp. Hooaja jooksul toimuvad nendes randades keskkonnateadlikkust suurendavad tegevused, ökotelk ja mereprügi teemalised näitused. Tallinna rannikualal paikneb kuus üleujutusohuga ala kogusuurusega 170,05 ha. Üleujutusohuga aladega arvestatakse linnaosade üldplaneeringutes. Nendel aladel nähakse ette meetmed üleujutuste kahjude vältimiseks ning arvestatakse hoonestusalade ja muude üleujutustundlike objektide planeerimisel. Planeeringute ja projektide menetlemisel arvestab linn samuti üleujutusriski ohuga ning jälgib, et neil aladel rakendataks riski vähendavaid ja leevendavaid meetmeid, nagu immutamine, vett läbilaskvate katendite eelistamine kõvakattega pindadele, puhveralade ja rohevõrgustiku rajamine, vooluveekogude
sängi hooldus, jne. Tallinna linn ja Tallinna vee-ettevõtted on aastakümnete jooksul järjepidevalt tegelenud veealase keskkonnateadlikkuse tõstmisega Tallinna elanike ja külastajate seas. Kui üle 10 aasta tagasi oli põhirõhk vee säästval tarbimisel, siis nüüd, kui see on saavutatud, on eesmärgiks propageerida kraanivee joomist. Kuigi kraanivee kvaliteet on Tallinnas olnud väga kõrge juba aastaid, on kraanivee ebapopulaarsuse tinginud mälestused 1990ndate aastate kehvema kvaliteediga kraaniveest ja pudelivee kasvav populaarsus. Üleskutsega Kraanivesi on joogivesi! on liitunud paljud Tallinna söögikohad, kes hea meelega oma klientidele tasuta kraanivett pakuvad (joonis 9.10). Samuti on korraldatud üritusi ja reklaamikampaaniaid, kus Eestis tuntud inimesed valmistavad kraanivee kokteile. Joonis 9.10: Üleskutsega Kraanivesi on joogivesi! on liitunud paljud Tallinna söögikohad 9C. Future Plans Describe the short and long term objectives for water management and the proposed approach for their achievement, including how they are influenced by the expected impacts from climate change and other long-term trends. Emphasise to what extent plans are supported by commitments, budget allocations, and monitoring and performance evaluation schemes. Place particular emphasis on water quality goals and on key water saving and reuse targets for the future and the proposed approach to achieve these, including technical and nature-based measures incorporating water infrastructure to deal with future impacts of climate change. Describe the future short and long term objectives for waste water treatment and management and the proposed approach, and specify the measures for their achievement. Emphasise to what extent plans are supported by commitments, budget allocations, and monitoring and performance evaluation schemes. Emphasise to what extent plans are triggered by the demands of EU and national regulations. Please describe future action/plans taken regarding water (re-opening of water-courses, housing development with specific regard to water issues). Reference to legal action may be give (e.g. obligation for green roofing, subsidies for disconnection to sewer, unsealing measures); describe intentions and best practice measures and indicate its planning status (intention or detailed planning).
Refer to: 1. Improvement/maintenance/management of collecting systems; 2. Improvement of connection to collecting systems and to the UWWTPs (inter alia, additional percentage of PE forecasted to be connected); 3. Improvement of design capacity, treatment level and treatment performance of UWWTPs and indicate if these go beyond the requirements in the Directive; 4. Improvements of further environmental and economic aspects of waste water treatment (e.g. removal of emerging substance, micropollutants, pharmaceuticals, micro-plastic particles and pollution prevention measures; and measures on water reuse; 5. Measures to improve public information and participation; 6. Other improvements. (max. 800 words and five graphics, images or tables) Tallinn on seadnud Tallinna keskkonnastrateegias aastani 2030 peaeesmärgiks Tallinna linna veekeskkonna hea seisundi saavutamise, veeressursside säästliku kasutamise ja inimestele tervisliku elukeskkonna tagamise. Pinnavee kaitse osas on Tallinna keskkonnakaitse arengukavas seatud peamiseks eesmärgiks Tallinna suuremate veekogude ökoloogilise ja füüsikalis-keemilise seisundi parandamine ehk hea ökoloogilise seisundi tagamine aastaks 2021. Samuti pinnaveekogude loodusliku mitmekesisuse säilitamine ja parandamine. Oluline on nii Ülemiste järve valgalale kui ka Tallinna pinnaveehaardesüsteemile efektiivsema reostusvastase kaitse korraldamine (joonis 9.11). Joonis 9.11. Ülemiste järve ümbritseval sanitaarkaitsealal kasvab mets, mis pakub mitmeid ökosüsteemiteenuseid, parandades seeläbi tallinlaste joogiveereservuaari vee kvaliteeti.
