1 VÕRU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE AASTA TEGEVUSE ARUANNE Võru 2019

1 VÕRU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2018. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Võru 2019

2 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Põhilised tegevussuunad... 4 2. Juhtimine... 4 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud... 4 2.2 Eelarve... 5 2.3 Projektid... 6 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng... 8 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest... 9 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused... 10 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised... 11 2.4.4 Erialahariduse omandamine... 11 2.4.5 Töötajate tunnustamine... 11 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine... 12 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele... 12 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas... 12 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine... 13 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused... 16 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine... 17 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused... 18 4.3 RVL teenindus... 19 4.4 Laste- ja noorteteenindus... 20 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine... 20 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine... 22 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine... 24 4.4.4 Laste- ja noorteüritused... 20 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused... 29 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond... 31 4.6.1 kohalikul tasandil... 31 4.6.2 riiklikul tasandil... 32 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil... 33

3 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele... 34 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded... 35 4.9 Andmebaasid... 36 5. 2019. aasta tegevused... 36 LISA 1. Personali koolitus... 38 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised... 39 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid... 41 LISA 4. Laste ja noorteüritused... 42 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine... 45

4 Sissejuhatus Tabel 1 Maakonna/li nna nimi Elanike arv (01.12.1 7) KOV-de arv maakonn as Üldkasutatav ate raamatukogu de arv Harukogu de arv Teenindus punktide arv Kokku Võru 36 921 5 38 0 9 47 1. Põhilised tegevussuunad Pole suuremat rõõmu, kui raamatukogu saab uue kodu aruandeaastal Võrumaal koguni kaks! MTÜ Luutsniku Külaseltsi ja raamatukogu direktori Aili Valbi aastatel 2010-2018 nelja projekti elluviimise tulemusena avati 20. mail Luutsniku raamatukogu-külakeskus. 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 100. aastapäeval, avati Orava raamatukogu uued ruumid. 2018. aasta oli esimene haldusreformi järgne tööaasta. Raamatukoguvõrgustikku punusid tublisid sõlmi Orava ja Hanikase raamatukogud Võru vallast ning Värska, Saatse ja Mikitamäe raamatukogud uuest omavalitsusest Setomaa vallast. Põlva maakonnast Võrumaale ületulekuga mindi üle URRAMIlt RIKSile, viimane teenis raamatukogutöötajatelt areneva programmi ja soovide arvestamisega ainult kiidusõnu. Raamatukoguvõrgustiku koosvõime on tugevnenud õppepäevadel tutvuti üksteisega ja väljasõiduseminaridel uute kolleegide kogude ja tegevusega. Obinitsa ja Meremäe raamatukogud osalesid ERÜ projektikonkursil Raamatukogudmuuseumid-noored projektiga Üheskoos suudame rohkem. ERÜ üleskutsele 100 tundi ettelugemist vastas kaheksa raamatukogu. Koos Võrumaa Muuseumi ja Võru Linnavalitsusega tähistati Võrumaa Keskraamatukogus (edaspidi Võrumaa KRK) teema-aastat Sajand eestikeelset gümnaasiumiharidust Võrus. 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: 2018. aasta lõpus oli maakonnas viis kohalikku omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vald ning Võru linn. Rahvaraamatukogude võrgustik koosneb 38-st rahvaraamatukogust ja üheksast välisteeninduspunktist. Meremäe raamatukogu teeninduspiirkonnale liideti juurde 16-20 km eemal paiknevad 16 Setomaa valla Luhamaa nulga küla, kokku 140 elanikuga. Endine Misso raamatukogu Luhamaa välisteeninduspunkt on nüüd Setomaa valla Meremäe raamatukogu Luhamaa välisteeninduspunkt. kus teenindab lugejaid Setomaa vallavalitsuse sekretär. Setomaa raamatukogudel on uue põhimääruse järgi kõigil nõukogud ja tasulised

5 teenused alates 2019. aastast. Võru vallas kehtestati samuti uus põhimäärus ja kasutamise eeskiri. Võrumaa KRKl lisandus neljas välisteeninduspunkt lasteaias Sõleke. Sarus suleti Kuutsi raamatukogu välisteeninduspunkt ja nüüd on raamatukogu avatud ka neljapäeviti. 2.2 Eelarve Jrk. Raamatukogu kulud kokku jooksevkulud kokku Ülalpidamiskulud tööjõukulu riigilt omaval. Kompl.kulud kokku riigilt KOV-lt 1 Võrumaa KRK 438,093 438,093 25,739 358,908 25,24 20,533 45,773 25,24 14,127 2 Antsla Linnark. 41,705 41,705 10,873 17,858 3,99 8,657 12,647 3,99 6,452 3 Haabsaare 12,884 12,884 3,699 6,771 0,357 1,537 1,894 0,357 1,165 4 Haanja 15,991 15,991 3,182 9,508 1,137 2,015 3,152 1,137 1,583 5 Hanikase 9,784 9,784 3,354 3,222 0,44 1,709 2,149 0,44 1,165 6 Kirepi 23,852 23,852 2,933 14,005 1,99 4,438 6,428 1,99 2,836 7 Krabi 16,593 16,593 1,835 10,923 0,594 3,156 3,75 0,594 2,295 8 Kuldre 17,908 17,908 4,08 9,59 1,404 2,556 3,96 1,404 1,949 9 Kuutsi 16,629 16,629 2,187 10,612 0,808 2,904 3,712 0,808 2,176 10 Kääpa 12,222 12,222 1,797 6,252 0,998 2,969 3,967 0,998 2,497 11 Lasva 21,325 21,325 2,725 11,943 1,646 3,293 4,939 1,646 2,204 12 Linda 14,315 14,315 1,575 9,07 0,94 2,408 3,348 0,94 1,656 13 Loosi 11,145 11,145 1,781 7,257 0,385 1,561 1,946 0,385 1,161 14 Luutsniku 10,526 10,526 3,229 4,34 0,325 1,589 1,914 0,325 1,078 15 Meremäe 25,277 25,277 3,002 14,646 1,377 5,595 6,972 1,377 3,971 16 Mikitamäe 20,252 20,252 2,285 12,035 1,841 3,821 5,662 1,841 2,422 17 Misso 13,347 13,347 0,852 9,192 0,917 2,251 3,168 0,917 1,767 18 Mõniste 15,711 15,711 1,853 10,002 0,785 2,97 3,755 0,785 2,146 19 Nursi 13,37 13,37 0,412 9,663 0,62 2,564 3,184 0,62 1,571 20 Obinitsa 21,929 21,929 2,097 14,744 0,94 4,063 5,003 0,94 3,074 21 Orava 37,079 37,079 24,263 7,756 0,87 3,39 4,26 0,87 2,457 22 Osula 26,867 26,867 3,527 16,423 1,597 4,978 6,575 1,597 3,854 23 Parksepa 23,696 23,696 2,643 13,847 2,39 4,08 6,47 2,39 2,867 24 Puiga 22,039 22,039 2,76 12,252 2,48 3,962 6,442 2,48 2,87 25 Ruusmäe 15,113 15,113 2,932 9,055 0,56 1,995 2,555 0,56 0,895 26 Rõuge 18,397 18,397 1,254 9,722 1,91 5,392 7,302 1,91 2,943 27 Saatse 18,943 18,943 4,569 11,097 0,455 2,514 2,969 0,455 1,195 28 Sõmerpalu 23,281 23,281 2,08 14,291 1,7 4,946 6,646 1,7 3,65 29 Sänna 22,278 22,278 6,649 12,423 0,438 2,228 2,666 0,438 1,207 30 Tsolgo 13,756 13,756 1,993 7,535 0,564 3,089 3,653 0,564 2,494 31 Tsooru 15,003 15,003 3,658 7,018 1,005 2,871 3,876 1,005 1,941 32 Urvaste 10,408 10,408 2,845 4,833 0,573 1,765 2,338 0,573 1,178 33 Vaabina 9,42 9,42 1,665 6,369 0,381 0,725 1,106 0,381 0,475 Vana- 34 Vastseliina 22,51 22,51 5,009 13,012 0,7 3,17 3,87 0,7 1,923 35 Varstu 20,834 20,834 2,407 12,181 1,332 4,014 5,346 1,332 3,125 36 Vastseliina 35,763 35,763 4,793 22,189 2,604 5,52 8,124 2,604 3,983 37 Viitina 15,476 15,476 1,823 9,514 1,02 3,035 4,055 1,02 1,755 38 Värska 38,011 38,011 5,263 22,938 2,08 6,718 8,798 2,08 4,483 kokku 2018 1161,732 1161,732 159,623 762,996 69,393 144,981 214,374 69,393 100,59 kokku 2017 1012,763 1012,763 96,59 695,343 63,149 126,995 190,144 63,15 90,593

