Seletuskirja alus

Väljavõte

1 TOILA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA Tellija: Toila Vallavalitsus Töö nr: 2-13/29 Tallinn 2019

2 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ÜLDIST ÜVKA KOOSTAJA ARENGUKAVA TELLIJA ESINDAJAD TOILA VALLA ÜLDINFO ALUSDOKUMENDID ÜLDIST. ÕIGUSAKTID. PÕHJAVEE KAITSTUS Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava Ida-Viru maakonnaplaneering Toila valla üldplaneeringud Toila valla arengukava Toila valla kohalikud õigusaktid Vee erikasutusload Toila valla ÜVK piirkonna varasemad veeprojektid Veekvaliteedi kontrollikavad Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS ÜLDÜLEVAADE RAHVASTIK ETTEVÕTLUS VALLA JUHTIMINE JA EELARVE VEE-ETTEVÕTJAD TOILA VALLA KESKKONNASEISUND PINNAVORMID, GEOMORFOLOOGIA Looduskeskkond, maastik, pinnavormid Geoloogia, hüdrogeoloogia PINNAVEEKOGUD Toila valla ÜVK piirkondadega seonduvate pinnaveekogumite seisund LOODUSKAITSE Looduskaitsealad Hoiualad MAAVARAD JA NENDE KAEVANDAMINE SUURIMAD KESKKONNAOHU ALLIKAD ÜHISVEEVÄRGI HETKESEISUND TÄNASED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD VEETARBIJAD, VEEVARUD, VEEVÕTT JA -MÜÜK Veetarbijad ja teenusega varustatus Põhjaveevarud Ülevaade Toila valla veekasutusest TOILA VALLA ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEVUDE TEHNILISED ANDMED TOILA ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Toila aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Toila aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet Toila veevõrk ja selle seisund Toila aleviku tuletõrjeveevarustus VOKA ALEVIK Voka aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade

3 5.5.2 Voka aleviku joogiveekvaliteet Voka veevõrk ja selle seisund Voka aleviku tuletõrjeveevarustus KOHTLA-NÕMME ALEVI ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Kohtla-Nõmme alevi puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Kohtla-Nõmme alevi veekvaliteet Kohtla-Nõmme veevõrk ja selle seisund Kohtla-Nõmme alevi tuletõrjeveevarustus JÄRVE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Järve küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Lühiülevaade Järve küla varustava Kohtla-Järve linna Järve linnaosa veevarustusallikatest Järve küla veekvaliteet Järve küla veevõrk ja selle seisund Järve küla tuletõrjeveevarustus SAKA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Saka küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Saka küla veeallika ja joogiveekvaliteet Saka veevõrk ja selle seisund Saka küla tuletõrjeveevarustus PEERI JA TÄKUMETSA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Peeri ja Täkumetsa küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Peeri ja Täkumetsa küla veekvaliteet Peeri ja Täkumetsa küla veevõrk ja selle seisund Peeri ja Täkumetsa küla tuletõrjeveevarustus KABELIMETSA JA KUKRUSE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Kabelimetsa ja Kukruse küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Kabelimetsa ja Kukruse küla veeallika ja joogiveekvaliteet Kabelimetsa ja Kukruse veevõrk ja selle seisund Kabelimetsa ja Kukruse küla tuletõrjeveevarustus VITSIKU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Vitsiku küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Vitsiku küla veeallika ja joogiveekvaliteet Vitsiku veevõrk ja selle seisund Vitsiku küla tuletõrjeveevarustus KOHTLA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Kohtla küla veeallika ja joogiveekvaliteet Kohtla tuletõrjeveevarustus ROODU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED MÕISAMAA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED

4 5.15 ALTKÜLA ARENDUSE ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED PÜHAJÕE KÜLA TEISED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD Motovilla Külalistemaja Alujoa Puhkekeskus KOKKUVÕTE JA ÜHISVEEVÄRGI PROBLEEMID TOILA VALLAS 84 6 ÜHISKANALISATSIOONI HETKESEISUND TÄNASED ÜHISKANALISATSIOONIGA VARUSTATUD PIIRKONNAD ÜHISKANALISATSIOONITEENUSE TARBIJAD Ühiskanalisatsiooniteenusega varustatus TOILA ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON Toila kanalisatsioonivõrk Toila reoveepumplad Toila reoveepuhasti Toila aleviku Gümnaasiumi reoveepuhasti Toila aleviku sademeveekanalisatsioon VOKA ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON Voka kanalisatsioonivõrk Voka reoveepumplad Voka reoveepuhasti Voka sademeveesüsteemid KOHTLA-NÕMME ALEVI ÜHISKANALISATSIOON Kohtla-Nõmme kanalisatsioonivõrk Kohtla-Nõmme reoveepumplad JÄRVE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON Järve kanalisatsioonivõrk Järve küla reostuskoormus Järve küla sademevesi SAKA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON Saka kanalisatsioonivõrk Saka reoveepuhasti TEISED ÜHISKANALISATSIOONIPIIRKONNAD OÜ Viru Rand reoveekäitlus Altküla ühiskanalisatsioon Pühajõe küla Motovilla Külalistemaja KOKKUVÕTE TOILA VALLA ÜHISKANALISATSIOONI SEISUNDIST JA PROBLEEMIDEST INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA EESMÄRGID INVESTEERINGUTE STRATEEGIA Elanikkonna tervis Loodushoiualad ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine Taskukohasus ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS Vee- ja kanalisatsioonitorustikud INVESTEERINGUPROGRAMM

5 8.1 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKE RAJAMISE ÜLDISED NÕUDED JA METOODIKA Ühisveevärgi torustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika Ühiskanalisatsioonitorustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika TOILA ALEVIKU ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONIVÕRGU REKONSTRUEERIMINE JA LAIENDAMINE VOKA ALEVIKU ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONITORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE JA LAIENDAMINE KOHTLA-NÕMME INVESTEERINGUPROJEKTID Kreegi tn puurkaevpumpla, veetöötlusjaam ja II astme pumpla Ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja laiendamine TOILA VALLA ÜVKA FINANTSANALÜÜS JBP METOODIKA L IITUNUD ELANIKE ARV JA TARBIMINE TEENUSETARIIFID PROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD Muutuvkulud Püsikulud INVESTEERINGUD FINANTS MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD VEE- JA KANALISATSIOONITARIIFIDE OMAHIND JA SOOVITUSLIK PROGNOOS FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE LISAD 1. Toila valla reoveekogumisalade skeemid 2. Toila valla ÜVK-ga varustatud elanike arv ÜVK-ga varustatud asumite lõikes. Tabelid: 2.1. Toila valla asumite tänane ja perspektiivne ühisveevärgi bilanss 2.2. Toila valla asumite tänane ja perspektiivne ühiskanalisatsiooni bilanss 3. Terviseameti hinnag Toila valla ühisveevärgi veekvaliteedile 4. Investeeringuprojektid 5. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni alade skeemid (tänane seisund ja investeeringud) Enamkasutatud lühendeid: ÜVK ühisveevärk ja kanalisatsioon ÜVKA ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava EL Euroopa Liit KIK SA Keskonnainvesteeringute Keskus PK (pk) - puurkaevpumpla RP- reoveepumpla RVP reoveepuhasti VTJ - veetöötlusjaam BHT biokeemiline hapnikutarve KHT keemiline hapnikutarve VMK veemajanduskava 5

6 1 SISSEJUHATUS 1.1 ÜLDIST Käesolev Toila valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVKA) on koostatud Ruum ja Keskkond OÜ töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui Konsultandile. Töö teostamise aluseks on Toila Vallavalitsuse ja Ruum ja Keskkond OÜ vaheline leping nr 2-13/29. Töö eesmärgiks on vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele kaasajastada kehtivad Toila valla ühisveevärgi jakanalisatsiooni arendamise kava, AS Entec Eesti, 2013; Kohtla-Nõmme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks ja Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks ühtseks terviklikuks Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaks aastatel Arendamise kavaga hõlmatav periood on 12 aastat. Sõltumata lähiaastatel toimuvast arengust ja tehtavatest kulutustest tuleb arendamise kava täiendada vähemalt kord nelja aasta tagant kooskõlas muutustega valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris ning kooskõlas muudatustega seadusandluses. ÜVKA koostamine hõlmab alljärgnevaid tegevusi: - olemasoleva olukorra analüüs; - lahendamist vajavate ülesannete määratlemine; - ÜVK tehniliste lahenduste kavandamine; - arendusprogrammide koostamine ja hindamine; - ÜVKA arutelu ja heakskiitmine. ÜVKA koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arengu kiirendamine organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärasema suunamise kaudu. ÜVKA on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või abi taotlemisel kui (võimalusel) ka EL-i tugifondidest vahendite taotlemisel. Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning vastastikuste kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste hinnakujundusele. ÜVKA tuleb koostada kooskõlas: - piirkonda hõlmava veemajanduskavaga; - omavalitsuste arendamise kavadega; - omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üldplaneeringutega. Detailplaneeringute algatamisel peab arvestama lisaks üldplaneeringule käesoleva ÜVKA tingimuste ja nõuetega. Erinevalt planeeringutest, mis määratlevad rajatiste paigutuse ja annavad üldise aluse võimsusnäitajate ning teenuste mahu leidmiseks, annab ÜVKA valdkonna olukorra analüüsi ja määratleb arengu prioriteedid ning nende realiseerimise võimalused ja teed. ÜVKA perspektiivskeem kajastab kaht ajalist perioodi: 6

7 - Lühiajaline programm: , mis peab kajastama töömahte lühiajalises programmis. Antud perioodi osas ja sees on kohustuslik välja tuua investeeringud, mis on vastavalt õigusaktide täitmise kohustusele prioriteetseimad, tuginedes samuti tänastele kõige olulisematele probleemidele: joogiveekvaliteedi nõuetele vastavuse tagamine; suublasse juhitava heitvee nõuetele vastavuse tagamine; tähtsamate peatorustike ja kollektorite korrasolek. - Pikaajaline programm: , mis peab kajastama kaugemas perspektiivis teostatavaid ning otseselt õigusaktide nõuete täitmisega mitte seotud investeeringuid, sealhulgas ühisvee- ja kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimine üldisemas plaanis, laiendamine ja täiendavatele liitujatele ÜVK teenusega liitumisvõimaluse loomine. Siia kuuluvad veevarustuse peatorustike ja kanalisatsioonikollektorite rekonstrueerimine põhiliselt kas perspektiivse(te) reovee kogumisala(de) piires või reoveekogumisaladest väljaspool, kuid ÜVK-ga kaetud alade piires, sealhulgas mahus, mis tänase seisuga ei ole (veel) vee-ettevõtjale ja/või KOV-le majanduslikult otstarbekas ja/või muul viisil põhjendatud. Toila valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arengukava hõlmab vallas Toila, Voka alevikke, Kohtla-Nõmme alevit, Järve küla, Saka küla, Peeri küla, Täkumetsa, Kabelimetsa küla, Kukruse küla, Vitsiku küla, Kohtla küla, Roodu, Altküla ja Altmetsa küla. Varasemate arendamise kavade põhjal on vallas toimunud veemajanduse arendamine ning ehitatud-rekonstrueeritud teatud osa Toila valla asulate/reoveekogumisalade ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatisi. Käesoleva ÜVKA ülesanne on piiritleda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus, anda hinnang ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevale olukorrale vallas, analüüsida piirkonna põhjavee kvaliteeti, hinnata, milline hakkab olema elanikkonna veetarbimine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning hinnata süsteemi rekonstrueerimise ja rajamise maksumusi, näidata tulekustutusvee saamise võimalusi, liigvee ärajuhtimise vajadusi ning tuua välja keskkonnakaitsega seotud probleemid. Käesoleva ÜVKA raames on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning Eesti seadustest ja Euroopa Liidu direktiividest tulenevate nõuete täitmiseks. ÜVKA on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks eelarveliste vahendite kavandamise, laenude või riigiabi taotlemisel kui ka KIK-i vahendite taotlemisel. Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning vastastikuste kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste hinnakujundusele. ÜVKA koostamisel on lähtutud Toila VV AS-lt, Järve Biopuhastus OÜ-lt, Toila Sanatoorium AS-lt, Liisbet Invest OÜ-lt ja Toila Vallavalitsuselt saadud 7

8 informatsioonist, varem koostatud arengukavadest, uuringutest, projektidest ja planeeringutest ning Konsultandi isiklikest tähelepanekutest. 1.2 ÜVKA KOOSTAJA Toila valla ÜVKA on valminud Ruum ja Keskkond OÜ töörühma poolt. Koostaja: Ruum ja Keskkond OÜ Rõõmu 14-4, Tallinn Reg. nr MTR reg EE Telefon Esindaja: Sven Otsmaa 1.3 ARENGUKAVA TELLIJA ESINDAJAD Toila Vallavalitsus Pikk 13a, Toila, Toila vald Ida-Virumaa telefon Kontaktisik: Urmas Aunap, abivallavanem Konsultant tänab kõiki, kes aitasid kaasa andmete kogumisele, viisid läbi visiite objektidele ja lisaks varustasid konsultanti väärtusliku informatsiooniga, sealhulgas: - Urmas Aunap, Toila Vallavalitsus, abivallavanem; - Margit Juuse, Toila Vallavalitsus, keskkonnaspetsialist; - Tauri Hindpere, AS Toila VV, juhataja; - Eduard Rae, Järve Biopuhastus OÜ (edaspidi JBP). - Igor Solomkin, Viru Rand OÜ. - Jekaterina Jegorova, energeetik, Toila Sanatoorium AS. - Aleksei Oskar, elektrik, Toila Sanatoorium AS. - Toomas Tint, tootmisjuht, Liisbet Invest OÜ. - Meelsi Tint, Liisbet Invest OÜ. 1.4 TOILA VALLA ÜLDINFO a läbiviidud Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Kohtla- Nõmme vald, Toila vald ja Kohtla vald. Ühinemise tulemusena moodustati uus omavalitsusüksus, mis sai nimeks Toila vald. Toila vallas on 1 alev Kohtla-Nõmme, 2 alevikku - Toila ja Voka ning 26 küla - Altküla, Konju, Martsa, Metsamägara, Päite, Pühajõe, Uikala, Vaivina, Voka, Amula, Järve, Kaasikaia, Kaasikvälja, Kabelimetsa, Kohtla, Kukruse, Mõisamaa, Ontika, Paate, Peeri, Roodu, Saka, Servaääre, Täkumetsa, Valaste ja Vitsiku. Toila vald paikneb Ida-Viru maakonna keskregioonis, naabriteks on idaosas Sillamäe linn ja Vaivara vald, lõunas Jõhvi ja Alutaguse vald ning läänes Kohtla- 8

9 Järve linn ja Lüganuse vald. Põhjaosast piirneb vald Soome lahega. Valla pindala on ligikaudu 266 km 2. Tähtsamatest ühendusteedest läbib valda Tallinn Narva maantee (põhimaantee nr 1) ja raudtee, peatusega Kohtla-Nõmmel. Valla elanikele tagab hea raudteeühenduse lisaks Kohtla-Nõmmel paiknevale peatusele ka Jõhvi ja Oru peatused, mis valla erinevatest osadest on hea ligipääsetavusega. Toila vallas elab rahvastikuregistri andmetel kokku inimest. Valla administratiivseks keskuseks on Toila alevik, mis on Kohtla-Nõmme alevi (966 elanikku) järel suuruselt teine asula (834 elanikku). Voka aleviku elanike arv on 782*. Täiendavalt on avatud teenuskeskused Kohtla-Nõmmel ja Järve külas, endistes valla keskustes. Vallas on 26 küla rahvaarvult suurim on Järve küla (614), järgnevad Pühajõe küla (187), Konju küla (163), Saka küla (120), Valaste (117) ja Voka küla (114). Ülejäänud 21 küla rahvaarv jääb alla 100 elaniku. *Märkus: Arvud on pärit Rahvastikuregistrist ja need erinevad mõnevõrra Toila valla kodulehel olevatest 9

10 2 ALUSDOKUMENDID 2.1 ÜLDIST. ÕIGUSAKTID. PÕHJAVEE KAITSTUS Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, 4. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rajamine ja arendamine. ÜVKA koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhilistele õigusaktidele*: 1) Veeseadus; 2) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus; 3) Planeerimisseadus; 4) Ehitusseadustik; 5) Kohaliku Omavalituse korralduse seadus (edaspidi KOKS); 6) Asjaõigusseadus ja Asjaõigusseaduse rakendamise seadus; 7) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; 8) Keskkonnatasude seadus; 9) EV Valitsuse (VV) määrus nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed (edaspidi määrus nr 99); 10) Vabariigi Valitsuse 19. märtsi a määrusega nr 57 kehtestatud Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid. 11) Keskkonnaministri määrus nr 61, uuendatud redaktsioon kehtiv alates Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks ; 12) Keskkonnaministri määrus nr 43 Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid ; 13) Vabariigi Valitsuse (VVM) määruse a. nr. 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded viimane kehtiv redaktsioon (edaspidi määrus nr 171); 14) Keskkonnaministri määrus nr 76 Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus. 15) Sotsiaalministri määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (edaspidi määrus nr 82) viimane redaktsioon ning selle aluseks olev EL joogiveedirektiiv 98/83 EC; 16) Sotsiaalministri 2. jaanuari a määrus nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (edaspidi määrus nr 1); 17) Keskkonnministri käskkiri nr 1080 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. 10

11 *Eelnev loetelu ei pea olema lõplik ja annab edasi ainult kõige põhilisema osas ÜVK arendamist puudutavatest õigusaktidest/regulatsioonidest. Arvestame kõigi nimetatud õigusaktide puhul viimase kehtiva versiooniga. Veeseadus on kogu veealase tegevuse ja sellega seonduva regulatsiooni, ühtlasi kõigi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni valdkondadega seonduvate tegevuste alusdokument. ÜVK ehitiste, rajatiste ja kõigi süsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel sealhulgas ehitiste ja rajatiste asukoha valimisel tuleb otseselt jälgida Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadust, Looduskaitseseadust, Planeerimisseadust, Ehitusseadustikku ja Keskkonnaministri määrust nr 61. Maa- ja omandisuhetest ja/või servituutide seadmise vajadusest lähtuvalt peab ÜVK objektide käitlemisel arvestama Asjaõigusseadust ning Asjaõigusseaduse rakendamise seadust. Ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohavalikul tuleb tihti arvestada nende võimalikku mõju keskkonnale, sealhulgas kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust, mida hinnatakse tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi: KMH seadus) ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti a määrusest nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu. KMH seadus on harmoniseeritud EÜ Nõukogu direktiiviga 85/337 EMÜ (muudetud EÜ Nõukogu direktiiviga 97/11 ning avalikustamise osa täiendatud EÜ Nõukogu direktiiviga 2003/35). Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide üks põhiprobleeme on klientidele edastatava vee kvaliteet seda reguleeritakse sotsiaalministri määrusega nr 82 ning selle aluseks olevale EL joogiveedirektiivile 98/83 EC. Keskkonnahoiu ja kaitse seisukohalt samaväärselt oluline on nõuetekohaselt kogutud ja puhastatud reovesi ning selle kindlustamine reoveekogumisalal(t) või ühiskanalisatsiooniga alalt. Vee-ettevõtja peab tagama puhastatud heitvee kvaliteedi vastavuse VV 29. novembri a. määrus nr 99 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Vabariigi Valitsuse 19. märtsi a määrusega nr 57 kehtestatud Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50, kusjuures määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi, mille kohaselt reoveekogumisala tuleb moodustada, kui kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkondades tekib 1 hektari kohta orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (ie). Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Lisaks tuleb 11

12 reoveekogumisalade määramisel arvestada sotsiaalmajandusliku kriteeriumina leibkonna võimalusi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused teenusele ei tohi olla suuremad kui 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekut tema elukohajärgses maakonnas. Toila vallas paiknevad ühiskanalisatsiooniga kaetud asumid suuremalt jaolt kas nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal; põhja-lõunasuunaline kitsas lääts valla idaosas hõlmab ka keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega ala. Nimetatud lääts kulgeb alates Vasavere ürgorust itta jäävalt alalt läbi Oru piirkonna loodesse, Toila aleviku suunal. Ida-Virumaale on üldiselt omane kaitsmata põhjavesi ja/või nõrk põhjavee kaitstus. Kohe, alates kirjeldatud suhteliselt ja keskmiselt kaitstud põhjaveega alalt itta, põhjaosas Voka alevik, lõunasse liikudes Vaivara vald, sealhulgas Narva karjäär, on tegemist kaitsmata põhjaveega alaga. Tulenevalt Eesti ühinemisest Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiviga (2000/60/EC) juba aastast a., on Eesti kohustatud arendama ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme, tagamaks kvaliteetse ja tervisele ohutu joogivee, kvaliteetse ühiskanalisatsiooniteenuse ning reoveepuhastis nõuetekohaselt puhastatud heitvee enne juhtimist looduslikesse või tehislikesse veekogudesse. Kohaliku omavalitsuse kohustus koostada ja täiendada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava, tuleneb ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadusest ja aitab kokkuvõttes täita ka Veepoliitika Raamdirektiiviga seatud eesmärke ÜVK vallas. 12

13 Joonis 2-1 Põhjavee kaitstus Toila vallas Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava Kehtivad veemajanduskavad (perioodiks ) on kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega Kava on kättesaadav aadressilt: Veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta tagant selleks, et saada põhjalik üle-vaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks. Järgnevalt on toodud teemakohased väljavõtted Veemajanduskavast ning lühikirjeldused Toila vallas asuvate Ida-Eesti vesikonna põhja- ja pinnaveekogumite seisundi kohta. (allikas: ) Joonis 2-2 Eesti vesikondade skeem Toila vald paikneb kogu ulatuses Ida-Eesti vesikonnas. 13

14 (allikas ) Joonis 2-3 Eesti vesikondade skeem maakondade ja asumite taustsüsteemis Ida-Eesti vesikond on piiriülene vesikond, mis moodustub Peipsi järve ja Narva jõe valgalast, mis osaliselt paikneb Vene Föderatsiooni territooriumil. Eesti- Vene piiriüleste veemajandusküsimustega tegeleb Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjon. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii eelpoolkirjeldatud veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ). Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavas väljatoodud kriteeriumidele punktkoormusallikatele (punktreostusallikatele), loetakse väga olulisteks punktreostusallikateks üle 2000 ie-ga reoveepuhasteid. Toila valla piires jääb üle 2000 ie-ga reoveekogumisalasse (edaspidi RKA) osa Kohtla-Järve linna reoveekogumisalast. Nimetatud RKA hõlmab Toila vallas Järve küla. Olulisteks punktreostusallikateks loetakse kõiki reoveepuhasteid, sealhulgas alla 2000 ie-ga, reoveepuhasteid. Antud valdkonda liigituvad kõik vallas hajali asuvad reoveepuhastid (reoveekogumisalad). Eelneva tõttu tuleb käesolevas ÜVKA-s tähelepanu pöörata olemasolevate reoveepuhastite hooldamisele ja vajadusel rekonstrueerimisele, et oleks jätkuvalt tagatud määruse nr 99 ja vee erikasutuslubade nõuete täitmine. Alternatiivina käsitleme mõnede piirkondade ühiskanalisatsiooni ühendamisvõimalusi Kohtla-Järve linnaga. Ida-Eesti veemajanduskava sätestab lisaks järgnevaid alltoodud ja joogiveele suunatud põhimõtteid (lühidalt refereerituna). 14

15 Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt toksilisi aineid. Joogivesi peab vastama Sotsiaalministri määruse nr 82 nõuetele. Joogiveehaarete seire on korraldatud vastavates vee erikasutuslubades kehtestatud nõuete ning Terviseameti joogiveeallikate kontrolli kava nõuete alustel ning seda teevad loa omanikud loas ja kontrolli kavas nõutud korras. Eraldi seiret joogiveehaarde sanitaarkaitsealadel ei tehta. Eraldi seiret ei toimu ka veekaitsevööndites, kuid vajadusel kontrollitakse veekaitsevööndi nõuete täitmist järelevalve käigus. Joogiveeseiret korraldatakse vastavalt Terviseameti poolt väljastatud joogivee kontrolli kavadele. Pinnaveekogumite seisundi hindamine põhineb kahel seisundit iseloomustaval komponendil ökoloogilisel ja keemilisel. Pinnavee koondseisund määratakse ökoloogilise ja keemilise seisundi põhjal põhimõttel, et veekogumi koondseisundi määratleb kahest nimetatud komponendist halvema seisundiklass. Seisund määratakse viieastmeliselt: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb seisund. Veemajanduskavades esitatud pinnavee seisundi hinnangute aluseks on keskkonnaseire andmed a seisuga. Ida-Eesti vesikonnas oli a heas või väga heas seisundis 193 veekogumit. Mitteheas (kesises, halvas või väga halvas) seisundis oli 103 vooluveekogumit, 12 maismaa seisuveekogumit (järve) ning mõlemad 2 rannikuveekogumit. Võrreldes eelmise veemajanduskavade koostamise perioodiga (2010. a), oli vesikonnas 31 veekogumi seisund paranenud ning 57 veekogumi seisund halvenenud. Siinjuures on oluline märkida, et suur osa veekogumeid on eelmise veemajanduskavaga võrreldes halvemasse seisundiklassi määratud tänu paremale ja objektiivsemale teadmisele veekogu mõjutavatest koormustest ning vee seisundist (nii lisandunud seireandmed kui täiustatud metoodikad) a uuendatud seisundi hinnangud suurt muutust veekogumite seisundis ei näita - paremas seisundiklassis on 7, halvemas seisundiklassis 14 pinnaveekogumit. Heas või väga heas seisundis on 60% Ida-Eesti vesikonna pinnaveekogumitest. Reoveekogumisalade suublateks olevad pinnaveekogumid Toila valla olulisemad pinnaveekogumid, mis on seotud reoveepuhastite väljalaskudega, on järgmised: Narva-Kunda lahe rannikuvesi (Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti suubla; Toila sanatooriumi basseini ja sademevee väljalasu suubla; kaudselt Toila reoveepuhasti suubla Pühajõe kaudu; Voka reoveepuhasti suubla Teeääre kraavi kaudu); Pühajõgi (Toila reoveepuhasti otsene suubla). Lisaks nimetatutele on olulised vooluveekogud vallas: Pühajõega ühinevad Rausvere jõgi ja Mägara oja ning hiljem Sõtke jõega ühinev Voka jõgi Ida-Viru maakonnaplaneering

16 Ida-Viru maavanem kehtestas korraldusega nr 1-1/2016/278 (mida on täiendatud korraldusega nr 1-1/2017/25) Ida-Viru maakonnaplaneeringu. Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärgiks on kujundada strateegiliselt läbimõeldud, maakonna ja riigi huve tasakaalustatult ja ettevaatavalt arvestavad ruumilise arengu põhisuunad ning anda suunised üldplaneeringute koostamiseks; koordineerida vastavalt valla ja linna üldplaneeringuid; anda signaal investoritele ja arendajatele maakonna soovitud arengusuundade kohta. Maakonnaplaneeringu koostamisel on arvesse võetud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused, lähtuvalt majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalistest suundumustest ja vajadustest. Maakonnaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed on hinnatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus. Maakonnaplaneeringus toodud tähtsamad momendid, mis puudutavad otseselt või kaudselt ka käesolevat ÜVKA-d on järgnevad. Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas on Ida-Virumaal problemaatilised eelkõige suvilapiirkonnad, mis arenevad järk-järgult aastaringselt kasutatavateks elamualadeks. Reovee käitlus tuleb nendes piirkondades täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel viia vastavusse kehtivate nõuetega. Samuti tuleb tagada kvaliteetse joogivee olemasolu, kuna Ida-Virumaal on probleeme kõrgenenud raua, mangaani, piirkonniti ka kloriidide ja naatriumi sisaldusega joogivees. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud küsimused tuleb lahendada omavalitsuste üldplaneeringutes ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavades Toila valla üldplaneeringud Toila valla üldplaneering Koostajaks: OÜ E-Konsult. Toila valla üldplaneering (edaspidi ÜP) on koostatud ajavahemikus detsember juuni Toila valla ÜP vaadati üle vastavalt Toila Vallavolikogu a. otsusele nr 32 Toila valla üldplaneeringu ülevaatamine. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisega seonduvad ÜP-s järgmised sätted ja põhimõtted (mis on osaliselt või täielikult aktuaalsed tänaseni): 1) Toila alevikus on vajadus luua ühtne kogu asulat kattev vee- ja kanalisatsioonisüsteem. 2) Toila alevikus ühiskanalisatsiooniga on ühendatud kõik asula kortermajad ja ridaelamud, lisaks eramud kalatööstuse ja sanatooriumi 16

