Loodusteaduslikud kogud Eestis 2006 Olle Hints TTÜ Geoloogia Instituut olle@gi.ee, 6203027
Millest tuleb juttu? Mis on loodusteaduslikud kogud ja milleks neid vaja on (vaja võib minna)? Peamised loodusteaduslikud kollektsioonid botaanika geoloogia mikrobioloogia mükoloogia zooloogia Kogude kaardistamine: kogude maht, töötajad, infrastruktuur, finantsid
Millest tuleb juttu? Andmebaasid ja võimalikud teed virtuaalsete rahvuskollektsioonideni milleks andmebaasid olukord võimalused ja eesmärgid Kuhu edasi? RP eesmärkide täitmine Eestisisene koostöö rahvusvaheline mõõde mis saab edasi peale riikliku programmi lõppemist?
Mis on (loodus)teaduskogud? Formaalselt piiritletud vastavalt RP dokumentidele: kogud, mis asuvad HTM-i peetavas teadus- ja arendusasutuste nimekirjas Sellest võib teha, ja on teinud juhtkomitee põhjendatud erandeid, loodusteaduste puhul eelkõige Loodusmuuseumi näol Looduse ja humanitaaria vahekorrast rääkides on terve kogusid mida, üheselt liigitada ei saa näit. suured osteoloogilised kogud, mida praegu vaadeldakse arheoloogia kogu osana
Kogude funktsioon ja vajalikkus Teadus sh. kraadiõpe Publikatsioonide (eriti ISI) arv Doktoritööde kaitsmised Väliskülaliste vastuvõtt TTÜ Geoloogi Instituudi publikatsioonid 2001-2005: ISI artikleid 105 sh. kogudel otseselt põhinevad 36 sh lisaks kogudega seotud vähemalt 10 TÜ BG teaduskonnas kaitstud tööd 1995-2006 Botaanikas ja Mükoloogias Geoloogias (paleontoloogia) Zooloogias 11 6 14 lisaks: Molekulaar- ja rakubioloogia Taime- ja loomaökologia Geoloogia??? KOKKU TÜ BG 154
Looduskogud teaduses Biosüstemaatika kogu eluslooduse süsteem ja klassifikatsioon tugineb kollektsioonidel (eelkõige, aga mitte ainult tüüpliikidel ja tüüpeksemplaridel) Bioloogiline mitmekesisus (kõige laiemas tähenduses) ja selle muutused Geoloogia Planeedi geoloogiline ehitus ja areng Eluslooduse evolutsioon
Kogude funktsioon ja vajalikkus Riiklik huvi Eesti kultuuri talletamine ja edendamine millised väärtused meil olemas on Looduskaitse ja riiklikud registrid rahvusvahelised lepingud ja kohustused (GBIF) Avalikkuse huvi erakollektsionäärid jt huvilised (loodus)turism
Botaanika Säilikud herbaarlehed
Botaanika Tähtsamad asutused ja kogud TÜ Loodusmuuseum EMÜ Põllumaj. ja keskkonnainstituut Tallinna Botaanikaaed Eesti Loodusmuuseum* Kokku Eestis ca 830000 säilikut tüüpeksemplare 70 * erand kogude programmis
Säilikud Geoloogia eksemplarid-museaalid fossiilid mineraalid kivimid setted
Geoloogia Säilikud kivimiproovid, analüüsijäägid jms mikroskoobipreparaadid puursüdamikud mullaproovid
Geoloogia Tähtsamad asutused ja kogud TTÜ Geoloogia Instituut TÜ geoloogiamuuseum * Eesti Loodusmuuseum EMÜ, Mullateaduse ja agrokeemia osakond (Mullamuuseum) (Eesti Geoloogiakeskus) Kokku ca 820000 säilikut sh. >11000 originaali, 3500 nimekandvat tüüpi * erand kogude programmis
Mikrobioloogia Säilikud rakukultuurid, mikroobide puhaskultuurid (külmutatud) seente eluskultuurid (söötmel)
Mikrobioloogia Peamised asutused ja kogud KBFI TTÜ geenitehnoloogia instituut TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut TÜ Biomeditsiini Rakupank TÜ mikrobioloogia instituut EMÜ PKI Säilikuid kokku >25000
Mükoloogia Säilikud herbaareksemplarid (seened ja samblikud) Tähtsamad asutused ja kogud EMÜ EMÜ Põllumaj. ja keskkonnainstituut TÜ Loodusmuuseum Tallinna botaanikaaed * Eesti Loodusmuuseum Säilikuid kokku >300000 tüüpeksemplare >450
Zooloogia Säilikud putukad (en. nõelastatud v. madratsitel) selgrootud (märgpreparaadid) selgrootud (kuivpreparaadid, n. molluskid) osteoloogilised kogud linnu- ja loomakaavikud ning nahad planktoni- ja bentoseproovid veterinaarsed ja meditsiinilised preparaadid jt säilikud
