Lisa KINNITATUD Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla Regiooni juhataja.2.204 korraldusega nr HJR-5/4/692 Tabel. Keskkonnakompleksluba Loa taotluse registreerimisnumber ja kuupäev 7.02.2009 nr 207 Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) KKL/50436 registrinumber. Ärinimi / Nimi Altum OÜ.2 Registrikood / Isikukood 54427. Käitaja.3 Aadress Salme 24-8, 043 Tallinn andmed telefon / faks 6604887 2. Käitise andmed e-post konstantin.trofimenko@mail.ee 2. Käitise nimetus Altum OÜ 2.2 Käitise aadress Lao kinnistu, Uuearu küla, Anija vald, Harjumaa 2.3 Kontaktisik: nimi, ametikoht Konstantin Trofimenko, juhatuse liige telefon / faks 56693602/6604887 e-post 2.4 Territoriaalkood ja L-EST97 2 keskkoordinaadid 2.5 Käitise tegevuse algusaeg 3.2.205 3. Tegevusala 3. Põhitegevusala nimetus ja kood 3 4. Loa andja andmed 3.2 Muude tegevusalade nimetused ja koodid 3 3.3 Tegevus- või alltegevusvaldkond (-valdkonnad), millele on antud kompleksluba 3.4 Käitises ülesseatud tootmisvõimsus 3.5 Käitise lubatud tööaeg (tundide konstantin.trofimenko@mail.ee 8764, X=6568907, Y=576847 382: Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus Tavajäätmete käitlemine 530 tonni vedelaid süsivesinikke, 350 000 m3 pürolüüsigaasi 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas arv aastas) 4. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet Harju-Järva-Rapla 4.2 Registrikood 70008658 4.3 Aadress Narva mnt 7A, Tallinn 572 telefon / faks 674 4800 / 674 480 e-post harju@keskkonnaamet.ee Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee 2 L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 3 Tegevusala koodi saab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EMTAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee /29
2. Käitise asukoha kirjeldus Käitise asukoht on Harju maakond, Anija vald, Uuearu küla, Lao katastriüksus (4002:002:0263). Lao kinnistul on selle eelmise omaniku andmetel asunud kunagise ühismajandi väetiseladu juba 970-ndatest aastatest, enne käitise rajamist on kinnistul asuvad hooned seisnud aastaid kasutuseta. Lao katastriüksuse (pindala 7 93 m2) maakasutuse sihtotstarve on Maa-ameti avaliku teenuse andmetel tootmismaa. Katastriüksust ümbritsevad peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, samuti elamumaa. Kavandatav käitis asub kruusakattega vallatee ääres. Lähimad riigimaanteed on Perila-Jäneda (25) ja Alavere ring (36) kõrvalmaanteed. Käitisele lähimad elektrivõrgu objektid on kuni Aruküla-Tapa 35-0 kv, 3542:KEH 35-0 kv ja Altvälja Ollimäe talu alla kv elektriõhuliinid. Ülevaade klimaatilistest tingimustest on koostatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Tallinn-Harku meteoroloogiajaama andmete põhjal. Aasta keskmine õhutemperatuur piirkonnas on 5, C, kõige soojem kuu on juuli, mil ööpäevane keskmine õhutemperatuur on 6,3 C, kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on - 5,7-5,5 C. Mõõdetud aastane sademete hulk on piirkonnas mõnevõrra kõrgem Eesti keskmisest, 668 mm. Sademete rohkem on aasta teine pool juulist novembrini. Kõige kuivemad kuud on tavapäraselt veebruar ja märts, mil sademete hulk on 29...30 mm. Aastas on piirkonnas kokku keskmiselt 22 sajupäeva. Keskmine tuule kiirus on 4,4 m/s. Keskmine tuule kiirus püsib suhteliselt ühtlasena kogu aasta, nagu see on tavaline nähe mererannikul. Mõnevõrra tugevamad tuuled puhuvad siiski talvekuudel oktoobrist jaanuarini, veidi tuulevaiksem on juulis ja augustis. Tallinnas mõõdetud tuulekiirustest on talvekuudel 60%, suvekuudel aga 35-40% suuremad kui 5 m/s. Talvekuudel domineerivad lõunakaarte, kuid suvel läänekaarte tuuled, kusjuures kevadel ja suvel suureneb kirdetuulte sagedus. Aasta lõikes domineerivad edelatuuled. Kavandatava käitise maa-ala paikneb lainjal tasandikul, mida läbib Jõelähtme jõgi. Geoloogiline ehitus on keeruline ja vahelduv. Mullakihi all lasub kuni 5 meetri paksune jää-järveliste tolmliivade, saviliivade ja liivsavide kompleks, millele järgneb hall, plastne 30-40% jämepurdset materjali sisaldav saviliivmoreen. Ala lõunaosas (Alavere asula kesk- ja lõunaosa) on kruusadest koosnev lame seljandik, mille läänepiiriks võib lugeda Vilama peakraavi ja sellel olevaid paisjärvi. Kruusakihi paksus seljandikul ulatub 7,8 meetrini. Kruusalaike esineb ka mujal. Kruusa ja moreeni vahel võib esineda plastse saviliiva kihte, samuti on kruus tihti kaetud õhukese tolmliiva kihiga. Järgneb aluspõhjaline Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivi, mille lasuvussügavus on 4,0-8,6 meetrit maapinnast. Lubjakivi on hallikas, keskmise kõvadusega, lõhedeta. Alavere piirkonda läbib aluspõhja intensiivse lõhelisusega vöönd. Vettkandvateks pinnasteks on kruusliiv ja rähk, filtratsioonimoodulid piirkonnas on vahemikus 2 m/ööp (kruusliiv) kuni 0, m/ööp (rähk). Pinnasevesi on varasemate uuringute andmetel 0,5-,0 m sügavusel. Käitise mõjupiirkonnas ei asu looduskaitsealasid ega looduskaitsealuseid objekte. Käitise asukohale lähim kaitsealune objekt on 930 m edela pool asuv Alavere mõisa park. Lähimad kultuurimälestised asuvad käitisest edelas ca km kaugusel: arheoloogiamälestised Asulakoht reg.nr 7377 ja Asulakoht reg.nr 7378. Lähim pärandkultuuri objekt asub käitisest ca 700 m kaugusel põhjas - Raja talukoht (reg.nr 40:TAK:057). Lisaks on mitmed pärandkultuuriobjektid käitisest ca km kaugusel edelas. 3. Käitise tegevus Käitises tegeletakse vanarehvidest pürolüüsi teel pürolüüsigaasi ja süsivesiniksegu tootmisega. Kavandatav käideldavate kummi tükkjäätmete maht: 500 tonni aastas. Käitise peamised tootmisetapid on:. tükeldatud vanarehvide laadimine pürolüüsiseadmesse (retorti) 2. pürolüüsiseadme hermeetilisuse kontroll (kompressoriga tekitatakse ülerõhk kuni atm) 3. pürolüüsiseadme kuumutamine reservsoojusallikaga kuni auru-gaasisegu eraldumise alguseni 4. pürolüüsiseadme töötamine protsessi käigus tekkiva pürolüüsigaasi küttel, rektifikatsioonikolonnis eraldatakse auru- gaasisegu gaasiline ja vedel fraktsioon 5. pürolüüsiseadme töötsükkel lõpeb auru-gaasisegu eraldumise vähenemise ja peatumisega 6. pürolüüsiseadme loomulik jahtumine 7. tehnilise süsiniku ja metallkoorti eemaldamine pürolüüsiseadmest 2/29