17 lähiümbruses ja ka aleviku kesk- ja lääneosas. Piirkondades, kus ühisveevarustus puudub on kasutusel lokaalsed kogumismahutid. Ühiskanalisatsiooni rajamine Toila alevikus on väga oluline kuna asula piires on põhjavesi pindmise reostuse eest kaitsmata. 3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni a ÜP ülevaatamise käigus tõdeti, et: Tehnilise infrastruktuuri arendamise põhimõtted on päevakohased. Kooskõla üldplaneeringuga on väga hea, mis tähendab, et a vastuvõetud põhimõtted Toila aleviku ÜVK arendamiseks olid selleks ajaks aktiivselt töösse võetud. Kohtla valla üldplaneering Koostajaks: OÜ Hendrikson & Ko. Koostamise aeg Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisega seonduvad ÜP-s järgmised sätted ja põhimõtted (mis on osaliselt või täielikult aktuaalsed tänaseni): - Reovee käitlemisel kasutada lekkekindlaid süsteeme, võimalusel liita ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. - Ühisveevärk ja kanalisatsioon tuleb välja ehitada vastavalt reoveekogumisala ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava ala piiridele. Kuni ühiskanalisatsiooni väljaarendamiseni lubatakse kogumismahuti või imbväljaku kasutamine. - Keskkonnakaitse eesmärgil (põhja- ja pinnavee, veekogude ja pinnase kaitseks võimaliku reostuse eest), tagatakse reovee kogumine kanalisatsiooni või kogumiskaevude abil. - Järve küla tiheasustusalal tagada sadeveekanalisatsiooni olemasolu. - Üldplaneeringuga määratakse perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetav ala, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks keskkonnaministri käskkirjaga, kuid mis kirjeldab piirkonda, kuhu kohalik omavalitsus planeerib ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustikud rajada tulevikus. Vastavalt üldplaneeringuga kavandatud elamu- ja ettevõtluspiirkonna asukohale, määratakse perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetav ala: - Järve külas maakasutusplaanile kantud piirides; - Mõisamaa külas maakasutusplaanile kantud piirides. - Arvestada tuleb asjaoluga, et Kohtla valla territooriumil on põhjavesi suures osas kaitsmata. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada kuni 10 m 3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Seetõttu septiku ja imbväljaku kasutamine kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel ei ole piisav lahendus (septikus toimub heitvee mehhaaniline puhastamine), rajada tuleb biopuhasti või kasutada kogumismahuteid. - Kuna Kohtla valla territooriumil on põhjavesi suures osas kaitsmata ning vee kvaliteet kohati halb (kõrge rauasisaldus, veekvaliteet mõjutatud kaevandustegevusest), on soovitav lisaks kompaktsetele elamualadele varustada ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga hajaasustuses need küla piirkonnad, kuhu on asustus enam koondunud. 17

18 Keskkonnakaitse eesmärgil kehtivad järgmised üldpõhimõtted ja tingimused: 1. valla elanikele ja ettevõtetele kvaliteetse veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamise eesmärgil tuleb vanad seadmed ja torustikud rekonstrueerida; 2. uued elamumaad ja äriettevõtted Järve külas liidetakse ühisveeja kanalisatsioonivõrguga nende väljaehitamisel. Enne ühiskanalisatsiooni väljaehitamist võib reovee kogumiseks kasutada kogumismahuteid; 3. reovee põldudele transportimine ei ole lubatud. Kogumismahutite tühjendamisel transporditakse reovesi purgimissõlme; 4. kanalisatsioon ehitatakse lahkvoolsena, st eraldi sadevee ja reovee kanalisatsioon; 5. hajaasustuses on soovitav korraldada veevarustus mitme kinnistu peale ühiselt, võttes vett ühisest puurkaevust; 6. uue kaevu rajamisel ja kasutamisel tagada põhjavee kaitse reostuse eest ning kasutusest väljasolevad kaevud nõuetekohaselt tamponeerida; 7. võimalikult suur osa elanikkonnast liita ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga; 8. lokaalsete reoveekäitlemise lahenduste puhul tagada süsteemi lekkekindlus ning kogumismahutite korrapärane ja nõuetekohane tühjendamine Tuletõrje veevõtukohad ja tuleohutusnõuded Tuletõrje veevarustus on lahendatud kas hüdrantide või mahutite baasil, looduslikest veekogudest kasutatakse Saka karjääri ning Saka mõisa tiiki. Veehaarde projekteerimisel kompaktse asustusega alal tuleb arvestada võimalusega tagada tuletõrje veevarustusega hüdrantide baasil. Saka karjääris tuleb ehitada välja nõuetele vastav mittekülmuv veevõtusõlm, et tagada aastaringne ligipääs ja kasutamise võimalus. Ehitiste püstitamisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Kohtla-Nõmme valla üldplaneering Kohtla-Nõmme valla tänane ÜP kehtestati algselt Kohtla-Nõmme Vallavolikogu määrusega nr 19 ning muudeti Kohtla-Nõmme Vallavolikogu määrusega nr 11. Vastavalt Kohtla-Nõmme Vallavolikogu määrusega nr 10 otsustati Kohtla-Nõmme valla ÜP üle vaadata. Koostajaks: Projektijuht L. Pakosta juhtimisel töötanud töögrupp, kuhu kuulsid: - Kohtla-Nõmme Vallavalitsus; - Kohtla-Nõmme Vallavolikogu; - Ida-Viru Maavalitsuse spetsialistid; - Eesti Keskkonnaministeeriumi spetsialistid; - Ida-Virumaa Katastrikeskus; - Maa-ameti arhiiv; 18

19 - Eesti Geoloogiakeskus, Geoloogiafond; - Kohtla kaevandus; - Muinsuskaitseinspektsioon; - Kohtla metskond; - Kohtla-Nõmme asutuste ja ettevõtete esindajad Veevärgi ja kanalisatsiooni arenamisega seonduvad ÜP-s järgmised sätted ja põhimõtted: 1) Enamus Kohtla-Nõmme territooriumist on haaratud ühiskanalisatsiooniga. Kohtla-Nõmme olme- ja tööstusettevõtete reovesi on kanaliseeritud tsentraalsete kanalisatsioonisüsteemide kaudu Kohtla- Järve linna kanalisatsioonisüsteemi - Kohtla-Järve puhastusseadmetele ja sealt süvaveelasu kaudu Soome lahte. Kohtla-Nõmme kanalisatsiooni ülepumplasse tulevad kokku heitveed Kohtla kaevandusest (ülepumpamisega), Sompast (ülepumpamisega) ja Kohtla-Nõmme territooriumilt (isevoolselt). Valla territooriumile jääb regiooni kanalisatsioonitorustik - Kohtla-Nõmme - Kohtla-Järve. 2) Ettepanek on Kambrium-Vendi veehorisondi kaevud ühendada ühtsesse süsteemi ja metskonna ning Ringhäälingu saatekeskuse puurkaevud konserveerida. 3) Puurkaevude ühendamisel tuleks torustikule paigaldada tuletõrjehüdrandid, et oleks tagatud tuletõrjevee olemasolu. Praegu hoitakse tulekustutamiseks vajalikku vett veemahutites, võetakse jõest ja hüdrantidest. Viimased kaks arenguplaani on osalt aegunud, sest Kohtla-Nõmme alev on juba varustatud ühtsest Kreegi veevarutuspumplakompleksist Toila valla arengukava 6e8fe-5e6e-45e c5fd64b8 Toila valla arengukava ja eelarvestrateegia on kinnitatud Toila Vallavolikogus AK-s käsitletakse ühisveevärki ja kanalisatsiooni järgmiselt: Tiheasustusaladel on vee- ja kanalisatsiooniteenused üldjuhul tagatud, kuid võrgud vajavad suures osas rekonstrueerimist. Kohtla-Nõmme alev on valdavalt veetrassidega kaetud, kuid teravat puudust tuntakse kanalisatsioonivõrgust. Toila alevikus on endiselt tänavaid, kuhu ei ole ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk jõudnud. Toila valla territooriumil pakuvad kommunaalteenuseid AS Toila V.V. (peamiselt Toila ja Voka piirkond) ja AS Järve Biopuhastus (peamiselt Järve küla ja Kohtla-Nõmme alev). Valdkonna arengueeldused: 19

20 Tiheasustusaladel vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine ja kaasajastamine. Hajaasustusaladel vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks toetusprogrammi rakendamisega jätkamine. Aiandusühistute muutumisega elukeskkonnaks kaasnevate küsimuste (vee- ja kanalisatsioonitrassid, ligipääsud jms) lahendamine Toila valla kohalikud õigusaktid Toila valla ÜVK-d ja ehitamist puudutavad põhilised lokaalsed õigusaktid on osaliselt veel endiste valdade, lisaks Toilale, ka Kohtla ja Kohtla-Nõmme valdade volikogude kehtestatud õigusaktid. Õigusaktid on (leitavad lingilt ning on järgmised: 1) AS Toila V.V. liitumistasude arvutamise metoodika (Vvol a otsus nr 56) ; 2) Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (Toila Vvol määrus nr 29) ; 3) Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise eeskiri (Toila Vvol määrus nr 28) ; 4) Kohtla valla Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (Kohtla Vallavolikogu määrus nr 27) ; 5) Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (Kohtla Vallavolikogu määrus nr 28) Vee erikasutusload Toila valla vee-ettevõtluspiirkonnas on AS-le Toila VV, Järve Biopuhastus OÜle ja AS-le Toila Sanatoorium, väljastatud kokku neli (4) vee- erikasutusluba (edaspidi veeluba). Veeload on järgmised: 1) nr L.VV/324410, väljastatud AS-le Toila VV vee erikasutuspiirkondadele: Toila alevik, Voka alevik ja Viru-Jaagupi alevik kehtivusaeg: (uus taotlus on menetlemisel); 2) nr L.VV/ väljastatud AS-le Toila Sanatoorium, vee erikasutuspiirkond Toila alevik, sanatooriumidega seotud tegevus, kehtivusaeg tähtajatu; 3) nr L.VV/330185, väljastatud OÜ-le Järve Biopuhastus, vee erikasutuspiirkonnaks: Kohtla-Nõmme alev, kehtivusaeg: ; 4) nr L.VV/330184, väljastatud OÜ-le Järve Biopuhastus, vee erikasutuspiirkonnaks: Kabelimetsa, Saka ja Vitsiku külad, kehtivusaeg: ) nr L.VV/ väljastatud OÜ-le Viru Rand, vee erikasutuspiirkonnaks: Toila alevik, kehtivusaeg: Veelubade nõudeid tegevuspiirkondadele kirjeldame lähemalt ühisveevärki ja kanalisatsiooni kirjeldavates peatükkides. 20

21 2.1.7 Toila valla ÜVK piirkonna varasemad veeprojektid Toila valla põhilised varasemad investeeringuprojektid (sealhulgas nii Toila, Kohtla kui Kohtla-Nõmme endiste valdade lõikes) on ajavahemikus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni valdkonda toimunud põhiliselt ühest rahastamisallikast: SA KIK keskkonnaprogramm. Varasematel aastatel, enne aastat, on Kohtla-Nõmme vald, põhiliselt Kohtla-Nõmme alev, kuulunud ka Kohtla-Järve regionaalse reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimise Projekti koosseisu. Nimetatud Ühtekuuluvusfondi Projekt sai rahastamisotsuse aastal 2004 ning realiseeriti aastatel ÜF a rahastamivooru raames. SA KIK keskkonnaprogrammi projektid (loetletud ÜVK projektid vahemikus vastavalt ajalisele järjestusele) (allikas KIK kodulehekülg ja Konsultandi kohapealt hangitud info): 1) Kohtla küla veevarustuse ehitamine. Otsuse kuupäev Toetuse saaja: Kohtla Vallavalitsus Projekti eesmärk: Tagada Kohtla valla Kohtla küla majapidamistele veevarustus, ehitades välja ühisveevärk ning liites see Kohtla-Nõmme valla ühisveevärgiga. Tagati veevarustus 27 majapidamisele. Tööd lõpetati Tööde teostamist rahastas Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus euroga, kogumaksumus: ) Saka küla kanalisatsiooni rekonstrueerimine. Toetuse saaja: Kohtla Vallavalitsus. Projekti nr: 1957, otsuse kuupäev , elluviimise aeg Projekti maksumus: , toetussumma: Projekti eesmärk oli tagada keskkonnaohu kõrvaldamine Saka küla olemasoleva amortiseerunud kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega. 3) Ettevõtte Viru Rand OÜ joogiveekvaliteedi parendamine. Toetuse saaja: Viru Rand OÜ. Projekti nr: 4978, otsuse kuupäev , elluviimise aeg Projekti maksumus: toetussumma: Projekti eesmärk oli anda eeldused (toiduainetetööstus)ettevõttesisese joogiveekvaliteedi viimiseks nõuetele vastavaks. 4) Roodu küla veevarustuse ehitamine. Toetuse saaja: Kohtla Vallavalitsus. Projekti nr: 5859, otsuse kuupäev , elluviimise aeg Projekti maksumus: toetussumma: Projekti eesmärk oli tagada Roodu küla majapidamistele veevarustus, ehitades välja ühisveevärk, liites probleemsed majapidamised Kohtla- Nõmme ühisveevarustusega. Tagatakse veevarustus 3 majapidamisele, millel puudus kvaliteetne joogikõlbulik vesi. 5) Toila aleviku veekäitlusjaama renoveerimine. Toetuse saaja: Toila Vallavalitsus. Projekti nr: 3153, otsuse kuupäev , elluviimise aeg Projekti maksumus: toetussumma: Projekti eesmärk oli lahendada ära olemasoleva puurkaevu vee kôrge raua- ja magaanisisaldus, kloriidide ja radionukliidide sisaldus samuti vees oleva rohke gaasi ja radioaktiivse radooni sisaldus, mille tulemusel on võimalik Toila aleviku varustada korraliku joogiveega. 21

22 6) Kohtla-Nõmme valla joogiveevarustuse rekonstrueerimine. Toetuse saaja: Kohtla-Nõmme Vallavalitsus. Projekti nr: 7233, otsuse kuupäev , elluviimise aeg Projekti maksumus: , toetussumma: Projekti eesmärk on joogiveevarustuse süsteemi rekonstrueerimine Kohtla-Nõmme alevis, et tagada joogivee vastavus Sotsiaalministri määruse nr 82 nõuetele. 7) Toila Gümnaasiumi ühendamine Toila aleviku ühisveevärgiga. Toetuse saaja: AS Toila V.V.. Projekti nr: 8984, otsuse kuupäev , elluviimise aeg Projekti maksumus: toetussumma: Toila Gümnaasiumi piirkonna veevõrku antav joogivesi ei vasta nõuetele, kuna veetöötlusseadmed on amortiseerunud. Projekti eesmärgiks on leida lahendus Toila Gümnaasiumi piirkonna veetarbijate varustamiseks joogiveega, mis oma kvaliteedilt ja omadustelt vastab Sotsiaalministri 31. juuli a. määrusega nr 82 kehtestatud Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid nõuetele. Vastavalt Toila valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise kavale tuli gümnaasiumi veevõrk ühendada Toila aleviku ühisveevärgiga. 8) Voka aleviku joogivee kvaliteedi nõuetele vastavusse viimine. Toetuse saaja: AS Toila V.V.. Projekti nr: 8984, otsuse kuupäev , elluviimise aeg Projekti maksumus: toetussumma: Projekti eesmärk oli asendada amortiseerunud veetöötlusseadmed ja torustikud. 9) Mõisamaa küla veevarustuse väljaehitamine. Toetuse saaja: Kohtla Vallavalitsus. Projekti nr: 10957, otsuse kuupäev , elluviimise aeg Projekti maksumus: toetussumma: Projekti eesmärk oli tagada Mõisamaa küla altkaevandatud ala majapidamistele veevarustus, ehitades välja ühisveevärk Kohtla-Järve linna olemasolevast veevõrgust, andes sellega veeprobleemidega majapidamistele võimaluse liituda ühisveevarustusega. 10) Toila Lepa tn ÜVK rajamine. Toetuse saaja: AS Toila V.V.. Projekti nr: 13807, otsuse kuupäev , elluviimise aeg Projekti maksumus: , toetussumma: Projekti eesmärk oli Projekti eesmärgiks oli rajada Lepa tänavale Toila alevikus ühisveevärk ja -kanalisatsioon. 11) Toila vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Toetuse saaja: AS Toila V.V.. Projekti nr: 14008, otsuse kuupäev , elluviimise aeg Projekti maksumus: , toetussumma: Projekti eesmärk Projekti eesmärgiks oli rekonstrueerida Ida-Virumaal Toila alevikus amortiseerunud joogivee magistraaltorustik ning reoveetorustik koos kanalisatsioonikaevudega Veekvaliteedi kontrollikavad Vastavalt sotsiaalministri määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid 9 lg 1 kohaselt Joogivee käitleja peab koostama ja Terviseametiga kooskõlastama joogivee kontrolli kava. Vastavalt sotsiaalministri määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded 8 lg 1 kohaselt joogiveevõtul põhjaveest peab vee erikasutaja koostama joogiveeallika kontrolli kava ja esitama selle Terviseametile läbivaatamiseks. 22

23 Toila vallas on joogivee ja joogiveeallika kontrollikavad koostatud, väljastatud kooskõlastatud kõigile ühisveevärgiga varustatud asumitele ja neid haldavatele vee-ettevõttele Joogiveeallika kontrollikavad on väljastatud järgmistele veeallikatele: Toila valla joogiveeallikate kontrollikava aastateks: Toila aleviku puurkaev nr 2476 (Nõlva); Toila aleviku puurkaev nr 2478 (Gümnaasiumi); Voka aleviku puurkaev nr 2487; Voka aleviku puurkaev nr 9011; Toila aleviku puurkaev nr 2464 (sadama); OÜ Järve Biopuhastus joogiveeallikate kontrollikava : Kohtla-Nõmme puurkaev nr 54199; Kohtla-Nõmme puurkaev nr 4787; Saka puurkaev nr 2241; Vitsiku puurkaev nr 2457; Kabelimetsa puurkaev nr Joogiveeallika kontrollikava : Toila Sanatooriumi puurkaev nr Joogivee kontrollikavade järgsed proovivõtukohad on järgmised: Toila VV joogivee kontrolli kava aastateks : Toila alevik.- Toila Lasteaed Voka alevik Voka Lasteaed Toila Sadam Toila Sadama kõrts Kohtla-Järve, Kiviõli linnade ning Jõhvi, Kohtla-Nõmme, Illuka, Lüganuse ja Kohtla valdade joogivee kvaliteedi kontrolli kava : Kohtla-Nõmme alev, kaevu kraan Kohtla Põhikooli liitumispunkt (Kooli 6); Saka küla SöögiTakso OÜ tarbija kraan; Vitsiku küla Vitsiku 1-5 tarbija kraan; Kabelimetsa-Kukruse küla Kabelimetsa 19, Mäe 7 tarbija kraan. Arvestasime töös lisaks järgmiste joogivee proovivõtukohtadega: Järve linnaosa kaevu kraan K-J Slaavi Gümnaasiumi liitumispunkt (Mõisa tee 8) Järve küla joogiveekvaliteet; Järve linnaosa kaevu kraan K-J Järve Gümnaasiumi liitumispunkt (Katse 2) Täkumetsa ka Peeri külade joogiveekvaliteet. Joogivee kontrolli kava aastateks : Kontrollikavade toodud näitajaid kirjeldame lähemalt veekvaliteeti käsitlevas peatükis. 23

24 2.1.9 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest Vastavalt keskkonnaministri a käskkirjale nr 1080 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie on Kohtla-Nõmme vallas kehtestatud reoveekogumisalad järgmistele asulatele: Kohtla-Nõmme alevile (hõlmab ka Kohtla ja Roodu külasid), Toila ja Voka alevikele. Toila valla piiresse jääv Konju jääb Kohtla-Järve linna Oru linnaosa reoveekogumisalale ning Järve küla jääb Kohtla-Järve linna reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on üle 2000 ie. Ülevaade reoveekogumisaladest ja parameetritest on antud järgnevalt. Toila reoveekogumisala (Toila alevik, Altküla küla, Pühajõe küla), pindala ha, koormus 1831 ie; Voka reoveekogumisala (Voka alevik, Konju ja Voka küla), pindala 57.5 ha, koormus 1212 ie Oru linnaosa reoveekogumisala (Kohtla-Järve linn, Oru linnaosa; Toila vald Konju küla), pindala 62.1 ha, koormus 1500 ie; Kohtla-Nõmme reoveekogumisala (Kohtla-Nõmme alev, Kohtla küla, Roodu küla, pindala ha, koormus 1150 ie; Kohtla-Järve reoveekogumisala (Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa; Toila vald, Järve küla), pindala ha, koormus ie; Reoveekogumisalade skeemid on antud lisas 1 ning olemasolevate ja perspektiivsete torustike ja rajatiste asukohad on esitatud lisas 5, joonised. 3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS 3.1 ÜLDÜLEVAADE Toila vald on vald Ida-Viru maakonnas läbiviidud Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Kohtla- Nõmme vald, Toila vald ja Kohtla vald. Ühinemise tulemusena moodustati uus omavalitsusüksus, mis sai nimeks Toila vald. Toila vallas on 1 alev Kohtla-Nõmme, 2 alevikku - Toila ja Voka ning 26 küla - Altküla, Konju, Martsa, Metsamägara, Päite, Pühajõe, Uikala, Vaivina, Voka, Amula, Järve, Kaasikaia, Kaasikvälja, Kabelimetsa, Kohtla, Kukruse, Mõisamaa, Ontika, Paate, Peeri, Roodu, Saka, Servaääre, Täkumetsa, Valaste ja Vitsiku. Sinisel kilbil hõbedane vasak piit ja vastasvärvides laineline langetatud palk, mille kohal kolmest heraldilisest okaspuuoksast koosnev kuldne männilatv. Valla vapi kujundid ja värvid tähistavad merd, pankrannikut, Pühajõge, männikuid, võimu, vastupidavust ja jõudu 3.2 RAHVASTIK Rahvaarv, 1. jaanuar Elussünnid Surmad Sisseränne

25 Väljaränne Ülalpeetavate määr ,1 55,2 56,7 Demograafiline tööturusurveindeks ,63 0,62 0,63 Toila valla rahvastiku tihedus on 50,4 in/km 2. Nii sündide kui surmade arv on viie aasta lõikes vallas vähenenud, sisseränne on suurenenud ja väljaränne vähenenud. Rahvastiku paiknemisest annab ülevaate alljärgnev tabel. 25

26 Rahvastikupüramiidi järgi elab Toila vallas aastaseid inimesi Eesti keskmisest rohkem ja aastaseid inimesi vähem Allikas: Toila valla koduleht, Rahvastikuregister 3.3 ETTEVÕTLUS Toila vallas tegutsevad 44 osaühingut, 15 FIE-t ja 12 MTÜ-d. Suurimad tööandjad on Toila Sanatoorium AS ja Viru rand OÜ. 3.4 VALLA JUHTIMINE JA EELARVE Valda juhib vallavolikogu, mille juures tegutseb 4 komisjoni: revisjoni-, majandus-, sotsiaal- ning haridus- ja kultuurikomisjon. Toila valla eelarve järgi on põhitegevuse tulud eurot ning põhitegevuse kulud: VEE-ETTEVÕTJAD Toila vallas pakub vee- ja kanalisatsiooniteenust Toila V.V. Biopuhastus OÜ, Toila Sanatoorium AS. AS, Järve 26

27 Teenuse pakkuja Tariifid km-ga Vesi /m 3 Kanalisatsioon /m 3 Teenuse piirkond Toila V.V. AS Füüsilised ja jur isikud 1,33 2,41 Voka alevik Toila V.V. AS Füüsilised ja jur isikud 1,84 1,92 Toila alevik, Pühajõe küla Järve Biopuhastus OÜ Füüsilised ja jur isikud 1,289 0,743 Täkumetsa, Peeri, Kukruse, Kabelimetsa, Saka ja Vitsiku külad Järve Biopuhastus OÜ Füüsilised isikud 1,123 0,465 Järve küla Järve Biopuhastus OÜ Jur isikud 4,453 5,663 Järve küla AS Toila Sanatoorium Füüsilised ja jur isikud 1,16 2,49 Altküla küla, ca 64 majapidamist OÜ Liisbet Invest Füüsilised isikud 3,50 Altküla küla, ca 10 majapidamist Ametlikult on vee-ettevõtjateks ka Viru Rand OÜ, kes tarnib vett kolme korteriga majale, kuid ettevõtte juhatuse liikme Igor Solomkini info põhjal puuduvad lepingud klientidega ja vett antakse majale üle tasuta. 27

28 4 TOILA VALLA KESKKONNASEISUND 4.1 PINNAVORMID, GEOMORFOLOOGIA Looduskeskkond, maastik, pinnavormid Valla põhjaosa paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul ja Kirde-Eesti lavamaal, mida eraldab Põhja-Eesti paekallas. Panka liigestavad Pühajõe org ja Voka jõe org. Põhja-Eesti paekallas on 1200 km pikkuse Balti klindi osa. Suurem osa paekallast on looduses järsu nõlvaga, mille jalamiosa on mattunud rusukalde või mereliste setete alla. Pankranniku paljandis avanevad Kambriumi setted (sinisavi, liivakivid), ülemises osas Ordoviitsiumi settekivid (liivakivid, diktüneemaargilliit, glaukoniit ja mitmesugused lubjakivid). Kirde-Eesti lavamaa, mis ulatub keskmiselt m kõrgusele üle merepinna, on õhukese pinnakattega ala, kus aluspõhi ulatub maapinna lähedale. Maastikus domineerivad moreentasandikud ning lamedad, keskmiselt m suhtelise kõrgusega moreenkattega kõrgendikud, mida on kujundanud mandrijää. Paelava lõhestab merre laskuv Pühajõe org. Valla lõunaosa kuulub Alutaguse madaliku koosseisu, mida iseloomustavad soode- ja metsaderikkus. Maastik jääb kõrgusvahemikku m üle merepinna. Toila valla territooriumil laiub Eesti suurima soostiku - Puhatu põhjaosa. Inimtegevuse tõttu on suurte soode ja metsade ala muutunud tööstusmaastikuks. Lääneosas paiknevad endised turbatootmisväljad, mida hetkel ei kasutata, idaosas Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjäärid. Maastikupildis domineerivad inimese poolt maapinnal ümber paigutatud või maapõuest välja toodud kivimid ja setted ning kunstlikult loodud moodustised (puistangud). Vallal on pikk merepiir koos Eesti ilusaima ja kőrgeima pankrannikulőigu - Ontikaga. Vanaaegkonna kivimite tundmaőppimisel on pankrannik pälvinud loodusteadlaste tähelepanu juba kahe sajandi vältel, eelkőige Kambriumi ja Alam-Ordoviitsiumi suurejoonelise paljandina (Saka paljand, Ontika paljand, Valaste paljand). Unikaalse looduse säilitamiseks on loodud Ontika maastikukaitseala a. valis Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon üldsuse ettepanekul Pőhja - Eesti pankranniku meie kodumaa looduspärandiks ja rahvuslikuks sümboliks. Samuti on pankrannik esitatud UNESCO maailmapärandi nimistusse kandmiseks. Ontika pankranniku 5,5-6,0 km matkarada on üks lülikene Euroopa Rändurite Assotsiatsiooni poolt kavandatud rahvusvahelisest jalgsimatkarajast E9. Loodusjőud on miljonite aastate jooksul kujundanud 56 meetrit üle merepinna ulatuva paeastangu ning Eesti kőrgeima -25 m - Valaste joa. Langevast veest uhutud ja taimkatteta Valaste järsaku kaljuseinas on kőige parem vaadelda Pőhja-Eesti paekalda klindipaljandi läbilőiget kihtide kaupa. Kaunis on juga ka talvises jäärüüs. Valaste juga on nii valla kui ka maakonna vaatamisväärsus,mille on meie jaoks loonud loodus oma vőitmatus jőus. Vanimad kinnismuistised Kohtla valla 28