Põhjavee kaitse eesmärkideks on põhjaveevarude säilitamine ning nende kaitstuse ja kvaliteedi tagamine ning põhjaveekasutuse eelistamine juba varem põhjaveevarustusel põhinevates piirkondades. Samuti kõige kvaliteetsema põhjaveekihi osakaalu suurendamine elanikkonna joogiveega varustamisel ning kriisisituatsioonis kogu linna haarava põhjaveel baseeruva veevarustussüsteemi loomine. Rannikumere osas on eesmärkideks Tallinna rannikumere hea ja võimalikult looduslähedase seisundi saavutamine, maismaalt merre juhitava reostuskoormuse vähendamine ning linnaruumi avamine merele. Sademevee osas on eesmärgiks sademeveepoliitika väljatöötamine ja sademevee suublate hea ökoloogilise seisundi saavutamise 2021. aastaks. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks kavandab Tallinna linn lähima 5 aasta jooksul ellu viia järgmised tegevused: 1. Tegevused Ülemiste järve kui Tallinna olulisima veehaarde toorvee kvaliteedi parandamiseks: Ülemiste järve suubuva kesise seisundiga sademevee eelvoolu ümbersuunamine, Ülemiste järve põhja sadestunud muda väljapumpamine, biomanipulatsiooniga jätkamine. 2. Tegevuskava koostamine Tallinna väikeveekogude ja rabade soodsa keskkonnaseisundi hoidmiseks ja parandamiseks ning veesängide taastamiseks. 3. Harku järve seisundi parandamise tegevuskava koostamine ja elluviimine koostöös Harku vallaga. Harku järv on eutrofeerunud ja selle seisund on halb, eesmärgiks on saavutada hea ökoloogiline seisund aastaks 2021. Joonis 9.13: Harku järv Tallinna läänepiiril on ümbritsetud uutest eramualadest 4. Seni veel rekonstrueerimata puurkaevude täiustamine või likvideerimine, uute Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekihi vett tarbivate puurkaev-pumplate rajamine ning seni veel säilinud jääkreostusobjektide saneerimistööde korraldamine. 5. Supluskohtades suplusvee kvaliteedi parandamine. Tallinna viie supluskoha seisund on valdavalt väga hea, kuid kahe ranna veekvaliteedis on esinenud kõikumisi.
6. Merre juhitava sademevee reostuskoormuse vähendamine ja veekvaliteedi regulaarse seire jätkamine sademevee väljalaskudes, rannikumeres ja siseveekogudes. Kavas on veelgi piirata õli ja naftaproduktide sisaldust sademevees ning paigaldada õlifiltreid suurte magistraalteede ja parklate sademevee ärajuhtimise süsteemidele. 7. Läänemere-äärsete maadega rahvusvahelise koostöö ja siseriikliku koostöö jätkamine ja tõhustamine mereakvatooriumi keskkonnaseisundi parandamiseks. 8. Kesklinna piirkonna ühisvoolsete kanalisatsiooni valgalade muutmine lahkvoolseteks. 9. Uute sademevee ärajuhtimise terviklahenduste väljatöötamine, et vähendada sademevee ärajuhtimissüsteemide koormust ja üleujutusohtu ning pikendada sademevee viibeaega. 10. Üleujutusohu teadvustamine ja lülitamine prioriteedina sademeveestrateegiasse ja üldplaneeringutesse. Ehitustegevuse piiramine ja/või kitsenduste seadmine võimalikes üleujutuspiirkondades. Tallinna linna peaeesmärgiks reoveekäitluse vallas on maismaalt merre juhitava reostuskoormuse vähendamine. Seda tehakse kanalisatsioonitrasside uuendamise, reovee puhastusseadmete töö täiustamise ja efektiivsemaks muutmise ning ühisvoolsete kanalisatsiooni valgalade lahkvoolseteks muutmise teel. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010-2021 näeb ette investeerida reovee puhastusse ja kanalisatsioonisüsteemide uuendamisse aastatel 2016-2020 ligikaudu 90 miljonit eurot. Olulisemad investeeringud on: 1. Tallinnas vahetatakse üle 60 aasta vanused kanalisatsioonitorustikud välja 2020. aastaks. See aitab tagada Tallinna kanalisatsioonisüsteemi töökindluse ja minimeerida kogu süsteemi ekspluatatsioonikulusid (nt infiltratsiooni vähendamine kanalisatsioonitrassidesse). Väljavahetamise eeltingimuseks on avariide ja muude hälvete analüüsimine ning torustike seisukorra hindamine. Rekonstrueeritavad piirkonnad selekteeritakse välja selle põhjal, kus on vanemate ja avariiohtlikumate torustike osakaal suurem. Samuti lähtutakse sellest, et kaevemahtude ning teedeehitusmahtude vähendamiseks rekonstrueeritakse nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustikud piirkonnas samaaegselt. 