Zooloogia Peamised asutused ja kogud: TÜ LM zooloogiamuuseum EMÜ PKI (end. ZBI) EMÜ PKI (end. taimekaitse inst.) Eesti Loodusmuuseum TÜ Arstiteaduskond EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instiuut (Arheozooloogiat on hetkel käsitletud arheoloogia osana, kuigi võiks ka teisiti) Säilikuid kokku: >1000000 (enamus putukad) Tüüpeksemplare >3000, sh. 300 nimekandvat
Kogude kaardistamine Botaanika Meelis Pärtel ja Ülle Reier Geoloogia Olle Hints Mikrobioloogia Urmas Kõljalg Mükoloogia Urmas Kõljalg, Erast Parmasto Zooloogia Olavi Kurina
www.teaduskogud.org
Kogude suurus rahvuskollektsioon säilikute orienteeruv arv botaanika 825800 geoloogia 816200 mikrobioloogia 24100 mükoloogia 302500 zooloogia 928015 KOKKU 2896615
Kogude suurus Eestis kokku >3 miljonit säilikut Lähiümbruses Läti Loodusmuuseum 0,2 milj Soome Loodusmuuseum üle 10 milj. Euroopas ja Maailmas Briti Loodusmuuseumis ca 70 miljonit NMNH (Smithsonian, USA) ca 126 miljonit Kui vaatame rahvaarvu siis polegi asi väga hull!
Kitinosoad (rühm Paleosoikumi mikrofossiile) W Canada Laurentia E. & MW. USA: 589 Arctic E. Canada 746 U.K Avalonia Greenland Norway 270 France Portu- 285 gal Sweden 1682 Lithuania 350 Germ. Rheic Czech. Austria Siberia Siberia Russia NW 370 c Estonia 2000 Latvia 500 Ukraine Belarus Altai Tarim China Iran Korea S.China 230 380 publikatsiooni ja üle 10 000 proovi sh. ca 3500 proovi Eesti kollektsioonides Flor. Portugal Morocco Spain Algeria 1105 Niger G Tchad ondw Libya a na S. Afri. India Australia Brasil South Pole Argentina
Hoiutingimused ja säilimine Hoidlaruumid kokku >3000 m 2 Suuremal osal on rahuldavad tingimused olemas (puudused TU Z ja TU G) Mitu kogu paiknevad uutes v. renoveeritud ruumides Üleüldine probleem on siiski äramahtumine Ekspositsioonipind en. puudub (va. TU LM, ELM) rahvuskollektsioon Kokku m2 botaanika 475 geoloogia 1400 mikrobioloogia 25 mükoloogia 350 zooloogia 470 KOKKU 2720
Töötajad Andmestik on veel puudulik ja ebaühtlane (77 inimest) Vanus 23-78, keskmine 45 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 20-30 30-40 40-50 50-60 60-70 70-80 töötajate vanus
Töötajad Ametikohad kuraator, koguhoidja, varahoidja, peavarahoidja teadur, vanemteadur, professor, dotsent osakonnajuhataja spetsialist, andmesisestaja fotograaf, laborant, taksidermist muuseumipedagoog Töökoormus kogude haldamisel keskmine 0.4, RP-st tasustatud 0.3 paljudel (eriti juhid) on formaalne koormus kogudealases töös 0.0. (kui kohati lisatasustatud)
Töötajad Kvalifikatsioon teadustöö kogemus märgitud 0-54 aastat, keskmine 20 aastat kogude-töö kogemus 0-40, keskmiselt 10 aastat vaid 1/3 on doktori või kandidaadikraad arvutikasutusoskus (5-palli skaalas) keskmiselt 3.6 (ehk 4-) andmebaaside tundmine (5-palli skaalas) keskmiselt 2.3 (ehk 2)
Töötajad Koolitused 77-st töötajast 11 kohta on märgitud läbitud enesetäiendamine ja koolitus (enamasti kitsalt erialane) 77-st töötajast 46 vajab koolitust erialakogude haldamine (välismaal, näit. BNHM-s, Uppsala või Helsinki ülikoolis) 26 inimest arvutikoolitus (andmebaasid) - 26 võõrkeel (saksa, inglise) 5 inimest kogudega seonduv seadusandlus - 7 arhiivindus - 7 arvutikoolitus (pilditöötlus jms) - 4 arvutiõpe (üldine) - 4 kollektsioonide sälitamise ja eksponeerimise kaasaegne metoodika taksidermia muuseumipedagoogika Mikrobioloogid pole vastanud/ei vaja koolitust
Finantseerimine Varem põhiliselt teadus- ja õppetöö arvelt osaliselt infrastruktuurraha eraldistena Praegu Riiklik programm katab ca 50% kuludest (10-100%) sihtfinantseerimine ja ETF grantid õpperaha infrastruktuurirahad jm asutuste / ülikoolide tugi Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) muud sisemaised fondid (näit. KulKa) EU jm. projektid-programmid (peam. infrastruktuur ja koolitus) omatulu (muuseumiteenuse müük)