29 territooriumil pärinevad meie ajaarvamise algusest. Tegemist on ajaga, mil Pőhja - Eestis mindi üle pőlispőllundusele ning hakati matma nn. Tarandkalmetesse. Kliima on mõõdukalt niiske. Olulist rolli omavad Põhja-Atlandilt sisse tungivad merelised õhumassid. Neid saadavad sademed ja temperatuuri mõningane langus suvisel perioodil ning pilvisus, lumesajud, jäätumised ja tuisud talvel. Allikas: Toila valla koduleht, Konsultandi varemkogutud materjal ja Toila valla arengukava aastateks Geoloogia, hüdrogeoloogia Geostruktuurselt jääb projektipiirkond Ida-Euroopa kraatoni (platvormi) loodeossa, Vene lava loodepiirile Fennoskandia kilbi lõunanõlvale. Aluspõhjas eristuvad sellel alal selgelt kaks eriilmelist struktuurset korrust: alumine tardja moondekivimeist koosnev kurrutatud kristalne aluskord ja ülemine eelmisel monoklinaalselt lasuv settekivimiline pealiskord. Kristalne aluskord alal ei avane. Pinnakate Toila vallas on aluspõhja kattev pinnakate kogu valla ulatuses üsna õhuke: valdavalt 2 5 m, mis on üheks põhjuseks põhjavee nõrgale reostukaitstusele. Valdavalt põhja pool ja valla keskosas, kuid laiguti ka mujal, on levinud aluspõhja avamusalad, kus pinnakate puudub üldse või on kuni 1 m (loopealsed). Ida ja kagu osas, kus pinnakattes levib moreen, jäävad pinnakattepaksused enamasti 1,7 kuni 3,2 m vahele, ulatudes kohati aga isegi üle 4 m. Pinnakattes on valdav moreen, lõunaosas on pinnakate kohati liivasem (limnoglatsiaalsed eriteralised purdsetted). Valla keskosas on liigniiske ala, kus levivad turvastunud setted (Ontika raba). Maastikus domineerivad moreentasandikud ning lamedad keskmiselt m suhtelise kõrgusega moreenkattega kõrgendikud. Lavamaa madalamad piirkonnad on kaetud jääpaisjärvede setete (liivade) või turbaga. Tervikuna on vallas pinnakate siiski suhteliselt õhuke ja põhjavesi kas kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Aluspõhi Aluspõhi koosneb kahest suurest massiivist: kristalne aluskord ja settekivimiline pealiskord. Kristalne aluskord sügavneb üsnagi väljapeetult (2 3 m km kohta) lõuna suunas. Struktuurselt jääb ala täielikult Alutaguse struktuursesse vööndisse, kus valdavaks on erineva koostisega alumiiniumirikkaid mineraale (kordieriiti, sillimaniiti, andalusiiti, granaati) sisaldavad vilgugneisid. Kristalset aluskorda moodustava gneisilasundi paksus ei ole teada, kuid oletuste kohaselt võib see küündida 10 ja enamagi kilomeetrini. Aluskorra pind asub maapinnast üle 350 m sügavusel ning seda katab murenemiskoorik. Settekivimiline pealiskord Aluskord on kaetud võrdlemisi paksu settekivimite kompleksiga. Põhiliselt paikneb Toila vald õhukese pinnakattega Põhja-Eesti lavamaal, mille põhjaserva paealuspõhi (Viru lubjakiviplatoo) ulatub päris maapinna lähedale. Toila vald asub Ordoviitsiumi kivimite avamusalal. Geoloogilises läbilõikes moodustavad kõige ülemise osa Ordoviitsiumi karbonaatsed setted.. Aluspõhja 29

30 moodustab kivimikompleksi sügavaim kiht Ediacara ladestu Voronka kihistu liivakividest. Sellele järgnevad Kambriumi ladestu Lontova kihistu sinisavi (paksus ca 75 m) ja Lükati kihistu aleuroliidid ja savid. Neile järgnevad Ülem- Kambriumi Tiskre kihistu ja Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe liivakivid. Nende peal lasuvad karbonaatkivimeid (lubjakivi, argilliiti ja dolomiiti) sisaldavad Kesk-Ordoviitsiumi Volhovi, Kunda ja Aseri lademed. Hüdrogeoloogia Hüdrogeoloogiliselt paikneb Toila vald Balti arteesiabasseini loodeosas, kus põhjavesi esineb pinnakattes, aluspõhja ja kristalse aluskorra kivimeis. Suurima mahu ja levialaga neist on aluspõhja kivimitega seotud põhjavesi. Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht esineb Kesk-Ordoviitsiumi lõhelistes ja karstunud karbonaatseis kivimeis, kus põhjavee liikumise kiirus on suur lõhedes ja maapinnalähedastes karsti õõnsustes. Toila valla territooriumi hüdrogeoloogilises läbilõikes saab eristada järgmisi põhjaveekihte ja komplekse: 1) Ordoviitsiumi veekompleks; 2) Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks; 3) Kambriumi-Vendi veekompleks: a) Voronka veekiht; b) Gdovi veekiht. 4) Kristalse aluskorra veekompleks. Valla majandus-joogivesi saadakse põhiliselt Ordoviitsium, Ordoviitsium- Kambriumi ja Kambrium-Vendi Voronka ja Gdovi veekompleksidest. Valdavalt on Toila valla territooriumil maapinnalt esimeseks aluspõhjaliseks veekihiks Ordoviitsiumi veekompleks, mis levib kogu valla ulatuses välja arvatud klindiesine ala. Ordoviitsiumi veekompleks hõlmab kogu karbonaatsete kivimite kompleksi, kus vesi liigub mööda lõhesid ja karstiõõnsusi lateraalsuunas. Karstumus ja lõhelisus on läbilõikes väga ebaühtlane. Ordoviitsiumi põhjaveekogum toitub peamiselt sademeteveest ja ka kesk-alamdevoni põhjaveekogumi veest. Põhjavesi on valdavalt survetu ja enamasti reostuse eest kaitsmata. Vettandvad kivimid on lubjakivid ja dolomiidid, mis on kohati tugevasti karstunud ja lõhestunud. Sellel põhjaveekogumi veel on kõrgenenud mineraalainete, Fe ja PHT sisaldus, põhjuseks looduslik anaeroobne keskkond ja ümbritsevate soode mõju. Põhjaveekogumile kujutab ohtu ka Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi halva kvaliteediga põhjavee (kõrgem mineraalsus ja karedus, rohkem sulfaate, fenoole) kandumine Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumisse. Veevarustuses on see veekiht kasutusel hajaasustuses klindipealsel alal enamasti puurkaevudega, harvem madalate salvkaevudega. Kaitsmata põhjaveega aladel on sageli puurkaevu vettandvam ülemine osa manteldatud (vähemalt 20 m). Vesi on pigem kare ja kohati on rauasisaldus suhteliselt kõrge. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks levib samuti kogu valla territooriumil, kuid maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks vaid klindiesisel rannikul ja mattunud orgudes. Ordoviitsium-Kambrium põhjaveekogum koosneb Alam-Ordoviitsium ja Alam-Kambriumi liivakividest ja aleuroliitidest. Peamine toitumisala on Pandivere kõrgustik, kuid tektooniliste rikete ja mattunud orgude piirkonnas ka läbi siluri-ordoviitsiumi veepideme nõrgunud vesi. Veel on kõrgenenud Mn, Fe ja NH sisaldus, põhjuseks eeskätt 30

31 looduslik anaeroobne veekeskkond. Vesi on surveline ja reostuse eest kaitstud. Kasutatakse üsna palju veevarustuses. Toila vallas kasutusel Kabelimetsa puurkaevu puhul. Kinnitatud põhjaveevaru aastani 2020 on Toila vallale 250 m 3 /d. Kambrium-Vendi põhjaveekompleks jaguneb kaheks ülemine Voronka veekiht ja alumine Gdovi veekiht. See veekompleks on kõige olulisem veevarustuse seisukohast ja leiab väga laialdast kasutust. Toila valla territooriumil on Voronka veekihist kinnitatud põhjaveevaru aastani 2020: Toila alevikule: 750 m 3 /d, Voka alevikule: 150 m 3 /d, Toila vallale: 300 m 3 /d ning Gdovi veekihist samuti aastani 2020: Toila alevikule: 750 m 3 /d, Voka alevikule: 450 m 3 /d. Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum. Vettandvad kivimid on Kambriumi ja Vendiumi (Vendi) ladestute Voronka kihistu liivakivid ja aleuroliidid. Põhjaveekogumi põhjavesi on surveline ja reostuse eest kaitstud. Põhjavett iseloomustab kõrgenenud Mn, Fe ja NH. Allikad: Toila valla kodulehekülg; Toila valla arengukava aastateks ; aasta põhjaveevaru bilanss, Keskkonnaagentuur, 2016; Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastani 2027, Alkranel OÜ, 2015; Toila valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise kava, AS Entec Eesti, 2013 ja Konsultandi isiklikud kogemused ja varasem teave 4.2 PINNAVEEKOGUD Vallal on pikk merepiir piki Narva lahte. Valla territooriumi veekogud on seotud Soome lahe ning Peipsi järve ja Narva jõe vesikonna jõgede ja nende lisajõgedega. Kaks suuremat jõge on Pühajõgi ja Sõtke jõgi, mis mõlemad suubuvad Soome lahte. Pühajõega ühinevad Toila valla territooriumil Rausvere jõgi ja Mägara oja, Sõtke jõega Voka jõgi. Kui Ida- Viru maakonna territooriumil on palju järvi (70 neist on suuremad kui 1 ha), siis Toila vald on suhteliselt järvedevaene - valda jääb neist 3 (Isanda järv, Kastjärv, Peenjärv) Toila valla ÜVK piirkondadega seonduvate pinnaveekogumite seisund Toila valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seisukohalt on olulised eelkõige reoveepuhastite heitvee suublaks olevad pinnaveekogumid. Järgnevalt anname lühiülevaate pinnaveekogumite seisundist vastavalt Ida- Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks (edaspidi VMK). Hinnagu anname vastavalt VMK a koondhinnangule ja jooksvale hinnangule vastavalt Keskkonnaagentuuri kodulehelt saadavale infole kuni aastani Vooluveekogumid olid jagatud seisundite kaupa parema poolt halvema poole järgmiselt: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb. Narva-Kunda lahe rannikuvesi Narva-Kunda lahe rannikuvesi ehk osa Soome lahest on valla olulisim pinnaveekogu. Otseselt on Narva-Kunda laht heitveesuublaks Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti väljalasule, Toila sanatooriumi basseini, aromatiseeritud vannide ja sademevee väljalasule, Toila Gümnaasiumi puhastile ning kaudseks suublaks Pühajõe kaudu Toila aleviku ning Teeääre kraavi kaudu Voka reoveepuhastile. 31

32 Narva-Kunda lahe rannikuvee seisund oli Rannikuveekogumite koondseisundi aasta seireandmete põhjal hea. Samuti oli sama seire andmete põhjal hea Narva-Kunda lahe rannikuvee ökoloogiline seisund. Vastavalt Eesti rannikuveekogumite hüdromorfoloogilise seisundi a. ajakohastatud hinnangule on Narva-Kunda lahe rannikuvee hüdromorfoloogiline seisund väga hea. Pinnaveekogumite seisundi a andmetel on Narva-Kunda lahe rannikuvee seisund hea nii keemilise, ökoloogilise kui koondseisundi järgi. Kusjuures vahemikus oli veekogu ökoloogiline ja koondseisund kesine (vahemikus isegi halvenes), ökoloogilise seisundi mitte hea näitaja põhjused olid füüsikalis-keemiised näitajad, fütoplankton, üldfosfor jt vastavalt keskkonnaministri määrus nr 44. Pühajõgi Pühajõgi on valla suurim vooluveekogu ning reoveepuhasti heitveesuublaks Toila aleviku reoveepuhastile. Jõe seisundit on hinnatud kahes lõigus, millest Toila vallaga on seotud üks: Pühajõgi_2, Pühajõgi Rausvere jõest suudmeni. Ökoloogiline seisund oli viimastel andmetel, aastal 2017, kesine, keemiline seisund oli viimastel andmetel, aastal 2016, hea, koondseisund hinnati samuti kesiseks. Põhjused: suurtaimede esinemine, kalastik, baarium (2017), Pühajõgi_1 seisund on samuti kesine a andete põhjal, kuid antud lõik otseselt Toila valla ÜVK-d ei puuduta. Ülejäänud Toila valla pinnaveekogude: Sõtke, Rausvere ja Voka jõe seisund otseselt ÜVK teemaga ei haaku. Allikas: Keskkonnaagentuuri kodulehekülg, Toila Valla kodulehekülg 4.3 LOODUSKAITSE Looduskaitsealad Looduskaitseseaduse kohaselt on kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Looduskaitseala kasutamise ja kaitse tingimused on kehtestatud kaitseala kaitseeeskirjaga. Kaitsealade asukoht ja piirid on esitatud üldplaneeringu kaartidel. Toila valla looduskaitselised territooriumid ja objektid on järgmised: - Saka-Ontika-Toila paekallas; - Toila taimestiku kaitseala; - Toila Oru park (Oru pargi maastikuaitseala), president Konstantin Pätsi kunagise suveresidentsi asukoht. Pargis kasvab 258 erinevat puu- ja põõsaliiki, mille tõttu on Eesti kõige rikkalikum taimestikukaitseala. Esimesed piirangud Oru pargi kaitseks kehtestati juba aastal, aastast on aga Saka-Ontika-Toila klindi kaitseala koosseisus. Oma praegustes piirides on kaitseala aastast. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta ajaloolise väärtuse ja mitmekesise reljeefiga pargimaastikku. 32

33 Pühajõe kaldale jääb Hõbeallikas ja Hõbeallika koobas, mis on 6 m pikk ja kuni 1,4 m kõrge. Kaitseala pindala on 75 ha; - Voka looduskaitseala; - Voka mõisa park; - Aluoja joa astangud; - Oru pargi kivi; - Oru pargi palsampappel; - Lagedi pärnad; - Pühajõe pärnad ja lehised; - Kurtna maastikukaitseala (jääb osaliselt Toila valda); - Alutaguse rahvuspark (jääb osaliselt Toila valda); - Järve mõisa park; - Kukruse mõisa park; - Ontika maastikukaitseala - Kabelimetsa Kukruse mõisa allee Hoiualad Looduskaitseseaduse kohaselt on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala. Hoiuala kasutamise ja kaitse tingimused on kehtestatud hoiuala kaitseeeskirjaga. Väljaspool kaitsealasid asuvad hoiualad on: - Pühajõe hoiuala Kabelimetsa küla asub looduskaitse piiranguvööndis Järgnevates projekteerimisstaadiumites tuleb projekteerimis- ja ehitustöödega kõigi eelnimetatud loodukaitse- ja loodusalade piirkonda sattumisel eelkirjeldatud aladega arvestada ning enne projekteerimist projekteerimistingimused vajadusel Keskkonnaametiga kooskõlastada. 4.4 MAAVARAD JA NENDE KAEVANDAMINE Toila vald on rikas maavarade poolest: turvas, põlevkivi, kasutamata raudkvartsiit (mitte kõrge tootusega rauamaak), savi, liiv ja lubjakivi, kruus ning väheuuritud fosforiit. Valla territooriumile jäävad keskkonnaregistri maardlate nimistus olevad järgmised maardlad: Ontika turbamaardla, Kohtla-Järve (Kolga- Saka) lubjakivimaardla, Aseri fosforiidimaardla ja Eesti põlevkivimaardla Kohtla kaevevälja maardlaosa. 4.5 SUURIMAD KESKKONNAOHU ALLIKAD Suuremateks potentsiaalseteks reostajateks on kaitsmata põhjaveega alal tegutsevad farmid, mille sõnnikuhoidlad pole vettpidavad, samuti tehisaluseta sõnniku välihoidlad ja isetegevuslikud prügi mahapaneku kohad. Valla põhjaosa keskkonnaseisund on hinnatud heaks, seda eriti suure saastekoormusega Ida-Virumaa taustal. Valla põhjaossa ei ulatu keskkonda tugevasti saastava kaevanduspiirkonna ega kaevandusvete mõju. Põllumajanduslik tootmine ei anna praeguse väheintensiivse tootmise tingimustes enam suurt reostuskoormust. Tänase seisuga on tegelikuks suurimaks reostuskoormuseks kaevanduste taastunud põhjaveest põhjustatud liigvee suunamine Rausvere ja Pühajõkke, 33

34 seda nii Tammiku (ajutiselt suletud), suletud Ahtme kaevanduse kui aastakümneid tagasi suletud Jõhvi 2. kaevanduse põhjavee regulaatorina. 34

35 5 ÜHISVEEVÄRGI HETKESEISUND 5.1 TÄNASED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD Toila vallas on ühisveevarustusteenusega täna kaetud järgmised asumid (üks alev, alevikud ja külad): Kohtla-Nõmme alev, Toila alevik (eraldi Toila alevik, Toila Gümaasium, Toila Sanatoorium AS ja Viru Rand OÜ), Voka alevik, Järve küla, Saka küla, Peeri küla, Täkumetsa, Kabelimetsa küla, Kukruse küla, Vitsiku küla, Kohtla küla, Altküla küla, Roodu küla (vt joonised, lisa 5). Toila valla asumite tänasest ja perspektiivsest varustatusest ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga annab ülevaate lisa 2. Järgnevalt kirjeldame lühidalt ühisveevarustuspiirkondi, pumplate, pumplaseadmetest ja veetöötlusjaamadest anname ülevaate osades Toila alevik Toila alevik on jagatud kaheks eraldi tarbimispiirkonnaks: Toila alevik ja Toila Gümnaasium. Toila Keskalevikus on ühisveevärgiga ühendatud ca 723 inimest antud piirkonna 783 elanikust. Aleviku elanike koguarv koos Gümnaasiumi piirkonnaga on 834. Ühisveevarustusteenusega on varustatud 92% keskaleviku elanikest ning ca~86% kogu aleviku elanikest. Liitumisvõimalus on antud rohkemale arvule elanikele ning seda on kavas Projektide käigus veelgi suurendada. Omaette tarbijad on Viru Rand OÜ, kui piirkonna suurim tööstustarbija ning AS Toila Sanatoorium. Kummalgi nimetatutest on omaette erapuurkaev. Aleviku keskuses on kokku kaks (2) ühisveevärgi puurkaevpumplat: Peaveehaarde ehk Nõlva pk nr 2476 ja Sadama puurkaev nr 2488, millest töös on mõlemad. Viru Rand OÜ territooriumil on oma puurkev nr 2488 ning AS Toila Sanatoorium omab samuti erapuurkaevu nr Toila Gümnaasium Toila Gümnaasiumi piirkonna ühisveevärgiga on ühendatud ligikaudu 50 inimest ehk kõik lokaalses piirkonnas elavad elanikud. Kogu Toila aleviku elanike arvust moodustab piirkonna varustatus ca~ 6% aleviku elanikest 834 elanikust. Lokaalses piirkonnas on üks (1) ühisveevärgi puurkaevpumpla, Gümnaasiumi puurkaev nr 2478, mis ei ole töös. Toila Sanatoorium Sanatooriumi puurkaev (koos veetorniga) kat nr 2432, teenindab ca~ 60 majapidamist. Viru Rand OÜ Viru Rand OÜ, piirkonna suurima ettevõtte territooriumil on üks ettevõttele kuuluv erapuurkaev, nn Sadama puurkaev, nr Viru Rand OÜ tegevusalaks on kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine, sealhulgas kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine. Ettevõtte puurkaev varustab lisaks Viru Rand OÜ-le ka kolme korteri majapidamist, ca 10 inimest. Korterid asuvad endises lasteaiahoones, mis enam ei tööta, kuid omaaegseid kortereid kasutavad elanikud edasi. 35

36 Voka alevik Voka aleviku ühisveevärgiga on täna varustatud ligikaudu 700 elanikku, mis moodustab ligikaudu 90% aleviku elanike arvust: 782. Ühisveevärki teenindab kolm puurkaevu, millest üks on töös ja kaks on reservis. Töös on puurkaev nr 2487, mis paikneb ca~100 m veetöötlus- ja peapumbajaamast, reservis on pumplahoones paiknev puurkaev nr 2466 ja kaugemal, üle Narva mnt paiknev puurkaev nr Kohtla-Nõmme alev Kohtla-Nõmme alevi ühisveevärgiga on täna varustatud ligikaudu 880 elanikku, mis moodustab ligikaudu 91% alevi elanike arvust: 966. Ühisveevärki teenindab kaks puurkaevu mõlemad Kreegi tn 9a asuva veehaardekompleksi puurkaevu, vanem, pk nr 4787 (põhiliselt reservis) ning uus, a rajatud puurkaev nr Järve küla Järve küla ühisveevärgiga on täna varustatud kõik 606 külaelanikku, 100% elanike arvust: Ühisveevärki teenindab Kohtla-Järve linna Järve linnaosa ühine veevõrk. Saka küla Küla ühisveevärki teenindab üks puurkaev, nr Ühisveevärgiga on liitunud kõik keskuse kompaktse asustuse elanikud, ca~ 35 inimest, mis moodustab ca~ 30% kogu elanikkonnast, 117 inimest. Peeri küla, Täkumetsa küla Peeri ja Täkumetsa küla ühisveevärke teenindab Kohtla-Järve linna ühisveevõrk. Ühisveevärgiga on liitunud pea 100% summeerituna mõlema küla elanikkonnast, ca 116 inimest. Kabelimetsa küla, Kukruse küla Mõlemat küla varustab veega üks ühisveevärgi puurkaev, Kabelimetsa puurkaev. Ühisveevärgiga on liitunud kahe küla peale kokku ca 128 inimest ehk sisuliselt kõik mõlema küla elanikud. Kabelimetsa elanike arv 79, Kukruse küla elanike arv 49. Vitsiku küla Vitsiku küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ~ 100% elanikkonnast, kõik 46 elanikku. Kohtla küla Kohtla küla ühisveevärki teenindab Kohtla-Nõmme alevi ühisveevõrk. Ühisveevärgiga on liitunud pea 100% elanikest, ca 75 inimest. Roodu küla Roodu küla ühisveevärki teenindab Kohtla-Nõmme veevõrk. Külas on ühisveevärgiga liitunud kolm (3) majapidamist ehk ca~10 inimest. Mõisamaa küla Mõisamaa küla ühisveevärki teenindab Kohtla-Järve veevõrk. Külas on ühisveevärgiga liitunud kõik elanikud, ametlikult kolm (3) inimest. 36

37 5.2 VEETARBIJAD, VEEVARUD, VEEVÕTT JA -MÜÜK Veetarbijad ja teenusega varustatus Toila valla majanduskeskkond on suuremalt jaolt orienteeritud turismisektorile, vähem tootmisele ja töötlevale tööstuele. Suurimaks tööstusettevõtteks on Toila alevikus paiknev Viru Rand OÜ. Kuni aastani tegutses Voka alevikus ka OÜ Voka Kalatööstus, kuid sellele kuulutati välja pankrot aastal 2014 ning hetkel antud territooriumi majandustegevuse kohta info puudub. Suurimad majutusteenuse pakkujad on Toila SPA ja Saka mõis, kellele lisandub suur hulk väikemajutajaid kõikides valla osades. Suurimaks looduslikuks külastusobjektiks on Oru park ja Valaste juga ning külastuskeskuseks Eesti Kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel ja Kukruse Polaarmõis. Eelpool käsitletud Viru Rand OÜ-l on oma puurkaev ja veetöötlusseade, mistõttu tehase tegevus ei avalda mõju ühisveevärgi veetarbimisele (küll aga ühiskanalisatsioonile, lähemalt peatükis 6). Suurimad juriidilistest isikutest tarbijad on Toila Sanatoorium ja Spa, kellel on aga samuti omaette puurkaev. Vee-ettevõtjate: AS Toila VV ja OÜ Järve Biopuhastus tegevuspiirkondadest on suurimad veetarbijad Vallavalitsus, koolid ja lasteaiad. Vallas on kaks üldhariduskooli: Toila Gümnaasium ja Kohtla- Nõmme Kool ning kolm lasteaeda: Voka lasteaed Naksitrallid, Kohtla-Nõmme Kooli lasteaed ning Eralasteaed Toila Lasteaed Naerumeri. Enamus juriidilistest isikutest tarbijatest on seega olmetarbijate iseloomuga, sealhulgas ühiskondlikud asutused: lasteaiad, koolid ja Voka Spordihoone. Allikas: Toila valla kodulehekülg, Toila valla arengukava aastateks Põhjaveevarud Toila valla põhjaveevarud kuni aastani 2020 on kinnitatud järgmiselt: Toila alevikule Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumist: 750 m 3 /d; Toila alevikule Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumist: 750 m 3 /d; Toila vallale Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist: 250 m 3 /d; Toila vallale Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumist: 300 m 3 /d; Voka alevikule Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumist: 150 m 3 /d; Voka alevikule Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumist: 450 m 3 /d. Toila vallas ei ole ühtegi asula (eraldi) ühisveevärki, mis pumpab vett üle 500 m 3 /d, mistõttu tegelikult ei ole varude kinnitamine otseselt vajalik. Veekasutust reguleerib vee erikasutusluba. Ordoviitsium-Kambriumi (O-Ca) vett kasutatakse Toila vallas vaid Kabelimetsa puurkaevu puhul (veevõtt 2018 ca~15 m 3 /d). Kambrium-Vendi Voronka (Cm-Vvr) põhjaveekogumist ja Kambrium-Vendi Gdovi (Cm-Vgd) põhjaveekogumist toimus aastal 2018 veevõtt kogu valla kohta suurusjärgus: 630 m 3 /d. Vallas puuduvad märkimisväärse põhjaveetarbimisega ettevõtted, suurim on Toila Sanatoorium ligikaudu 250 m 3 /d. Suurimad elanikest ja juriidilistest isikutest tarbijatega asumid on Kohtla-Nõmme alev, Toila ja Voka alevikud, sealhulgas Toila Sanatoorium. 37

38 Valla ühisveevärkide tarbeveekasutus ulatus aastal 2018 tervikuna ligikaudu 630 m 3 /d. Allikas: aasta põhjaveevaru bilanss. Keskkonnaagentuur, 2018, veekasutusaruanded Ülevaade Toila valla veekasutusest Detailsem ülevaade veevõtu ja tarbimise seisust on toodud lisas 2, kus kirjeldame veebilanssi alates aastast 2018 ja prognoosime näitajaid kuni ÜVKA perioodi lõpuni: aastani Tuleb märkida, et valla veetarbimise perspektiiv juriidiliste isikute osas ei pruugi olla tõene ja lõplik, kuid muudatusteks puudub piisav info ja alusmaterjal. Peamisteks eeldusteks loeme, et elanike ja ühisveevärgi veetarbijate arv enamikes asumites jääb perspektiivis laias laastus tänasele tasemele, juhul kui ei ole ette näha võrkude laiendamist. Vee- ja kanalisatsioonivõrkude laiendamisel lähtume uute liitujate ligikaudsetest arvudest ja vee ühiktarbimistest. Tarbimise langustendents on loodetavasti viimase 10 aasta jooksul peatunud. Pigem näeme eriti madala ühiktarbimise juhtudel ette mõningase ühiktarbimise kasvu vähemalt kuni 85 l/d el, juhul kui näitaja on täna sellest madalam. Järgmises osas anname ülevaate Toila valla ühisveevärgi puurkaevude üldtehnilistest näitajatest. 5.3 TOILA VALLA ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEVUDE TEHNILISED ANDMED Järgnevas tabelis anname kokkuvõtliku ülevaate Toila valla ühisveevärgi puurkaevudest, sealhulgas vee erikasutuslubades sisalduvad reservkaevud. Vee erikasutusloa väliseid puurkaeve käsitleme vaid tulenevalt nende olulisusest edasiseks kasutuseks, muul juhul ei käsitle. 38