Tugitegevused on:. tükeldatud vanarehvide transport käitise asukohta ja ladustamine laoplatsil 2. pürolüüsisaaduste ladustamine ja vajadusel pakkimine Tükeldatud vanarehvide käitlemise tehnoloogia põhiprotsess on madalatemperatuuriline pürolüüs (temperatuurivahemikus 450 500 C), mille tulemusel kummi moodustavad kõrgmolekulaarsed ühendid lagunevad vedelateks ja lenduvateks (auru-gaasisegu) süsivesinikeks ja tehniliseks süsinikuks, samuti eraldatakse rehvides kasutatav metallkoort. Tekkiv pürolüüsigaas on koostiselt lähedane maagaasiga ja kasutatakse ära käitise töötajate olmeruumide kütmiseks ja pürolüüsiprotsessi energeetilisteks vajadusteks. Enne pürolüüsigaasi tekkimist kasutatakse pürolüüsimahuti kuumutamiseks vajaliku soojuse tootmiseks kerget kütteõli. Tekkiv süsivesinike vedelfraktsioon on lähedane oma koostiselt raskele kütteõlile, hea toore naftakeemiatööstusele, tooraine erinevate kaubakütuste bensiini ja diiselkütuse tootmiseks. Tekkiv tehniline süsinik ja metallkoort antakse üle jäätmetena vastavat luba omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. Kavandatav pürolüüsiseade vajab minimaalses koguses tehnoloogilist vett soojusvahetite täitmiseks. Tehnoloogiline, olmevesi ja joogivesi ostetakse selle müügiga tegelevalt ettevõttelt sobiva suurusega pakendis. Tehnoloogilist reovett kavandatava protsessi tulemusel ei tekki. Töötajate olmes tekkiv reovesi kogutakse mahutisse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Reovesi antakse lepingu alusel üle vee- ja reovee käitlemise teenust pakkuvale ettevõttele. Töötajate arv käitises: 4 (maksimaalselt). Tavapärane tööaeg: 08.00 20.00. 4. Erisused uue käitise kavandamisel või kompleksloa alusel tegutseva käitise muutmisel PARIM VÕIMALIK TEHNIKA JA HEITE VÄLTIMISEKS VÕI VÄHENDAMISEKS KAVANDATAV TEHNIKA Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikas ja valitud PVT nimetus: Tootmisetapid Juhtimine Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Käitises rakendatakse selle suurusele, keerukusele ja iseloomule vastavad keskkonnajuhtimissüsteemi elemendid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad Keskkonnajuhtimise rakendamine. Keskkonnajuhtimissüsteemi käsitlusala ja iseloom sõltuvad käitise suurusest, keerukusest ja iseloomust (WI BREF ptk. 4.8 lk. 422; WI BREF ptk. 5. p. 56 lk. 448) Vastavusmärge 3/29
Käitise asukohast tulenevate tegurite arvestamine Käitise projekteerimine Käitise asukoha hooldus Käitise seadmete hooldus Vastuvõetavate jäätmete kontroll Kummi tükkjäätmete ladustamine Kummi tükkjäätmete ladustamine Kummi tükkjäätmete ladustamine Kummi tükkjäätmete ladustamine Käitise asukoha valikul on arvesse võetud kohalikud keskkonnategurid, jäätmekäitlusest tulenevad tingimused, maksumus ja tehnilised võimalused, tekkivate jääkide kasutusvõimalused; toodetava energiakandja hind ja kasutusvõimalused ning kohalikud majanduslikud, turunduslikud ja poliitilised tegurid. Käitis projekteeritakse vastavalt käideldavate jäätmete iseloomule Käitise territooriumil tagatakse heakord ja puhtus. Käitise seadmed hoitakse heas töökorras, teostatakse seadmete ülevaatused ja ennetavad hooldused. Kontrollitakse käitisesse vastuvõetavate jäätmete omadusi ja nende vastavust tehnoloogilistele nõuetele. Käitisesse vastu võetavad jäätmed ladustatakse vastavalt nende omadustest tulenevatele riskidele. Käitises jälgitakse ladustatavate jäätmete kogust ja ladustamisaega Käitisesse võetakse vastu üht liiki jäätmeid, mida ladustatakse vastavalt nende omadustest tulenevatele riskidele. Jäätmekonteinerid ja hoiukohtad märgistatakse Tuleohutuse tagamine Käitises koostatakse ja rakendatakse tuleõnnetuste vältimise, kindlakstegemise ja ohje plaan. Pürolüüsi tahkete saaduste töötlemine Retordis tekkivatest tahketest pürolüüsi saadustest eraldatakse metall. Kohalike keskkonnategurite, jäätmekäitlusest tulenevate tingimuste, maksumuse ja tehni liste võimaluste, tekkivate jääkide kasutusvõimaluste, toodetava energia hinna ja kasutus võimaluste ning kohalike majaduslike, turunduslike ja poliitiliste tegurite arvessevõtmine (WI BREF ptk. 5. lk. 435). Käideldavate jäätmete iseloomule vastav käitise projekteerimine (WI BREF ptk. 5. p. lk. 435). Käitise asukoha hoidmine korras ja puhtana (WI BREF ptk. 5. p. 2 lk. 435). Käitise seadmete hoidmine heas töökorras, ülevaatuste ja ennetavate hoolduste teostamine (WI BREF ptk. 5. p. 3 lk. 435). Vastuvõetavate jäätmete kvaliteedikontrolli rakendamine (WI BREF ptk. 5. p. 4 lk. 435). Jäätmete ladustamine vastavalt nende omaduste riskianalüüsi tulemustele (WI BREF ptk. 5. p. 5 lk. 435). Jäätmete ladustamisaja ja ladustatavate koguste kontroll (WI BREF ptk. 5. p. 6 lk. 435). Jäätmete liigiti ladustamine vastavalt nende keemiliste ja füüsikaliste omaduste riskianalüüsile (WI BREF ptk. 5. p. 8 lk. 436). Jäätmekonteinerite ja hoiukohtade selge märgistamine (WI BREF ptk. 5. p. 9 lk. 436). Tuleõnnetuste vältimise, kindlakstegemise ja ohje plaani koostamine (WI BREF ptk. 5. p. 0 lk. 436). Metalli eraldamine retordis tekkivatest tahketest saadustest (WI BREF ptk. 5. p. 2 lk. 436). 4/29
