Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. juuni 2017 (OR. en) 9967/17 TRANS 247 CLIMA 168 COMPET 475 ENV 576 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud Jordi AYET PUIGARNAU, direktor 1. juuni 2017 Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär COM(2017) 283 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE SÄÄSTVA LIIKUVUSE SUUNAS Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendaud liikuvusele kõigi jaoks Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2017) 283 final. Lisatud: COM(2017) 283 final 9967/17 mkk DGE 2A ET
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 31.5.2017 COM(2017) 283 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE SÄÄSTVA LIIKUVUSE SUUNAS Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendaud liikuvusele kõigi jaoks {SWD(2017) 177 final} ET ET
1. SÄÄSTVA LIIKUVUSE SUUNAS Transpordil on Euroopas pikk ja väärikas ajalugu. Euroopa on olnud maailmas uue tehnoloogia ja innovatsiooni allikas. Euroopa lennukitel, rongidel ja sõidukitel on maailmatasemel kvaliteet. Meie eesmärk on, et Euroopa hoiaks seda taset ja püsiks puhta, konkurentsivõimelise ja ühendatud liikuvuse valdkonnas juhtpositsioonil. Teisisõnu soovime tagada, et töötatakse välja parimad vähese heitega, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuslahendused, seadmed ja sõidukid, mida pakutakse ja toodetakse Euroopas, ning et meil oleks kõige kaasaegsem selliseid lahendusi toetav taristu. See eesmärk on tähtis, sest liikuvusvaldkonnal on oluline roll ELi majanduses ja ühiskonnas. Liikuvussektor ise on oluline tööandja ja edendab märkimisväärselt majanduse üldist üleilmset konkurentsivõimet. Inimeste ja kaupade vaba liikumine ELi siseturul ning algatuse Piirideta Euroopa majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kasu on üles ehitatud liikuvuse lihtsusele ja ligipääsetavale transpordivõrgule Euroopa ühtses transpordipiirkonnas. Kaasaegne liikuvussüsteem on samuti vajalik, et tagada edukas üleminek vähese CO 2 -heitega majandusele Euroopas ja vähenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja õhusaastet, mida suuremast liikuvusvajadusest tulenev laialdasem transpordikasutus põhjustaks. See, kuidas me liikuvust kasutame, on põhjalikult muutumas. Traditsioonilist liikuvust muudavad jagatud liikuvusteenused ja sujuvad üleminekud eri transpordiliikide vahel. Muutused tulenevad ka tehnoloogiast ja ühiskonna ootustest. Digiteerimine, automatiseerimine ja alternatiivsed energiaallikad panevad tavapärased funktsioonid proovile ja loovad uusi võimalusi seoses ressursitõhususe, ühistarbimise ja ringmajandusega. Kuid sellised muutused võivad olla ka häirivad. Kuigi nende tulemusena luuakse uusi töökohti, võivad senised töökohad hoopis kaduda. Muutused eeldavad uusi oskusi, häid töötingimusi, prognoosimist, kohanemist ja investeeringuid. EL peab võtma initsiatiivi, et suunata seda muutust ülemaailmsel tasandil. See tähendab, et praegune killustatud transpordivõrk tuleb muuta selliseks, mis tagab integreeritud ja säästva liikuvuse tulevikus. Komisjon esitab oma tegevuskava sellest, kuidas muuta puhas, konkurentsivõimeline ja ühendatud liikuvus kõigi jaoks reaalsuseks. Meie eesmärk on tugevdada Euroopa liikuvussektori konkurentsivõimet, et edendada tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid, pöörates tähelepanu kiireloomulist lahendust nõudvale liikuvuse sotsiaalsele mõõtmele ja tagades ühistranspordi kasutajatele kõrge ohutuse ja turvalisuse taseme. Samuti astume olulise sammu selle suunas, et luua Euroopa, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi, ja täita ELi energia- ja kliimaeesmärgid aastaks 2030. Lisaks aitame parandada rahvatervist ja kõigi ELi elanike elukvaliteeti. Selleks on vaja mitmekülgset ja terviklikku lähenemisviisi, mille raames on koostöösse kaasatud kõik eri tasandid ELi institutsioonid, liikmesriigid, linnad ja muud kohalikud omavalitsused, ettevõtjad, sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad. Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekus Euroopa Liidu maanteetranspordi kohta kinnitatakse meie ettepanekute õigeaegsust ja ühist tulevikuvisiooni 1. Me ei alusta nullist. ELil on vundament juba laotud. Eeltöö Euroopa ühtse transpordipiirkonna rajamiseks on tehtud ja välja on selgitatud takistused, mis tuleb 1 http://www.europarl.europa.eu/sides/getdoc.do?type=motion&reference=b8-2017- 0290&format=XML&language=ET 2
kõrvaldada turvaliste, tõhusate ja taskukohaste piiriüleste liikuvusteenuste osutamiseks maal, merel ja õhus kogu ELis. Lennundus- ja raudteesektoris on võetud juba mitmeid meetmeid 2. Lisaks toetatakse ELi strateegiliste üleeuroopaliste transporditaristu projektide ja ELi teadusuuringute programmidega (nt Horisont 2020 ) taristu kasutuselevõttu ja transpordi innovatsiooni. Käesolevas teatises keskendutakse maanteetranspordil puhul vajalikule olulisele panusele. Teatise juurde kuulub ka mitu kõnealuse sektoriga seonduvat ettepanekut, mille eesmärk on toetada teemaksude kogumise taristu laiendamist, alternatiivkütuseid ja ühenduvust, tarbijate paremat teavitamist, tugevamat siseturgu ja paremaid töötingimusi autovedude sektoris, aga ka meetmeid, millega panna alus sidusale, ühendatud ja automatiseeritud liikuvusele 3. Neid ettepanekuid täiendatakse järgmise 12 kuu jooksul muude ettepanekutega, sealhulgas 2020. aasta järgsete heitkoguste normidega sõiduautodele, kaubikutele ning raskeveokitele. Nii üldise liikuvuse kui ka konkreetselt maanteetranspordi tähtsus kajastub samuti paljudes muudes ELi poliitikaraamistikes, millel on neile otsustav mõju. Junckeri juhitava komisjoni edusammud energialiidu, digitaalse ühtse turu ja töökohtade, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava prioriteetide täitmisel aitavad kõik kaasa transpordi ja liikuvuse eesmärkide saavutamisele. Veebruaris 2015 vastu võetud energialiidu strateegias 4 kinnitati, et energiatõhus ja vähese CO 2 -heitega transpordisektor on tähtis meetmevaldkond. Novembris 2016 vastu võetud pakett Puhas energia kõikidele eurooplastele 5 sisaldas meetmeid, et kiirendada vähese CO 2 -heitega kütuste kasutuselevõttu ja toetada elektromobiilsust. Praegu viiakse ellu meetmeid, mida kirjeldati juulis 2016 vastu võetud Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegias 6. Euroopa investeerimiskava 7 raames tehtavate taristuinvesteeringutega luuakse võimas stiimul Euroopa üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele. Nagu on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas 8, on õiglasema Euroopa ülesehitamine ja selle sotsiaalse mõõtme tugevdamine komisjoni peamine prioriteet. Need eesmärgid peaksid olema asjakohased ka liikuvussektoris ning toetama õiglast ja hästi toimivat tööturgu. 2 3 4 5 6 7 8 COM(2015) 598. Vt ka Digitaalse ühtse turu strateegia vahekokkuvõte, COM(2017) 228. COM(2015) 80. Vastavalt taastuvenergia direktiivi (COM/2016/0767) ja hoonete energiatõhususe direktiivi (COM/2016/0765) kavandatavatele muudatustele. COM(2016) 501. https://ec.europa.eu/commission/priorities/jobs-growth-and-investment/investment-plan_et COM(2017) 250. 3