39 Tabel 5-1 Toila valla puurkaevude (pk) tehnilised andmed Jrk nr Puurkaev (pk) Operaator Puurkaevu katastri nr Sügavus [m] Deebit [m 3 /h] Staatiline veetase maapinnast, m Dünaamiline veetase maapinnast, m Ehitusaasta Veekompleks Sanitaarkaitseala ulatus, m Keskmine veevõtt 2018 m 3 /d 1 Toila Nõlva Toila VV AS Cm-Vvr+gd ,8 50,5 53, ,3 2 Toila Sadama Toila VV AS Cm-Vgd , <5 3 Toila Toila VV AS Cm-Vvr , reservis Gümnaasiumi 4 Toila Alajaama Viru Rand OÜ Cm-Vgd 214 8, , ,7 5 Toila AS Toila Cm-Vgd , , Sanatooriumi Sanatoorium 6 Voka pk 2487 Toila VV AS Cm-Vgd ,0 40,3 58, ,8 7 Voka pk 2466 Toila VV AS Cm-Vvr , reservis 8 Voka pk 9011 Toila VV AS Cm-Vgd ,0 49 Info puudub 30 reservis registris 9 Voka pk 2475 Toila VV AS Cm-Vvr 132 8, reservis 10 Kohtla-Nõmme, Järve Cm-Vvr+gd 249, ,3 90, ,6* Kreegi Biopuhastus OÜ 11 Kohtla-Nõmme, Järve Cm-Vvr ,4 56,3 69, ,6** Kreegi Biopuhastus OÜ 12 Kohtla-Nõmme, Järve Cm-Vgd ,4 87,4 50 reservis Jaama Biopuhastus OÜ 13 Saka pk Järve Cm-Vvr ,7 74,5 86,0 50 3,3 Biopuhastus OÜ 14 Kabelimetsa pk Järve O-Ca 95 5, ,7 Biopuhastus OÜ 15 Vitsiku pk Järve Cm-Vvr , ,5 50 9,9 Biopuhastus OÜ 16 Täkumetsa pk Järve Biopuhastus OÜ Cm-Vvr+gd ,0 102,5 104,5 50 reservis Märkused: Käsitletud on vaid Toila valla vee-ettevõtetete töötavaid ja reservis olevaid puurkaeve, käsitletud ei ole teiste ettevõtete või likvideerida planeeritavaid puurkaeve, samuti Toila valla külasid varustavaid, kuid Kohtla-Järve linnas või mujal asuvaid (Järve, Ahtme linnaosad või Kurtna-Vasavere veehaare) puurkaeve. Viimaseid käsitlevad Kohtla-Järve linna ja Jõhvi valla ÜVKA-d *Puurkaev töötas a jaanuaris ja osaliselt veebruaris **Puurkaev töötas alates veebruarist

40 5.4 TOILA ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Toila aleviku veevajadus ja -tarbimine on tagatud kolme vee-ettevõtja opereerimisel ja aleviku siseste hajali ühisveevärgi puurkaevude baasil. Kokku paikneb alevikus viis kasutatavat või potentsiaalselt kasutatavat ühisveevärgi puurkaevpumplat (tabel 5-1), millest töös on neli: Nõlva puurkaevpumpla (edaspidi pk) nr 2476, mille juurdfe kuulub kõige olulisem veehaarde- ja veetöötluskompleks Toila alevikus; Sadama pk nr 2464, mis varustab lokaalset mereäärset piirkonda sadama ja ranna alal; Sanatooriumi pk nr 2432, mis varustab lisaks Sanatooriumile, hotellile ja spaakompleksile, 64 majapidamist Toila aleviku läänepiirkonnas ja Altküla külas ning nn Alajaama puurkaev, mis kuulub OÜ-le Viru Rand, paikneb viimase territooriumil ja ka varustab põhiliselt vaid Viru Rand OÜ-d (lisaks endise lasteaia kolme korteriga elamu). Gümnaasiumi puurkaev on täna reservis, sest piirkond on ühendatud ühtsesse Toila ühisveevõrku. Gümnaasiumi ja selle lähiümbrust varustatakse Nõlva peapumplast kvaliteetse joogiveega, seevastu Gümaasiumi puurkaevpumplas veetöötlusseadmed puuduvad. Omaette piirkonnaks võib tinglikult lugeda Toila alevikuga kokku kasvanud Pühajõe küla ÜVK-piirkonda varustatud on Lõokese, Ööbiku ja Lossiplatsi tänavad ning gümnaasiumi piirkond. Operaator on Toila VV ning veevarustus toimub Toila aleviku ühisveevärgist. Sisuliselt on tegemist Toila alevikus elavate tarbijate ja paiknevate rajatistega, kuigi administratsiivselt paikenb asundus Pühajõe külas Toila aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Toila Nõlva pk, veetöötluskompleks ja II astme pumpla Toila Nõlva puurkaevpumpla, katastri nr 2476, paikneb suhteliselt aleviku keskosas. Puurkaev on rajatud aastal 1971, sügavus on 215 m. Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/324410, väljastatud AS-le Toila VV, kehtivusaeg: (juunikuus 2019 väljastatakse uus veeluba), on lubatud veevõtt Nõlva puurkaevust: 164 m 3 /d. Puurkaev on kaheastmeline, kaevu suue asub pumplahoones. Rekontrueeritud veevarustuskompleks koosneb: - puurkaevust nr Veetöötlusjaamast; - Veereservuaaridest (2x150 m 3 ); - II-astme pumplast. Pumplakompleks on rekonstrueeritud aastal 2013 KIK Keskkonnaprogrammi Projekti nr 5859, Toila aleviku veekäitlusjaama renoveerimine, raames. Kompleks anti käiku detsembris Pumpla projekteeris Zoroaster OÜ aastal 2012, ehitaja peatöövõtja oli Miridon OÜ. Veetöötlusseadmed koosnevad: - Aeratsioonimahutist, - kahest paralleelsest filterpaagist (paarisfilter), - Pöördosmoosseadmest (PO-seade). - Ultraviolettkiirgusseadmest (UV-seade) 40

41 Puurkaevuvesi läbib aeratsiooniseadme, milles vesi rikastatakse hapnikuga, seejärel toimub hapnikuga rikastatamise tulemusena kolmevalentse raua ja mangaani eraldamine paarissurvefiltrites. Aeratsioon toimub kompressoriga. Peale filtreerimist juhitakse suurem osa veest kahte puhtaveereservuaari (2x150 m 3 ), osa vett juhitakse POseadmesse, mille abil toimub veest üleliigsete kloriid-ioonide eraldamine. Enne POseadmesse juhtimist doseeritakse vette antiskalanti Mn ja Ca-ioonide settimise ehk katlakivi vältimiseks PO-seadme membraanile. Tegemist ei ole veepehmendamise, vaid Mn ja Ca-ioonide muutmiseks mittesettivasse vormi. Protsessi käigus vee karedus ei muutu. Üksnes raua- ja mangaanieralduse läbinud vesi ja pöördosmoositud vesi segunevad puhtaveereservuaarides. Puhtaveereservuaaridest pumbatakse vesi UVdesinfitseerimisseadet läbides tarbijavõrku. II astme pumpla koosneb kahest võrgupumbast, tuletõrjepumbast ning uhteve- ehk pesupumbast. Veevarustuskompleksi projektparameetrid on järgmised: - Veetöötlusjaam: 240 m 3 /d, 10 m 3 /h; - II astme pumpla, max: 23 m 3 /h, H=50mVs. II astme pumplast lähtub kaks väljundit: de200 (peamagistraal, suundub aleviku keskusesse, ida- ja kaguossa, sealhulgas Pühajõe äärsesse piirkonda, kust läheb üle teisel pool jõge asuva Gümnaasiumi piirkonda varustavaks de110 torustikuks. Pumpla on varustatud nii loomuliku kui sundvesntialstiooniga, niiskusrežiim on tagatud õhukuivatiga. Hoone kütmine toimub termoanduriga elektriradiaatoritega. Pumpla on heas seisus, hoone on soojustatud. Pumbajaamas paikneb ka väike, 300 l hüdrofoor, kuid see töötab vaid vaid vajadusel, sest rõhku reguleeritakse sagedusmuunduriga. Rõhku reguleeritakse pumplast võrkuantavas vees vastavalt aleviku rõhuandurile. II astme pumplast antav rõhk on ligikaudu 5 bar i. Süsteemi tasakaalustamiseks paikneb pumplas ka üks 50 l hüdrofoor. Filtrite tagasipesu ehk uhtumine toimub uhteveepumba survel ning puhtaveereservuaari vee baasil. Pesu sagedus on kas 400 m 3 või 72 h, sõltuvalt, kumb varem täitub. Uhtevett töödeldakse ca~ 50 m kaugusel asuvas septikus ning edasi juhitakse see Nõlva tn sademeveekanalisatsiooni. Pumplakompleks on varustatud kaugjälgimis- ja juhtimisseqadmetega, mis võimaldab jälgida kõiki seadmeid, kuid puiudub võimalus seadmeid välja lülitada. Kehtestatud sanitaarkaitseala 30 m on tagatud. Pumpla ümbrus on lage, sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Puurkaevpumpla on ümbritsetud korraliku piirdeaia ja lukustatava väravaga. Allikad: Veekasutusaruanne 2018, Miridon OÜ, Konsultandi isiklikud tähelepanekud 41

42 Joonis 5-1 Toila Nõlva veevarustuspumpla välisvaade. Hoone taga on näha puhtaveereservuaaride (2x150 m 3 ) muldkate Joonis 5-2 Toila Nõlva veevarustuspumpla sisesvaade (vasakult: aeratsioonimahuti, edasi kaks Fe- ja Mn survefiltrit 42

43 Joonis 5-3 Paremal II astme võrgupumbad, vasakul uhtevee- ja tuletõrjepump Sadama puurkaevpumpla Toila Sadama puurkaevpumpla, katastri nr 2464, paikneb Sadama teel aleviku äärmises kirdeosas, mererannas, sadama ja Pühajõe suudme lähistel. Puurkaevu sügavus on 201 m. Puurkaevpumpla on üheastmeline ja varustatud veetöötlusseadmetega raua- ja mangaaniärastuseks. Veetöötlusseadmed koosnevad: aeratsioonipaagist ja ühest filterpaagist jõudlusega 2,5 m 3 /h. Rõhku reguleeritakse 100 l hüdrofooriga. Pumpla päis paikneb väikeses renoveerimata pumplahoones. Veehaardekompleks varustab sadama ümbruse rajatisi ja hooneid: sadam, pubi, kohvik. Veevõtt jääb alla 5 m 3 /d, mistõttu puurkaev ei ole vee erikasutusloa- ega aruandekohustuslik. Joonis 5-4 Toila sadama puurkaevpumpla välisvaade 43

44 Joonis 5-5 Toila sadama puurkaevpumpla sisevaade (aeratsioonipaak, filterpaak ja hüdrofoor) Pumplahoone konstruktsioonid on heas seisundis, pumpahoone on mõttekas renoveerida. Hoonesisest renoveerimist on alustatud, hoone on seest soojustatud. Allikas: Konsultandi isiklikud tähelepanekud ja kogutud andmed Gümnaasiumi puurkaevpumpla Gümnaasiumi puurkaevpumpla, katastri nr 2478 mis varasemal ajal varustas tarbeveega nii Toila Gümaasiumi kui lähiümbruse elanikke, on täna käigust väljas ja reservis. Puurkaevu sügavus on 160 m (kõik andmed tabelis 5-1). Toila Gümnaasiumi piirkonna ühisveevärgiga on ühendatud ligikaudu 50 inimest ehk kõik lokaalses piirkonnas elavad elanikud. Kogu Toila aleviku elanike arvust moodustab piirkonna varustatus ca~ 6% aleviku elanikest 834 elanikust. Pumplahoone kujutab endast tugevat kivimaja, mis on arhitektuurilises kooskõlas gümnaasiumi vanema hoonega. Väljast näeb pumpla väga hea välja, siseosa vajab renoveerimist, põhiliselt sanitaarremondi näol. Kuna hoonel on paksud kiviseinad, siis soojustust see ei vaja, pigem vajab hoone korralikku ventileerimist ja varustamist õhukuivatiga. Üldine seisund on rahuldav. Seadmed: süvaveepump ja hüdrofoor on täna dimensioneeritud varustama vaid gümnaasiumi lähipiirkonda. Vee-ettevõtjal on plaanis varustada pumpla süvaveepumba ja sagedusmuunduriga, mis võimaldaks tagada vajaliku veerõhu vajadusel kogu Toila alevikus. Veetöötlusseadmed pumpas puuduvad ning neid pole ka plaanis sinna paigaldada, pigem säilitatakse pumplat hädaolukorra veetarbeks. 44

45 Joonis 5-6 Gümnaasiumi puurkaevpumpla välisvaade Joonis 5-7 Gümnaasiumi puurkaevu päisehitis Joonis 5-8 Gümnaasiumi puurkaevpumpla sisevaade Allikas: Konsultandi kohapealsel vaatlusel kogutud andmed Toila Sanatooriumi puurkaevpumpla Toila Sanatooriumi omandisse kuuluv ja lisaks sanatooriumi, hotelli ja Spaa üksuste teenindamist, ka 64 majapidamist varustav puurkaevpumpla nr 2432 on rajatud aleviku 45

46 lääneossa, Sepa tänavale Kaevu maaüksusele aastal Puurkaevu sügavus on 230 m (andmed tabelis 5-1). Puurkaevu rõhuregulaatorseadmeks on terasest mahutiga veetorn, mis on maapinnast 24 m kõrgusel. Mahuti maht on 200 m 3. Veetorn on heas seisukorras. Hoone on ehitatud a., selle mõõtmed on 5 3 m, kõrgus on 3 m. Pumplahoone on osaliselt renoveeritud ja rahuldava ja hea vahelises seisukorras. Hoone vajab õhukuivatit. Puurkaevu päis asub hoones. Elektri- ja automaatikaseamded on väljavahetatud. Pumplas puuduvad veetöötlusseadmed, elanikest tarbijatele juhitakse puurkaevu toorvett, mis ei vasta nõuetele üldraua osas (kuigi a andmete põhjal napilt: 220 µg/l). Sanatooriumi veetöötlusseadmed paiknevad vahetult sanatooriumi ja hotellikompleksi tehnoruumis ning annavad töödeldud vett sanatooriumi, termide, spaa ja hotelli külastajatele. Joonis 5-9 Sanatooriumi puurkaevu juures paiknev 24 m kõrgune veetorn Joonis 5-10 Sanatooriumi puurkaevpumpla hoone sisevaade. Puurkaevu päis paikneb pumplahoones Allikas: Konsultandi kohapealsel vaatlusel kogutud andmed 46

47 Viru Rand OÜ puurkaevpumpla Viru Rand OÜ-le kuuluv puurkaevpumpla (nimetatakse ka alajaama, varem isegi sadama pumplaks), katastri nr 2488, paikneb OÜ Viru Rand eraterritooriumil, Jõe tn 12 (Mere pst poolses osas). Puurkaevpumpla varustab lisaks Viru Rand OÜ tootmis- ja olmevee tagamisele ka kolme korteriga elumaja endise lasteaia hoones, aadressil Nõlva tn 38. Puurkaevpumpla on rekonstrueeritud KIK Keskkonnaprogrammi Projekti nr 4978, Ettevõtte Viru Rand OÜ joogiveekvaliteedi parendamine, raames aastal Projekteerija ja ehitaja oli AS Filter. Renoveeritud puurkaevpumpla ja veetöötlusjaam anti käiku augustis Puurkaev on rajatud aastal 1987, sügavus on 214 m. Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/330664, väljastatud OÜ-le Viru Rand, kehtivusaeg: , on lubatud veevõtt puurkaevust nr 2488: 25 m 3 /d. Puurkaev on kaheastmeline, kaevu suue asub pumplahoones. Rekontrueeritud veevarustuskompleks koosneb: - puurkaevust nr Veetöötlusjaamast; - Veereservuaarist (6 m 3 ); - II-astme pumplast. Veetöötlusseadmed koosnevad: - Ühe paagiga rauaeraldusfitrist, mark: NSB130, - Pöördosmoosseadmest (PO-seade). Puurkaevupumba tehnilised näitajad: Q=10 m 3 /h, H=50 m; N= 4 kw. Filtreerimiskiirus on maksimaalselt 15 m/h, kuid tegelikkuses on see enamasti alla 10 m/h. Veetöötlus survefiltri optimaalne toodang on 7,8 m 3 /h, filtermaterjal: kruus ja Nevtraco, maksimaalne rõhk 6 bar-i. Pesuvee kulu ühe tsükli kohta 2 m 3. Süsteem on varustatud eraldi pesuveemahutiga (lisaks puhtaveemahutile), ruumalaga 2 m 3. Puurkaevuvesi rikastatakse hapnikuga ruaeraldusfiltri ülaosas, seejärel toimub hapnikuga rikastatamise tulemusena kolmevalentse raua ja mangaani eraldamine survefiltris. Aeratsioon toimub kompressoriga. Peale filtreerimist juhitakse suurem osa veest hoones asuvasse puhtaveereservuaari (6 m 3 ), osa vett juhitakse PO-seadmesse, mille abil toimub veest üleliigsete kloriid-ioonide eraldamine. Enne PO-seadmesse juhtimist PO-seadmesse juhitav vesi pehmendatakse. Toorvee kaltsium- ja magneesiumsoolad vahetuvad pehmendamise käigus vastavate naatriumsooladega. Seega välditakse kahjusid, mida tekitab kare vesi pöördosmoosi membraanidele. Kui Caja Mg-ioonid on küllastanud filtermaterjali, tuleb viimase ioonvahetusvõime taastada soolalahuse regenereerimise teel, mis eemaldab Ca- ja Mg-ioonid ning korvab need Naioonidega. Seade koosneb kahest moodulist, mis on omavahel ühendatud torustike abil regeneratsiooniseadmega ning soolalahuse mahutist. 47

48 Seade on varustatud juhtploki ning impulssanduriga veemõõtjaga. Seadme regenereerimine toimub vastavalt reaalsele veetarbimisele. Regeneratsiooni ajal on üks moodulitest pesutsüklis, samal ajal kui teine moodul toodab pehmet vett. Regeneratsiooniks kasutatakse kõrge puhtusastmega keedusoolalahust. Üksnes raua- ja mangaanieralduse läbinud vesi ja pöördosmoositud vesi segunevad puhtaveereservuaaris (6 m 3 PE-mahuti pumplahoones). Puhtaveereservuaarist pumbatakse vesi II astme pumpadega tarbijavõrku. II astme pumpla koosneb kahest võrgupumbast, ning uhteve- ehk pesupumbast. Veevarustuskompleksi projektparameetrid on järgmised: - II astme pumbad: 5,2 m 3 /h, H=35mVs. - Pesupump (võtab vett pesuvee mahutist, 2,5 m 3 ): 14,9 m³/h, 120 kpa. Pumpla on varustatud loomuliku ventilatsiooniga, niiskusrežiim on tagatud õhukuivatiga. Hoone kütmine toimub termoanduriga elektriradiaatoritega. Pumpla on heas seisus, silikaattellistest hoone on seest renoveeritud. Pumbajaamas paikneb ka väike, 300 l hüdrofoor, kuid see töötab vaid vaid vajadusel, sest rõhku reguleeritakse sagedusmuunduriga. Filtrite tagasipesu ehk uhtumine toimub uhteveepumba survel ning eraldi pesuveereservuaari vee baasil. Pesu sagedus toimub 40 m 3 toorvee töötlemise järgselt. Uhtevesi juhitakse ca 36 m isevoolse kanalsatsioonitorustiku (PVC de160) kaudu olemasolevasse Viru Rand OÜ territooriumi kanalisatsiooni eelvoolukaevu. Allikad: AS Viru Rand veetöötlus, tööprojekt, Filter AS, 2013 ja Konsultandi isiklik kogutud info, Konsultant oli Projekti: Ettevõtte Viru Rand OÜ joogiveekvaliteedi parendamine, projektijuht Joonis 5-11 Viru Rand OÜ puurkaevpumpla sisevaade (puurkaevu päis, hüdrofor ja rauaeraldusfilter) 48

49 Joonis 5-12 Viru Rand OÜ puurkaevpumpla sisevaade (esimene mahuti pesuveemahuti, tagumine puhtaveereservuaar) Joonis 5-13 PO-seadmed (vasaule jääb pesuveemahuti, paremale puhtaveereservuaar) Toila aleviku veeallika ja joogiveekvaliteet Terviseamet on teabekirjaga nr 9.2-3/19/992-1 andnud ülevaate Toila valla veevgärkide joogivee kvaliteedist aastal (edaspidi lisa 3). Toila aleviku joogiveeallikateks on peamiselt Toila Nõlva puurkaev. Sadama puurkaevu veevõtt on väike, Gümnaasiumi puurkaev on reservis ning ülejäänud aleviku puurkaevud kuuluvad eraettevõtjatele: AS Toila Sanatoorium ja OÜ Viru Rand. Toila joogiveealika veekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Toila valla joogiveeallikate kontrollikavale põhipuurkaevust nr 2476 üks kord aastas ning sadama puurkaevust nr 2464 ja Gümnaasiumi puurkaevust üks kord kolme aasta jooksul. Vastavalt Terviseameti hinnangule on Toila puurkaevude vesi halvem III-kvaliteediklassi nõuetest tulenevalt määrusest 1 ja kloriidide sisaldusest põhjavees. Toila aleviku joogivee kontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove vastavalt Joogivee kontrolli kavale aastateks , üks kord aastas tavakontrolli käigus ja üks kord 10 49

50 aasta jooksul süvakontrolli käigus. Süvakontrolli näitajad uuriti Toila alevikus aastal, Sadama piirkonnas on järgmine süvaanalüüsi aeg Proovivõtukohad Toila alevikus on: Toila Lasteaia köök ning Toila Sadama kõrts. Tavakontrolli käigus uuritavad näitajad on: ammoonium, värvus, el.juhtivus, ph, lõhn, maitse, hägusus, E.coli ja colilaadsed bakterid. Järgnevalt käsitleme lühidalt Toila aleviku puurkaevude ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-2 Toila ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82 a 1 ja 98/83/EC Toila pk nr 2476, OÜ Viru Rand pk nr 2488, AS Toila Sanatooriu mi puurkaev nr 2432, Värvus kraadi 4,1 4,4 <2,5 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 <0,5 1,3 <0,5 3 ph 6,5 ph 9,5 7,36 7,87 7,5 4 Ammoonium mg/l 0,50 0,28 0,15 <0,1 5 Nitrit mg/l 0,50 0,0058 0,009 <0,003 6 Nitraat mg/l 50 <1 <1 <1 7 Kloriidid mg/l 250/250/ Sulfaadid mg/l 250 4,3 3,9 <1,0 9 Raud µg/l 200 / 1000 / ** Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,9 1,54 1,7 11 Fluoriidid mg/l 1,5 0,87 0,77 12 Mangaan µg/l 50 / 100 / ,3 104 <10 13 Elektrijuhtivus μs cm C 14 Naatrium mg/l Boor mg/l 1,0 16 Coli-laadsed PMÜ/100ml bakterid 17 Echerichia Coli PMÜ/100ml Enterokokid PMÜ/100ml Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml 100 / 200 / <4 0 *Märkus: sõrendatult (bold) tähistatud määruse nr 1, klassi I nõudeid ületavad tulemused **AS Toila Sanatooriumi puurkaevust varustatakse 64 Toila ja Altküla eramajapidamist Allikas: AS Toila VV ja Toila Sanatoorium AS Nagu eelpool öeldud, jääb Toila peapuurkaevu vesi III kvalitediklassist välja kõrgema kloriidide sisalduse tõttu. Üldraua ja mangaani sisaldus jääb II kvaliteediklassi. OÜ Viru Rand puurkaevu vees jääb samuti III kvaliteediklassist halvemaks kloriid-iooni sisaldus ning üldraua ja mangaani sisaldus jäävad II kvaliteediklassi. Toila Sanatooriumi puurkaevus on vaid ülenormatiivne üldraud: 220 µg/l, kloriidide sisaldus jääb napilt I klassi piiresse, olles: 248 mg/l. Tabel 5-3 Toila aleviku joogiveekvaliteedi analüüsitulemused (Konsultant ei ole märkinud tabelisse kõiki süvaanalüüsi käigus analüüsitud keemilisi, sh raskmetallide näitajaid, kuid kõigi nende väärtused jäid oluliselt alla joogiveenormi piiri) 50

51 Nr Näitaja Ühik Toila lasteaia Toila lasteaia Toila lasteaia Määrus nr köök, köök, köök, 82 ja , , , 98/83/EC kordusanalüüsid tavakontroll süvakontroll 1 Värvus kraadi 3,1 <3 6,9 2 Hägusus NTU <0,5 0,62 <0,5 3 Lõhn Lahjendusaste Maitse Lahjendusaste ph 6,5 ph 9,5 7,24 7,24 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 <0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 <0,004 8 Nitraat mg/l 50 <1 9 Kloriidid mg/l Sulfaadid mg/l 250 3,1 11 Raud µg/l <100** 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,48 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,26 14 Mangaan µg/l 50 <30 15 Elektrijuhtivus μs cm C 16 Naatrium mg/l ,7 89,6 17 Boor mg/l 1,0 0,19 18 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 <4 0*** bakterid 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml Enterokokid PMÜ/100ml Kolooniate arv PMÜ/1ml Ebaloomulike o C muutusteta *Märkus: sõrendatult ja punasega tähistatud ülenormatiivsed tulemused **analüüs on võetud ***analüüs on võetud Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg Nagu näitajate põhjal näha, ületas joogivees a norme Coli-laadsete bakterite ja üldraua näitaja, kuid kordusproovides on näitajad normis. Seisuga a on Terviseamet kinnitanud Toila ühisveevärgi joogiveekvaliteedi vastavaks. Tulemused näitavad ka, et PO-seadmed toimivad kloriidide sisalduse vähendamisel tõhusalt. Tulenevalt lisas 3 toodud hinnangule Toila VV joogiveesüsteemides mittevastavad näitajad puuduvad. Järgnevalt Toila aleviku teiste tarbimispiirkondade joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Tabel 5-4 Toila aleviku joogiveekvaliteedi analüüsitulemused (järg) Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82 ja 98/83/EC Toila Sadam, , tavakontroll (kordusanalüüs ) Viru Rand OÜ Veevärk, Värvus kraadi <3 6,6 2 Hägusus NTU 2,7 0,7 3 Lõhn Lahjendusaste