Kummi tükkjäätmete ladustamine Pürolüüsi protsessi kontroll Pürolüüsi protsessi kontroll Pürolüüsi protsessi kontroll Pürolüüsi protsessi kontroll Pürolüüsi protsessi tingimused Pürolüüsi protsessi tingimused Pürolüüsi protsessi tingimused Pürolüüsi protsessi tingimused Käitise töötajad jälgivad visuaalselt käideldavate jäätmete ladustamist ja laadimist. Õhu kontrollimatu juurdepääs pürolüüsikambrisse on välistatud. Pürolüüsi protsessi ohjeks rakendatakse kontrolllrežiim ja protseduurid, mis väldivad planeerimatuid protsessi seiskamisi ja käivitamisi. Kavandatav tehnoloogia näeb ette tsüklilise käitlusmenetluse. Käitises rakendatakse protsessi kontrolli metoodika ja võtmeparameetrite jälgimissüsteem, mis võimaldavad hoida neid parameetreid ettenähtud piirides, tagades protsessi efektiivsuse ja tulemuslikkuse. Käitises rakendatakse protsessitingimuste optimeerimist, välistades õhu juurdepääsu ning kontrollides temperatuuri ja pürolüüsigaasi viibeaega. Käitises rakendatakse madalatemperatuurilise pürolüüsi menetlust, mille tingimused tagavad sama keskkonnaalase tulemuslikkuse taseme. Käitises rakendatakse täiendavat põletit protsessi käivitamisel ja protsessitingimuste hoidmisel. Protsessi peatumine on iseeneseslik. Käitises rakendatav tehnoloogia näeb ette tekkiva pürolüüsigaasi põletamise protsessitingimuste hoidmiseks. Käitis kasutab ise gaasilisi protsessisaadusi pürolüüsitemperatuuri hoidmiseks. Tahkete ja vedelate protsessisaaduste omadused vastavad taaskasutusse suunamise Ladustamise ja laadimise visuaalne jälgimine käitise töötajate poolt (WI BREF ptk. 5. p. 3 lk. 436). Õhu kontrollimatu juurdepääsu vältimine pürolüüsikambrisse (WI BREF ptk. 5. p. 4 lk. 436). Protsessi kontrollrežiimi ja protseduuride rakendamine, mis väldivad plaanilisi ja planeerimatuid protsessi seiskamisi ja käivitamisi (WI BREF ptk. 5. p. 6 lk. 437). Protsessi kontrollimetoodika ja võtmeparameetrite kontrollsüsteemi rakendamine, mis võimaldavad hoida neid parameetreid ettenähtud piirides, tagades protsessi efektiivsuse ja tulemuslikkuse (WI BREF ptk. 5. p. 7 lk. 437). Protsessitingimuste optimeerimine, kombineerides õhu (hapniku) juurdepääsu, temperatuuri ja pürolüüsigaasi viibeaja kontrolli (WI BREF ptk. 5. p. 8 lk. 437). Direktiivi 2000/76 artikli 6 nõuete täitmine. PVT-le vastavad ka muud tingimused, mis tagavad sama või parema keskkonna alase tulemuslikkuse taseme (WI BREF ptk. 5. p. 9 lk. 437). Täiendava(te) põleti(te) kasutamine protsessi käivitamisel ja peatamisel ning protsessitingimuste hoidmisel (WI BREF ptk. 5. p. 2 lk. 437). Pürolüüsi kombineerimine järgneva põletamisega energiatootmiseks (WI BREF ptk. 5. p. 24a lk. 438). Tekkivate tahkete, gaasiliste või vedelate protsessisaaduste kasutuselevõtu või taaskasutamise võimaluste tagamine (WI BREF ptk. 5. p. 24b lk. 438). 5/29
Pürolüüsi protsessi tingimused Pürolüüsi protsessi tingimused Heitveekäitlus Müra leevendamine Käitise ohutuse tagamine Veekasutus Energiakasutus tingimustele. Käitises kavandatav tehnoloogia tagab optimaalse energiakasutuse ja üldise energiaefektiivsuse. Käitis kasutab minimaalselt primaarenergiat ning kasutab käitises toodetud energiakandjat (pürolüüsigaasi) tehnoloogilistel eesmärkidel. Saastunud ja saastumata sadevee käitlussüsteem on eraldatud. Tehnoloogiliste seadmete paigaldamine hoonetesse. Käitise töö planeerimine mürast tuleneva häiringu minimeerimiseks. Töötajate ohutusalase koolituse läbiviimine. Käitise veetorustikku vaadatakse üle ja hooldatakse regulaarselt. Käitise tootmishoones on kombineeritud loomulik ja sundventilatsioon. Töötajate ohutusalase koolituse läbiviimine. Käitise veetorustikku vaadatakse üle ja hooldatakse regulaarselt. Käitise tootmishoones on kombineeritud loomulik ja sundventilatsioon. Elektrienergia kulu ventilatsioonile väheneb Protsessi üldise energiaefektiivsuse ja energia taaskasutuse üldine optimeerimine (pürolüüsi puhul nt. boileri kasutamine efektiivsusega vähemalt 80%, gaasimootori kasutamine) (WI BREF ptk. 5. p. 26c lk. 438). Käitise üldise energiakasutuse optimeerimiseks vältida primaarenergia kasutamist ja eelistada käitises toodetud energia kasutamist tehnoloogilistel eesmärkidel (WI BREF ptk. 5. p. 32e lk. 439). Sademevee eraldi kogumise, töötlemise ja ärajuhtimise süsteem (WI BREF ptk. 5. p. 47 lk. 445). Müra leevendavate meetmete rakendamine, mis tagavad vastavuse kohalikele piirnormidele (WI BREF ptk. 5. p. 55 lk. 447). Ohutusmeetmete rakendamine, sh. töötajate tule- ja plahvatusohutuse ja kemikaaliohutuse alane koolitus (WI BREF ptk. 5. lk. 449). Lekete vältimine Veetorustiku regulaarne ülevaatamine ja hooldus (WI BREF ptk. 5. lk. 449). Tootmishoones on kombineeritud loomulik ja sundventilatsiooni süsteem(wi BREF ptk. 5. lk. 449). Energiakasutus Primaarenergia kulu vähenemine Primaarenergia kulu vähenemine Soojusvaheti kasutamine tarbe- ja küttevee soojendamiseks(wi BREF ptk. 5. lk. 449). Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks Tootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendamise investeeringud PVT rakendamise tähtaeg Pürolüüsitehas PVT-le ja seadusandlusest tulenevatele nõuetele vastava jäätmepõletustehase Käitise valmimiseks (pürolüüstehase) ehitamine. 6/29
Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Vee säästlik kasutamine Veetarbimise optimeerimine Lekkevabad torustikud Välisõhusaaste vältimine või vähendamine Energia ja kütuse tõhus kasutamine Tehnoloogia optimeerimine Energiasäästlike tehnikate ja võtete rakendamine Tehnoloogiliste näitajate järgimine välisõhku suunatavate saasteainete vähendamiseks Protsessis tekkiva energia kasutamine. Seadmete korrapärane kontroll ja hooldus. Jäätmetekke vältimine Tehnoloogia optimeerimine Tehnoloogiliste näitajate järgimine jäätmetekke vältimiseks Jäätmetekke minimeerimine Tootmisjäätmete tekke vältimine. Segaolmejäätmete tekke minimeerimine Tootmistehnoloogia valik. Olmejäätmete liigiti kogumine Jäätmete kõrvaldamine Keskkonnahoidlik jäätmekäitlus Jäätmekäitluse rakendamine käitises vastavalt kehtivatele nõuetele Pinnase kaitse Pinnasereostuse vältimine Lekete ja avariide vältimine Pinnaja põhjavee kaitse Pinna- ja põhjavee reostuse vältimine Lekete ja avariide vältimine Lõhna, müra ja vibratsiooni vältimine või vähendamine Lõhna, müra ja vibratsiooni vältimine või vähendamine Muud asjakohased meetmed Vee säästlik kasutamine Tehnoloogia optimeerimine Tehnoloogiliste näitajate järgimine lõhna tekke vältimiseks Meetme rakendamise tähtaeg Müra leviku tõkestamine Tehnoloogiliste seadmete paigaldamine hoonesse Käitise tööle hakkamisel Töötajate pädevuse tagamine Regulaarne juhendamine ja koolitus Lekete vältimine, seadmete ja torustike korrasoleku kontroll, pidev hooldus Tööülesannetes lekete ennetamise, likvideerimise ja hooldustööde tegemise määratlemine Reovee tekke vähendamine Veetarbimise optimeerimine Lekete vältimine, veetarbimise kontroll Energia ja kütuse tõhus kasutamine Energiasäästlike tehnikate ja võtete rakendamine Osaline loomulik ventilatsioon tootmishoones. Seadmete korrapärane kontroll ja hooldus. vastab pidev 7/29
