Harku Vallavolikogu 29.03.2012 määruse nr 3 Lisa Harku valla jäätmekava 2012-2016 Harku vald 2012 1
Sisukord SISSEJUHATUS... 4 1. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED... 5 1.1. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel... 5 1.2. Harku valla jäätmekäitlusalased õigusaktid... 7 1.3. Harku valla jäätmekava seos üleriigilise jäätmekavaga... 7 2. HARKU VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE... 9 2.1. Asend, rahvastik ja asustus... 9 2.2. Looduskeskkond... 11 2.3. Ettevõtlus, tervishoid ja haridus... 11 2.4. Maakasutus... 12 3. HARKU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE HETKEOLUKORD... 13 3.1. Jäätmekäitluskohad... 13 3.2. Korraldatud jäätmevedu... 13 3.3. Tekkivad, kõrvaldatavad ja taaskasutatavad jäätmekogused... 15 3.3.1. Segaolmejäätmed... 16 3.3.2. Pakendijäätmed... 18 3.3.3 Biolagunevad jäätmed... 19 3.3.3. Reoveepuhastite muda... 20 3.3.4. Vanapaber ja papp... 20 3.3.5. Ohtlikud jäätmed... 21 3.3.6. Probleemtooted... 23 3.3.6.1. Patareid... 23 3.3.6.2. Elektri- ja elektroonikajäätmed... 24 3.3.6.3. Romusõidukid ja vanarehvid... 25 3.3.7. Tervishoiuasutuste jäätmed... 25 3.3.8. Ehitus- ja lammutusjäätmed... 26 3.3.9. Metallijäätmed... 26 3.3.10. Vanamööbel... 26 3.3.11. Kaevandamisjäätmed ja pinnas... 26 3.4. Jääkreostus... 27 3.5. Harku valla jäätmejaam... 27 2
3.6. Jäätmekäitlusettevõtted Harku valla territooriumil... 28 4. JÄÄTMEHOOLDUSE KESKKONNAMÕJU... 30 4.1. Suletud prügilate keskkonnamõju... 30 4.2. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju... 31 4.3. Jäätmekäitluseks vajamineva looduvara mahu hinnang... 32 5. JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMINE... 33 5.1. Jäätmekäitlusalane järelevalve... 33 5.2. Jäätmejaam... 33 5.1. Jäätmehoolduskoostöö arendamine Harjumaal... 34 5.2. Jäätmekäitluse finantseerimine... 35 5.3. Harku valla jäätmekäitluse probleemid... 36 6. JÄÄTMEKÄITLUSE EESMÄRGID, MEETMED JA TEGEVUSED... 38 6.1. Üldine jäätmekäitluspoliitika... 38 6.2. Olemasolevad jäätmekäitluskohad... 39 6.3. Harku valla jäätmehoolduse eesmärgid... 39 6.3.1. Meede: Jäätmehoolduse korraldamine ja selle pikaajaline planeerimine.. 40 6.3.2. Meede: Seire- ja järelevalvesüsteemi tõhustamine... 41 6.3.3. Meede: Elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine, jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse arendamine... 42 KOKKUVÕTE... 44 LISA 1. ÜLEVAADE HARKU VALLA JÄÄTMEKAVA 2005 2009 TEGEVUSKAVA TÄITMISEST... 45 LISA 2. HARKU VALLAST KOGUTUD JÄÄTMED AASTATEL 2008 2010, TONNIDES... 50 LISA 3. TEGEVUSKAVA JA RAHASTAMISALLIKAD 2012-2016... 52 3
Sissejuhatus Harku valla jäätmekava 2012 2016 on Harku valla arengukava osa, mis määrab jäätmekäitluse arengusuunad järgnevaks viieks aastaks. Jäätmekava on koostatud lähtudes Eesti keskkonnastrateegiast, riigi jäätmekavast, Harku valla arengukavast ning kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmekava üldiseks eesmärgiks on Harku valla jäätmehoolduse korraldamine keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine. Jäätmekava eesmärkide seadmisel on lähtutud riigi jäätmekavas 2008-2013 seatud eesmärkidest. Jäätmekava põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduvkasutada, ringlusesse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal. Harku valla jäätmekavas on käsitletud: 1. Jäätmemajanduse õiguslikke aluseid kohaliku omavalitsuse jäätmemajanduse alased õigused ja kohustused, valla jäätmealased õigusaktid; 2. Valla sotsiaalmajanduslikku ülevaadet asend, rahvastik, looduskeskkond, maakasutus, ettevõtlus, tervishoid ja haridus; 3. Hetkeolukorra ülevaade korraldatud jäätmevedu, erinevate taaskasutatavate jäätmeliikide kogumine, jäätmejaam; 4. Jäätmehoolduse keskkonnamõju suletud prügilate ja jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju; 5. Jäätmehoolduse korraldamist jäätmejaam, jäätmehoolduskoostöö arendamine Harjumaal, jäätmekäitluse finantseerimine ja valla peamised jäätmekäitluse probleemid; 6. Jäätmekäitluse eesmärke, meetmeid ja tegevusi üldine jäätmekäitluspoliitika, olemasolevad jäätmekäitluskohad ja eesmärgid nagu jäätmehoolduse korraldamine ja pikaajaline planeerimine, seire- ja järelevalvesüsteemi tõhustamine, elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine, jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse arendamine; 7. Harku valla jäätmekava 2005 2009 tegevuskava täitmist; 8. Harku valla jäätmekava 2012 2016 tegevuskava. Jäätmekava koostas keskkonnaspetsialist Lembe Reiman. 4
1. Jäätmemajanduse õiguslikud alused Eesti jäätmekäitlust tervikuna reguleerib jäätmeseadus, mis jõustus 1. mail 2004. Jäätmeseadus on kooskõlas Euroopa Liidu jäätmealase seadusandlusega. Vastavalt Jäätmeseadusele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. 1.1. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel Viide õigusakti Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused paragrahvile Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 6 lg 1 Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas jäätmehooldust juhul kui see ei ole seadusega antud kellegi teise täita 22 lg 1 p 36 4 36 6 Volikogu ainupädevuses on jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine, jäätmehoolduseeskirja kehtestamine, jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine Jäätmeseadus 12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid 31 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses 39 Jäätmekava koostamine, käsitlusala, jäätmekava sisu 42 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on riigi jäätmekavast juhindudes koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta 43 lg 3 Kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul riigi ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates 44 lg 4 Kohalik omavalitsuse organ võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks 44 lg 5 Keskkonnaminister ja kohaliku omavalitsuse organ on 5
kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras 55 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile ning maavanemale 56 58 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avalik väljapanek ja avalik istung Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil arvamuse avaldamine ja esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemustest teatamine 59 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vastuvõtmine 65 lg 2 Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale (v.a tootjavastutuse korral) 66 lg 2 Kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi 66 lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus 66-71 1 Kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmevedu 79 Kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus jäätmeloa taotluse kohta 127 lg 2 p 3 Jäätmeseaduse rikkumistest tulenevate väärtegude kohtuväline menetlemine 128 lg 4 Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub 128 lg 6 Kui kohaliku omavalitsuse organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastatus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole kohaliku omavalitsuse organ Pakendiseadus 15 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmeeeskirjas. 15 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi 6
pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. 17 1 lg 1 Nõuded pakendijäätmete kogumiskohtadele Keskkonnatasude seadus Sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra 1.2. Harku valla jäätmekäitlusalased õigusaktid Kohaliku omavalitsuse õigusaktid täpsustavad üleriigilist seadusandlust. Jäätmekäitluse korraldamise aspektist on oluline jäätmehoolduseeskiri. Harku valla jäätmehoolduseeskiri on kehtestatud 26. mail 2005 aastal määrusega nr 13, mida on täiendatud Harku vallavolikogu 24. aprilli 2008 määrusega nr 10 ja 30. juuni 2011 määrusega nr 11. Jäätmehoolduseeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Harku valla haldusterritooriumil. Eeskiri on kehtestatud eesmärgiga säilitada Harku vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Harku valla heakorra eeskiri on vastu võetud Harku vallavolikogu 27. märtsil 2008 määrusega nr 6. Heakorra eeskirja eesmärgiks on tagada valla haldusterritooriumil puhtus ja kord. Harku vallas korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad on kehtestatud Harku vallavolikogu 25. mai 2007 määrusega nr 10, mida on muudetud 23. oktoober 2008 määrusega nr 27. Harku valla jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus on vastu võetud Harku vallavolikogu 10. novembri 2005 määrusega nr 23. Registri asutamise ja pidamise eesmärgiks on Harku vallas olmejäätmete tekitajate üle arvestuse pidamine. Register annab ülevaate vallakodanikel, korteriühistutel ja asutustes tekkinud olmejäätmetest ja olmejäätmete käitlemise nõuetest kinnipidamisest. Harku valla jäätmekava 2005 2009 võeti vastu Harku Vallavolikogu 31. märts 2005 määrusega nr 5. Jäätmekavaga määrati Harku valla jäätmehoolduse arengusuunad aastateks 2005 2009. Jäätmekava tegevuskava täitmise aruanne on toodud lisas 1. 1.3. Harku valla jäätmekava seos üleriigilise jäätmekavaga Riigi jäätmekava 2008 2013 on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008 korraldusega nr 234. Riigi jäätmekava põhieesmärk on jäätmehoolduse korrastamine, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Territoriaalselt haarab jäätmekava kogu riigi territooriumi. Käsitlusala haarab ka jäätmealase rahvusvahelise koostöö, jäätmete sisse- ja väljaveo. 7
Põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduvkasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal. Jäätmekava haarab need jäätmeliigid, mis on jäätmeseaduse reguleerimisalas, seega nii ohtlikud jäätmed kui ka tavajäätmed (s.h püsijäätmed). Jäätmekava eesmärkide püstitamisel on lähtutud EL ja Eesti keskkonnapoliitikast, s.h õigusaktide nõuetest ja heast keskkonnatavast. Üldised EL jäätmepoliitika eesmärgid ja printsiibid on: ELi jäätmepoliitika aitab vähendada ressursikasutusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju, seda jäätmetekke vältimine ning jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse kaudu; juba eelnevalt püstitatud jäätmepoliitika peaeesmärgid vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, s.h korduskasutamist ja ringlusse võtmist, et vähendada negatiivset keskkonnamõju on endiselt jõus ja kirjeldatud mõjupõhine lähenemine toetab nende saavutamist. Oluline on seose katkestamine keskkonnakoormuse ja majanduskasvu vahel. Jäätmekava kontekstis väljendab see seose katkestamist ressursikasutuse, tavajäätmete ja ohtlike jäätmete tekke ning majanduskasvu vahel. See põhimõte on välja toodud EL kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis. Keskkonna- (jäätme-) poliitika elluviimine eeldab abinõude kompleksi, kus märksõnadeks on säästev tootmine ja tarbimine, integreeritud tootearendus, tootja vastutus, toote jälgimine kogu olelustsükli vältel, roheline (keskkonnasäästlik) riigihange jne. Toodete puhul peab lähtuma printsiibist, et keskkonnaküsimustega tuleb hakata tegelema juba tootekavandamise ja projekteerimise etapis, s.t idee, eelprojekti, projekteerimise, arendamise ja kõige lõpuks toote valmistamise etapis. Väga oluline on toote (ka ehitise) lammutamise eelnev läbimõtlemine ja taaskasutus. Seega integreeritud tootepoliitika rakendamine ehitus- ja lammutusprahi tekke vältimiseks. Harjumaa jäätmekäitlus on tihedalt seotud Tallinna samasisuliste arengutega. Tallinna iseloomustab teiste Eesti piirkondadega võrreldes kiirem majanduskasv ja ettevõtluse suur kontsentratsioon. Seda on põhjustanud kiired ja soodsad muutused investeerimiskliimas ning väliskontaktide rohkus. Majanduskasv tõi endaga kaasa tulude ja tarbimise kasvu ning nendega koos tekkivate jäätmekoguste suurenemise. Olmejäätmete (k.a pakendijäätmed) teke ühe Tallinna elaniku kohta on vabariigi kõrgeim, seejuures olmejäätmete tekke osas on Harjumaa ja Tallinna osatähtsus kogu riigi omast kuni 50%. Seda tingib kaubanduse- ja teenindusasutuste suur osatähtsus võrreldes ülejäänud Eestiga. Seoses valglinnastumisega on Tallinna ümber paiknevates valdades möödunud perioodil tekkinud hulgaliselt uusi asumeid ja see protsess jätkub. On täheldatud, et uutes asumites tekib olmejäätmeid ühe inimese kohta rohkem võrreldes Tallinna elanikega. Üheks seletuseks on jõukam elanikkond ja ka aiajäätmete suur kogus, mis tavaliselt läheb olmejäätmete konteinerisse. 8