6 Tabel 2 Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.17. 31.12.18 Eelarve kokku 1 012 763 1 161 732 +14,7% sh keskraamatukogu 420 985 438 093 +4,1% Personalikulu 695 343 762 996 +9,7% sh keskraamatukogu 337 811 358 908 +6,2% Komplekteerimiskulu 190 144 214 374 +12,7% sh KOV-lt 126 995 144 981 +14,2% sh riigilt 63 149 69 393 +9,9% sh keskraamatukogu 47 436 45 773-3,5% sh KOV-lt 22 424 20 533-8,4% sh riigilt 25 012 25 240 +0,9% Infotehnoloogiakulu 30 686 24 739-19,4% sh keskraamatukogu 10 700 7 673-28,3% * * 2.3 Projektid Tabel 3 Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud summa Projekti üldmaksumus Võrumaa KRK Koostööseminar 01.09-30.09 250 500 Setomaal (Kultuuriministeerium) Võrumaa KRK Ena Mets: Inimhetked 22.01-28.02 100 134,39 ja kohtumisretked (Eesti Kultuurkapital) Võrumaa KRK Riina Jesmin: 01.02-31.03 100 135,66 Tõlkimise võlud ja valud (Kultuurkapital) Võrumaa KRK Kohtumised Marko 16.04-31.05 150 535, 90 Kalduriga (Kultuurkapital) Võrumaa KRK Laste-Raamatu-Suvi 10.05-31.10 150 452 (Kultuurkapital) Võrumaa KRK Ave Mattheuse loeng 06.08-15.10 150 174 Jaan Lattiku elust ja loomingust (Kultuurkapital) Võrumaa KRK Eesti raamatu päev 01.10-15.11 90 172,13

7 külas Kai-Mai Olbri (Kultuurkapital) Võrumaa KRK Muusika 100 Eestimaale Läti kirjandusõhtu (Kultuurkapital) Võrumaa KRK Arendusjuhi osalemine kontaktseminaril Enhancing Digital Competences in Education and Training (SA Archimedes) Võrumaa KRK Four elements Legends and stories: improving foreign language learning and intercultural competences of adults by e-learning. (Erasmus+ seitsme riigi projekt) Võrumaa KRK Kunst raamatukokku (Tallinna KRK) Loosi Publitsisti ja lektori Kaupo Vippi raamatututvustus ja kohtumisõhtu (Eesti Kultuurkapital, Vastseliina vallavalitsus) Loosi Külas on Contra (Eesti Kultuurkapital) Meremäe Ürituste ja näituste korraldamine ning ühisprojektide kaasfinantseerimine (Setomaa vald) Meremäe ja Obinitsa Üheskoos suudame rohkem (ERÜ projektikonkurss Raamatukogudmuuseumid-noored Tsolgo Eakate võimlemisring (Võru vallavalitsus) Misso Laste käsitööring (Rõuge vallavalitsus) Saatse Kultuurisündmuste toetamine (Setomaa Vallavalitsus) Sänna Kohtumisõhtud raamatukogus (Eesti Kultuurkapital) Värska Kohtumised Siiri Laidla ja Valdur Mikitaga) (Eesti Kultuurkapital) Värska Kohtumised Ene Metsa, Siiri Laidla, Valdur Mikita ja Inga Raitariga (Setomaa vallavalitsus) Värska Laste suvine lugemisvõistlus (Setomaa Vallavalitsus) 24.09-31.12 800 927, 28 19.09-22.09 772 772 01.11-2018- 31.10.2020 22478 289140 30.05-20.12 314 314 28.01.2018 150 150 24.11. 2018 100 120 01.01.-31.12.2018 303 571 01.05.-01.11.2019 305 571 1. 01.- 2. 180 280 31.12. 4 kuud 200 500 20.-30. 50 50 10.2018 2018 300 300 2018 250 687,30 2018 290 687,30 2018 200 276, 57 Sündmused on aidanud kaasa kohaliku kultuurielu edendamisele, kogukondliku sidususe parendamisele ja silmaringi avardumisele. Inimesteni on jõudnud teadmine, et raamatukogus toimub. (Loosi) Tsolgos kasutati toetust võimlemisvahendite, Missos uute materjalide ostmiseks laste käsitööringile ja juhendaja töötasuks. Tagasiside oli igati positiivne.

8 Tänu Eesti Kultuurkapitali toetusele saab korraldada kohtumisi, sest ainuüksi sõidukulud siia maailma otsa on märkimisväärsed. Samuti on tänuväärne kohaliku omavalitsuse toetus. Meremäe ja Obinitsa piirkonna erinevate asutuste ühisprojekti Üheskoos suudame rohkem elluviimine kujunes meile kõigile väga huvitavaks ja meeldivaks väljakutseks. Ühine soov mitmekesistada oma väikese, aga tubli, otse Euroopa Liidu idapiiril elava ja toimetava väikese kogukonna, iseäranis laste ja noorte vaba aja kultuurse sisustamise võimalusi ning siiras tahe ja valmidus selle nimel pingutada andis igati positiivseid tulemusi ning kinnitas usku, et üheskoos suudamegi rohkem. Ühtlasi kinnistus ka tõdemus, et meie piirkonna tänastes reaalsetes oludes, kus lapsi ja kohapeal elavaid noori on vähe ning kipub järjest vähemaks jääma, saamegi ja on ka mõttekas suuremaid ettevõtmisi korraldada ühiste jõududega, erinevaid sihtgruppe nii Obinitsa kui Meremäe piirkonnast ühendades. Nii suudame teha rohkem ja paremini ning kasusaajate hulkki on tublisti suurem. (Meremäe) Laste-Raamatu-Suvi Suvine lugemismäng oma raamatunimekirjadega on nüüdseks juba õpetajate poolt oodatud laste vabalugemisele suunamise abivahend. Osalejate arv aina kasvab. Kutse kohtumisele kirjanikuga ja lõpupeo auhinnad tublimatele on osalevate laste jaoks tugev motivaator. Seekord jätkus Kultuurkapitali eraldatud toetusest küll ainult esinejale tasumiseks, auhinnalaud tuli kombineerida teistest vahenditest. Kunst raamatukokku! Tallinna Keskraamatukogu katusprojekti Kunst raamatukokku! eesmärk tuua noored raamatukogu näitusepindadele oma kunsti esitlema sai lasteosakonnas täielikult täidetud. 2017. aasta projektikonkursiga alanud näituseinventari uuendamine jätkus 2018. aasta projektikonkursi toel pildiraamide ja kinnitusvahendite ostuga. Projekti tingimustest lähtuvalt koostati raamatukogu veebilehele info näituste eksponeerimise võimaluste ja vahendite kohta (http://lib.werro.ee/kunst). Seda levitades tekkis uusi kontakte kunstiõpetajate seas, mis on lisaks juba toimunud näitustele andnud koostööideid ka edaspidiseks. Lisaks on lasteosakonna uus näitusevarustus innustanud veel paari Võrus näituste eksponeerimisega tegelevat asutust oma varustust uuendama. 2.4. Personali koosseis, juhtimine ja areng Rahvaraamatukogusid juhivad nüüd vastavalt rahvaraamatukogu seadusele direktorid. Võrumaa KRK raamatupidaja-asjaajaja viidi üle tööle Võru Linnavalitsusse koos raamatupidamisega. Uuele ametikohale - asjaajaja-raamatukoguhoidja - asus lasteosakonna töötaja ja tema asemele võeti tööle uus inimene. Pensionile siirdus kauaaegne lugemissaali töötaja, kelle asemele võeti meil varem ajutiselt tööl olnud tarmukas inimene. Orava ja Hanikase raamatukogu direktor töötab Oraval 0,7 ja Hanikase kogus 0,3 kohaga nagu ennegi, ainult 2018. aastal kehtestati sisetööpäevaks kolmapäev, mida kasutatakse vastavalt vajadusele, sest on oluline, et lugejateenindus ei kannataks. Tsolgos muutusid lahtiolekuajad seoses kaupluse sulgemise, bussiliikluse ja autokaupluse graafikuga. Luutsniku raamatukogu direktor tegi Rõuge vallavalitsusele taotluse võtta tööle osalise koormusega koristaja, kuna ruume on varasemaga võrreldes kolm korda rohkem, aga seda ei rahuldatud.