Puhas, konkurentsivõimeline ja ühendatud liikuvus Energialiit Puhas energia kõikidele eurooplastele Oskuste tegevuskava Tööjõu kohanemine Junckeri investeeringute kava Euroopa taasindustrialiseerimine, et ergutada töökohtade loomist ja majandust, lähtudes uutest ärimudelitest ja tehnoloogiatest Vähese CO ² -heitega ringmajandus Ressursitõhusa ja vähese CO ² -heitega majanduse saavutamine Kapitaliturgude liit Digitaalne ühtne turg Kodanike ja tarbijate mõjuvõimu suurendamine Piisavate finantsressursside tagamine puhta majanduse jaoks 1 2. PEAMISED SUUNDUMUSED JA PROBLEEMID Säästvuse saavutamine nõudluse pideva kasvu tingimustes Prognooside kohaselt suureneb transporditegevus kogu Euroopas. Ajavahemikul 2010 2050 peaks reisijatevedu eeldatavasti kasvama ligikaudu 42 protsenti. Autovedude eeldatav kasv on 60 protsenti 9. See muudab säästva liikuvussüsteemi saavutamise veelgi raskemaks. Liikuvus on praegu maailma suurim majandussektor. ELi transpordi- ja ladustamissektoris töötab üle 11 miljoni inimese, moodustades kogu tööhõivest 10 üle 5 protsendi ja ligikaudu 5 protsenti ELi sisemajanduse koguproduktist (SKPst) 11. Samuti on selle sektoriga seotud umbes 20 protsenti ELi ekspordist ELi peamistele kaubanduspartneritele. Maanteetransport on ELis enimkasutatud transpordiviis, mis moodustab ligikaudu poole kaubaveotegevusest (ligikaudu kolm neljandikku maismaatranspordist) ning suure osa elanike eratranspordist 12. ELi maanteeveoettevõtted annavad tööd umbes 5 miljonile inimesele 915 000 ettevõttes, mis on peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtted 13. Maanteetranspordi ülekoormus põhjustab äärmiselt suurt ebatõhusust, mis on hinnanguliselt 1 protsent ELi sisemajanduse koguproduktist (100 miljardit eurot) ja see näitaja on tõusuteel 14. Maanteetransport on ka peamine õhusaaste allikas, mis kujutab endast tõsist ohtu rahva tervisele. Selle tagajärgedega peavad aga toime tulema transpordi kasutajad eeskätt Euroopa 9 10 11 12 13 14 Allikas: Mõjuhinnang, mis on lisatud ettepanekule direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. Kõik andmed leiab käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendist SWD (2017) 177. Eurostat, tööjõu-uuring, 2016, NACE H: Veondus ja laondus. EUROSTAT, rahvamajanduse arvepidamine, 2014, NACE H: Veondus ja laondus. ELi transpordistatistika 2016: https://ec.europa.eu/transport/facts-fundings/statistics/pocketbook-2016_en Hinnangu aluseks on Eurostati 2014. aasta ettevõtluse struktuurstatistika, NACE H. Linnaliikuvust käsitlev uuring Linnapiirkondadele juurdepääsu hindamine ja selle parandamine, Euroopa Komisjon, 2017. 4
linnades, kus näitajad jäävad sageli allapoole ELi õhupuhtuse norme 15. Tulemused on murettekitavad; võrreldes liiklusõnnetustes hukkunute arvuga 16 sureb ELis enneaegselt ligikaudu kolm korda rohkem inimesi transpordiga seotud reostuse 17 tõttu ning miljonitel inimestel põhjustab õhusaaste hingamisteede ning südame- ja veresoonkonna haigusi. Lisaks tekitab transport suure osa kasvuhoonegaaside heitkogustest Euroopas, olles nende näitajate poolest pärast energiasektorit teisel kohal. Ainuüksi maanteetranspordi arvele langeb ligikaudu viiendik ELi heitest. Seepärast on liikuvussektoriga tegelemine ELi jaoks oluline, et minna kiiresti üle vähese CO 2 -heitega majandusele. Samal ajal kui transporditegevus kasvab, peavad kasvuhoonegaaside heitkogused vähenema. See on oluline, et saavutada ELi energiaja kliimaeesmärgid 2030. aastaks. Lisaks on komisjon seadnud ELi eesmärgiks vähendada transpordist tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 60 protsendi võrra aastaks 2050 18. Senised tulemused ei ole märkimisväärsed ja tuleb tegutseda hoogsamalt, et olukord muutuks. See on eriti ilmne maanteetranspordi puhul, kus tuleb üle minna heitevabade sõidukite kasutamisele. Säästev liikuvus tähendab ka nappide ressurssidega paremat ümberkäimist. Ringmajandus muutub järjest tähtsamaks seoses haruldaste materjalide taaskasutamise ja toorainekulude piiramisega. Näiteks võiks akude ringlussevõtust saada Euroopa autotööstuses uute ärimudelite alus. Tarbijate käitumise ja nõudluse struktuuri muutmine Elanike liikuvusvajadused suurenevad ja nende suhtumine liikuvusse on muutumas. Liikuvust käsitletakse üha enam teenusena ja tarbijad soovivad paremat kvaliteeti ning suuremat mugavust, paindlikkust ja taskukohasust. Tarbijad soovivad, et neil oleks võimalik minna sujuvalt üle ühelt transpordiliigilt teisele, aga ka lihtsat juurdepääsu reisiteabele. Noorema põlvkonna jaoks on liikuvusteenuste rentimine ja jagamine üha populaarsem ning isiklik sõiduk ei olegi enam eesmärk omaette. ELi elanikud kulutavad transpordile keskmiselt 10 tundi nädalas, reisivad keskmiselt 34,7 km päevas ning nende väljaminekutest moodustavad transpordiga seotud kulud 13 protsenti. 19 Igapäevased liiklusummikud, Pariisi kliimakokkulepe, diiselmootoriga autode heitgaaside probleem, avalik arutelu heitkoguste mõju teemal, aga ka poliitilised meetmed, näiteks juurdepääsupiiranguga tsoonide kehtestamine, et julgustada auto kasutamisest loobumist linnapiirkondades, on aidanud tõsta tarbijate teadlikkust sellest, kuidas eratransport mõjutab õhu kvaliteeti, kliimamuutusi ja tervist. Inimesed soovivad, et neile pakutaks liikuvusvõimalusi, mis samaaegselt liikuvuse parandamisega aitaksid võidelda ka kliimamuutuste ja õhusaastega. Kuid Euroopa vananevat ja üha enam linnastuvat elanikkonda 15 16 17 18 19 ELi õigusaktidega välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (direktiiv 2008/50/EÜ) kehtestatakse ELi õhukvaliteedi piirnormid, mida ei tohi kusagil ELis ületada, ning kohustatakse liikmesriike vähendama inimeste kokkupuudet kahjulike saasteainetega õhus. Praegu ületab neid piirnorme ELi 28 liikmesriigist 23 enam kui 130 linnas üle kogu Euroopa. http://ec.europa.eu/transport/facts-fundings/scoreboard/compare/people/road-fatalities_en https://www.eea.europa.eu//publications/air-quality-in-europe-2016 COM(2016) 501. Boston Consulting Group/IPSOS, Observatoire Européen des Mobilités Première édition Les attentes des Européens en matière de mobilité, aprill 2017: http://www.ipsos.fr/decrypter-societe/2017-04-26-lundi-auvendredi-europeens-passent-en-moyenne-9h35-se-deplacer 5