2. Harku valla sotsiaalmajanduslik ülevaade 2.1. Asend, rahvastik ja asustus Harku vald paikneb Harju maakonna loodeosas. Idast piirneb Harku vald Tallinna linnaga, kagust Saue vallaga ja lõunast Keila linnaga ning edasi Keila vallaga. Harku valla põhjapiiriks on 22 km pikkune lõik Soome lahe rannajoonest. Joonis 1. Harku valla paiknemine Allikas: Harju Maavalitsus Harku valla pindala on 159,7 ruutkilomeetrit. Halduskeskuseks on Tabasalu alevik, kuhu on koondunud ka enamik teenindusest ja ettevõtlusest. Lisaks asuvad valla territooriumil Harku alevik ja 21 küla. Harku alevik ja selle ümbrus moodustavad omaette piirkonna, mis ei ole füüsiliselt ülejäänud valla külge seotud ja piirneb Tallinna linna ning Saue vallaga. Veidi eraldiseisev on Kütke, Kumna ja Tutermaa külade piirkond, mis jääb vallakeskusest kaugemale ja piirneb Keila linna, Keila valla ja Saue vallaga. Elamualad on suures osas koondunud Tabasalu Muraste Vääna-Jõesuu joonele. Algselt hooajaliste elamupiirkondadena asustatud Vääna-Jõesuu, Suurupi ja Muraste suvilarajoone kohandatakse aina enam alaliseks elamiseks. Neid piirkondi iseloomustavad väikesed krundid ja kitsas ning ebaratsionaalne tänavatevõrk. Traditsiooniline hajaasustusmuster iseloomustab Sõrve, Adra, Kütke, Vahi, Vaila ja teisi väiksemaid külasid. 9
Suvel on valla mereäärne osa atraktiivne suvituspiirkond, sinna suunduvate inimeste arvelt kasvab valla elanike arv suvel hinnanguliselt kuni kolmekordseks. Enamikus valla asulates on valdavad väikeelamud, paljud neist aastaringseks elamiseks kohandatud aiamajad. Korrusmaju on suuremal hulgal Tabasalu alevikus, mõned lisaks Harkus, Harkujärvel, Kumnas, Murastes, Tutermaal, Väänas, Rannamõisas ja Vääna- Jõesuus. Harku vallas elab elanikeregistri andmetel 01. jaanuar 2012 seisuga 12 820 inimest. Neist Tabasalus 3369, Harku alevikus 666 ning Muraste külas 1554. Valla elanike jaotus külades ning elanike arvu muutus võrreldes eelmise Harku valla jäätmekava koostamisega 2004. a on toodud tabelist 2.1. Tabel 2.1. Harku valla elanike arv aastatel 2004. ja 2012. asulate lõikes ja elanike arvu muutus võrreldes aastaga 2004 Asula/küla Elanikke 2004 Elanikke 2012 Elanike arvu kasv % Adra 60 103 72 Harku 654 666 2 Harkujärve 472 616 31 Humala 31 34 10 Ilmandu 187 469 151 Kumna 313 287-8 Kütke 72 87 21 Laabi 100 82-18 Liikva 95 332 249 Muraste 449 1554 246 Naage 64 128 100 Rannamõisa 337 709 110 Suurupi 381 879 131 Sõrve 121 203 68 Tabasalu 2557 3369 32 Tiskre 223 805 261 Tutermaa 278 284 2 Türisalu 322 537 67 Vahi 60 88 47 Vaila 34 80 135 Viti 197 369 87 Vääna 276 256-7 Vääna-Jõesuu 364 809 122 Harku valla teadmata asula 0 74 Kokku 7647 12820 83 Allikas: Harku Vallavalitsus 10
2.2. Looduskeskkond Harku vald asub Soome lahe rannikul ja valla põhja- ning lääneosas paljandub Põhja- Eesti klint. Palju esineb loopealseid. Vääna maastikukaitsealal asub Tõlinõmme järv, valla territooriumilt voolavad läbi Keila ning Vääna jõgi. Soodest ja rabadest on suuremad Tõlinõmme, Muraste ja Harku raba ning Tabasalu ja Vääna soo. Põhjavesi on kaitsmata või vähe kaitstud ning reostuse sattumine põhjavette on kiire. Kaitsmata on alvarite ja kurisuude alad, mis moodustavad suurema osa valla territooriumist. Paremini on kaitstud paksema moreenkihiga kaetud alad Vääna jõe orus, Vitil mere ääres ja Ilmandu külast lõunas. Valla lõunaosas on intensiivse põhjavee tarbimise tõttu tekkinud kohalik veepinna alanduslehter. Maavaradest leidub Harku vallas lubjakivi, turvast, vähem liiva ja kruusa. Hetkel toimub turba tootmine Vääna turbatootmisalal. Harku lubjakivimaardla on Harku valla territooriumi suuremas osas ammendunud ja alles olevale varule ei ole kaevandusluba väljastatud. Valla metsasus on 40%, mis on madalam, kui Harjumaa keskmine. Suurem osa metsadest on hoiu- ja kaitsemetsad. Harku vallas asuvad järgmised kaitstavad loodusobjektid: Kaitsealad Muraste looduskaitseala, Suurupi looduskaitseala, Naage maastikukaitseala, Rannamõisa maastikukaitseala, Türisalu maastikukaitseala ja Vääna maastikukaitseala Natura 2000 alad Pakri hoiuala, Vääna hoiuala, Muraste loodusala, Naage loodusala, Ninamaa loodusala, Rannamõisa loodusala, Türisalu loodusala ja Vääna jõgi Kaitsealused pargid Harku mõisa park, Kumna mõisa park, Muraste mõisa park, Viti mõisa park Püsielupaigad Sõrve merikotka püsielupaik, Vatsal merikotka püsielupaik, Sõrvemetsa käpaliste püsielupaik, Tugamanni kanakulli püsielupaik, Vatsla kanakulli püsielupaik, Vääna kanakulli püsielupaik, Vääna-Jõesuu lehtkobartoriku püsielupaik, Vääna-Viti nahkhiirte püsielupaik Muud kaitsealused objektid Pilladu tamm, Rabakivi tamm, Valingu tammik, Taru hiidrahn ja Taari hiidrahn, Tilgu koopad ja kivikülv 2.3. Ettevõtlus, tervishoid ja haridus Nagu mujalgi Harjumaal, on ka Harku vallas ettevõtlus aktiivsem kui Eestis keskmiselt. Suuremas osas on ettevõtlus koondunud Tabasalu aleviku ümbrusesse, kus on välja 11