9 Kääpal vahetus töötaja sealne kauaaegne töötaja siirdus teisele tööle ja direktori kt alustas 1. novembril 0,3 koormusega. Teda võeti hästi vastu, ollakse rahul lahtiolekuaegadega ja soovitatava kirjandusega. Saatses liideti abipersonali 0,25 ametikoht direktori ametikoha juurde. Värskas kinnitati vallavalitsuse poolt hilinemisega suvised lahtiolekuajad. Lugejatele jäi teatamine omakorda hiljaks ja segadust oli palju. Septembris pöördus Võrumaa KRK lasteosakonda Eliise Oss sooviga teha raamatukogus vabatahtlikku tööd. Raamatukogu sõlmis temaga vabatahtliku töö lepingu ja Eliise käis aasta lõpuni lasteosakonnas üheksal korral, kokku kümme tundi. Ta abistas raamatukoguhoidjaid ürituse ajal, puhastas, parandas ja kiletas raamatuid, korrastas riiuleid ning märkis raamatutel ja andmebaasis teemapaigutusi. Võrumaa KRKs teostas sisekontrolli Võru Linnavalitsuse sisekontrolör ja kõik ettekirjutused täideti aruandeaastal jooksul. Haldusjärelvalvet teostas Kultuuriministeerium, kelle ettekirjutus komplekteerimispõhimõtete kehtestamine - täidetakse 2019. aastal. 2.4.1. Ülevaade täienduskoolitusest Aruandeaastal käidi 141-l koolitusel tundide arvuga, kokku 1675 tundi. 55 raamatukoguhoidjat osales 16-tunnisel BCS Koolituse E- kodaniku juhendajate koolitusel. Aidati korraldada SA Kutsekoja töötuba Õppija kaasamist toetavad infotehnoloogilised vahendid. Populaarsed olid ERÜ egiidi all toimunud Akadeemiline koolitus ja maaraamatukoguhoidjate suveseminar. Kohalikes omavalitsustes kasutusele võetud dokumendihaldusprommiga Amphora jt ning virtuaalse eelarverakendusega VeeRa tuleb toimetada ka raamatukogudes, mistõttu läbiti vastavad koolitused. Isikuandmete kaitsest tulenevalt osaleti nii füüsiliselt - Eesti Rahvusraamatukogu koolitusel Isikuandmete kaitse raamatukogudele kui veebi vahendusel - Kohalike omavalitsuste ja allasutuste isikuandmete määruse vastavuse tagamine. Viimastel aastatel on koostööpartneriks tõusnud koolituskeskus VILKO OÜ Võrumaa KRK 19 töötajat õppisid Toivo Niibergilt tarkuseteri koolitusel Asutuse ja organisatsiooni mikrokliima kujundamine ja hoidmine. Kaks töötajat osales rahvaraamatukogude 38. suveseminaril Ürituste kavandamine, arendamine ja kujundamine rahvaraamatukogudes.. Viis töötajat osalesid Põlva Keskraamatukogus toimunud Tartu Ülikooli koolitusel Lõunaeesti kirjandus eesti nüüdiskirjanduse taustal, kus oli Märt Velskeriga huvitav diskuteerida. Lasva raamatukogu direktor läbis Lasva Käsitööseltsi Maarahvaõpistu 40- tunnise kursuse Kuidas saavutada eesmärke. Samuti oli üliõpilasi traditsioonilistes rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemiates. Lisa 1

10 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel 4 Koolit use aeg Koolituse teema Koolitaja Koo litus e mah t/kes tus Raama tukogu hoidjat e arv/ KOVde arv Eelarv e/kooli tuseks kulutat ud summa 07.02 Statististilised aruanded, haldusreformi järgsed muudatused, raamatu Võlulehviku tuules tutvustus, Etioopa reisimuljed Jaak Helve Pai Treiman, 7 35/5 7.03 Rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedi hindamise mudel, loeng Tõlkimise võlud ja valud 4.04 Võrumaa raamatukogundus 2017, ERÜ üleskutse 100 ettelugemistundi, näitus ja loeng Lugu ootab rääkijat, rada kõndijat Riina Jesmin 5 27/5 135,66 Piret Päär 5 26/4 0 2.05 Philip Arvo Luige maalinäituse Sisemine valgus ja Toomas Kalve fotonäituse Kalvetaarium külastus, raamatu Eesti krooni originaalpangatähed 1991-1997 tutvustus,lasva, Hanikase, Orava külastus Toomas Kull, Arthur Ruusmaa, Tea Kallaste, Tuuli Dolgošev 8 29/4 190 6.06 Puiga, Haanja raamatukogu külastus, Luutsniku raamatukogu uute ruumide avamine ja 100. tegevusaasta tähistamine. 19.09 Koostööseminar Setomaal, kogude täiendamine, Värska, Saatse ja Mikitamäe raamatukogu külastus, P.Lindsaare raamatu Värska tutvustus 3.10 Võrumaa rahvaraamatukogude võrgustiku uue kaardi avamine, Loeng Jaan Lattik 130 Ülle Talihärm, Mailis Koger, Aili Valb, Riina Lõhmus, Maire Noormaa Riina Ermel, Kate- Riin Kont, Eha Kütt, Riina Suun, Linda Allas, Kaiu Suurmann 5.12 Aruannete koostamine Aigi Mäesaar, Helle Laanpere 8 32/4 295 9 32/ 500 Ave Mattheus 4 33/4 174 3 27/4 0 Kõikidel Võrumaa KRKs toimunud koolituspäevadel tutvuti uudiskirjandusega, arutati haldusreformist tulenevaid muudatusi. Kõige asjalikemateks hinnati väljasõiduseminare.

11 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: LISA 2 2.4.4 Erialahariduse omandamine. Lasva raamatukogu direktorile omistati raamatukoguhoidja VI aste. Kuldre raamatukogu direktor alustas õpinguid Eesti Rahvusraamatukogu kutseõppes. 2.4.5 Töötajate tunnustamine. Kultuuriministeeriumi tänukiri Eha Kütt Värska raamatukogu direktor Aili Valb Luutsniku raamatukogu direktor Lea Lillemets Vastseliina Raamatukogu direktor Anni Lahe Meremäe Raamatukogu direktor Sirje Saarniit Nursi Raamatukogu direktor Külli Ossul Sõmerpalu raamatukogu direktor Ene Toom Võrumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja Anu Kasak Võrumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja Eve Timmi Võrumaa Keskraamatukogu bibliograaf Võrumaa parim maaraamatukoguhoidja Aili Valb Luutsniku raamatukogu direktor Võru vallavalitsuse tänukiri Tea Kallaste Lasva raamatukogu direktor Setomaa vallavalitsuse tänukiri Eha Kütt Värska raamatukogu direktor Võrumaa Arenduskeskuse tänukiri Anni Lahe Meremäe raamatukogu direktor Võrumaa parima maaraamatukoguhoidja nominent Tea Kallaste Lasva raamatukogu direktor Tuuli Dolgošev- Hanikase ja Orava raamatukogu direktor