silmas pidades tuleb lahendada liikuvusprobleeme mitte üksnes linnades, vaid ka maapiirkondades, et tagada sotsiaalne kaasatus ja ühenduvus. Tööhõive ja konkurentsivõime Euroopa transpordisektor peab püsima maailma parimate seas. Arvestades selle tähtsust töökohtade loomise, majanduskasvu ja suureneva ülemaailmse konkurentsi seisukohast, peaks ELi transpordisektor olema jätkuvalt avatud innovatsioonile ja uuele tehnoloogiale. Muutuste käigus tuleb sektoris täiel määral arvestada ka töötingimuste ja sotsiaalsete probleemidega. CO 2 -heite vähendamine, vähesaastav tehnoloogia, näiteks elektril toimivate jõuallikate kasutamine sõidukites, aga ka sujuvad, ühendatud ja kõrgautomatiseeritud lahendused on kõige suuremad tulevased väljakutsed ja pakuvad olulisi liikuvusalaseid võimalusi; sama kehtib ka selliste uute liikuvuskontseptsioonide puhul nagu autode ühiskasutus ja logistika optimeerimise uued lahendused. Euroopa autotööstuses toimuvad struktuursed muutused, mis võivad märkimisväärselt ümber kujundada selle väärtusahela, investeerimisprioriteedid ja tehnoloogilised valikud, mis omakorda mõjutavad ülemaailmset konkurentsipositsiooni. See mõjutab väärtusahelas osalejaid tooraine tarnijaid, hankijaid, autotootjaid, automüüjaid ja teenuseosutajaid järelturul, aga ka kõiki liikuvusteenuste pakkujaid. ELi autotööstus pakub tööd 8 miljonile inimesele ning moodustab 4 protsenti ELi kogulisandväärtusest, ning selle sektori kaubandusbilansi ülejääk on 120 miljardit eurot 20. EL kuulub maailma suurimate mootorsõidukitootjate hulka ning kõnealune sektor on suurim eraviisiline teadusja arendustegevusse investeerija, mis kinnitab selle ülemaailmset tehnoloogiaalast juhtpositsiooni. Kuigi sõidukid monteeritakse üha enam ELi lähiturgudel, toimub teadus- ja arendustegevus, disain ja turustamine siiski peamiselt Euroopas. Muutused oskustes Et stimuleerida tehnoloogilist innovatsiooni ja sellest kasu saada, peavad ELi liikuvussektori tööjõul olema õiged oskused; juba praegu on see suur probleem. Keskkonnasõbralikud, ühendatud ja automatiseeritud sõidukid mõjutavad tööjõumahtu ja eeldavad uusi oskusi, näiteks elektrimootorite kokkupaneku või akude, arvuti- ja andurseadmete valmistamise valdkonnas; kuigi nõudlus inseneride järele kasvab jätkuvalt, on tootmisprotsessis üha enam vaja infotehnoloogilisi oskusi. Teisalt võivad automatiseeritud sõidukid avaldada märkimisväärset mõju tööjõule, näiteks autojuhtidele, kellele tuleb keskpikas kuni pikas perspektiivis teha ümberõpet. Seda suundumust tuleks ette näha ja selle juurde peaksid kuuluma sotsiaalne dialoog ja toetusmehhanismid, et aidata inimestel uusi võimalusi parimal viisil ära kasutada. Liiklusohutus 20 Euroopa Komisjon, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat Autotööstus, kättesaadav :https://ec.europa.eu/growth/sectors/automotive_en 6
Kuigi viimaste aastakümnete jooksul on tehtud suuri edusamme ja EList on saanud maailma ohutuim maanteetranspordi piirkond, põhjustab suur liiklussurmade ja liiklusõnnetustes raskesti vigastada saanute arv endiselt inimkannatusi ja tekitab vastuvõetamatut majanduslikku kahju, mis on hinnanguliselt 100 miljardit eurot aastas. 2016. aastal kaotas ELi teedel elu 25 500 inimest ja 135 000 sai raskesti vigastada 21. Digitaalse liikuvuse revolutsioon ELi liikuvussektor peab ära kasutama digitaaltehnoloogia pakutavaid võimalusi. Ühenduvus ja sotsiaalmeedia muudavad liikuvuse traditsioonilisi kontseptsioone. Uute ärimudelitega kaasnevad uuenduslikud liikuvusteenused, näiteks uued veebiplatvormid kaubavedude, koossõidu, autode või jalgrataste jagamise teenuste jaoks, aga ka nutirakendused, mis pakuvad reaalajas teavet ja andmeid liiklustingimuste kohta 22. Sõidukid ise on tänu digitaaltehnoloogiale samuti muutumas. Need on järjest arukamad, olles varustatud ühendatud ja sujuvate teenustega ja olles üha suurema automatiseerimistasemega. Suurimaid investeeringuid tehakse praegu isejuhtivate sõidukite arendamisse. Automatiseeritud sõidukites peab olema tagatud turvaline andmevahetus sõidukite, aga ka sõidukite ja maanteede taristu vahel, mis omakorda eeldab sidevõrgu piisavat ja usaldusväärset läbilaskevõimet, et miljonid sõidukid saaksid samaaegselt suhelda. Taristuinvesteeringud Alates ülemaailmse majanduskriisi puhkemisest on ELi painanud vähesed investeeringud transpordi-, energeetika- ja digitaaltaristusse. See on takistanud ELi liikuvussüsteemi moderniseerimist. Sellise suundumuse lõpetamiseks tuleb Euroopa tasandil teha ühiseid ja kooskõlastatud jõupingutusi, millele aitab kaasa hiljuti vastu võetud Euroopa investeerimiskava 23. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul peaks tavataristuga seoses tehtavate kulutuste suurendamine ühe protsendi võrra suurendama sisemajanduse koguprodukti 1,5 protsendipunkti võrra 24. Täisautomaatne juhtimine eeldab uut telekommunikatsiooni- ja satelliitsidetaristut, aga ka teenuseid sõidukite positsioneerimiseks ja nendevaheliseks teabevahetuseks. Viienda põlvkonna mobiilside (5G) 25 ja Galileo teenused pakuvad kõnealuste vajaduste rahuldamiseks häid võimalusi. Automatiseeritud juhtimine ja keskkonnasõbralikud sõidukid eeldavad ka integreeritud taristu planeerimist ja investeeringuid, et varustada maanteed vajaliku telekommunikatsiooni- ja (näiteks elektriautodele mõeldud) laadimistaristuga, ning et pakkuda kvaliteetseid maanteeandmeid näiteks kõrglahutusega digitaalsete kaartide jaoks, aga ka täielikult koostalitlevaid pardaseadmeid. 21 22 23 24 25 http://ec.europa.eu/transport/facts-fundings/scoreboard/compare/people/road-fatalities_en COM(2016) 356, COM(2016) 288. https://ec.europa.eu/commission/priorities/jobs-growth-and-investment/investment-plan_et IMF, World Economic Outlook, oktoober 2014. COM(2016) 588. 7