ehitatud vastav infrastruktuur ja olemas hea ühendus Tallinnaga. Väiksem ettevõtluspiirkond on Keila lähedal Kumna ja Tutermaa külades, mis asuvad samuti logistiliselt heas kohas. Harku vallas ei ole märgata olulist spetsialiseerumist ühelegi ettevõtlusvaldkonnale. Suurem osa ettevõtetest tegeleb erinevate kaupade müügi ja vahendamisega, tootmisega, transpordiga, mootorsõidukite remondi ja hooldusega, kinnisvaraga, toitlustuse ja teenindusega, põllumajanduse ja aiandusega. Tervisehoiuasutustest tegutsevad vallas 3 perearstikeskust ja 2 hambaravikabinetti Tabasalus. Haridusasutustest on Harku vallas hetkel Tabasalu Gümnaasium, Vääna Mõisakool, Harkujärve Lasteaed-algkool, kuus lasteaeda, Tabasalu muusikakool, Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledž, noorsootöökeskus, eakate päevakeskus ning kolm raamatukogu. 2.4. Maakasutus Harku valla pindala on 159,7 km 2. Sellest metsamaad on ligi 40%. Valla maad on üldiselt väheviljakad ja põllumajanduslikus kasutuses on üsna väike osa valla maadest. Elamumaad on suures osas koondunud mereäärsetele aladele. Teenindus ja kaubandus on elamupiirkondade lähedal. Tööstus- ja tootmismaad on koondunud suuremate teede äärde (Harku, Tutermaa) ning Tabasalu kanti. 12
3. Harku valla jäätmehoolduse hetkeolukord Vastavalt jäätmeseadusele on jäätmehoolduse arendamine ehk jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset, kohalike omavalitsusorganite korraldada. Igasuguse arendamise aluseks on täpne ülevaade olemasolevast olukorrast. Säästva Eesti Instituudi (SEI-Tallinn) poolt 2007-2008. a läbi viidud segaolmejäätmete sortimisuuringu Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs kaudse hinnangu kohaselt tekkis 2007. a Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 285 kg segaolmejäätmeid aastas, mis teeb umbes 0,8 kg segaolmejäätmeid inimese kohta päevas. Lähtudes riigi jäätmekava olmejäätmete tekkekoguste hinnangust, võiks eeldada, et olmejäätmete kogus suureneb keskmiselt 3% aastas. Tegelikkuses on tekkivad jäätmekogused väiksemad. Olmejäätmete kogus sõltub eelkõige piirkonnas valdavast elamutüübist (korrusmajad, individuaalelamud) ja tarbimisharjumistest ning kaubandus- ja teiste teenindusettevõtete lähedusest. Peale selle mõjutab prügilasse ladestatavate jäätmete kogust see, kui hästi on piirkonnas korraldatud jäätmete (paber ja papp, pakendijäätmed ja biojäätmed) liigiti kogumine. 3.1. Jäätmekäitluskohad Harku vallast kogutud tavajäätmed viiakse Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse, kus osa läheb jäätmekütuse tootmiseks ning osa ladestatakse. Sulgemist vajavaid prügilaid Harku vallas ei ole. Valla haldusterritooriumil on paiknenud Sõrve prügila, mis suleti 2003 2004. a vastavalt AS Kobras poolt koostatud sulgemisprojektile. Prügila järelhooldust teostati 3 aastat vastavalt sulgemisprojektis toodud nõuetele. 3.2. Korraldatud jäätmevedu Harku vallas toimub korraldatud jäätmevedu alates 01.04.2006. Esimene korraldatud jäätmevedaja oli Adelan Prügiveod OÜ. Korraldatud jäätmeveoga olid haaratud järgmised jäätmeliigid: 20 01 01 paber ja kartong 20 03 01 - segaolmejäätmed 20 03 07 suurjäätmed OÜ Adelan Prügiveod korraldatud jäätmeveo ainuõigus pidi lõppema 31.03.2009 aga kuna uus korraldatud jäätmevedaja leidmise konkurss oli kohtus vaidlustatud, siis 13
pikendati kehtivat jäätmeveo ainuõigust kuni uus vedaja on selgunud ja suuteline jäätmevedu alustama. Alates 01.06.2011 on uueks korraldatud jäätmeveo vedajaks kuni 31.05.2014 AS Veolia Keskkonnateenused ja korraldatud jäätmeveoga on haaratud järgmised jäätmeliigid: 20 01 01 paber ja kartong 20 03 01 - segaolmejäätmed 20 03 07 suurjäätmed 20 01 08 biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed Korraldatud jäätmeveo piirkonnaks on terve Harku valla haldusterritoorium. Segaolmejäätmetele rakendub korraldatud jäätmevedu nii elamumaa kui mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel. Paberit ja kartongi tuleb eraldi koguda kinnistul, kus asub vähemalt 5 korterit või kui neid tekib üle 50 kg nädalas. Kompostitavaid biolagunevad jäätmeid tuleb eraldi koguda kinnistul, kus asub vähemalt 20 korterit või kui neid tekib üle 50 kg nädalas, seejuures on lubatud kinnistul tekkivaid orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistu piires. Harku vallas on 01.12.2011 korraldatud jäätmeveoga liitunud enam kui 3400 jäätmetekkekohta ja lisaks on ühine jäätmeveoleping 36 aiandusühistul. Korraldatud jäätmeveost on 01.01.2012 seisuga vabastatud 35 kinnistut, kus ei elata ja kinnistut ei kasutata ning talvehoojaks on vabastatud 212 suvilat, mida kasutatakse ainult suveperioodil. Ülevaade korraldatud jäätmeveol kasutatavatest konteineritest ja jäätmeveo sagedustest on toodu tabelites 3.1. ja 3.2. Tabel 3.1. Korraldatud jäätmeveol kasutatavad konteinerid Konteineri maht, liitrit kogus 80 26 140 406 150 l kott 214 240 1926 370 218 600 209 660 86 800 182 1100 22 2500 36 3000 2 4000 1 4500 20 5000 1 Allikas: Harku Vallavalitsus 14
Tabel 3.2. Olmejäätmete äraveo sagedus Tühjenduste sagedus, päeva kogus 84 69 56 21 28 1789 14 1121 7 295 Allikas: Harku Vallavalitsus Tänu korraldatud jäätmeveole on oluliselt vähenenud prügiveo hinnad. Korraldatud jäätmeveoga on kaasnenud jäätmevaldajate sundliitmine, mis võimaldab paremat järelevalvet. Enne korraldatud jäätmeveo algust oli suur osa eramuid ja suvilaid jäätmete kogumissüsteemist väljas ning jäätmeid viidi kas võõrasse prügikasti, ladestati ebaseaduslikult või põletati. 3.3. Tekkivad, kõrvaldatavad ja taaskasutatavad jäätmekogused Harku vallas kogutud jäätmekogused vastavalt riiklikule jäätmestatistikale on toodud tabelis 3.3. Kuna riiklikus jäätmestatistikas on jäätmekogused toodud kodumajapidamiste ja ettevõtete kohta ühiselt, ei ole võimalik välja tuua eraldi jäätmekoguseid kodumajapidamiste ja ettevõtete lõikes. Täpsem jäätmeteke on toodud lisas 2. Tabel 3.3. Harku vallast kogutud jäätmekogused aastatel 2008-2010 (tonnides) Aasta Kogutud jäätmed 2008 13267 2009 9403 2010 13037 Allikas: Keskkonnateabe Keskus Tabelis 3.4. on toodud aastatel 2002 2003 ja 2008 2010 Harku vallast kogutud segaolmejäätmete, pakendijäätmete, metallijäätmete, ohtlike jäätmete, elektroonikajäätmete, vanarehvide ja vanapaber ning papi kogused. Aastad 2002. ja 2003. on toodud tabelis, kuna antud aastate jäätmekogused olid aluseks eelmise Harku valla jäätmekava koostamisel. 2002. a aastal viidi Harku valla jäätmed Sõrve prügilasse, kus ei toimunud prügi kaalumist vaid kogust hinnati mahupõhiselt. 2003. a keskel Sõrve prügila suleti ja jäätmed viid Tallinna Prügilasse, mis põhjustas jäätmehulga suure languse. Tabelist lähtub, et segaolmejäätmete kogused on aastaaastalt vähenenud, liigiti kogutud jäätmete kogused aga suurenenud, mis näitab jäätmete liigiti kogumise kasvu. Harku valla elanike arv kasvab pidavalt, mistõttu võib eeldada, et tulevikus valla territooriumilt kogutavate segaolmejäätmete ja eraldi kogutavate pakendijäätmete, vanapaberi ja papi ning biolagunevate jäätmete kogus kasvab. 15