12 2.4. Raamatukogu haldusjuhtimine. 8. veebruaril 2018 võeti ametlikult vastu Luutsniku Külakeskus- raamatukogu, kus viimasele on üldpinda 88 m 2. Esialgu olid raamatukogule ette nähtud ruumid läbi kahe korruse. Kuna teist korrust välja ei ehitatud, sõlmiti MTÜ Luutsniku Külaseltsi ja Rõuge vallavalitsuse vahel koostööleping, mille kohaselt saab raamatukogu kasutada seltsi ruume nii lugemissaalina kui ürituste läbiviimiseks. Majas on põrandaküte ja kanalisatsioon, ruumid on avarad ja valged vana majaga võrreldes kui öö ja päev! 2018. aasta algul valmisid AS Kurmik töö tulemusena Orava raamatukogu uued ruumid, mis on varasemast poole suuremad, hea valgustusega, on olemas ventilatsioon. Suur edasiminek on lugemissaali näol, kus saab korraldada ka üritusi. Lugemissaali kasutab kahel korral kuus viisakoordinaator. Haabsaarde ehitati uus välistrepp, Varstu sai uue välisukse. Haanja Multifunktsionaalse Keskuse (kaks kaugtöökohta) ruumi kütmiseks osteti uus õhksoojuspump. Kirepil oli veeavarii, aga õnneks ei olnud kahjud märkimisväärsed. Linda raamatukogus oli kaks veetorustiku leket, mis osaliselt sõi ära 2019. aasta perioodika raha. Loosis on ka plaanis veetorude vahetus. Hanikase raamatukogus sai lõpuks lahenduse kütteprobleem. Haldusreformijärgsete ümberkorralduste käigus meie majas vabaks jäänud suhteliselt hiljuti remonditud raamatupidajate ruumi otsustas Setomaa vallavalitsus meie ruumikitsikust, samuti lugejate soove ning ettepanekuid arvestades anda raamatukogu käsutusse. Suurem osa teaduskirjandust sai lisapinnale ümber paigutatud ning selle arvelt tekkis võimalus laiendada mingil määral ka põhiruumis riiulirivide vahesid (Meremäe). LISA 3 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele. 18-s raamatukogus on juurdepääs tagatud, aga 20-s kahjuks puudub. Luutsniku raamatukokku pääseb kaldteed pidi seltsimaja poolsest uksest, aga kaldtee vajab karestatud katet ja lisakäetuge. 2.6. Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas SA Vaata Maailma, Tieto Estonia ja Swedbank Eesti algatatud projekti Uus algus raames sai Võrumaa KRK annetusena kümme kasutatud äriklassi lauaarvutit ja 15 kasutatud äriklassi sülearvutit, mis tuntavalt parandas raamatukogu IT poolt. Sülearvuteid saab kasutada koolitustel, lugemissaalis ja hoidlas kogude korrastamisel. Ühe arvuti sai Loosi, kaks Vana- Vastseliina ja kolm Vastseliina raamatukogu. Kuldre sai annetusena koopiamasina, dataprojektori ja ekraani, mis haldusreformi tuhinas ei olnud omanikku leidnud. Loosi sai tänu EENETi võrguga liitumisele ülikiire internetiühenduse. Sännas paranes internetikiirus ja Wifi levi kvaliteet tänu valguskaablile. Luutsnikus ja Haabsaares on valguskaabel, aga omavalitsused pole teenusepakkujat valinud. Haldusreformi tulemusena tegelevad Võru valla raamatukogude arvutipargiga professionaalsed arvutispetsalistid.

13 Võrumaa KRK lasteosakonnale hangiti väike ja kerge sülearvuti, millega on mugav toimetada välisteeninduspunktides. Konverentsisaali osteti uus dataprojektor koos lisaseadmega, mille abil saab juhtmevabalt pilti edastada. 3.Kogud komplekteerimine ja töötlemine 2018. aastal komplekteeris Võrumaa KRK väljaandeid 38 raamatukogule. Komplekteerimisosakond teeb raamatukirjed maakondlikku andmebaasi. Kasutades küll kataloogi ESTER kirjeid, tuleb ikka kõik üle kontrollida ja vajadusel sobivaks muuta. Suveperioodil, puhkuste ajal ja aasta lõpus, kui ilmub väga palju raamatuid, vajavad kirjed palju kohendamist, sageli on tegu lausa eelkirjetega. Lasteosakond tellib lauamänge ja filme lastele, need kirjed tuleb tavaliselt ise teha. Külakogud tellivad üle nädala tellimisnimekirjade alusel, Võrumaa KRK tellib igal nädalal. Eelmisel aastal said uute raamatute pakid kaks korda kuus Lasva, Tsolgo, Värska ja Mikitamäe raamatukogud, teised ühe korra kuus. 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Raamatukogude kogusid komplekteeritakse lähtudes rahvaraamatukogude põhimõtetest, riigipoolse toetuse kasutamise lepinguga sätestatud tingimusest ja lugejate nõudlusest. Komplekteerimine toimub valikuliselt, prioriteediks on eesti autorite ilukirjandus, tõlkekirjandusest väärtkirjandus, samuti laste ja noortekirjandus. Valikute tegemine on keeruline ja seda, kas raamat muutub populaarseks, ei oska kunagi ette ennustada. Siinjuures ei tohi alahinnata meedia mõju, kui ikka õhtul populaarses telesaates väljaannet reklaamitakse, võib olla üsna kindel, et järgmisel päeval seda raamatukogust küsitakse. Järelkomplekteerimine toimub jooksvalt samuti Võrumaa KRK vahendusel. Suuremad tarnijad on Rahva Raamat ja Apollo, otse tellitakse kirjastustelt Varrak, Ersen, Heli Kirjastus, Petrone Print. Venekeelse kirjanduse tellimine on aastatega väga kokku kuivanud, tellitakse ainult Võrumaa KRKle, kust külakogud saavad lugejatele viia RVLi vahendusel. -annetuste osakaal kogude juurdekasvust Annetusi lisandus maakonna kogudesse 2237 eksemplari, see on 14,93% juurdekasvust. Võrumaa KRK sai juurde 330 annetatud raamatut, so 9,67%. Annetuste osakaal on piirkonniti erinev ja sõltub suuresti raamaturaha suurusest. Oleme aastatega muutunud valivamaks ja püüdnud annetuste osakaalu vähendada. Lugejad eelistavad äsjailmunud raamatuid ja neid pakutakse raamatukogule harva. 2018. aastal kinkis Võru Instituut luuleraamatu Peo pääl elo hõpõ ja Võro-Seto tähtraamatu kõigile maakonna raamatukogudele. Samuti said kõik Jaan Lattiku Minu Karula albumi ja Setomaa Haridusseltsilt Uma käega - süämest. 11 raamatukogu on tänulikud EV100 raamatusarja eest, mille toomine Eesti Hoiuraamatukogust ja jagamine ka kaheksale kooliraamatukogule maakonnaraamatukogu toimetada on. -kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega Kogude keskmine ringlus maakonnas 2018. aastal oli 1,0, see oli kõrgeim Võrumaa KRKs - 1,64. Raamatukogud peavad jätkama tõsist tööd kogude korrastamisega.

14 Perioodika laenutuste osakaal üldisest laenutuste arvust kõigub 3,1% st Võrumaa KRKs kuni 80% ni Haabsaare raamatukogus. Keskraamatukogu madala protsendi põhjus on see, et ajalehtede koju laenamine on minimaalne. Eelmise aasta enim laenutatud raamatud Võrumaal olid: Pealkiri Autor Laenutusi 1 Sõbrad ja hallikirju koerake - [romaan] Tohvri, Erik 421 2 Serafima ja Bogdan - [romaan Afanasjev, Vahur 376 3 Öömees - [romaan] Pauts, Katrin 345 4 Valge maja Traat, Mats 339 5 Hull hobune Pauts, Katrin 333 6 Viimane laev Jõe, Aliis 330 7 Naine, kes ei nuta, saab rikkaks Künnapas, Heli 310 8 Siinpool linnuteed Reichardt, Heli 292 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) Maakonna raamatukogudesse osteti 2018. aastal raamatuid 13387 eksemplari, neist keskraamatukokku 3081 eksemplari. Eestikeelset ilukirjandust osteti 9203 eksemplari, so 68,7% ostudest. Venekeelseid raamatuid osteti 98 ja teistes keeltes, peamiselt inglise keeles 87 raamatut. Inglisekeelset kirjandust ostetakse peamiselt õpilaste huve silmas pidades. Sageli soovitakse inglisekeelse raamatu kõrvale ka eestikeelset varianti. Samuti on populaarsed raamatud, mille põhjal on tehtud film. Eesti ilukirjanduse populaarseimad ostud Võru maakonnas 2018. aastal: 1 Rusikad - inimene on inimesele hunt Anniko, Silver 37 2 Naisekäe puudutus, ehk, Seltsimees laps ja isa Tungal, Leelo 34 3 Hull hobune Pauts, Katrin 33 4 Kättemaks Kirumpääl Koort, Erkki 31 5 Sinised õunad Kurmiste, Katrin 31 6 Vale nimega mees Lember, Ira 31 7 Pidu Ernits, Marje 30 8 Põletav küünlaleek Sepp, Adena 29 9 Minu Šveits - Kahepaikne vahejaamas Elmer-Ehin, Anu 27 10 Siinpool linnuteed - II osa Reichardt, Heli 27