Energia ja kütuse tõhus kasutamine Lõhna, müra ja vibratsiooni vältimine või vähendamine Toorme säästlik kasutamine Optimaalsete protsessitingimuste tagamine ja jälgimine. Jääksoojuse kasutamine kütteks ja vee soojendamiseks. Protsessitingimuste mõõtmine ja seire, kõrvalekallete likvideerimine. Soojusvahetite kasutamine. Seadmete korrapärane kontroll ja hooldus. Jäätmepõletuse PVT PVT Peab vastama Peab selguma käitise töö alguseks Toormekasutuse optimeerimine (töötlemisprotsessi suunatava toorme täpne doseerimine, töötlemisprotsessi iseloomule sobivaima rehvitükkide suuruse järgimine tükeldamisel). Toormekasutuse planeerimine. Toorme ettevalmistuse (tükeldamise) korraldamine vastavalt töötlemisprotsessi vajadusele. TOORME, ABIMATERJALIDE, POOLTOODETE VÕI KEMIKAALIDE SÄILITAMINE JA KASUTAMINE Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine KN kaubakood Toore Nimetus Säilitamisviis 2, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaal ne üheaegselt hoitav kogus, t või m 3 Alltegevusvaldkond või tehnoloogia-protsess Kogus Kokku, t/a või m 3 /a Jääb tootesse, % 4004 00 00 Vanarehvid (tükeldatud) Laoplats 5 t Pürolüüs 500 t/a 35 2,83 Abimaterjalid Pooltooted Erikulu, t, m 3, kwh või muud tooteühiku kohta Kombineeritud nomenklatuuri ja kauba tariifse klassifitseerimise kohta saab asjakohast informatsiooni Maksu- ja Tolliameti kodulehelt, järgides viimaseid parandusi ja täiendusi Kombineeritud Nomenklatuuris vaadates aasta arvu lingi lõpus, vt http://www.emta.ee/index.php?id=263. 2 Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljas või siseruumis. Säilitamisviisi märkimiseks kasutada (EÜ) nr 272/2008 määruse ühtse märgistamise säilitamise hoiatuslauseid ja seal kehtestatud nõudeid, vt http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-maergistamine-ja-pakendamine/lisainfo/hoiatuslaused.html 8/29
Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Tabel 0. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine Toode Ohtlik aine Säilitamine KN kaubakood Nimetus Nimetus CAS, EINECS või ELINCS Nr. Ohukategooria 2705 00 00 Pürolüüsigaas metaan 74-82-8 H220 H280 etaan 74-84-0 H220 H280 propaan 74-98-6 H220 H280 butaan 06-97-8 H220 H280 isobutaan 75-28-5 H220 H280 H-lause P-lause P20 P377 P38 P403 P20 P377 P38 P403 P20 P377 P38 P403 P02 P20 P243 P377 P38 P40+P403 P02 P20 P243 P377 P38 P40+P403 Sisaldus tootes, % Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr. plaanil või kaardil 30.4 metallmahuti 2 30 m 3 4.3 5 2. Maksimaalne kogus, t või m 3 9/29
Tabel. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus Mahuti Tüüp Maht Kasutusele võtmise kuupäev Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelevalve kohta Andmed hoolduse kohta Laoplats 30 t Vanarehvid (tükeldatud) 3 Metallmahuti 30 m 3 Pürolüüsigaas 3 Metallmahuti 5 m 3 Kerge kütteõli 5 Tabel. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas) Nr. plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolutorustikust Kaugus veekogudest Kaugus puurkaevudest Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil Laoplats (tükeldatud vanarehvid) Kaitsemeetmed välisõhk vesi pinnas pinna- ja põhjavesi Lekkekindel katend Lekkekindel katend Lekkekindel katend 3 Lekkekindel mahuti Lekkekindel mahuti Lekkekindel mahuti Lekkekindel mahuti 5 Lekkekindel mahuti Lekkekindel mahuti Lekkekindel mahuti Lekkekindel mahuti Märkused 0/29
Tabel 2. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr Tabel 3. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Tabel 4. Võetava vee koguse ja seire nõuded KÄITISE VEEKASUTUST JA VEEHEIDET KÄSITLEVAD ANDMED Tabel 5. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde väljalaskme jrk nr Tabel 5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Tabel 5.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Tabel 5.3 Ajutise iseloomuga tegevused Tabel 6. Äkkheide vette Tabel 7. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta Tabel 8. Väljalaskme seire nõuded Tabel 9. Suubla seire nõuded /29
KÄITISE VÄLISÕHU SAASTAMIST KÄSITLEVAD ANDMED Tabel 20. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Saasteaine CAS /EINECS/ ELINCS nr Nimetus Heitkogus, tonni/a (täpsus 0,00); RM ja POSid 2 kg-des (täpsus 0,00); PCDD/PCDF 3 mg-des (täpsus 0,00000) 2 3 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.06 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.074 002-44-0 Lämmastikdioksiid 0.58 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.58 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.029 24-38-9 Süsinikdioksiid 526.6 RM on raskmetall. 2 POS-d on püsivad orgaanilised saasteained summaarselt. 3 PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. Tabel 2. Saasteaineid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis nimetatust ja mida kontrollitakse ühe tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena. Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saasteainete heitkogused: Saasteallikas nimetus nr plaanil või kaardil Saasteaine CAS /EINECS/ ELINCS nr nimetus 2 3 4 5 002-44-0 Lämmastikdioksiid 0,020 Põleti (pürolüüsigaas) S 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0,020 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid 0,00 Põleti (kerge kütteõli) S 24-38-9 Vääveldioksiid 0,0 2/29 hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,00)