Tabel 3.4. Harku vallas kogutud jäätmed (tonnides) Jäätmeliik 2002 2003 2008 2009 2010 Segaolmejäätmed 5461,2 3106,4 3287,9 2559,6 2028,4 Pakendijäätmed 248 243,9 553,2 540,1 685,7 Metallijäätmed 62,6 852,8 1116,4 1303,2 1725,8 Ohtlikud jäätmed 7,4 113,9 246,5 231,1 163,1 Elektroonikajäätm ed 0,5 3,1 26,8 16,2 67,0 Vanarehvid 0,05 0 15,2 27,2 28,5 Vanapaber ja - papp 0 10,2 91,5 32,2 56,0 Kokku 5779,7 4330,3 5337,5 4709,7 4754,6 Allikas: Keskkonnateabe Keskus 3.3.1. Segaolmejäätmed Olmejäätmed on levikult üks peamisi jäätmeliike, need tekivad kõikidel elualadel, nii kodumajapidamises kui ka tööstuses. Olmejäätmeid tekib kogu elanikkonnal ja need moodustavad suurema osa kogu majapidamises tekkivatest jäätmetest. Jäätmete liigiti kogumisega on võimalik segaolmejäätmete hulka mõningal määral vähendada. Olmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed, muutudes nii ajas kui ka ruumis. See on tingitud tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest jäätmeid tekkekohas käidelda. Vastavalt Harku valla jäätmehoolduseeskirja paragrahvile 8 ei tohi olmejäätmete konteinerisse panna: ohtlikke jäätmeid, üle 40 o C kuuma tuhka, lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid, käimlajäätmeid, kogumiskaevude setteid, nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid, radioaktiivseid jäätmeid, erikäitlust vajavaid jäätmeid, jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid, aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist, taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud, ehitus- ja lammutusjäätmeid. Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. Aastatel 2002 2010 kogutud jäätmekoguseid iseloomustab joonis 3.1 ja elaniku kohta kogutud olmejäätmete kogust joonis 3.2. 2002 aastal koguti elaniku kohta 800 kg olmejäätmeid, mis tuleneb Sõrve prügilas jäätmete mahupõhisest hindamisest. 2004. a koguti elanikku kohta vaid 176 kg jäätmeid, mis on ilmselt põhjustatud sellest, et jäätmeveokid kogusid olmejäätmeid nii Harku vallast kui Tallinna linnast ja deklareerisid jäätmed Tallinna linnast pärinevate jäätmetena. Järgmistel aastatel on kogutud segaolmejäätmete kogused vähenenud, mis tuleneb jäätmete sorteerimisest. 16
Jäätmeteke elaniku kohta, kg/a Segaolmejäätmed, tonni Joonis 3.1. Harku vallas 2002-2010 kogutud segaolmejäätmete kogused, tonni 6000 5461 5000 4000 3000 3106 2744 3366 2982 3288 2560 2000 1372 2028 1000 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Allikas: Keskkonnateabe Keskus Joonis 3.2. Harku vallas 2002-2010 elaniku kohta kogutud segaolmejäätmete kogus, kg 900 800 800 700 600 500 400 300 200 426 176 314 354 288 297 218 164 100 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Allikas: Keskkonnateabe Keskus Prügilasse ladestatud segaolmejäätmete koostise analüüsimiseks on Eestis erinevate meetodite alusel tehtud ainult üksikuid piirkondlikke ja valdavalt lühiajalisi uuringuid. Viimane põhjalikum segaolmejäätmete sortimisuuring viidi läbi üle eestiliselt aastatel 2007-2008. Sortimisuuringu eesmärk oli analüüsida Eesti eri piirkondades ja asulatüüpides tekkivate ja prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete ainelist koostist. Uuringu tulemusena saadud Eesti keskmine segaolmejäätmete liigiline koostis on esitatud joonisel 3.3. 17
Joonis 3.3. Eesti keskmine segaolmejäätmete liigiline koostis Allikas: SEI uuring 2008 Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs 3.3.2. Pakendijäätmed Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil käsutatavad ühekorratooted. Hinnanguliselt arvestatakse Eestis pakendijäätmete mahuks ca 100 kg inimese kohta aastas ja pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassis on uuringute alusel ca 30% ja maht ca 60%. Pakendijäätmete puhul tekib enim paberist ja papist valmistatud pakendeid, mis moodustavad poole kõigist olmejäätmete koostises olevatest paberijäätmetest. Palju tekib ka klaas- ja plastikpakendeid. Klaaspakend moodustab sealjuures peaaegu 100% olmejäätmete hulgas olevast klaasist ja plastpakend 80% olmejäätmete hulgas olevast plastikust. Eelnevatest vähem tekib tavaliselt komposiit-, metall- ja puitpakendeid. Pakendi ringlussüsteemi tegevust suunab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil, arvestades tootjate ja turustajate ning tarbijate seisukohti. Omavalitsus määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid. Pakendiorganisatsioonideks, kellega Harku vald koostööd teeb on MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ning OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO). Pakendiseaduse 17 1 kohaselt peab taaskasutusorganisatsioon tagatisrahata pakendijäätmete kogumisel tagama, et kogumiskohtade tihedus oleks järgmine: 1) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses; 18
2) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses; 3) kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates, arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta. Pakendikonteinereid segapakendite kogumiseks on jaotatud üle valla. Pakendikonteinerid asuvad: Tabasalus Kase 3/5, Nooruse 2, Klooga mnt 7 Kallaste kauplus, Klooga mnt 10b Rimi kauplus, Kase 3, Ranna tee 1, Sarapuu 6, Teenuste 9; Adra külas Rohumaa tee 2; Harkujärvel Germund Kaup juures, Järvekalda 20 ja 23 juures, Ventri tee 5; Harkus Pikk tn, Instituudi tee 2; Murastes Muraste küla kõrts; Kumnas Kumna tee 11; Tutermaa Ülejõe tee 1 Statoilis; Türisalu Kooli 1; Viti külas AÜ Helgi territooriumil; Vääna Tiigi 3. Lisaks pakub AS Ragn-Sells Harku vallas Tabasalu, Harkujärve, Tiskre, Ilmandu, Rannamõisa, Suurupi ja Muraste elanikele pakendikoti teenust ehk eramajapidamistele annab see võimaluse tasuta tekkinud pakendijäätmeid ära anda. Pakendikotiteenus on kahetariifne, rohelisse kilekott kogutakse klaastaara (purgid, pandimärgita pudelid) ning kollasesse muud puhtad pakendid (jogurtitopsid, piimapakid, kilekotid jne). Ülevaade Harku vallast aastatel 2008 2009 kogutud pakenditest pakendiliigi põhiselt ja kogu pakendite teke tonnides on toodud tabelis 3.5. Tabel 3.5. Harku vallast kogutud pakendid pakendiliigi põhiselt (tonnides) Pakendiliik 2008 2009 2010 Paber- ja kartongpakendid 413 357 462 Plastpakendid 86 54 49 Puitpakendid 7 18 Metallpakendid 10 10 8 Segapakendid 17 56 95 Klaaspakendid 23 51 46 Pakendeid kokku 550 534 678 Allikas: Keskkonnateabe Keskus 3.3.3 Biolagunevad jäätmed 19
Harku valla jäätmehoolduseeskirja paragrahv 10 lõige 3 sätestab kohustuse eraldi mahutisse koguda kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui kinnistul asub 20 või enama korteriga elamu või kui neid jäätmeid tekib üle 50 kg nädalas. Seejuures on lubatud kinnistul tekkivaid orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistu piires. Seisuga 01.12.2011 olid korraldatud jäätmeveo raames sõlminud 18 korteriühistut või ettevõtet lepingu biolagunevate jäätmete äraveoks. Harku valla jäätmejaamas Tabasalus võetakse vastu aia- ja pargijäätmeid. Kuni 400 l aia- ja pargijäätmeid võetakse vastu tasuta, suuremate koguste eest tuleb tasuda. Harku valla territooriumil Liikva külas asub AS Tallinna Vesi kompostimisväljak, kus käideldakse Tallinna reoveepuhastis tekkinud reoveemuda. Antud kompostimisväljakule on viidud reoveemudaga segamiseks aia- ja pargijäätmeid ning adru. Harku vallast kogutud biolagunevate jäätmete kogused aastatel 2008 2010 on toodud joonisel 3.4. Joonis 3.4. Harku vallast eraldi kogutud biolagunevad jäätmed (tonnides) 90 80 0,5 70 5 60 50 40 30 65,131 84,87 Aia- ja haljastusjäätmed Köögi- ja sööklajäätmed 20 10 0 7,6 9,932 2008 2009 2010 Allikas: Keskkonnateabe Keskus 3.3.3. Reoveepuhastite muda Harku vallale kuulub 6 reoveepuhastit, mida haldab valla vee-ettevõte OÜ Strantum: Meriküla (1575 ie), Vääna (210 ie), Kasevälja (129 ie), Merekodu (370 ie), Kumna (250 ie), Keila-Joa kool (150 ie). Kuna vallas asuvad reoveepuhastid on kõik väikese võimsusega, on ka tekkivad mudakogused väikesed ja tekkiv muda viiakse AS Tallinna Vesi reovee kogumissüsteemi. 3.3.4. Vanapaber ja papp 20
Harku valla jäätmehoolduseeskirja paragrahv 10 lõige 1 sätestab kohustuse vanapaberit ja pappi koguda eraldi mahutitesse, kui kinnistul asub 5 või enama korteriga elamu või kui neid jäätmeid tekib üle 50 kg nädalas. Vanapaberit võetakse vastu ka Harku valla jäätmejaamas Tabasalus. Seisuga 01.12.2011 olid korraldatud jäätmeveo raames sõlminud 106 korteriühistut või ettevõtet lepingu vanapaberi ja papi äraveoks. Harku vallast kogutud vanapaberi ja papi kogused 2008 2010 on toodud tabelis 3.6. Tabel 3.6. Harku vallast kogutud vanapaber ja papp (tonnides) Aasta Kogutud vanapaber 2008 91,5 2009 32,2 2010 56,0 Allikas: Keskkonnateabe Keskus 3.3.5. Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed (elavhõbedalambid, vanad akud, vanaõli, värvid, ravimid jms.) antakse üle vastavat käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Harku valla jäätmejaamas Tabasalus võetakse elanikel vastu ohtlike jäätmeid alates 15. augustist 2008. Ajavahemikul 18. mai 2006 kuni 14. august 2008 võeti ohtlikke jäätmeid vastu Tabasalu jäätmepunktis. Jäätmejaamas 2008 2011 a 01. oktoobrini vastu võetud ohtlike jäätmete kogused jäätmeliikide lõikes on toodud tabelis 3.7. Tabel 3.7. Harku valla jäätmejaamas kogutud ohtlikud jäätmed (tonnides) Jäätmeliik 2008 2009 2010 2011 Happed - 0,06 0,046 - Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid 0,104 0,203 0,355 1,331 Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 1011 tk 1527 tk 1852 tk 1316 tk Patareid ja akud 0,863 0,251 0,539 0,322 Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 1,915 4,756 5,728 4,275 Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt 0,002 0,03 - - Pestitsiidid 0,015-0,32 - Sortimata ravimikogumid 0,048 0,204 0,212 0,346 Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 1,64 1,31 0,96 1,309 Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud 7,661 8,523 7,732 15,48 Õlifiltrid 0,055 0,137 0,113 0,135 21
Kokku 12,332 15,474 16,005 23,2 Allikas: Harku Vallavalitsus Ohtlikke jäätmete üleandmise võimalus on ka kevadeti korraldataval ohtlike jäätmete kogumisringil, kus peatutakse Harkujärve Germund kaup juures, Harku alevikus Instituudi teel telefoni alajaama platsil, Tutermaa korterelamute piirkonnas, Kumnas endise poe esisel platsil, Väänas korterelamute juures, Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli katlamaja juures, Vääna-Jõesuu bussipeatuse taga oleval platsil, Muraste bussipeatuse juures, Pangapealse lasteaia parklas. Ohtlike jäätmete kogumisringid on toimunud igal kevadel juba u 10 aastat ja aastatel 2004-1011 ringide käigus kogutud ohtlikud jäätmed peamiste jäätmeliikide lõikes on toodud tabelis 3.8. Tabel 3.8. Ohtlike jäätmete kogumisringide käigus kogutud ohtlikud jäätmed peamiste jäätmeliikide kaupa (kg) Kogutud jäätmed 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Värvijäätmed 913 1682 857 377 1630 2245 955 1120 Õlijäätmed 175 907 115 195 124 220 28 85 Ravimijäätmed 8 23 5 1,5 16 19 10 15 Allikas: Harku Vallavalitsus Joonisel 3.5 on toodud Harku vallast kogumisringil ja jäätmejaamast kogutud ohtlike jäätmete kogused, mis on suurusjärgu võrra väiksemad kogu ohtlike jäätmete kogusest (tabel 3.9). Jäätmejaamas kogutud ohtlike jäätmete hulk on aasta aastalt suurenenud, mis näitab inimeste teadlikkuse kasvu. Samas on vähenenud kogumisringi käigus kogutud jäätmete kogus, kuna ilmselt on inimestel mugavam ohtlikud jäätmed ära viia jäätmejaama, kus saab ära anda ka muud sorteeritud jäätmed. 22