Prognoositakse, et üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgukoridori 26 väljaehitamiseks 2030. aastaks on vaja 740 miljardit eurot, et luua tõeliselt ühtne Euroopa transpordipiirkond, mis toetab ELi ühtset turgu ja CO 2 -heite vähendamist, kasutades täielikult ära digiteerimise pakutavad võimalused. ELi transporditaristusse tehtavad koguinvesteeringud (üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) ja linnatransport) on hinnanguliselt 130 miljardit eurot aastas, mis on üldjoontes sama kui varasem ühe protsendi tase sisemajanduse koguproduktist (SKPst) 27. Lisaks tuleb teha olulisi investeeringuid taristu hooldamisse, et korvata enamikus ELi liikmesriikides esinevaid puudujääke. Sellised suured transpordiinvesteeringud eeldavad nii era- kui ka avaliku sektori ühiseid märkimisväärseid jõupingutusi. 3. LIIKUVUS EUROOPAS 2025. AASTAL Euroopa peaks tegema kiireid edusamme, et saavutada 2025. aastaks puhas, konkurentsivõimeline ja ühendatud liikuvussüsteem, mis hõlmab kõiki transpordiliike. See peab hõlmama kogu liitu ja tagama ühenduse naabrite ja ülejäänud maailmaga. Süsteem peab võimaldama igaühel mugavalt reisida linnades, linnade vahel ja maapiirkondades, ning tagama võrguühenduse. Samuti peab selle aluseks olema tööstusharu, millel on maailmas juhtiv roll tootmise ja teenuste pakkumise valdkonnas. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja eri poliitikavaldkondi hõlmavat integreeritud lähenemisviisi ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. ELi tasandil on vaja sihipäraseid ühiseid eeskirju ja standardeid ning laia valikut toetusmeetmeid 28. Need hõlmavad taristuinvesteeringuid, teadus- ja innovatsiooniprojekte, koostalitlusvõimelise kasutuselevõtu piiriülest katsetamist ning sidusrühmade koostööplatvorme. Kõik need vastastikku üksteist tugevdavad meetmed on koondatud ühte tulevikku suunatud liikuvuse kavasse. Tegevuskavas keskendutakse nendele valdkondadele, kus EL on võimeline ellu viima tõelisi muutusi, et saavutada puhas, konkurentsivõimeline ja ühendatud liikuvus kõigi jaoks. Eelkõige pööratakse tähelepanu sellele, kuidas saaks maanteetransport kaasa aidata liikuvuse tulevikuvisiooni täitmisele 2025. aastaks. 3.1 Kiirem üleminek puhtale ja säästvale liikuvusele EL peab kiirendama Euroopa üleminekut heitevabale liikuvusele. See on põhjus, miks Euroopa Liidul on vaja ühtset reguleerivat raamistikku, mis hõlmab heitestandardite tõhustamist puhta tehnoloogia valdkonnas ja vähese CO 2 -heitega kütuste kasutamist, 29 26 27 28 29 Üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgukoridori Euroopa koordinaatorite töökavad: https://ec.europa.eu/transport/themes/infrastructure/ten-t-guidelines/corridors_en Allikas: OECD ITF (2016) Üksikasjalikumat teavet leiab käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendist SWD (2017) 177. COM(2016) 767. 8
tagades samal ajal ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme. Lisaks toovad arukad teekasutusmaksud, tarbijate parem teavitamine ning riiklike ja kohalike ametiasutuste toetus meetmetele märkimisväärset kasu konkurentsivõimele, keskkonnakaitsele ja rahvatervisele. Säästva liikuvuse edendamine heitestandardite tõhustamise kaudu Vastuseks suurt avalikku huvi tekitanud hiljutisele autode heitgaasikriisile on komisjon võtnud kiireid ja terviklikke meetmeid, et tagada tõhus kontroll ja läbipaistvus tarbijate jaoks. Komisjon esitas ettepaneku tüübikinnitust käsitleva ELi raamistiku 30 kohta, mis kuulub ELi meetmete hulka, mille eesmärk on taastada tarbijate usaldus autotööstuse ja õigussüsteemi vastu. Nüüd tuleb saada kiiresti nõusolek Euroopa Parlamendilt ja nõukogult, et see ambitsioonikas ja vajalik õigusakt jõustuks. Samuti on kehtestatud uus sõidukite testimise kord, mille käigus kontrollitakse heitkoguseid nii reaalsetes sõidutingimustes kui ka laboris, ning mida kohaldatakse uute sõidukitüüpide suhtes alates septembrist 2017. Üleilmne innovatsioon ja konkurents arenevad kiires tempos ning autotööstus seisab silmitsi oluliste muutustega. Euroopa peab valima tee, mis tagaks Euroopa autotööstusele ülemaailmse juhtpositsiooni ka tulevikus. Kogu ELi hõlmavad CO 2 -heite normid edendavad innovatsiooni ja tõhusust ning aitavad tugevdada konkurentsivõimet ja sillutada teed null- ja vähese heitega sõidukite kasutuselevõtuks tehnoloogiliselt neutraalsel viisil. Komisjon on alustanud tööd, et muuta alates 2020./2021. aastast kehtima hakkavaid CO 2 -standardeid sõiduautodele ja kaubikutele. Samuti kaalutakse konkreetsete normide kehtestamist vähese heitega ja heitevabadele sõidukitele. Lisaks arutab komisjon ELi norme raskeveokitele. Ettepanekud peaksid valmima selle aasta lõpus ja 2018. aasta esimeses pooles. Need põhinevad ajakohastatud ja reaalseid heitkoguseid arvestavatel katsemenetlustel. Enne uute CO 2 -piirnormide kasutamist raskeveokite heitkoguste puhul töötab komisjon välja CO 2 -heite ja kütusekulu sertimiseks usaldusväärse sertimismenetluse, ning selliste serditud andmete seire ja neid hõlmava aruandluse süsteemi. Sellised meetmed suurendavad läbipaistvust tarbijate jaoks ja hõlbustavad ka teekasutajate diferentseeritud maksustamist. Raskeveokite, näiteks veoautode ja busside heide moodustab praegu umbes veerandi maanteetranspordist tulenevast CO 2 -heitest ja see suureneb ajavahemikul 2010 2030 prognooside kohaselt ligikaudu 10 %, kusjuures ELis ei kohaldata raskeveokite suhtes kütusetõhususe norme erinevalt teistest maailma piirkondadest 31. Samuti uurib komisjon seda, kuidas kiiresti kasutada parimal viisil ära raskeveokite kaalu ja mõõtmeid käsitlevaid õigusnorme, et parandada aerodünaamikaga seotud kütusetõhusust ja CO 2 -heitenäitajaid 32. Ülemineku edendamine vähese CO 2 -heitega majandusele on ELi ühtekuuluvuspoliitika prioriteet. Selleks on hinnanguliselt ette nähtud 39 miljardit eurot, millega toetatakse üleminekut energiatõhusale ja vähese CO 2 -heitega transpordisektorile, ning millest omakorda 12 miljardit eurot on ette nähtud vähese CO 2 -heitega, mitmeliigilise ja säästva linnaliikuvuse edendamiseks. 30 31 32 COM(2016) 031. Allikas: ELi 2016. aasta võrdlusstsenaarium: energia, transpordi ja kasvuhoonegaaside heite suundumused aastani 2050. Direktiiv (EL) 2015/719. 9