Peamised kuluallikad Palgakulu Infrastruktuur Seadmed ja väikevahendid Uute ruumide ettevalmistamine, kolimine Kulumaterjalid, reaktiivid jms
Kogude RP projektid 2006 HUMANIT. LOODUS KOKKU KOKKU Bot. Geol. Mikrobiol. Mükol. Zool. KOKKU 6119897 1169170 1329203 1821730 1077571 1447657 6845331 12965228 108760 105000 176735 228396 217520 217520 49595 176735 77491 81570 108760 815700 489420 271900 163140 407850 358908 217520 271900 80000 326280 380660 227884 489420 380660 416007
Kogude RP projektid 2006 zooloogia 21% botaanika 17% mükoloogia 16% geoloogia 19% mikrobiol. 27%
Kogude RP projektid 2006 rahvuskollektsioon säilikute orienteeruv arv finantseering 2006 kulu säilikule aastas botaanika 825800 1169170 1.4 geoloogia 816200 1329203 1.6 mikrobioloogia 24100 1821730 75.5 mükoloogia 302500 1077571 3.5 zooloogia 928015 1447657 1.5 KOKKU 2896615 6845331
Kogude RP projektid 2006 rahvuskollektsioon säilikute orienteeruv arv finantseering 2006 kulu säilikule aastas botaanika 825800 1169170 1.4 geoloogia 816200 1329203 1.6 mikrobioloogia 24100 1821730 75.5 mükoloogia 302500 1077571 3.5 zooloogia 928015 1447657 1.5 KOKKU 2896615 6845331 keskimine (väär) 16.7
Kogude RP projektid 2006 rahvuskollektsioon säilikute orienteeruv arv finantseering 2006 kulu säilikule aastas botaanika 825800 1169170 1.4 geoloogia 816200 1329203 1.6 mikrobioloogia 24100 1821730 75.5 mükoloogia 302500 1077571 3.5 zooloogia 928015 1447657 1.5 KOKKU 2896615 6845331 keskimine (õige) 2.3
Vajadused 2007-2008 enamus vastanuid vajaks 130-200% suurenemist üksikud näeksid 300% kasvu ühel juhul on praegune finantseering suurem kui oodatav 2007-2008 2009 ja edasi (vähene tagasiside) optimaalne vajadus (35%) 150-300% (550%) praegusest minimaalne vajadus (30%) 100-150%
Probleemid Kvalifitseeritud tööjõu palkamine ei mahu eelarvesse Ebakindlus kvalifitseeritud tööjõu palkamise osas ei soosi väljaõpet Juhul kui Riiklik Programm ei jätku, on suur oht, et kogude haldamiseks vajalikke summasid mujalt ei leita. Probleem töölevõetud ja väljaõpetatud inimeste jätkamisega. Töötajaid on kogude hulga kohta vähe, sest peale kogude haldamise tegeleme ka õppetööga, ekskursioonide juhtimise, koolituste, geoloogia populariseerimise, teadustöö jt probleemidega
Probleemid Hoidlaruumide kommunaalkulud on suured, praegu kaetakse asutuse infra vahendite arvelt kuid nende summade arvutamisel ei ole kogude olemasolu ja suurust arvesse võetud. Hea lahendus tulevikuks puudub finantseerimise hilinemine aasta alguses; üldkulueraldised niigi ülikooli vara säilitamiseks ja arendamiseks mõeldud summadelt; püsifinantseeringu puudumine Samuti ei mahu eelarvesse kogude säilitamiseks vajaliku inventari ja seadmete maksumus vajalikus ulatuses. vajalik oleks stabiilne finantseerimine, mis võimaldaks palgata inimesi, kelle ainuke tööülesanne oleks kogude korrastamine, hooldamine ja proovide väljastamine
Andmebaasid ja kogude programm RP eemärkidest: 2.3. Kasutusvõimaluste ajakohastamine: luua või arendada rahvusvahelisele tasemele vastavaks olemasolevad andmebaasid (infopangad) kollektsioonide sisu avamiseks ja kasutamise võimaldamiseks. Andmekogud peavad olema Eesti ulatuses sama tüüpi kollektsioonide puhul ühildatud struktuuriga ja internetipõhiselt seostatavad rahvusvaheliste andmebaasidega. Tuleb soetada vastavad vahendid (arvutid, programmid) ja luua töökohad. Muuta andmekogud kättesaadavaks kodumaistele ja rahvusvahelistele kasutajatele nii elektroonselt kui ka (vajalikus ulatuses) trükistena. Oodatav tulemus: humanitaar- ja loodusteaduslikes kogudes sisalduv info on koondatud ühtsesse kogu Eestit hõlmavasse andmebaasi, mille sisu on kättesaadav nii kodu- kui ka välismaisele kasutajale.