PM-sum Tahked osakesed, summaarselt 0,06 002-44-0 Lämmastikdioksiid 0,06 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0,06 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid 0,0002 Kütuse maksimaalne kulu tunnis (kg/h) liikide kaupa: pürolüüsigaasil 0,34 MW ahju korral - ca 70 m 3 /h ühe pürolüüsimahuti kohta. kerge kütteõlil 0,55 MW ahju korral ca 5 m 3 /h ühe pürolüüsimahuti kohta. Lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa: käitises lahusteid või neid sisaldavaid materjale ei kasutata. Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, tegevuskava koostamise ja muud eritingimused 23. Välisõhku väljutatavates põlemisgaasides määratakse pidevalt tahkete osakeste üldsisaldus, orgaanilise süsiniku üldsisaldus (Total Organic Carbon edaspidi TOC); lämmastikoksiidide ja süsinikoksiidi heiteid. Mõõteseade peab olema taadeldud ja sertifitseeritud. 23.2 Kaks korda aastas määrab käitaja raskmetallide, dioksiinide ja furaanide sisalduse väljutatavates põlemisgaasides, kusjuures esimese 2 käitamiskuu jooksul tehakse mõõtmisi vähemalt iga kolme kuu järel. Esimene mõõtmine teha kohe tehase käivitamisel tehas peab töötama täiskoormusel mõõtmise ajal, mõõtmist peab läbi viima akrediteeritud mõõtja, mõõtmistulemused tuleb esitada Keskkonnaametile. Kui tehast ei õnnestu täiskoormusel koheselt käivitada, siis tuleb teha mõõdistus sellisel koormusel nagu ta parajasti töötab ja mainida see mõõte protokollis, kui tehas üldse ei töötanud näiteks viimase kolme kuu jooksul siis annab arendaja sellest keskkonnaametile kirjalikult teada. 23.3 Käitaja tõestab, et vesinikkloriidi, vesinikfluoriidi ja vääveldioksiidi heide ei saa mingil juhul ületada neile kehtestatud piirväärtusi ning taotleb loa andja nõusolekut teha nende saasteainete pideva mõõtmise asemel perioodilisi mõõtmisi. Esimene mõõtmine teha kohe tehase käivitamisel. Tehas peab töötama täiskoormusel mõõtmise ajal, mõõtmist peab läbi viima akrediteeritud mõõtja. Mõõtmistulemused tuleb esitada Keskkonnaametile - ei vabasta see et ei õnnestunud tehast täiskoormusel käivitada. Vastasel juhul tuleb teha mõõdistus sellisel koormusel nagu ta parajasti töötab ja mainida see mõõte protokollis. Kui tehas üldse ei töötanud, näiteks viimase kolme kuu jooksul, siis annab arendaja sellest Keskkonnaametile kirjalikult teada. Vastavaid saasteaineid mõõta sama graafikuga esimesel aastal iga kolme kuu järel. Tulemuste põhjal otsustab Keskkonnaamet edasise seire tingimused ja vajaduse. 23.4 Jäätmepõletustehas projekteeritakse, ehitatakse ja varustatakse ning tehast käitatakse nii, et saasteainete sisaldus väljutatavates gaasides ei ületaks seadusandluses kehtestatud heite piirväärtusi. 3/29
Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused KÄITISE JÄÄTMEHOOLDUST KÄSITLEVAD ANDMED JÄÄTMELIIK KOODINUMBER TEKKIVAD JÄÄTMEKOGUSED tonni põhitoodangu kohta 2 KÄIDELDAVAD JÄÄTMEKOGUSED, t/a t/a Kogumine Vedu Taaskasutamine Toimingu kood 3 Vanarehvid 6 0 03 500 R, R2p 500 Muud patareid ja akud 6 06 05 0.002 Koldetuhast eraldatud mustmetallid (metallkoort) 9 0 02 80 Ohtlikke aineid sisaldavad pürolüüsijäätmed (tehniline süsinik) 9 0 7* 655 Ohtlikke aineid sisaldavad pürolüüsijäätmed (süsivesinike vedelfraktsioon) Pürolüüsijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 9 0 7 (tehniline süsinik) 9 0 7* 530 9 0 8 655 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 02 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit. 2 Juhul kui seda saab arvutada. 3 Jäätmete taaskasutamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" 5 lõikele 8 või jäätmete kõrvaldamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" 7 lõikele 2. Kompleksloaga reguleeritakse ainult otseselt tootmisprotsessis tekkivate jäätmete ja ohtlike jäätmete koguseid. Loaga ei reguleerita tekkivate jäätmete koguseid, mis ei ole otseselt seotud tootmisega (segaolmejäätmed, puitpakend, paberi- ja papijäätmed jne). Kuid käitise jäätmealase tegevuse aasta-aruandes näidata ära kõik tekkivad jäätmed, s.h segaolmejäätmed, paber ning papp jne. Kogus Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused 4/29
Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Jäätmeliik 2 Koodinumber 3 Ladustamise piirkogus t/a t/kv Nr plaanil või kaardil Ladustamiskoht Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Vanarehvid 6 0 03 500 375 3 Kõvakattega laoplats (asfalteeritud) Vastavalt jäätmeseaduse 34 lõike 3 punktidele 2 ja 3. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 02 "Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu" Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded TEGEVUSE LIIGID TEHNILISED NÕUDED KESKKONNAKAITSENÕUDED Tehase ehitamine Tegevuskoht Tehas projekteeritakse, ehitatakse ja varustatakse ning tehast käitatakse nii, et oleks välditud õhkuheide, mis võib põhjustada välisõhu saastatust maapinna lähedases õhukihis. Eelkõige väljutatakse gaasid õhku juhitavalt. Põletusseadmest väljuvad gaasid tuleb välisõhku väljutada korstna kaudu, mille kõrguse arvutamisel arvestatakse, et selle kaudu väljuvates gaasides sisalduva saasteaine heide ei põhjustaks seadusandlikul alusel inimese tervise kaitseks kehtestatud välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse või ökosüsteemide kaitseks kehtestatud kriitilise taseme ületamist. Jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiv soojus kasutatakse ära võimalikult suures ulatuses. Tehase tegevuskoht, sealhulgas tehase juurde kuuluvad jäätmeladustusalad, rajatakse ja neid kasutatakse nii, et oleks välditud saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Tehase territoorium peab olema varustatud äravoolava saastunud sademevee, samuti leketest ja tulekustutusest tekkinud saastunud vee kogumismahutitega. Kogumismahuti maht peab olema piisav. Kogutud saastunud veest võtab käitaja proove ja vastavalt analüüsitulemustele puhastab vett vajaduse korral enne suublasse juhtimist. Kirjeldus Rakendamine Tehase valmimiseks 5/29