Joonis 3.5. Harku vallast kogumisringil ja jäätmejaamast kogutud ohtlikud jäätmed (tonnides) 25 23,2 20 15,47 16,01 15 10 12,33 Kogumisring Jäätmejaam 5 2,98 4,03 1,34 0,92 1,88 2,68 1,07 1,28 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Allikas: Harku Vallavalitsus Tabelis 3.9 esitatud Keskkonnateabe Keskuse poolt kogutud andmete järgi on Harku vallast kogutud ohtlike jäätmete kogused ajavahemikul 2008 kuni 2010 on vähenenud, kuid peamise hulga moodustavad ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed. Tabel 3.9. Harku vallast kogutud ohtlikud jäätmed (tonnides) Aasta Kogutud ohtlikud jäätmed 2008 246,5 2009 231,1 2010 163,1 Allikas: Keskkonnateabe Keskus 3.3.6. Probleemtooted 3.3.6.1. Patareid Vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2008. a määrusele nr 124 Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad kohaselt saab patareisid ja akusid tasuta tagastada ka turustaja müügipunkti (kauplusesse, kust ostsid). Patareisid saab üle anda kauplustesse, kus neid müüakse (Tabasalus Rimi, Säästumarket ja Kallaste kauplus) või koos teiste ohtlike jäätmetega Harku valla 23
jäätmejaamas ja ohtlike jäätmete kogumisringil. Jäätmejaamas 2008 2011 a 01. oktoobrini kogutud akude ja patareide kogus kilogrammides on toodud tabelis 3.10. Tabel 3.10. Harku valla jäätmejaamas kogutud akud ja patareid (kg) Aasta Akud ja patareid 2008 863 2009 251 2010 539 2011 322 Allikas: Harku Vallavalitsus 3.3.6.2. Elektri- ja elektroonikajäätmed Jäätmeseaduse paragrahv 25 kohaselt kuuluvad elektri- ja elektroonikajäätmed probleemtoodete hulka, mis võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu kuna võivad sisaldada eri liiki ohtlikke jäätmeid. Elektroonikaseadmed võivad sisaldada näiteks raskemetalle, halogeenitud ühendeid ja asbesti. Vanad kodumasinad näiteks külmikud võivad sisaldada osoonikihti lagundavaid freoone. Harku valla jäätmejaamas Tabasalus võetakse eraisikutelt vastu elektri- ja elektroonikajäätmeid alates 15. augustist 2008. Ajavahemikul 18. mai 2006 kuni 14. august 2008 võeti elektri- ja elektroonikajäätmeid vastu Tabasalu jäätmepunktis. Jäätmejaamas 2008 2011 a 01. oktoobrini kogutud elektri- ja elektroonikajäätmete kogused jäätmeliikide lõikes on toodud joonisel 3.6. Joonis 3.6. Harku vallast kogutud elektri- ja elektroonikajäätmed, sh jäätmejaamas kogutud (tonnides) 80 70 67,02 60 50 40 30 26,84 33,76 34,17 29,41 Harku vallast kogutud elektri- ja elektroonikajäätmed Jäätmejaamas kogutd elektri- ja elektroonikajäätmed 20 12,43 16,23 10 0 2008 2009 2010 2011 Allikas: Keskkonnateabe Keskus, Harku Vallavalitsus 24
2009. a oli Keskkonnateabe Keskuse andmete põhjal Harku vallast pärinevate elektrija elektroonikajäätmete kogus väiksem kui jäätmejaamast kogutud elektri- ja elektroonikajäätmete kogus. Tõenäoliselt puuduvad 2009. a riiklikust statistikast jäätmejaama andmed. 3.3.6.3. Romusõidukid ja vanarehvid Mootorsõidukite ja nende osade, sh rehvide, tagasivõtmise peavad tootjavastutuse põhimõttel ellu rakendama ja finantseerima tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele. Romusõidukid saab üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Harku vallas tegelevate vastavate jäätmekäitlejate nimekiri on toodud punktis 3.6. Harku valla jäätmejaamas Tabasalus võetakse eraisikutelt korraga kuni 8 vanarehvi vastu alates 15. augustist 2008. Ajavahemikul 18. mai 2006 kuni 14. august 2008 võeti vanarehve vastu Tabasalu jäätmepunktis. Harku vallast kogutud ja jäätmejaamas vastu võetud vanarehvide kogused 2008 2011 on toodud joonisel 3.7. Joonis 3.7. Harku vallast kogutud vanarehvid (tonnides) 30 27,17 28,53 27,41 25 22,12 20 15 15,18 17,9 Harku vallast kogutud rehvid Jäätmejaamas kogutud rehvid 10 6,62 5 0 2008 2009 2010 2011 Allikas: Keskkonnateabe Keskus, Harku Vallavalitsus 3.3.7. Tervishoiuasutuste jäätmed Tervishoiuasutustes tekib lisaks olmejäätmetele rohkesti mitmesuguseid spetsiifilisi jäätmeid. Tervishoiuasutustest asub Harku vallas OÜ Tabasalu Perearstikeskus ja OÜ 25
Ulvi Usgam perearstikeskus Tabasalus, Szirko raviteenused Harkus ning Heli Lepp ja Merike Hunt hambaravikabinetid Tabasalus. Tervishoiuasutustes tekib peamiselt kasutatud süstlaid ning sidumise jms tegevuse käigus tekkinud jäätmeid, mis kogutakse olmejäätmetest eraldi ning mis antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Tervishoiuasutustes tekkinud jäätmeid käideldakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 3.3.8. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvi- ja lahustijäägid, asbest). Kuna Harku vallas toimub aktiivne arendustegevus, on tekkiv ehitus- ja lammutusjäätmete hulk suur. Ehitusjäätmeid saab üle anda Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse juures, Tallinnas aadressil Maleva 4 (OÜ Slops) ja Väo karjääris (OÜ ATI Grupp). Harku valla jäätmejaamas võetakse ehitus- ja lammutusjäätmeid ning eterniiti (asbesti sisaldav jääde) vastu tasu eest. 3.3.9. Metallijäätmed Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest ja nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete kogumissüsteem on kogu Eestis toiminud jäätmete kokkuostu süsteemina. Kuna metalli kokkuostuhinnad on püsinud stabiilselt kõrgetena, on motivatsioon metallijäätmete kokkuostu viimisel püsinud kõrgena. Metallijäätmete ülaandmiseks on jäätmete valdaja pidanud metalli kokkuostjaga ise kokku leppima. Metallijäätmeid saab tasuta üle anda ka Harku valla jäätmejaamas alates 15. augustist 2008. 3.3.10. Vanamööbel Vanamööbli hulka kuulub nii korralik kui kasutuskõlbmatu mööbel, mille omanik on kasutuselt kõrvaldanud. Vanamööblit on võimalik ära anda Harku valla jäätmejaamas alates 15. augustist 2008. Kasutuskõlblikku mööblit võetakse vastu tasuta, kasutuskõlbmatut tasu eest. Kasutuskõlblik vanamööbel läheb uuesti kasutusse. 3.3.11. Kaevandamisjäätmed ja pinnas Harku vallas on maavara kaevandamisluba AS-il Farve Vääna turbatootmisalal, kus kaevandamisjäätmeid ei teki. Ehitustööde ja trasside rajamisega kaasneb väljavõetav pinnas ehk kaevis. Kaevise teisaldamiseks kinnisasjast välja tuleb taotleda Keskkonnaametist jäätmetõendit. Kuna enamasti antakse jäätmeõiend välja terve maakonna või mitme maakonna kohta jäätmete transporditeenust osutavale ettevõttele, siis ei ole teada palju on Harku vallas jäätmeõiendi alusel kaevist teisaldatud. 26