Tarbijatele teadlike valikute tegemise võimaluse andmine Tarbijatele tuleb anda läbipaistvat ja täpset teavet sõidukite heitenäitajate kohta. Uues heitenorme käsitlevas raamistikus on ette nähtud meetmed, näiteks tarbijate parem teavitamine autode märgistamisega 33 seonduvates valdkondades, samuti on liikmesriikidele ette nähtud võimalus kujundada oma fiskaalmeetmeid sihipärasemalt. Kohalikud omavalitsused saavad meetmeid kasutada keskkonnahoidliku liikuvuse edendamiseks. Sel eesmärgil toetatakse käesoleva aasta LIFE projektikonkursi 34 raames samuti projekte, mis võimaldavad tarbijatel saada kasu tegelikes sõidutingimustes avalduvast kütusekulu kokkuhoiust ja teha teadlikke otsuseid vähese heitega sõiduautode ostmisel. Juba praegu on paljud Euroopa linnad otsustanud võidelda ühiselt kliimamuutuse, ummikute ja õhusaaste vastu. Nad on võtnud endale kohustuse investeerida puhtasse ühistransporti ning edendavad samuti aktiivseid ja säästvaid transpordiliike, mida toetavad mitmeliigilised liikumisvõimaluste teabeteenused, mille kaudu pakutakse kasutajatele mitmeid liikuvusvõimalusi, sh jalgrataste ja ühisautode kasutamist. Mõned linnad on kavandanud või kaaluvad sõidukite juurdepääsupiiranguid, et vähendada maanteetranspordi põhjustatud õhusaaste kõrget taset. Komisjon jälgib neid algatusi tihedas dialoogis linnade ja liikmesriikidega 35 eelkõige selle tagamiseks, et kõik sõidukijuhid saaksid asjaomast teavet. Täiendavad meetmed võiksid hõlmata suuniseid linnadele sõidukite juurdepääsupiirangute kohta linnapiirkondades, kuid samas tagavad ELi nõuded arukate transporditeenuste 36 kohta eelkõige selle, et avaliku sektori asutused teevad täpse reisiteabe reaalajas kasutajatele kättesaadavaks. Arukad teekasutusmaksud Teekasutajatelt kogutud tulu võib anda olulise panuse taristu rahastamisse. Samuti võivad tegeliku teekasutuse ja heitkoguste kajastamiseks tehtavad korrigeerimised kiirendada innovatsiooni näiteks puhta tehnoloogia valdkonnas. Aina rohkem ELi liikmesriike kehtestab eri liiki teekasutusmaksusid. Komisjon on seisukohal, et teekasutusmaks, mille aluseks on läbitud vahemaa (mitte aeg), peegeldab tegelikku kasutust, heitkoguseid ja saastet paremini, ning teeb seetõttu ettepaneku kohandada teekasutusmaksude õigusraamistikku, et see küsimus lahendada 37. Kohandustega laiendatakse kohaldamisala, hõlmates busse ja kergsõidukeid, sealhulgas autosid, toetatakse üleminekut põhimõtete kasutaja maksab ja saastaja maksab kohaldamisele kõigi sõidukite puhul ja ajakohastatakse teekasutusmaksude meetodeid. Õhusaaste väliskulu lisamine teekasutusmaksudesse, diferentseeritud maksustamine vastavalt heitenäitajatele ja soodsamad tingimused heitevabadele sõidukitele julgustavad ja premeerivad neid, kes investeerivad keskkonnasäästlikumatesse sõidukitesse. Liiklusummikute probleemi linnapiirkondades saab samuti lahendada aruka teekasutusmaksu kaudu ning komisjon teeb ettepaneku eeskirjade ajakohastamiseks, et kõigi sõidukite suhtes oleks võimalik kehtestada ummikumaksusid. Järgmises etapis tuleks loobuda 33 34 35 36 37 C(2017) 3525. http://ec.europa.eu/environment/life/funding/life2017/index.htm Novembris 2017 käivitab komisjon Euroopa puhta õhu foorumi, pöörates erilist tähelepanu linnadele ning puhaste ja tõhusate liikuvussüsteemide arendamise ja kasutuselevõtu konkreetsetele näidetele. Direktiiv 2010/40/EL. COM(2017) 275, COM(2017) 276. 10
teemaksukleebiste kasutamisest ja võtta 2023. aastaks kasutusele kasutuspõhised süsteemid, alustades raskete kaubaveokitega. Riigihanked kui keskkonnasõbraliku transpordi turgu suunav tegur Et paremini propageerida riigihankeid kui võimalust stimuleerida turgude loomist uuenduslike ja vähese heitega toodete valmistamiseks, kavatseb komisjon 2017. aasta lõpus läbi vaadata keskkonnasõbralikke sõidukeid käsitlevad ELi õigusaktid 38. Kuna suure osa riigihangetest korraldavad munitsipaal- ja kohaliku tasandi asutused, on selliste ühissõidukite puhul nagu bussid vähese heitega alternatiividele ülemineku võimalus eriti suur. ELi kaasrahastamine on kättesaadav näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondist 39. Puhtam ja arukam liikuvus linnades Et aidata kaasa säästva ja tõhusa linnalise liikuvuse arendamisele käivitas komisjon jaanuaris 2017 ELi linnade tegevuskava 40 raames linnaliikuvuse partnerluse, milles osalevad EL, liikmesriikide valitsused, kohalikud omavalitsused ja muud sidusrühmad. Partnerluse keskmes on ühistransport, pehme liikuvus ja ligipääsetavus (puudega inimestele, eakatele ja lastele), tõhus transport heade kohalike ja piirkondlike ühendustega ja linnaliikuvus, mis tagaks Euroopa linnades kõrge õhukvaliteedi 41. Eesmärk on koostada tegevuskava, mis tuleb rakendada 2018. aastaks, kasutades ära paljude CIVITASe projektide raames saadud kogemusi ja seniseid säästva linnaliikuvuse kavasid 42. 3.2 Õiglase ja konkurentsivõimelise maanteetranspordi siseturu tagamine EL peab tagama sotsiaalselt õiglase ja konkurentsivõimelise maanteetransporditeenuste siseturu, arvestades sektori tähtsust liidu majanduse ja ühiskonna jaoks. Euroopa Liidu transpordisektor peab toetuma oma suurele konkurentsivõimele transpordiga seotud tootmistegevuse ja teenuste valdkonnas. Sotsiaalse mõõtmega arvestamine on väga oluline. Võrdsete võimaluste loomine autoveosektoris Komisjon vaatab läbi ELi eeskirjad autoveoturule juurdepääsu ja rendisõidukite 43 kohta, et tagada transpordiettevõtjatele võrdsed võimalused, vähendada mittevajalike tühisõitude arvu ja parandada eeskirjade selgust turu killustatuse vältimiseks ja jõustamise tõhustamiseks. Põhjendamatute ja koormavate haldusnõuete (nt kabotaažvedude 44 arvust eelnev teatamine) kaotamine ja jõustamisnõuded aitavad veelgi vähendada kulusid ja parandada turutingimusi. Prognooside kohaselt peaks komisjoni ettepaneku tulemusena olema ettevõtetel ajavahemikul 2020 2035 võimalik kokku hoida 3 5 miljardit eurot 45. 38 39 40 41 42 43 44 45 Direktiiv 2009/33/EÜ. Vt SWD(2017) 177 täiendava teabe saamiseks. https://ec.europa.eu/futurium/en/node/1829 Eelkõige pakuvad linnaliikuvuse ja õhukvaliteedi partnerlused konkreetseid lahendusi, tuginedes Euroopa parimatele tavadele. http://civitas.eu/ Lisateabe saamiseks vt SWD(2017) 177. COM(2017) 281, COM(2017) 282. Kaupade või reisijate vedu samas riigis kahe punkti vahel, mida teostab transpordiettevõtja teisest riigist. SWD(2017) 194 ja SWD(2017) 195. 11