15 Varasemalt on ilukirjandust tellitud kuni viis eksemplari, praegu tellime kaks, harva kolm eksemplari. E-raamatut ei komplekteeritud, sest puudub huvi. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine 2018. aastal lisandus kogudesse 871 aastakäiku ajakirju ja 333 aastakäiku ajalehti. Perioodika ostmiseks kulus raamatukogudes 42,967 eurot, sellest 5228 Võrumaa KRKs. Eraldi e- väljaandeid ei tellita, kui paberväljaandega pakutakse tasuta digiversiooni kaasa, saavad lugejad soovi korral seda kasutada. Haldusreformijärgne aasta Võru vallavalitsuse haldusalas tõi Vastseliina raamatukogule eelarvevahendite vähendamise 20%, aga lisataotlus võimaldas vähemalt tellida 2019. aasta perioodika. Kultuuriperioodikat komplekteeriti 2018. aastal järgnevalt: Akadeemia 5 Hea laps 13 Keel ja kirjandus 1 KesKus 1 Kultuur ja elu 9 Looming 11 Muusika 2 Raamatukogu 20 Sirp 5 Teater. Muusika. Kino 5 Tuna 2 Täheke 13 Vikerkaar 3 Värske rõhk 2 Õpetajate leht 3 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviseid komplekteeriti maakonda 220 eksemplari, neist ostudena 185 ja annetusena 35. Kõige rohkem ostab DVDsid ja CDsid lasteosakond, kus on kohapeal vaatamise ja kuulamise võimalus. Lastele tehtud filmid on väga populaarsed ja suure vaatamise tõttu kuluvad kiiresti, muutudes kasutuskõlbmatuks. Lastelaulude plaadid on samuti väga populaarsed, eriti lasteaiaõpetajate seas. Pidevalt oodatakse uusi, kuid sageli annavad plaate välja väikesed tegijad ja suurematesse müügikettidesse need ei jõuagi. 3.2 inventuurid, mahakandmised Inventuurid toimusid 2018. aastal Haanja, Kuutsi, Misso, Mõniste, Urvaste ja Värska raamatukogudes. Inventuurid kestsid kolm kuni 11 päeva, seda sõltuvalt kogude suurusest.

16 Värskas võeti inventuur ette mõned kuud pärast üleminekut programmile RIKS, kuid kõik läks väga hästi ja probleeme ei tekkinud. Raamatukogud kasutasid inventuuri tegemiseks lisaks laua- ja sülearvutitele ka OÜlt Deltmar renditud pihuarvutit. Pihuarvuti kasutamine hoiab palju aega kokku, sest raamatuid ei pea riiulist kaugele viima. Maakonna raamatukogudest kustutati 19 804 teavikut, neist 18716 raamatut ja 84 auvist. Suurim kustutamine toimus Võrumaa KRKs 6076 raamatut ja 78 auvist. Raamatute kustutamise peamiseks põhjuseks oli liigsete eksemplaride vähendamine, auviste kustutamise põhjuseks lagunemine. Perioodikat kustutati 1001 aastakäiku, millest keskraamatukogust 199 aastakäiku. Terveid ja puhtaid väljaandeid pakuti kõigepealt maakonna raamatukogudele, lasteaiaõpetajatele, linna huvikoolide õpetajatele, hiljem lugejatele jagamiseks mõeldud tasuta raamatute riiulile. Seni on kustutatud ja mittevajalikke väljaandeid tasuta jagatud, kuid on tulnud ettepanekuid, et võiksime neid müüa sümboolse tasu eest Raske südamega lõpetati Võrumaa KRKs kasutatud raamatute laat, kuhu igaüks võis raamatuid tuua või koju viia. Inimesed kasutasid võimalust kurjasti ära ja laadale ilmus kodudest päris palju hallitanud ja määrdunud raamatuid, mille raamatukogu pidi jäätmejaama toimetama, et hallitus edasi ei leviks. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Antsla Vallavolikogu soovil koostas vallavalitsus analüüsi kahe ühinenud valla seitsme raamatukogu hetkeolukorra ja tulevikuperspektiivide kohta. Eesmärk oli teada saada, mida Antsla valla elanikud arvavad oma piirkonna raamatukogude tööst ja mida võiks teha paremini või teistmoodi. Küsitlusele vastas 274 inimest. Lugejad leidsid, et raamatukogu on maal väga vajalik ja enamusele sobisid lahtiolekuajad. Ettepanekud: raamatukogud rohkem sotsiaalmeedias nähtavaks, uudiskirjanduse tutvustamisi, kohtumisi saadikute ja vallaametnikega, kohtumisõhtuid kirjanikega. Selle tulemusena loodi oktoobris Facebooki leht Antsla Valla Raamatukogud, millel on üle 500 sõbra, seega jõuab nüüd info kiiresti paljude inimesteni. Facebooki lehe haldaja on Linda Raamatukogu direktor Liana Allas. Endise ja ka praeguse valla territooriumi külades elavatele inimestele on ühistranspordivõrk Miktamäe raamatukogu külastamiseks peaaegu olematu. Aastakümnete jooksul on teeninduspiirkonna eripärana välja kujunenud, et näiteks Räpina vallaga piirnev Võõpsu küla kasutab raamatukoguteenuseid talle tunduvalt lähemas Võõpsu raamatukogus. Samuti kasutavad seal kõrvalasuvad vene külad Lüübnitsa ja Beressje hoopis Räpina linnaraamatukogu teenuseid. Põhjus on nii raamatukogu asukoha kauguses, kui ka linna tulles samaaegselt muude teenuste kasutamine. Haldusreformi tulemusena on selline asjade käik toimunud ka mujal maakonnas. Kui puudub isiklik transport ja teine raamatukogu on elukohale tunduvalt lähem, on üsna loogiline, et kasutatakse sobivamat varianti Nii kohapeal kui koju laenatakse rohkem. Kirepil antakse värskeid perioodikat koju teisipäeva ja reede õhtuti ning tagastada saab neljapäeva ja esmaspäeva hommikul tagastuskasti. Tsolgo raamatukogu direktor seisis ennastsalgavalt bussiliikluse parandamise eest ja 1. juulist sättiski Kagu Ühistranspordikeskus graafiku ümber nii, et inimesel jääb kauplusauto kõrval aega külastada raamatukogu.

17 Lasteosakonnas lugejauuringuid ei tehtud, kuid edastati Võru Kesklinna Koolile selle kooli 7-12-aastaste laste poolt 2017/2018. õppeaasta jooksul laenatud raamatute arvud. Kool osales rahvusvahelises Erasmus+ KA2 projektis Today a reader, tomorrow a leader (2016-2018). Projekti eesmärgiks oli äratada õpilastes lugemishuvi, arendada lugemis- ja suulist väljendusoskust, laiendada õpilaste sõnavara ning silmaringi. Muuhulgas jälgiti ka seda, kas õpetajate poolt läbi viidud projektitegevused mõjutavad raamatukogu kasutamise aktiivsust. Võrumaa KRKs liideti kojulaenutuse eestikeelse vene ilukirjanduse kogu väliskirjanduse hulka. Tundub, et vene kirjanduse laenutused on peale seda isegi pisut suurenenud, sest lugejad on avastanud uusi raamatuid. Haanjas paigutati krimikirjandus eraldi riiulile. Võrumaa KRKs registreeriti kojulaenutuses äraütlusi. 8. 31. oktoobrini laenutati koju 8067 väljaannet ja äraütlusi oli samal perioodil 342, mis on kõigist kojulaenutustest 4,2 %. 68% kõigist äraütlustest moodustas ilukirjandus, 11% äraütlustest oli liigist 1 ja 5,5% liigist 3. Teistes liikides oli äraütlusi vähem. Äraütluste põhjused: 342st äraütlusest olid välja laenatud 304, mis on kõigist äraütlustest 88%, 23 väljaannet ei olnud veel raamatukokku jõudnud ja 14 väljannet puudus Võrumaa KRKs, paari väljaannet ei olnud maakonnas üldse. Võrdluses eelnevate aastatega on äraütlusi vähemaks jäänud: 2012 5,4% kõigist laenutustest 2016 4,7 % 2018 4,2% Äraütluste arvu vähenemise taga on komplekteerimisosakonna hea töö - uued raamatud jõuavad lugejateni kiiremini. Kui varem sai kojulaenutus uusi raamatud kuu jooksul kahel korral, siis nüüd igal nädalal. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. AIPide kasutamine ei vaibu pangateenused, reisikindlustus, piletid, Eesti Haigekassa e- teenused, e-pria ja Maanteeameti e-teenused jne. Palju trükitakse välja lennupileteid ja hotellide broneeringute kinnituskirju. Mõnel pool on ka kasutamine vähemaks jäänud - raamatukokku tullakse siis, kui oma arvuti on katki jms. Võrumaa KRKs on väga populaarne dokumentide skanneerimine ja saatmine oma meilile. AIP kasutajate arv on oluliselt suurenenud. 2018. aastal kasutas AIP-i 2539 külastajat - 468 inimest rohkem kui 2017. aastal. Kasutajate rohkuse tõttu registreeriti arvutikülastajaid vajadusel ka RIKSWEBi arvutisse, mida eelmistel aastatel tehtud ei ole. Kehtestati uus arvutitöökoha kasutamise eeskiri ja uuendusena saab lugemissaalis kasutada raamatukogu sülearvutit, mis on osutunud väga populaarseks teenuseks. Meremäe Raamatukogu stabiilse ja küllaltki kiire püsiühenduse, samuti hea Wifi ühenduse tõttu on meie AIP-i kasutamine järjest populaarsemaks muutunud kaugtöötegijate hulgas, eriti just pühade ja puhkuste perioodidel. Kogukonna keskusena saab raamatukogu inimesi aidata - telefonile kõneaega laadida, internetist kaupa tellida, samuti mobiiltelefoni korda seada kui on oskust ja 1000 muud asja!