52 4 Maitse Lahjendusaste ph 6,5 ph 9,5 7,6 7,77 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 <0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 8 Nitraat mg/l 50 9 Kloriidid mg/l ! 10 Sulfaadid mg/l Raud µg/l ,9*** 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 13 Fluoriidid mg/l 1,5 14 Mangaan µg/l 50 <30** 15 Elektrijuhtivus μs cm C 16 Naatrium mg/l ,6* 17 Boor mg/l 1,0 18 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 4 / 0 0 bakterid 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml Enterokokid PMÜ/100ml 0 21 Kolooniate arv PMÜ/1ml 22 o C Ebaloomulike muutusteta Märkus: sõrendatult tähistatud ülenormatiivsed tulemused *Veeproov on võetud ** Veeproov on võetud ***Veeproov on võetud Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg Nagu tabelist näha, ületas a Sadama veevärgi analüüsis normi Coli laadsete bakterite näitaja, kuid kordusproovis oli näitaja normis. Viru Rand OÜ veevärgis oli a analüüsi puhul piiri peal, 250 mg/l, kloriidide näitaja. Viimati oli nimetatud näitaja ülenormatiivne Enamus tavanäitajaid on Viru Rand OÜ veevärgis küll viimastel aastatel normis, kuid nii mõnelgi juhul üsna piiri lähedal, peaasjalikult kloriidide sisalduse osas. Vastavalt Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi Katsekoja Tuumaspektroskoopia labori poolt läbi viidud radioloogilisele analüüsile võetud veeproovile, ületab radionukliidide sisaldus (efektiivdoos) joogivees napilt normi, olles msv/a, lubatud 0,1 asemel. Eelneva põhjal võib väita, et üldjoontes Toila joogiveekvaliteedis märkimisväärseid probleeme ei ole. Seisuga 2019 jaanuar on Terviseamet kinnitanud Toila ühisveevärgi veekvaliteedi nii Toila aleviku, Toila Sadama kui ka Viru Rand OÜ veevärgi osas vastavaks. Tulenevalt lisas 3 toodud hinnangule ületab Viru Rand OÜ joogivees normi efektiivdoos. Omaette probleemiks on Toila Sanatooriumi puurkaevu toorveega varustatavad 64 Toila elukondlikku majapidamist. Viimaste osas ei ole nõutav joogiveekvaliteet tagatud üldraua osas (vt tabel 5-2). Ettevõtte väitel toimub vee kloreerimine 1-2 korda aastas (lisas 3 antud probleem ei kajastu) Toila veevõrk ja selle seisund Toila aleviku veetorustiku kogupikkus on ~ m, millest ca ~ m moodustab AS Toila VV ühisveeväregitorustik ja ca~1500 m moodustab AS Toila Sanatoorium 52

53 veetorustik. Osa Toila VV torustikust on valla omandis, kuid ka seal on operaator Toila VV. Toila veevõrku on arvestatud ka eelnevalt kirjeldatud tinglik Pühajõe küla piirkond. Suur osa veetorustikust on suhteliselt vana, üle 30 a, kuid viimastel aastatel on alustatud koos põhivõrgu laiendamisega ka vanema veevõrgu rekonstrueerimist. Vanem veetorustik koosneb malmist ja vähesel määral terasest, uuem eranditult PE-materjalist. Torude valdav läbimõõt on 100 mm (uuemad de110), peatorustiku läbimõõt on DN200 ja ja DN150 mm. Võrk on osaliselt ringistatud, kuid palju on tupiktorusid. Vee rõhuprobleemid on Pika, Liiva, Põllu, Lepa (tulevane Uus tn) tänavatel, rõhust ei jätku hüdrandi jaoks. Tagatud tuletõrjevee kogus on 8 l/s. Vajalik lisada survetõstepumpla, mille investeeringuprojektis ka ette näeme. Toila aleviku veevõrk vajab nii jätkuvat rekonstrueerimist kui laiendamist, eeskätt Uus tn, Liiva tn, Põllu tn ja Kirsi tn piirkonnas. AS-i Toila Sanatooriumi veevõrgu torustike pikkus on ligikaudu 1,5 km. Torustik on rekonstrueeritud ning on PE-materjalist, enamuses PE de110 torustik. Sanatooriumi veevõrguga on teinud ühendusi sanatooriumi trassi lähedal paiknevad majapidamised. Kokku varustab AS Toila Sanatoorium oma toorveevõrgust 64 majapidamist. OÜ Viru Rand territooriumil paiknevate torude pikkus on ligikaudu 200 m. Seisukorrainfo torude kohta puudub. Võrk on ühendatud asula põhivõrguga, kuid tavaolukorras on sulgeseade kahe võrgu vahel suletud. Allikas: Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, Entec AS, 2013, veekasutusaruanne 2018 ja AS Toila VV suuline info Toila aleviku tuletõrjeveevarustus Toila aleviku tuletõrjeveevarustus baseerub hüdrantidel. Kokku on alevikus 26 hüdranti. Tulekustusvee vooluhulk ja rõhk tagatakse Nõlva peapumpla reservuaaris oleva veevaru ja peapumplas paiknevate pumpadega, tulekahju olukorras käivitub spetsiaalne tuletõrjepump. Rõhku aitab (vajadusel) hoida ka Sanatooriumi puurkaevust varustatav veetorn. 5.5 VOKA ALEVIK Voka aleviku ühisveevärgiga on täna varustatud ligikaudu 700 elanikku, mis moodustab ligikaudu 90% aleviku elanike arvust: 782. Ühisveevärki teenindab kolm puurkaevu, millest üks on töös ja kaks on reservis. Töös on puurkaev nr 2487 (VP-2A), mis paikneb ca~100 m veetöötlus- ja peapumbajaamast, reservis on pumplahoones paiknev puurkaev nr 2466 (VP-2) ja kaugemal, üle aleviku sisese Narva mnt paiknev puurkaev nr 9011 (VP- 1). 53

54 5.5.1 Voka aleviku puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Voka põhipuurkaevpumpla, veetöötlusjaam ja II astme pumpla Puurkaev nr 2487 Voka keskuse põhipuurkaevpumpla, katastri nr 2487 (VP-2A), rajatud aastal 1986, sügavus 210 m (vt tabel 5-1) paikneb pumpla- ja veetöötluskompleksi tehnohoonest ligikaudu 100 m põhja pool. Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/324410, väljastatud AS-le Toila VV, kehtivusaeg: , on lubatud veevõtt Voka põhipuurkaevust (2487): 145 m 3 /d. Puurkaevpumpla on täielikult rekonstrueeritud KIK Projekti: Voka aleviku joogivee kvaliteedi nõuetele vastavusse viimine, raames, Puurkaevu suue paikneb 100 m veetöötluskompeksi hoonest asuvas pumplahoones. Süvaveepumba parameetrid: - Q = 10 m 3 /h; - H = 100 m. Süvaveepumba tööd juhib sagedusmuundur. Puurkaevu sanitaarkaitseala, 30 m on aiaga piiratud. Ala sees majandustegevus puudub. Joonis 5-14 Voka põhipuurkaevpumpla nr 2487 (VP-2A) Veetöötlusjaam ja II astme pumpla Veetöötlusjaam ja II astme pumpla rekonstrueeriti analoogselt puurkaevule 2487, aastatel KIK-i eelkirjeldatud projekti raames. Rekonstrueerimisprojekti koostas: Keskkond & Partnerid OÜ, ehitaja oli Wesico Projekt OÜ. 54

55 Pumpla on varustatud veetöötlusseadmetega raua- ja mangaaniärastuseks. Rauaeraldusseadme mark: WATEX FA900. Veetöötlusseadmed koosnevad: - Eelaeratsioonimahutist; - kahest filterpaagist; - Kloreerimisseadmest (NaOCl lahusega, pumplas 30 l mahuti ja dosaator); Kaks filterpaaki raua- ja mangaanieralduseks paiknevad paralleelselt, mis tagab optimaalse puhastuskiiruse: 5-7 m/h. Aeratsioon toimub kompressori abil. Filtri pesu toimub reguleeritult 80 m 3 tagant. Uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Filtrites töödeldud vesi juhitakse süvaveepumba jääkrõhuga puhtaveereservuaari: 100 m 3. Veereservuaar on rajatud raudbetoonist ning paikneb pumpla kõrval muldes. II astme pumpasid on kolm, lisandub tuletõrjepump: - II astme pumbad: 3 x 15 m 3 /h, H = 50 m; - Tuletõrjepump: 36 m 3 /h, H = 20 m. Tavajuhtudel on töös kaks pumpa kordamööda režiimil, vajadusel lisandub kolmas pump. Uhteveepumbana kasutatakse tavarežiimi II astme pumpa(sid). Võrku tagatakse rõhk 3,2-5,0 bar-i. Rõhku ja pumpade tööd juhib sagedusmuundur. Vajadusel saab rõhku reguleerida ka kahe, 2x500 l hüdrofooriga. Pumpla on varustatud kaasaegse elektri-automaatikablokiga ning omab kaugloetavaid on-line veearvesteid. Pumplas on proovivõtukraanid veevõtuks puurkaevust, peale filtreid ning enne võkuandmist. Hoones on loomulik ventilatsioon, õhukuivatit ei ole. Temperatuur on tagatud termoandurtega varustatud kahe elektriradiaatoriga. Pumplatorustik on valmistatud PVC- U torudest. Allikad: Voka veekasutusaruanne, 2018, Konsultandi kohapealsel vaatlusel kogutud andmed ja Toila VV AS info 55

56 Joonis 5-15 Voka veevarustuspumpla ja VTJ välisvaade Joonis 5-16 Voka VTJ sisevaade, vasakul aeratsioonipaak, paremal raua- ja mangaanieraldusfiltrid Joonis 5-17 Voka peapumpla, VTJ II astme pumbad 56

57 Puurkaev nr 2466 Puurkaev nr 2466 ehk VP-2 paikneb veetöötlusjaama ja II atsme pumplahoones. Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/324410, väljastatud AS-le Toila VV, kehtivusaeg: , lubatud veevõttu puurkaevule nr 2466 väljastatud ei ole. Joonis 5-18 reservpuurkaev nr 2466 päis paikneb VTJ hoones, vasakul hüdrofoorid 2x500 l Puurkaev nr 9011 Puurkaev nr 9011 (VP-1) ehk tööstussektori pumpla on projekteeritud 1994 ja valminud Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/324410, väljastatud AS-le Toila VV, kehtivusaeg: , on lubatud veevõtt puurkaevule nr 9011 : 222 m 3 /h (mis ületab pumpla tegelikku ööpäevast jõudlust VTJ järgi). Puurkaevpumplat on rekonstrueeritud aastal Pumplasse paigaldati rekonstrueerimise käigus rauaeraldusfiltrid, aga need ei tööta vee-ettevõtja info kohaselt korrektselt. Pumpla ööpäevane jõudlus on: 200 m 3 /d ja projekt maksimaalne jõudlus: 15 m 3 /h. Puurkaevpumpla on reservis Voka aleviku joogiveekvaliteet Voka aleviku joogiveeallikaks tänasel päeval on eelpoolkirjeldatud puurkaev nr 2487 (VP- 2A). Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Voka joogiveeallika kontrolli kavale kord aastas Voka põhipuurkaevust VP-2A, nr (Puurkaevust nr VP-1, nr 9011, toimub proovivõtt aastal 2019). Tänase seisuga on mõlema puurkaevu vesi hinnatud III-kvaliteediklassi kuuluvaks. Joogiveekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Voka joogivee kontrolli kavale aastateks , Voka Lasteaia kraanist, üks kord aastas. Süvakontrolli analüüsi teostatakse üks kord 10 aasta jooksul viimati teostati aastal Tavakontrolli käigus uuritavad näitajad on: ammoonium, värvus, el.juhtivus, ph, lõhn, maitse, hägusus, E.coli ja coli-laadsed bakterid. 57

58 Analüüsitud näitajad on kajastatud järgnevates tabelites. Tabel 5-5 Voka ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82 ja 98/83/EC // Määrus nr 1 Voka pk nr 2487 (VP-2A), Voka pk nr 2466 (VP-2), Värvus kraadi 8,8 14,3 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 9,7 9,4 3 Lõhn palli 2 (lahjendusaste) 4 ph 6,5 ph 9,5 7,38 7,46 5 Alumiinium µg/l Ammoonium mg/l 0,50 0,22 7 Nitrit mg/l 0,50 0,034 8 Nitraat mg/l 50 <1 9 Kloriidid mg/l ,2 16,3 10 Sulfaadid mg/l ,1 11 Raud µg/l 200 ja veeallika puhul 200//1000 // Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,64 1,7 13 Fluoriidid mg/l 1,5 1,16 14 Mangaan µg/l 50 // 50/100/ Elektrijuhtivus μs cm C 16 Naatrium mg/l Üldkaredus mg-ekv/l 4,6 4,8 18 Boor mg/l 1,0 19 Coli-laadsed PMÜ/ bakterid ml 20 Echerichia Coli PMÜ/ ml 21 Enterokokid PMÜ/100 ml Kolooniate arv PMÜ/1ml ebaloomulike 0 22 o C muutusteta *Märkus: sõrendatult tähistatud määruse nr 1, klassi I nõudeid ületavad tulemused Allikas: AS Toila VV Nagu eelpool öeldud, ületavad Voka puurkaevu veekvaliteedinäitajad III kvalitediklassi, seda häguse järgi, Pk nr 2466 ka mangaani sisalduse poolest. III klassi väärtuste piiresse jäävad üldraud ja puurkaevu nr 2487 vees mangaan. Järgnevalt joogiveekvaliteedi andmed. Tabel 5-6 Voka aleviku joogiveekvaliteedi analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82 ja 98/83/EC / määrus nr 1 Voka lasteaed Naksitrallid kraan, , süvakontroll 1 Värvus kraadi 9,2 2 Hägusus NTU <0,5 3 Lõhn Lahjendusaste 1 (lahjendusaste) 4 Maitse Lahjendusaste 1 58

59 5 ph 6,5 ph 9,5 7,4 6 Alumiinium µg/l 200 <10 7 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 8 Nitrit mg/l 0,50 <0,004 9 Nitraat mg/l 50 <1 10 Kloriidid mg/l ,7 11 Sulfaadid mg/l ,2 12 Raud µg/l 200 ja veeallika puhul < //1000 // Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,45 14 Fluoriidid mg/l 1,5 1,0 15 Mangaan µg/l 50 // 50/100/200 <30 16 Elektrijuhtivus μs cm C 17 Naatrium mg/l ,1 18 Üldkaredus mg-ekv/l 19 Boor mg/l 1,0 0,06 20 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 <4 / 0* bakterid 21 Echerichia Coli PMÜ/100ml Enterokokid PMÜ/100ml Kolooniate arv PMÜ/1ml ebaloomulike <4 22 o C muutusteta *kordusanalüüs on tehtud **Konsultant ei ole märkinud tabelisse kõiki analüüsitud keemilisi, sh raskmetallide näitajaid, kuid kõigi nende väärtused jäid oluliselt alla joogiveenormi piiri Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg Nagu tabelist näha, ületas a süvaanalüüsi käigus esimesel korral normi Colilaadsete bakterite arvukus, kuid kordusproovis nädal hiljem oli näitaja normis. Vastavalt VTI andmebaasile on varasematel aastatel norme ületanud ka teised näitajad (aastal 2017 ühel korral sama Coli-laadsete bakterite näitaja, 2016 üldraud, 2015 Coli-laadsete bakterite näitaja, enterokokid, raud ja mangaan). Võimalik, et aastal 2015 oli tegu veel ka veetöötlusseadme seadistamise perioodiga. Seisuga 18. jaanuar 2019 on Terviseamet kinnitanud Voka ühisveevärgi veekvaliteedi vastavaks. Probleemid püüdvad ka lisas 3 toodud hinnangus Voka veevõrk ja selle seisund Voka aleviku ühisveevärgi torustiku kogupikkus on tänase seisuga kaardilt mõõdetuna ligikaudu 4500 m. Esimesed ühisveevärgi torustikud rajati Vokasse korrusmajade ehitamise käigus ndate algul. 50% torudest on tänaseks üle 30 aasta vanad. Valdavalt on kasutatud 100 mm läbimõõduga malmtorusid, aga ka plast- ja terastorusid. Väheses osas on torustikku rekonstrueeritud. Veevõrk on täna ringistamata, kohati rajatud üle erakinnistute. Tarbijateni kulgevad pikad tupikliinid. Vee-ettevõttest saadud info kohaselt on veetorustike üldine seisukord rahuldav, siibrid ja hüdrandid on amortiseerunud. Suuri lekkeid pole esinenud. Täpne ülevaade veetorustiku seisukorra kohta puudub. Konsultandile teadaolevalt vajab suurem osa aleviku veetorustikust rekonstrueerimist. Samuti vajab peatorustik olulisemates asukohtades ringistamist, seda nii tarbijatele rõhu ja veekvaliteedi tagamiseks kui ka tuletõrjeveevarustuse tagamiseks rajatavatele 59

60 hüdrantidele. Tänasele, suuresti tupiktorustikule, ei ole tuletõrjehüdrantide paigaldamine hüdrauliselt võimalik. Allikad: Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks, Entec AS, 2013, veekasutusaruanne 2018 ja AS Toila VV edastatud materjal Voka aleviku tuletõrjeveevarustus Voka aleviku tuletõrjeveevarustus põhineb Voka tiigil ja a rekonstrueeritud veetöötlusjaam-veevarustuspumpla seinahüdrandil (II astme pumpla koosseisu kuulub spetsiaalne tuletõrjepump). Tiigist tuletõrjevee kättesaamiseks puuduvad korrektsed veevõtu kohad. Hüdrante asula veevõrgul pole. 5.6 KOHTLA-NÕMME ALEVI ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Kohtla-Nõmme alevi ühisveevärgiga on täna varustatud ligikaudu 880 elanikku, mis moodustab ligikaudu 91% alevi elanike arvust: 966. Ühisveevärki teenindab kaks puurkaevu mõlemad Kreegi tn 9a asuva veehaardekompleksi puurkaevu, vanem, pk nr 4787 (põhiliselt reservis) ning uus, a rajatud puurkaev nr JBP on hetkel Kohtla-Nõmme valla operaator, aga varade omanik on Toila vald. Kohtla-Nõmme kanalisatsioonivõrgud on JBP omad vastavalt kunagisele regionaalsele reoveeprojektile. Ühiskanalisatsiooniga on kaetud põhiliselt ainult alevi keskus. Endistes Kohtla-Nõmme ja Kohtla valdades on levinud trend, et aiandusühistutes elatakse aasta ringi. Enamasti on elamute ja suvilatest elamuteks ümber ehitatud majade omanikel oma (puur)kaevud, kanalisatsioon aga on nagu on. Kohtla-Nõmme opereerimisleping on JBPga on lõppenud, aga ettevõte peab vastavalt seadusele vee-ettevõtjana alevis edasi tegutsema Kohtla-Nõmme alevi puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Kohtla-Nõmme Kreegi tn puurkaevpumplad, veetöötlusjaam ja II astme pumpla Puurkaev nr Kohtla-Nõmme keskuse põhipuurkaevpumpla, katastri nr 54199, on rajatud aastal 2015, sügavus 180 m (vt tabel 5-1) paikneb pumpla- ja veetöötluskompleksi tehnohoonest ligikaudu 30 m põhja pool. Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/330185, väljastatud OÜ-le Järve Biopuhastus (edaspidi JBP), kehtivusaeg: , on lubatud veevõtt Kohtla-Nõmme põhipuurkaevust 54199: 256 m 3 /d. Puurkaevu suue paikneb veetöötluskompleksi hoonest põhja pool korraliku luugiga suletavas maa-aluses šahtis. Süvaveepumba tööd juhib sagedusmuundur. 60

61 Puurkaevu sanitaarkaitseala, 30 m on aiaga piiratud, kuid mitte terve sanitaarkaitseala ulatuses. Ala sees majandustegevus puudub. Joonis 5-19 Kohtla-Nõmme põhipuurkaevpumpla nr välisvaade Puurkaev nr 4787 Kohtla-Nõmme keskuse teine, vanem puurkaevpumpla, katastri nr 4787, on rajatud aastal 1995, puurkaevu sügavus 249,5 m (vt tabel 5-1), paikneb pumpla- ja veetöötluskompleksi tehnohoonest lääne suunas. Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/330185, väljastatud OÜ-le JBP, kehtivusaeg: , on lubatud veevõtt Kohtla-Nõmme puurkaevust 4787: 200 m 3 /d. Puurkaevu suue paikneb veetöötluskompleksi hoonest lääne pool eraldi pumplahoones. Süvaveepumba tööd juhib sagedusmuundur. Puurkaevu sanitaarkaitseala, 30 m on aiaga piiratud, kuid mitte terve sanitaarkaitseala ulatuses. Ala sees majandustegevus puudub. Tänase seisuga on puurkaev reservis. Puurkaev töötas viimati aastal 2018 jaanuaris ja veebruaris. Reservis on ka kolmas Kohtla-Nõmme puurkaev, Jaama puurkaev, katastri nr 2249, mida pole käsitletud ka vee erikasutusloas. 61

62 Joonis 5-20 Kohtla-Nõmme pk 4787 (hetkel reservis) välisvaade Veetöötlusjaam ja II astme pumpla Veetöötlusjaam ja II astme pumpla on ehitatatud ja rekonstrueeritud mitmes etapis: aastatel rajati uus pumplahoone ning varustati see rauaeraldusseadmete ja II astme pumplaga, teine (vahe)etapp toimus aastal 2011, mil asendati filtrimaterjal ning kolmas etapp viidi läbi KIK Projekti nr 7233: Kohtla-Nõmme valla joogiveevarustuse rekonstrueerimine, raames, mille käigus puuriti täiendav, madalam puurkaev (2015) ning varustati veetöötlusjaam pöördosmoosseadmetega (PO), aastal Rekonstrueerimisprojekti koostas ja ehitustööd teostasid: BalRock OÜ (peatöövõtja) aastatel , alltöövõtja AS Schöttli Keskkonnatehnika (filtermaterjali asendamine 2011) ning PO seadmed paigaldas ja ühendas OÜ Miridon, aastal Pumpla on varustatud veetöötlusseadmetega raua- ja mangaaniärastuseks ning PO seadmetega kloriid-iooni sisalduse normi viimiseks. Rauaeraldusseadme mark: EURA S110 Pallas Duplex. PO seadme mark: RO1500LPH. Veetöötlusseadmed koosnevad: - Eelaeratsioonimahutist; - kahest filterpaagist raua- ja mangaaniärastuseks; - Söefiltrist; - Kloreerimiseadmest; - Sõelfiltrist; - PO seadmest. Veetöötlusseadmetest on paigaldatud rauafiltrisüsteem EURA S 110 Pallas Duplex, mille komplektis on aeratsioonipaak ja kaks paralleelselt töötavat rauaeraldusfiltrit. Seadme nominaalne tootlikkus on 20 m 3 /h, max tootlikkus 22 m 3 /h. Peale rauaeraldusseadmeid on paigaldatud aktiivsöefilter, mis aitab parandada vee maitset ja lõhna. Aktiivsöefiltri nominaalne tootlikkus on 15 m 3 /h, arvestades eelneva raua- ja mangaanieraldussüsteemi olemasolu, võib organoleptiliste omaduste parandamiseks ekspluateerida aktiivsöefiltrit tootlikkusega kuni 18 m 3 /h. Filtri pesu toimub reguleeritult 80 m 3 tagant. Uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Pumpla territooriumil on uhteveepumpla ning survetorustik, enne ühiskanalisatsiooni juhtimist läbib uhtevesi voolurahustuskaevu. 62

63 Filtrites töödeldud vees suurem osa juhitakse süvaveepumba jääkrõhuga puhtaveereservuaari: 150 m 3. Veereservuaar on rajatud raudbetoonist ning paikneb pumpla kõrval muldes. Teine, väiksem osa ruaeraldusfiltris töödeldud veest juhitakse sõelfiltrite kaudu PO seadmetesse ning sealt omakorda puhtaveereservuaaridesse, kus toimub segunemine. Enne PO seadmesse juhtimist toimub vee töötlemine antiskalandiga, mis väldib membraanfiltri kahjustumist ja settimist katlakiviga. Tarbijavõrku antakse töödeldud vesi survetõstepumpadega, milleks on kaks pumpa margiga: SAER. Filtrite uhtumiseks on paigaldatud pesuveepump EBARA, tootlikkusega 32 m 3 /h, võimsus 3 kw. II astme pumpade parameetrid on järgmised Mark: SAER IR32-200N: - Q=14 m 3 /h, H = 50 m; - P = 4 kw. Võrku tagatakse rõhk 3,2-5,0 bar-i. Rõhku ja pumpade tööd juhib sagedusmuundur. Täna on pumplas ja veetöötlusjaamas vee-ettevõtja poolt edastatud järgmised probleemid: Aladimensioneeritud PO, võrgupumbad, tuletõrjevesi. Filtrid amortiseerunud. Jaama sisesed torustikud tehniliselt sobimatud, kuna seisva vee tsoonid. Puhtaveemahuti põhi vajab parandamist. Jaamas kasvab regulaarselt mikrobioloogia ning selle põhjused tuleb tuvastada ja likvideerida. Rekonstrueerida tuleb puhatveemahuti. Enne konkreetsete tööde täpsemat kavandamist tuleb teostada uuring, mis selgitaks välja nii seadme võimaliku aladimensioneerimise kui tegeliku PO seadme suuruse vajaduse. Samuti on mõeldav puhtaveereservuaari pesu ja desinfitseerimine ilma mahutit rekonstrueerimata (juhul kui puudub leke). Pumpla on varustatud kaasaegse elektri-automaatikablokiga ning omab kaugloetavaid on-line veearvesteid. Pumplas on proovivõtukraanid veevõtuks puurkaevust, peale filtreid ning enne võkuandmist. Hoones on loomulik ventilatsioon, õhukuivatit ei ole. Temperatuur on tagatud termoandurtega varustatud kahe elektriradiaatoriga. Pumplatorustik on valmistatud R/V terastorudest. Allikad: Kohtla-Nõmme veekasutusaruanne, 2018, Kohtla-Nõmme joogiveevarustuse rekonstrueerimise tehnoloogilise projekti koostamine, AS Infragate Eesti, 2013, Konsultandi kohapealsel vaatlusel kogutud andmed ja JBP info 63

64 Joonis 5-21 Kohtla-Nõmme veevarustuspumpla ja VTJ välisvaade Joonis 5-22 Kohtla-Nõmme VTJ sisevaade, PO seadmed Joonis 5-23 Kohtla-Nõmme VTJ II astme pumbad ja uhteveepump 64

65 Joonis 5-24 Kohtla-Nõmme veevarustuspumpla veereservuaar muldes (100 m 3 ) Kohtla-Nõmme alevi veekvaliteet Kohtla-Nõmme alevi joogiveeallikaks tänasel päeval on eelpoolkirjeldatud puurkaev nr Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt OÜ Järve Biopuhastus joogiveeallikate kontrollikavale kord aastas Kohtla-Nõmme põhipuurkaevust nr ja reservkaevust (Tänase seisuga on mõlema puurkaevu vesi hinnatud III-kvaliteediklassi kuuluvaks). Joogiveekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Kohtla-Järve, Kiviõli linnade ning Jõhvi, Kohtla-Nõmme, Illuka, Lüganuse ja Kohtla valdade joogivee kvaliteedi kontrolli kavale , Kohtla-Nõmme Kaevu kraanist Kohtla Põhikooli liitumispunkt (Kooli 6). Süvakontrolli analüüsi teostatakse üks kord aastas, augustis ning tavakontrolli neli korda aastas. Radioloogiliste näitajate leidmiseks tuleb võtta veeproov ja see analüüsi anda aastal Analüüsitud näitajad on kajastatud järgnevates tabelites. Tabel 5-7 Kohtla-Nõmme ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82 ja 98/83/EC // Määrus nr 1 Kohtla-Nõmme pk nr 54199, Kohtla-Nõmme pk nr 4787, 06.09, Värvus kraadi Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 0,8 0,5 3 Lõhn palli 9 1 (lahjendusaste) 4 ph 6,5 ph 9,5 7,54 7,58 5 Alumiinium µg/l Ammoonium mg/l 0,50 0,16 0,14 7 Nitrit mg/l 0,50 0,005 0,008 8 Nitraat mg/l Kloriidid mg/l 250 / 250 / Sulfaadid mg/l 250 / 250 / 350 4,3 6,7 11 Raud µg/l 200 ja veeallika puhul 200//1000 //