3.4. Jääkreostus Harku valla territooriumil on jääkreostusobjektiks Keila-Joa raketibaas, kust on jääkreostus likvideeritud. 3.5. Harku valla jäätmejaam Harku valla jäätmejaam asub Tabasalus Kooli tn 5a ja avati 15. august 2008. Jäätmejaam on avatud neljapäeviti ja reedeti kell 14-19 ning laupäeviti ja pühapäeviti kell 10-15, kokku 20 tundi nädalas. Jäätmejaamas korraldas jäätmete vastuvõttu ja äravedu ajavahemikul 15.08.2008 kuni 14.08.2011 AS Ragn-Sells ja alates 15.08.2011 kuni 14.08.2013 on operaatorteenuse osutajaks AS Kesto. Jäätmejaamas võetakse eraisikutelt tasuta vastu: sõiduauto vanarehve (kuni 8 tükki) kompleksseid elektroonikaromusid (külmkapid, pesumasinad, elektripliidid, televiisorid, raadiod jms) jääkõlisid ja õlifiltreid, õliseid pühkmematerjale (kuni 20 liitrit) värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmeid jaepakendis (kuni 10 liitrit) elavhõbelampe (kuni 10 tükki) aegunud ja kasutuskõlbmatuid ravimeid ja muid meditsiinilisi jäätmeid (kuni 2 kg) kemikaale ja pestitsiidide jäätmeid (kuni 10 liitrit) elavhõbekraadiklaase ja muid elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid (kuni 2 kg) patareisid ja akusid (piiramatus koguses) vanapaberit ja pappi segapakendeid plastijäätmeid vahtplasti lehtklaasi vanametalli töötlemata puitu sorteeritud ehitus- ja lammutusjäätmeid, nagu betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted kasutuskõlbuliku mööblit aia- ja pargijäätmeid (kuni 0,4 m 3 ) Tasu eest võetakse vastu: suurjäätmeid (18.85 eur/m 3 ) sorteerimata ehitusjäätmeid (18.85 eur/m 3 ) aia- ja pargijäätmeid (11.50 eur/m 3 ) eterniiti (44.85 eur/m 3 ) Harku valla jäätmejaamas 2008 kuni 2011 vastuvõetud jäätmete kogused on esitatud tabelis 3.11. 27
Tabel 3.11. Harku valla jäätmejaamas vastuvõetud jäätmekogused (tonnides) Jäätmeliik Jäätmekood alates 15.08.2008 2009 2010 2011 Segapakendid 150106 1,88 14,60 17,87 26,2 Vanarehvid 160103 6,62 17,90 22,12 27,41 Sorditud kivid ja betoon 170101 2,58 11,49 7,92 31,22 Sortimata ehitusjäätmed 170904 8,54 2,01 10,83 22,54 Eterniit 170605 5,97 8,42 7,11 4,53 Paber ja papp 200101 1,82 11,05 19,59 25,45 Klaas 200102 2,02 2,92 6,53 20,1 Külmikud 200123 3,42 10,02 9,30 8,03 Töötlemata puit 200138 0,17 2,52 0,00 15,4 Plastid 200139 0,61 2,18 1,54 1,79 Haljastusjäätmed 200201 0,76 2,03 2,25 4,16 Metallid 200140 2,07 9,52 6,11 7,96 Suurjäätmed 200307 21,45 24,35 16,17 29,08 EES-jäätmed, v.a. külmikud: 200136 9,01 23,74 24,87 21,38 Kokku 66,92 142,75 152,20 245,25 Allikas: Harku Vallavalitsus 3.6. Jäätmekäitlusettevõtted Harku valla territooriumil Harku vallas 01.12.2011 seisuga jäätmeluba omavad 4 ettevõtet on toodud tabelis 3.16. Tabel 3.16. Jäätmeluba omavad ettevõtted Harku vallas Jäätmeloa registreerimisnumber Ettevõtte nimi Tegevuse asukoht L.JÄ.HA-158209 Harku Karjäär AS Laabi küla L.JÄ.HA-159648 Demontering OÜ Vahi küla L.JÄ/317829 AS Tallinna Vesi Liikva küla L.JÄ/318000 Metallbrend Invest OÜ Harku alevik L.JÄ/318826 Bigmet OÜ Harku alevik L.JÄ/319218 OÜ VEOEXPERT Vääna küla L.JÄ/320110 OÜ Painter Vara Ehitus Harku alevik L.JÄ/321135 METANEX OÜ Tutermaa küla Allikas: Keskkonnalubade infosüsteem Harku Karjäär AS jäätmeluba on maavara kaevandamiseks või rikastamiseks vastavalt jäätmeseaduse 75 lg 1 p 12 Harku karjääri territooriumil Laabi külas. 28
OÜ Demonteering jäätmeluba on jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmeseaduse 73 lg 2 p 2 ja ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks vastavalt jäätmeseaduse 73 lg 2 p 3. Ettevõte tegeleb romusõidukite hoiustamise ja lammutamisega Vahi külas. AS Tallinna Vesi jäätmeluba on jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmeseaduse 73 lg 2 p 2. Ettevõte tegeleb reoveepuhastite muda komposteerimisega Liikva külas. Metallbrend Invest OÜ jäätmeluba on jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmeseaduse 73 lg 2 p 2, teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks vastavalt jäätmeseaduse 73 lg 2 p 4. Ettevõte tegeleb vanametalli kogumise ja taaskasutamisega Harku alevikus. OÜ Bigmet jäätmeluba on jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmeseaduse 73 lg 2 p 2, teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks vastavalt jäätmeseaduse 73 lg 2 p 4. Ettevõte tegeleb vanametalli kogumise ja taaskasutamisega Harku alevikus. OÜ Veoexpert jäätmeluba on jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmeseaduse 73 lg 2 p 2. Ettevõte tegeleb romusõidukite hoiustamise ja lammutamisega Vääna külas. OÜ Painter Vara Ehitus jäätmeluba on jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmeseaduse 73 lg 2 p 2, teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks vastavalt jäätmeseaduse 73 lg 2 p 4. Ettevõte tegeleb vanametalli kogumise ja taaskasutamisega Harku alevikus. OÜ Metanex jäätmeluba on jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmeseaduse 73 lg 2 p 2, ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks vastavalt jäätmeseaduse 73 lg 2 p 3, teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks vastavalt jäätmeseaduse 73 lg 2 p 4 Tutermaa külas. 29