18 4.2. Raamatukogu kasutamine ja teenused. 2018. aastast läheb arvesse ajakirjanduse kohalkasutus, seetõttu on tõusnud üldine laenutuste arv. Kojulaenutuste arv maakonnas tervikuna on veidi langenud. Laenutuste arvu mõjutab suuresti see, kas saab raamatukokku bussi või autoga - käe otsas ei jõuta palju viia. Hea meel on tõdeda, et külastatavuse näitajad on endiselt tõusuteel, mis näitab muuhulgas seda, et inimesed võtavad hea meelega osa raamatukogus korraldatavatest üritustest. Maakonnas tervikuna on lugejate arv vähenenud, kuid siiski mõnes kohas ka rõõmustavalt kasvanud (Saatse, Luutsniku, Lasva). Viimases näiteks 9%, mida mõjutas tegelustoa avamine. Eelmiste aastate langustendents kahjuks jätkub elukoha vahetuse, suvitajate vähesuse ja vanade lugejate elusügisesse jõudmise pärast. Krabi raamatukogu kasutamist mõjutas kooli sulgemine, aga 2018. aasta sügisest alustas kool väikeses mahus tegevust ja see mõjus positiivselt raamatukogule. Luutsnikus on tõusnud tänu küla keskuses asuvale uuele raamatukogule, nii lugejate kui laenutuste arv. Setomaa valla raamatukogude direktoritel tuli aasta esimeses pooles käia Värskas infopäevadel, mistõttu raamatukogud olid rohkem suletud. Haabsaares saab osta postitarbeid ning vajadusel viib raamatukoguhoidja kirjad Võrru postkasti. Värskas vähenes raamatukogu kasutamine võrreldes 2017. aastaga, kui toimus Prima Vista partnerasula päev ja kogude inventuuri tõttu. 2018. aastal oli seal populaarsem teos Mats Traadi Valge maja, mis räägib sanatooriumi rajamisest Värskasse, see tõi teisigi peale tavakülastajate raamatukokku. Võrumaa KRKs on auviste laenutused olnud tõusuteel mitmendat aastat järjest. Neid laenati 297 korda rohkem kui eelmisel aastal, heliraamatute laenutused kasvasid koguni poole võrra. Huvi tunti vinüülplaatide järgi. Laenutuste TOPis oli esikohal 119 laenutusega Carlan, Audrey Kalendritüdruk millele järgnesid Mihkel Raua Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda 93 ja Vahur Afanasjevi romaan Serafima ja Bogdan 86 laenutusega. Autorite TOP-is olid endiselt Nora Roberts, Susan Mallery ja M.C. Beaton ja neljandal kohal vanameister Erik Tohvri. Suvekuudel külastas raamatukogu täiskasvanute osakonda 12 956 inimest. Kui mõelda, et oli harukordselt ilus ja päikseline suvi, siis on põhjust rõõmustada. Üritustel osales 1234 inimest, mida on 200 võrra rohkem kui 2017. aastal. Üritusel osalejate arv oleks võinud veelgi suurem olla, kuid mitu välja kuulutatud üritust jäi toimumata esineja tõttu, kes kohale ei ilmunud või viimasel hetkel tulla ei saanud. Varasemast ajast selliseid juhtumeid ei mäleta ja loodetavasti nii enam ei juhtu. Tabel 5 Raamatukogu Lugejad 2017 Lugejad 2018 Muutus (+-)* Linna/maak. rmtk 14 963 14 453-510

19 Sh keskk 6 050 6 065 +15 *Peale haldusreformi Raamatu- Kogu Külastused 2017 Külastused 2018 Muutus (+-)* Virtuaalkülast. 2017 Virtuaalkülast. 2018 Muutus (+-)* Linna/maak. rmtk 224 125 228 209 +4 084 33 159 33 900 +741 Sh keskk 97 513 100 104 +2 591 32 268 33 743 +1 475 *Peale haldusreformi Raamatu- Kogu Laenut-d 2017 Laenut-d 2018 Muutus (+-)* Päringud** 2017 Päringud** 2018 Muutus (+-)* Linna/maak. rmtk 476 027 550 683 +74 656 16 701 14831-1 870 Sh keskk 189 857 212 908 +23 051 12 428 11 860-568 *Peale haldusreformi **Infopäringud Infopäringute arvu suure languse põhjustas Võrumaa KRKs töötajate vahetus - registreerimine ei olnud nii järjepidev, aga 2019. aastal järjepidevus taastub. Mahukamad päringud Võrumaa KRKs: kruiisilaevade mõju Eestile, Võru linna ajalugu, Seto lipu kavandid, õpetaja töörahulolu, riski hindamine vanglatöös. Koostati 26 teemanimestikku, mis soovi korral edastati lugejatele e-posti teel. Vastseliinas otsiti materjali gümnasisti uurimustöö 100 aasta mõjukamad inimesed Vastseliinas jaoks. Oluliste teemade hulgas tõusis märgatavalt esile riigi Terviseameti poolt meie piirkonna elanikele perearstide sundmääramisega seonduv. Siin vajati nii konkreetset ja täpset infot kui ka praktilist abi hädavajalike toimingute teostamisel internetikeskkonnas. (Meremäe) Pärast haldusreformi ja kohalike omavalitsuste valimisi küsiti vallavalitsuste ja volikogude koosseisude kohta. Haanja raamatukogu abistasid päringutele (luuletus, millest mäletati paari rida ja Haanja Postijaam) vastamisel Tartu Linnaraamatukogu ja Võrumaa Muuseum. Kirepil määrati taimeraamatute abil lugejate toodud seeni ja taimi ning uuriti muid põnevaid asju, näiteks kas konn suudab külmununa ellu jääda? 4.3 RVL teenindus RVL toimib väga hoogsalt. Haldusreformi tulemusena on endised RVLi partnerid Põlva maakonnast ära jäänud, sest liikumine toimub Võru poole. RVL-i tellimuste hulgas olid venekeelsed raamatud, õpilastele soovituslik kirjandus ning aineolümpiaadiks ja referaatideks