Samuti vaatab komisjon läbi busse käsitlevad ELi eeskirjad, et tagada kõigile ettevõtjatele võrdsed võimalused ja reisijatele paremad reisimisvõimalused 46. Sotsiaalse raamistiku ja töötingimuste edendamine Lisaks sellele võtab komisjon rea meetmeid, mille eesmärk on parandada sotsiaalõigusnormide täitmist autoveol, et tagada siseturu tõhus toimimine ja parandada rahvusvahelise veoga tegelevate sõidukijuhtide sotsiaalseid tingimusi, mis ei ole praegu rahuldavad 47. Turulepääsu meetmed peavad käima käsikäes õiguskindluse ja sotsiaalõigusnormide tõhusama jõustamise tagamisega. Kõnealused meetmed aitavad tegeleda varifirmade probleemiga, keeruliste ja läbipaistmatute ärimudelitega, vältida ebaseaduslikku kabotaaži ja võidelda ebaseaduslike tööhõivetavade vastu. Eesmärk on tagada kõigile liidu transpordisektori töötajatele kõrgetasemeline sotsiaalkaitse, vältides killustatust ja suurt halduskoormust ettevõtjate jaoks. Tõhusate haldusmenetluste (nt elektrooniliste dokumentide kasutamise aktsepteerimine ning sõidumeeriku andmete alusel tehtavad kontrollid) tagamise kaudu aitavad kõnealused meetmed paremini tagada ka võrdseid tingimusi, sujuvat teenust kogu ELis ning vähendada kulusid ja sõiduaega. Vastavalt õigusaktidele teeb komisjon ettepaneku täpsustada töötajate lähetamist 48 käsitlevate ELi eeskirjade kohaldamist maanteetranspordisektoris. Komisjon teeb ettepaneku kinnitada, et kõigi kabotaažvedude suhtes kohaldatakse kohalikke töötasude eeskirju. Samuti pööratakse tähelepanu miinimumpalka käsitlevate õigusaktide proportsionaalsele ja tõhusale kohaldamisele rahvusvaheliste teenuste suhtes ja paremale jõustamissüsteemile. Lisaks tehakse ettepanekud meetmete võtmiseks, et tagada juhtidele võimalus korrapäraselt koju tagasi pöörduda ja saada alati juurdepääs sobivale majutusele nädala sisse jäävate puhkeaegade pidamiseks. Komisjon konsulteerib sotsiaalpartneritega ettepanekute üle, et saavutada suurem selgus ja paindlikkus keskmise tööaja arvutamisel 49. Tulemuseks on nii suurem sotsiaalne õiglus kui ka Euroopa autoveosektori parem pikaajaline konkurentsivõime. Parem vastavus ja nõuete täitmise tagamine nutika digitaaltehnoloogia abil Autoveo ettevõtjate kasutatavad digitaalsed pardaseadmed, näiteks digitaalsed sõidumeerikud, saavad kaitsta töötajate töötingimusi ja pakkuda vähemkoormavaid võimalusi ELi õigusaktide täitmise kontrollimiseks. Samuti on neid võimalik kasutada diferentseeritud teekasutusmaksude kehtestamisel, soodustades seeläbi liikuvusega seotud uute teenuste kasutuselevõttu. Komisjon pakub välja meetmed, et edendada selliseid digitaalseid lahendusi nii koostalitlusvõimelise teemaksu (Euroopa elektroonilise teekasutusmaksu süsteem 50 ) valdkonnas, sotsiaalõigusnormide kohaldamise kontrollimiseks kui ka ettevõtjate haldusformaalsuste lihtsustamiseks (digitaalsete sõidumeerikute 51 kiirendatud kasutuselevõtt, süstemaatilisem e-dokumentide kasutamine, teabe vahetamine riiklike täitevasutuste vahel ühendatud või ühiste andmebaaside kaudu, et lõppkokkuvõttes 46 47 48 49 50 51 Määrus (EÜ) 1073/2009. COM(2017) 278. Direktiiv 96/71/EÜ (läbivaatamise ettepanek on praegu arutlusel Euroopa Parlamendis ja nõukogus). C(2017) 3815. COM(2017) 280. COM(2016) 381. 12
saavutada ühtse liidese lahendus). Samuti tagatakse meetmetega tehnoloogialahenduste nõuetekohane kohandamine, et kasutada täielikult ära uusi arukaid transpordisüsteeme. Uute oskuste toetamine Vastavalt Euroopa uute oskuste tegevuskavale 52 toetab komisjon oma oskustealase valdkondliku koostöö kava raames sektoripõhiseid partnerlusi eelkõige autotööstuses. Kavaga toetatakse tööandjate, ametiühingute ning haridus- ja koolitusasutuste vahelist koostööd, et selgitada välja oskuste mittevastavus nõudlusele ja see kõrvaldada, töötada välja oskuste arendamise strateegiad ning uuendada õppekavasid ja koolitusmooduleid. Selliste sektoritevaheliste partnerluste raames tehtava töö toetamiseks algatas komisjon jaanuaris 2017 projektikonkursi programmi Erasmus + raames. Liiklusohutus Kõigil osalejatel tuleb võtta meetmeid, et vähendada liiklussurmade ja -vigastuste põhjustatud inimkannatusi ja majanduslikke kulusid, mis on endiselt lubamatult suured. Regulatiivsel keskkonnal, tehnoloogial ja taristul on selles oma osa ning taristu ja sõidukite uutmoodi vastasmõju võib samuti parandada liiklusohutust ja aidata täita eesmärki viia maanteeliikluses hukkunute arv 2050. aastaks nullini. Internetiühendusega ja automatiseeritud sõidukid 53 ning täiustatud juhiabisüsteemid võivad suurendada ohutust, kompenseerides inimliku vea esinemise ja tähelepanu hajumise ohud, mis on paljude liiklusõnnetuste põhjuseks. 2017. aasta lõpuks vaatab komisjon läbi tüübikinnituse raamistiku alusel kehtestatud sõiduautode, veoautode ja busside üldised ohutusnõuded nende ajakohastamiseks, et võtta arvesse viimaseid tehnoloogilisi uuendusi 54. Samuti vaatab komisjon läbi teetaristute ja tunnelite ohutust käsitlevad ELi õigusaktid, mida kohaldatakse kõikjal üleeuroopaliste transpordivõrkude võrgustikus, et hinnata, kas nende ohutust tuleb suurendada 55. 3.3 Digiteerimise, automatiseerimise ja intelligentsete liikuvusteenuste eeliste ärakasutamine EL peab haarama kinni võimalustest, mida pakuvad digiteerimine ja automatiseerimine, et luua tõhus ja ühendatud liikuvussüsteem, mis pakub kasutajatele ohutuid, atraktiivseid, sujuvaid ja järjest rohkem automatiseeritud liikuvuslahendusi. Digiteerimine muudab transpordi ja logistika tõhusamaks, parandades liiklusvoogusid ja optimeerides taristu kasutamist, vähendades ettevõtjate halduskoormust ning võimaldades paremini kombineerida ühis- ja eratransporti. Samuti aitab see kaasa transpordi CO 2 -heite vähendamisele, soodustades üleminekut keskkonnasäästlikumatele transpordiliikidele ning edendades sõidukite hõivatuse määrade suurendamist. 52 53 54 55 COM(2016) 381. Täiendavat teavet leiab dokumendist SWD(2017) 177. Määrus (EÜ) 661/2009. Rahvusvahelisel tasandil peaks elektrisõidukite ohutust käsitlevate ÜRO üldiste tehniliste normide vastuvõtmine septembris 2017 edendama ühtset õigusraamistikku sellistes riikides nagu Hiina, Jaapan, Korea ja Ameerika Ühendriigid. Direktiiv 2004/54/EÜ. 13