Jäätmete tehasesse vastuvõtmine Tehasesse võetakse vastu üksnes põletuskõlblikke jäätmeid. Tehase käitaja rakendab jäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale, eelkõige välisõhu, pinnase ning pinna- ja põhjavee saastamist, samuti ebameeldivat või ärritavat lõhna ja müra ning otsest ohtu inimese tervisele. Tehase käitamisel tekkivad jäägid Jäätmete põletamine Käitaja kontrollib enne jäätmete tehasesse vastuvõtmist jäätmeveosega kaasasolevaid dokumente vastavalt seadusandluses sätestatud nõuetele. Kui käitaja on veendunud jäätmete põletamiskõlblikkuses, võtab ta jäätmed vastu ja annab jäätmed üleandnud isikule iga jäätmekoorma vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi vastavalt seadusandluses sätestatud nõuetele. Kui käitaja ei ole veendunud jäätmete põletamiskõlblikkuses, keeldub ta jäätmeid vastu võtmast ning edastab viivitamata seadusandlusest tulenevatele nõuetele vastava teate jäätmete vastuvõtmisest keeldumise kohta ning selle põhjenduse Keskkonnainspektsioonile. Vajaduse korral peab TOC-i vähendamiseks kasutama jäätmetele sobivaid eeltöötlustoiminguid. Tehast käitatakse nii, et jäätmete põletamisel tekkinud gaasi temperatuur on tõstetud juhitavalt ja ühtlaselt pärast viimast põlemisõhu sisestamist Käitaja ei tohi vastu võtta ohtlikke jäätmeid. Tehase käitamisel tekkivate jääkide kogust ja ohtlikkust vähendatakse nii palju kui võimalik. Võimaluse korral tuleb võtta jäägid ringlusse. Kuivade tolmsete jääkide, nagu katlatuha ja väljuvate gaaside puhastamisel tekkivate kuivade jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma nii, et välditaks nende sattumist keskkonda. Käitaja teeb katsed, et määrata kindlaks jääkide füüsikalised ja keemilised omadused, saastavus ning nende kuuluvus ohtlike või tavajäätmete hulka. Analüüsida tuleb jääkide kogu lahustuvat osa ja jääkides sisalduvate raskmetallide lahustuvat osa. Orgaanilise süsiniku üldsisaldus (Total Organic Carbon edaspidi TOC) jäätmete põletamisel tekkinud räbus ja koldetuhas on alla 3% või räbu ja koldetuha kuumutuskadu on alla 5% selle materjali kuivmassist. Enne jääkide kõrvaldamist või ringlusse suunamist 6/29
Mõõtmistulemuste käsitlemine temperatuurini vähemalt 850 C. Jäätmete põletamisel isegi kõige ebasoodsamates tingimustes tekkinud gaasi temperatuur peab vastama eelpool nimetatud tasemele ja gaasi viibeaeg koldes peab olema vähemalt kaks sekundit. Tekkinud gaasi temperatuuri mõõdetakse kolde siseseina juures või mõnes muus loa andja määratud esinduslikus punktis. Tehase iga jäätmepõletusseadme kolle tuleb varustada vähemalt ühe abipõletiga, mis peab lülituma tööle automaatselt ning tagab põletamisel tekkiva gaasi nõutava temperatuuri. Abipõletit kasutatakse tehase jäätmepõletusseadmete käivitamisel 850 C saavutamiseni, kui põletamisel tekkiva gaasi temperatuur on langenud alla eelnimetatud piiri ja jäätmepõletusseadme seiskamisel 850 C säilitamise tagamiseks kogu kõnealuse toimingu aja kestel ja seni, kuni koldes on veel põletamata jäätmeid.. Tehasel peab olema automaatsüsteem, mis käivitub siis, kui põlemisel tekkiva gaasi temperatuur on jõudnud 850 C või katkestab jäätmete etteandmise põletamiseks juhul kui: ) põlemisel tekkiva gaasi temperatuur langeb alla 850 C; 2) vastavalt seadusandluses kehtestatud nõuetele väljuvates gaasides tehtud saasteainete pidevmõõtmised osutavad, et mõnda saasteaine heite piirväärtust on ületatud puhastusseadmete häire või rikke tõttu. Käitaja tagab, et kõik mõõtmistulemused salvestatakse, töödeldakse ja vormistatakse sellisel viisil, et oleks võimalik kontrollida nende vastavust loa nõuetele. Mõõtmistulemusi säilitatakse vähemalt kolm aastat. Abipõletis ei tohi kasutada kütust, mis põhjustab suurema heite kui see, mis tekib gaasiõli, vedeldatud gaasi või maagaasi põletamisel Tavajäätmete hoidmine Konteinerite sulgemine. Takistada sademevee sattumine konteineritesse ja jäätmete tuulejõul välja kandumine. Tehnilise süsiniku hoidmine Ohtlike jäätmete hoidmine Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Konteinerite tühjendamine. Jäätmekonteinereid tühjendada vastavalt konteinerite täituvusele. pidev Hoida sise- ja väliskeskkonda laiali kandumise eest suletud konteineris. Vältida laiali kandumist hoones ja väljaspool hoonet. Hoida ettenähtud suletud ruumis või konteineris. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale hiljemalt ühe aasta jooksul, kui on tagatud nende nõuetekohane hoidmine. Käitises ei tegeleta jäätmete taaskasutamisega ega kõrvaldamisega. pidev 7/29
Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus TEGEVUSE LIIGID MEETME KIRJELDUS MEETME RAKENDAMINE Jäätmekäitluse alustamine Jäätmekäitluse lõpetamine Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded Tehas on ehitatud vastavalt nõuetele. Kõikidele töötajatele läbi viidud vastavad koolitused, isikukaitsevahendite kasutuselevõtt. Liigiti kogutavatele jäätmetele eraldi konteinerite paigaldamine Käitise sulgemisele eelnevalt töötada välja täpne tervise- ja keskkonnakaitselised meetmed ning koostada jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava. Käitaja esitab loa andjale seadusandlusest tulenevatele nõuetele vastava tehase sulgemiskava. Käitaja teeb järelhoolduse tingimustele vastavat seiret ja võtab meetmeid olulise keskkonnamõju avaldumise vältimiseks ning annab oma tegevusest aru loa andjale sulgemiskavas määratud sagedusega. 8/29 Käitise valmimiseks. Käitise sulgemisele eelnevalt. Tehase sulgemise menetluse algatamisel. Käitise sulgemise järgselt. SEIRENÕUE SEIRATAV NÄITAJA SEIRE SAGEDUS Tehnilise süsiniku ohtlikkuse määramine Teostada analüüsid tehnilise süsiniku ohtlikkuse tuvastamiseks. Põlemisgaaside seire Põlemisgaaside temperatuur põlemiskambri seina juures. Põlemisseadmest väljuvate põlemisgaaside hapnikusisaldus, rõhk, temperatuur ja veeaurusisaldus. Veeaurusisaldust ei ole vaja mõõta, kui põlemisgaasiproov enne selle analüüsimist kuivatatakse. Jäätmete põletamisel tekkiva gaasi koldes viibeaeg, vähim temperatuuri ja hapnikusisaldus. Tabel 30. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Tehase kasutusse võtmisel ja ebasoodsate käitamistingimuste korral. Tegevuse liigid Kirjeldus Rakendamine Ohutusmeetmed Kui heite piirväärtused on ületatud, ei tohi käitaja jätkata tehases või põletusseadmes jäätmete katkestamatut põletamist kauem kui neli tundi piirväärtuse ületamisest arvates. Jäätmete käitlemise kumulatiivne kestus eelpool nimetatud tingimustes ei tohi ühe aasta jooksul olla enam kui 60 tundi. 60-tunnist piirmäära kohaldatakse kõigi nende tehase põletusseadmete suhtes, mis on ühendatud ühe ja sama väljuvate gaaside puhastusseadmega. Heite piirväärtuste ületamisel. Õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Avarii korral vähendab käitaja põletusseadmete koormust või peatab seadmete töö niipea kui võimalik, kuni tavapärased käitamistingimused on taastatud. Avarii korral.