20 vajalikud väljaanded. Kui kümme aastat tagasi oli RVLis suur osakaal ka teatmekirjandusel, siis praegu liigub RVLi teel peamiselt ilukirjandus ja ka vähesel määral perioodika. Mõistlik on jälgida, kust saab raamatu kiiremini kätte. RVL teenust aitavad osutada vallavalitsuste sotsiaaltöötajad ja teised head inimesed. Raamatuvahetus maakonna raamatukogude ja lasteosakonna vahel kasvas 2018. aastal hüppeliselt. Lasteosakond sai maaraamatukogudelt lisaeksemplare Nukitsa konkursi ja suvise lugemismängu perioodiks. Maaraamatukogud hakkasid palju aktiivsemalt kasutama lasteosakonna kogu oma lähikoolide õpetajate klassilugemise eksemplaride täiendamiseks, noorte lugemisvara mitmekesistamiseks ja ürituste läbiviimiseks (eriti Osula, Kuldre, Meremäe ja Lasva). 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Laste- ja noortekirjanduse juurdetulek Võru maakonna rahvaraamatukogudes 2018. a: Aasta 2018 Kõik juurdetulnud laste- ja noortekirjanduse väljaanded (UDK indeksis on laste- ja noortekirjanduse määraja -93) Laste- ja noortekirj nimetusi 1 069 Laste- ja noortekirj nimetuste % kõigi väljaannete juurdetulekust 22,5% Laste- ja noortekirj eksemplare 3 752 Laste- ja noortekirj eksemplaride % kõigi väljaannete juurdetulekust 23% Laste- ja noortekirj juurdetulnud eksemplaride keskm hind 8,73 Kõigi väljaannete juurdetuleku eks keskm hind 11,23 Neist uued väljaanded (aruandeaastal ja sellele eelneval aastal ilmunud) Järelkomplekteeritud ja arvele võetud väljaanded Laste- ja noortekirj uute väljaannete nimetusi 486 Laste- ja noortekirj uute väljaannete eksemplare 2 990 Laste- ja noortekirj uute väljaannete eks keskm hind 9,86 Laste- ja noortekirj järelkompl nimetusi 581 Laste- ja noortekirj järelkompl eksemplare 762 Laste- ja noortekirj järelkompl eks keskm hind 4,27 Laste- ja noortekirjanduse väljaandeid (UDK indeksis on laste- ja noortekirjanduse määraja - 93) lisandus maakonna rahvaraamatukogudesse alla neljandiku kõigi väljaannete juurdetulekust. 49% uute väljaannete nimetustest osteti kogu maakonna raamatukogudesse kokku 1-3 eksemplari (st ainult keskraamatukokku ja lisaks ehk 1-2 raamatukokku), 30% nimetustest osteti maakonda 4-10 eksemplari. 15% nimetustest osteti maakonda 11-20 eksemplari. 4,5% nimetustest osteti maakonda 21-32 eksemplari (st enamikku maakonna

21 raamatukogudesse, mille läheduses elab või õpib olulisel määral lapsi). Suurimas eksemplaarsuses ostetud Võru maakonna rahvaraamatukogudesse 2018. a ostetud laste- ja noorteraamatud olid: I. Tomusk Päikesemetsa vanadekodu kriminalistid ja Hundi sõbrad, A. Kivirähk Tilda ja tolmuingel, K. Piiper Tõde või tegu 3. osa. Järelkomplekteerimisega lisandus kogudesse kõige suuemas eksemplaarsuses sooduspakkumistelt ostetud kooli lugemisvara (S. Maršak Kaksteist kuud, A. Pervik Kollane autopõrnikas, A. Kivirähk Sirli, Siim ja saladused, E. Raud Peep ja sõnad jmt). Sooduspakkumisi kasutati aktiivselt kogude täiendamiseks, suure lugejanõudluse rahuldamiseks ja kulunud eksemplaride väljavahetamiseks. Osteti juurde üleriigiliste lasteüritustega seotud raamatuid (nt 2019. a kevadel toimuv 3.-4. klasside kirjandusmäng, mille raamatunimestikud avaldati juba 2018. a lõpul). Osteti ingliskeelseid noorteraamatuid, mille nõudlus on õppekavade tõttu suurenemas. Võeti arvele annetusi eraisikutelt ja teistes raamatukogudes kustutatud eksemplare. Paaris raamatukogus (Rõuge, Saatse) jätkus veel kogude arvelevõtmine e-kataloogis. Ka need eksemplarid kajastusid juurdetulekus. Laste- ja noortekirjanduse väljaannete osakaal maakonna kogude juurdetulekus tervikuna vähenes. Põhjusena toodi kallinev hind ja laste arvu vähenemine, aga mitmes raamatukogus oldi ka ostuotsuste tegemisel üha valivamad. Ostmata jäid väikelaste väheväärtuslikud tõlkeraamatud, milletaolisi on kogudes juba piisavalt (Võru, Antsla). Väiksemates raamatukogudes osteti ettevaatlikult ka laste teatmeraamatuid, sest nende kasutamine on vähenenud, lapsed leiavad koolitööks vajaliku info internetist lihtsamalt (Antsla). Siiski oli ka raamatukogusid, kus laste- ja noortekirjandust lisandus (ostud+annetused) mullusest rohkem (Kuldre, Urvaste, Nursi, Ruusmäe, Kirepi, Lasva, Parksepa). Rohkem pandi ostuvalikuid tehes rõhku laste ja noorte juturaamatutele. Ka neid tuli väiksematesse raamatukogudesse pingelise eelarve tõttu osta väga valikuliselt. Lähikonna raamatukogud tegid komplekteerimisel koostööd (Parksepa raamatukogu ja Parksepa Keskkooli raamatukogu, Lasva ja Tsolgo raamatukogud jt). Vajadusel toodi lisaeksemplare RVL-laenutusega lähiraamatukogudest või Võrust. Kirepi raamatukogu täiendas lugejaküsitlusest saadud soovituste põhjal lauamängude kogu. Linda raamatukogu on saanud annetusena suure koguse mänguasju, lisa tuli ka 2018. aastal. Mänguasjad ei ole küll inventarina arvele võetud, kuid nende laenamine on kujunenud kogukonnas populaarseks teenuseks. Mitte alati ei olnud ostuvalikut tehes võimalik ennustada lugejate huvi. Seetõttu eelistati lastekirjanduse klassikat, tuntud autoreid. Märgiti, et aina lisanduva laste- ja noortekirjandusega on raske kursis püsida. Väikesed raamatukogud ei saa kulutada eelarveraha raamatutele, mis võivad osutuda lugejate arvates ebahuvitavaks ja jääda riiulile seisma. Pigem eelistati suurema lugejanõudluse tekkides järelkomplekteerimise või RVLlaenutuse abil raamatuvalikut täiendada. Sellest lähtuvalt koostas Võrumaa KRK lasteosakond 2019. aasta algul nimestiku lasteosakonnas enimlaenutatud 2017-2018. a ilmunud raamatutest, mis on raamatupoodides veel müügil. Iga raamatu juures oli viide sihtgrupile ja populaarsuse põhjusele ning link raamatu kirjele raamatupoe veebilehel. Seda nimekirja kasutades on väiksematel raamatukogudel võimalus valida järelkomplekteerimiseks just neid raamatuid, mis võiksid ka nende lugejates huvi tekitada.

22 Edaspidi on plaanis koostada selliseid järelkomplekteerimise soovitusnimestikke kaks korda aastas. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 6 Rmtk Lug-d 2017 Lug-d 2018 Muutus (+-)* Külast-d 2017 Külast-d 2018 Muutus (+-)* Laenut 2017 Laenut 2018 Muutus (+/-)* Linna/ma ak. rmtk 4 452 4 458 +6 64 555 65 432 +877 82 952 90 856 +7 904 Sh keskk 2 099 *Peale haldusreformi 2 159 +60 30 623 32 610 +1 987 49 252 57 269 +8 017 Laste arv haldusreformijärgses maakonnas 2018. aasta algul oli 5412. Maakonna laste raamatukoguhõlve oli seega 82%. Alljärgnev graafik näitab, et kõige arvukamalt olid Võru maakonna rahvaraamatukogude kasutajaskonnas esindatud 7-13-aastased lapsed. Maakonna raamatulaenajate esikümnes olid vanuse järgi aktiivsemad lapsed 6-8-aastased: Laenajate vanus Laenutuste arv 67 53 6 7 8 62 68 57 70 52 10073 9653 9492 9458 9242 8948 8320 8046 7902 7814 Kasutajaks registreeritud laste arv maakonnas tervikuna oli stabiilne (kasv 6 lugejat). Lastest lugejate arv kasvas Võru linnas ja veidi ka enamikus Setomaa valla ning Võru valla raamatukogudes. Võrus avaldas mõju uus välisteeninduspunkt Võru Lasteaias Sõleke. Luutsniku ja Orava raamatukogudes meelitasid huvilisi uued avaramad ruumid, Luutsnikus ka parem asukoht külakeskuses. Mullusest vähem tuli lapsi lugema Antsla vallas (va Linda raamatukogus) ja Rõuge vallas (va Mõniste, Nursi, Luutsniku ja Rõuge raamatukogudes). Laste arvu vähenemise põhjuseks toodi sageli traditsiooniline väide: elanikkond vananeb. Oli ka konkreetsemaid põhjendusi: suleti lasteaiarühm või kool (Kääpa, Krabi), lähikooli õpilaste arv vähenes (Kuldre, Urvaste,