Sidus, ühendatud ja automatiseeritud liikuvus Komisjon toetab massiturule suunatud osaliselt automatiseeritud ja ühendatud sõidukite kooskõlastatud kasutuselevõttu 2020. aastaks, edendades koostöös liikmesriikide ja tööstusharuga mitmeid poliitilisi, regulatiivseid ja avaliku sektori toetusmeetmeid ja sidusrühmade platvorme. Koordineeritud lähenemine spektri haldamisele ja 5G tehnoloogia kasutuselevõtule on kõnealuste uute teenuste pakkumiseks ülioluline 56. Kõrgema automatiseerituse taseme saavutamiseks ning järgmise põlvkonna kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtuks tuleb siiski teha veel palju eeltööd. Ulatuslik katsetamine maanteel on väga oluline, et teha edusamme tehnoloogia valdkonnas, tugevdada koostööd eri osalejate vahel ning saavutada üldsuse heakskiit. Selline katsetamine on juba võimalik mitmes liikmesriigis ja seda toetatakse spetsiaalsete pakkumiskutsetega programmi Horisont 2020 raames. Kavatsuste deklaratsioonis internetiühendusega ja automatiseeritud sõidukite kohta, millele kirjutati alla 23. märtsil 2017, võtsid 27 ELi liikmesriiki, Norra ja Šveits kohustuse tugevdada koostööd seoses piiriüleste lõikude, marsruutide või koridoridega, kus saab läbi viia mahukaid liiklusohutust, andmete kättesaadavust, kvaliteeti ja vastutust käsitlevaid uuringuid, katseid ja esitlusi. GEAR 2030 kõrgetasemeline töörühm 57 märkis oma esimestes soovitustes automatiseeritud sõidukite kasutuselevõtu kohta 2020. aastaks 58, et selliseid sõidukeid võib juba praegu ELi turule lasta vastavalt kehtivale ELi tüübikinnitusraamistikule, hinnates eelnevalt sellise sõiduki ohutust. GEAR 2030 lõpparuanne (avaldatakse novembris 2017) sisaldab pikaajalisi soovitusi kõrgema automatiseerituse tasemega sõidukite kohta, mis võetakse eeldatavasti kasutusele 2030. aastaks. Samal ajal on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon, ELi liikmesriigid ja komisjon teinud olulist tööd rahvusvahelisel tasandil. L3PILOT 59 on programmi Horisont 2020 raames korraldatav katseprojekt, mis algab suvel 2017. Projekt keskendub sõiduautode automatiseeritud juhtimisfunktsioonide laiaulatuslikule katsetamisele. Digitaalse ühtse turu strateegia kohase andmepõhise majanduse töösuuna raames tegeleb komisjon automatiseeritud sõidukite seisukohast oluliste küsimustega, näiteks vastutus ning andmete jagamise ja omandiõiguse eeskirjad 60. Sidusate, internetiühendusega ja automatiseeritud sõidukite kasutamise levik eeldab ka koostalitlusvõimelisi intelligentseid transpordisüsteeme, mis võimaldavad sõidukitel suhelda üksteisega otse, aga samuti ka valgusfooride, teeäärse taristu ja teiste sõidukikasutajatega. Komisjon on juba esitanud vastava strateegia, mille eesmärk on saavutada Euroopas koostalitlusvõimeliste intelligentsete transpordisüsteemide kooskõlastatud ja ühtlustatud kasutuselevõtt 2019. aastaks 61. Kavandatud meetmete eesmärk on vältida siseturu killustumist ja lahendada kõige pakilisemad probleemid, nagu küberjulgeolek ja andmekaitse, mis on olulised töö tulemuslikkuse ja üldsuse omaksvõtu seisukohast. Lisaks sellele võtab komisjon 2017. aastal vastu rakendusmeetmed, et tagada teenuste koostalitlusvõime ja järjepidevus. 56 57 58 59 60 61 COM(2016) 588. GEAR 2030 on komisjoni kõrgetasemeline töörühm, mille ülesanne töötada välja soovitused autotööstuse tulevase õigusraamistiku kohta. Komisjoni otsus C(2015) 6943, 19. oktoober 2015. https://circabc.europa.eu/w/browse/6b12fa47-6d95-498d-b68d-d29581b32179 Täiendavat teavet leiab dokumendist SWD(2017) 177. COM(2017) 228. Täiendavat teavet leiab dokumendist SWD(2017) 177. COM(2016) 766. 14
Liikmesriigid teevad C-ROADS platvormi 62 raames koostööd koostalitlusvõimeliste intelligentsete transpordisüsteemide ühiseks kasutuselevõtuks. Platvorm tagab koostalitlusvõime, määrates kindlaks ühised tehnilised kirjeldused ja piiriülesed katsetamised. Üleeuroopalised koostalitlusvõimelised intelligentsed transpordisüsteemid ja piiriülesed internetiühendusega ja automatiseeritud sõidukite katsetamised: Komisjon suurendab oma toetust internetiühendusega ja automatiseeritud sõidukitega seonduvatele ulatuslikele piiriülestele projektidele ja katsetele ning koostalitlusvõimeliste intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtule 2019. aastaks. Selleks kasutatakse C-ROADS platvormi ja rakendatakse eespool nimetatud kavatsuste deklaratsioonis kokkulepitud meetmeid. Neid meetmeid rahastatakse Euroopa ühendamise rahastu ja programmi Horisont 2020 vahenditest 63. Transpordivõrkude tõhususe suurendamine Internetiühendus ja juurdepääs reaalajas edastatavale digitaalsele teabele on põhjalikult muutnud logistikat ja teekonna planeerimist. See võimaldab kombineerida transpordiliike kauba- või reisijateveol, et kasutada kõige tõhusamat, taskukohasemat ja keskkonnahoidlikumat marsruuti. Komisjon võtab meetmeid, et suurendada liikuvusvõrgu tõhusust ja jätkusuutlikkust, luues stiimulid ja platvormid, mis võimaldavad iga transpordiliigi tugevaid külgi ja võimet paremini ära kasutada. Sügisel 2017 vaatab komisjon läbi kombineeritud vedusid käsitlevad õigusaktid, 64 et edendada puhtamat kaubavedu. Piirangute vähendamine, näiteks lubade andmise menetlused, ning toetuse andmine maksusoodustuste vormis võivad ergutada kombineeritud vedude korral vähendama autoveo osa. Komisjon on loonud digitaalse transpordi ja logistika foorumi 65, mis tegeleb digiteerimise, transpordidokumentide aktsepteerimise ja juhtimissüsteemide loomise küsimustega. Töö hõlmab kõiki logistikaahelas osalejaid, kokkuleppeid tehniliste lahenduste üle ja andmetele juurdepääsu, nende vahetamist, omandiõigust, kvaliteeti ja kaitset käsitlevaid eeskirju, samuti rahastamist ja juhtimist. Internetiühendusega ja automatiseeritud tehnoloogiad, mida kasutatakse kaupade teekonna jälgimiseks ja planeerimiseks, aga ka kaubasõlmede tõhustamiseks (raskete kaubaveokite koormusfaktori tõstmine), võiksid aidata oluliselt vähendada kütusekulu ja heitkoguseid 66. Komisjon võtab vastu ka õigusaktid mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste kohta, mille alusel kehtestatakse spetsifikatsioonid, mis on vajalikud, et tagada kogu ELi hõlmavate mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste täpsus ja piiriülene kättesaadavus kasutajatele kogu transpordivõrgus 67. 62 63 64 65 66 67 https://www.c-roads.eu/platform.html Vt ka SWD(2017) 177 täiendava teabe saamiseks. SWD(2017) 177. Nõukogu direktiiv 92/106. C(2015)2259. STRIA Roadmap 7 - CAT.docx - European Commission - Europa.eu https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2017-1550125_en 15