66 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,64 0,99 13 Fluoriidid mg/l 1,5 / 1,7 / 4,0 0,86 0,96 14 Mangaan µg/l 50 // 50/100/ Elektrijuhtivus μs cm C 16 Naatrium mg/l ,6 17 Üldkaredus mg-ekv/l 18 Boor mg/l 1,0 19 Coli-laadsed PMÜ/ bakterid ml 20 Echerichia Coli PMÜ/ ml 21 Enterokokid PMÜ/100 ml Kolooniate arv PMÜ/1ml ebaloomulike o C muutusteta *Märkus: sõrendatult tähistatud määruse nr 1, klassi I nõudeid ületavad tulemused Allikas: JBP Nagu eelpool öeldud, jäävad Kohtla-Nõmme puurkaevude veekvaliteedinäitajad III kvalitediklassi, seda antud näitajate põhjal kloriidide sisalduse alusel. Puurkaevu nr vesi jääb III kvaliteediklassi ka mangaani sisalduse põhjal. Järgnevalt joogiveekvaliteedi andmed. Tabel 5-8 Kohtla-Nõmme alevi joogiveekvaliteedi analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82 ja 98/83/EC Kohtla-Nõmme kool, , tavakontroll Kohtla-Nõmme kooli kaev/liitumispunkt, , süvakontroll 1 Värvus kraadi 5,5 3 2 Hägusus NTU <0,5 0,5 3 Lõhn Lahjendusaste 1 1 (lahjendusaste) 4 Maitse Lahjendusaste ph 6,5 ph 9,5 7,72 7,84 6 Alumiinium µg/l Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 0,08 8 Nitrit mg/l 0,50 0,007 9 Nitraat mg/l Kloriidid mg/l / 160* 11 Sulfaadid mg/l 250 7,6 12 Raud µg/l Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,06 14 Fluoriidid mg/l 1,5 1,03 15 Mangaan µg/l Elektrijuhtivus μs cm C 17 Naatrium mg/l ,8 18 Üldkaredus mg-ekv/l 19 Boor mg/l 1,0 0,2 20 Coli-laadsed PMÜ/100ml bakterid 21 Echerichia Coli PMÜ/100ml

67 22 Enterokokid PMÜ/100ml Kolooniate arv PMÜ/1ml ebaloomulike < o C muutusteta *tavaanalüüs on tehtud **Konsultant ei ole märkinud tabelisse kõiki analüüsitud keemilisi, sh raskmetallide näitajaid, kuid kõigi nende väärtused jäid oluliselt alla joogiveenormi piiri Allikas: JBP ja Terviseameti VTI kodulehekülg Nagu tabelist näha, ületas a süvaanalüüsi käigus esimesel korral normi kloriid-iooni sisaldus, kuid vähem kui kuu aega hiljem võetud tavaanalüüsi proovis oli näitaja normis. Vastavalt VTI andmebaasile on varasematel aastatel norme ületanud, lisaks koriidioonile, aastal 2016 ka mangaani sisaldus ning aastatel 2016 ja 2015 jääk-kloori sisaldus (seotud ilmselt vee kloreerimisega mikrobioloogiliste näitajate normi viimiseks). Seisuga 28 detsember 2016 on Terviseamet kinnitanud Kohtla-Nõmme ühisveevärgi veekvaliteedi mittevastavaks, mida pole tänase seisuga veel ära muudetud. Tulenevalt lisas 3 toodud hinnangust on lisaks ülenormatiivne Kohtla-Nõmme aleviku joogivees efektiivdoos Kohtla-Nõmme veevõrk ja selle seisund Kohtla-Nõmme alevi ühisveevärgi torustiku kogupikkus on tänase seisuga kaardilt mõõdetuna ligikaudu m. Kohtla-Nõmme ühisveevärgi veetorustikku on aastael rekonstrueeritud ja laiendatud kokku: ,59 suuruses summas, mistõttu on veevõrgu seisund kohati heast mitterahuldavani. Põhivõrgud on tänaseks ka ringistatud, samas idapoolses osas Kohtla-Nõmme Jaama piirkonnas on ka palju tupikvõrku. Kuna probleemsemates piirkondades esineb nii ühenduste ja liitmike lekkeid, purunemisi kui rõhulangust (tõenäoliselt täissettimiste tõttu), tuleb ette näha lisaks veevõrgu laiendamisele ka ulatuslik jätkuv veevõrgu rekonstrueerimine. Kuivõrd torustiku seisund on teadmata, tuleb esmalt läbi viia uuring torustiku seisundi täpsustamiseks ja seejärel koostada rekonstrueerimiskava. Hetkel on teada konkreetne lõik Kooli tänaval, mis on vana ja suhteliselt halvas seisundis. Nimetatud torulõigule näeme ka konkreetselt ette rekonstrueerimistööd. Allikad: Kohtla-Nõmme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks , veekasutusaruanne 2018 ja OÜ JBP informatsioon Kohtla-Nõmme alevi tuletõrjeveevarustus Kohtla-Nõmme alevis on tulekustutusvee saamine lahendatud tsentraalsetel veetorustikel asetsevate tuletõrjehüdrantidega. Hüdrante on alevis tänase seisuga kokku üheksa (9) (arvestame kasutatavate hüdrantidega). Perpsektiivis tuleb veevõrku laiendada, ringistada ja hüdrante juurde lisada. Tuletõrjehüdrantide paiknemist vt lisa 5, joonised. 5.7 JÄRVE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Järve küla ühisveevärgiga on täna varustatud kõik 606 külaelanikku, 100% elanike arvust: Ühisveevärki teenindab Kohtla-Järve linna Järve linnaosa ühine veevõrk. 67

68 5.7.1 Järve küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Järve külas puuduvad täna ühisveevärgi puurkaevud ja pumplarajatised. Vajalik veekogus ja rõhk on tagatud Kohtla-Järve Järve linnaosa ühisveevõrgust Lühiülevaade Järve küla varustava Kohtla-Järve linna Järve linnaosa veevarustusallikatest Kohtla-Järve Järve linnaosa varustatakse põhiliselt töödeldud veega Ahtme veetöötlusjaamast, millest on tagatud töödeldud vee pealevool tootlikkusega 150 m 3 /h. Vesi juhitakse Järve linnaosas Sinivoore ja Outokumpu tänavatel paikneva Lõuna veehaarde IV astme survetõstepumpla reservuaaridesse, mille kõrval paikneb neljast uuest (rajatud a asendus-puurkaevudena, vanad puurkaevud tamponeeriti) puurkaevust-pumplast koosnev Lõuna veehaare. Puurkaevude katastri numbrid (PK-1), (PK-2), (PK-3) ja (PK-4). Puurkaevudesse on paigaldatud süvaveepumbad SAER - S 151-B/10 (Q = 40 m 3 /h, H= 120 mvs, P =22 kw), pumpade paigaldussügavus on 108 m. Puurkaevud avavad Kambrium-Vendi veekompleksi ning on põhiliselt reservis, puurkaevud lülitatakse automaatikasüsteemi poolt töösse 1 kord kuus, et vältida vee roiskumist süsteemis ja tagada puurkaevude töö avariiolukordade jaoks. Ahtme veetöötlusjaamas töödeldud vee ja Lõuna veehaardest pumbatud töötlemata vee segu vastab joogivee kvaliteedinõuetele. Lõuna veehaarde puurkaevud on rajatud Järve linnaosa veevarustuse tagamiseks kui esinevad tõrked Lõuna veehaarde survetõstepumpla veega varustamisel Ahtme veetöötlusjaamast, st kui veenivoo Lõuna veehaarde survetõstepumpla reservuaarides langeb liiga madalale. Puurkaevud asuvad maa-alustes kambrites. Sissepääs pumplatesse on tagatud läbi maa peale avaneva luugi, r/v terasest redeli abil. Puurkaevpumplate torustikud, pumbad, armatuur ja elektri-automaatikaseadmed on uued. Puurkaevud on varustatud induktiivkulumõõtja, sulgarmatuuri, mudakoguja, tagasilöögiklapi, manomeetri, rõhuanduri, õhueraldusklapiga, nivooanduri ja proovivõtukraaniga. Pumplate põrandal on andur veelekke avastamiseks. Pumpate seisukord hea ning nad täiendavat rekonstrueerimist ei vaja. Veehaare on ümbritsetud aiaga ning kõikidele puurkaevudele on tagatud nõuetekohane sanitaarkaitseala 50 m. Allikas: Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks , Infragate Eesti AS, Järve küla veekvaliteet Järve küla joogiveeallikaks on Kohtla-Järve Järve linnaosa veevõrgust saadav vesi ning see pärineb suuremalt jaolt Kurtna-Vasavere veehaarde vee baasil Ahtme veetöötlusjaamas töödeldud veest. Vähesel määral töötab periooditi Kohtla-Järve Lõuna veehaare. 68

69 Joogiveekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Kohtla-Järve, Kiviõli linnade ning Jõhvi, Kohtla-Nõmme, Illuka, Lüganuse ja Kohtla valdade joogivee kvaliteedi kontrolli kavale Süvakontrolli analüüsi teostatakse üks kord aastas, augustis ning tavakontrolli neli korda aastas. Radioloogiliste näitajate leidmiseks tuleb võtta veeproov ja see analüüsi anda aastal Järve külale lähim joogiveekvaliteedi kontrollpunkt Kohtla-Järve linnas on kaevu kraan Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumi liitumispunktis (Mõisa tee 8). Analüüsitud näitajad on kajastatud järgnevas tabelis. Tabel 5-9 Järve küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82 ja 98/83/EC Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumi Kaev/liitumispunkt Mõisa tee 8, Värvus kraadi 5,9 2 Hägusus NTU 0,59 3 Lõhn Lahjendusaste 1 (lahjendusaste) 4 Maitse Lahjendusaste 1 5 ph 6,5 ph 9,5 7,89 6 Alumiinium µg/l 200 <4,0 7 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 8 Nitrit mg/l 0,50 0,007 9 Nitraat mg/l 50 <1 10 Kloriidid mg/l ,9 11 Sulfaadid mg/l ,2 12 Raud µg/l ,3 13 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,8 14 Fluoriidid mg/l 1,5 0,55 15 Mangaan µg/l 50 <30 16 Elektrijuhtivus μs cm C 17 Naatrium mg/l ,1 18 Üldkaredus mg-ekv/l 19 Boor mg/l 1,0 0,20 20 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 21 Echerichia Coli PMÜ/100ml Enterokokid PMÜ/100ml Kolooniate arv PMÜ/1ml ebaloomulike 5 22 o C muutusteta Konsultant ei ole märkinud tabelisse kõiki analüüsitud keemilisi, sh raskmetallide näitajaid, kuid kõigi nende väärtused jäid oluliselt alla joogiveenormi piiri Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg Nagu tabelist näha, vastasid kõik a süvaanalüüsi tulemused normidele. Seisuga 11. veebruar 2019 on Terviseamet kinnitanud Kohtla-Järve Järve linnaosa, Täkumetsa ja Peeri küla ühisveevärgi veekvaliteedi vastavaks Järve küla veevõrk ja selle seisund Järve küla ühisveevärgi torustiku kogupikkus on tänase seisuga kaardilt mõõdetuna ligikaudu 1330 m. 69

70 Kohtla-Nõmme ühisveevärgi veetorustik on vee-ettevõtte andmeil suures osas vana, rekonstrueerimata ning vajab investeeringuid. Vallavalitsus on varasematel aastatel organiseerinud veevõrgu osalise rekonstrueerimise mõnesaja m ulatuses. Veevõrk on rekonstrueeritud ja heas seisundis kortermajade piirkonnas. Rekonstrueerimist vajab küla ida- ja kirdeosa veetorustik. Vajaduseks oleme hinnanud ligikaudu: 720 m. Allikad: Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks , Toila Vallavalitsuse ja OÜ JBP informatsioon Järve küla tuletõrjeveevarustus Järve külas on tulekustutusvee saamine lahendatud veetorustikel asetsevate tuletõrjehüdrantidega. Hüdrante on külas tänase seisuga neli (4). Tuletõrjehüdrantide paiknemist iseloomustab lisa 5, joonised. Tuletõrjeveevõtukohtade asukohad on näidatud Lisas 5, Joonised. 5.8 SAKA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Saka küla ühisveevärgiga on liitunud kõik küla keskuse kompaktse asustuse elanikud, ca~ 35 inimest, mis moodustab ca~ 30% kogu elanikkonnast, 117 inimest Saka küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Saka küla ühisveevärki teenindab üks puurkaev, nr Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/330184, väljastatud OÜ-le Järve Biopuhastus, kehtivusaeg: , on lubatud veevõtt Saka puurkaevust: 10 m 3 /d. Puurkaevu tehnilised andmed ja väljapumbatud mahud on antud tabelis 5-1. Saka puurkaevpumpla Saka küla puurkaevpumpla on rekonstrueeritud aastal, mille käigus rekonstrueeriti pumplahoone, paigaldati PP-R torud, toruarmatuur ja kaablid, puurkaevupump CALPEDA 0,75 kw tootlikkusega Q=1,5 m³/h, sujuvkäivitusblokk kuni 1 kw, vertikaalne hüdrofoor AFV CE 300 L, rauaeemaldusfilter NSB20 1,2 m³/h. Veetöötlusjaama ööpäevane projekteeritud tootlikkus on: 28,8 m 3 /d ja maksimaalne jõudlus: Q = 1,5 m 3 /h Rauaeemaldusfiltri uhtevee jaoks on rajatud kanalisatsiooni imbväljak. Puurkaevpumplale on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Allikas: Veekasutusaruanne 2018 ja Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks

71 Joonis 5-25 Saka pk pumpla välisvaade (teisel fotol uhtevee äravoolutoru asukoht) Saka küla veeallika ja joogiveekvaliteet Saka küla joogiveeallikaks on eelkirjeldatud puurkaev nr Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt OÜ Järve Biopuhastus joogiveeallikate kontrollikava üks kord aastas. Terviseamet on hinnanud joogiveeallika III kvaliteediklassi kuuluvaks, kuid tänase info põhjal on vesi halvem III kvaliteediklassi nõuetest hägususe näitaja põhjal. Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt Kohtla-Järve, Kiviõli linnade ning Jõhvi, Kohtla-Nõmme, Illuka, Lüganuse ja Kohtla valdade joogivee kvaliteedi kontrolli kavale tavakontrolliks üks kord aastas ja süvakontrolliks üks kord 10 aasta jooksul. Järgmine süvakontrolli aeg on Radioloogiliste näitajate proovivõtu aeg on a. Proovivõtukoht on SöögiTakso OÜ tarbija kraan. Tavakontrolli käigus uuritavad näitajad on: ammoonium, värvus, el.juhtivus, ph, lõhn, maitse, hägusus, jääk-kloor, E.coli, coli-laadsed bakterid. Järgnevates tabelites käsitleme Saka puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-10 Saka ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82 ja 1 ja Saka pk nr. 2241, /83/EC 1 Värvus kraadi 5 / 5 / 10 6,2 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 4,46 3 Lõhn Lahjendusaste 1 4 Maitse Lahjendusaste 5 ph 6,5 ph 9,5 7,63 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,21 7 Nitrit mg/l 0,50 0,014 8 Nitraat mg/l 50 <1 9 Kloriidid mg/l Sulfaadid mg/l 250 2,87 11 Raud µg/l 200 / 1000 / Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,85 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,52 14 Mangaan µg/l 50 / 100 / 200 <30 15 Elektrijuhtivus μs cm C 16 Naatrium mg/l ,8 71

72 17 Boor mg/l 1,0 18 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml Enterokokid PMÜ/100ml Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml 100 / 200 / 300 <4 *Märkus: sõrendatult tähistatud määruse nr 1, klassi I nõudeid ületavad tulemused, punasega III kvaliteediklassi ületavad tulemsued Allikas: JBP OÜ Vastavalt analüüsitulemustele ületab Saka puurkaevu vesi joogiveeallika III klassi normi, sest hägususe näitaja ületab III klassi näitu ja on 4,46 NTU-d. Üldraua osas kuulub põhjavee kvaliteet II kvaliteediklassi: kuni 1000 µg/l (puurkaevu vees 955 µg/l). Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Kasutame a tava- ja süvaanalüüsitulemusi. Tabel 5-11 Saka küla joogivee tavakontrolli analüüsitulemused Saka pk, Saka pk, Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82 ja pärast filtrit, pärast filtrit, 98/83/EC tavaanalüüs süvaanalüüs Värvus kraadi 32 /3,6* 10 2 Hägusus NTU 4,2 1,08 3 Lõhn Lahjendusaste Maitse Lahjendusaste ph 6,5 ph 9,5 7,16 7,9 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 0,217 7 Nitrit mg/l 0,50 0,022 8 Nitraat mg/l 50 <0,1 9 Kloriidid mg/l Sulfaadid mg/l 250 <0,1 11 Raud µg/l Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,1 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,30 14 Mangaan µg/l Elektrijuhtivus μs cm C 16 Naatrium mg/l Üldkaredus mg-ekv/l 18 Boor mg/l 1,0 0, Coli-laadsed PMÜ/100ml bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml Enterokokid PMÜ/100ml Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta *Märkus: sõrendatult tähistatud ülenormatiivsed (III kvaliteediklassi ületavad) tulemused Allikas: OÜ JBP ja Terviseameti VTI kodulehekülg Nagu tabelist nähtub, vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Saka ühisveevärgivees kehtivatele joogiveenõuetele. Samal ajal tulenevalt lisas 3 toodud hinnangust on ülenormatiivne Saka puurkaevuvees mõõdetud efektiivdoos: msv/a, lubatud 0,1 asemel. 72

73 5.8.3 Saka veevõrk ja selle seisund Saka küla ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 990 m. Kogu torustik on rekonstrueeritud ja/või rajatud peale a, viimati aastal Ligikaudu 200 meetrit moodustab aastal rekonstrueeritud veetorustik. Ülejäänud ühisveevärgi torustikud on samuti rajatud peale aastat. Ühisveevarustuse torustike rajamisel on kasutatud PE-torustikke läbimõõduga De32...De50. Torustike seisukord on hea. Saka küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud lisas 5, joonised. Allikas: JBP andmed, Veekasutusaruanne 2018 ja Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Saka küla tuletõrjeveevarustus Saka külas on tuletõrje veevõtuks olemas mahutid OÜ Inest Marketi territooriumil (150 m 3 ) ning OÜ Ontika Talu Saka sigala territooriumil. Lisaks asuvad Saka külas lubjakivikarjäär ning Saka mõisa tiik, kust on vajadusel võimalus vett võtta. Veevõtukohtade seisukorra ning vee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad. Tuletõrje veevõtumahuti on olemas ka Saka küla keskuses korrusmajade läheduses, kuid mahuti on amortiseerunud ning käesoleval ajal tühi ja pole veevõtuks kasutatav. Investeeringuprogrammis näeme ette ühe uue tuletõrjeveemahuti rajamise küla keskusesse. Allikas: Veekasutusaruanne 2018 ja Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks PEERI JA TÄKUMETSA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Peeri ja Täkumetsa küla ühisveevärgiga on liitunud pea 100% summeerituna mõlema küla elanikkonnast, ca 116 inimest. Ühisveevärki teenindab Kohtla-Järve linna Järve linnaosa ühine veevõrk Peeri ja Täkumetsa küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Täkumetsa puurkaev on rajatud aastal 1981 ning tuginedes Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks andmetele, rekonstrueeritud aastal Tööde käigus rekonstrueeriti pumpla hoone, elektri- ja automaatikasüsteem ning paigaldati puurkaev-pumplasse uus süvaveepump. Hüdrofoor 3 m 3 asub pooleldi hoones, pooleldi väljas. Veetöötlusseadmed puuduvad. 30 m sanitaarkaitseala on tagatud. Täna saadakse vajalik joogiveekogus ja rõhk Kohtla-Järve Järve linnaosa ühisveevõrgust. (Kohtla-Järve linna veeallikad vt osa ) 73

74 5.9.2 Peeri ja Täkumetsa küla veekvaliteet Peeri ja Täkumetsa küla joogiveeallikaks on Kohtla-Järve Järve linnaosa veevõrgust saadav vesi ning see pärineb suuremalt jaolt Kurtna-Vasavere veehaarde vee baasil Ahtme veetöötlusjaamas töödeldud veest. Vähesel määral töötab periooditi Kohtla-Järve Lõuna veehaare. Joogiveekvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt Kohtla-Järve, Kiviõli linnade ning Jõhvi, Kohtla-Nõmme, Illuka, Lüganuse ja Kohtla valdade joogivee kvaliteedi kontrolli kavale Süvakontrolli analüüsi teostatakse üks kord aastas, augustis ning tavakontrolli neli korda aastas. Radioloogiliste näitajate leidmiseks tuleb võtta veeproov ja see analüüsi anda aastal Peeri ja Täkumetsa külale lähim joogiveekvaliteedi kontrollpunkt Kohtla-Järve linnas on kaevu kraan Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi liitumispunkt (Katse 2). Analüüsitud näitajad on kajastatud järgnevas tabelis. Tabel 5-12 Peeri ja Täkumetsa küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82 ja Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi 98/83/EC liitumispunkt (Katse 2), Värvus kraadi 6 2 Hägusus NTU <0,5 3 Lõhn Lahjendusaste 1 (lahjendusaste) 4 Maitse Lahjendusaste 1 5 ph 6,5 ph 9,5 7,66 6 Alumiinium µg/l 200 <10 7 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 8 Nitrit mg/l 0,50 <0,004 9 Nitraat mg/l 50 <1 10 Kloriidid mg/l Sulfaadid mg/l 250 9,6 12 Raud µg/l 200 < Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,54 14 Fluoriidid mg/l 1,5 0,63 15 Mangaan µg/l 50 <30 16 Elektrijuhtivus μs cm C 17 Naatrium mg/l ,1 18 Üldkaredus mg-ekv/l 19 Boor mg/l 1,0 0,13 20 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 21 Echerichia Coli PMÜ/100ml Enterokokid PMÜ/100ml Kolooniate arv PMÜ/1ml ebaloomulike <4 22 o C muutusteta Konsultant ei ole märkinud tabelisse kõiki analüüsitud keemilisi, sh raskmetallide näitajaid, kuid kõigi nende väärtused jäid oluliselt alla joogiveenormi piiri Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg Nagu tabelist näha, vastasid kõik a süvaanalüüsi tulemused normidele. 74

75 Seisuga 11. veebruar 2019 on Terviseamet kinnitanud Kohtla-Järve Järve linnaosa, Täkumetsa ja Peeri küla ühisveevärgi veekvaliteedi vastavaks Peeri ja Täkumetsa küla veevõrk ja selle seisund Ühisveevärgi torustike kogupikkus on Peeri ja Täkumetsa külades ligikaudu meetrit (koos ühendustorustikuga Kohtla-Järvelt), millest ligikaudu 390 meetrit on rajatud viimastel aastatel. Uuemate torustike rajamisel on kasutatud plasttorusid läbimõõduga De20...De110 mm. Täkumetsa külas on veetrass osaliselt aastal rekonstrueeritud kogupikkusega 1617 meetrit. Vanemad torustikud Peeri ja Täkumetsa külades on rajatud aastakümneid tagasi kasutades eelkõige malmtorusid. Vee-ettevõtte andmetel on lekkeid ja avariisid torustikul harva ning torustike seisukord on valdavalt hea. Peeri ja Täkumetsa külade torustikust annab ülevaate lisa 5. Allikas: Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks ja Konsultandi arvutused Peeri ja Täkumetsa küla tuletõrjeveevarustus Tuletõrje veevõtuks on Peeri külas ühisveevärgi torustikele paigaldatud kokku 4 tuletõrjehüdranti. Nendest kolm hüdranti on paigaldatud Kohtla-Järve joogivee magistraaltorustikule läbimõõduga DN300 mm. Teadaolevalt paikneb tuletõrje veevõtumahuti ka Peeri külas farmi territooriumil, kuid andmed mahuti seisukorra ja vee kättesaadavuse kohta puuduvad. Täkumetsa külas on tuletõrjevee saamiseks Täkumetsa puurkaev-pumpla lähedusse rajatud tuletõrjehüdrant. Lisaks on Schenker logistikakeskusel välja ehitatud tuletõrje veevõtumahuti mahuga 2x45 m 3. Tuletõrjeveevõtukohtade asukohad on näidatud Lisas 5, Joonised Allikas: Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks KABELIMETSA JA KUKRUSE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Ühisveevärgiga on liitunud kahe küla peale kokku ca 128 inimest ehk sisuliselt kõik mõlema küla elanikud. Kabelimetsa elanike arv on 79, Kukruse küla elanike arv on 49. Kukruse mõisa allee asub Kabelimetsa külas. Kukruse mõis ise Kukruse külas. Küla asub looduskaitse piiranguvööndis ning osalt ka muinsuskaitse piirangualal Kabelimetsa ja Kukruse küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Kabelimetsa ja Kukruse küla ühisveevärki teenindab üks - Kabelimetsa puurkaev, nr Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/330184, väljastatud OÜ-le Järve Biopuhastus, kehtivusaeg: , on lubatud veevõtt Kabelimetsa puurkaevust: 22 m 3 /d. 75

76 Puurkaevu tehnilised andmed ja väljapumbatud mahud on antud tabelis 5-1. Kabelimetsa ja Kukruse puurkaevpumpla Kabelimetsa ja Kukruse küla puurkaevpumpla on rekonstrueeritud aastal, mille käigus rekonstrueeriti pumpla toruarmatuur, elektri- ja automaatikasüsteem ning paigaldati pumplasse sujuvkäivitusblokk kuni 3 kw, hüdrofoor AFV CE 200 l, rauaeemaldusfilter NSB40 2,4 m³/h. Veetöötlusseadme uhtevee tarvis on rajatud kanalisatsiooni imbväljak. Puurkaevu on paigaldatud a. pump NP-B/29 HP 3 (2,2 kw). Pumba tootlikus Q = 3,15 m³/h. Veetöötlusseadme tootlikkus on: 57,6 m 3 /d, maksimaalne jõudlus: 2,4 m 3 /h. Puurkaevpumpla hoone on korralik, kuid kuulub eraomandisse. Puurkaevuhoone asub muinsuskaitseobjekti ja küla asub tervikuna looduskaitse piiranguvööndis. Vastavalt keskkonnaregistri andmetele on puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 meetrit. Puurkaevpumplal pole tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon ning ala pole piiratud aiaga. Allikas: Veekasutusaruanne 2018 ja Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Joonis 5-26 Kabelimetsa pk-pumpla välis- ja sisevaade (teisel fotol puurkaevu päis, filter ja hüdrofoor) Kabelimetsa ja Kukruse küla veeallika ja joogiveekvaliteet Kabelimetsa ja Kukruse küla joogiveeallikaks on eelkirjeldatud puurkaev nr Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt OÜ Järve Biopuhastus joogiveeallikate kontrollikava üks kord kolme aasta jooksul (2019, 2022). Terviseamet on hinnanud joogiveeallika II kvaliteediklassi kuuluvaks. Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt Kohtla-Järve, Kiviõli linnade ning Jõhvi, Kohtla-Nõmme, Illuka, Lüganuse ja Kohtla valdade joogivee kvaliteedi kontrolli kavale tavakontrolliks üks kord aastas ja süvakontrolliks üks kord 10 aasta jooksul. Järgmine süvakontrolli aeg on Radioloogiliste näitajate proovivõtu aeg on samuti a. Proovivõtukoht on Kabelimetsa 19, Mäe 7 tarbija kraan. 76

77 Tavakontrolli käigus uuritavad näitajad on: ammoonium, värvus, el.juhtivus, ph, lõhn, maitse, hägusus, jääk-kloor (kloreerimise puhul), E.coli, coli-laadsed bakterid. Järgnevates tabelites käsitleme Kabelimetsa puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-13 Kabelimetsa ja Kukruse ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82 ja 1 ja 98/83/EC Kabelimetsa pk nr. 2277, Värvus kraadi 5 / 5 / 10 5,2 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 1,84 3 Lõhn Lahjendusaste 3 4 Maitse Lahjendusaste 5 ph 6,5 ph 9,5 7,47 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,23 7 Nitrit mg/l 0,50 0,01 8 Nitraat mg/l 50 <1 9 Kloriidid mg/l Sulfaadid mg/l ,3 11 Raud µg/l 200 / 1000 / Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,4 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,48 14 Mangaan µg/l 50 / 100 / 200 <30 15 Elektrijuhtivus μs cm C 16 Naatrium mg/l ,5 17 Boor mg/l 1,0 18 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml Enterokokid PMÜ/100ml Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml 100 / 200 / *Märkus: sõrendatult tähistatud määruse nr 1, klassi I nõudeid ületavad tulemused, punasega III kvaliteediklassi ületavad tulemsued Allikas: JBP OÜ Vastavalt analüüsitulemustele kuulub Kabelimetsa puurkaevu vesi joogiveeallika II klassi hägususe ja raua näitajate põhjal. Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Kasutame a analüüsitulemusi a süvaanalüüsitulemused on normi piires ja vastavad. Tabel 5-14 Kabelimetsa ja Kukruse küla joogivee tavakontrolli analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82 ja Kabelimetsa tavaanalüüs 98/83/EC Värvus kraadi 5,3 2 Hägusus NTU 1,1 3 Lõhn Lahjendusaste 1 4 Maitse Lahjendusaste 1 5 ph 6,5 ph 9,5 7,55 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,1 7 Nitrit mg/l 0,50 8 Nitraat mg/l 50 9 Kloriidid mg/l Sulfaadid mg/l Raud µg/l