23 Varstu), vajalikud raamatud saadi kätte juba kooliraamatukogust (Antsla, Haabsaare, Kuldre), info raamatukogu peatse sulgemise kohta oli lugejad suunanud juba teisi raamatukogusid kasutama (Vaabina). Laste osakaal lugejaskonnas oli ootuspäraselt kõrgem neis raamatukogudes, mis asuvad koolimajades või nende kõrval (Puiga, Osula, Kuldre, Kuutsi). Raamatukogudest, mis asuvad koolide-lasteaedade lähikonnas (samas asustatud punktis), olid laste osakaalu lugejatest suutnud üle maakonna keskmise hoida Võru, Varstu, Orava, Vastseliina, Lasva. Laste raamatukogukülastuste arv maakonnas tervikuna kasvas 1,4 %. Suurim külastuste arvu tõus oli taas Võrumaa KRKs (koolieelikud, 2.-3. klass, 5.-8. klass). Laste külastusi oli mullusest rohkem enamikus Võru valla ja Setomaa valla raamatukogudes (eriti Osulas, Oraval, Lasval, Vastseliinas, Vana-Vastseliinas ja Mikitamäel), ligi pooltes Rõuge valla raamatukogudes, Antsla vallas Linda ja Kuldre raamatukogudes. Laste külastuste arv vähenes pooltes maakonna raamatukogudes, eriti märgatavalt Puigal, Värskas, Krabil, Urvastes. Laste kojulaenutuste arv Võru maakonnas tervikuna kasvas seekord 10%. Enim kasvas laenutuste arv taas Võrumaa KRKs, aga ka pooltes Võru valla raamatukogudes (eriti Vastseliina, Osula, Tsolgo, Vana-Vastseliina, Orava), Antsla vallas eriti Kuldre raamatukogus ja Antsla Linnaraamatukogus. Laste kojulaenutuste arv langes pooltes maakonna raamatukogudes, eriti märgatavalt Värskas, Krabil, Urvastes, Meremäel, Sõmerpalus. Üks olulisemaid laste külastuste (ja seeläbi ka laenutuste) arvu mõjutavaid tegureid on lugejasõbralik keskkond ja ajaveetmisvõimaluste mitmekesisus raamatukogus. Kuldres oli raamatukogu kujunenud pikapäevarühmaks, kus oodati pärast tundide lõppu vanemaid, loeti, mängiti, tehti koolitööd, arutati raamatukoguhoidjaga oma muresid-rõõme. Mõnusaks ajaveetmiskohaks olid kujunenud paljud teisedki raamatukogud, kus on tegutsetud lasteala atraktiivsemaks muutmise nimel (Võru, Linda, Kirepi). Kui Rõuges peeti kuuma rannasuve raamatukogukasutuse vähenemise põhjuseks, siis Kirepil tulid lapsed just rannakuumusest raamatukokku vahelduseks puhkust otsima: Oli igapäevane nähtus, et seltskond märgi ja liivaseid tegelasi tormas raamatukogusse. Kõigepealt sooviti juua, siis visati saunalinade peale kõhuli ja mängiti lauamänge, kuni uus ujumisisu tuli. Laste raamatukogukasutust ergutava tegurina nimetati veel õpetajaid, kes andsid lastele ülesandeid, mis neid suunasid raamatukogu kasutama (Võru, Vastseliina, Vana-Vastseliina) ja lugemisvõistlusi, mis andsid lastele põhjust regulaarseteks külastusteks (Kirepi, Värska). Võrumaa KRK lasteosakonnas lisasid nii külastusi kui laenutusi ka lasteaia välisteeninduse laienemine, Nukitsa konkursil osalevate raamatute tutvustused, suvine lugemismäng, mille jaoks toodi RVL-lisaeksemplare maakonna raamatukogudest. Lasteraamatuid kasutati intensiivselt ka kohapeal (eriti koolimajades asuvates raamatukogudes). Õpetajad viisid raamatukogus läbi aineõpet, tegid koos õpilaskodu lastega järgmiseks päevaks antud ülesandeid, harjutasid ettelugemistundides laste lugemisoskust jne (Osula, Puiga, Urvaste). Värska lapsed lugesid raamatukogus aega parajaks tehes juturaamatuid. Kui minekuaeg käes, pandi järjehoidja raamatu vahele ja loeti järgmisel korral edasi.

24 Paljudes raamatukogudes ei kajastunud kogu laste- ja noortekirjanduse kasutus laste laenutusstatistikas, sest lasteraamatuid laenasid ka täiskasvanud oma töö tõttu või lastelelapselastele lugemiseks. Kui raamatukogu läheduses või koolis leidus kohti, kus tundus koolibussini või trennini aja parajaks tegemine huvitavam (noortekeskus vmt), siis vähenes ka raamatukogukülastuste arv (Antsla, Rõuge, Mõniste, Värska, Haanja, Urvaste jt). Urvastes kolis kooliraamatukogu õpilaskodu majja, mistõttu õpilaskodu elanikud tulid koolimajas asuvasse külaraamatukokku harvem. Värskas vähenesid lasteaialaste külastuskäigud, sest lasteaia päevaplaani lisandus tantsutrenn; koolilapsed ei jõudnud enam raamatukokku muudetud bussiaegade tõttu. Paaris raamatukogus kolisid mujale aktiivsete lugejate pered. Laste AIP-i kasutus raamatukogudes vähenes, eelistati oma nutiseadmeid või koolide arvutiklasse. Tunti muret laste internetiturvalisuse alaste teadmiste vähesuse pärast, korduvalt tuli neile meenutada vajadust oma kontodelt välja logida (Värska). 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine. Laste lugemisharjumuste arendamine algab ammu enne seda, kui laps lugema õpib. Seda põhitõde järgides jätkati ja arendati paljudes raamatukogudes tegevusi väikelastega. Anti raamatukoguhoidjate poolt omavalitsuste pidulikel vastuvõttudel uutele ilmakodanikele üle kinkeraamat Pisike puu. Võru linnas, Võru vallas ja Setomaa vallas olid raamatute vahel ka järjehoidjad omavalitsuse raamatukogude kontaktandmetega ja infoga lastele pakutavatest raamatukoguteenustest. Otsiti kontakti väikelaste vanematega. Võrumaa KRK lasteosakonnas jätkati koostööd Võru Loovuskooliga: 15. aastat järjest oli raamatukogus kevad- ja sügisnäitus beebikooli ja mängukooli laste töödest, näituste avamisel toimusid beebitunnid. Bibliograaf käis loovuskooli rühmades lapsevanematele uusi kasvatusraamatuid tutvustamas. Kevadpoolaastal toimusid mudilaste jutulaupäevad. Meremäel kutsuti lapsi koos vanematega teisipäeviti pärast lasteaiapäeva ettelugemisringi. Kuldres koostati lapsevanematele infoleht lugemise kasuliku mõju kohta lapse arengule. Vanematele ja vanavanematele soovitati lugemisvara laste jaoks. Paraku kurtsid mõned raamatukogud, et on veel palju lapsevanemaid, kes eeldavad, et laps saab lugemise selgeks koolis ja leiavad, et enne kooli pole põhjust sellega tegelda. Tehti koostööd lasteaedadega. Võrus laienes välisteenindus lasteaedades, Nüüd on kõigis 4 linna lasteaias välisteeninduspunktid. Kokku laenasid 2018. a lasteaias raamatuid 10 rühma lapsed. Laenutuskäike oli aasta jooksul 74. Lisaks käisid raamatukogus regulaarsetel laenamiskäikudel kevadel 2 rühma, sügisel 3 rühma. Tihe kontakt lasteaiaõpetajatega on andnud ka õpetajatele uusi ideid koostööks. Raamatukoguhoidjad käisid lasteaedades raamatuid ette lugemas (Orava, Mikitamäe jt) Paljusid raamatukogusid külastasid tihti samas majas asuvate lasteaedade lapsed (Viitina, Sänna, Kuldre, Värska jt). Viidi läbi lasteaiarühmade kasutajakoolitusi, ettelugemisi ja teematunde raamatukogus (Osula, Obinitsa jt)