2. Jätkub Paljassaare reoveepuhasti rekonstrueerimine. Lähiajal rekonstrueeritakse peaaegu täielikult mehhaaniline puhastus ning parendatakse vastuvõtuvõimekust äkkreostuste ja sademete korral. Tänaseks on projekt valmis ning rekonstrueerimistööd algavad 2020. aastal. 3. Jätkub ühisvoolsete valgalade lahkvoolseks ehitamine jätkub. Alustatakse Tallinna suurima valgalaga (667 ha) kollektorist (Seevaldi); järgmistena on kavas Kesklinna idaosa ja Lasnamäe tööstusala kattev Vesse-Betooni valgalade muutmine lahkvoolseks. 4. Välja töötatakse lumekäitluskontseptsioon, kuna lumerohketel talvedel on esinenud probleeme lumele kogumiskohtade ja käitluskohtade leidmisega. Rajatakse eraldi kogumiskohad värskelt sadanud lumele (nn puhas lumi) ja lumele, mis on kauem seisnud või kus on kasutatud juba lumetõrjevahendeid. Viimased eeldavad vedelikku mitteläbilaskva põhjaga ja liiva-õlipüüduritega varustatud spetsiaalsete lumeladustuskohtade väljaehitamist. Praegu on Tallinnas 6 lumekäitluskohta. 5. Analüüsi koostamine biogaasi tootmis- ja kasutusvõimaluste kohta.
Joonis 9.14: 2009/2010 lumerohke talv Tallinnas Pikaajalised eesmärgid: 1. Kõikide, veel ühisvoolsetena olevate valgalade, ehitamine lahkvoolseteks. Kesklinnas, eriti Vanalinnas, muudavad hoonete paigutus, tänavate asetus, samuti tööde teostamine, ehitustööd komplitseerituks. Selle valdkonna suurimaks väljakutseks on Tallinna lennujaama läheduses paikneva Suur-Sõjamäe tööstusrajooni sademeveesüsteemi väljaehitamine. 2. Õli- ja naftaprodukte eemaldavate tehniliste vahendite paigaldamine magistraalteede ja parklate vee ärajuhtimissüsteemidele. Kui suuremad parklad (üle 50 parkimiskoha) on valdavalt varustatud õlitõrjesüsteemidega, siis tähtsamatel magistraalteedel need puuduvad. 3. Kampaaniate korraldamine avalikkusele teadlikkuse tõstmiseks seoses olmekeemias ja tööstuses kasutatavate toksiliste ja reoveekäitluse efektiivsust mõjutavate ainete üha laialdasema kasutuselevõtuga. 4. Kampaaniate korraldamine kliimamuutusega kaasnevate ohtude teadvustamiseks ja nende vältimiseks. 9D. References List supporting documentation, adding links where possible. Further detail may be requested during the pre-selection phase. Documentation should not be forwarded at this stage. (max. 400 words) Keskkonnaagentuuri veekasutamise aastaaruanded https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/veekasutuseaastaaruanded
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium 2010 https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf Projekt CITIWATER - https://www.citywater.fi/ Projekt HEAWATER - https://www.tallinn.ee/est/keskkond/heawater Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002 Sõpruse pst 157 büroohoone http://sopruse157.ee/tutvustus/ Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=120867&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=123505&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010-2021 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=118953&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Veeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/vees Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_maandamiskava.pdf Word Count Check Please complete the below word count check for Indicator 9: Water, Sections 9A, 9B and 9C. As per the Guidance Note (Annex 2 of the Rules of Contest), the word count includes text in graphics/tables and the body of text. The word count excludes text in the original application form, captions and text in Table 1: Benchmarking Data - Water. Section Number of words in graphics/tables Number of words in body of text Total number of words in graphics/tables and body of text Max. words 9A 250 549 779 800 9B 40 1154 1194 1,200 9C 0 691 691 800