78 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 13 Fluoriidid mg/l 1,5 14 Mangaan µg/l Elektrijuhtivus μs cm C 16 Naatrium mg/l Üldkaredus mg-ekv/l 18 Boor mg/l 1,0 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml Enterokokid PMÜ/100ml Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 30 *Märkus: sõrendatult tähistatud ülenormatiivsed (III kvaliteediklassi ületavad) tulemused Allikas: OÜ JBP ja Terviseameti VTI kodulehekülg Nagu tabelist nähtub, vastavad kõik a analüüsitud joogiveenäitajad Kabelimetsa ja Kukruse ühisveevärgivees kehtivatele joogiveenõuetele. Tulenevalt lisas 3 toodud hinnangule ületab Kabelimetsa puurkaevu 2277 vees normi efektiivdoos: 0,114 msv/a Kabelimetsa ja Kukruse veevõrk ja selle seisund Kabelimetsa küla ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 2975 m ja Kukruse küla ühisveevärgi torustiku kogupikkus ligikaudu 3215 m. Kukruse küla saab joogivee alates aastast Kabelimetsa veevõrgu kaudu Kabelimetsa puurkaevust. Lisaks saavad kolm Kukruse küla majapidamist (ca 14 elanikku) joogivee Kohtla-Järve Kukruse linnaosa ühisveevõrgust. Ühisveevärgiga on varustatud kõik Kabelimetsa ja Kukruse külade elanikud. Torustike rajamisel on kasutatud PE-torusid läbimõõduga De25...De63 mm. Kabelimetsa küla ühisveevärgi torustikud on suures osas rajatud aastal ning Kukruse küla ühisveevärk on rajatud aastal. Alla 100 m torustikke on rajatud ka peale a. Torustikud on valdavalt heas seisukorras Kabelimetsa ja Kukruse küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud lisas 5, joonised. Allikas: Veekasutusaruanne 2018 ja Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Kabelimetsa ja Kukruse küla tuletõrjeveevarustus Tuletõrje veevõtuks on Kukruse külas ühisveevärgi torustikele paigaldatud kokku 2 tuletõrjehüdranti. Hüdrandid asuvad Kohtla-Järve joogivee magistraaltorustikul läbimõõduga DN300 mm. Kabelimetsa külas puudub tuletõrjevee saamise koht. Allikas: Veekasutusaruanne 2018 ja Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks

79 5.11 VITSIKU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Vitsiku küla ühisveevärk baseerub ühel puurkaevul ja veevõrgul. Külas on ühisveevärgiga liitunud ~ 100% elanikkonnast, kõik 46 elanikku Vitsiku küla puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade Vitsiku küla ühisveevärki teenindab üks puurkaev, nr Vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/330184, väljastatud OÜ-le Järve Biopuhastus, kehtivusaeg: , on lubatud veevõtt Vitsiku puurkaevust: 14 m 3 /d. Puurkaevu tehnilised andmed ja väljapumbatud mahud on antud tabelis 5-1. Vitsiku puurkaevpumpla Puurkaevpumpla on rekonstrueeritud aastal, mille käigus rekonstrueeriti pumpla toruarmatuur, elektri- ja automaatikasüsteem ning paigaldati pumplasse veetöötlusseadmed. Veevärgis vajaliku rõhu tagamiseks on kasutusel kaks 300 l hüdrofoori. Veetöötlusseadmeteks on aeratsioonisüsteem, filtersüsteem 2VAS 14 ja naatriumhüpokloriidi dosaatorsüsteem. Puurkaevpumpla hoone on rekonstrueeritud aastal. Veetöötlusjaama ööpäevane projekteeritud tootlikkus on: 93,6 m 3 /d ja maksimaalne jõudlus: Q = 3,9 m 3 /h Rauaeraldusfiltri uhtevee jaoks on rajatud kanalisatsiooni imbväljak. Vastavalt keskkonnaregistri andmetele on puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 meetrit. Puurkaevpumplal on tagatud ca 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon, ala on piiratud aiaga, kuid see on kohati puudulik ja katki. Puurkaevpumpla lähedusse on aastal rajatud 54 m 3 suurune tuletõrjeveevõtumahuti. Allikas: Veekasutusaruanne 2018, Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks ja Konsultandi poolt kohapeal kogutud info. 79

80 Joonis 5-27 Vitsiku pk pumpla välisvaade, paremal tuletõrjeveevõtukoht Vitsiku küla veeallika ja joogiveekvaliteet Vitsiku küla joogiveeallikaks on eelkirjeldatud puurkaev nr Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove vastavalt OÜ Järve Biopuhastus joogiveeallikate kontrollikavale üks kord kolme aasta kohta. Terviseamet on hinnanud joogiveeallika II kvaliteediklassi kuuluvaks. Joogivee analüüsiks võetakse veeproove vastavalt Kohtla-Järve, Kiviõli linnade ning Jõhvi, Kohtla-Nõmme, Illuka, Lüganuse ja Kohtla valdade joogivee kvaliteedi kontrolli kavale tavakontrolliks üks kord aastas ja süvakontrolliks üks kord 10 aasta jooksul. Järgmine süvakontrolli aeg on Radioloogiliste näitajate proovivõtu aeg on samuti a. Proovivõtukoht on Vitsiku 1-5 tarbija kraan. Tavakontrolli käigus uuritavad näitajad on: ammoonium, värvus, el.juhtivus, ph, lõhn, maitse, hägusus, jääk-kloor (kui vett kloreeritakse), E.coli, coli-laadsed bakterid. Järgnevates tabelites käsitleme Vitsiku puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-15 Vitsiku ühisveevärgi puurkaevuvee analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82 ja 1 ja 98/83/EC Vitsiku pk nr. 2277, Värvus kraadi 5 / 5 / 10 5,5 2 Hägusus NTU 1,5 / 2,0 / 3,0 1,27 3 Lõhn Lahjendusaste 1 4 Maitse Lahjendusaste 5 ph 6,5 ph 9,5 7,4 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,2 7 Nitrit mg/l 0,50 <0,004 8 Nitraat mg/l 50 <1 9 Kloriidid mg/l ,4 10 Sulfaadid mg/l ,7 11 Raud µg/l 200 / 1000 /

81 12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,53 13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,51 14 Mangaan µg/l 50 / 100 / 200 <30 15 Elektrijuhtivus μs cm C 16 Naatrium mg/l Boor mg/l 1,0 18 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 19 Echerichia Coli PMÜ/100ml Enterokokid PMÜ/100ml Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml 100 / 200 / *Märkus: sõrendatult tähistatud määruse nr 1, klassi I nõudeid ületavad tulemused, punasega III kvaliteediklassi ületavad tulemsued Allikas: JBP OÜ Vastavalt analüüsitulemustele vastab Vitsiku puurkaevu vesi joogiveeallika II klassi normidele üldraua osas. Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsitulemused. Tabel 5-16 Vitsiku küla joogivee tavakontrolli analüüsitulemused Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82 ja 98/83/EC Vitsiku 1-1 (5) Värvus kraadi <3 2 Hägusus NTU <0,5 3 Lõhn Lahjendusaste 1 4 Maitse Lahjendusaste 1 5 ph 6,5 ph 9,5 7,36 6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,08 7 Nitrit mg/l 0,50 8 Nitraat mg/l 50 9 Kloriidid mg/l Sulfaadid mg/l Raud µg/l Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 13 Fluoriidid mg/l 1,5 14 Mangaan µg/l Elektrijuhtivus μs cm C 16 Naatrium mg/l Üldkaredus mg-ekv/l 18 Boor mg/l 1,0 19 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid 20 Echerichia Coli PMÜ/100ml Enterokokid PMÜ/100ml Kolooniate arv 22 o C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 22 *Märkus: sõrendatult tähistatud ülenormatiivsed (III kvaliteediklassi ületavad) tulemused Allikas: OÜ JBP ja Terviseameti VTI kodulehekülg Nagu tabelist nähtub, vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Vitsiku ühisveevärgivees kehtivatele joogiveenõuetele. 81

82 Vitsiku veevõrk ja selle seisund Vitsiku küla ühisveevärgi torustiku kogupikkus on ligikaudu 6115 m, millest ligikaudu 4835 meetrit on rajatud aastal. Torustike rajamisel on kasutatud PE-torusid läbimõõduga De25...De63 mm. Torustikud on heas seisukorras. Vitsiku küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud lisas 5, joonised. Allikas: Veekasutusaruanne 2018, Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks ja Konsultandi arvutused Vitsiku küla tuletõrjeveevarustus Tuletõrje veevõtuks on Vitsiku küla ühisveevarustuse puurkaevpumpla juurde aastal rajatud tuletõrje veevõtumahuti mahugi 54 m 3. Mahuti täitmine toimub puurkaevu veega. Allikas: Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks , JBP info ja Konsultandi poolt kohapeal kogutud info KOHTLA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Kohtla küla ühisveevärki teenindab Kohtla-Nõmme alevi ühisveevõrk. Ühisveevärgiga on liitunud pea 100% elanikest, ca 75 inimest, ligikaudu 30 maja. Veetorustiku kogupikkus on kaardilt mõõdetuna 4330 m (koos ühendustorustikuga Kohtla-Nõmmelt). Torustik on 80% ulatuses ehitatud aastal 2012 ja on heas seisundis. Torustiku läbimõõdud on de32-de110 ning materjal PE PN10. Veevarustus toimub Kohtla-Nõmme kaudu, eraldi veetarbimise ja bilansi arvestust ei ole Kohtla küla veeallika ja joogiveekvaliteet Kohtla joogiveeallikaks on Kohtla-Nõmme alevi ühisveevärgi puurkaev nr 54199, kvaliteediandmeid vt alapeatükk ning tabelid 5.7 ja Kohtla tuletõrjeveevarustus Tuletõrje veevõtuks on de110 ühisveevärgi torustikule paigaldatud kaks tuletõrjehüdranti. Vett tulekustutuse tarbeks võetakse ühisveevõrgust ROODU KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Roodu küla teenindatakse Kohtla-Nõmme ühisveevärgist. Külas on ühisveevõrguga varustatud kolm majapidamist, ca~10 inimest. Ühieveevärgi torustiku pikkus on koos ühendustorustikuga 970 m. Veevõrk on uus, läbimõõdus de50 de MÕISAMAA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Mõisamaa küla teenindatakse Kohtla-Järve Järve linnaosa ühisveevärgist. Külas on ühisveevõrguga varustatud kolm majapidamist. 82

83 Ühieveevärgi torustiku pikkus on koos ühendustorustikuga 1225 m. Veevõrk on uus, rajatud aastal 2016, läbimõõdus de63 de ALTKÜLA ARENDUSE ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED Altküla küla arenduspiirkonnas on täna 10 majapidamist, veel on liitumas viis (5 vaba krunti). Veevõrk on ca 10 aastat vana. Torud õn rajatud kohati üle erakinnistute, kuid sõlmitud on isiklikud kasutusõigused ehk servituudid. Vett saab arenduspiirkond täna Toila Sanatooriumi puurkaevust. Piirkonna elanikud, veetarbimine ja torustike pikkused kajastuvad eelkirjeldatud Toila aleviku ja AS Toila Sanatoorium bilansis (Sanatooriumi 1500 m veetorustiku osa). Piirkonda teenindab arendaja OÜ Liisbet PÜHAJÕE KÜLA TEISED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD Motovilla Külalistemaja Motovilla Külalistemaja asub Pühajõe külas ning tegemist on majutusasutusega. Ettevõtte omanik ja operaator on eelnimetatud Liisbet OÜ. Puhkekeskust varustab erapuurkaev ning kuna veevõtt on alla 5 m 3 /d, siis vee erikasutusluba ei ole väljastatud. Motovilla puurkaev on rajatud aastal 2017, katastri nr on Puurkaevu sügavus on 147 m ning see avab Cm-V veekompleksi Voronka veekihi (Cm-Vvr). Puurkaevu deebit on 4,32 m 3 /h, staatiline veetase 40 m maapinnast ning dünaamiline tase 47 m (alandus 7 m). Tulenevalt lisas 3 toodud hinnangule ületavad Motovilla Külalistemaja joogivees normi järgmised näitajad: kolooniate arv 22 o C juures ebaloomulike muutustega; raud: 1870 µg/l; mangaan: 488 µg/l Alujoa Puhkekeskus Saltus OÜ-le kuuluv Alujoa Puhkekeskus asub samuti Pühajõe külas ning tegemist on majutusasutusega. Puhkekeskust varustab erapuurkaev. Puurkaev on rajatud aastal 2011, katastri nr on Puurkaevu sügavus on 30 m ning see avab O-Ca veekompleksi. Puurkaevu deebit on 4,32 m 3 /h, staatiline veetase 11 m maapinnast ning dünaamiline tase 16 m (alandus 5 m). Viimasel kahel aastal: 2017 ja 2018 on Puhkekeskuse joogivees olnud ülenormatiivne rauasialdus, vastavalt 545 ja 440 µg/l. 17. jaanuar 2019 seisuga on joogiveekvaliteet Terviseameti poolt tunnistatud mittevastavaks. Tulenevalt lisas 3 toodud hinnangule ületab Alujoa Puhkekeskuse joogivees normi samuti raud: 394 µg/l. 83

84 5.17 KOKKUVÕTE JA ÜHISVEEVÄRGI PROBLEEMID TOILA VALLAS Eelnevates osades andsime ülevaate ühisveevärgiteenusega varustatud asulatest ja ühsiveevärgirajatisest. Järgnevalt võtame kokku leitud tähelepanekud ja probleemid. 1. Toila aleviku veevõrk vajab nii jätkuvat rekonstrueerimist kui laiendamist, laiendamist eeskätt Uus tn, Liiva tn, Põllu tn ja Kirsi tn piirkonnas. 2. Voka veevõrk on täna ringistamata, paljudes kohtades rajatud üle erakinnistute. Tarbijateni kulgevad pikad tupikliinid. Veevõrk vajab nii rekonstrueerimist, ringistamist kui laiendamist, pikaajalises programmis ka aleviku Konju küla poolsesse ossa. 3. Kohtla-Nõmme veehaardekompleks ja veetöötlusjaam on kas aladimensioneeritud või halvasti hooldatud. Kuna PO-seadmed on paigaldatud aastal 2016 ja veevajadust arvestava projekti järgi, samuti esineb probleeme kloriidide ja kohati mikrobiolooogiliste näitajatega, võib pigem hinnata, et PO-seadet ei ole nõuetekohaselt hooldatud ning veereservuaar vajab põhjalikku desinfitseerimist. Peale nimetatud hooldustööde läbiviimist ja probleemide jätkumisel, tuleb kaaluda edasisi võimalikke investeerimistegevusi (uus suurema tootlikkusega PO-seade, suurema tootlikkusega II astme pumbad vm vajalikku). Põhivõrgud on tänaseks küll ringistatud, kuid idapoolses osas Kohtla-Nõmme Jaama piirkonnas on ka palju tupikvõrku. Kuna probleemsemates piirkondades esineb nii ühenduste ja liitmike lekkeid, purunemisi kui rõhulangust (tõenäoliselt täissettimiste tõttu), tuleb ette näha lisaks veevõrgu laiendamisele ka jätkuv veevõrgu rekonstrueerimine. Kuivõrd torustiku seisund on teadmata, tuleb esmalt läbi viia uuring torustiku seisundi täpsustamiseks ja seejärel koostada rekonstrueerimiskava. Hetkel on teada konkreetne lõik Kooli tänaval, mis on vana ja suhteliselt halvas seisundis. Nimetatud torulõigule näeme ka konkreetselt ette rekonstrueerimistööd. 4. Järve küla veevõrgust vähemalt pool vajab rekonstrueerimist. Probleemnsed on küla ida- ja kirdepoolsed torustikud. 5. Saka küla puurkaevpumpla ja veetöötlusseadmete elektri-automaatikasüsteem vajab väljavahetamist. Veetorustikku on otstarbekas laiendada suuremale osale külast. 6. Kabelimetsa veevõrk on otstarbekas ühendada Edise küla võrguga. Viimane hakkab lähiajal veeallikana kasutama Ahtme - Jõhvi - Kohtla-Järve vahelist transiittorustikku ja väljavõtet sealt. Kukruse küla ühisveevärk vajab osaliselt rekonstrueerimist. 7. Vitsiku puurkaevpumpla hoone vajab rekonstrueerimist ja soojustamist. Ülejäänud väiksemate külade põhivõrgud on uued ja seetõttu heas seisukorras. Era- ja puhkeettevõtted lahendavad oma veekvaliteedi võimalikud probleemid vastavalt määrusele nr 82 ja Terviseameti nõuetele omafinantseeringuvahenditest. 84

85 6 ÜHISKANALISATSIOONI HETKESEISUND 6.1 TÄNASED ÜHISKANALISATSIOONIGA VARUSTATUD PIIRKONNAD Toila vallas on ühiskanalisatsiooniteenusega täna kaetud järgmised asumid (alev, alevikud ja külad): Kohtla-Nõmme alev, Toila, Voka alevikud; Järve, Saka külad (vt joonised, lisa 5). Ühiskanalisatsioon on kavas rajada Kabelimetsa külla, ülejäänud küladesse: Peeri, Täkumetsa, Kukruse, Vitsiku ja Mõisamaa pole ühiskanalisatsiooni rajamine otstarbekas. Üle 2000 inimekvivalendise koormusega reoveekogumisalasid Toila vallas eraldi ei ole, kuid Järve küla paikneb territoriaalselt Kohtla-Järve reoveekogumisalal, mille koormus on >> 2000 ie. Toila alevik Toila alevikus on ühiskanalisatsiooniteenusega kaetud ~ 87% elanikest (723 inimest 834 elanikust). Alevikus on kokku kaheksa 10 reoveepumplat, millest kõik on kaasaegset tüüpi plastkorpuses reovee kompaktpumplad ning reoveepuhasti. Voka alevik Voka aleviku ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 90% aleviku elanikest ehk 700 inimest 782 elanikust. Alevikus on täna kolm reoveepumplat ja reoveepuhasti. Kohtla-Nõmme alev Kohtla-Nõmme alevi ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 16% elanikkonnast, ca 150 alevi 966-st elanikust. Alevis on üks reovee(transiit)pumpla, mille abil pumbatakse kogutud ja ka Sompa linnaosast tulev reovesi Kohtla-Järve reoveepuhastile ning lokaalse iseloomuga Kohtla Kavanduspark-muuseumi pumpla. Lokaalne pumpla on ka Kreegi tn veetöötluskompleksi uhteveepumpla. Järve küla Järve küla ühiskanalisatsiooniga on täna varustatud kõik 606 külaelanikku, 100% elanike arvust. Ühiskanalisatsiooni teenindab üks reoveepumpla, kuid see paikneb Kohtla-Järve linna territooriumil. Saka küla Saka külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud ca 23% elanikkonnast, ca 27 inimest 117-st elanikust. Küla keskuses on lühike lõik isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja reoveepuhasti. 6.2 ÜHISKANALISATSIOONITEENUSE TARBIJAD Ühiskanalisatsiooniteenusega varustatus Nagu eelnevast kirjeldusest näha, on Toila valla varustatus ühiskanalisatsiooniga oluliselt väiksem võrreldes ühisveevärgiga ja seda eelkõige teenusega varustamata külade tõttu. Ka asulate siseselt on varustatus mõnevõrra väiksem, mis väljendub selles, et kõik ühisveevärgi tarbijad ka ühiskanalisatsiooniga kaetud asulates, ei ole ühiskanalisatsiooni kliendid. Juriidilistest isikutest tarbijate ehk asutuste arv ja tarbimiskogus on enamvähem sama ühisveevärgi ja kanalisatsiooni puhul (üksikute eranditega). 85

86 Järgnevalt käsitleme Toila valla ühiskanalisatsiooni asulate kaupa. 6.3 TOILA ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON Toila aleviku reoveekogumisala hõlmab Toila alevikku, Altküla küla, ning osaliselt Pühajõe küla. Pindala 131,2 ha, koormus 1831 ie Toila kanalisatsioonivõrk Toila alevikus on ühiskanalisatsiooniteenusega kaetud ~ 87% elanikest (723 inimest 834 elanikust). Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutamise võimalus, juhivad oma reovee kogumiskaevudesse või mahutitesse. Toila aleviku ühiskanalisatsiooni torustiku kogupikkus on ligikaudu m. Sellest 2300 m on survetorustik. Isevoolne on kalatööstuse lähiümbrus. Ülepumpamist on vaja sanatooriumi ja selle lähiümbruse reovee juhtimiseks puhastini. Kogu süsteem on lahkvoolne. Torustikud on ehitatud suuremas osas ndatel, seega on paljud lõigud üle 30 aasta vanad. Asula peatorustik on ehitatud plasttorudest, ülejäänud lõigud on valdavalt asbotsemendist, kasutatud on ka keraamilisi torusid. Torude diameeter on vahemikus mm. Hüdrauliliselt võib reoveekanalisatsiooni tööd enam-vähem rahuldavaks pidada. Probleeme on torustike, toruliitmike või kaevude veepidavusega, millele viitab reoveevooluhulkade suurenemine sademete rikkal perioodil. Torude täpse seisukorra teadasaamiseks tuleks tellida videouuringud. Allikas: Toila valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise kava, AS Entec, 2013 ja vekasutusaruanne 2018 Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised Toila reoveepumplad Toila alevikus paikneb täna 10 reoveepumplat, sealhulgas sanatooriumi, Altküla ja Pühajõe piirkond: Altküla, Sanatooriumi, Pühaoru, Lõokese, Oru park 1, Oru park 2, Oru park 3, Kivi, Sadama, Lepa tn ja Pikk reoveepumplad. Lisaks on pumpla, mis teenindab arendatavat planeeringuala, mille reovesi juhitakse Toila ühiskanalisatsioonivõrku. Sanatooriumi reoveepumpla asub aleviku idaosas, Sanatooriumi peahoonest umbes 100 m idapool. Pumpla on rajatud a. ja teenindab Toila Sanatooriumit ja selle lähipiirkonda. Juurdesõidutee on heas korras. Pumplast väljuvad kaks paralleelset asbotsemendist survetoru läbimõõduga Dn150. Survetorud on ühendatud isevoolse kanalisatsioonitoruga, mis suubub asula reoveepuhastisse. Kummagi survetoru pikkus on 514 m. Pumpla koosneb maapealsest ja maa-alustest osadest. Maapealne osa on silikaattellistest ristkülikukujuline lamekatusega ehitis. Maa-alune osa koosneb kahest r/b rõngastest kaevust, kumbki läbimõõduga 3 m ja sügavusega 8,5 m. Ühes kambris on vastuvõtureservuaar ja teises pumbaruum. Isevoolne toru Dn 300 suubub vastuvõtukaevu 5,3 m sügavusel. Märgkambris on võre, mida on raske hooldada. 86

87 Vastuvõtukaevus on kaks uputatud pumpa: pump SIEMENS tootlikkusega 12,3 m 3 /h ja tõstekõrgusega 40 m ja GRS 100/2/6/40 tootlikkusega 11,5 m3/h ja tõstekõrgusega 40 m. Pumpade survetorudele on paigaldatud elektrilised vooluhulgamõõtjad, mis asuvad kuivkambris. Ülejäänud torustik ja armatuur on amortiseerunud. Kogu elektri- ja automaatikasüsteem vajab väljavahetamist. Lõokese reoveepumpla asub aleviku idapiiril. Pumpla on rajatud a. ja teenindab Pühajõe küla Lõokese ja Ööbiku tänavaid. Pumplast väljub PVC survetoru läbimõõduga Dn 110. Survetoru pikkus on 589 m. Pumpla klaasplastkaevu läbimõõt on 1,5 m ja sügavus 5 m. Kaev on heas korras. Kivi tänava reoveepumpla asub aleviku lõunaosas Kivi tänaval. Pumpla on rajatud a. Ta teenindab Kivi ja Põllu tänavaid. Juurdesõidutee on heas korras. Pumplast väljub PVC survetoru läbimõõduga Dn 110. Survetoru pikkus on 218 m. Pumpla klaasplastkaevu läbimõõt on 1,5 m ja sügavus 3 m. Kaev on heas korras. Pumplas on üks pump - AS S13/4 tootlikkusega 45 m 3 /h ja tõstekõrgusega 9,8 m. Pumba elektrivõimsus on 1,9 kw. Kogu pumpla, kaasa arvatud elektri- ja automaatikasüsteem, on heas korras. Sadama reoveepumpla asub aleviku põhja osas Toila sadamas. Pumpla on rajatud a. Ta teenindab ainult sadamat. Pumplast väljub PVC survetoru läbimõõduga Dn 110. Survetoru pikkus on 50 m. Pumpla klaasplastkaevu läbimõõt on 1,5 m ja sügavus 2,5 m. Kaev on heas korras. Pumplas on üks pump - GRS 100/2/ G40H tootlikkusega 4,1 m 3 /h ja tõstekõrgusega 2,5 m. Pumba elektrivõimsus on 0,9 kw. Kogu pumpla, kaasa arvatud elektri- ja automaatikasüsteem, on heas korras. Sõpruse 7 (RP-1). Pumpla paikneb tänavaaluses kaevus. Pumplas on üks ühefaasiline (220 V) Itaalia päritolu pump. Päikese tn RP Pump Wilo TP50 F82. Lastekodu RP, ainus uut tüüpi plastkorpuses kompaktpumpla, mis varustab ainult lastekodu. Käivitus toimub analoogselt eelnevatega ujukite pealt. Pika tn RP Rajatud , käivitus toimub ujuklülitite pealt. Enamus ja kõik kirjeldatud reoveepumplad on varustatud avariiedastusseadmetega SMS-i kaudu. Kaugjälgimis- ja juhtimisvõimalus puudub. Probleemen on Liisbet OÜ poolt opereeritava Altküla RP-ga, millel puuduvad nii valve- kui häireseadmed. 87

88 Joonis 6-1 Kivi tn reoveepumpla Joonis 6-2 Lõokese reoveepumpla, Pühajõe küla Joonis 6-3 Pika tn roeveepumpla 88

89 6.3.3 Toila reoveepuhasti Toila aleviku reoveepuhasti asub aleviku idaosas kalatööstuse territooriumi vahetus läheduses Pühajõe kaldal. Puhasti teenindab Toila aleviku ühiskanalisatsiooniga liitunud elamuid, ühiskondlikke ja teenindushooneid, Toila Sanatooriumi ja kalatööstust. Puhasti mark on PRP-300 ning see on rajatud a. Puhasti puhul on tegemist klassikalise läbivoolse aktiivmudapuhastiga, mille käigus toimub reovee bioloogiline puhastus ja biogeenide ärastus. Puhasti tööparameetrid on järgmised: Hüdrauliline jõudlus: Q = 1510 m 3 /d; Jõudlus projekteeritud reostuskoormuse järgi: 667,7 kgbht7/d. Tehnoloogiline skeem koosneb järgnevatest osadest: Automaatne kruvivõre - Horisontaalne liivapüünis, - Õhustusmahutid ehk aerotankid (2 tk järjestikku) - Vertikaalsed järelsetitid (2 tk) - Mudatihendi - Biotiigid - Mudaväljakud Puhastit rekonstrueeriti aastatel Puhastis toimub fosfori keemiline ärastus sadetsamise teel, koagulanti ferrisulfaat, doseeritakse esimesse aerotanki. Võreruumis paikneb raudsulfaadi dosaator. Samas ruumis paikneb ka mudatihendi. Muda tiheneb raskusjõu mõjul. Õhustusmahutit ehk aerotankid töötavad täna järjestikku režiimil, aga on võimalik töösse lülitada ka paralleelselt töötavatena. Järelsetitid asuvad aerotamkide keskosas. Hetkel on kolmas seade käigust väljas. Seadet saaks kasutada ühtlustusmahutina (maht 360 m 3 ). Reovee mõõtmine toimub väljalasul mõõtekaevus, SIEMENS-tüüpi magnetinduktiivse mõõtjaga. Järelpuhastina on kasutusel kolm biotiiki, kogumahuga 2700 m 3. Reoveepuhasti töötab korrektselt, suurimaks probleemiks on Viru Rand OÜ-st saabuv rasv, mis jääb lainetama ja vahutama biotiikide pinnale. Biotiigid olid projekteeritdu ja rajatdu aereeritavatena, kuid aeratsiooni ei kasutata juba 5-6 aastat. Rasva tekitatdu probleemid on õnneks pigem esteetilist laadi, puhasti tööd need otseselt ei häiri. Viru Rand OÜ rajab lähiajal (aastatel ) oma territooriumile eraldi individuaalse reoveepuhasti. Puhasti projekt on valminud, peagi kuulutatakse välja ehitushange. Projekteerijaks oli Aqua Consult. Allikas: Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, Entec AS, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed 89