Andmebaasid ja kogude programm RIIKLIKU PROGRAMMI «HUMANITAAR- JA LOODUSTEADUSLIKUD KOGUD (2004 2008)» koondeelarve aastateks 2004 2008 (tuhandetes kroonides) Tegevussuunad* 1. Hoiutingimuste kindlustamine 2004 2005 2006 2007 2008 Kokku 1600 6000 5500 5400 5400 27 800 2. Säilimise tagamine 1300 3400 3400 3400 3400 17 500 3. Kasutusvõimaluste ajakohastamine 4. Programmi rakendamine ja tulemuste juurutamine 1000 3200 3700 3800 3800 17 700 100 400 400 400 400 2000 Kokku 4000 13 000 13 000 13 000 13 000 56 000
Looduskogude andmebaasid andmebaas ei ole eesmärk vaid vahend! lihtsustada koguhoidjate ja teadurite tööprotsessi tagada andmete ja seeläbi ka kogude kättesaadavus nii Eestis kui rahvusvaheliselt Maailmas on palju erinevaid looduskogude andmebaasilahendusi
Looduskogude andmebaasid Lisaks andmevõrgusti kud, mis võivad ühendavad erinevaid süsteeme, näit. GBIF BioCASE
Andmebaaside olukord Hetkel kasutuses: Paberkataloogid MS Excel(personaalsed) MS Access (personaalsed) Biota BRAHMS (samblike andmebaas) ElMbot (ELM arendatav baas) KVIS (Kultuuriväärtuste Infosüsteem) Eesti seeneherbaariumite andmebaas (nähtav veebis, andmete uuendamine periooditi) TÜ Loodusmuuseumi andmebaas (saab olema nähtav veebis reaalajas) SARV geokogude infosüsteem (nähtav veebis reaalajas)
Seenekogude andmebaas
SARV geokogude infosüsteem
Mida ja kuidas teha Eestis? On selge, et jõud ja andmekogud tuleb ühendada/ühildada ja andmed peavad saama avalikult kasutatavaks Peab olema asutuse/kogu poolne huvi elektroonilist kataloogilist edendada kuidas seda tekitada? Kas üks tsentraalne või mitu eraldiseisvat andmebaasi? KVIS/MuIS analoog Rahvuslike GBIF võrgustike analoog Kas ja kuidas koondada kollektsioonid ja vaatlusandmed?
UK rahvuslik andmevõrgustik
Koostöövõimalused Eestis Keskkonnaministeerium Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) Mitmekesisuse teabevõrgustik Looduskaitsekeskus Maa-amet Kultuuriministeerium Muuseumite infosüsteem (MuIS) Kohalikud omavalitsused Loodusturism
RP saavutused Peamiste hoidlate ja kogude seisukord on oluliselt paranenud Kogusid on füüsiliselt korrastatud ja süstematiseeritud Soetatud põhilised töövahendid, sh. IT Tööle on võetud ja väljaõpetatud uut kaadrit Paljudes kogudes on alustatud elektrooniliste andmebaasidega Varasemalt teaduse arvelt kasutatud raha kulub sihipärasemalt.
Kuhu peame jõudma RP lõpuks Sobivate hoiutingimuste loomine kõigi kogude jaoks Elektroonilise kataloogimise juurutamine kõigis toetust saanud kogudes Selliste rakukeste koondamine virtuaalseks loodusteaduslike kogude keskuseks Kogude põhimäärused (RP mõistes) sh. kogude ühtlustatud säilitamise ja kasutamise juhendid ning eeskirjad asutustevahelised tüüplepingud
Mida tuleks teha? Lisaks eelnevale Leida ühisosa MUiS-i ja EELIS-ega Kasutada ära välismaist kompetentsi kutsuda spetsialiste siia ja viia oma töötajad välisamaale koolitustele Leida inimene, kes koordineeriks andmebaasistamist ja sellega seonduvat Muuta praegune üritus traditsiooniks
Lõpetuseks Mis saab edasi peale riikliku programmi lõppu aastal 2008?
Tänud kuulajatele! Ja tänud abi eest: Urmas Kõljalg Olavi Kurina Üller Reier Leho Ainsaar ja kõik teised, kes oma materjale kasutada andsid või nõuga abiks olid