3.4. Investeeringud kaasaegsesse liikuvustaristusse Kõik esitatud meetmed aitavad tagada ELi ettevõtetele ja elanikele 2025. aastaks puhta, konkurentsivõimelise ja ühendatud liikuvussüsteemi, ent selle eesmärgi täitumine sõltub paljuski ka avaliku ja erasektori märkimisväärsetest investeeringutest ning kaasaegse ja tõhusa taristu kasutuselevõtust. Investeeringute suurendamine tuleviku taristusse Lisaks füüsilisele transpordivõrgule ja alternatiivkütuste taristule on tulevase liikuvussüsteemi jaoks vaja omavahel ühendatud ja piiriüleselt koostalitlusvõimelisi digitaalseid taristuid. Selliste ühendatud ja piiriüleste taristute ning ühtlustatud ja koostalitlusvõimeliste digitaalteenuste (5G ühendus, andmevõrgud, koostalitlusvõimelised intelligentsed transpordisüsteemid) kasutuselevõtt nõuab märkimisväärseid investeeringuid. Euroopa investeerimiskava raames tehti 28 liikmesriigis uusi investeeringuid 194 miljardi euro eest vähem kui kahe aasta jooksul; investeeringutest 9 protsenti tehti konkreetselt transpordisektoris, kuid samuti soodustavad need investeeringuid seonduvates valdkondades, näiteks energeetika, digitaalvaldkond, teadusuuringud ja innovatsioon, sealhulgas vähese heitega sõidukid 68. Euroopa ühendamise rahastu Transport 69 kaudu, mille raames on ajavahemikuks 2014 2020 ette nähtud 24 miljardit eurot, rahastatakse üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgukoridoride suuri ja keerulisi projekte. Seni on programmist kaasrahastatud 452 projekti kogusummas 19,4 miljardit eurot, mille investeeringute kogumaksumus (koos muude avaliku või erasektori vahenditega) on 37,7 miljardit eurot. Veebruaris 2017 käivitatud Euroopa ühendamise rahastu kombineeritud projektikonkursiga püütakse võimendada toetusi summas üks miljard eurot, kasutades selleks nii avaliku sektori finantseerimisasutuste kui ka erasektori ning esmakordselt ka Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi pakutavaid eri rahastamisvahendeid 70. Transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristute sünergiat tuleb veelgi suurendada ja uurida, kas Euroopa ühendamise rahastu raames on võimalik ühendada vastavate üleeuroopaliste võrkude programmide vahendeid. See võiks aidata saavutada valdkonnaüleseid eesmärke, näiteks transpordi põhjustatud CO 2 -heite vähendamine ja energiavarustus, mitmekesistamine ja arukad võrgud. Esimene sünergiale suunatud konkursikutse avaldati 2016. aasta lõpus ning selles olid ühendatud Euroopa ühendamise rahastu transpordi ja energeetika komponendid, mille jaoks oli ette nähtud vahendeid kogusummas 40 miljonit eurot. Ajavahemikuks 2014 2020 on Ühtekuuluvusfondis ja Euroopa Regionaalarengu Fondis ette nähtud 70 miljardit eurot, et toetada investeeringute kaasrahastamist liikuvuse ja transpordi valdkonnas 71. Eelkõige vähem arenenud liikmesriikides ja piirkondades toetab ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid transpordi (eelkõige raudtee- ja maanteetranspordi) taristusse, mille eesmärk on luua puuduvad ühendused ja kõrvaldada süsteemi kitsaskohad. 68 69 70 71 https://ec.europa.eu/commission/priorities/jobs-growth-and-investment/investment-plan_et. Konkreetseid näiteid leiab dokumendist SWD(2017) 177. Vt SWD(2017) 177 täiendava teabe saamiseks. Vt SWD(2017) 177 täiendava teabe saamiseks. http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/how/strategic-report/esif_annual_summary_2016_en.pdf 16
Ühtekuuluvuspoliitika aitab kõigis liikmesriikides muuta transport arukamaks, puhtamaks ja turvalisemaks, toetades investeeringuid sellistes valdkondades nagu säästev linnaliikuvus, liiklusohutus, mitmeliigiline transport, intelligentsed transpordisüsteemid, keskkonnasõbralikud kütused ja sõidukid, aga ka jalgrattasõit ja kõndimine. Linnadel on eriomased liikuvusalased investeerimisvajadused. Kasutades Euroopa investeerimiskava raames saadud kogemusi, uurivad komisjon ja Euroopa Investeerimispank võimalusi spetsiaalse raamistiku loomiseks, mille kaudu saaks pakkuda regulatiivset ja rahalist toetust linnadele. Eesmärk on suurendada koostööd linnade vahel, mis võimaldab projekte koondada ja laiendada nõnda, et need muutuksid pankadele ja erainvestoritele palju atraktiivsemaks 72. Uuenduslike liikuvuslahenduste kasutuselevõtt sõltub ka edasistest investeeringutest teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Euroopal on suurim rahvusvaheline teadusuuringute programm Horisont 2020. Liikuvuse toetamine on tähtsal kohal ka programmi Horisont 2020 raames korraldatavates tulevastes konkursikutsetes 73 ning avaliku ja erasektori partnerlustes, samuti Euroopa keskkonnahoidlike autode algatuses 74 ja kütuseelementide ja vesiniku ühisettevõttes 75. Liikmesriigid ja sidusrühmad peavad paremini koordineerima transpordialaseid teadusuuringuid ja innovatsioonialaseid jõupingutusi 76. See peaks samuti aitama suunata rakendamist ja jälgida edusamme koos olemasolevate mehhanismidega 77. Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kiirendamine Alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite turu arendamine sõltub suurel määral alternatiivkütuste taristu 78, näiteks elektrisõidukite laadimis- ning hooldusrajatiste laialdasest kättesaadavusest. Elektrisõidukiga reisimine läbi Euroopa peaks olema sujuv: see tähendab, et elektrisõiduki laadimine peab olema sama lihtne kui kütusepaagi täitmine 79. 2020. aastaks peaks olema Euroopa ühendamise rahastust 80 toetust saanud üle 1200 alternatiivkütusejaama, mis on peamiselt elektrisõidukite laadimiskohad. Hinnangute kohaselt võetakse elamutes ja mitteeluhoonetes kasutusele 6 miljonit laadimispunkti (2,8 miljonit eelpaigaldatud kaabliga laadimispunkti ja 3 miljonit valmis laadimispunkti ), kui Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad kiiresti vastu komisjoni ettepaneku hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise kohta, mille üle käivad praegu läbirääkimised 81. 72 73 74 75 76 77 78 79 80 Ühtne kontaktpunkt linnade jaoks: https://ec.europa.eu/info/eu-regional-and-urban-development/cities Vt SWD(2017) 223 ja SWD(2017) 177 täiendava teabe saamiseks. http://www.egvi.eu/ http://www.fch.europa.eu/ Vt SWD(2017) 223. Näiteks algatus puhta energia valdkonna innovatsiooni kiirendamiseks (COM(2016) 763 final) ja integreeritud energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava) (C(2015)6317). Täiendavat teavet leiab dokumendist SWD(2017) 177. President Junckeri kõne Euroopa Parlamendis, 26. november 2014. SWD(2017) 177. 81 COM(2016) 765. 17