90 Joonis 6-4 Toila reoveepuhasti kruvivõre Joonis 6-5 Toila reoveepuhasti üks aerotankidest. Mark PRP-300 (järelsetiti asub keskel) 90

91 Joonis 6-6 Toila RVP biotiikide pinnal on Viru Rand OÜ-st tulnud rasvast tingitud vaht Toila reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Toila reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib vee-erikasutusluba nr L.VV/324410, mis kehtib Vastavalt veeloale on Toila reoveepuhastist suublasse juhitav lubatud vooluhulk: m 3 /a m 3 /kvartalis Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on: ph min (6) ; ph maks (9), BHT7 : 25 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 125 mg/l, üldfosfor : 2,0 mg/l, üldlämmastik: 60 mg/l, Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: SO4. Reoveepuhasti suublaks on Pühajõgi, suubla kood: VEE Toila reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja asulasisendi näitajad on järgmised (mõõdetud 2018) Tabel 6-1 Toila reoveepuhasti siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2018 Saasteaine nimetus Reoveesisendi Heitvee väljund, Puhastusaste, % väärtus, mg/l mg/l Heljum 446 8,9 98 BHT ,05 97,9 Püld 9,4 0,76 91,9 Nüld 66, ,3 91

92 KHT 739,25 66,5 91 Allikas: Veekasutusaruanne 2018 Heitvee väljundnäitajad aastal 2018 on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 6-2 Toila reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused Suurim lubatud Suurim sisaldus lubatud vastavalt Saastea sisaldus (uus) vee ine vastaval erikasutusluba Ühik 2018 I 2018 II 2018 III 2018 IV nimetus t määrus nr 99 nr L.VV/ Heljum mg/l 2, ,3 BHT mgo 2/l 4 5, Püld 2 2 mgp/l 0,28 0,79 1,5 0,49 Nüld mgn/l KHT mgo 2/l ph ,3 6,2 7 SO4 - - mg/l Allikas: AS Toila VV Nagu eelnevatest andmetest näha, siis ühtegi piirväärtust ületavat näitajat mõõdetud parameetrite alusel aastal 2018 ei olnud. Sulfaatiooni tulemused on tingitud puhastuse käigus lisanduvast koagulandist, milleks on Fe2(SO4)3. Koagulandi erinevast doseerimiskogusest (vajadusest) on tingitud ka kõikuvad ph näitajad. Toila reoveepuhasti suublaks on vee erikasutusloa järgi Pühajõgi. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1: , OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001) alusel jääb konkreetne puhasti väljalasu piirkond küll suhteliselt kaitstud põhjaveega alal läätsele (Pühajõe org), kuid juba lähinaabrus paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Toila reoveepuhasti on ümbritsetud nõuetekohase kujaga, milleks on vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 171, Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, 100 m. Puhastikompleks on piirdeaiaga ümbritsemata. Kokkuvõttes saab öelda, et Toila RVP on heas seisukorras. Süsteem lähiaastatel veel investeeringuid ei vaja Toila aleviku Gümnaasiumi reoveepuhasti Toila aleviku reoveekogumisala vahetus läheduses on lokaalne puhasti Toila Gümnaasiumi juures. Gümnaasiumi piirkonna lokaalse kanalisatsioonivõrgu pikkus on ca~700 m. 92

93 Toila Gümnaasiumil puhasti ehitati a. ja on rahuldavas seisukorras. Puhasti jõudlus on 25 m 3 /d. Puhastikompleks koosneb maa-alusest septikust (30 m 3 ) ja puhastihoonest. Septik on varustatud ülevooluga. Hoones paiknevad fosforiärastuseks vajalikud kemikaalimahutid. Reovesi juhitakse esmalt septikusse, kus toimub peamine puhastusprotsess ning seejärel fosforieraldusmahutisse. Puhastusprotsess toimub mahutisse alumiiniumsulfaadi lisamisega. Muda settib mahuti põhja, kust mudapump selle ära pumpab. Muda viikase Järve Biopuhastus OÜ puhastusseadmetesse. Heitvesi juhitakse merre. Allikas: Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, Entec AS, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed Joonis 6-7 Toila Gümnaasiumi reoveepuhasti tehnohoone välisvaade Joonis 6-8 Gümnaasiumi reoveepuhasti septiku maapealsed luugid 93

94 Toila Gümnaasiumi reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Toila reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib vee-erikasutusluba nr L.VV/324410, mis kehtib Vastavalt veeloale on Toila reoveepuhastist suublasse juhitav lubatud vooluhulk: 9000 m 3 /a 2250 m 3 /kvartalis Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on: ph min (6) ; ph maks (9), BHT7 : 40 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 150 mg/l, Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: üldfosfor, üldlämmastik, SO4. Reoveepuhasti suublaks on Soome laht, suubla kood: VEE Toila Gümnaasiumi reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja asulasisendi näitajad on järgmised (mõõdetud 2018) Tabel 6-3 Toila Gümnaasiumi reoveepuhasti siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2018 Saasteaine nimetus Reoveesisendi Heitvee väljund, Puhastusaste, % väärtus, mg/l mg/l Heljum 242,6 29,3 87,9 BHT ,7 93,2 Püld 7,8 0,8 89,7 Nüld 62,5 22,9 63,4 KHT ,8 Allikas: Veekasutusaruanne 2018 Heitvee väljundnäitajad aastal 2018 on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 6-4 Toila Gümnaasiumi reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused Suurim lubatud Suurim sisaldus lubatud vastavalt Saasteaine sisaldus (uus) vee vastaval erikasutusluba Ühik 2018 I 2018 II 2018 III 2018 IV nimetus t määrus nr 99 nr L.VV/ Heljum mg/l BHT mgo 2/l 8,5 4, Püld mgp/l 0,38 0,49 2,3 0,12 Nüld mgn/l 8,9 8,

95 KHT mgo 2/l ph ,2 7,1 6,7 6,8 SO4 - - mg/l Allikas: AS Toila VV Nagu eelnevatest andmetest näha, siis ühtegi piirväärtust ületavat näitajat mõõdetud parameetrite alusel aastal 2018 ei olnud. Sulfaatiooni väga kõikuvad ja kohati kõrged tulemused on tingitud puhastuse käigus lisanduvast koagulandist, milleks on Al2(SO4)3. Toila Gümnaasiumi reoveepuhasti suublaks on vee erikasutusloa järgi meri, Soome laht. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1: , OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001) alusel jääb konkreetne puhasti väljalasu piirkond nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala piirimaile. Kokkuvõttes saab öelda, et Toila RVP on rahuldavas seisukorras. Lühiajalises programmis näeme ette Gümnaasiumi piirkonna ühiskanalisatsiooni ühendamise Toila ühiskanalisatsiooni põhivõrguga ning see võimaldab Gümnaasiumi reoveepuhasti likvideerida. Tööde käigus nähakse ette kahe reoveepumpla ning survekanalisatsioonitorustiku rajamine ning viimase ühendamine Pühajõe piirkonna Lõokese tn isevoolsesse kanalisatsiooni Toila aleviku sademeveekanalisatsioon Alevikus on olemas kaks sademeveekanalisatsiooni lõiku. Alates Allika tänava hooldekodust üle Mere puiestee kuni väljalasuni. Torustiku materjaliks on asbotsement, diameetriga 150, 200, 300 mm (ca 480 m). Torustik ei tööta nõuetekohaselt ja on ilmselt amortiseerunud Mere puiesteega ristumispiirkonnas. Vajalik on teostada sademeveetorustiku uuringud ja vajadusel rekonstrueerida torustik. Teine torustik on rajatud piki Nõlva tänavat kuni sanatooriumini ja väljalasuga merre (ca 600 m). Sanatooriumist saadud info kohaselt esineb Nõlva tn torustikus sageli ummistusi. Vee-ettevõtja info kohaselt on torustik Nõlva tänava pumplast kulgeva veetrassi kohalt korduvalt läbi kaevatud ja nõuetekohaselt taastamata. 6.4 VOKA ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON Voka reoveekogumisala hõlmab Voka alevikku, osaliselt Konju ja Voka külasid, pindala 57.5 ha, koormus 1212 ie Voka kanalisatsioonivõrk Voka aleviku ühiskanalisatsiooniga on ühendatud ligikaudu 90% aleviku elanikest ehk 700 inimest 782 elanikust. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud kõik asula kortermajad ridaelamud ja enamus eramuid. Alevikus on täna kolm reoveepumplat ja reoveepuhasti. Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutamise võimalus, juhivad oma reovee kogumis- või imbkaevudesse. Voka aleviku ühiskanalisatsiooni torustiku kogupikkus on ligikaudu 6300 m, millest isevoolset 3900 m ja survekanalisatsiooni 2400 m. 95

96 Aleviku põhi tarbimispiirkonna: Tiigi ja Narva mnt majapidamiste ja ettevõtete reovesi kogutakse isevoolselt kokku Narva mnt reoveepumplasse ja pumbatakse sealt edasi reoveepuhastisse. Metsa tn reoveepumplasse juhitakse isevoolselt Spordihoone ja Metsa tänava ridaelamute reovesi, Tiigi reoveepumplasse juhitakse põllumajandusühistu Kaljurand ning Tiigi tänava ridaelamute reovesi. Kanalisatsioonitorustik on suhteliselt vana, üle 75% torustikest on 30+ aastat vanad, kuid seisund on väidetavat rahuldav. Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise näeme ette lühiajalises programmis. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised. Allikas: Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, Entec AS, 2013, Konsultandi kogutud andmed ja Veekasutusaruanne Voka reoveepumplad Voka alevikus paikneb täna kolm (3) reoveepumplat. Narva mnt pumpla asub aadressil Narva mnt 15 Voka tiigi lõunatipus. Pumpla on rajatud a. Tegemist on aleviku peapumplaga, mis teenindab suuremat osa Voka alevikust, pumbates reovee asula reoveepuhastisse. Pumplast väljuvad kaks paralleelset malmist survetoru läbimõõduga Dn100. Kummagi survetoru pikkus on 940 m. Pumpla koosneb maapealsest ja maa-alusest osast, mis mõlemad on ovaalse ristlõikega (maksimaalne diameeter 6 m). Maa-alune osa on vaheseinaga jagatud vastuvõtukambriks ja pumpade ruumiks. Isevoolne toru suubub vastuvõtukaevu 3,8 m sügavusel. Märgkambris on tugevasti amortiseerunud võre. Kogu torustik ja armatuur on amortiseerunud ning elektri- ja automaatikasüsteem vajab väljavahetamist. Metsa reoveepumpla asub aadressil Metsa 16. Pumpla on rajatud a. ja teenindab Metsa tänava majade gruppi, pumbates reovee teise Tiigi RP survetorusse. Pumplast väljub üks plastikust survetoru läbimõõduga Dn100. Survetoru pikkus on 95 m liitumiseni Narva mnt pumpla survetoruga. Pumpla koosneb maa-alusest plastikkaevust, mille maht on 2,4 m 3. Isevoolne toru suubub vastuvõtukaevu 1,5 m sügavusel. Elektri- ja automaatikasüsteem on heas seisukorras. Pumpla on uus ja heas seisukorras. Tiigi reoveepumpla asub aadressil Tiigi 20. Pumpla on rajatud a. Pumpla teenindab suuremat osa Voka asula põhjaosast (umbes 60 elanikku), pumbates reovee asula reoveepuhastisse. Pumplast väljub üks malmist survetoru läbimõõduga Dn150. Survetoru pikkus on 465 m. Pumpla koosneb maapealsest ja maa-alustest osadest. 3 m sügavune maa-alune mahuti on ehitatud r/b rõngastest diameetriga 3 m. Mahuti töömaht on umbes 8 m 3. Teenindushoone ja terasest trepid on väga halvas seisukorras. Isevoolne toru suubub vastuvõtukaevu 1,5 m sügavusel. Kogu elektri- ja automaatikasüsteem vajab väljavahetamist 96

97 Allikas: Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, Entec AS, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed Joonis 6-9 Narva mnt peareoveepumpla välisvaade Joonis 6-10 Metsa RP välisvaade 97

98 Joonis 6-11 Tiigi RP välisvaade Voka reoveepuhasti Voka aleviku reoveepuhasti asub aadressil Metsa 22 Voka aleviku kirdeosas ja teenindab Voka asula ühiskanalisatsiooniga liitunud elamuid ja ettevõtteid. Puhasti on rajatud a., laiendatud a. ja rekonstrueeritud ja a. Puhasti mark on samuti PRP-300 ning puhasti koosneb kahest bioloogilisest kestvusõhutusega rõngaspuhastist (PRP-300). Teine puhastitest momendil seisab, kuna alevikus hetkel suurt koormust (kalatööstust) pole. Puhastisse siseneb kokku kolm survetorustikku (kaks Narva mnt pumplast ja üks Tiigi pumplast), mis kõik suunduvad eri voolurahustuskaevudesse. Puhasti puhul on tegemist klassikalise läbivoolse aktiivmudapuhastiga, mille käigus toimub reovee bioloogiline puhastus ja biogeenide ärastus. Puhasti tööparameetrid on järgmised: Hüdrauliline jõudlus: Q = 736 m 3 /d; Jõudlus projekteeritud reostuskoormuse järgi: kgbht7/d. Tehnoloogiline skeem koosneb järgnevatest osadest: Automaatvõre Horisontaalne liivapüünis, Õhustuskambrid ehk aerotankid (2 tk) Vertikaalsed järelsetitid (2 tk) Mudaväljakud. Lisaks on puhasti varustatud teenindushoones paiknevate sagedusmuunduriga, ning kolme puhuriga, millest kaks on vanad ja üks uus. Viimane on väidetavalt elektrikulukas. Samas hoones paikneb ka kemikaalimajandus fosfori simultaansadestuseks kasutatakse raudsulfaati, mida annustatakse dosaatorpumbaga puhasti ees asuvasse 98

99 kaevu. Biotiikide näol järelpuhastus puudub, protsessi viimane staadium on järelsetiti. Puhasti on varustatdu heitveearvestiga. Üldiselt töötab puhastusprotsess hästi, seadmed ja konstruktsioonid on heas korras. Elektri- ja automaatikasüsteemid on heas seisukorras. Puhasti kuja on 100 m, see on tagatud, kuid piirdeaed ei hõlma tervet kuja. Allikas: Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, Entec AS, 2013 ja Konsultandi kogutud andmed Joonis 6-12 Voka reoveepuhasti tehnohoone välisilme, paremal näha voolurahustuskaevude luugid Joonis 6-13 Reoveepuhasti aerotank Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Voka reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib vee-erikasutusluba nr L.VV/324410, mis kehtib

100 Vastavalt veeloale on Voka reoveepuhastist suublasse juhitav lubatud vooluhulk: m 3 /a m 3 /kvartalis Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on: ph min (6) ; ph maks (9), BHT7 : 25 mg/l, Heljum : 35 mg/l, KHT: 125 mg/l, üldfosfor : 2,0 mg/l, üldlämmastik: 60 mg/l, Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: SO4. Reoveepuhasti suublaks on Teeääre kraav, suubla kood: VEE Voka reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja asulasisendi näitajad on järgmised (mõõdetud 2018) Tabel 6-5 Voka reoveepuhasti siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2018 Saasteaine nimetus Reoveesisendi Heitvee väljund, Puhastusaste, % väärtus, mg/l mg/l Heljum 117,5 12,35 89,5 BHT7 216,25 7,2 96,7 Püld 7, Nüld 65 43,5 33,1 KHT ,25 84,1 Allikas: Veekasutusaruanne 2018 Heitvee väljundnäitajad aastal 2018 on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 6-6 Voka reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused Suurim lubatud Suurim sisaldus lubatud vastavalt Saastea sisaldus (uus) vee ine vastaval erikasutusluba Ühik 2018 I 2018 II 2018 III 2018 IV nimetus t määrus nr 99 nr L.VV/ Heljum mg/l 7,8 9,4 7,2 25 BHT mgo 2/l 8 7,8 6 7 Püld 2 2 mgp/l 0,34 1,1 2 1,3 Nüld mgn/l KHT mgo 2/l ph ,2 6,9 6,1 6,9 SO4 - - mg/l

101 Allikas: AS Toila VV, veekasutusaruanne 2018 Nagu eelnevatest andmetest näha, siis ainsaks piirväärtust ületavaks näitajaks mõõdeti IV kvartalis üldlämmastik. Sulfaatiooni tulemused on tingitud puhastuse käigus lisatavast koagulandist, milleks on Fe2(SO4)3. Koagulandi erinevast doseerimiskogusest (vajadusest) on tingitud ka kõikuvad ph näitajad. Voka reoveepuhasti suublaks on vee erikasutusloa järgi Teeääre kraav. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1: , OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001) alusel jääb Voka puhasti väljalasu piirkond kaitsmata põhjaveega alale. Voka reoveepuhasti on ümbritsetud nõuetekohase kujaga, milleks on vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 171, Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, 100 m. Puhastikompleks on ümbritsetud piirdeaiaga. Kokkuvõttes saab öelda, et Voka RVP on heas seisukorras. Süsteem lähiaastatel veel olulisi investeeringuid ei vaja. Hooldust ja kuluosade vahetamist ei saa investeeringuks nimetada Voka sademeveesüsteemid Voka aleviku 1100 m pikkune sademeveekanalisatsioon asub kalatööstuse territooriumil. Torustiku diameeter on 250 mm, materjaliks on asbotsement. Torustik on rajatud ligikaudu a. Kokkukogutud sademevesi juhitakse sademeveepuhastisse. Sademeepuhastina kasutatakse nelinurkset mahutit, mis toimib setitina. Sademeveepuhasti läbinud heitvesi juhitakse Voka jõkke. Puhasti on amortiseerunud, kuigi suublasse juhitav heitvesi vastab nõuetele. Allikas: Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, Entec AS, KOHTLA-NÕMME ALEVI ÜHISKANALISATSIOON Kohtla-Nõmme alevi ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 16% elanikkonnast, ca 150 alevi 966-st elanikust. Alevikus on üks reovee(transiit)pumpla (Klubi RP), mille abil pumbatakse kogutud ja ka Sompa linnaosast tulev reovesi Kohtla-Järve reoveepuhastile. Lokaalne pumpla on Kaevanduspark-muuseumi pumpla ning Kreegi tn veehaarde- ja veetöötluskompleksi filtri uhteveepumpla. Kohtla-Nõmme alevile on kehtestatud reoveekogumisala pindalaga pindala ha, koormusega 1150 ie. RKA hõlmab Kohtla-Nõmme alevit, Kohtla küla ja Roodu küla Kohtla-Nõmme kanalisatsioonivõrk Kohtla-Nõmme alevi isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 7300 m, millest isevoolse torustiku pikkus on 3122 m (hõlmab ka Kaevanduspark-muuseumist lähtuvat isevoolse torustiku osa) ja survetorustikku on alevis ca~4178 m (hõlmab nii Klubi RP-st lähuvat, Kaevanduspark-muuseumist lähtuvat survetorustiku osa kui Sompa linnaosast saabuvat survetorustikku, mis jääb Kohtla-Nõmme piiresse. 101

102 Suurem osa torustikust on suhteliselt uus, rajatud ja/või rekonstrueeritud Kohtla-Järve regionaale reoveekäitlus- ÜF projekti raames: Samas on probleemiks, et ühiskanalisatsiooniga kaetus on alevis väga madal. Kanalisatsioon puudub kõikides eramurajoonides. Kohtla-Nõmme reovesi on olmelise iseloomuga, suurimateks asutusteks alevis on Kohtla Põhikool/lasteaed, Kohtla-Nõmme Rahvamaja, Kohtla Kaevanduspark-muuseum ja Kohtla-Nõmme Lastekodu. Allikas: Kohtla-Nõmme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks , JBP info, Konsultandi tähelepanekud ning Veekasutusaruanne 2018 Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised. NB! Kohtla-Nõmme alevis puudub sademeveekanalistsioon ja selle järele puudub ka vajadus Kohtla-Nõmme reoveepumplad Reoveepumplaid on Kohtla-Nõmme alevis hetkel 2 Klubi ehk peapumpla ja Kaevanduspark-muuseumi reoveepumpla. Kohtla-Nõmme valla reovesi juhitakse Klubi tn pumplast Kohtla-Järve regionaalsele reoveepuhastile, mis on rekonstrueeritud põhiliselt aastatel a (tööd ja puhasti täiustamine jätkub senini). Peapumpla pumpade tööd juhitakse nivooanduri abil. Kõik ühiskanalisatsiooni objektid kuuluvad OÜ-le Järve Biopuhastus ning seda eelkõige eelnimetatud regionaalse reoveekäitlussüsteemi Projekti tõttu. Joonis 6-14 Kohtla-Nõmme Klubi reoveepumpla välisvaade (katusel on näha suundantenn info kaugedastuseks) 102

103 Allikas: Kohtla-Nõmme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks , JBP info, Konsultandi tähelepanekud. 6.6 JÄRVE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON Järve küla kuulub Kohtla-Järve reoveekogumisalasse, mis hõlmab Kohtla-Järve linna, Järve linnaosa ning Järve küla. RKA pindala on ha, koormus ie Järve kanalisatsioonivõrk Järve küla ühiskanalisatsiooniga on täna varustatud kõik 606 küla elanikku ehk 100% elanike arvust. Ühiskanalisatsiooni teenindab üks reoveepumpla, kuid see paikneb Kohtla-Järve linna territooriumil. Järve küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 1870 m, survetorustikku küla piires pole. Reovesi kogutakse kokku Kohtla-Järve linnas Mõisa teel asuvasse reoveepumplasse ning suunatakse Kohtla-Järve ühiskanalisatsioonivõrku ja sealtkaudu Kohtla-Järve regionaalsele reoveepuhastile. Torustikud on rajatud valdavalt aastatel. Tulenevalt vanemate ühiskanalisatsiooni ja kinnistusiseste torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Allikad: Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks , Toila Vallavalitsuse ja OÜ JBP informatsioon Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised Järve küla reostuskoormus Järve külas reoveepuhastust ei toimu, reovesi juhitakse Kohtla-Järve süsteemi. Elanikelt kogutud reoveehulk moodustas aastal 2018 keskmiselt 48,8 m 3 /d Järve küla sademevesi Järve küla sademeveetorustik ehitati välja küla keskusesse kortermajade ja endise Vallavalitsuse piirkonda. Torustiku materjal on PP ning läbimõõdud de200/315/400. Väljalask toimub Esna kraavi. Sademeveepuhastust momendil ei toimu. Allikas: Toila Vallavalitsuse informatsioon 103

104 6.7 SAKA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON Saka külale tänase seisuga reoveekogumisala kehtestatud pole Saka kanalisatsioonivõrk Saka külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud ca 23% elanikkonnast, ca 27 inimest 117-st elanikust. Saka külas on käesoleval ajal ühiskanalisatsiooniga ühendatud vaid küla keskuse kortermajade elanikud. Küla keskuses on lühike lõik isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja reoveepuhasti. Saka aleviku isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 275 m, survekanalisatsioon puudub. Ainus reoveepumpla kuulub reoveepuhasti kompleksi. Kanalisatsioonitorustikud on peale a KIK projekti 100% rekonstrueeritud ja hea seisundis. Saka külas formeeruv reovesi suunatakse küla keskuse loodeosas paiknevasse reoveepuhastisse. Saka külas puudub sademeveekanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Allikas: Kohtla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks ja Konsultandi kogutud andmed. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 5. Joonised Saka reoveepuhasti Saka küla reoveepuhasti asub küla keskusest loodesuunas (lisa 5). Reoveepuhasti teenindab Kuldnoka, Tihase, Kajaka korterelamuid ja Marketi kinnistut. Puhasti on ehitatud aastal. Reoveepuhasti koosneb reoveepumplast, rahustuskaevust Ø400, 5m³ septikust, kahest jaotuskaevust Ø400, biofiltrist 2 m³ ja biofiltrist 3 m³, kahest kompressorkaevust 500/600 mm kompressoriga 60W ja kahest hoolduskaevust 500/600 mm, järelsetitist, mudatagastuspumbast. Reovee puhastamise protsessis toimub fosforiärastus raud(iii)sulfaadi lisamisega. Reoveepuhasti jõudlus reostuskoormuse järgi on 3 kg BHT7/d ja hüdrauliline jõudlus 4-5 m 3 /d. Reoveepuhasti suublaks on pinnas ning heitvesi immutatakse puhastile järgneva imbväljaku abil. Kuna heitvett juhitakse pinnasesse vähem kui 5 m 3 ööpäevas, siis vee-erikasutusluba Saka külas heitvee pinnasesse juhtimiseks pole vajalik. Puudub ka aruandluskohustus Keskkonnaametile. 104

105 Joonis 6-15 Saka reoveepuhasti välisilme Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad Saka reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse ei reguleerita. Vee-ettevõtja (JBP) andmetel toimus aastal 2018 kanalisatsiooniteenuse müük ulatuses 0,9 m 3 /d. Reoveepuhastil puhastati hinnanguliselt 2,6 m 3 /d reovett. 6.8 TEISED ÜHISKANALISATSIOONIPIIRKONNAD OÜ Viru Rand reoveekäitlus Viru Rand OÜ (VR) lokaalne rasvapüüdur ei tööta. VR on seetõttu reoveekoormuselt Toila VV 8. grupis (Sanatooriumi reovee reostus kuulub 3. gruppi). Rasvapüüduri rivist väjas oleku tõtu on probleemiks Toila aleviku reoveepuhasti biotiikidesse kogunev rasv. VR plaanib lähiajal lasta väljaehitada ettevõttele eraldi reoveepuhasti, väljalasuga merre. Projekt on koostatud, ootab ehitusluba. Projekti autor on Aqua Consult Baltic OÜ Altküla ühiskanalisatsioon Altküla arenduse elanike ühiskanalisatsioon juhitakse Toila VV ühiskanalisatsioonivõrku. Piirkonnas on täna 10 majapidamist, veel on liitumas viis (5 vaba krunti). Kanalisatsioonivõrk on ca 10 aastat vana, süsteemi kuulub lisaks isevoolsetele kollektoritele väike lõik survetorustikku ning reoveepumpla. Torud paiknevad kohati üle erakinnistule, kuid isiklikud kasutusõigused on väidetavalt notariaalselt kinnitatud. Piirkonnas on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni operaatoriks arendaja Liisbet OÜ Pühajõe küla Motovilla Külalistemaja Motovilla asub Pühajõe külas ning kohtpuhastiga puhastatud heitvesi juhitakse Pühajõkke. Ka Motovilla operaator on Liisbet OÜ. Motovilla puhasti on puhverpaagiga 12 inimekvivalendile ette nähtud aereeriv puhasti, mille väljavool segatakse sademeveega ja juhitakse kraavi kaudu Pühajõkke. 105