Tabel 3. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik Tabelid 39 43 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed ja tavajäätmed, millele on seatud ladestamise piirkogus Tabelid 32-36 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavate tavajäätmete piirkogus Tabelid 32-36 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. Tabel 34. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded Tabelid 32-36 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded Tabelid 32-36 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. Tabel 36. Prügilaloa omaja iga-aastane aruandekohustus Tabelid 32-36 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus Pürolüüsiseadmes käideldavate tükeldatud vanarehvide kavandatav maht on 500 tonni aastas ehk 4, tonni ööpäevas. Tekkiva pürolüüsigaasi põletamisel saadav soojusenergia on 99 MWh/a, mis kasutatakse ära omatarbeks. Tabelid 37-40 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks. Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus Tabelid 37-40 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks. 9/29
Tabel 39. Saasteainete sisalduse proovivõtu ja mõõtmise protseduurinõuded Proovivõtunõuded Mõõtmisnõuded Välisõhus Vastavalt kehtivale seadusandlusele ja loa välisõhu seires toodule. Vastavalt kehtivale seadusandlusele ja loa välisõhu seires toodule. Reovees Heitvees Mõõte- ja seireseadmete kontroll vastavalt kehtivale seadusandlusele. Tabelid 37-40 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks. Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes Tabelid 37-40 täidetakse juhul, kui kompleksluba on antud jäätmete põletamiseks. Mõõte- ja seireseadmete kontroll vastavalt kehtivale seadusandlusele. Tabel 4. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa KÜTUSE KASUTAMINE, ENERGIA TOOTMINE JA TARBIMINE Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a KN Nimetus Väävlisisaldus, % Tuhasisaldus, % Alumine kütteväärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm 3 Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 Erikulu, t, m 3, kwh Kokku Tootmisprotsessis kütmiseks trans- Ruumide Sise- Muu või muud tooteühik ja pordiks u kohta olmevee soojendamiseks Elekter Kokku Omatarve Soojus ja aur Müük Kokku Omatarve Müük Tahkekütus Gaasikütus 2705 00 00 pürolüüsigaas 30 350 745 m 3 99 99 Vedelkütus 20/29
270 90 kerge kütteõli Muu 43 25 0.047 t 293 293 Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa Tootmisetapid või kasutusalad Kummi tükkjäätmete pürolüüs Muu kasutus Energia tarbimine, MWh/a Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a Kokku Omatoodang Muu tarnija Erikulu, Mwh tooteühiku kohta Kokku Omatoodang Muu tarnija 32 0.06 222 222 4.7 Erikulu, Mwh tooteühiku kohta Kokku Omatoodang Muu tarnija Tabel 43. Andmed energiakulu arvestite tüüpide, paigutuse, kontrollimise mooduse ja sageduse kohta Energiakulu arvesti paigaldatakse OÜ-le Jaotusvõrk kuuluvale õhuliinile. Arvesti tehnilise korrasoleku ja taatlemise eest vastutab selle omanik. Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks Tabel 45. Vibratsioon Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra VIBRATSIOON NING VÄLISÕHUS LEVIV LÕHN JA MÜRA Müra allika koordinaadid Müra tase tootmisterritooriumi piiril Müra vähendamise kava, meetmed ja rakendamise tähtaeg või vajaduse puudumise põhjendus Teenindava transpordiga kaasnev müra. Tööstusettevõtte liiklusmüra taotlustase segaalal ehk III kategooria. Päevane tase (07.00-23.00) Öine tase (23.00-07.00) < 60 db < 50 db 2/29
Tabel 46. Käitise omaseire kirjeldus Tabel 47. Veesaaste omaseire Tabel 47. Pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire OMASEIRE Tabel 48. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll Seade Hooldus Kontroll Nimetus, tüüp, võimsus Tegevuse nimetus Sagedus Mõõdetav näitaja Mõõtmise sagedus Tehnoloogiaseadmed Pürolüüsiseadmed ja abiseadmed Tehniline hooldus Vastavalt hooldus sagedusele Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed Vee- ja reoveepuhastusseadmed Jäätmekäitlusseadmed Temperatuur, rõhk jt näitajad Mõõteseade Nimetus, tüüp Erinevad sensorid, andurid jt seadmed Töörežiim (kestus) Kalibreerimissagedus Vastavalt valmistaja nõuetele. Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Tootmise seire Toormekasutuse jälgimine; tehnoloogiliste parameetrite jälgimine vastavalt käitisele rakenduva määruse nõuetele (); seadmete korrasoleku jälgimine Jäätmetekke seire Tekkivate jäätmekoguste jälgimine ja arvestus 22/29
Heitetekke seire Välisõhku suunatavate saasteainete seire viiakse läbi vastavalt käitisele rakenduva määruse (2) nõuetele Heite keskkonnamõju seire Välisõhku suunatavate saasteainete heitkoguste aruandlus Kvartaalne Müraja vibratsiooni seire Seadmete müra- ja vibratsioonitaseme mõõtmine Vajadusel Lõhna seire Kaebuste registreerimine ja analüüs, vajadusel mõõtmine Vastavalt vajadusele Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed Tabel 5. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Toorme ladustamine Toorme ladustamine Võimaliku avarii ohu kirjeldus Kehavigastuse tekke oht (libisemine, kukkumine, masinate liikuvad osad) Haigestumise oht (töö välitingimustes, tõmbetuul ja madal temperatuur hoonetes) Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Töö- ja tuleohutusjuhendid vastavalt töökoha iseärasustele, mis koostatakse käitise riskianalüüsi alusel ning sisaldavad teavet õnnetuste ja avariiolukordade ennetamiseks ning nende tekkimise puhul avariiolukorras tegutsemiseks, et vältida ja vähendada inimese tervisele ja keskkonnale tekkida võivat kahju. Töö- ja tuleohutusjuhendite nõudeid tutvustatakse personalile nende tööle asumisel ning perioodiliselt võit töötingimuste muutumisel korraldatakse täiendkoolitusi. Töö- ja tuleohutusjuhendid vastavalt töökoha iseärasustele, mis koostatakse käitise riskianalüüsi alusel ning sisaldavad teavet õnnetuste ja avariiolukordade ennetamiseks ning nende tekkimise puhul avariiolukorras tegutsemiseks, et vältida ja vähendada inimese tervisele ja keskkonnale tekkida võivat kahju. Töö- ja tuleohutusjuhendite nõudeid tutvustatakse personalile nende tööle asumisel ning perioodiliselt võit töötingimuste muutumisel korraldatakse täiendkoolitusi. 23/29 Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus ja viimase ülevaatuse kuupäev Juhataja Vastavalt töötervishoiu ja ohutuse alaste õigusaktide nõuetele ning tuleohutusnõuetele Juhataja Vastavalt töötervishoiu ja ohutuse alaste õigusaktide nõuetele ning tuleohutusnõuetele Pürolüüs Tulekahju, plahvatus Töö- ja tuleohutusjuhendid vastavalt töökoha iseärasustele, Juhataja Vastavalt töötervishoiu ja
Pürolüüs Pürolüüs Kütuse ja toodete ladustamine Kehavigastuse tekke oht (libisemine, kukkumine, masinate liikuvad osad) Haigestumise oht (töö välitingimustes, tõmbetuul ja madal temperatuur hoonetes) Tulekahju, plahvatus mis koostatakse käitise riskianalüüsi alusel ning sisaldavad teavet õnnetuste ja avariiolukordade ennetamiseks ning nende tekkimise puhul avariiolukorras tegutsemiseks, et vältida ja vähendada inimese tervisele ja keskkonnale tekkida võivat kahju. Töö- ja tuleohutusjuhendite nõudeid tutvustatakse personalile nende tööle asumisel ning perioodiliselt võit töötingimuste muutumisel korraldatakse täiendkoolitusi. Töö- ja tuleohutusjuhendid vastavalt töökoha iseärasustele, mis koostatakse käitise riskianalüüsi alusel ning sisaldavad teavet õnnetuste ja avariiolukordade ennetamiseks ning nende tekkimise puhul avariiolukorras tegutsemiseks, et vältida ja vähendada inimese tervisele ja keskkonnale tekkida võivat kahju. Töö- ja tuleohutusjuhendite nõudeid tutvustatakse personalile nende tööle asumisel ning perioodiliselt võit töötingimuste muutumisel korraldatakse täiendkoolitusi. Töö- ja tuleohutusjuhendid vastavalt töökoha iseärasustele, mis koostatakse käitise riskianalüüsi alusel ning sisaldavad teavet õnnetuste ja avariiolukordade ennetamiseks ning nende tekkimise puhul avariiolukorras tegutsemiseks, et vältida ja vähendada inimese tervisele ja keskkonnale tekkida võivat kahju. Töö- ja tuleohutusjuhendite nõudeid tutvustatakse personalile nende tööle asumisel ning perioodiliselt võit töötingimuste muutumisel korraldatakse täiendkoolitusi. Töö- ja tuleohutusjuhendid vastavalt töökoha iseärasustele, mis koostatakse käitise riskianalüüsi alusel ning sisaldavad teavet õnnetuste ja avariiolukordade ennetamiseks ning nende tekkimise puhul avariiolukorras tegutsemiseks, et vältida ja vähendada inimese tervisele ja keskkonnale tekkida võivat kahju. Töö- ja tuleohutusjuhendite nõudeid tutvustatakse personalile nende tööle asumisel ning perioodiliselt võit töötingimuste muutumisel korraldatakse täiendkoolitusi. ohutuse alaste õigusaktide nõuetele ning tuleohutusnõuetele Juhataja Vastavalt töötervishoiu ja ohutuse alaste õigusaktide nõuetele ning tuleohutusnõuetele Juhataja Vastavalt töötervishoiu ja ohutuse alaste õigusaktide nõuetele ning tuleohutusnõuetele Juhataja Vastavalt töötervishoiu ja ohutuse alaste õigusaktide nõuetele ning tuleohutusnõuetele 24/29
Tabel 52. Kemikaaliseaduse peatükkides 2, 3 ja 5 esitatud nõuete kohane teave Tabel 53. Tegevushälbed Tööde liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede Tööd tootmisseadmete rikete korral Pürolüüs hooldusnõuete ja -juhendite täitmine Tööd tootmisseadmete rikete korral Pürolüüs Remondijuhendite täitmine Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed Tabel 55. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte Kavandatava pürolüüsiseadme puhul on tegemist uue käitisega. Lao kinnistul on selle eelmise omaniku andmetel asunud kunagise ühismajandi väetiseladu juba 970-ndatest aastatest, enne käitise rajamist on kinnistul asuvad hooned seisnud aastaid kasutuseta. Käitises tegeletakse vanarehvidest pürolüüsi teel pürolüüsigaasi ja süsivesiniksegu tootmisega. Kavandatav käideldavate kummi tükkjäätmete maht: 500 tonni aastas. Tükeldatud vanarehvide käitlemise tehnoloogia põhiprotsess on madalatemperatuuriline pürolüüs (temperatuurivahemikus 450 500 C), mille tulemusel kummi moodustavad kõrgmolekulaarsed ühendid lagunevad vedelateks ja lenduvateks (auru-gaasisegu) süsivesinikeks ja tehniliseks süsinikuks, samuti eraldatakse rehvides kasutatav metallkoort. Tekkiv pürolüüsigaas on koostiselt lähedane maagaasiga ja kasutatakse ära käitise töötajate olmeruumide kütmiseks ja pürolüüsiprotsessi energeetilisteks vajadusteks. Tekkiv süsivesinike vedelfraktsioon on lähedane oma koostiselt raskele kütteõlile, hea toore naftakeemiatööstusele, tooraine erinevate kaubakütuste bensiini ja diiselkütuse tootmiseks. Tekkiv tehniline süsinik ja metallkoort antakse üle jäätmetena vastavat luba omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. Kavandatav pürolüüsiseade vajab minimaalses koguses tehnoloogilist vett soojusvahetite täitmiseks. Tehnoloogiline, olmevesi ja joogivesi ostetakse selle müügiga tegelevalt ettevõttelt sobiva suurusega pakendis. Tehnoloogilist reovett kavandatava protsessi tulemusel ei tekki. Töötajate olmes tekkiv reovesi kogutakse mahutisse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Reovesi antakse lepingu alusel üle vee- ja reovee käitlemise teenust pakkuvale ettevõttele. Enne pürolüüsigaasi tekkimist kasutatakse pürolüüsimahuti kuumutamiseks vajaliku soojuse tootmiseks kerget kütteõli. Kuni käitaja ei ole tõendanud teisiti, on tegemist jäätmepõletustehasega. Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest 25/29